Pärnu: Eesti umbluu-pealinn, ja teisi detsembri lugusid
Eestis on huvitav komme, et pealinn käib külakorda — suvepealinn Pärnu, talvepealinn Otepää, veinipealinn Põltsamaa, kevadpealinn Türi, sügispealinn Narva, õllepealinn Saku, mudapealinn Haapsalu, rändavad metsa- ja motopealinn jne.
Paras aeg on välja kuulutada Eesti umbluu-pealinn ja selle austava nimetuse on kuhjaga välja teeninud Pärnu linn, mida on ustavalt umbluu vallas turundanud Pärnu Postimehe kultuuritoimetus, mille juhataja on Silja Joon. Teie pingutusi on märgatud ja leidnud tunnustust.
Palju õnne!
Viimane piisk umbluu-karikas on järgmine lugu:
Geobioloog Kalju Paldis õpetab kodule tere ütlema, Silja Joon, kultuuritoimetuse juht, Pärnu Postimees
Lugu täies pikkuses on paberlehest lugeda, püüan kusagilt pildi saada.
Tegu pole juhusliku üksikjuhtumiga, vaid aastatepikkuse järjepideva tööga, millega kultuuritoimetus ja Silja Joon isiklikult on tutvustanud mida erilisemaid “kultuurisaavutusi”:
- Iidsed Tiibeti tarkused leevendavad tervisemuresid, Silja Joon
- Alternatiivterapeut tegeleb aju ja uskumustega, Silja Joon
- Joogivee gurmaanid eelistavad elavat rüübet, Silja Joon
- Inimkeha on kogum intelligentset energiat, Silja Joon
Silja Joon pole muidugi ainus, kes vahendab teateid teispoolsusest, näiteks sai Karin Klausi lugu magnetteraapiast aluseks veelgi uuenduslikumale mugutiteraapiale:
Magnetid leevendavad pingeid, Karin Klaus
Laupäevane lugemine: Mugutid leevendavad pingeid, skeptik.ee
Veel umbluu-lugusid Pärnu Postimehes teistelt autoritelt:
- Suhkur teeb pööraseks, Riina Martinson, toimetaja, Pärnu Postimees
- Vabastav hingamine – eneseabi meistervahend, Krista Link, Pärnu Postimees
- Tiibeti terapeut soovitab hoida keha ja meeled tasakaalus, Iira Igasta, tegevtoimetaja
Kas pean jätkama? Ilmselt mitte eriti. Aga hea meelega ootan kommentaaridesse linke ka muudele Pärnu Postimehe umbluu-teemalistele lugudele.
Tegu on ilmselt sümbiootilise kooslusega Pärnu umbluumeistrite ning ajakirjanike vahel. Ühelt poolt on Pärnus päris mitu posijapesa, teisalt on olemas vastavate vaimsete huvidega ajakirjanikud, kes on valmis igat masti umbluud lugejatele vahendama.
Pärnu posijapesade traditsioon ulatub juba nõukogude aega — kuulus bioresonantsteraapia viljeleja Sirje Gabriel tegutses muu hulgas ka Pärnus, tänapäeval hoiab Gabrieli vaimset traditsiooni ülal alternatiivmeditsiini keskus Ravikoda ja sellestki on kirjutanud tollal lihtsalt toimetaja Silja Joon:
Bioteraapia pärast pole vaja enam pealinna sõita
Ravikoda pole ainus koht, kus alternatiivselt tervisega tegeleda. Artiklites on sageli juttu kohast nimega Tervistav Stuudio, kus saab alternatiivset teavet inimkehast ja muust loodusest osteopaadilt, refleksoloogilt, kiropraktikult, homöopaadilt, pakutakse organismi puhastamist ja muid huvitavaid teenuseid. Teraapia.com andmetel leiab veel OÜ Salumin, saltandmineral.ee, teenused: bioresonantsteraapia, Feng Shui, Hatha jooga, heliteraapia, kinesioloogia, kiviravi, kõrvaküünlad, lümfimassaaž, nõustamine, reiki, soolaravi. Küllap on neid veel, palun andke kommentaarides teada.
See Pärnu Enesetäiendajate Selts on umbluupealinnale täiesti kohane asutis. Nende esilehel on peamenüüs Kvantripats ja üleskutse ise selle müügiagendiks hakata. Tõeline enesetäiendus :)
Seltsi mootor on Malle Luhar – tehnilise-finantsilise kõrgharidusega, aga ükspäev “vaimseks” hakanud. Lisaks kvantripatsile (Malle, sellel pole kvandiga kuigipalju pistmist, ära lase end libekeelte poolt petta) on teel ette jäänud terve rida uuema aja posimisi – Reiki, Silva meetod, NLP, metameditsiin, vabastav hingamine, rännaku meetod, perekonstellatsioonid, kinesioloogia. Seriaalne umbluusõltuvus.
