Vitalism

Vitalism on metafüüsiline arusaam, mõne meelest ka kontseptsioon või doktriin, et elusaid asju eristab elututest mingi eriline substants — elujõud. Elujõud (vis vitalis, elan vital, prana, Qi) on see, mis elusatel asjadel sees on ja nad elusaks teeb. Vitalistide (inimesed, kes vitalismi tõeks peavad) arvates ei piisa elusolemiseks keemilistest ja füüsilistest protsessidest, vaid just elujõud peab lisaks olema.

Eesti keeles on elujõu tähenduses kasutatud veel sõnu vägi, hingus, energia, “universaalne eluenergia”.

Elujõu (energia) kaudu saab defineerida tervist ja haigust — kui elujõudu on vähe, siis ollakse haige ja tervenemiseks on vaja elujõud taastada. Teise lähenemise järgi on erinevad elujõud tasakaalust väljas ja tervise saavutamiseks on vaja tasakaal taastada.

Alternatiivmeditsiinilised tegevused, mis keskenduvad elujõu taastamisele või tasakaalustamisele, nimetatake mõnikord energiameditsiiniks. Näiteid energiameditsiinist: reiki, akupunktuur, ayurveda, aurateraapia, qigong, terapeutiline puudutus (Therapeutic Touch). Vitalism on omane ka rahvameditsiinilistele uskumustele.

Elujõudu või selle tasakaalu väidetakse saavat taimedelt, kividelt, puudelt, kristallidelt, tähtedelt, veelt, vitamiinidelt ja muudelt toidulisanditelt, erilise võimetega inimestelt käte pealepanemise või muude rituaalsete manipulatsioonide teel, koduloomadelt, energiasammastest, looduselt üleüldse, kvantidelt, torsiooväljalt, Loojalt, jumalalt…

Elujõudu saab väidetavalt vaid tunnetada, kuigi on tehtud ka katseid selle teaduslikuks tuvastamiseks, seni edutult. Elujõudu tunnetatakse kätega, visuaalselt (aura), nõiavitsaga, pendliga, Kirlian-fotograafiaga. Arvatakse, et mõned loomad tunnevad tänu oma paremale intuitsioonile eluenergiat või selle puudumist inimeste juures ja muudavad oma käitumist vastavalt.

Klassikalises Lääne arusaamas on vitalistlikke elujõudusid nelja tüüpi — neli huumorit, millel põhines enamus Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja Euroopa keskaegsetest meditsiinilistest arusaamadest kuni arstiteaduse kiirema arenguni 19. sajandil. Hiinas oli kaks konkureerivat arusaama, mis tihti hoopis ka põimusid — viie elemendi ja vastavalt ka viie elujõu süsteem ning duaalne yin-yang süsteem, mille tasakaalutusi mitmete manipulatsioonidega üritati tasakaalustada. Lääne traditsioonis rakendati tasakaalu saavutamiseks lisaks leebetele toitumissoovitustele ja kehalisele aktiivsusele ka selliseid praktikaid nagu aadrilaskmine ja klistiir, Idas torgiti nõeltega (akupunktuur).

Tänapäeva teaduse seisukohalt on vitalism ajalooline nähtus. Paljud vitalislikud arusaamad on teaduslikult ümber lükatud (nt mesmerism). Osad arusaamad on jällegi sedasi sõnastatud, et neid ei saa testida ega ümber lükata, samas ka mitte tõendada. Selline kontseptsioon on aga Popperi falsifitseeritavusnõude kohaselt demarkatsioonijoonest mitteteadusliku poole peal. Mõned vitalistlikud meditsiinilised tegevused on aktiivselt patsienti kahjustavad (aadrilaskmine) ja neist loobuti teadusliku meditsiini arenemise käigus; teiste energiameditsiiniliste tegevuste mõju ei erine tehtud uuringute põhjal platseebost ja seetõttu ei kuulu need tõendus- ega teaduspõhise arstiteaduse arsenali. Mõned tegevused, nt qigong (isemoodi võimlemisharjutused), on harrastajatele mõneti kasulikud (stressi maandamine, tasakaalu ja liikuvuse säilitamine eakatel inimestel), kuid see kasu ei tulene mitte eluenergiast ja selle manipuleerimisest, vaid tänapäevasele teadusele teatud ja tuntud kehaprotsesside toimest.

156 Replies to “Vitalism”

  1. vabatmees ütles:

    @Martin Vällik:
    kui ei ole olemas tehnoloogiat selle määramiseks, kuidas saab siis öelda, et seda olemas ei ole ?

    Kuidas saad Sina öelda, et Martini aiamajas ei ela nähtamatut lohet, kelle tuvastamiseks veel vahendeid leiutatud pole?

  2. dig ütles:

    Kuidas saad Sina öelda, et Martini aiamajas ei ela nähtamatut lohet, kelle tuvastamiseks veel vahendeid leiutatud pole?

    Sellest Martini aiamajas elavast või ka mitte elavast lohest on skeptikute lehel ikka päris sageli juttu olnud, nii et hakka või arvama, et seal ikka mingi lohepojuke pesitseb. (sest kus suitsu, seal tuld) Vähemasti semantiliselt on see lohe olemas (või kuidas seda nüüd väljendataksegi õigesti).
    Ma ei imestaks ka, kui kunagi avastataks, et Russelli teekann tiirlebki orbiidil ringi, sest kui ma oleks astronaut, siis võimaluse korral kasutaksin küll juhust ja sokutaksin ühe teekannu sinna tiirlema.
    (kogu see loba ei väida midagi vitalismi, aiamajas elavate lohede ega kosmoses tiirutavate teekannude kohta vaid räägib ainult sellest, et ma ei kasuta oma aega mõistlikul ega ratsionaalsel viisil)

  3. vabatmees ütles:

    @Martin Vällik:
    kui ei ole olemas tehnoloogiat selle määramiseks, kuidas saab siis öelda, et seda olemas ei ole ?

    Enne kui midagi hakata ümber lükkama – tuleb seda mingilgi viisil tõestada. Ses suhtes polegi mõtet usklikega vaielda, sest nende veendumused põhinevad nn faktidel, mida on võimatu kinnitada ja sellest tulenevalt ka ümber lükata (Popperi teema). Seega pole loll teadlane, kes ei suuda olematut asja olematuks tõestada vaid see, kes usub asju mida ei saa tõestada. Pall on ikka soolapuhujate väravas – tõestage, et asi töötab. Küll me siis selle ka ümber lükkame.

  4. Kas kõigepealt ei peaks mõiste ära defineerima, et mis on elujõud. Niikaua kui seda üheselt ei mõisteta jäädaksegi aiaaugust ja aiast rääkima.
    Mina mõistan elujõu puudumist depressioonina. Depressioonis inimene on tõenäoliselt vastuvõtlikum haigustele jne.

  5. Ma parandan oma vea ja ei hakka pikalt jahvatama. Panen siia kaks teemaga seonduvat linki.

    Esiteks on soomekeelne artikkel, kus Helsinki Ülikooli võrdleva religiooni õppetooli juures töötav teadlasinimene räägib oma kogemustest kõikide nonde idamaiste harjutussüsteemidega ja oma nägemusest, et mis selle taga siis on. Tema kogemus ja teadmine ütlevad, et nood harjutused lihtsalt õpetavad inimese paremini oma keha tajuma, selles toimuvat tunnetama.

    Olli Erjanti, Elinvoimaa energiasta.

    Teine on link jällegi soomekeelsele allikale, psühhiaater Hannu Lauerma loeng alternatiiv- ja tavameditsiinist – kuidas neid defineerida, mis neid iseloomustab, eetilised küsimused, poolt- ja vastuargumendid. Sisukas ja lihtsalt mõistetav. Kokkuvõttes – nn alternatiivmeditsiinis on selliseid võtteid, millest teatud seisundites võib kasu olla, kuid seejuures tuleb silmas pidada, et 1)ei põhjustataks patsiendile ohtu (nt väga mürgised ravimtaimed, mida on kerge üleannustada), 2)ei rakendataks usul põhinevat meetodit tõsiste seisundite ravimiseks, mille jaoks on olemas tõhusad ravimeetodid (vähk, skisofreenia, diabeet jt), 3)ei tohi tekitada patsiendis tunnet, et usul põhineva ravimise ajal keegi teine (sensitiiv, nõid, ekstrasenss..) teda parandab – tegelikult parandab tema keha ennast ise, 4) igal juhul tuleb vältida sõltuvussuhet patsiendi ja posija-ravitseja vahel (mis nt minu kogemuste kohaselt on imekerge tekkima ja on peamine põhjus, miks inimesed ikka ja jälle tagasi pöörduvad ravitsejate juurde, isegi küsima, kas keeta täna kartuleid või hoopis läätsi, või kas sõita Egiptimaale või minna hoopis tööle).

    Hannu Lauerma, Vaihtoehtoiset hoitomuodot – uskomuslääkintä sairaanhoidossa.

  6. Tartus tegutseb huvitav pood Via Naturale, mis on spetsialiseerunud ökotoidu ja allergikutele mõeldud toidu müügile.
    Selle kodulehelt koorub välja ka muud:
    http://www.vianaturale.ee/meeskond.html
    Selgub, et kuigi inimesel on arstiharidus või muu kõrgharidus, ei takista see hilisemal eluteel mitmesuguste omapäraste vaadete omandamist (nt. refleksoloogia, reiki, hüpnoteraapia jm. taoline kahtlase väärtusega kraam) ja nende vaadete propageerimist abivajajate seas – seda mõistagi korraliku hinna eest.

  7. Ja mis tegelikult selle artikli eesmärk on?

    Saime teada, et on olemas midagi, mida nimetatakse energiameditsiiniks.
    Rahva seas räägitakse jah, sedasi.
    Elujõudu, väge saadavat väidetavalt vaid tunnetada, seda olen juba ühest varasemast siin ilmunud esitlusest.

    Et siis midagi on, midagi arusaamatut, midagi, mida teadusega polevat justkui tõestatud.

    ?

    Üks järjekordne rahvaluule esitlus.
    No hea küll, aga…
    mis mõtet on panna vitalismiga ühte patta kõike, eriti neid teemasid, milles puuduvad elementaarsedki teadmised.

    Võtame või lause:

    Hiinas oli kaks konkureerivat arusaama, mis tihti hoopis ka põimusid — viie elemendi ja vastavalt ka viie elujõu süsteem ning duaalne yin-yang süsteem, mille tasakaalutusi mitmete manipulatsioonidega üritati tasakaalustada.

    Need arusaamad ei ole mitte mingil määral konkureerivad, vaid moodustavad tervikliku filosoofia, arusaama, kuidas maailm toimib. Nad mitte et tihti hoopis ka põimusid, vaid sobituvad teine teisega täiuslikult ja lahutamatult.
    Viie elemendi asemel soovitatakse kasutada mõistet viis stiihiat, s.t. antud elementide omadusi. Viiest elujõust kuulen esimest korda, aga eks rahvaluule ongi põhjata.
    Duaalsus on ainult üks yin-yangi omadustest, mis tähendab, et on veel teisigi, näiteks kolmesus, suhtelisus.
    Yin-yang teooria ei tegele ainult tasakaaluga, vaid sellega saab seletada ka näiteks sinu, arvutilaua ja arvuti suhestumist. See on filosoofia, mis vaatleb funktsiooni ja vormi ning materjali suhet.

    Need kaks on teooriad, filosoofia – mitte tõeline elu, vaid elu mudelid. Elujõud kuulub pigem praktika valdkonda.

    Mõned tegevused, nt qigong (isemoodi võimlemisharjutused), on harrastajatele mõneti kasulikud (stressi maandamine, tasakaalu ja liikuvuse säilitamine eakatel inimestel)

    Qigong-isemoodi võimlemisharjutused… millised sügavad teadmised. No nuta või naera. Ja kuidas või mille jõul need kehaprotsessid siis toimivad? Ja miks need kehaprotsessid hakkavad tööle vaid qigongi harjutusi tehes.
    Stressi maandatakse, tasakaalu ja liikuvust säilitatakse igasuguste harjutustega. Meie tavapärased hommikuvõimlemise tüüpi harjutused sellega piirduvadki. Qigong on see, mis siit edasi läheb. Ja vaid isemoodi värgi abil annavad aju-uuringud hoopis teistmoodi näitajaid kui võrrelda tavapärase võimlemisega tegeleva inimesega. Teaduslikud uuringud on momendil just seda vahet tuvastada osanud.

    Ja ma ei saa aru, kuidas sellest saab järeldada just seda:

    kuid see kasu ei tulene mitte eluenergiast ja selle manipuleerimisest, vaid tänapäevasele teadusele teatud ja tuntud kehaprotsesside toimest

    No ei saa aru…

  8. vice versa ütles:

    Ja kuidas või mille jõul need kehaprotsessid siis toimivad?

    Kui jutt käib inimese kehast, siis toidu ja õhuhapniku keemilisel töötlemisel vabaneva energia jõul. Kahjuks on kõnealused protsessid liiga arvukad ja keerulised, et neid siinsel veerisel põhjalikult lahata, aga sellest pole hullu — targad inimesed on leiutanud mehhanismi suure koguse veeriste tervikuks kokku köitmiseks ja biokeemiat õpetavaid veerisekogumikke on saadaval igale maitsele. Mõnede teiste olevuste kehad saavad energiat oma protsesside käitamiseks ka valgusest.

  9. dig ütles:

    vice versa ütles:

    Ja kuidas või mille jõul need kehaprotsessid siis toimivad?

    Kui jutt käib inimese kehast, siis toidu ja õhuhapniku keemilisel töötlemisel vabaneva energia jõul.

    Ja mis jõud panevad mind eksami eel vetsu vahet jooksma?
    Analüüsid korras, elik põiepõletikku pole ja kõhugrippi ka.

    Tegelikult käis jutt stressist võitu saamisest ja noorusliku liikuvuse säilitamisest. Toit on küll esmatähtis tegur säilitamaks elu, aga toidust üksiti ei piisa. Midagi peab tegema veel.

  10. Chi teemat tutvustab ühest nurgast ka PM naisteleht:
    Seksuaalsaladuste tuumaks on hiinlaste avastus, et seksuaalenergia, mida meie sugunäärmed toodavad lõputult, on piiramatu.

    Sellele järgneb meie keha «suurima merdiaani» Mikrokosmilise Orbiidi avamine – mis on väikelapsel avatud, ajapikku aga sulgub ja piirab elujõu chi ligipääsu organitele ja näärmetele. Alles seejärel saab piki seda meridiaani hakata juhtima ka märksa «raskemat», viskoossemat seksuaalenergiat.

    Tavaseksis liigub seksuaalenergia «ette ja välja», minnes n-ö raisku. Meeste puhul tähendab ejakulatsioon Armastuse Taos ei midagi vähemat kui «väikest surma». Seega peaks mees reguleerima seemne «pillamist» vastavalt oma vanusele (seksuaalsaladustest meestele loe lähemalt järgmisest ajakirjanumbrist). Naine orgasmis energiat reeglina ei kaota (v.a erutiorgasm) – tema «väike surm» on menstruatsioon.

  11. salvey ütles:

    vice versa ütles:

    Toit on küll esmatähtis tegur säilitamaks elu, aga toidust üksiti ei piisa. Midagi peab tegema veel.

    Õigus. Tsirkust läheb ka tarvis.

    Vale vastus. Elu on üles ehitatud ja teadust tehtud ikka aju liigutades ja tahtejõudu kasutades. Aga kui skeptik.ee tsirkust eelistab, siis lasku edasi.

  12. salvey ütles:

    @vice versa:
    ei tahtnud kuidagi oma rumalusega skeptik.ee-d kompromiteerida , eelnev tõdemus oli mõeldud vaid mu isiklikku piiratust demonstreerima. Pardon

    Minu arust oli küll päris hea nali. Kui miski siin piiratud on, siis ainult huumorimeel.

  13. Starker ütles:

    salvey ütles:

    @vice versa:
    ei tahtnud kuidagi oma rumalusega skeptik.ee-d kompromiteerida , eelnev tõdemus oli mõeldud vaid mu isiklikku piiratust demonstreerima. Pardon

    Minu arust oli küll päris hea nali. Kui miski siin piiratud on, siis ainult huumorimeel.

    Tark inimene teeb heal naljal ja lihtsalt rumalusel vahet.
    Piiratud oled siis, kui hakkad ennast targaks pidama ja kõige muu üle irvitama.

  14. vice versa kirjutas:

    Tark inimene teeb heal naljal ja lihtsalt rumalusel vahet.
    Piiratud oled siis, kui hakkad ennast targaks pidama ja kõige muu üle irvitama.

    Ehk sama ühe lausega:
    Piiratud oled siis, kui hakkad ennast inimeseks pidama, kes teeb heal naljal ja lihtsalt rumalusel vahet, ja kõige muu üle irvitama.

    Starker arvas:

    Minu arust oli küll päris hea nali.

    Minu arust kah, silmapaistev kalambuur :) Salveyga tuleb ettevaatlik olla ;)

  15. Starker ütles:

    @vice versa:
    Sooh… et siis ütlusele “tsirkust ja leiba” vihjamine on lihtne rumalus?

    Nii hull see asi nüüd ka olla ei saa. Tsirkust ja leiba on vaja nagu õhku. Aga kõike, millest aru ei saa või milles teadmised nigelavõitu, tsirkuseks pidada, vaat see on rumaluse indikaator.

  16. vice versa kirjutas:

    Tsirkust ja leiba on vaja nagu õhku. Aga kõike, millest aru ei saa või milles teadmised nigelavõitu, tsirkuseks pidada, vaat see on rumaluse indikaator.

    Ehk sama ühe lausega:
    Aga kõike, millest aru ei saa või milles teadmised nigelavõitu, pidada millekski, mida on vaja nagu õhku, vaat see on rumaluse indikaator.

  17. @vice versa:
    Kas sa ei arva, et Sa võiksid oma jutuga ehk tsirkuseartiste solvata, kui mõni lugema juhtub? Tsirkuseses esinemine nõuab palju harjutamist ja tööd. Kas sa ikka oled kunagi tsirkuses käinud?

  18. Kaks tuhat aastat tagasi oli tsirkus koht, kus “tegelikust elust” võõrdunud linnarahvale näidati ohutus keskkonnas verist kaklust. Tänapäeval hüütakse seda asja professionaalseks maadlemiseks ja tsirkuses lõbustatakse rahvast viisil, mis ei kloune, mustkunstnikke ega isegi akrobaate kuigivõrd ei ohusta.

  19. Palju nalja, aga ka probleeme tekib sõnade mitmetähenduslikkusest ja selle ärakasutamisest või mittetundmisest. Eesti keele seletav sõnaraamat tsirkusest:

    1. lõbustusasutus, kus esitatakse jõudu, julgust ja osavust nõudvaid ning koomilisi vaatemänge, samuti mustkunsti. Tsirkuse direktor, artistid, klounid. Käis sageli tsirkuses, külastas sageli tsirkust. Seda trikki nägin tsirkuses. Laadal läheme tsirkusse. Tsirkus sõitis ringreisile. Ls. ränd|tsirkus, telktsirkus.

    2.
     tsirkusekunst; tsirkuseetendus. Vene, Hiina tsirkus. Liliputtide tsirkus. Lapsed armastavad tsirkust. Rahvast kogunes tülitsemist nagu tsirkust vaatama. Ls. kirbutsirkus.

    3. kõnek jant, janditamine, vigurdus, tembutus, veiderdamine. Tegi platsil rohkem tsirkust kui tõsiselt mängis. Mina seda tsirkust kaasa ei tee! On tal tõsi taga või teeb niisama tsirkust? Minu ees küll ära teeskle ega tsirkust tee! *Vahel tuleb Perlin laborisse ükskõiksena, üleolevana. Viiu näeb selle tsirkuse läbi .. U. Mikelsaar.

    4. aj Vana‑Roomas piklik võistlusväljak selle ümber paiknevate istmeridade, tribüüni ja loožiga.

    Kuivõrd kaklus ja selle verisus tsirkusele olemuslik on või mingil ajajärgul oli, eeltoodud sõnaseletustest hästi välja ei tule. Nagu ka ohutus. Mis ei takista kedagi tsirkusele olemuslikku näha piklikkuses või selle mõnevõrra muutumist märgata ringi suunas. Või muus olemuslikus, mis kellegi meelest seda tsirkust kannab.

  20. ajeke ütles:

    Aga kõike, millest aru ei saa või milles teadmised nigelavõitu, pidada millekski, mida on vaja nagu õhku, vaat see on rumaluse indikaator.

    Vaevalt jõuab hinge tõmmata, kui Skeptik.ee on jälle üllitanud uue para-alternatiivjutukese. Paistab, et seda on siin vaja nagu õhku.

  21. vice versa kirjeldas:

    Vaevalt jõuab hinge tõmmata

    – Ägeda psühhogeense hüperventilatsiooni ravi:
    • patsiendi rahustamine ja temaga vestlemine tuleb kasuks
    • vajadusel hingab patsient paberkotti
    • vajadusel antakse diasepaami
    • selgitatakse välja vallandav tegur ja koostatakse edasine raviplaan (oma hingamise kontroll, vajadusel hingamispeetused).
    – Paanikahäire ravi vt. 35.84.
    http://medicina.bestit.ee/bw_c.....rs/8_6.pdf

  22. vice versa kirjutas:

    Selleni pole küll vaja lasta olukorral areneda.

    Selle lause tähendus on küll äärmiselt laialivalguv, aga küllap vast ise tead, mida sa seda kirjutades silmas pidasid.

    vice versa soovitas:

    Tee parem qigongi

    Ei tea, mis see on, kuid kõlab kahtlaselt. Nagu üks korralik uhhuu. Aga aitäh, hea inimene, kui mul ükskord mitte midagi muud tõesti enam teha ei ole, siis võtan ette ja proovin valmis nikerdada.

    Paberkoti, muide, võid omale ka pähe tõmmata, siis pääsed lisaks hingeldamisest ka Skeptik.ee üllitiste lugemisest – kaks kärbest ühe hoobiga! Ja otsi omale edaspidiseks vähemerutavat lektüüri, näiteks lastele mõeldud pildiraamatuid! Ole terve ja jää hüvasti!

  23. @ajeke:
    Lp. ajeke.

    Su vastus vice versa-le on vallatu ja humoorikas, kuid siiski eeldan, et vabandad ta ees, sest:

    …..
    Paberkoti, muide, võid omale ka pähe tõmmata, siis pääsed lisaks hingeldamisest ka Skeptik.ee üllitiste lugemisest – kaks kärbest ühe hoobiga! Ja otsi omale edaspidiseks vähemerutavat lektüüri, näiteks lastele mõeldud pildiraamatuid! Ole terve ja jää hüvasti!

    1.Me ei tohiks kedagi väitlustest eemale tõrjuda vaid seetõttu, et on tüütu ja mõtleb teisiti…
    2.vice versa tundub olevat viisakas, tasakaalukas ja kena inimene ning isegi mitte tüütu…
    3.Kui ei jätku argumente ja kannatust, ole param vakka, muidu võid kellelegi asjatult haiget teha…
    4.SKEPTIKULE on juba kahju tehtud, sest vastaspool saab meid nüüd samas süüdistada, milles meie neid…

  24. Kusti ütles:

    1.Me ei tohiks kedagi väitlustest eemale tõrjuda vaid seetõttu, et on tüütu ja mõtleb teisiti…

    3.Kui ei jätku argumente ja kannatust, ole param vakka, muidu võid kellelegi asjatult haiget teha…

    Kas see, et need punktid vastuolus on, on autori kunstiline taotlus või misasja?

  25. dig uuris:

    …autori kunstiline taotlus või misasja?

    :D

    Jah. (Üks ei välista teist.)

    Kusti teatas:

    …kuid siiski eeldan, et vabandad ta ees…

    Kusti läbisaamine loogikaga küll natuke nigel, kuid mul ei võta tükki küljest ka rumalate inimeste ees vabandamine. Vice versa, Kusti ja teised mis tahes eeldajad, vabandan teie kõigi ees, mis iganes eeldusel ja põhjendusel. Käesolev vabandus kehtib mineviku, oleviku ja tuleviku eeldajatele. (Edaspidi viitan siia, kui keegi veel vabandamist eeldab.)

    Kusti avaldas soovi:

    ole param vakka

    Sinu tahtmine sündigu.

  26. Jaanus Remme: Elu ei põhine ainult geenidel.
    Geneetiline kood ja vis vitalis?

    Kokkuvõtteks tahaksin rõhutada, et eluprotsessid ei põhine ainult geenidel, vaid on ka midagi muud, nimetatagu seda siis elujõuks, entelehhiaks, jumalikuks sädemeks või milleks tahes, ja see miski on sama oluline, kui geenides talletatav teave. Tänapäeva geneetika võimsa arengu taustal kipub kõik muu peale DNA kergesti ununema, kogu elu püütakse taandada vaid geenide avaldumisele. Aga vähemalt senikaua, kui teadlased ei ole võimelised elusrakku katseklaasis sünteesima, ei mõista me täielikult elu olemust. Siin seisab ees avar tööpõld tulevastele uurijatele, idealistidele ja vitalistidele!

    Pea 15 aastat on sest ajast, kui artikkel kitjutet, vett merre voolanud….

  27. Kriku ütles:

    … ja vitalismirindel pole mingeid uusi põnevaid avastusi toimunud.

    See “krooks” tuli nüüd küll väga väikesest mülkast.

    Kas europotsentrism on ikka veel moes?

    Näiteks hiinlastest vitalistidel, kes harrastavad qigongi isemoodi võimlemisharjutusi, on päris huvitavaid uurimistöid pakkuda. Sealt võid „MORE“ nuppu ka edasi tallata.

    Küll aga geneetika vallas.

    O’ jaa põnevust on seinast seina. Ühed uuringud näitavad, et geenid tõepoolest ei mängi alati põhirolli. Näiteks paljude vähihaigete kasvajad olevat põhjustatud keskkondlikest epigeneetilistest muutustest, mitte defektsetest geenidest. Vitalistid vast saavad siit tugevasti tuult tiibadesse…

  28. Kas europotsentrism on ikka veel moes?

    Näiteks hiinlastest vitalistidel, kes harrastavad qigongi isemoodi võimlemisharjutusi, on päris huvitavaid uurimistöid pakkuda. Sealt võid „MORE“ nuppu ka edasi tallata.

    Oh ei, siin pole asi eurotsentrismis, vaid selles, et need sinu poolt kirjeldatud “uurimistööd” jäävadki marginaalsete kodulehekülgede või para-ajakirjade veergudele. Ei tea küll, mis selle põhjus võiks olla?

    Ühed uuringud näitavad, et geenid tõepoolest ei mängi alati põhirolli. Näiteks paljude vähihaigete kasvajad olevat põhjustatud keskkondlikest epigeneetilistest muutustest, mitte defektsetest geenidest. Vitalistid vast saavad siit tugevasti tuult tiibadesse…

    Vaevalt. Keskkonna rolli haiguste kujunemisel on alati tunnustatud. Vitalism ei puutu siin absoluutselt asjasse.

  29. Kriku ütles:

    Oh ei, siin pole asi eurotsentrismis, vaid selles, et need sinu poolt kirjeldatud “uurimistööd” jäävadki marginaalsete kodulehekülgede või para-ajakirjade veergudele. Ei tea küll, mis selle põhjus võiks olla?

    Ma arvan, et põhjuseid on kaks:

    1. Põhjus on nägemises. Me ei näe mida ei taha tunnistada.

    2. Kui esimene põhjus likvideerida, siis
    esiteks saad isegi aru, et ajakirjas „Mootorite maailmas“ üldjuhul ei kajastata kalastamisega seotud teemasid.
    Teiseks, minu poolt antud lehekülje aadressis on tähed (vt. aadressi:…edu.cn) ja tegu on riiklikult tunnustatud ülikooliga.
    Kolmandaks, paraku on hakanud ka minule südamelähedane teema imbuma lehekülgedele ja veergudele, mida ei saa kuidagi seada ühte ritta teie armastatud www vaimumaailm’aga.

    Aga et mitte tühja jutu ajajaks jääda, siis mõned viited:
    kas see on paraajakiri “Evidence-Based…”
    ja see marginaalne kodulehekülg
    või äkki see?

    Vaevalt. Keskkonna rolli haiguste kujunemisel on alati tunnustatud. Vitalism ei puutu siin absoluutselt asjasse.

    Jah, keskkonna rolli tunnistasid juba Darwin ja Lamarck. Vitalism siiski ei saa absoluutselt välistada, ütleb ju ka J. Remme:

    Teisiti öeldult on elujõud epigeneetiline faktor, see osa informatsioonist, mis ei ole otseselt kodeeritud geenide poolt

  30. @vice versa:
    need püüded leida iidsele arusaamale (mis niiväga iidne tegelikult polegi) mingi vaste tänapäevaste meetoditega on sama naljakas nagu piiblilegendide jälgi ajavad “arheoloogid”, kes püüavad Noa laeva jäänuseid leida.

    Nad lähenevad asjale täpselt vastupidi – neil paistab “tõde” juba selge olevat (meridiaanid on olemas, Noa laev on olemas) ja siis püüavad leitavaid ehk olemasolevaid fakte selle “tõega” kohandada või siis sobilikud tükikesed välja valida ja kõik muu, mis eelneva müüdiga kokku ei kõla, sujuvalt kõrvale jätta. Õigem tee oleks ikka sedasi, et uurime inimest või muud loodust ja vaatame, kuhu faktid meid välja viivad.

  31. Vice versa

    Epigeneetilised mõjutajad võivad olla ka hormonaalsed jts. mõjutajad. Soovahetajate puhul leiab kergesti näiteid sellest kuidas vastassoo hormoonide võtmine põhjustab seni vaiksemalt olevate geenide avaldumist mistõttu hakkavad rinnad või habe kasvama. Samuti võib epigeneetiliseks mõjutajaks pidada kasvavas vanuses alatoitumise tõttu lühikeseks jäänud kehapikkust. Kuhu see vitalism või elujõud nende geenide bioloogiliste mõjutajate puhul mahub?

  32. 1. Põhjus on nägemises. Me ei näe mida ei taha tunnistada.

    Palun räägi ainult enda eest. Kui sina ei näe, mis siis ikka, aga ära meieta.

    2. Kui esimene põhjus likvideerida, siis
    esiteks saad isegi aru, et ajakirjas „Mootorite maailmas“ üldjuhul ei kajastata kalastamisega seotud teemasid.

    Paadimootorit lõdvalt. Täpselt sama on ka sinu linkidega – esimene käib ju vähiravi kohta, mis on üle maailma üks enam kajastatumaid teemasid üldse.

    Teiseks, minu poolt antud lehekülje aadressis on tähed (vt. aadressi:…edu.cn) ja tegu on riiklikult tunnustatud ülikooliga.

    See, et midagi on õnnestunud mingi kõrgkooli serverisse üles laadida, pole küll mingi näitaja. Samamoodi ei ole näitaja see, kui kreatsionistidel, saientoloogidel või ükskõik mis parapundil õnnestub oma ürituse jaoks mõnelt ülikoolilt auditoorium rentida.

    Aga et mitte tühja jutu ajajaks jääda, siis mõned viited: kas see on paraajakiri “Evidence-Based…”

    Mitte tingimata, aga selle impact factor‘i 2.064 üle pole põhjust ka erilist uhkust tunda.

    ja see marginaalne kodulehekülg

    1.685


    või äkki see?

    Impact factor of this journal
    2005: 0.224
    Journal Citation Reports® 2006, published by Thomson Scientific

    Praegu andmebaasis ei leidunud.

    Üldiselt võiks IMHO arvata küll, et maailmapilti muutvad avastused vähiravis või inimese anatoomias ilmuvad mõjukamates ajakirjades või siis et neid rohkem tsiteeritakse. Täpselt sama käib hiljutise Montagnier’ artikli kohta, mille ta avaldas mingisuguses marginaalses Hiina ajakirjas ja millest puudub informatsioon, mis lubaks eeldada katsete korrektset korraldamist. Mis sa arvad, kas noil kahel asjal võiks ka mingisugune seos olla…?

  33. Mis mootoritesse ja kalastamisse puutub, siis ajakirjas Kalastaja on ilmunud lugu mootoritest.

    Elektrilised päramootorid peaks oma omadustelt harrastuskalastajatele igati sobilikud olema, kuid Eestis ei ole need väga suurt populaarsust võitnud. Nad on vaiksed, ei häiri ega saasta loodust ja enamik tootjatestki ütleb oma reklaamis, et elektrimootor on ideaalne kalastamiseks, kasutamiseks kanuudel ja purjekatel ning sõitmiseks looduskaitse all olevatel veekogudel.

    Kui me juba asja juures oleme, siis artikkel mainib ka elektrimootorite kasutamist trollimiseks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga