Maailma lõpp aastal 2012 ja teisi lugusid jaanuari ajakirjanduses (+video suguhaigustest)

  • 2012. aastal oodatakse maailma lõppu. Kuidas see võiks tulla?
    Delfi

    9. Mesilaste hukkumine

    Üle kolmandiku USA mesilasperedest hukkus 2008. aasta talvel. Sündroom, mille puhul kõik töömesilased tarus äkki surevad ja ellu jääb vaid mesilasema, on levinud ka Euroopa riikidesse Prantsusmaale, Belgiasse, Itaaliasse, Portugali ja Hispaaniasse.

  • Rootsis suri seagrippi seitsmeaastane poiss

    Rootsi tervishoiuametnike kinnitusel on tegemist seagripi uue puhanguga, viirustüvesse H1N1 nakatunuid on praeguseks kokku 65. Eelmisel talvel suri seagrippi oma 30 rootslast, vahendab BNS.

  • Aitab soolapuhumisest! Rooma Klubi visioon ehk kuidas asjad tegelikult saavad olema.
    Eesti Ekspress

    „Rooma Klubi on mõttekoda, mõtlejate ring, kes vaatavad tulevikku – minevikku vaadatakse vaid niipalju, kui tuleviku jaoks vaja. Üks aasta on meie jaoks väiksem kui silmapilk. Tegeleme pigem prognoosidega aastakümneteks,” ütles Ekspress.ee-ga rääkima soostunud Rooma Klubi Eesti haru asepresident Hardo Aasmäe.

  • Teisipäeva hommikul on ilus päikesevarjutus
    Mati Soomre, Maaleht

    Suure faasiga osaline varjutus on Eestis näha – kui aga selget taevast oleks! Varjutus algab päikesetõusu ajal ja lõpeb pärast keskpäeva.

  • 2010: juhtiv moraaliekspert jäi vahele vassimisega
    Delfi Forte

    Paljud vastava ala eriteadlased on nõudnud, et Harvardi ülikool juurdluse tulemused avaldaks, rõhutades, et need võivad mõjutada kõiki teadustöid, mis Hauseri töid aluseks võtnud on. Seni pole Harvard seda teinud.

  • 2010: avastati arseenipõhine eluvorm?
    Delfi Forte

    Niipea, kui enneolematu avastus avalikuks tehti, tabas seda aga teadusringkondade äge kriitika.

    Biokeemikud ründasid loendamatutes blogides uurimuse metodoloogiat ja algupärase uuringu järeldusi, mis omakorda tõi kaasa artiklitetormi tavameedias.

  • Kas alternatiivmeditsiin võib olla lastele ohtlik?
    PM Tarbija24

    Üha enam lapsevanemaid otsustab laste ravimisel täiend- ja alternatiivmeditsiini kasuks, arvates, et looduslikud vahendid on kahjutud ja ohutud, kuid värske uurimuse kohaselt on paljudel sellistel rohtudel tugevad ja vahel isegi surmavad kõrvaltoimed.

  • Suguhaigustest tuleb ikka aegajalt rääkida. Propagandafilm aastast 1973:


    • Allikas: Armed with Science

355 Replies to “Maailma lõpp aastal 2012 ja teisi lugusid jaanuari ajakirjanduses (+video suguhaigustest)”

  2. A.K ütles:

    Viljaringid tekivad taluniku põllule ühe ööga, siis niidab talunik põllu paari tunniga lagedaks ja naljameeste filigraanne töö kaob ning vaesed vaevanägijad ei protestigi.

    Vaata, kui keegi minu viljapõldu (filigraanselt, mida oleks ainult kõrgemalt õhust näha, kust ma nagunii vaatamigi ei ulatuks) sõkuks ja ilmuks siis veel protesteerima ka, kui ma vilja koristama tahaks hakata, siis võib juhtuda, et ma kutsuksin politsei.
    Viljapõllud rajataksegi selleks, et neilt valminud vili koristada, sellega tuleb arvestada nii naljameestel kui tulnukatel, kui neil tekib tahtmine sinna mingeid kujundeid jäädvustada.
    Ja kui põldu ka ei koristata, siis poleks selline kujund ikka kuigivõrd pikaealisem, sellega on viljaringirajad, kes nad ka poleks (sest arvesse tulevad ka talunikud ise), nagunii juba ette arvestanud.

    Viljaringide võltsimisest on näiteks ka “Pahateaduses” juttu.

    Vasta  |  Tsiteeri

  3. salvey ütles:

    Viljaringide võltsimisest on näiteks ka “Pahateaduses” juttu.