14. dets võib minna Mai Agathe Väljataga töötuppa, Pärnu Postimehe toimetajatele sobilik koht end reaalsusest vabastada.
Veel üks posijapesa Pärnus leitud: Tervisetaastaja.ee
Laseriga saab ka söögiisu kontrolli alla.
Vau!
Tegelikult on mul aga kurb meel, et muidu tarvilikke füsioteraapia ja mugavaid massaažiteenuseid pakkuv asutus otsapidi libateraapiatesse on laskunud ja seda juhataja Katri Õispuu otsesel vedamisel.
Martin Vällik ütles:
Mul on väga kahju, aga sõna “vaimsus/vaimne” on need umbluutajad küll põhjalikumalt ära lörtsinud kui nõukogude võim suutis seda teha näiteks sõnadega “pioneer” ja “progress”.
@salvey:
Avaldasin kommentaari oma blogis, panen ka siia.
Õhtuleht on hakkama saanud korraliku šedöövriga ning annab inimkonnale kaks aastat armuaega juurde. Kirjutise “Maailmalõpp jääb esialgu ära, ootame 2014. aastat” pealkiri on ju üheselt mõistetav. Eriti intrigeeriv on esimene lõik: “Kõikvõimalikud selgeltnägijad ja teadlased hirmutavad ühtvalu inimesi läheneva maailmalõpuga. Seni ei ole ükski nende tähtaeg paika pidanud.”
Püüdsin tuvastada, kes võiksid olla need kõikvõimalikud teadlased. Kahjuks ei viita kirjutis mitte ühelegi allikale, isegi mitte kollase meedia omale. Kirjutisest selgub, et need anonüümsed kõikvõimalikud teadlased paiknevad Hawaii saartel ja Austraalias Sydneys ning on loonud teooria, mille kohaselt purskasid kõik Maa vulkaanid üheskoos 10, 22, 30, 40, 49 ja 60 miljonit aastat tagasi ning iga kord tõi see kaasa planetaarse katastroofi. See arvude jada peaks kinnitama, et läheneb järjekordne superpurse.
Nii et siis – jada on 60, 49, 30, 22, 10 miljonit aastat tagasi ning selle jada uus liige on aasta 2012? Mitmenda klassi matemaatikaharidust on vaja, et ka ajakirjanik võiks selles pisutki kahelda? Või on ilmunud uus raamat Dan Browni sulest, mis selgelt tõestab, et selline jada on täiesti korrektne?
Õnneks leidis Õhtuleht, et maailmas on olemas ka üks teadlane, kes vulkaanide ühespurskamise teooriat ei usu – see on Vene Teaduste Akadeemia Kaug-Ida osakonna vulkanoloogia ja seismoloogia instituudi juhtiv teaduslik töötaja Aleksei Ozerov. Mida aga ajakirjanik ei tea, on see, et iga geoloogia tudeng oskab õpitu põhjal selgitada, et jadas viidatud ajaperioodidel ei viita geoloogiline andmestik globaalsetele vulkaanipursetele, millega oleks kaasnenud liikide massiline väljasuremine. Anonüümseid Hawaii ja Sydney teadlasi aga mul ei õnnestunudki tuvastada.
Kui nüüd aga Õhtuleht leppis sellega, et Aleksei Ozerov oma teadmistega maailma päästis, oli vajalik leida intriig – muidu ei ole tegemist ju uudisega. Nüüd tuli appi Cambridge’i ülikooli professor Nicholas Boyle. Tegemist ei ole siiski loodusteadlasega, vaid saksa kirjanduse, ajaloo ja religiooni eksperdiga. Tema koostas jällegi ühe jada, kuhu kuuluvad Martin Lutheri teeside aasta (mitte ajada segamini Martin Luther Kingiga), 30-aastase sõja algus, Viini kongress ja sellele järgnenud Napoleoni lüüasaamine ning Esimene maailmasõda. Kuna kõik need sündmused leidsid aset sajandi teise aastakümne keskel, siis on võimalik leida indikaatoreid, et nüüd juba siis aastal 2014 võiks midagi toimuda. Muide, jadasse sobib enam-vähem ka Ümera lahing.
