Kapivaktsiinivastase(?) minister Pevkuri kättemaks ja teisi lugusid veebruaris

Vaktsineerimise teema ebatäpne käsitlemine meedias on rõõmustanud vaktsiinivastaseid ja paranoilisi süsteemipõlgureid. Isegi minister Hanno Pevkur võttis pisikese revanši, kui peatas oma otsusega gripivaktsiini Pandemrix väljastamise Eestis. Mis sest, et seda niikuinii eriti ei kasutatud, mis sest, et narkolepsiasse haigestumise riski tõusu, mille üheks tõenäoliseks kaasteguriks peavad Soome uurijad vaktsineerimist vaktsiiniga Pandemrix, on täheldatud Soomes, Rootsis, Islandil, aga mitte Suurbritannias, Saksamaal, Kanadas ega mujal, kus on selle vaktsiiniga vaktsineerituid kordades rohkem.

Meenutus minevikust, mida minister Hanno Pevkur gripi ja vaktsiini kohta on arvanud: JUHTKIRI: Skeptik Pevkuri kuritegelik hoolimatus. Aga küllap ajendas praegust otsust tegema selgetele tõenditele põhinev arusaam, riskianalüüs ja muidugi hoolimine rahva tervise eest.

Veel kohalikke lugusid gripivaktsiini teemal:

Üks iseloomulik kommentaar Postimehe juurest:

Mnjah
01.02.2011 14:02
Mina teadsin seda juba pikka aega, aga noh suur osa lambaid muud meediat ei vaata peale Postimees, Eesti telekanalid ning muud ajalehed.

Kusjuures praegu üks tuntud arst leidis tõestuse, et autism on samuti suure riskiga ja peamine põhjus mis tekkis jsut peale H1N1 vaktsiini saamist lastel. Vanemad said aru, et midagi on paigast ära kui samal päeval või natuke hiljem tekkis osadel lastel krambid ning autism.

Seda üritatakse praegu Inglise meedias ja USA’s kinni mätsida. On üks juhtum kus lapsevanem sai piisavalt materjali oma lapse haigusloo kohta ning oli võimalik tõestada, et arstid olid teadlikud.

Igal juhul asi areneb, me ei räägi siin vaktsiinidest kui üldse, et miski pole kasulik vaid teatud hooaja ja paljude peale sündi korraga süstitavate vaktsiinide koosmõju võib halvasti lõppeda ja on ka nii läinud.

Teema täienduseks olgu viidatud ka Katrin Väljataga arvamus Eesti Päevalehes ja selle täiendatud versioon skeptik.ee-s.

Teised leiud veebruari meediast on siia kommentaaridesse lahkelt oodatud.

279 Replies to “Kapivaktsiinivastase(?) minister Pevkuri kättemaks ja teisi lugusid veebruaris”

  1. Gripivaktsiin on just nõrgestatud organismiga isikutele näidustatud – erinevalt gripi põdemisest endast ei anna sessoonse gripi inaktiveeritud vaktsiin (nagu sessoonse gripi vaktsiin ka on gripivaktsiin on) ohtlikke tagasilööke (OK, tõsise kõrvaltoime tõenäosus on ca 1: 100 000 kuni 1 : 1 000 000, mis on suurusjärkude võrra väiksem gripi enda tekitatud tagasilöökidest) ega ei koorma ka immuunsüsteeemi.
    Ühiskonnast täielik isoleerumine muidugi kaitseks grippi nakatumise eest, kuid teistesühiskonnaliikmetest täielikult isoleerunud nõrka vanainimest ei ole mina veel oma elus kohanud ( ja kui see nii oleks, siis oleks selline seisund kohe kindlasti tollele vanainimesele eluohtlik – söömata ei pea just kaua vastu).
    Samuti ei ole gripi vastu tõendatult mingit abi ei polüvitamiinidest ja jutt üldtugevdavatest vahenditest on ka kahjuks puhas sõnakõlks.

    Vasta  |  Tsiteeri

  2. Vaktsineerimisega on ka nii, et pilt, mis ajakirjandusest praegu vastu vaatab on võrdlemisi mustvalge. Akadeemilise meditsiini ladvik eesotsas Matti Maimetsa ja teistega kuulutab kõigile, et vaktsiinid on ohutud, vaktsiinid on efektiivsed, vaktsineerige.

    Tädid-onud kommentaarides kirjutavad vastupidi, vaktsineerida ei ole üldse vaja, lapsele tuleb porgandimahla anda, see aitab. Vaktsiinid on mürgid.

