Kuidas ma Pealtnägijas käisin ehk kvantripatsi testimine
Kvantripatsit on skeptik.ee lugejad märganud ja kommentaarides sellele viidanud. Üks Kes on kes rubriigi kangelanna Ülle Adoberg-Mikk on ka ise aktiivne kvantripatsi pakkuja.
Kvantripats on selle müüjate sõnul üks peenteaduslik asi:
Jaapanlaste nano-tehnoloogial baseeruvad Kvantripatsid, mis võimendavad skalaar-energiat. Grupp jaapani teadlasi avastas, et naturaalseid mineraale sisaldav vulkaaniline laava muundab liikuva energia vajalikuks koguseks energiaks, mida meie keha vajab. Ripats koosneb 70-st erinevast mineraalist ja kristallist, mis asetsevad läbisegi õhukeste kihtidena. Mineraalide ja kristallide kokkusulatus-tehnoloogia tekitab kiirendatud energia üleviimise luues kauakestva loomuliku skalaarenergia (vaakumenergia, nullpunktienergia) resonantsi.
Veenmaks meid, et asjal on tõsine tõsi taga, on abiks viide maailmakuulsale Masaru Emotole, kes on väidetavalt uurinud kvantripatsi võimet vett struktureerida.
Skalaarenergia on ilmselt üks uus ja peenem ehk ka värskem nimetus “eluenergiale”, mida eri kultuurides nimetatakse veel nimedega chi, prana, ki jne. Ehk tänapäevasema kõlaga nimi iidsetest aegadest tuntud arvamusele, et just mingi lisasubstants teeb elututest asjadest elava. Sellist arvamust nimetatakse vitalismiks.
Kvantripatsi versiooni elektromagnetteooriast on lugeda seal täies ilus koos Maxwelli võrranditega, kuid ilmselt peljatakse hariduse mõju müüginumbritele ja hoiatatakse:
Parem ära üritagi nendest võrranditest aru saada.
Olgu selle füüsikaga kuis on, on seal ju ka tõeseid tsiteeringuid usaldusväärsetest allikatest, aga kuidas kõik see peaks kaelas kantava ripatsi väidetavat kasulikku mõju tõendama, jääb hoomamatuks. Aga et asjast tervisele kasu on, see on kodulehe koostajate arvates väljaspool kahtlust, kuna sellega on väidetavalt võimalik nii ennetada vähki kui ka ravida seda rasket haigust; lisaks muidugi veel igasuguseid muid haigusi ja tervisehädasid. Kvantripats hävitab viirusi ja baktereid, kaitseb DNA-d kahjustuste eest, aitab vabaneda mürkidest.
Kui asi aga ei toimi, siis loomulikult pole viga mitte ripatsis ega selle tööpõhimõttetuses, vaid tegelikult peaksid sa arvestama järgneva hoiatusega:
TÄHELEPANU! Tegemist ei ole meditsiinitootega. See ei ole mõeldud ühegi diagnoositud haiguse raviks või muudel tingimustel haiguste raviks, hoolduseks, leevenduseks või ärahoidmiseks. Toote kohta avaldatud seisukohad ei ole kontrollitud Ravimiameti poolt.
Ärge kasutage toodet haiguse ravi või ravimite asemel. Kasutage seda koos tasakaalustatud toitumise ja regulaarse treeninguga. Teste ripatsiga võite teha omal vastutusel.
Kokkuvõte kvantripatsist
Lühidalt öeldes võib kvantripatsi kodulehe materjalide põhjalt üsna kiiresti järeldada, et tegu on ühe järjekordse libavidinaga, millele luuletatakse külge imeomadusi, kuid mis tegelikult mitte midagi sellist ei tee ja ei saagi teha, kui arvestada meie teadmisi füüsikast, bioloogiast, keemiast. Teaduslikud terminid on vaid dekoratsiooniks, et tühja ja toimimatut sisu varjata.
Pealtnägija
Eesti Rahvusringhäälingu saade Pealtnägija on ikka aegajalt piirialadel seigelnud. Õnneks on mõnikord tuldud ka selle peale, et skeptikutelt nõu küsida, nii ka seekord.
Katse
Planeerisime lihtsa katse, kus meil oli kaks sarnast medaljoni, ühele oli külge kleebitud kvantripats, teisele samas kaalus münte. Mina viskasin kulli-kirja ja vastavalt selle tulemusele jätsin Ainarile ja Roaldile saali keskele ühe ümbriku, milles võis olla kvantripatsiga medaljon või ilma kvantripatsita medaljon. Ise liikusin eemale. Nemad tegid tasakaalutesti ja selle tulemusel sündis otsus, kas nende arvates oli ümbrikus ripats või mitte. Sama katset kordasime kokku 10 korda.
Test ise oli midagi sellist:
Kui kvantripatsit ei ole, siis on tasakaal kergemini häiritav või käsi vajub kergemini alla, aga kui inimesel on kvantripats käes, kaelas või taskus, siis peaks tasakaal paremini püsima.
Kui teha avatud katse, kus mõlemad teavad olukorda, siis võib nii testitav kui ka testija käituda täpselt ootuspäraselt; minu idee oli teha topeltpime katse, kus kumbki ei tea, kas katse on kvantripatsiga või ilma. Kui kvantripats tõesti töötab, siis katsealuste pimendamisel ei peaks mingit mõju olema ja enamvähem kõik üksiktestid peaksid olema positiivsed.
Tegime 10 üksiktesti. Puhtjuhuslikult valides on 4-6 tabamust täiesti ootuspärane, isegi 7 õiget pihta saada pole statistilises mõttes mitte mingi ime. Kümnest kümme või üheksa õiget vastust oleks ilmselt juba selline tulemus, mille puhul saaks nullhüpoteesi ümber lükata ja uurima hakata (ei ole veaarvutust läbi teinud), et äkki tõesti ses asjas midagi on või siis hakata otsima süstemaatilist viga, mis katset kiirelt korraldades kahe silma vahele oli jäänud. Matemaatikud ja statistikud, palun siinkohal täpsustusi ja arvutusi. Aitäh!
Tekkis kaks tulemuste rida — minu käes tegelik olukord, teine vastavalt testijate otsusele.
Millised olid katse tulemused vaadake saatest, mis võib eetrisse minna juba 13. oktoobril, kuid täpsustame veel üle. Mul pole muidugi veel aimugi, kuidas see lõik hakkab välja nägema, aga katse protokolli teen hiljem eraldi niikuinii ja avalikustan siin.
Pildil on testmedaljonid peale katsete lõppu lahtivõetuna. Ümbrikud olid tähistatud numbritega 1 ja 2, kuid need ei paistnud keskelt kokkumurtud ümbrikul testijatele välja, aga mina sain numbrite järgi määrata, kumma ümbriku ma testijatele testimiseks jätan. Kui mündiviskega tuli kull, siis jätsin ümbriku nr 1 (on kvantripats), kirja puhul nr 2 (ei ole kvantripats). Üleval vasakul on kvantripatsiga medaljon.
Vaata veel:
Mis nanotehnoloogiasse puutub, siis üks tuntud koduse nanotehnoloogia ohver on hõbeda nano-osakesi valmistanud ja sisse võtnud Stan Jones, keda võib Washington Post’i pildil näha smurfikarvalisena. Kalibreerimiseks on lisatud roosa nahavärviga kosmetoloog.
Kriku ütles:
Siin ma vaidleks vastu ja väidaks, et tuli on mitte tehnoloogia, vaid protsess. Tehnoloogia, mis seda protsessi kasutab, on nt küpsetamine ja selle kasutamist toetas asjaolu, et küpsetatud toit oli üht või teist moodi parem kui küpsetamata. Tulemust ei mõjuta mitte tule olemuse teadmine, vaid empiiriliselt tähele pandud toime.
Tule tegemine on samas tehnoloogia. Aga siin me läheme IMHO väga juuksekarvade kallale.
Jah, see mu jutu mõte oligi.
Andres Valdre ütles:
Aga kuivõrd samamoodi on tehnoloogiaks lõkke ääres käte soojendamine, on selle vahetegemise tähtsus üsna väike.
Seda tasakaalu testi teemat on selgitatud all. Fake värk
http://www.youtube.com/watch?v=2hkd4XHac8Q
Ma ei saa aru, mis eesti inimestel viga on. Kade meel vä, et teistel hästi läheb?! Endal nupp ei noki, siis kohe tänitama, et vale värk ja teaduslikult tõestamata. Mul tuli praegast sihuke idee, et ma olen poole aasta pärast miljonär.
Mina nimelt hakkan inimesi kvant-nanokristallidega ravima, ja teatud summa eest võin õpetada seda ka kursustel. Kvant-nanokristallide saamiseks pole vaja muud kui võtta labidatäis liiva (soovitavalt mere äärest, kus vee voogamisenergia seda pidevalt negatiivse energiaga (mis on kasulik!) laeb). See tuleb kohviveskiga peeneks jahvatada ja segada allikaveega, siis teha sellest jääkuubikuid (viide Masaru Motomotole või kuidas ta nimi oligi… kristallid ju tekivad ja kasvavad siis ja moodustavad kvartsi jt kristallidega nanostruktuure) ja neid kuubikuid tuleb lutsutada ja lisada toidu sisse. Vohh. Ja ma võin ka energeetiliselt laetud naatriumkloriidi ja sahharoosikristallidest samasuguseid kuubikuid teha ja neil on veel eriline mõju. Muidugi, kvant-nanokristalle võib ka peale määrida (võtab liigesevalu ja ravib roosi) ja sisse hingata (ravib põiepõletikku).
Tooraine ei maksa midagi, natukese peamurdmisega panen korraliku raamatu ka kokku, kus selgitan teooriat. Siis teen kursused ja saan meie vaimueliidi (Ingrid Tähismaa, Urmas Sõõrumaa jt) varustajaks. Vat nii. Jätke meelde – kvant-nanokristallid.
kulla katrin, aga kuidas sina hindad kuulsa liis haaveli tegutsemist? ilmselt hästi, sest idee on ju hea ja kordaminekul tagab kiire rikastumise. küllap kõik need, kes teda hurjutavad, on lihtsalt kadedad, et tublil ja aktiivsel tüdrukul pea lõikab ja hästi läheb.
@Jason:
Palun vabandust! Minu haige huumorimeel on mulle varemgi häda kaela tõmmanud, aga ma hüppan ikka ja jälle samasse ämbrisse. Kas te siis irooniat ja sarkasmi mu postituses ei märka? Mh…
Ma veetsin eile meeldivalt aega selle kvantripatsi tausta uurimisega. Sama firma näiteks turustab ka imevõimetega käevõrusid, millesse salapärasel moel on salvestatud just inimesele sobival sagedusel võnkumised, mis tema terveks teevad. Ülle Adoberg-Mikk ei ole seda veel avastanud, või pole ta veel piisavalt kõva tegija selle müümiseks.
Noormees, kes Ü. Adoberg-Miku müügilehel ülespandud juutuubivideos toda ripatsit reklaamib, ajab nii suurepäraselt lolli juttu, et see sobiks vana-aastaühtu saatesse. 70 mineraali ja kritsalli – huu, aga mineraalid ongi valdavalt kristallilise ehitusega juu? Et mis kristallid siis? Soola? Suhkru? Väävli? Kui jutt on laavast, siis viib mõte tardkivimitele. Tardkivimite koostises on sellised mineraalid nagu kvarts, päevakivid, biotiit, plagioklass jne. Milleks on meil vaja Jaapani värki, kui meil on omad tardkivimid, st maa sees tardunud või maa seest väljapursanud magmast moodustunud kivimid olemas – graniit, Läänemere kvartsporfüür, diabaas… mine randa, korja tasku kirjusid kivikesi täis ja tervis tuleb! Võid neid ka laadida päikese- ja tuleenergiaga, st soojendada, nagu Kivi-Karla. Ka pannil toidu soojendamine on nende laadimine päikeseenergiaga, kuna eks nii nafta, maagaas kui puuhalud ole oma kütteväärtuse omandanud ikka päikeseenergiat talletades.
Ja siis veel see naoks löömine – noormees korrutab: ja siis lüüakse see nanoks! Vanasti löödi rüütliks ja anti pioneerivanne, nüüd lüüakse nanoks?! Et valmistada nanoosakesi ja -materjale, on vaja natuke paremat tehnikat kui kohviveski või vispel, sest nanoosakestest rääkides me räägime osakestest, mida mõõdame nanomeetrites (10 astmel -9 meetrit). Ja see kuulus skalaarenergia, mis justkui olevat alles avastatud, on ilmselt hoopis staatiline elekter – vähemalt pidavat nende kaupade pakkujad ringi käima ja tegema ka staatilise elektri trikke (ma ka just tegin, lõbustasin oma last õhupalli külge hüppavate paberitükkidega). Staatiline elekter on inimkonnale teada juba ammustest aegadest. Skalaar aga on mistahes füüsikaline suurus, mis ei sõltu asukohast koordinaattelgede suhtes – tuletagem meelde kooliajast kasvõi vektor- ja skalaarkorrutis, jõudude liitmine (jõud on vektor, jõu mõõdetav tugevus aga skalaar).
Sellistest inimestest on jube kahju. Ühest küljest on nad ju hakkajad inimesed, kes teenivad endale leiba. Teisest küljest ei oska ma hästi seisukohta võtta, kas on parem, et nad ise usuvad seda lollust, mida suust välja ajavad (ega vaevu asja kooliõpikutest üle kontrollima), või et nad saavad aru küll, mis on jama, ja määrivad seda inimestele igasuguse süümepiinata pähe.
KatrinV ütles:
tavaliselt märkan aga sa oleks ilmselt üllatunud kui sa teaks, kui palju tuleb kõiksugustelt uhhuulastelt samalaadseid täiesti sarkasmivabu ja siiralt südamest mõeldud nördimusavaldusi. selles valguses on tõelist sarkasmi uhhuulaste murekirjadest tihti peaaegu võimatu eristada.
Jason ütles:
Suht kergesti tabatav sarkasm oli, muide. KatrinV, palun nii hoida! Huvitavad sõnavõtud on.
KatrinV ütles:
Mu veel paari aasta eest vabastava hingamisega leiba teeninud rühmakaaslane on leidnud uue kutsumuse: pH-korrektse toitumise. Kui rõhutasin oma taustale (materjaliinsener) ja vihjasin asja sügavale totrusele, tuli kohe vastus, et tema keemik ei ole, aga järgmises vastuses tuli selline laadung keemiaterminitega ehitud sula lollust, nt miks sidrun olevat „tegelikult” aluseline, et mul jäi üle vaid nentida, et selles õpetuses on kunagised teadusterminid omandanud uue, esoteerilise tähenduse, millel ei ole reaalsusega midagi tegemist. Sügavalt kahju, kuidas inimene ei mäleta midagi, mida ta koolis õppis.
@Andres Valdre:
Jah, tuleb tunnistada, et mulgi mõni kursusekaaslane, kes täna kõikvõimalikku esoteerikat propageerib. Kui juba meenutusteks läks, siis ikka ja jälle meenub mulle esimene-teine kursus, kui loodusteaduste üliõpilased siunasid lolliks füüsikaõppejõudu, kes nende arvates neile valesti hindeid pani. No kas ta aru ei saa, et ma kirjutasin just seda, mida tema meil üles kirjutada lasi – ma seletasin oma sõnadega! Tjah, tuli välja, et meil pool kursust noori njuutoneid ja maksvelle, kes käigu pealt teooriaid formuleerivad ja ümber sõnastavad…
Üks asi, mis meil omal ajal raudselt vajaka jäi – meile ei õpetatud teadust kui meetodit. Mis asi on teadus ja mis on teadusliku uurimistöö alused. Ega teaduse ajalugu poleks ka mööda külgi alla veerenud. Või teadusfilosoofia. Meile aga anti üldist filosoofiat ja mingi üldine kursus uurimistöö kavandamisest, kus keskenduti viitamisele ja kasutatud kirjanduse loendi tegemisele. Mõnda asja olin ma ise varem lugenud, palju enam aga õppisin alles peale diplomi ja kraadi kättesaamist ise tundma. Ja olen aru saanud, et inimesele, kellel puudub põhimõtteline arusaamine sellest, mis on teadus, ei ole erilist mõtet üritada selgitada, miks see, mida talle mingil kursusel pähe määriti, ei ole tõsi. See on ju ka paberil kirjas! Selle raamatu autor on ju ka PhD! Selles tekstis on ju ka keerulised sõnad! Aga teaduslik tekst ei pea keeruline olema, Maxwelli võrrandid on võimalik päris lihtsalt ja arusaadavalt lahti seletada. Üldiselt kehtib reegel – mida keerulisem ja arusaamatum tekst, seda suurema tõenäosusega jama (ma räägin eelkõige mitteteadlastele suunatud kirjandusest).
Lõpetuseks lõbus näide meie ajakirjanike ja toimetajate tasemest. Ingrid Tähismaa kirjutab nüüd Postimehe Arteri-lisas. Oli seal kena jutuke Märt Agust ja tema elukaaslasest. Ingrid ütles, et Märt ja tema sõber on nii nunnud ja ökod – nad ei kasuta ühtegi pesuvahendit ega tarbi sellist toitu, kus oleks keemilised ühendid sees. Punkt.
tere leitsin kaa ühe kivi oma hoovist (neid on seal veel)ja mõtlesin ka ,et kui segaks nanodega ja riputaks õige kaela.krt nüüd kisub see hoopis mind silla peale. tasakaalu hoidmisest pole juttugi,nii et ostke ikka selle spetsialisti käest see õige kivi.
Ääretult esoteerilise auraga ripatsid, mis ei pretendeeri mitte millelegi ebateaduslikule: http://www.newearthgallery.com/. Puhtakujuline reklaam, vabandust.