Kurioosumina aga räägib Boyle hoopis globaalse finantskriisi ohust, mitte maailmalõpust.
Seega pahad maailmalõpu kuulutajad on lisaks selgeltnägijatele kõikvõimalikud Hawaii ja Sydney teadlased, superkangelane on juhtiv teaduslik töötaja Aleksei Ozerov…
“Oled grippi põdenud? Uus pandeemia võib sind tabada rängemini,” vahendab Forte New Scientisti hoiatust.
Mida nüüd sellest arvata? Et kuna läbipõdemine suurendab riske, siis on hea olla minevikus olnud pigem vaktsineeritud, või kuna vaktsiinid võivad olla tinginud uusi tüvesid võimendavate antikehade teket, siis on parem mitte olla olnud vaktsineeritud?
Arizona legislatuur lubab asuda arutama seaduseelnõud, mis keelab muuhulgas karma ära.
Mingitel müstilistel asjaoludel on eelnõusse vanaisatatud üks iseäralik institutsioon ühes spetsiifilises vormis:
San Francisco Chronicle pajatab Suure Farmafirma hämaratest tegudest Pakistani mail.
Ebapüha arst on nüüd kinnimajas ja jääb sinna seniks, kuni politsei välja mõtleb, mida temaga edasi peale hakata.
Kuna NATO kaitseplaan Eagle Guardian on detsembri meedias päevakohane, siis hoiatuseks tuletaks meelde, et sama nime all müüvad ka homöopaatiat viljelevad isikud erinevaid platseebo efektil töötavaid elektroonilisi ravimise vahendeid.
http://www.eagleresearchllc.com/
Kas Mona Lisa silmad peidavad salašifrit? küsib Forte.
Vastus on, et vaevalt küll.
Aga enne seda tõdemust on vaja lugu ikka võimalikult põnevaks ajada.
loe läbi ja pane ülesse (ja kui “vaja” on telli endalegi)
http://anioonkihigahygieeniside.blogspot.com/
kommentaarid on liigsed, see on ikka võrkturunduse tipptase saatsin juba ka ärapanijatele!
@ Mart K.
Peab ikka hea tahtmine olema, et leida neid märke.
1.
2.
3.
New York Times kirjutab kapitalismuse vastu streikivatest vangidest Georgias.
Huvitav, kas kapitalistid on säärase arengu üle õnnetud? Küllap see sõltub sellest, missugust rühmitust jõllitada, sest nõudmise ja pakkumise vahekorrast moodustub hind isegi vanglakapitalismis:
Säärast tõsielulist uudisnuppu tuleb kindlasti illustreerida tõsielulise telesaatega:
Päris aimeraamatu eksitavas kuues on kirjastuselt Fookus Meedia ilmunud meditsiivi alternatiivi reklaamvoldik pealkirja all “Mind päästis ravitseja. Raamat Eesti alternatiivmeditsiini imedest” (12 Eesti inimese lood sellest, kuidas alternatiivmeditsiin aitas lahendada nende probleemid, lisaks intervjuud tuntud Eesti sensitiivide ja tervendajatega), mille on kirja pannud Aive Antsov. Sirvisin hommikul R-kioskis. Esimene peatükk, kui õigesti mäletan, kandis pealkirja “Paelussist vabaks imelise süstiga”. Tekkis täitsa huvi, et mis ajast meie posijad intravenoosseks läinud on, aga siis tuli buss.
dig kavatses Fookus Meedia üle irvitamiseks paar humoorikat lauset ritta panna. Siis luges dig nende veebilehte …
… ja vajadus kadus ära. Nad saavad enda naeruvääristamisega ise suurepäraselt hakkama.
Muide, need raamatud on millegipärast käsiraamatuteks tituleeritud.
The Inquirer annab teada juhtumist Venemaal, kus kombinatsioon kangest piiritusest ja sama kangest usust tõi kaasa 50-protsendilise suremuse.
Maaleht taob rauda, kuni see Mang on, seekord lugejaid hirmutades: ETTEVAATUST! Igor Mangi ennustused võivad täituda!
Postimehe naisteleht žongleerib terminitega, kangastades tehnikahuvilisele näiteks soojusvaheti ja soojusülekande: Iir Hermeliin: köögis askeldamine on nagu hea energiavahetus. Kuigi lugu ise on nunnu. :)
Skeptiku poolt tehtud dokumentaal-komöödia tulemas välja veebruaris 2011. Treileri järgi tundub väga vaimukas:
http://www.youtube.com/watch?v=JuersBn6jYc
Maaleht kirjutas:
Mart K. ütles:
Aga otsides Mangi ennustuse üles on seal tegelikult kirjas hoopis:
Niisiis tegelikult juhtusid kõik need “täppi läinud” sündmused hoopiski ajal mida Mang ennustas “rahulikumaks perioodiks”. Kas tõesti polnud Mangi pikas ennustuses mitte ühtegi lõiku mis veidigi rohkem täppi minemise moodi välja näeks et Maaleht niimoodi vassima oli sunnitud?
Postimees kirjutab:
The Guardian vahendab uuemaid rassismi-ilminguid Hollywoodi naabruses:
Siin peab mingi muu põhjus olema. Naturaalse liha maitsega on eesti inimesed päris korralikult harjunud. Ilma E-aineteta vorst küll, aga jumal teab, mis ökoloogiliselt puhast orgaaniliselt mahedat saepuru sinna sisse topitakse.
See konkreetne avaldus nüüd küll rassismiilming ei ole. Mina ka ei läheks niisugust jama vaatama. Kuskil võiks ikka mingid piirid ka olla originaalist hälbimisel.
Eddie Murphy Dr. Dolittle’i rollis juba ajas mul kopsu üle maksa (Tallinn-Tartu bussis näidati :( ). Mis järgmiseks? “Kolm musketäri”, kus d’Artagnan on neeger?
Sandra Steingraber: vähiepideemia vastu tuleb võidelda süsteemselt
Kriku ütles:
Ilus näide sellest, et jutt keskkonnast pärinevatest toksiinidest ei ole alati umbluu.
Kriku ütles:
On küll, kui arvesse võtta, et nad boikotti propageerivad. Ja kui veel kahtlusi on, siis võib tolle seltskonna muid seisukohti ka põrnitseda.
@Kriku:
Rääkimata sellest, et ilmselt on USA-s üpris vähe neid lapsi, kes ehtsat “Doktor Dolittle” raamatut loevad, mille tõttu jäävad nad ilma suurepärasest lastekirjandusest, vahvatest tegelastest, toredast fantaasiamängust ja õpetlikest ivadest. Raamatust millegipärast peerunalju eriti ei leia (põrsa üle küll visatakse nalja, kuidas ta unistab rooskapsastest jne), aga igav küll ei olnud.
Ma ütleks, et Ameerika filmi”kunst” on saatanast – võetakse midagi suurt ja keeratakse see pea peale, kõigepealt eemaldatakse väärtuslik osa (sest see on igav, tüütu ja raskesti arusaadav), siis kleebitakse tühjadele kohtadele kenad värvilised klisheed ja pisarakiskujad ja mõni vana hea puuksunali (naljad arvad tavaliselt juba enne ära, kui näitleja suu lahti jõuab teha) – ja ongi hitt! Ühtemoodi töödeldakse nii ajaloolise või biograafilise sisuga kui ka fantaasiafilme, rääkimata noist, mis mingil moel teadusilma puutuvad. Kõigest tehakse rosolje, milles ainsaks mõtteks on meeldida inimestele ja tuua raha sisse. Ja meeldib, ja toob!
Kõige hullem aga on see, et inimestele jäävad need filmid meelde ja nad võtavad neid tõe pähe. “Da Vinci kood”, “Rahvuslik aare”, “Kleopatra”, “2012”… Inimesed tulevad ja räägivad täitsa tõsimeeli, et vaata, tollal Vanas Egiptuses Kleopatra tegi nii ja et juba Leonardo teadis… Mul on üks tuttav, kes peale “Avatari” nägemist nuttis ja ütles, et ta oli shokeeritud vaatepildist, kuidas kaljud gravitatsiooni eirasid ja hõljusid! Et see on maisele arusaamisele ikka nii võõras… Mina olin kah shokeeritud, kui ajakirjanik kritiseeris “Dinosauruste jalutuskäiku” – saurused ju ei sammunud, vaid selle kõige suurema sees oli auto, ja üldse olid nad kohmakad, ei, “Jurassic Park”i näinuid sellise etendusega ei püüa… Höhh, ajakirjanik vist tõesti ei tea, et noid juuraajastu saurusi filmi jaoks täismõõdus ei ehitatud ja liikuma ei pandud, selleks on mudelid ja diginipid. Võiks ju mõtelda, et 12 m kõrge ja X tonni kaaluv jurakas, mis materjalist peab olema jäse, et see kannataks välja selle raskuse ja seejuures säiliks ka kogu kupatuse tasakaal ja veel tagatipuks tuleb liikuvad osad sundida liikuma kah, et teist jäset tõsta – kui suur see jõud peab olema…
Ühesõnaga, piir fantaasiamaailma ja reaalse maailma jaoks on osade inimeste jaoks väga õhuke. Mõne jaoks täiesti ebavajalik. Arvan, et peatselt peale uue filmi linastumist peavad ajalooõpetajad lugema lauseid a la “Skandinaavlaste peajumal Thor oli neeger”. Ja kindlasti tuleb varsti välja ka raamat, kus keegi X (PhD) tõestab ära viikingite kontaktid Kesk-Aafrika hõimudega.
The Guardian kirjutab seosest mobiiltelefonide, mastide, vaiade, sündide ja numbrite vahel.
@dig:
Siin on kaks eri asja – Kriku ütleb, et ta on sellega päris nõus, et selline värk ei kõlba kuskile. Ta ei ütle, et on OK jagada tolle rühmitusega muid seisukohti. Ja siin tuleb tähele panna, et kui rühmituse jaoks on põhirõhk inimese nahavärvil, siis ilmselt on Kriku jaoks põhirõhk hoopis ajalool – sel ajal, kui Põhjala jumalate panteon inimeste keelel ja meeles kuju võttis, ei teadnud nad mustanahalistest inimestest vist midagi. Viikingid jõudsid oma laevadega küll kaugele, kuid Põhja-Ameerikas olid tollal inimasukateks need, keda me kunagi indiaanlasteks nimetasime. Ei saa muidugi välistada, et kusagil Musta mere ääres või Bütsantsis või Pürenee poolsaare lääneosas mõni põhjamaa poeg mõnd mustanahalist silmas, aga see vaevalt võinuks mõjutada seda, kuidas skandinaavlased oma jumalaid ette kujutasid.
Aga ma panen nüüd oma suu kinni ja lasen teil omavahel edasi vaielda. Kunstiline väljendusvabadus on natuke nagu avatud meele ja mõtlemise moodi. Alati on võimalus nii liiale minna, et ajud välja kukuvad. Kunsti puhul on veel jama see, et iga jama pole mitte kunst (vt Hando Runneli artikkel eilses Postimehe lisas).
katrinv ütles:
Kriku väitis hoopis, et tolle rühmituse selline väljaütlemine ei kujuta endast rassismi ilmingut. Ma ei ole selle seisukohaga nõus. Minu meelest on see väljaütlemine ka ilma tolle rühmituse muid seisukohti arvestamata märk rassismist, aga kui väljaütlemise allikat lähemalt uurida, on seda, et just rassismiga tegemist on, lihtsam mõista ning muud konteksti tarvis vähem uurida.
Mina ka ilmselt toda filmi vaatama ei lähe, kui ta ükskord valmis saab. Mul on eelarvamused kangelasfilmide vastu :) Aga isiklikust vaadata mitte tahtmisest ei ole mõistliku inimese jaoks kindlasti küll, et boikoti-agitatsiooni tegema hakata. See vahe boikoteerimisväärsuse piiri ja vaatamisväärtusetuse vahel näitabki kõnealusel juhul rassismi.
Omaette põnev teema on veel see, et filmisse näitlejate valimine tähendab alati klassifitseerimist — kuidas tegelaskuju ja näitlejat üksteisele sarnaseks pidada, kajastab aga näitlejaid valiva tegelase hinnanguid. Mis oleks, kui mõni tuleks välja jutuga, et Thori tegelaskuju ei kõlba mängida punapeal? Tänapäeval naerdaks ta välja, sest üldtunnustatud inimeste lahterdamise skeem peab juuste värvi väheoluliseks tunnuseks. Nahavärvi oluliseks tunnuseks pidamine on ka rassismiga haakuv teema. Tõenäoliselt puutub kõnealusel juhul asjasse see, et nii kõnealune näitleja kui tema valinud agentuur on Briti taustaga ning panevad nahavärvi vähem tähele kui mingisugune Jänkistani konservatiivide nõukogu. Aga nagu öeldud, see on omaette teema, kuigi põnev. Sama põnev kui küsimus, kas kõnealune agentuur leiaks, et Thori tegelaskuju ei kõlba mängida kokni aktsendiga näitlejal.
dig ütles:
Ei lähe siiani meelest, et autor, bioloog, väitis metalset elavhõbedat esinevat molekulidena.
Kriku ütles:
Hullem veel. d’Artagnan võib olla kiilaspea, kuigi kõik teavad, et tol ajal kandis iga musketär uhket parukat.
Andres Valdre ütles:
Kontekst?
News.com.au avaldab, et Briti valitsus plaanib Interneti-porno keti otsa panna.
Missuguseid põnevaid pseudoteaduslikke väiteid lugeda saab?
Deutsche Welle toob uudiseid Valgevenest, kus inimesed oma juhiks üllatuslikul kombel kellegi vähetuntud uustulnuka valinud on, Aleksandr Lukašenka nimi. Mingitel arusaamatutel põhjustel on suur rahvamass säärase arengu suhtes äärmist skeptitsismi üles näidanud ja Minski administratiivkeskuse ümbrusse oma umbusku demonstreerima kogunenud.
XKCD pakub variatsiooni teemal Science. It works, bitches.
Priit Pullerits peab jutte kliima soojenemisest hullumeelsuseks.
Ennustaja Edgar: tulemas on veel 2 lumetormi
Huumorileht Cracked.com kirjutab viiest islamiga seotud müüdist.
dig ütles:
Ei mäleta. See teema kerkis üles millalgi tõlke nõustamisel ja tõlkijad kinnitasid, et „elavhõbedamolekul” oli autoril ja nemad seda muuta ei saa. Olen see „jt” tõlkijate tänude lõpus, sest põhiliselt materjaliinsenerina ei saa ma end lasta mainida raamatus, mis väidab metalset elavhõbedat esinevat molekulidena. :)
Mart K. ütles:
Selle aasta jõulude puhul võiks näiteks soovida, et konservatiivid uuel aastal Glenn Becki konservatiivseks kommentaatoriks kutsuda keelaksid.
Andres Valdre ütles:
Aga joone alla lisada Viga originaalis. (Tõlkija märkus)?
Bill Donohue tembutab jälle, nagu raporteerib Wall Street Journal. Seekord on Metropolitan Museum of Art Ameerika portreekunsti lahkavalt näituselt maha korjanud video, mis kujutab homoerootilisi pilte ja möödaminnes ka sipelgaid üle krutsifiksi ronimas. Donohue vannub, et kui ta tulist kurja vannub, siis tolle viimase pärast. Muuseumi juures teeb kunsti ka rühm protestijaid.
Juttu tuleb ka prioriteetidest:
Kummalisel kombel äratas tekkinud kontravärss huvi teistes muuseumides, kes Chicago Tribune’i teatel nüüd videot näidata soovivad. Kes osanuks seda ette arvata?
Andres Valdre ütles:
Elavhõbedamolekul on küll eriti jube… brrr.
E-ainetsest niipalju, et ma ei saa aru, kuidas saavad toiduained olla e-ainete vabad, kui ka kõige tavalisem sool on e-aine, mida paratamatult leidub pea igas toiduaines?
Ilmaennustused, mida ennustajad kasutavad:
http://rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm
News.com.au toob meieni uudiseid Iisraelist, kus keegi farmer on tähele pannud, et helikiirusbarjääri ületavad reaktiivlennukid ajavad kohalikele krokodillidele peale kange seksitahtmise.
Millal uusi krokodillimune oodata on?
Skeptitsismi suund on siinkohal päris ilmne.
… ütles:
Missugune E-number keedusoolal on? Mina otsisin kunagi, aga ei leidnud.
Postimees pretendeerib jätkuvalt pendlile: Mida näitab magamisasend iseloomu kohta?
The Guardian kirjutab, kui väga Abu Dhabis jõulupuid armastatakse.
Kas hotell sõdib jõulude poolt või vastu, oskab ainult jõulutont ütelda.
@ dig
Vabandust! Hea tähelepanek.
Parandan ennast. Soovisin näitena tuua maakeeli nimetatud mõrusoola ehk magneesiumkloriidi, kuid nimetasin lihtsalt soolana mida tavaliselt teatakse kaaliumkloriidina. Viimast ei nimetata e-aineks (kuigi ühenditana on e-nimistuses olemas).
Kuid siiski on magneesiumkloriid laialt levinud sool, mida leidub siiski pea igas toiduaines (ühisnimetaja all meresool).
See on näide sellest, et e-aineteks nimetatakse ka looduses leiduvaid aineid mida koheselt tembeldatakse kunstlikult loodud keemiaks.
Selgitavam näide olesk vist ikkagi E-300 ehk skorbiinhape või siis maakeeli C-vitamiin.
Kas nii sobib?