    Tõde on ilmselt kuskil vahepeal – esiteks – vaktsiin on ravim ja ravimil on kõrvaltoimed. Mõõduka raskusega kõrvaltoimeid on vaktsiinidel päris palju. (Räägime peavalust, lihasvalust, kergest palavikust, süstekoha punetus, sügelus üle keha jne.) Seda peaks ka rahvale kuulutama, muidu saab vanahärra vaktsineerimisest lihasvalu ja Postimees kirjutab, et arstid jälle valetasid, vaktsiinid on ohtlikud – või vähemalt seda loeb sellest artiklist välja keskmine lehelugeja – ja usaldus arstide ning vaktsiinide vastu väheneb. Õige ka, tõepoolest, kuulutamine, et vaktsiinid on ohutud ja efektiivsed on vale. Pigem võiks võtta lähenemise, et vaktsiinidel on kõrvaltoimed, aga enamasti need ei tapa, ja riskide maandamise seisukohalt on ohutumad kui mittevaktsineerimine.

    Teine asi on efektiivsus. Jällegi – Maimets ja teised hüüatavad – vaktsiinid on efektiivsed, vaktsineerige. Tädid – onud kommentaariumis kirjutavad, et vaktsiinid on ravimfirma vandenõu, ärge vaktsineerige. Tõde on…väga suure kindlusega ei saagi öelda kus. Kui vaadata Cochrane (tõsi küll paar aastat vana) süstemaatilist ülevaadet tõendusmaterjalist: Link siis on tulemus pigem ettevaatlikult positiivne vaktsineerimise suhtes ja kinnitatakse märkimisväärse publication bias-i olemasolu.

    Kui oleks vähem mustvalget propagandat ja rohkem ausat ja usalduslikku suhtlust, siis ilmselt oleks ka selliseid “skandaale” vähem.

    Vasta  |  Tsiteeri

  3. cyrix ütles:

    Vaktsineerimisega on ka nii, et pilt, mis ajakirjandusest praegu vastu vaatab on võrdlemisi mustvalge.

    Mis teha, mis teha, ajakirjanike seas on moodi läinud võistleva menetluse paradigma. Kontravärss müüb!

    Pärismaailmas teavad pärismeditsiini mõistvad inimesed hästi, et hea/paha on väga tugev ülelihtsustus ning vaktsineerida tasub nende hädade vastu ja nende vaktsiinidega, mille pruukimiseks põhjust on ning oodatav kasu oodatava riski (mis mõnikord on märkimisväärne) üles kaalub. Nõu saab loomulikult küsida arsti käest.

    Ajakirjandusmaailmas käib asi teisiti. Seal ilmub aeg-ajalt välja mõni kehvasti informeeritud maailmaparandaja, kes laseb kuuldavale kausitäie kummalisi väiteid. Siis läheb ajakirjanik ministri või spetsialisti või peaarsti juurde, kes teeb suured silmad ja ütleb “Ei, need väited on jama.” Ja lugejale ei jää detailid meelde ning ta arvab, et toimub mustvalge kaklus kahe ideoloogilise positsiooni pimesi toetajate vahel.

    cyrix ütles:

    Tõde on ilmselt kuskil vahepeal

    See on jama. Tõde ei ole lihtsalt sellepärast “kuskil vahepeal”, et äärmuslased imelikke väiteid kõva häälega kuuldavale toovad.

    Saladuskatte all olgu ära märgitud, et tõe ülesleidmise jaoks on targad onud ja tädid välja mõelnud protsessi nimega teadus. Mõista-mõista, kelle seisukohad vaktsiini-kontravärsis teaduslike tõenduspõhiste tulemustega parimini kokku lähevad?

    cyrix ütles:

    vaktsiin on ravim ja ravimil on kõrvaltoimed.

    Vaktsiine üldiselt ravimiteks ei peeta. Kõrvaltoimed võivad neil mõnikord sellegipoolest olla; too ei ole pelgalt ravimite omadus.

    cyrix ütles:

    Kui oleks vähem mustvalget propagandat ja rohkem ausat ja usalduslikku suhtlust, siis ilmselt oleks ka selliseid “skandaale” vähem.

    “Mustvalge propaganda” ei ole skandaalide põhjus vaid tagajärg. Seoses ühiskondlike ja tehnoloogiliste arengutega on ajakirjandusel rahavoogudega raskem kui kümmekond aastat tagasi, mis motiveerib mõnesid eetiliselt värvilisemaid ajakirjanikke sagedamini otsima skandaale ka sealt, kus neid tegelikult ei ole ning rohkem skandaale ka ise kokku meisterdama. “Mustvalge propaganda” mulje on see, mis niisugustest kunstlikest kontravärssidest kõrvalvaatajale jääb, kui too detailidele tähelepanu ei pööra, eeldab, et “tõde on kusagil vahepeal” ja järeldavad sellest, et “mõlemad pooled esitavad tõe pähe äärmuslikke seisukohti”.

    Vasta  |  Tsiteeri

  4. M ütles:

    Gripivaktsiin on just nõrgestatud organismiga isikutele näidustatud – erinevalt gripi põdemisest endast ei anna sessoonse gripi inaktiveeritud vaktsiin (nagu sessoonse gripi vaktsiin ka on gripivaktsiin on) ohtlikke tagasilööke (OK, tõsise kõrvaltoime tõenäosus on ca 1: 100 000 kuni 1 : 1 000 000, mis on suurusjärkude võrra väiksem gripi enda tekitatud tagasilöökidest) ega ei koorma ka immuunsüsteeemi.