    Võis olla ka Sagani “Deemonitest vaevatud maailmas”, mitte “Pahateaduses”, võisin segamini ajada.

    Vasta  |  Tsiteeri

  4. Paavst: Suure Paugu korraldas jumal

    Paavst lisas, et maailmakõiksuse ja inimkonna tekke kohta käivad teooriad ei ole vastuolus religiooniga, kuid siiski on suur hulk küsimusi ja probleeme, millel ei ole vastust leitud.

    Intelligentse disaini teooria on vägagi vastuolus teadusega, teaduse tegemise alusprintsiipidega, võib isegi öelda, et lausa aktiivselt teadusvastane.

    Olgu igaks juhuks ka Reutersi tekst, kui võimalik IKH-faktor moonutuste kahtlusi äratab.

    Kunagi jõuab jutu tekst ehk ka Vatikani kodukale.

    Vasta  |  Tsiteeri

  5. Martin Vällik ütles:

    Intelligentse disaini teooria on vägagi vastuolus teadusega, teaduse tegemise alusprintsiipidega, võib isegi öelda, et lausa aktiivselt teadusvastane.

    Teaduse-vastane või teaduse-väline?

    Vasta  |  Tsiteeri

  6. Novaator vahendab põnevat avastust interdistsiplinaaruuringute vallast:

    Teadlased leidsid täiendavat kinnitust, et naastrehvid võivad lisaks teekattele kahjustada ka sõitjate ja suurte maanteede läheduses elavate inimeste tervist.

    Anders Ljungman ning tema kolleegid Rootsi Linköpingi ülikoolist leidsid, et naastrehvid lõhuvad teekattest lahti peenikest tolmu, mis sissehingamisel aitab kaasa südame- ja kopsuhaiguste tekkele, kirjutas ScienceDaily.

    Uuringu tulemused osutavad kehas leiduvatele keemilistele markeritele, mis aitavad teadlastel paremini mõista, kuidas on teekattest tekkiv tolm ja südamehaigused omavahel seotud.

    Vasta  |  Tsiteeri

  7. Hardo Aasmäe selgitab Lõuna-Sudaani näitel, miks on jama endistes koloniaalvaldustes loodud riikide käsitlemine sarnaselt euroopalike rahvusriikidega, mis Eesti wõrgukommentaatorite enamlevinumaid vigu (räägitakse “Afganistaani rahvast”, mida justkui okupeeritaks ja muid selliseid mõttetusi).

    Hardo Aasmäe: Aafrika suur päev

    Vasta  |  Tsiteeri

  9. Läkaköha levik on suurenenud

    Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul on suurenenud läkaköha leviku taga mitmeid põhjuseid, milles mängib rolli nii kaheldava toimega vaktsiin kui ka lapsevanemate puudulik tegevus.

    Kutsari hinnangul tuleks läkaköha leviku vastu võitlemiseks asuda vaktsineerima teismelisi ja nooremaid täiskasvanuid, kes võivad olla oma väikestele lastele nakkusallikaks ja sealjuures nad ei pruugi üldse haigedki olla.

    Samas tõdes ta, et praegu ei ole Eestis täiskasvanutel võimalik end läkaköha vastu vaktsineerida, kuna täiskasvanutele ja teismelistele sobivat vaktsiini hetkel Eestis pole.

    Vasta  |  Tsiteeri

  10. Linnusurmad ennustavad maailmalõppu?

    Maailmalõputeoreetikute arvates on nüüdsed lindude ja kalade massisurmad maailmalõpu ettekuulutus.

    Teada on, et loomadel on looduses toimuvate protsesside suhtes parem tunnetus kui inimesel, kuid nüüdsed massihukkumised ei ole andnud selgitust, mida nad tunnetada võisid.

    Väidetavalt saab maiade kalender 2012. aastal otsa. Seda peetakse ka inimkonna lõpuks. Samas aga ei ole suudetud panna paika aega, millal apokalüpsis aset leiab. Välja on pakutud nii 21. mai, 12. detsember kui ka 21. detsember.

    Vasta  |  Tsiteeri

  11. Postimees vahendab eksperthinnangut sõnamaagiale Keskerakonna küsimuses:

    Propagandaekspert Agu Uudelepp küsib tänase Postimehe arvamusküljel, miks ei ole Edgar Savisaare vastased hakanud «tõekomisjoni» mõne adekvaatsema nimega kutsuma.

    Tema sõnul väldib Keskerakond Savisaare rahastamisskandaalist rääkimisel hoolikalt ohtlikke termineid nagu «KGB», «Vene mõjuagent», «reetmine», «must raha» vms. Nende asemel kasutatakse ilusaid sõnu, nagu «kirik» või «tõde».

    «Imekspandav, et Keskerakonna vastased seda seltskonda näiteks «agendikomisjoniks» või «mõjukomisjoniks» kutsuma ei hakanud, sest mingit tõde sealt ei tule ja keegi seda tegelikult ei ootagi.»

    Vasta  |  Tsiteeri

  12. Kliima- ja Energiaagentuuri töötaja Kristiina Rebane sõitleb Delfis sotsiaalministrit tolle kasinate teadmiste ja valimiseelse tuulikupaanika tekitamise eest.

    Sotsiaalminister avaldab meedias arvamust, et tuuleenergeetika toodab inimesele ohtlikku mürasaastet ja tuulikuid ei tohiks paigutada inimasustusele lähemale kui kaks kilomeetrit. Paraku näitab minister selle seisukohaga vaid oma pinnapealseid teadmisi teemast ja võimetust näha terviseprobleeme laiemalt.

    Kus viga näed laita, seal tule ja aita. Parandame mõned ministri möödalaskmised ära.

    1. Väide, et tuulegeneraatorid teevad suuremat lärmi, ei vasta tõele. /…/

    Don Quixote’i-teemalised naljad võib igaüks ise juurde mõelda.

    Vasta  |  Tsiteeri

  13. @Martin Vällik:
    Ohh, see oli super hea film!!!! Jude Law üks häid rollitäitmisi ja väga peen psühholoogiline intriig, balansseerimine hullumeelsuse, pettuse ja unistuste vahel. Valusalt lähedane, sest tavapäraseid ulmefilmile omaseid eriefekte, kostüüme, ksomoselaevu, juhtimispulte ja kaptenisilda jmt atribuutikat polnud üldse. Sellest tunnebki ära hea ulme – ilma liigse tränita, keskendumine inimlikkusele ja inimkonna ees seisvatele probleemidele uudse vaatenurga alt lähenemine. Ulme on meie teleskoop tulevikku, kui me püüame näha iseendi tulevikku ja mõistatada, milliseks me kujuneme ja milliseks kujundame oma ühiskonna.

    Vasta  |  Tsiteeri

  14. @…:
    Jep. Ja üks kesharidust mitteomav eesti mees arvas, et RIMI reklaam on jama – 1000 aastat tagasi ei elanud Eestis veel kedagi, kuna terve Eesti oli siis jää all. Paber ei anna mõistust ega teadmisi, kuid on tunnistuseks, et sa oled vähemalt kinnitatud õppekava ulatuses pidanud nendega kokku puutuma. Ülejäänu sõltub inimesest endast, kas viitsisid kuulata ja meelde jätta või mitte. Mina näiteks saan täiesti tigedaks, kui kõrgharidusega inimesed jämedaid kirjavigu teevad. Raske on suhelda kindlustusagendiga, kes pole suuteline sulle korrektses eesti keeles dokumenti koostama. Loodusteadustest rääkimata – aga mis sa ikka teed, kui hoopis olulisem on teada, milline lauvärv tänavu moes on ja kas pemmile on jälle uued kummid vaja.

    Vasta  |  Tsiteeri

  16. Kriku ütles:

    Eesti wõrgukommentaatorite enamlevinumaid vigu (räägitakse “Afganistaani rahvast”, …

    Mine nüüd. Kardemoni linna rahvast räägitakse ka, aga see ei tähenda, et nad kõik samasse etnosesse või kultuuri pidanuks kuuluma või naaberlinnade omast kuidagimoodi tuntavalt erinema.

    Vasta  |  Tsiteeri

  17. Mart K. ütles:

    Don Quixote’i-teemalised naljad võib igaüks ise juurde mõelda.

    NIMBY müüb. Vähemalt niikaua, kuni saladuskatte alt imbub välja teadmine, et tuulikutest kahe kilomeetri raadiuses krokodillid ei pesitse.

    Vasta  |  Tsiteeri

  18. MSNBC kirjutab hulludest ja mitte-nii-väga-hulludest, kes poliitilisi mõrvu toime panevad.

    Although the lay person may think that any person who commits an act of political assassination is, by definition, mentally disturbed, a 1999 Secret Service study of 83 people who made assassination attempts against public figures in America found that only one-third had ever received a mental health evaluation, and fewer than one-fifth had been diagnosed with a mental health or behavior disorder prior to the attack.
    Of course, it’s possible that others among the attackers had mental health issues but had not been screened or diagnosed. Most of the attackers had a history of suicidal attempts or had expressed suicidal thoughts.
    “Although most attackers had not received a formal mental health evaluation or diagnosis,” the researchers found, “most attackers exhibited a history of suicide attempts or suicidal thoughts at some point prior to their attack.” And, “more than half of the attackers had a documented history of feeling extremely depressed or desperate.”

    Ajakirjas Journal of Forensic Sciences trükitud artikkel on saadaval Ühendriikide Salateenistuse veebilehel: Assassination in the United States: An Operational Study of Recent Assassins, Attackers, and Near-Lethal Approachers.

    This study is the first operational exploration of the thinking and behavior of all 83 persons known to have attacked, or approached to attack, a prominent public official or public figure in the United States since 1949. In addition to data about each attack or near-attack and each subject’s demographic and background characteristics, information was gathered about each subject’s ideas and actions in the days and weeks before their attacks or near-lethal approaches. Questions were examined about each subject’s movement from the idea of attack to actual attack, motives, selection of targets, planning, communication of threat and intent, symptoms of mental illness, and significant life experiences. In every case, the attack or near-attack was the end result of an understandable, and often discernible, process of thinking and action. Implications for protectors, investigators, and researchers are discussed.

    Vasta  |  Tsiteeri

  19. Psühholoog: eestlaste ebausu tase on üks kõrgemaid maailmas

    Eesti on üks kõige ateistlikumaid riike maailmas, kuid samal ajal on eestlaste ebausu tase üks kõrgemaid, teab Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik.

    «Võimalik, et need kaks asja on omavahel seotud: inimesed ei taha uskuda ühte tsentraliseeritud autoriteeti (kirikut) ja eelistavad personaalseid autoriteete – ühe paiga nõid, pendlimees või ajalehe horoskoop,» selgitas Allik.

    Pea iga ajaleht-ajakiri Eestis avaldab aastahoroskoope ning lugejate seas tunduvad need väga populaarsed olevat. Postimees.ee tundis huvi, miks horoskoobid nii populaarsed on ja miks just neist tuge otsitakse.

    Allik märkis, et Eestis on ilmselt palju inimesi, kellel on väline kontrollkese. «Nad ei usu, et võiksid ise olla oma saatuse peremeheks. Seepärast delegeerivad nad selle kellelegi või millelegi väljaspool. Nii hea on õigustada läbikukkumisi tähtede halva seisuga, mitte aga enda laiskuse või saamatusega.»

    Vasta  |  Tsiteeri

  20. Paistab, et jumalal on ka euromüntidega probleeme…
    ” Krooni ajal kotikorjandusega kõlinat väga sageli ei kuulnud, nüüd tuleb tõenäoliselt kogudust paluda, et tehtaks n-ö vaikseid korjandusi, s.t annetataks paberrahatähti alates 5 eurost.”
    Allikas: eestikirik.ee, artikkel “Eurod sobivad ka annetuseks”.

    Vasta  |  Tsiteeri

  21. Keegi viskas kummalise mõtte lauale ja kõik väljaanded krabasid kohe kinni. Nii tore teema ju, mille ümber vahtu keerutada. Sobib minu arvates aga kenasti illustreerima tähelepanekut, et maailmas leidub väikest valet, suurt valet ja statistikat.

    Praeguse trendi jätkudes võiks inglise keel saada riigikeeleks

    „Eesti arvamusliidritel on tekkinud mõte ingliskeelse elu-olu loomise vajadusest ja see on avalikult ka välja öeldud. Pragmaatiliselt võttes on mõttel ka jumet — võib olla üsna kindel, et ingliskeelse elu-olu keskkonna olemasolu tugevdaks Eesti positsiooni majanduselu rahvusvahelises konkurentsivõitluses,” kirjutas Servinski statistikablogis.

    Servinski hinnangul on keeruline öelda, kui kõrge peaks olema inglise keele oskajate osatähtsus rahvastikus, et võiksime rääkida normaalselt toimivast ingliskeelsest elu-olu keskkonnast Eestist.

    „Praegune tase veidi üle 50 protsendi rahvastikust pole selleks veel piisav. Trend on ilmselgelt selline, et trendi jätkudes jõuab Eesti selleni, et mingil hetkel võib elu-olu vabalt kulgeda ka inglise keeles,” kirjutas ta.

    Nii palju kui mina igasuguste “keeleoskajatega” kokku olen puutunud (alates Tallinna taksojuhtide soome keelest), siis hinnatakse oma keeleoskust räigelt üle. See, kui osatakse poest leiba osta, ei ole keeleoskus ja rahvaloendus ei paku absoluutselt mitte mingit võimalust tegeliku keeleoskuse väljaselgitamiseks. Kogu jutt on lihtsalt jama.

    Vasta  |  Tsiteeri

  22. Sandra Porter kirjutab uutest avastustest genoomiliste ristsõnade vallas:

    Some of the most interesting points from Mason’s talk were:

    1. A large fraction of the existing genome annotation is wrong.
    2. We have far more than 30,000 genes, perhaps as many as 88,000.
    3. About ten thousand genes use over 6 different sites for polyadenylation.
    4. 98% of all genes are alternatively spliced.
    5. Several thousand genes are transcribed from the “anti-sense”strand.
    6. Lots of genes don’t code for proteins. In fact, most genes don’t code for proteins.

    Vasta  |  Tsiteeri

  23. Saatuslik hetk: Kuidas Jumal mind ränga avarii järel tervendas
    Toivo Tänavsuu vahendab usuvenna tunnistust Eesti Ekspressis

    Polnud juhus, et mul tuli mõni minut enne õnnetust pähe pingutada turvavööd. Polnud juhus, et vahetult pärast matsu jõudis avariikohale kaks meedikut. Nad tõmbasid akul klemmid maha, kontrollisid, kas mul pole nätsu suus, vaatasid, et hingamine oleks korras ja valmistusid kiirabi tulekuks. Kuidas ma nii kiiresti taastusin, kuidas mul tekkis meeletu motivatsioon õppida, ehkki olin keskkoolis olnud paras looder, ning lõpetasin semestri “võlgadeta” – seegi pole juhus. Selle kõige taga oli Jumal.

    Õnnetus muutis minu ja paljude mu sõprade väärtushinnanguid. Mõistsin, kes on Jumal.

    Tüüpiline tagantjärele valitud punktikeste ühendamine joontega, et välja tuleks soovitud pilt. Antud juhul siis jumal.

    Loomulikult pole meil täpset teavet tegelikest sündmuste käigust, arstide tollaseid hinnanguid ega ka teavet selle kohta, kas sellistest vigastustest paranemine noorel inimesel ikka on klassifitseeritav imeks.

    Inimlikult ma loomulikult rõõmustan selle üle, et noor mees hukka ei saanud ja praegu hea tervise juures on, aga noh, tõenduseks jumala olemasolu kohta see lugu nüüd kohe kindlasti pole.

    Vasta  |  Tsiteeri

  24. Liiklusjurist tegi kindlaks, et teise auto kiirus võis olla 140–150 kilomeetrit tunnis. Mulle on räägitud, et seda juhtis psüühiliselt ebastabiilne nooruk, keda mõni hetk varem nähti ühes kõrtsis joomas. Et ta oli õnnetust uuriva tuttav – Hiiumaa on väga väike koht –, võis toimuda oluliste detailide kinnimätsimine.

    Politsei andmebaasis on kirjas, et toimus õnnetus, kuid süüdlane pole teada. Paar kuud hiljem saadeti meile politseist kiri: kas uurime asjaolusid veel või paneme paberid kausta ja jätame asja sinnapaika.

    Pidasime targemaks asi sinnapaika jätta, sest esiteks, lugu lõppes ju õnnelikult. Teiseks, mul oli vaja koolis semester lõpetada. Ning kolmandaks õppisin mitte tundma vaenu või viha inimeste vastu, kes mulle on ülekohut teinud.

    Ja see hull kimab järgmine kord samamoodi. Kena ligimesearmastus küll poisil.

    Vasta  |  Tsiteeri

  25. Kas tõendite puudumine võib olla tõendiks? Kriminaalasjanduse spetsialistide arvates küll, kirjutab Postimees:

    See Läti-Eesti ühisjõuk oli viimastel aastatel keskendunud kallite Toyota maasturite Land Cruiserite vargustele, kirjutab tänane Postimees. «Suur osa Land Cruiserite vargustest oli nende kätetöö,» on Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse juht Toomas Jervson veendunud.

    Tema arvamust kinnitab seegi, et terve eelmise aasta jooksul läks Põhja prefektuuri piirkonnas kaduma vaid kolm sellist autot. Ehk: kui oletatavad süüdlased vahi all istuvad, siis vargusi ei toimu.

    Vasta  |  Tsiteeri

  27. Eesti teadlaste leiutatud pulber säästab bensiini

    Nüüd on autotööstusele ja seeläbi tegelikult kogu inimkonnale abikäe ulatanud ka Eesti teadlased, kes on välja mõelnud uue põlvkonna energiasalvestimaterjali, mis suudab tulevikus säästa 15 kuni 40 protsenti kütust.

    Skeleton Technologiesi juhtteadlase Mati Arulepa sõnul suudab äsja USA-s patenditud materjalil põhinev superkondensaator tõsta autospordis tulevikus ka märgatavalt kiiruseid. Nii ongi eestlaste leiutise vastu huvi tundnud ka vormel ühe sari. Kahjuks ei tohtinud Arulepp öelda, mis vormelitiimiga tegemist on.

    „Meie edu taga on üks lihtne süsinikpulber, millest tehakse kondensaatori elektroode. Meie pole leiutanud superkondensaatorit,” selgitas leiutise ainulaadsust ettevõtte teine juhtteadlane Jaan Leis. Kuigi Eesti teadlased suutsid suure poorsusega nanostruktuurse karbiidset päritolu süsiniku sünteesimise meetodi kirja panna juba 2003. aastal, said nad sellele leiutisele patendi alles mõne kuu eest.

    Vasta  |  Tsiteeri

  28. Ei usu horoskoopi? Valetad!

    Populaarse teooria järgi tulenevat horoskoopide ja posijate edu meie leigest usuhuvist. Me asendavat religiooni pakutud võimaluse näha kõiksust korrastatud paigana posijate samalaadse lubadusega.

    See teooria on ilmsesti vale. Minu meelest uurime me horoskoope hoopis selleks, et saavutada konkurentsieelis inimeste ees, kel on ennustus lugemata ja kes seega ei tea tulevikus sündivast mitte midagi.

    See on hoopis meie võistluslik ühiskond, mis sunnib ära kasutama iga totramatki võimalust kuidagi hõlpsama vaevaga naabrist kaugemale jõuda, pinnale jääda, elule vastu panna. Me lihtsalt olemegi sellised.

    Vasta  |  Tsiteeri

  30. salvey:

    Ei usu horoskoopi? Valetad!

    Populaarse teooria järgi tulenevat horoskoopide ja posijate edu meie leigest usuhuvist.

    Või siis ei ole religiooni järgivate inimeste seltskonnas viisakas ennast horoskoobihuvilisena tutvustada. No ja saavadki ilma läbi, skeptikud peaksid omast käest teadma.
    Võistluslik ühiskond tekitab samamoodi huvi jumala(te)ga lähedasi suhteid omada.

    Vasta  |  Tsiteeri

  31. dig ütles:

    Huvitav, missugune imevägi pani kõiki suuremaid ajalehti korraga horoskoobi-kontravärssi punuma?

    Hr Jõevere artiklist jääb mulje, et neid niite tõmbab üks ülemeeleline jaava skunk ehk teleedu (Mydaus javanensis), kes on siis ilmselt tõhusalt toimiv tootemloom või kaitsepühak, kellelt ennustajad on osanud paluda meediamenu.

    Nõiasaate sabatähtede igikestev teleedu ei pane kedagi imestama. Vana aasta viimaseil päevil kuulsin taksojuhist, kes oli terve tee Mustamäelt Kadriorgu ennustaja Edgari manamisi ümber jutustanud, ise seejuures üht-teist juurde ennustades. Olgu siinkohal selge, et mina ei süüdista horoskoobilembuse kultiveerimises mitte väljaandeid – oh ei, ajalehed ja telekanalid toodavad lihtsalt seda, mille järele publik vajadust tunneb.

    Vasta  |  Tsiteeri

  32. Võibolla on aga asi selles, et liiga vähe ilmub heal tasemel spetsialistide prognoose.
    Keegi ei julge midagi prognoosida, kuna eskimise korral sõidetakse sinust üle. Rahvas aga tahab lehest lugeda selle kohta, milline tulevik tuleb, ning ainsana julgevad midagi ennustada horoskoobi koostajad, keda siis tarbitaksegi.

    Vasta  |  Tsiteeri

  34. Venemaa kuulsaim avantürist Mavrodi rajab uut püramiidi

    Nüüd teatas 56aastane Mavrodi, et loob uue rahvusvahelise finantspüramiidi MMM-2011 – „Me suudame kõike“. Mees teatas oma videoblogis, et tema võlg ulatub ligikaudu 25 miljoni euroni ja tal keelatakse kodumaalt lahkuda. Ta ei tohi ise finantsoperatsioone teha, kuid ta määrab püramiidi etteotsa tegevjuhi.

    Uue püramiidi tegevus hakkab põhinema internetis tehtavatel elektroonilistel rahaülekannetel, mille abil on investoritel võimalik soetada nn virtuaalseid pileteid. „Need hakkavad kasvama 20 protsenti kuus tavakodanikele ja 30 protsenti kuus invaliididele ja pensionäridele,“ selgitas Mavrodi.

    Vasta  |  Tsiteeri

  35. dig ütles:

    Jälle kord on kätte jõudnud aastaaeg, kui divesinikmonooksiid tapab nii majas kui aias.

    Kas keegi laias maailmas pole tõesti proovinud teha plekk-katust, millelt oleks soojendamisega kerge värsket lumekihti maha saada?
    Näiteks ühendad võimsama puhuri kuhugi järgi – ja sealt ta tulebki.
    Tänapäeva katused ju kõik tuulutusvahega vms.
    Värske lumi pidi väikese soojajuhtivusega olema, ei tohiks palju energiat raisku minna.

    Vasta  |  Tsiteeri

  36. K_V ütles:

    Kas keegi laias maailmas pole tõesti proovinud teha plekk-katust, millelt oleks soojendamisega kerge värsket lumekihti maha saada?

    Mina ka ei tea, aga väike palve Is(s)and Googlile avitab: Heated Roof Systems

    Heated Roof Systems is patented technology that provides concealed snow melt heaters in a variety of sizes and wattages that can be adapted to any roof to eliminate ice dams.

    Vasta  |  Tsiteeri

  37. Kriku ütles:

    Venemaa kuulsaim avantürist Mavrodi rajab uut püramiidi

    dig ei usu, et tegemist on kuulsaima avantüristiga. Küllap luiskab end kuulsamaks kui tegelikult on.

    Vasta  |  Tsiteeri

  38. dig ütles:

    Mina ka ei tea, aga väike palve Is(s)and Googlile avitab: Heated Roof Systems

    Aga kui lihtne oleks konstrueerida katuse tuulutusvahe nii, et seda oleks võimalik (diisel)soojapuhuriga üles kütta, vajaduse korral.
    [Jaan Tatika kombel unistades]
    Vähemalt eriti mõrvarlike ja raskesti puhastatavate (plekk)katuste juhtumil.
    Too viidatud lingil olev sisteem tundub liiga peen ja hinnaline olema.

    Vasta  |  Tsiteeri

  39. Uhh, seekord siis jälle rahustavaid uudiseid. Inimkond elab veel vähemalt selle aastatuhande lõpuni. Maailmamere tase küll tõuseb umbes 4 m, mõnisada miljonit inimest võib-olla kaotavad oma elukoha, kuid loodus kohaneb kliimamuutustega ning muud hullu ei juhtugi, kui paiskame CO2 õhku samas mahus, mis siiani :-):
    http://www.timescolonist.com/t.....story.html

    Lisaks veel paistab tunneli lõpus vaglus, e “look at the birght side of global warming”. Nimelt olevat globaalse soojenemise tõttu atmosfääris erineva temperatuuriga kihid ning kihtide vaheliselt pinnal toimub valguse peegeldumine. Seetõttu on märgatud, et Arktika polaarööd polegi enam nii pimedad:
    http://www.timescolonist.com/t.....story.html

    Vasta  |  Tsiteeri

  43. Mis muudab Päikese atmosfääri selle pinnast kuumemaks?

    Päikese krooni ehk Päikese atmosfääri välisosa temperatuur on Päikese pinna temperatuurist silmatorkavalt kõrgem.

    Nähtuse põhjused võivad peituda hiljuti avastatud plasmapursetes, mis justkui purskkaevuna paiskuvad Päikese pinnalt atmosfääri kiirusega kuni 100 kilomeetrit sekundis.

    USAs Palo Altos asuva ettevõtte Lockheed Martini astrofüüsik Bart De Pontieu ning tema kolleegid kasutasid pursete tuvastamiseks NASA päikesedünaamika observatooriumi ning Jaapani satelliidi Hinode kogutud andmeid. Protuberantsina tuntud pursked Päikese kroonis on esile toodud juuresoleval fotol.

    Kihvt küll, et hiljuti õnnestus Päikese protuberantsid avastada.

    Vasta  |  Tsiteeri

  44. Kirikute nõukogu: kirikute roll on kümne aastaga kahanenud

    Eesti kirikute nõukogu president, piiskop Einar Soone tänas valitsuse pressiesindaja teatel valitsust rahalise toetuse eest kirikute nõukogule ja selle liikmeskirikutele, mille maht ei vähenenud ka kriisi ajal.

    Et meil riik siis ikka eelistab teatud kirikuid teistele?

    Samal ajal reaalses maailmas:

    Eesti kirikute nõukogu esindajad tutvustasid teisipäeval peaminister Andrus Ansipile religioonisotsioloogilise uuringu «Elust, usust ja usuelust 2010» tulemusi ja nentisid, et organiseerunud religioossete liikumiste roll inimeste elus on kümme aastaga vähenenud.

    Kirikute roll on vähenenud, aga toetused kirikutele ei ole vähenenud, kui igal pool mujal on koomale tõmmatud, sh hariduselus.

    Vasta  |  Tsiteeri

  45. Crackedis kirjutab Eric Yosomono kaheksast USA valitsuse kohta levinud ogarast vandenõuteooriast, millel on teatud määral tõepõhja.

    6 Crackpot Conspiracy Theories (That Actually Happened)

    ♦ The Government Is Transmitting Thoughts Into Our Brains!
    ♦ The Census Is a Tool for Government Oppression!
    ♦ The Government Controls the Media!
    ♦ Government Agents Are Like, Everywhere, Man!
    ♦ The Government Is Poisoning What We Eat and Drink!
    ♦ The Government Is Spraying Us With Biological Warfare Agents!

    Vasta  |  Tsiteeri

  46. Detsembris jooksis ajakirjandusest läbi uudis, et seagrippi põdenuid võib uus pandeemia tabada rängemini.

    Ajakirjas Nature Medicine äsja avaldatud tööst ilmneb, et viiruste ja antikehade kobarad käivitasid kopsu jõudes immuunsüsteemi komponendi, mida nimetatakse komplemendiks, millel aga ei õnnestunud platsi puhtaks lüüa ning mis selle asemel hakkas ründama kopsukude, vahendab New Scientist.

    ERR aga vahendab nüüd, et seagripp võib hoopis tekitada erakordse immuunsuse.

    H1N1-gripiga võitlemiseks toodab organism antikehi, mis suudavad tappa paljusid teisi gripitüvesid, kirjutas BBC teatel ajakiri Journal of Experimental Medicine. Arstid loodavad selle teadmise abil luua uue universaalse gripivaktsiini, mis kaitseks kõigi gripitüvede vastu ja asendaks praegusi vaktsiine.

    Mine võta kinni, hoia ja keela!

    Vasta  |  Tsiteeri

  48. Poelettidele on jõudnud audiožurnaali “Huvitav Maailm” esimene number “Kus need UFOd siis on”, mille sisustab Igor Volke. Milline näeb välja ajakirja kujul müüdava CD-plaadi kaas, saab kaeda Para-webist.

    Lehitsemise võimlust R-kioskis, mõistagi, CD-ajakirjadele tehtud pole.

    Vasta  |  Tsiteeri

  50. EPL vahendab Die Zeiti majandustoimetajat Uwe Jean Heuserit: Tunnistage, et te ei tea seda.

    Robert Shiller Yale’i ülikoolist USA-s on üks neid, kes püüab sellele rohtu leida. Ta kirjeldab meie majanduslikku käitumist nii: „Inimesed ei tea tegelikke seoseid, kuid langetavad sellest hoolimata otsuseid.” Inimesed ignoreerivad sageli uut infot, ohte või võimalusi, jätkates lihtsalt nii nagu varem – kuni massi käitumine ühtäkki muutub. Sellised protsessid vajavad seletust. „Meie majandusteooria vajab revolutsiooni, mis peab arvesse võtma psühholoogiat,” ütleb Shiller. „Me vajame mudelit selle kohta, kuidas rahvamajandused satuvad raskustesse.” Ja selle kohta, kuidas nad neist raskustest välja tulevad.

    Majandusteadlased on kaua hoidnud kinni arusaamast, et inimene on Homo oeconomicus: tal on reeglina õige pilt majandusest ning adekvaatsed ootused. Ta on kaval egoist, kes maksimeerib omakasu. Aga kui reaalsusele lähemale minna, lööb kogu see teooria kõikuma. /…/

    Inimesed hindavad asju relatiivsemalt kui majandusteadlased kaua uskusid. See teeb nad osaks trendidest, arengutest, ülevõimendatud kasvudest ja langustest, mis mingil hetkel iseend toidavad, ühtäkki aga pööravad iseenda vastandiks.

    Sellised kollektiivsed liikumised teevad prognoosijate elu raskeks. /…/

    Sellistel protsessidel on üks omadus, mis korrastatud maailma sõpradele ei meeldi: nad ei ole „lineaarsed”. Areng ei toimu kenasti lineaarses joones jätkudes, vaid äärmusliku siksakina. /…/

    Vasta  |  Tsiteeri

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.