    Mida see immuunsüsteemi koormamine endast õieti kujutab?

    Vasta  |  Tsiteeri

  5. Vastuseks ja täienduseks digile – immuunsüsteemi ülekoormus oleks ilmselt midagi sellist, mis ületaks immuunsüsteemi võimekust antigeenidele reageerida;) Tegelikkuses on immuuunsüsteemi ülekoormamine päris keeruline.
    Ning vaktsiinid kuuluvad vastavalt ravimiseadusele samuti ravimite hulka.

    Mulle meeldis Cyricu postitus. Tõepoolest, arsti töö on juba oma loomult selline, et alati peab kaaluma võimalikke kasusid ja võimalikke kahjusid, sest mitte ükski ravivõte või protseduur ei ole 100% patsientidele 100% tõhus ja 100% ohutu. Üldreeglina on küll just vaktsineerimised sellised meditsiinilised interventsioonid, mille puhul võimalikud kasud on palju suuremad kui võimalikud riskid.
    Aga. Vaktsiinid on erinevad. Nii nagu (laiemas mõttes) ravimidki on erinevad. Tõepoolest, mõnedel vaktsiinidel võib üsna sageli olla lühiajalisi mööduvaid kõrvaltoimeid, teistel jälle harvem, ka tõsisemate kõrvaltoimete riskid on vägagi vaktsiinispetsiifilised.
    Samuti ei ole kõigi vaktsiinide tõhusus sugugi ühesugune – gripivaktsiini tõhusus ei ole kunagi olnud 100% ligidal, see on aastati erinev, jäädes küll alati väiksemaks kui 90%. (See omakorda ei tähenda küll seda, et multivitamiinide tarvitamine gripivaktsineerimisele mõistlik alternatiiv oleks, sest multivitamiinide tarvitamisel nimelt puudub mõõdetav mõju infektsioonidesse haigestumisele). Samas on vaktsiine, mille tõhusus sisuliselt ongi 100% – kõrge vaktsineerimishõlmatuse korral on võimalik vastav haigus mingist piirkonnast või koguni maailmast täielikult elimineerida (nt rõuged, poliomüeliit, difteeria jne).

    Nagu dig juba ütles (ja rõõmuga tsiteerin): vaktsineerida tasub nende hädade vastu ja nende vaktsiinidega, mille pruukimiseks põhjust on ning oodatav kasu oodatava riski üles kaalub.
    Nii ongi ju.

    Vasta  |  Tsiteeri

  7. M ütles:

    Ning vaktsiinid kuuluvad vastavalt ravimiseadusele samuti ravimite hulka.

    Ravimiseaduse §9(1) defineerib:

    (1) Immunoloogiline ravim on ravim, mis sisaldab vaktsiini, antikehi, toksiini, seerumit või allergeeni.

    Mina võtan oma ennitise väite nüüd tagasi, aga tunnistan ka üles, et kui ravim, mis on immunoloogiline ravim võib vaktsiini sisaldada, siis tõenäoliselt ei vasta minu intuitiivne arusaamine nende mõistete tähendustest ja omavahelistest seostest päriselt seaduses kasutatule.

    Vasta  |  Tsiteeri

  8. jutt üldtugevdavatest vahenditest on ka kahjuks puhas sõnakõlks.

    Iga kord, kui ma viimastel aastatel olen ostnud septoletet, ninatilku, sinepiplaastreid vms. asja, siis on apteeker küsinud: “Kas immuunsüsteemi tugevdamiseks ei taha midagi võtma hakata?”

    Vasta  |  Tsiteeri

  9. Kriku ütles:

    “Novaatoris” kirjutab Jaak-Kristjan Sutt meile niimoodi:

    Kvantfüüsika mudel võimaldab hästi mõista aine erinevaid vorme moodustavate elementaarosakeste käitumist. Elementaarosakesed on näiteks elektronid, prootonid, neutronid ja footonid.

    Elementaarosake ei tähenda siinkohal mitte osakest, millel puudub teadaolev alamstruktuur, vaid aatomist väiksemat “ehituskivi”. Esimese tähenduse jaoks kasutatakse tihtilugu hoopis mõistet fundamentaalosake.

    Vasta  |  Tsiteeri

  11. Kriku ütles:

    jutt üldtugevdavatest vahenditest on ka kahjuks puhas sõnakõlks.

    Iga kord, kui ma viimastel aastatel olen ostnud septoletet, ninatilku, sinepiplaastreid vms. asja, siis on apteeker küsinud: “Kas immuunsüsteemi tugevdamiseks ei taha midagi võtma hakata?”

    Ei teadnudki, et nii aktiivselt reklaamitakse. Ise olen tihti apteegis käinud aga pole midagi juurde pakutud. Ise pole kunagi sinepiplaastreid ega teisi loodusravimeid ostnud. Ainult tablette ja muid selliseid. Äkki sealt ongi pärit osad jutud ahnetest ravimifirmadest mis külmalt raha nimel kasupuudulikku müüvad.

    Vasta  |  Tsiteeri

  12. Toomas Luman: põhikoolid tuleb omavalitsuste käest ära võtta

    „Põhiharidus genereerib täna tohutus mahus ebavõrdsust ja ebavõrdseid võimalusi. Ma ei näe siin üldse teistsugust lahendust kui see, et põhiharidus peab olema riiklik ühtsusharidus,“ märgib Luman.

    Esiteks on jutt ebavõrdsuse genereerimisest põhikoolis väga kahtlane ja teiseks määrab õppekavad ju ka praegu riik. Millest ta üldse räägib?

    Kui haridus oleks riigi käes, siis oleks üpris lihtne otsustada, et nendes kohtades, kus õhtul pole kohe võtta ei teatrit ega ka kino, makstakse õpetajale suuremat töötasu. Siis on õpetajad motiveeritud sinna minema. Ükski väikevald pole ise suuteline sellist otsust ellu viima.

    Pearaha koefitsente saab ju ka praegu riik määrata?

    Vasta  |  Tsiteeri

  13. dig ütles:

    Tehnoloogia ja piisavalt arenenud maagia vahelisi sidemeid loob ka katoliku kirik, kes on teinud järjekordse sammu George Lucas’e pihtimismasina suunas. Kirjutab ABC News:

    Tuntud väärtajaleht Daily Mail kirjutab iPhone’ipõhisest pihtimisest lähemalt:

    The snappily-titled Confession: A Roman Catholic App was thought to have been approved by the Catholic Church after a U.S. bishop granted it an imprimatur, the church’s official endorsement.

    But the Vatican has warned that an app can never replace visiting a priest.
    Spokesman Federico Lombardi said: ‘It is essential to understand that the rites of penance require a personal dialogue between penitents and their confessor.
    ‘It cannot be replaced by a computer application’.
    ‘I must stress to avoid all ambiguity, under no circumstance is it possible to “confess by iPhone”.’

    Vasta  |  Tsiteeri

  15. Egiptuses on sõjavägi palganud rahva enda eest musta tööd tegema ja vana valitsust pukist eemaldama. Tsiviil-coup‘st kirjutab lähemalt MSNBC:

    Middle East channel Al Arabiya reports that the Higher Military Council, which has taken control from Hosni Mubarak, will fire Mubarak’s Cabinet, suspend both houses of Parliament and rule with the head of the supreme constitutional court.

    Reuters is quoting a military source as saying Defense Minister Mohamed Hussein Tantawi will be the head of the ruling military council.

    The moves come after Vice President Omar Suleiman’s announced Mubarak’s resignation. Here’s the full text of his remarks, as translated by MSNBC TV:

    Egiptuse intsident näitab, et demonstratsioonid on võimas ja ohtlik relv. Vähetuntud kolmanda maailma linnriigis nimega Los Angeles on kohalik prokurör esitanud süüdistuse tervele reale isikutele, kes olla liiga professionaalselt protestinud, ning nõuab nende reaalset vangistamist kuni aastaks, kirjutab Los Angeles Times:

    Los Angeles City Atty. Carmen Trutanich is throwing the book at dozens of people arrested during recent political demonstrations — a major shift in city policy that has him pressing for jail time in types of cases that previous prosecutors had treated as infractions.

    Some of the activists arrested, including eight college students and one military veteran who took part in a Westwood rally last year in support of the DREAM Act, face up to one year in county jail.

    Trutanich said in an interview that recent demonstrations, conducted without permits, had cost the city thousands of dollars for police response and disrupted traffic. Organizers of illegal protests should face consequences, he said.

    Vasta  |  Tsiteeri

  16. Telegraph annab teada juhtumist vanal heal Inglismaal, kus kohus on leidnud, et üks teatav Alan on seksimiseks liiga loll.

    The 41 year-old had been in a relationship with a man whom he lived with and told officials “it would make me feel happy” for it to continue.

    But his local council decided his “vigorous sex drive” was inappropriate and that with an IQ of 48 and a “moderate” learning disability, he did not understand what he was doing.

    A psychiatrist involved in the case even tried to prevent the man being given sex education, on the grounds that it would leave him “confused”.

    But he agreed that the man, known only as Alan, should not be allowed to have sex with anyone on the grounds that he did not have the mental capacity to understand the health risks associated with his actions.

    Saadaval on ka kohtu otsus. Otsus käib krooni kopiraidi alla, mistõttu ilma kroonita riikides on tema kopiraitimine küsitav.

    I shall call the person the subject of these proceedings “Alan”. The primary issue in this case is this: what is the legal test to be applied in determining whether Alan has the mental capacity to consent to sexual relations? Counsel are divided on what that test should be. The secondary issue is, if I determine that Alan does not presently have the requisite capacity (whatever it is), whether I should make final declarations to that effect, as contended for by the local authority; or, as contended for by the Official Solicitor, interim declarations coupled with an order that the local authority do provide Alan with sex education in the hope that he thereby gains that capacity. On that footing the matter would be returned to Court after a period for a review in order to see what progress the education is making, with a view to making final declarations at that point.

    Vasta  |  Tsiteeri

  17. Utrechtis on koer meest hammustanud, nagu raporteerib Hollandi Raadio.

    While he was Archbishop of Utrecht, Cardinal Ad Simonis shielded a paedophile priest. The cardinal knew about the man’s paedophile past when he transferred him to a parish in Amersfoort, where the priest again sexually abused children.

    The revelations follow research by Radio Netherlands Worldwide, the NRC Handelsblad newspaper and Dutch television programme Nieuwsuur.

    In 2010, Wim Eijk, who succeeded Cardinal Simonis as archbishop of Utrecht, banned the man from practicing as a priest because of his sex abuse. Cardinal Simonis, who served as archbishop from 1983 to 2007, had failed to take similar action. The Dutch prosecution service says six of the priest’s victims reported incidents to the police from 1987 to 2008. Dozens of children in total are thought to have been abused.

    Vasta  |  Tsiteeri

  20. CNN tutvustab uut idamaist religiooni.

    People who intuitively perceive 2,500-year-old Chinese and Greek concepts, while knowingly nod to California’s detached hippie philosophy and quote droll lines from “The Big Lebowski” are joining a revelatory religion that has illuminated its U.S. founder in northern Thailand.
    Dubbed “Church of the Latter-Day Dude,” the group also invites “mellow, unflashy chicks who hang around in their bathrobes and take baths with candles and whale sounds,” says the religion’s Dudely Lama, Oliver Benjamin.

    Nagu iidsele religioonile kohane, on saadaval ka veebisait: dudeism.com.

    Vasta  |  Tsiteeri

  23. Los Angeles Times vahendab California Osariikliku Ülikooli matemaatikaprofessori väitlust kolleegiga.

    A Cal State Northridge math professor has been charged with urinating on a colleague’s office door during a dispute between the two men.

    Tihomir Petrov, 43, is facing two misdemeanor counts of urinating in a public place, according to a copy of a complaint filed in Superior Court.

    Petrov is expected to be arraigned Thursday in San Fernando, authorities said. The case stems from a dispute that Petrov allegedly had with another professor in the school’s math department, authorities said.

    Vasta  |  Tsiteeri

  24. Noor naine läks hauda, teadmata, et poja sünnitas…

    Naabrinaise sõnul on Jaana elukaaslane siiani täielikus šokis. “Ta ei saa aru, kuidas selline asi tänapäeval üldse võimalik on! Mina ütlen seda, et asi on vähemalt osaliselt Võru arstides ja haigla personali suhtumises! Piisavalt ei tehtud uuringuid ja kõrge palavikuga Jaana elukaaslasele olevat koguni nähvatud, et mida te kraadite ennast nii palju. Kui Jaana Tartusse viidi, oli kopsupõletik juba liiga kaugele arenenud ning jäi vaid üle ta sundkoomasse panna. Võrus ei teatud isegi seda, et tal gripp oli!” väidab pisarais naine.

    Naabrinna teada tõusnud Jaanal kodus väga kiiresti palavik, mida kuidagi alla ei saadud. Kutsuti kiirabi, kes raseda naise Võrru Lõuna-Eesti haiglasse toimetas. Seal pandud ta tilguti alla ja avastatud ka kopsupõletik.

    “Võrus ei saanud ta kaua olla – väga raskes seisus viidi ta edasi Tartusse. Arvatavasti ei andnud arstid sundkoomas hoitavale Jaanale enam elulootust ja otsustati vähemalt laps keisrilõikega päästa. Loodan väga, et poisiga saab kõik korda! Tunnen ise noort ema, kelle enneaegne laps kaalus sündides koguni alla kilo ja kes praegu on väga tragi tüdruk,” hoiab ta pisipoisile pöialt.

    Vasta  |  Tsiteeri

  25. Merit Valge: miks me usume muinasjuttudesse?

    Paranormaalsed uskumused jaotatakse laias laastus kahte gruppi – religioossed ja traditsioonilised paranormaalsed uskumused. Esimesse gruppi paigutuvad tõekspidamised, mis on iseloomulikud kristlikule doktriinile – näiteks uskumine Taevasse ja Põrgusse.

    Teine grupp hõlmab aga kõiki teisi sündmusi, fenomene ja võimeid, mida peetakse loodusseadustega vastuolus olevaks. Sinna alla kuuluvad näiteks nii meeltevälise tajuga seotud võimed (selgeltnägemine, telepaatia), horoskoobid kui ka maagiline tervendamine.

    Euroopa keskmisest mõnevõrra suurem usk traditsioonilistesse paranormaalsetesse nähtustesse on peale Eesti iseloomulik ka teistele postkommunistlikele ühiskondadele. Põhjuseks on arvatud religiooni mahasurumist kommunistlike režiimide poolt, mis asendas kristluse teiste paranormaalsete uskumustega, aga ka näiteks õigusjärgsuse otsimist millestki muust kui riigist.

    Kuigi mõned postkommunistlikud ühiskonnad, nagu näiteks Eesti ja Läti, seisavad religioossete uskumuste poolest Euroopa edetabelis viimaste hulgas, ei saa siiski väita, et see on tingitud pelgalt kommunistliku režiimi usuvastasest propagandast.

    Sellesama nimekirja tipus asuvad näiteks religiooni suhtes väga kirglikud Rumeenia ja Poola. Seega on ebaloogiline järeldada, et kuulumine ateistlikku idablokki oleks suutnud muuta uskliku meelelaadi ilmalikuks või et see oleks otsustav põhjus, miks traditsiooniliste paranormaalsete uskumuste populaarsus on postkommunistlikes riikides suurem.

    Religioossete tõekspidamiste austamine töötab ebausu suhtes kahte pidi – ühelt poolt on inimesed, kes usuvad jumalat, rohkem altid uskuma ka teisi teaduslikult seletamatuid nähtusi; teisalt aga on sügavalt usklikud ning usku praktiseerivad inimesed vähem vastuvõtlikud teistsuguste nähtuste aktsepteerimisele, sest need võivad minna jumala teenimisega vastuollu.

    Seda arusaama illustreerivad hästi näited kahest riigist – Ameerika Ühendriikidest ja Maltalt. Kuigi võrreldes teiste lääneriikidega on nad mõlemad tuntud tugeva religioossuse poolest, erineb nende elanike suhtumine ebausku kardinaalselt.

    Vasta  |  Tsiteeri

  27. Google Ocean avastas Atlantise?

    Otsingumootori Google kaardirakendus Google Ocean leidis Atlandi ookeani põhjaosast struktuuri, mis meenutab linna.

    Linnatänavate võrgustiku sarnased veealused moodustised avastati Lääne-Aafrika looderannikust ligi 1000 kilomeetri kaugusel, kirjutab “The Telegraph”.

    Google’s Atlantis Discovery Explained

    The explanation Google provided for the mysterious lines was that they were ship tracks created by a boat gathering bathymetric data of the ocean floor. What this means is that scientists used sonar to get higher resolution images of the ocean floor. The process, called echosounding, measures the time it takes for sound to go from the ship to the ocean floor and back. This process gives the scientists the most accurate impression of what the ocean floor looks like. The problem is that a boat can only use echosounding directly below its position, and it has to travel at very slow speeds to get an accurate image. Also, the maps created with the echosounding technique often show the path that a boat took to gather the data, and that’s exactly what happened with the ‘Atlantis’ image.

    Kommentaatorite väitel on see “uudis” avaldatud juba kolmandat korda. Üks kommentaar:

    to inna 11.02.2011 14:16

    Ma loodan et staarajakirjanik avaldab sama vana uudise ka 2013 2015 ja edaspidigi

    -0 +12

    Vasta  |  Tsiteeri

  28. Kriku ütles:

    Paranormaalsed uskumused jaotatakse laias laastus kahte gruppi – religioossed ja traditsioonilised paranormaalsed uskumused. Esimesse gruppi paigutuvad tõekspidamised, mis on iseloomulikud kristlikule doktriinile – näiteks uskumine Taevasse ja Põrgusse.

    Võeh, missugune karjuv klassifitseerimisviga. Kuhu mittekristlikud religioossed uskumused jäid? Ja misotsast newageismus traditsiooniline on?

    Vasta  |  Tsiteeri

  29. Puhtkeeleline probleem mu arust. Pole põhjust arvata, et ta mittekristlikud religioonid I grupist välistab. Võrdle: “Majas nr. 17 elab Mart” vs. “Mart elab majas nr. 17”. Kas esimesel juhul on välistatud, et 17. majas võib elada ka Mari? Oleneb kontekstist.

    Vasta  |  Tsiteeri

  30. Ja kontekst läheb mäletatavasti edasi, et “Teine grupp hõlmab aga kõiki teisi sündmusi, fenomene ja võimeid, mida peetakse loodusseadustega vastuolus olevaks.” Seda hüütakse väärdilemmaks.

    Vasta  |  Tsiteeri

  31. Jälle tõlgendamise küsimus – kas kõiki teisi peale religioossete või kõiki teisi peale kristlike? Aga ma muidugi nõustun, et sõnastus võiks parem olla.

    Vasta  |  Tsiteeri

  33. EELK kantsler Urmas Viilma kirjutab Delfis, kuidas rahva toetus (Luteri) kirikule ületab erakondade oma, mistõttu seda tuleb toetada riigieelarvest.

    Peame nägema kiriku liikmete ja toetajate arve kontekstis muude sarnaste ja võrreldavate näitajatega ühiskonnas. /…/

    2000. aasta rahvaloenduse andmetel pidas ennast luterlaseks 152 237 inimest ja õigeusklikuks 143 554 inimest. Eelseisvate Riigikogu valimiste valguses on asjakohane meenutada, et 2007. aasta valimistel sai kõige suurema toetuse osaliseks Eesti Reformierakond 153 044 häälega (27,8%) ning teiseks platseerus Eesti Keskerakond 143 518 häälega (24,1%). Huvitav arvude kokkulangevus rahvaloenduse andmetes esitatud kirikliku kuuluvusega! Reformierakond sai pärast valimisi mandaadi valitsuse moodustamiseks. Kas oleme kuulud kedagi ütlemas, et reformierakonnale või keskerakonnale antud toetus oli tookord marginaalne? Miks samade näitajate juures peaks pidama vähetähtsaks luterlaste või õigeusklike arvu ühiskonnas? /…/

    Statistika kinnitab, et inimeste toetus kirikule on ühiskonnas väga suur, isegi suurem kui mitmetel teistel avalikku arvamust aktiivselt mõjutavatel institutsioonidel. Vahe on selles, millised on kellegi võimalused oma arvamuse esiletoomisel või oma struktuuride põlistamisel, sealjuures riigieelarve otsesel rahalisel toel.

    Kirik on hoolimata oma suurest usaldusväärsusest olnud üsna vaeslapserollis võrreldes ühiskonna mistahes muu pehmemasse tiiba jääva valdkonnaga. Võime ju uhkusega rääkida pühakodade programmist, kuid kui kogu programmi ühe aasta vahenditest ei jätku kõigest näiteks Pöide kiriku katuse vahetusekski, siis mis toetus see on?

    Vasta  |  Tsiteeri

  34. Mart K. ütles:

    EELK kantsler Urmas Viilma kirjutab Delfis

    Seda tüüpi on vist tabanud must mure kiriku liiga kõrge toetuse pärast.
    Egas muud kui urr riigi rahakoti kallale.
    Ometi saab iga kiriku liige ja toetaja toetada kirikut ka rahaliselt, riiki vahendajana kasutamata.
    Vahest langeb rahaliste toetajate arv seetõttu, et kardetakse rahaga saatana teenreid kiriku juurde meelitada?
    Igatahes, olen ka ilusamaid jutlusi kuulnud.

    Vahe on selles, millised on kellegi võimalused oma arvamuse esiletoomisel või oma struktuuride põlistamisel, sealjuures riigieelarve otsesel rahalisel toel.

    Tahavad riigi raha eest kõik bussid kaunistada kirjadega, et jumal on olemas?

    Vasta  |  Tsiteeri

  38. Postimehe andmeil juurutab EMT Vana-Roomast pärit süsteemi, kus seadused kehtisid kõigi kohta, kuid lihtrahval polnud lubatud teada, millised need on.

    Kuku raadio saates «Digitund» jõuti järeldusele, et mahupiiranguteta internetina reklaamitav EMT mobiilne internet siiski pole seda.

    Mahupiirangud kasutajaile siiski on olemas, aga ettevõte keeldub välja ütlemast, kui suured need on.

    Eelmisel nädalal jõudis avalikkuse ette juhtum, kus ühel EMT mobiilse interneti kasutajal ühel hetkel sai mahupiirang täis, mispeale tema internetiühendus keerati üliaeglaseks. Samas ei öeldud firma, kui palju siis võib tarvitada, et ei keerataks internetikiirust aeglaseks.

    Kahjuks ei ole säilinud Rooma-aegseid mobiiltelefone, aga toonase infotarnekiiruse saab vanade ürikute põhjal välja rehkendada: see oli umbes kuus tahvlit aastas.

    Vasta  |  Tsiteeri

  40. Guardian teatab, et Vaticani ametnikud on igakülgselt vaaginud Neitsi Maarja ilmutust ja lõpuks otsustanud, et tolle ilmutuse koht — kabel Wisconsinis — on püha. Ilmutus olla aset leidnud 1859. aastal, veel enne USA Kodusõda; küllap küsitles kirik kuni möödunud detsembrini ilmutuse pealtnägijaid.

    David Ricken, the bishop of Green Bay, says the Virgin Mary appeared there three times to Belgian immigrant Adele Brise in 1859. People have since visited the site to pray for miracles. Ricken has investigated the events and three theological experts have checked his work. After two years, experts decided the claims were true. The Vatican validated those results in December.

    Vasta  |  Tsiteeri

  43. Postimees kirjutab:

    Maratoni ärajätmise otsus langetataks siiski viimases hädas. Siis, kui pole muid abinõusid, nagu stardi edasilükkamine, võimalik vastu võtta. «Ilmaprognoosid võivad hullemaks minna. Loodame, et tunniajane nihutamine aitab pakase korral,» nentis Kelk, kelle sõnul pole võimalik maratoni toimumiskuupäeva edasi lükata.

    Muidu ei ole artiklil väga vigagi, aga …

    «Ma pole seda hetkekski kartnud. Üks selgeltnägija ennustas samuti, et tänavuse Tartu maratoni ajal valitseb sootuks suur sula,» selgitas Sirkel, kes käis pühapäeval ka avatud rajal sõitmas. «Ma pole nii külmaga veel sõitnudki. Aga –16 kraadiga polnud viga – ära ei külmunud! Panin ennast soojalt riidesse.»

    “Selgeltnägija” ennustus on lausa nii oluline, et sellest on omaette vahepealkiri tehtud.

    Vasta  |  Tsiteeri

  47. Millegipärast peab Delfi vajalikuks eraldi artikli kujul esile tõsta Harri Kingo kommentaari Urmas Viilma artiklile (Luteri) kiriku ja erakondade toetusest, mis sisaldab mõtteid ühiskonna sekulariseerumise ja tajutud allakäigu (tegelikult noorsoo empaatiavõime hääbumise) seostest. Neid jätkub kauemaks.

    Pole parata — ühiskonna ilmalikustumine toob endaga kaasa ka väärtustest taandumise, väärtuste marginaliseerumise. /…/

    Materialism kui maailmavaade ei kanna endas ega ka anna inimesele mingit loogilist seletust, miks üldse oleks vaja kaasinimesest hoolida. Kuna elu — inimelu sealhulgas — peetakse vaid materiaalse olemisega kaasnevaks ajutiseks ilminguks, siis pole elul materialistlikus maailmapildis mingit erilist või kõrgemat tähendust ega väärtust. /…/

    Materialistlik arusaam elust, enesest ja maailmast viibki inimesed — seda lausa põlvkondade kaupa — paratamatult üha sügavamasse egoismi, hoolimatusesse, isegi otsestesse vastandumistesse kuni kaudsema või otsesema vägivaldsuseni välja.

    Oraakli vastus on alati “Surm!”

    Vasta  |  Tsiteeri

  48. Forte vahendab PhysOrgi ja selgitab, mis nõidus paneb inimesi kuulsuste vana kola eest arutut hinda tasuma. Tuleb välja, et puhas ebausk:

    Nähtusele võimalikke teaduslikke selgitusi otsides süüvisid autorid “puutenakkuseks” (ingl contagion) nimetatava kontseptsiooni olemusse. Tegemist on ebauskumusega, et füüsilise kontakti kaudu on võimalik objektidesse siirdada inimese immateriaalseid kvaliteete või põhiolemust. “Meid huvitas, kui suurel määral võib puutenakkuse-uskumusega selgitada kuulsustele kuulunud esemete pidamist hinnaliseks,” selgitavad autorid /…/

    “Armastatud kuulsuste puhul tundus peamiseks selgituseks olevat puutenakkus — katsealused ilmutasid soovi omada antud isiku tegelikke füüsilisi jäänukeid,” kirjutavad autorid. Objekte, mis olid aga kuulunud põlastusväärsetele isikutele, peeti küll potentsiaalselt väärtuslikuks teiste inimeste jaoks, ent vihatud isiku kontakt kahandas objekti tajutud väärtust.

    Vasta  |  Tsiteeri

  49. Kriku ütles:
    Hea artikkel.

    Edward Lucas: Venemaa ja Eesti erinevus on ajakirjanduses

    Viibisin äsja Eesti valitsuse korraldatud põneval konverentsil, kus käsitleti psühholoogilist sõda.

    Huvitaks väga Eesti vaba ajakirjanduse võrdlus selle ajakirjandusega, millega Eestit aastatel 1918-1945 Nõukogude Venemaa varustas, kui ta Eestis Eesti ajakirjandust teha ei saanud.
    Tänapäeva ajakirjandusvabaduse ja sõnavabaduse tingimustes ei hakka keegi naljalt lennukilt lendlehti loopima.
    Eriti just võrdlus ajakirjanduse headuse seisukohalt.

    Vasta  |  Tsiteeri

  50. Mart K. ütles:

    Millegipärast peab Delfi vajalikuks eraldi artikli kujul esile tõsta Harri Kingo kommentaari

    Materialism kui maailmavaade ei kanna endas ega ka anna inimesele mingit loogilist seletust, miks üldse oleks vaja kaasinimesest hoolida.

    Ei anna ka loogilist seletust, miks kaasinimest tappa.
    Sõjaväe peaks siis üldse laiali saatma.
    Kui tapmine sõjaväelises korras ei vajagi loogilist seletust, võib selline sõjavägi tapma hakata mille iganes nimel.

    Vasta  |  Tsiteeri

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga