Nõrkteaduslik tervisejuust ja teised leiud märtsi ajakirjandusest

425 Replies to “Nõrkteaduslik tervisejuust ja teised leiud märtsi ajakirjandusest”

1. Mart K. ütles:

   Link annab mõista, et sisu nägemiseks peab konto looma. On keegi siit seda teinud?

   Jah, nende nimesid ja paroole saab laenata BugMeNot’ist.

   Aga teine käepärane trikk NYT’i artiklite lugemiseks on ära kasutada asjaolu, et nad lubavad artikli Google’ist leidnud inimesi hõlpsamalt ligi kui skeptik.ee’s lingi peale klõpsanud inimesi. Google’ist saab artiklit otsida ka siis, kui tead täpselt, missugust artiklit tahad — lihtsalt anna link otsimootorile hambusse. (Tehnilises mõttes tähendab see, et bugimisotsustuse tegemisel kasutab nytimes.com HTTP-päringu Referer päiseparameetrit.)

   Liina ütles:

   Mina saan vabalt ilma kontota juurde.

   Õpetlik näide ilmsest, lihtsast ja valest lahendusest mustriprobleemile.

   New York Times on viimasel ajal praktiseerinud lähenemist, kus “mõned” esimesed artiklid teadmata pikkusega ajaperioodis antakse ühele kasutajale (mis on muidugi kehvasti defineeritud) ilusasti kätte ja seejärel hakatakse kasutajalt registreerimist nõudma.

   Vasta  |  Tsiteeri

2. Keskerakondlik veebimees Virgo Kruve

   Ma olen juba tükk aega imestanud selle isiku avalduste üle. Keskerakondlus selgitab asja.

   Vasta  |  Tsiteeri

3. dig ütles:

   Liina ütles:

   Mina saan vabalt ilma kontota juurde.

   Õpetlik näide ilmsest, lihtsast ja valest lahendusest mustriprobleemile.

   Okei, olen rumal. Loen enamasti Google Readerist suundudes ja vahel mujalt. Ei ole aastaid näinud seal leheküljel konto loomise ja sisselogimise linki. Mis ma valesti teen? Või mille poolest priviligeeritud olen?

   Vasta  |  Tsiteeri

4. “Inimene, kes saab kergendust külmetusravimitest, pole tegelikult sammugi tervisele lähemale jõudnud,” kinnitab perearst Anneli Talvik välismaistes internetiportaalides aeg-ajalt üles kerkivat teemat.

   See ei tähenda, et sellele raha kulutamine on mõttetu raharaiskamine. Kui mul on nina nagu tsementi täis valatud ja enesetunne nagu kapijala alla pandud põrandakaltsul, siis ma olen nõus raha maksma, et vähegi normaalsem olek tekiks ja saaks näiteks magama jääda. Või on öö otsa vähkremine millegi poolest parem variant?

   Nende jutul on muidugi ses osas mõte sees, et on viga ennast paratsetamooli täis laadida ja linna peale kondama minna. Aga “mõttetu raharaiskamise” hinnanguga on sellest hoolimata raske nõustuda.

   Vasta  |  Tsiteeri

5. Kriku ütles:

   Keskerakondlik veebimees Virgo Kruve

   Ma olen juba tükk aega imestanud selle isiku avalduste üle. Keskerakondlus selgitab asja.

   Sellist frukti ei pidanud isegi Keskerakond. Äriregistri järgi on ta sealt lahkunud aastal 2009.

   Vasta  |  Tsiteeri

6. Hardo Pajula: väike härra Euroopa ja tema saatuslik naine

   Vasta  |  Tsiteeri

7. Gorm ütles:

   Sellist frukti ei pidanud isegi Keskerakond. Äriregistri järgi on ta sealt lahkunud aastal 2009.

   Aitäh, täiendasin kommentaari.

   Vasta  |  Tsiteeri

8. Mehe viljakust näitab üks kindel pikkus http://naine.postimees.ee/?id=399284

   Uued trendid pereloomises, enam pole vaja sügavalt silma vaadata, vaid joonlauaga mehepoegi mõõtmas käia kas on ikka väärt isendid! Vaesed mehed, teist hakkab lausa kahju!

   Vasta  |  Tsiteeri

9. Postimehe „teadusajakirjanik” IHK on taas sattunud võõrastele astroNOOMia radadele:

   Kuu kaugust Maast mõõdetakse apogee ja perigee abil. Kuu orbiit on ellipsikujuline. Ellipsi üks külg on Maale 48 000 kilomeetrit lähemal kui teine.

   Kui Kuu asub oma orbiidil Maale lähimas punktis, siis on perigee, kui kaugeimas punktis, siis apogee.

   Vasta  |  Tsiteeri

10. @Andres Valdre:

    Ennist ei jõudnudki ma lugeda lõpuni :) :

    Kuu perigees ja apogees asumisega seostatakse ka looduskatastroofe.

    Vasta  |  Tsiteeri

11. Kirik rajab Tallinna Eesti kõrgeimat pilvelõhkujat
    http://www.epl.ee/artikkel/593963

    Vasta  |  Tsiteeri

12. salvey vahendas lehes ilmunud kurtlemist:

    Talupojatarkused on ununenud või põlu all, au sees on efektiivsus, igavene noorus ja elupõletamine. Ka antud juhul sai patsient osta lahenduse: 20 eurot tiibeti meditsiinile ja veel 27 lisaeurot hiina meditsiinile ning targad nõuanded hakkasid mõjuma! Tasakaalukas toitumine, korralik uni, mõõdukus kõiges ja rõõmus ellusuhtumine – needsamad jutud, mis vanaema õpetas ja perearst igal aastal jälle soovitas.

    Khm, muistse „kõva tervise” juurde kuulus ka laste suur suremus. Ellu jäid parema tervisega inimesed. Soovitan ikka sirvida nt Saaga kirikuraamatute surmameetrikate vanuste veergu. Vanaema lapsena surnud vennad-õed kahjuks ei pääse muistse põlve toredusest rääkima.

    Vasta  |  Tsiteeri

13. Lisasin ise ka ühe uudise ajakirjandusse http://rahvahaal.delfi.ee/news.....d=41727295
    Pilt ei olnud minu idee ja pealkiri oli veidi kahtlane kuid ma ei mäleta kas ma ise panin sellise pealkirja.

    Üllatas see, et kuigi ma lisasin aadressi originaalartikli juurde eemaldas toimetaja selle osa ja lisas minu sissejuhatusele lõppu traditsioonilise hägususega “, kirjutab meditsiiniajakiri BMJ Open”.

    Vasta  |  Tsiteeri

14. Samasooliste abielusid toetatakse riigikogus vähe

    Tulemusega 37 : 36 jäid peale pooldajad ja ülejäänud kas ei osalenud või keeldusid vastamast. Eesti geinoorte kogukonna veebilehel saab tutvuda Postimehe valimismasina info põhjal tehtud tabeliga, mis näitab, et enamik Reformierakonna ja SDE riigikogulasi on samasooliste kooselude registreerimise poolt, kuid suurem osa IRL-i ja Keskerakonna esindajaid selle vastu.

    „Tegu ei ole ühiskonna võtmeprobleemiga ja kas see teema koalitsioonilepingusse tuleb, on küsitav,” hindas sotsioloog Tõnis Saarts. „Rahvusvahelistes uuringutes on samasooliste kooselu registreerimise toetamise uurimine standardküsimus, mis mõõdab inimeste üldisi liberaalsushoiakuid. Nende uuringute andmete järgi kuulub Eesti konservatiivsete riikide sekka ja on väga homofoobne ühiskond, kus Skandinaavia ühiskonnale iseloomulikke jooni ei ole.

    Vasta  |  Tsiteeri

15. Irish Times kirjutab, et Iirimaa ravimiamet on vahekorrajärgseks kasutamiseks mõeldud rasestumisvastase vahendi NorLevo käsimüüki lubanud.

    The Irish Medicines Board approved NorLevo, one of two brands of emergency contraceptive licensed in Ireland, for use as an over-the-counter medicine from today.

    The drug is 95 per cent effective if taken within the first 24 hours. This drops to 85 per cent between 25 and 48 hours and 58 per cent if taken between 49 and 72 hours.

    It will be available to minors as well as adults, at the discretion of the pharmacist.

    Vasta  |  Tsiteeri

16. Daily Mail kirjutab anglikaani kiriku kavadest tuntud paganlik kombetalitus enda omaks kuulutada.

    The packaging around the £3.99 Real Easter Egg carries a panel explaining how Christians believe that Christ was crucified on Good Friday and rose again on Easter Sunday.

    ‘Many believe that chocolate eggs represent the boulder that sealed his tomb,’ the box tells buyers.

    And, amid the more typical art work showing butterflies, bunnies and chickens, the packaging depicts a green hill with three crosses on it.

    Iseäralist ebaskeptitsismi õhkub turuanalüüsi asendamisest soovmõtlemisega:

    The Church of England believes demand for religious Easter eggs will come from: seven million people who are at least occasional churchgoers; seven million who support the Fairtrade organisation which is supplying the chocolate for its egg; and from 8,000 church schools, which will encourage pupils to buy them.

    Mida arvavad asjast spetsialistid tarbijatele kaupade müümise alal?

    But in its negotiations with stockists, the Church has found that some large chains are resistant to stocking such overtly religious products for children.

    Vasta  |  Tsiteeri

17. Briti Humanistide Assotsiatsiooni bussi- ja rongikampaania veenmaks uskmatuid inimes rahvaloenduse käigus oma uskmatust deklareerima on maha võetud kui religioosne, kirjutab Guardian.

    Three posters appealing to people who are not religious to declare themselves as such in this year’s census have been banned from appearing in railway stations.

    The posters, bearing the slogan “If you’re not religious, for God’s sake say so”, have been refused by the companies that own the advertising space, which say they are likely to cause offence.

    The British Humanist Association (BHA), which published the posters, said it was astonished that such an everyday phrase should be deemed too contentious for public display. “It is a little tongue-in-cheek,” said the BHA chief executive, Andrew Copson, “but in the same way that saying ‘bless you’ has no religious implication for many, ‘for God’s sake’ is used to express urgency and not to invoke a deity.

    Säärase koleda peedistamise peale on ainus otstarbekas reaktsioon loomulikult märtri mängimine, aga mida teevad humanistid?

    The British Humanist Association has amended the campaign slogan on the adverts to read simply: “Not religious? In this year’s census say so.” The posters are being displayed from this weekend on 200 buses in London, Manchester, Leeds, Newcastle, Birmingham, Cardiff and Exeter.

    Vasta  |  Tsiteeri

18. Suurbritannias tegutsev peedistamisasjadele keskenduv Christian Institute kirjutab huvitavast juriidilisest sasipuntrast uus-samasooliste heteroseksuaalsete naisterahvaste ja nende omavahelise abielu osavõtul.

    Under the Gender Recognition Act Mr Timbrell can apply to be viewed in law as a woman but he must first dissolve or annul his marriage.

    Mr Timbrell is still married to his wife, Joy, and they say they do not want to divorce.

    Two women cannot be legally married in the UK but the Court decided that Mr Timbrell should be allowed to remain married to his wife, and claim a woman’s pension.

    Mr Timbrell underwent sex change surgery when he was 59 and applied for a pension at the female retirement age of 60.

    But he was denied the funds and told he must wait until 65, the legal retirement age for men.

    Lord Justice Aikens, giving the ruling, said that under EU rules the Department for Work and Pensions was “obliged to recognise that Ms Timbrell had a right, by virtue of her acquired gender, to retirement pension from her 60th birthday”.

    In March Mr Timbrell commented: “The Department of Work and Pensions say the remedy is for us to divorce and go into a civil partnership, but we say that’s not the same.

    “We are not gay and it would be hypocritical to pretend that we are. That is what we would be doing by entering into a civil partnership.”

    Vasta  |  Tsiteeri

19. Postimees kritiseerib uudiste jaburaid pealkirju.

    Tahan rääkida päris uudiste pealkirjadest, nagu Uisuliidu otsus jätab Liinamäe MMilt kõrvale, Egiptuses toimuv kukutab maailma aktsiaturge ja kergitab nafta hinda, Bussijuhtide nappus Helsingis jätab ära sõite, Puugihammustus hakkab piirama doonoriks minekut.

    Kui te esimese hooga ei taibanud, mis neis pealkirjades ühist on, lugege korra veel; seda ei ole tegelikult raske märgata. Need laused on ühtemoodi ehitatud: tegijaks pole mitte elusolend, vaid objekt, nähtus, abstraktne mõiste. Lauseõpetuse termineid kasutades – alusest on tehtud sihitis, aluse koha on aga hõivanud põhjusmäärus. Näiteks: Eesti sportlane kukkus murdunud suusakepi tõttu konkurentsist. – Murdunud suusakepp kukutas Eesti sportlase konkurentsist.

    Keegi otseselt ei tee midagi, vaid midagi juhtub või toimub või on kujunenud mingi olukord, seisund. Kõike maailmas toimuvat – isegi mitte kõike seda, mis kvalifitseerub uudisena – ei saa ju suruda konstruktsiooni «kes tegi mida».

    Või õieti, saab ja surutaksegi, ja välja näeb see näiteks nii: Postkastide seisukord nörritab Eesti Posti. Seisundikirjeldus – keegi on nördinud – on muudetud sihiliseks tegevuseks.

    Vasta  |  Tsiteeri

20. Võimalik, et Õhtulehes aetakse segi radioaktiivne ja muu kiirgus (kahtlustan, et televisioonitöötajaid ohustas pigem saatjate raadiosagedus- ja prožektorite UV-kiirgus kui ioniseeriv kiirgus):

    Tervistkahjustava töö tagas seisis aga sõnapaar “radioaktiivne kiirgus”. Sellest ei räägitud, ent see oli avalik saladus. “Nii paljud teleinimesed on vähiga läinud! Mul on kolm kolleegi läinud: Endel Sõerde, Ruth Peramets-Püss ja Urmas Ott. Teistest inimestest rääkimata,” ütleb Ivi väga vaikse häälega. “See on neile kindel ots, kes pikemat aega olnud.” […] “Ühel aastal olid meil külas Jaapani teleinimesed. Dosimeetrid olid taskus, tulid peauksest sisse ja läksid kohe sama targalt tagasi. Meil käidi ju igal aastal mõõtmas, aga neid andmeid ei avaldatud mitte kunagi.”

    Vasta  |  Tsiteeri

21. Andres Valdre ütles:

    Võimalik, et Õhtulehes aetakse segi radioaktiivne ja muu kiirgus (kahtlustan, et televisioonitöötajaid ohustas pigem saatjate raadiosagedus- ja prožektorite UV-kiirgus kui ioniseeriv kiirgus):

    Mina kahtlustan, et keegi televisioonitöötajate aktivist võitles oma hoolealuste ametitele poliitilisel teel välja tervisele kahjuliku töö staatuse ja mõned mittetehnilised inimesed võtsid seda pärast tõe pähe.

    Vasta  |  Tsiteeri

22. Chuck Norris annab nõu: Conventional Medicine and Alternative Medicine

    With anything in this life, from fast foods to politics to toothpastes, humans have polarizing opinions. It seems innate in us. And all we need to set us off is a simple question: Paper or plastic? Organic or inorganic? Cloth or disposable? Diet or regular? Tap or bottled?

    No doubt, the best answer is sometimes “this one” or “that one.” But often the best answer is “both this one and that one.” Not jumping down on either side of the fence of opinion sometimes allows us to fish the ponds on both sides. That is where I land in the debate about conventional and alternative medicines.

    I genuinely value the expertise in the traditional medical fields; they have made amazing advances over the decades. At the same time, I believe alternative approaches have made great advances, too, for they often seek natural or holistic approaches with the same fervency that traditional experts seek results in their own specialty fields. (For clarification, the terms holistic, alternative, complementary and unconventional care often are used today interchangeably.)

    For too long, medical insurance and pharmaceutical marketing have been the king and queen of your medical treatment. It’s time you took back the reins in controlling your and your loved ones’ health. It is your body, your health and your life on the line. You are the boss; you are the captain of your body. So take the helm and chart your course!

    Write to Chuck Norris (info@creators.com) with your questions about health and fitness. To find out more about Chuck Norris and read features by other Creators Syndicate writers and cartoonists, visit the Creators Syndicate Web page at http://www.creators.com.

    Vasta  |  Tsiteeri

23. Ansipite sõpruskond ravimiuuringute suures äris

    Aastaid tagasi palkasid Ameerika ravimikatsetajad oma Eesti firmat juhtima riigikogu liikme Neinar Seli. See samm osutus äärmiselt tulusaks.
    Ansipite sõpruskond ravimiuuringute suures äris
    Neinar Seli – OÜ Quintiles Estonia juhatuse liige 2000–2007. Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu liige. Peaministri hea sõber.

    Quintilesi Eesti kontori aknast Tartus paistab kaarsild ja vonklev Emajõgi. Eemal on näha värviliste majadega Tartu kesklinn. Vaade ongi kontori väärtuslikem osa, muidu on see tavaline avatud ruum paljude töölaudadega. Quintiles asub Tartu moodsaimal kontoripinnal Tasku kuuendal korrusel. Samas majas on kaubanduskeskus ja moodne kino. Vene ajal seisis sel kohal maaliinide bussijaam.

    Katrin Kaarna oli Ameerika suurfirma Quintiles esimene töötaja Eestis. 1997. aastal noore neuroloogina tööpakkumist vastu võttes ei kujutanud ta ettegi, et tulevane karjäär nii võiks areneda. Kaarna kabinet on tagasihoidlik klaasboks. Ta ise on kohtumisel riietatud maitsekalt, kuid mitte firmajuhilikult rangesse kostüümi. Kaarna peab siiani ravimiuuringute kõrvalt väikest arstipraksist. Muuseas, Katrin Kaarna on Tartu ja Valga endise politseiprefekti Aivar Otsalti endine abikaasa.

    Kolm aastat pärast seda, kui Kaarna oli Quintilesis füüsilisest isikust ettevõtjana alustanud, avas firma Tartus kontori. Samal, 2000. aastal asus seal ametisse tookordse Tartu linnapea Andrus Ansipi abikaasa Anu Ansip. “Olin liiga pikka aega haiglas töötanud ja öövalvetest väsinud,” põhjendab Anu Ansip uuringufirmasse tööle minemist. “Otsisin päevast tööd.”

    Anu Ansip töötas monitoorijana. See amet meenutab finantsaudiitori oma – tuleb kontrollida, kas arstid peavad uuringuid tehes seadustest kinni. Nüüdseks on Ansip saanud ametikõrgendust ja on vahelüli keskkontori, Eesti kontori ja haigla vahel. Naistearstina võtab ta siiani erakliinikus Elite üks kord nädalas patsiente vastu.

    Samuti on Quintilesis ametis Eesti ühe suurima haigla Tartu Ülikooli Kliinikumi juhi Urmas Siiguri endine abikaasa Ingrid Siigur. Lisaks tööle uuringufirmas jätkab temagi kardioloogi praksist.

    Ameeriklased palkavad riigikogu liikme

    Quintiles Estonia asutamise järel aastal 2000 sai juhatuse liikmeks Neinar Seli, riigikogu liige. Seli oli firmale vajalik, sest tookordsete seaduste kohaselt pidi ettevõtte juht olema Eesti kodanik. Seitse aastat oli Seli firmale pigem kaunistuse eest, mõnes ettevõttes täidab sama rolli siresäärne sekretär.

    “No Seli on nii meditsiinikauge inimene,” ütleb Katrin Kaarna tagasihoidlikult naeratades mehe kohta, kes kõige kauem Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukokku kuulunud. Seli on suurettevõtja ning cum laude diplomi sai ta ülikooli kehakultuuriteaduskonnast.

    Selile siiski…

    Vasta  |  Tsiteeri

24. meditsiin meeldib – ta annab välja endanimelist teaduspublikatsioonide preemiat. Kaks aastat tagasi pälvis selle Rain Jõgi, silmapaistev kopsuarst, kes muuhulgas on tehtud ravimiuuringute arvult Eestis teisel kohal.

    Nii palju on Selil küll Quintilesi Tartus viibimisest kasu, et firma kontor oli kõigepealt Seli Plaskus ja nüüd ka tema Taskus. Sellist nime kannavad kaks kontorihoonet Emajõe kaldal. Seli endaga ei õnnestunud Ekspressil rääkida.

    Katrin Kaarna ütleb, et Selil pole olnud võimalust firmat oma majja “sebida”, sest Quintiles Eesti kontori üürikonkursi tulemused otsustatakse Londonis või Viinis. Paljud muud küsimused samuti. “Kui sülearvutit tahame, siis saadame tellimuse kosmosesse,” iseloomustab Kaarna muiates kaugel tehtud otsuseid.

    Quintiles korraldab umbes neljandikku Eestis toimuvatest ravimikatsetamistest. Just nimelt korraldab, ise ei katsetata midagi. Quintiles on vahendaja ehk lüli ravimifirma ja arsti-patsiendi vahel.

    Haiglad teenivad miljoneid kroone

    Tegemist on tähelepanuväärse firmaga: nad on kahel aastal pälvinud Tartu parima ettevõtte tiitli. Nad on üks heldemaid tööandjaid, 2009. majandusaasta aruande järgi ületas keskmine kuupalk 38 000 krooni.

    Naised on Quintilesi Eestis hästi juhtinud. Viimasel kahel aastal teeniti ligikaudu kolm miljonit krooni kasumit 30miljonilise käibe juures. Enne masu oli firma tulukus veelgi parem: 2007. aastal oli käive 46 miljonit, kasum aga 21 miljonit krooni.

    Koostöö Quintilesiga on teretulnud igale haiglale ja arstile, sest sellest on oodata nii rahalist tulu kui ka väärtuslikke kogemusi. Toimekamad arstid teenivad ravimiuuringutega aastas üle 60 000 euro (üle miljoni krooni), mõni rohkemgi. Ravimiuuringud tähendavad lisasissetulekut ka õdedele. “Võimalus lisatasu saada on kindlasti nii mõnelgi juhul vältinud meie tipp-spetsialistide võõrsile siirdumist,” ütleb Kristi Tael, Tartu Ülikooli Kliinikumi avalike suhete juht.

    Haiglad on ravimiuuringutest samuti väga huvitatud. Tartu Ülikooli Kliinikum suunab saadud raha fondi, millest rahastatakse meditsiinilist innovatsiooni. Möödunud aastal teenis kliinikum ravimiuuringutelt 4,5 miljonit krooni. Paljuski tänu ravimiuuringutest saadud sissetulekule hakkas haigla esimese ja seni ainsana Eestis siirdama kopse.

    Eesti bürokraatia töötab tõhusalt

    Quintilesi Tartu kontor töötab nii. Kui mõni ravimifirma tahab tuua turule uue ravimi ning vajab selle testimist inimeste peal, pöördub ta Quintilesi keskkontori poole Ameerikas või Inglismaal. Firmal on harud 64 riigis, sealhulgas Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes.

    Harukontorid teevad töö endale saamiseks võistlevaid pakkumisi. Otsuse langetab ravimifirma, kellel on uuringut vaja. Samuti jääb tellija otsustada, missuguses haiglas uuring tehakse (varasem hea koostöö tuleb kasuks).

    Quintilesi töö on vahendada kaht osapoolt – ravimifirmat ja arsti – ning korraldada…

    Vasta  |  Tsiteeri

25. paberimajandust. See tähendab kõigile kaustade kaupa paberitööd ning “igal issanda korral” (nagu ütleb Katrin Kaarna) osalemist eetikakoolitusel.

    Miks suured ravimifirmad tellivad uuringuid Eestist? Kas me oleme odav liha ja vereringe? Ravimiuuringutest on huvitatud kõigi arenenud riikide haiglad ja arstid ning Eesti ei ole odav. Laias laastus oleme Soomest pisut odavamad, aga Hiina või Filipiinidega pole Eestit mõtet ritta sättida.

    Eesti saab tellimusi uuringuteks kõige selle pärast, mida me teame, aga ikka uskuda ei taha. Eesti bürokraatia on kiire, ettearvatav ja tähtaegadest kinni pidav. Uuringute teostajad töötlevad andmeid arvutis ja veebis. Eesti arstid on haritud, oskavad inglise keelt ning peavad kokkulepetest kinni.

    Eestil on siiski üks oluline miinus – meil pole piisavalt ühesuguse diagnoosiga patsiente. Palju parem oleks tellida uuring näiteks Peterburist või Rumeeniast, kus sarnaseid patsiente õnnestuks värvata palju ja kiiresti. Seda ka tehakse, aga samas on seal takistuseks ettearvamatu bürokraatia ja kesine IT-tugi.

    Katsejänesed raha ei saa

    Ravimiuuringud näivad kõigile hästi sisse toovat, kuid üks äärmiselt oluline osapool – patsiendid – ei saa sentigi. Ent miks inimesed ikkagi uuringutele katsejänesteks lähevad?

    79aastane Silvi on osalenud gripivaktsiini ja herpesevastase seerumi uuringul. Tema jaoks on see nagu perearsti tunnustus. “Ju ma olin esimesel korral nii kohusetundlik ja hoolikas kohalkäija,” arvab Silvi. Temasarnaseid on ilmselt palju – inimesed ei hinda kõike rahalise kasu seisukohast.

    On ka haigeid, kes osalevad uuringutes lootuses saada paremat arstimit, sest osa raskete haiguste raviks puudub siiani ravim.

    Ravimikatsetuste käigus tehakse põhjalikke terviseuuringuid ning igast väiksemastki hädast tuleb arstile ette kanda. Quintilesi juht Katrin Kaarna arvab, et patsientidele meeldib, kui arst nendega põhjalikult tegeleb. Ehk inimese jaoks paraneb ravi kvaliteet, Quintiles aga kogub väärtuslikku infot ja teenib sellega palju raha.

    Vasta  |  Tsiteeri

26. dig ütles:

    Andres Valdre ütles:

    Võimalik, et Õhtulehes aetakse segi radioaktiivne ja muu kiirgus (kahtlustan, et televisioonitöötajaid ohustas pigem saatjate raadiosagedus- ja prožektorite UV-kiirgus kui ioniseeriv kiirgus):

    Mina kahtlustan, et keegi televisioonitöötajate aktivist võitles oma hoolealuste ametitele poliitilisel teel välja tervisele kahjuliku töö staatuse ja mõned mittetehnilised inimesed võtsid seda pärast tõe pähe.

    Samas päris võimatu ei ole raadiolampidest ja kineskoopidest lähtuv väike röntgenkiirgus, mis võis olla just see, mida käidi mõõtmas. Peale selle muud terviseohtlikud töökeskkonna parameetrid nagu väga hele valgus, kuumus, samuti tollases kontorikeskkonnas üldlevinud suitsetamine jne.

    Vasta  |  Tsiteeri

27. Iga neljas arst naudib ravimifirmade rahastatud hüvesid

    Üha eksootilisemad sihtkohad, kallimad reisid, ohtralt tasuta alkoholi ja sisse magatud ettekanded – see on piinlik tõde ravimifirmade poolt kinni makstud korruptsioonimaigulistest arstide koolitusreisidest, kirjutab Äripäev.

    «Sain teada, et olemas on ka valget portveini. Aga seda, kuidas omavahel ühendada kõigis loengutes käimist ja kella viieni hommikul portveini joomist, ma teada ei saanudki. Võib olla järgmine kord,» kirjutab ravimifirma kulul Portugalis koolitusreisil käinud resident oma blogis.

    Ravimiametile esitatud ravimifirmade reklaamiaruannetest selgub, et koolitusreisideks on makstud mullu enam kui miljon eurot ehk üle 16,5 miljoni krooni. Et toetusi on makstud rohkem kui 1200 korral tähendab see, et laias laastus käib ravimifirmade kulul eksootilistes riikides koolitusreisidel ligi neljandik Eesti arstidest.

    Delfi käsib rahval sel teemal arutleda. Jutu kokkuvõtteid leidub üsna igal pool meedias Õhtulehest Kanal 2-ni ja kõik, mis sinna vahele mahub.

    Vasta  |  Tsiteeri

28. Eesti teadlane kutsub üles ettevaatusele nanotoodete tarbimisel

    Mullu detsembris nägi ilmavalgust Eesti esimene doktoritöö nanoökotoksikoloogia alal – Margit Heinlaan uuris muu hulgas kosmeetikatoodetes kasutatavate ainete nanoosakeste mõju elusorganismidele. Teadustöö tulemused osutavad, et nanotoodete tarvitamisel tasub ka inimesel olla ettevaatlik.

    Vasta  |  Tsiteeri

29. Mart K. ütles:

    Iga neljas arst naudib ravimifirmade rahastatud hüvesid

    Nendel ravimifirmadel peavad tõesti rasked ajad olema, kui nad jaksavad rahastada üksnes nii kehvasid hüvesid, et kolmveerand arste neid põrmugi nauditavaks ei pea.

    Vasta  |  Tsiteeri

30. Kriku ütles:

    Eesti teadlane kutsub üles ettevaatusele nanotoodete tarbimisel

    Teadustööst endast kirjutab ülikool.

    Antud doktoritöös valisime test-organismideks bakterid Vibrio fischeri ja osakestest toituvad vähilised Daphnia magna ja Thamnocephalus platyurus’e ning näitasime, et TiO2 nanoosakesed ei olnud ülalnimetatud vee-organismidele kahjulikud isegi väga kõrges kontsentratsioonis (20 000 mg l-1). Samas, ZnO ja CuO nanoosakesed avaldasid kahjulikku mõju juba < 10 mg l-1. Ehkki nii ZnO kui CuO loetakse reeglina vees lahustumatuks, on nii Zn- kui Cu-ioonid vee-organismidele mürgised juba väga madalas kontsentratsioonis (<1 mg l-1), kusjuures organismide ja nanoosakeste otsene kontakt võib suurendada raskmetalli-ioonide vabanemist metalli oksiidi osakestest. Antud doktoritöö näitaski, et ZnO ja CuO toksilisuse põhjustasid neist lahustunud metalliioonid. Erandiks oli nano CuO toksilisus D. magna’le, mis ei seletunud täielikult lahustunud Cu-ioonide kontsentratsiooniga. Probleemi selgitamiseks tehti täiendavaid elektronmikroskoopilisi uuringuid ja näidati, et CuO nanoosakesed põhjustasid D. magna sooleepiteelis mikrosuuruses CuO osakestest erinevaid ultrastruktuurseid muutusi. Lisaks näitasime, et luminestseeruvad bakterid V. fischeri ja eriti fotobakteritestide uus test-formaat – Flash Assay – sobivad nii sünteetiliste nanoosakeste kui ka saastatud muldade ökotoksilisuse sõeluuringuks.

    Vasta  |  Tsiteeri

31. Andres Valdre ütles:

    Samas päris võimatu ei ole raadiolampidest ja kineskoopidest lähtuv väike röntgenkiirgus, mis võis olla just see, mida käidi mõõtmas.

    Tõepoolest. Kui veel arvestada, et telekaamerates kasutati aastakümneid vidikone, mis töötavad umbes nagu tagurpidi kineskoobid, võib diktorini ebatavaliselt palju röntgenikiirgust jõuda küll. Kas rohkem, kui inimeseni, kes kineskoopmonitoriga töötas, on vidikoni kaugust diktorist ja diktori tööaega arvestades küll küsitav, aga töökaitsemeetmete rakendamiseks on see täiesti piisav argument.

    Nõukogude-aegses tele- ja sidetehnikas, mida mina näinud olen, pakiti raadiolambid (ja kogu muu elektroonika) tavaliselt korralike rauast korpuste sisse. Põhjused olid puhtmajanduslikud — teras oli Nõukogudemaal tsaariaegne tööstustoode, mida kohalik meistrimees lõigata, painutada, puurida ja keevitada suutis, plastikud aga midagi uut, keerulist ja kallist ja nõudsid töötlemiseks tülikat infrastruktuuri veel pealekauba.

    Vasta  |  Tsiteeri

32. Des Moines Register kirjutab abordivastase fundamentalismi huvitavatest tagajärgedest.

    Deaver, 34, of Grand Island, Neb., wanted to see something, anything to validate the news doctors delivered eight days before: Her baby had virtually no chance of survival. And if she lived, she would be severely disabled.

    With her husband, Robb, at her side, Deaver sobbed, gently kissing her daughter’s forehead and hoping her baby wasn’t in pain. That fear – that the baby would suffer before its predestined death – compelled the couple to seek an abortion. But a new Nebraska law that limits abortion after the 20th week of gestation prevented her from getting one. The Iowa Legislature is considering a similar law.

    A nurse at Mary Lanning Memorial Hospital in Hastings instructed the couple to closely monitor their daughter’s breathing so when it stopped the staff could accurately record the death.

    Mis värk oli?

    Danielle had suffered anhydramnios, a premature rupture of the membranes before a fetus has achieved viability.

    Without amniotic fluid around the fetus, the infant would likely be born with contractures, a shortening of muscle tissue that causes an inability to move limbs. Because the skull of the fetus was still soft, the muscles in the mother’s uterus would likely cause deformities to its face and head. It also was unlikely the baby’s lungs would develop beyond the 22-week stage, when Danielle’s water broke.

    Kuidas õigustavad juhtunut tõsiusklikud?

    The author of the Nebraska law, Speaker Mike Flood, a Republican and attorney from Norfolk, maintained last week that the law worked in the Deavers’ case.

    “Even in these situations where the baby has a terminal condition or there’s not much chance of surviving outside of the womb, my point has been and remains that is still a life,” Flood said.

    Vasta  |  Tsiteeri

33. @dig:

    Selle kohta on põhjalikumalt Äripäevas „Piinlik tõde“, http://www.ap3.ee/article/2011/3/11/piinlik-tode

    Näiteks Aventis Pharma lennutas 12 uroloogi konverentsile Ateenasse. Ühe inimese reisi maksumus ulatus ligi 22 000 kroonini.
    Desitin viis 5 arsti epilepsiakonverentsile Rhodosele, kahele inimesele tasuti 18 000 krooni, ühele 6500 ja kahele 5000 krooni.
    GlaxoSmithKline (GSK) viis koguni 12 arsti sugulisel teel levivate haiguste kongressile Gruusiasse. Sama firma kulul käisid 6 kopsuarsti USAs New Orleansis konverentsil, ühe inimese reisi hinnaks oli 41 000 krooni.
    Lundbecki kulul käisid 5 arsti Argentinas psühhiaatriakongressil. Reisi hinnaks inimese kohta kujunes 41 000 krooni, kahele inimesele maksti vähem.
    Eli Lilly kulul käis USAs Floridas Ameerika Diabeediassotsiatsiooni kongressil 7 arsti. Ravimifirma tasus nende lennu, majutuse, kindlustuse ja registreerimise eest kokku ligi 200 000 krooni.

    Vasta  |  Tsiteeri

34. Kivirähk kirjutab:

    Paraku lahenes kõik just nii nagu alati, ainuvõimalikul ja labaselt lihtsalt moel. Ansip kutsuski läbirääkimistelaua taha Laari, nii nagu ta seda varem korduvalt lubanud oli. Kui igav! Aga ega vandenõuteoreetikud sellepärast veel rahu ei saanud! Sest kui miski asi on ümmargune, oranž ja lõhnab nagu apelsin, siis arvab rumal inimene, et see ongi apelsin, aga kavalpea ei lase end lollitada ja teab, et see võib olla ükskõik mis – klaver või kapsas või labidas – aga apelsin mitte mingil juhul. Sest elu pole nii lihtne! Ja nii peabki vaene Mart Laar ikka ning jälle vastama küsimusele: aga kas on võimalik, et Reformierakond katkestab need läbirääkimised ja kutsub valitsusse hoopis sotsid? Ja aus Laar vastabki: jah, põhimõtteliselt on see võimalik. Mis on tõsi, sest kui minu käest küsitaks, kas on põhimõtteliselt võimalik, et Aarne Rannamäe võtab kätte ja sööb „Aktuaalse kaamera” saate ajal ära enda ees laual lebavad paberid, siis peaksin ka mina vastama: jah, põhimõtteliselt küll, miks mitte. Iial ei või teada, millal mõni inimene hulluks läheb. Tõsi, see võimalus on ebatõenäoline, aga pead tulle pista ma ometi ka ei riski. Kes see teise inimese sisse näeb?

    Ilmselt on sääraste absurdsete intriigide välja nuputamise taga lihtsalt soov näha ja kogeda midagi uut, mille jaoks ju valimisi tegelikult korraldataksegi. Plats puhtaks, uus algus ja teised säärased hüüdlaused märgistavad kujukalt neid ootusi, mida inimesed valimistega seostavad. Seekord läks paraku sedasi, et midagi ei muutunud ja nii üritavadki inimesed näha uut ja huvitavat seal, kus seda paraku sugugi ei ole.

    Vasta  |  Tsiteeri

35. Keegi Andres Paju üritab Baari-Sirjet teha

    Mäletatavasti andis kodanik Sirje Kingsepp “Eesti Päevalehe” kohtusse ja nõudis iseenda varasema intervjuu eemaldamist võrgust, sest olla selles sisalduvate isikuandmete avaldamise suhtes ümber mõelnud. Õnneks siiski jäi kohtus lõpuks peale seisukoht, et mis juba ilmunud, on ilmunud ja ajakirjandust ei saa kohustada Orwelli Tõeministeeriumi kombel oma varasemaid artikleid ümber lõikuma.

    Nüüd siis on välja ilmunud teine samasuguse mõtteviisiga kodanik.

    Oviiri süüasjas ühe osalisena kohtu all olnud, kuid süüdimõistmisest pääsenud ärimees Andres Paju nõuab selle nädala alguses ERRi jõudnud kirjas rahvusringhäälingu uudisteportaalist kohtuasja kajastava uudise eemaldamist, lubades vastasel korral minna kohtusse. Paju soovib, et ERR eemaldaks uudisteportaali arhiivist 11. novembril 2009 ilmunud artikli «Altkäemaks ja pistis viisid linnaametniku kohtu alla», milles on tema nime märgitud neli-viis korda.

    Erilist tähelepanu juhtis Paju sõnadele «Prokurör süüdistab OÜ Wawa tegevjuhti Andres Paju (41) altkäemaksu andmises, dokumentide võltsimises ja nende kasutamises /…/».

    Koos Oviiriga kohtu all olnud ärimehed Veikko Tiits, Andres Paju ja Aleksandr Kovaljuk ning nendega seotud ettevõtted OÜ GeboXgrupp ja OÜ RT Puit pääsesid süüdimõistmisest, kuna prokuröri ja kohtu hinnangul puudus nende episoodide osas avalik menetlushuvi. Küll aga pani kohus neile kohustuse tasuda süüasja lõpetamisel riigile raha. Kohtu otsuse järgi peab Paju tasuma 4473,82, Kovaljuk 1597,80, Tiits 5432,49, GeboXgrupp 5432,49 ja RT Puit 4473,82 eurot.

    Kriku peab tunnistama, et enne Andres Paju viimast aktiivsusepuhangut ei ütelnud see nimi Krikule midagi.

    Vasta  |  Tsiteeri

36. Postimees kirjutab tuumaenergia helendavatest varjukülgedest:

    Jaapani Fukushima 1. tuumajaamas toimus täna plahvatus ja pealtnägijate sõnul tõuseb hoonest valget suitsu. Kiirgustase on tõusnud 20 korda, teateid on ka vigastatutest.

    Esialgsetel andmetel sai kohaliku aja järgi kella 15.30 (Eesti aja järgi hommikul kella poole üheksa) paiku toimunud plahvatuses viga neli tuumajaama töötajat. Reutersi andmetel toimus plahvatus 40 aasta eest rajatud Fukushima 1. tuumajaama esimeses reaktoris, mida katva hoone katus ja seinad on osaliselt plahvatuses hävinud.

    Jaapani riigitelevisioon hoiatas nii Fukushima 1. kui ka sellest 11 kilomeetri kaugusel asuva Fukushima 2. tuumajaama läheduses elavaid inimesi, soovitades neil jääda siseruumidesse. Samuti on inimestel palutud õhukonditsioneerid välja lülitada ning kraanivett mitte juua.

    Vandenõuteooriad ja pseudoteaduslik jama ei saa enam kaugel olla.

    Vasta  |  Tsiteeri

37. Plahvatusest kirjutab NHK English, kuhu ülalmainitud Postimehe artikkel viitas:

    Explosion heard at quake-hit reactor

    The Nuclear and Industrial Safety Agency is trying to confirm a report that an explosion occurred at a nuclear power station in quake-hit Fukushima Prefecture.

    Niipalju siis kindlatest teadetest.

    Vasta  |  Tsiteeri

38. http://www.businessinsider.com.....ant-2011-3

    Vasta  |  Tsiteeri

39. Plahvatust kinnitab BBC:

    A huge explosion has rocked a Japanese nuclear power plant damaged by Friday’s devastating earthquake.

    A pall of smoke was seen coming from the plant at Fukushima. Four workers were injured.

    Japanese officials say the container housing the reactor was not damaged and that radiation levels have now fallen.

    Vasta  |  Tsiteeri

40. dig ütles:

    Vandenõuteooriad ja pseudoteaduslik jama ei saa enam kaugel olla.

    Kriku viitas:

    Update: 4:29 PM ET: Anti-nuclear expert Kevin Kamp explains the nightmare scenario in Fukushma, via Forbes and the Institute for Public Accuracy:

    “In addition to the reactor cores, the storage pool for highly radioactive irradiated nuclear fuel is also at risk. The pool cooling water must be continuously circulated. Without circulation, the still thermally hot irradiated nuclear fuel in the storage pools will begin to boil off the cooling water. Within a day or two, the pool’s water could completely boil away. Without cooling water, the irradiated nuclear fuel could spontaneously combust in an exothermic reaction. Since the storage pools are not located within containment, a catastrophic radioactivity release to the environment could occur. Up to 100 percent of the volatile radioactive Cesium-137 content of the pools could go up in flames and smoke, to blow downwind over large distances. Given the large quantity of irradiated nuclear fuel in the pool, the radioactivity release could be worse than the Chernobyl nuclear reactor catastrophe of 25 years ago.”

    Mäletatavasti on Fukushimas kerge vee reaktorid. Nondel on sihuke põnev omadus, et neutronite kiiruse reguleerimise ülesannet täidab neis jahutusvesi. Kui jahutusvesi ära aurab, jäävad kütuses kasutatavate aatomituumade lõhustumisel tekkivad kiired neutronid aeglasteks peedistamata, see aga tähendab, et aeglasi neutroneid on oluliselt vähem kui tuumareaktsioonide jätkumiseks vaja on. Säärases situatsioonis on reaktoris kuum ja vastik küll — kui vesi ära auras, siis on ilmselgelt vastikult kuum —, aga see-eest aeglustub aatomituumade edasine lõhustumine ka oluliselt. Igasugune jutt Tšernobõli tüüpi sündmustest — kontrollimatult kulgevast ahelreaktsioonist — on päris kindasti jama.

    Loomulikult ei ole dig üldse tuumafüüsik ja luges sedasorti tuumareaktoritest kunagi ammu hoopis süsteemianalüüsi õpikust fail safe arhitektuuriprintsiibi näitena. Päris eksperte vahendab Guardian:

    Speaking before the blast, Naoto Sekimura, a professor at the University of Tokyo, told the Associated Press a major radioactive disaster was unlikely.

    “No Chernobyl is possible at a light water reactor. Loss of coolant means a temperature rise, but it also will stop the reaction,” he said.

    “Even in the worst-case scenario, that would mean some radioactive leakage and equipment damage, but not an explosion. If venting is done carefully, there will be little leakage. Certainly not beyond the 3km radius.”

    Vasta  |  Tsiteeri

41. See muidugi ka, et missuguse ala spetsialist on inimene, kelle tiitliks on “anti-nuclear expert”?

    Vasta  |  Tsiteeri

42. Oakrock ütles:

    @dig:

    Selle kohta on põhjalikumalt Äripäevas „Piinlik tõde“, http://www.ap3.ee/article/2011/3/11/piinlik-tode

    Näiteks Aventis Pharma lennutas 12 uroloogi konverentsile Ateenasse. Ühe inimese reisi maksumus ulatus ligi 22 000 kroonini.
    Desitin viis 5 arsti epilepsiakonverentsile Rhodosele, kahele inimesele tasuti 18 000 krooni, ühele 6500 ja kahele 5000 krooni.
    GlaxoSmithKline (GSK) viis koguni 12 arsti sugulisel teel levivate haiguste kongressile Gruusiasse. Sama firma kulul käisid 6 kopsuarsti USAs New Orleansis konverentsil, ühe inimese reisi hinnaks oli 41 000 krooni.
    Lundbecki kulul käisid 5 arsti Argentinas psühhiaatriakongressil. Reisi hinnaks inimese kohta kujunes 41 000 krooni, kahele inimesele maksti vähem.
    Eli Lilly kulul käis USAs Floridas Ameerika Diabeediassotsiatsiooni kongressil 7 arsti. Ravimifirma tasus nende lennu, majutuse, kindlustuse ja registreerimise eest kokku ligi 200 000 krooni.

    Ja siis? Suhteliselt normaalse hinnaga käisid ju. Kahjuks meie arstide rahakott ei peaks sellistele kulutustele vastu, tööandjad ei ole nõus ise maksma ja on tore kui ravimfirmad sponsoreerivad selliseid üritusi. Täiesti mõttetu teema…

    Vasta  |  Tsiteeri

43. Ei ole täiesti mõttetu. Põhimõtteliselt on seal huvide konflikti võimalus täiesti olemas. Aga eeldada, et see tingimata realiseerub, on küll mõttetu.

    Vasta  |  Tsiteeri

44. Grammatika kui või leiva peal

    Ma saan aru nii, et sellega, kuidas meil eesti keelt õpetatakse, on midagi põhimõtteliselt valesti. Mis?

    Põhikonflikt on selles, et eesmärgid taotlevad üht, aga õpetatakse midagi muud. Kõige lihtsam on seda seletada klaverimängu analoogia abil.

    Emakeeleõpetuse eesmärk on, et inimene valdaks eesti keelt kõnes ja kirjas vabalt. Seega peaks gümnaasiumilõpetaja olema nagu klaverimängija, kes suudab end pillil vabalt väljendada. Selleks et klaverit mängima õppida, peab harjutama ja harjutama ja harjutama. Seni kuni õppija sõrmed hakkavad õigesti jooksma ja kõik see muutub automaatseks, kuni ta valdab seda instrumenti ja see kõlab ta käes.

    Emakeelt aga õpetatakse praegu niimoodi, et klaveriharjutamise asemel räägitakse selle mängimisest – mis see klaver on, milline on tema ehitus, mida täpselt teevad klaverikeeled, milline on klaveri ajalugu – ja üsna vähe, riigieksamikirjandiks valmistudes lastakse käed korraks klahvidele ka panna.

    Ühesõnaga, emakeeleõpetuses ületab teoreetiline jutt mahult harjutamise osa. Aga see peaks olema vastupidi. Seega, emakeeleõpetus tuleks tõsta pea pealt jalgadele.

    Kui võrrelda näiteks Eesti ja Soome emakeeleõpikuid, siis Soome omad koosnevad praktilistest harjutustest, mille vahel on mõned väiksed lõigud grammatikat. Eesti omades on pikk teoreetiline jutt ja selle lõpuks üks väike harjutus. See vahekord peab muutuma. Põhimõtteliselt toimub Soome klassiruumis hoopis midagi muud kui Eesti klassiruumis.

    Sellega on Kriku täiesti nõus, et lapsi tuleks koolis rohkem kirjutama panna. Ja samalt positsioonilt vaidles ta kellegagi juba üle 15 aasta tagasi.

    Kanada teadlased on uurinud, kuidas PISA teste sooritanud inimesed on edasises elus edasi jõudnud – millistel ametikohtadel nad on, millised on palgad jne. Ja selgus, et neil, kes olid PISA keelepädevuse testis kõrgemal tasemel, oli kiirendus tunduvalt suurem kui neil, kelle funktsionaalse keeleoskuse tase oli madalam.

    Kusjuures, huvitav on see, et koolis saadud keskmise hinde ja elus edasijõudmise korrelatsioon ei olnud eriti suur. Ja see on teine põhjus: me elame maailmas, kus funktsionaalne keeleoskus on üks põhiline elus edasijõudmise oskus.

    Ahvide jaoks on ikka kõige olulisem lobisemine :)

    Muide, Prantsuse Akadeemia (Prantsuse Teaduste Akadeemia olulisim eelkäija) asutati Richelieu ajal just selleks, et kohendada prantsuse keel aja nõuetele vastavaks – diplomaatia, teaduse ja kõrgkultuuri keeleks. Prantsuse keel jäigi rahvusvahelise diplomaatia keeleks 20. sajandini.

    Vasta  |  Tsiteeri

45. Kriku ütles:

    Prantsuse Akadeemia (Prantsuse Teaduste Akadeemia olulisim eelkäija) asutati Richelieu ajal just selleks, et kohendada prantsuse keel aja nõuetele vastavaks – diplomaatia, teaduse ja kõrgkultuuri keeleks. Prantsuse keel jäigi rahvusvahelise diplomaatia keeleks 20. sajandini.

    Olen prantsuse keele ja kultuuriruumi absoluutne võhik, aga meenub kunagi loetud essee või arvamusartikkel, kahjuks ei mäleta allikat, kus Prantsuse Akadeemia soovitusel kehtestatud liigrangeid ja -jäiku keelenõudeid näidati peasüüdlasena selles, et ametlik prantsuse keel ja tegelikult kõneldav(ad) keel(ed) on lahknenud sellisel määral, et see lõhub keeleruumi kestlikkust ja tekitab rohkem probleeme kui ära hoiab.

    Kas tegelikult ka asi nii hull on, ei tea — nagu öeldud, olen võhik. Artikkel, mille allikat ei mäleta, tahtis selle näite najal kinnitada arvamust, et eesti keelt ei tohiks liiga jäigalt kammitseda.

    Vasta  |  Tsiteeri

46. Ma oletan, et seal oli küsimus häälduse-kirjapildi vahekorras. Eesti kirjakeel on nii noor, et selliseid probleeme on vähe (süüa-müüa, välted, palatalisatsioonid).

    Vasta  |  Tsiteeri

47. Science Daily kirjutab, et Saksamaa teadlased on võrdlevalt uurinud vaktsineeritud ja vaktsineerimata laste tervisehädasid. Ainus leitud erinevus nende gruppide vahel oli vaktsineerimata laste suurem tõenäosus haigestuda nakkustesse, mille vastu nad vaktsineerimata olid.

    ScienceDaily (Mar. 7, 2011) — Do vaccinations put too much strain on or weaken children’s immune systems? Roma Schmitz and her colleagues from the Robert Koch Institute investigate exactly this research question in the current issue of Deutsches Ärzteblatt International.

    Their data are based on the results of the German Health Interview and Examination Survey for Children and Adolescents (KiGGS).

    In their study, the authors compare the occurrence of infections and allergies in vaccinated and unvaccinated children and adolescents. These include bronchitis, eczema, colds, and gastrointestinal infections.

    The evaluation showed that unvaccinated children and adolescents differ from their vaccinated peers merely in terms of the frequency of vaccine preventable diseases. These include pertussis, mumps, or measles. As expected, the risk of contracting these diseases is substantially lower in vaccinated children and adolescents.

    Saksa Arstilehes Internatsionaalses ära trükitud uurimustulemusi saab veebist lugeda.

    Results: Evaluable data on vaccinations were available for 13 453 subjects aged 1–17 years from non-immigrant families. 0.7% of them (95% confidence interval: 0.5%–0.9%) were not vaccinated. The lifetime prevalence of diseases preventable by vaccination was markedly higher in unvaccinated than in vaccinated subjects. Unvaccinated children aged 1–5 years had a median number of 3.3 (2.1–4.6) infectious diseases in the past year, compared to 4.2 (4.1–4.4) in vaccinated children. Among 11- to 17-year-olds, the corresponding figures were 1.9 (1.0–2.8) (unvaccinated) versus 2.2 (2.1–2.3) (vaccinated). The lifetime prevalence of at least one atopic disease among 1- to 5-year-olds was 12.6% (5.0%–28.3%) in unvaccinated children and 15.0% (13.6%–16.4%) in vaccinated children. In older children, atopy was more common, but its prevalence was not found to depend on vaccination status: among 6- to 10-year-olds, the prevalence figures were 30.1% (12.9%–55.8%) for unvaccinated children versus 24.4% (22.8%–26.0%) for vaccinated children, and the corresponding figures for 11- to 17-year-olds were 20.3% (10.1%–36.6%) versus 29.9% (28.4%–31.5%).

    Conclusion: The prevalence of allergic diseases and non-specific infections in children and adolescents was not found to depend on vaccination status.

    Vasta  |  Tsiteeri

48. Religion Dispatches kirjutab, et USA osariikide legislatuurides menetletavate evolutsioonivastaste seaduseelnõude arv on tõusnud uue rekordini: sel aastal on neid juba üheksa.

    The National Center for Science Education has tracked a record-setting number of nine anti-evolution bills introduced in state legislatures since Jan. 1.

    The latest is Texas’ HB 2454, which would prohibit an institution of higher learning from “discrimination related to research related into intelligent design.”

    “PROHIBITION OF DISCRIMINATION BASED ON RESEARCH RELATED TO INTELLIGENT DESIGN. An institution of higher education may not discriminate against or penalize in any manner, especially with regard to employment or academic support, a faculty member or student based on the faculty member’s or student’s conduct of research relating to the theory of intelligent design or other alternate theories of the origination and development of organisms.”

    Vasta  |  Tsiteeri

49. Meerikamaa naljakat poliitikat jätkub kauemaks. PZ Myers kirjutab plaanidest likvideerida keskkonnareostamisest tulenev kliima soojenemine kliimat soojendada võivate reogaaside mittereodeks deklareerimise teel:

    Lately, I’ve completely given up on giving any credit to the Rethuglican party at all — where once I could have grudgingly admitted that perhaps some conservative policies were sensible, the current party is no longer conservative, but simply insane. As an example, I give you The Energy Tax Prevention Act of 2011, a Republican-sponsored, Republican-promoted exercise in outright science denial blessed by Koch Industries.

    To amend the Clean Air Act to prohibit the Administrator of the Environmental Protection Agency from promulgating any regulation concerning, taking action relating to, or taking into consideration the emission of a greenhouse gas due to concerns regarding possible climate change, and for other purposes.

    It simply blatantly redefines “pollutant” to exclude carbon dioxide, methane, nitrous oxide, sulfur hexafluoride, hydrofluorocarbons, perfluorocarbons, and any other substance that science might discover contributes to climate change, and says the EPA cannot regulate them. As you might guess, the oil and coal companies, as well as agribusiness, are drooling over the prospect of gutting the EPA.

    Missugused heitgaasid võiksid reo staatusesse jääda, seda teadlased alles uurivad. Arvatavasti jääb surnud koerte ja kasside taevasse loopimine siiski ka uues raamistikus seadusevastaseks, kui just gravitatsiooniseadust vahepeal kehtetuks ei tunnistata.

    Vasta  |  Tsiteeri

50. Sõltumatu Infokeskus Infokeskus “Sõltumatu” kirjutab poliitilisest survest Nabala asjus:

    Neljapäeval, 10. märtsil kiitis lahkuv valitsus (juht Ansip) heaks ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava aastani 2020.

    Aga mulluse aasta Eesti muusik Urmas Sisask arvab teisiti. “Häbi oleks, kui kuuleks välismaa…” märgib Sisask. Ta on sügavalt nördinud, kuna arengukava 2011-2020 võimaldab kaevandada Tuhala-Nabala pühades paikades.

    “Otsus hävitab täielikult kogu eesti loodust, kultuuri ja traditsioone. Sellistes tingimustes ei suuda mina enam Eestis elada,” tunnistab Urmas Sisask.

    “Mina ei ole enam Eesti Vabariigi kodanik sellest hetkest, kui kerkib esimene kopatäis lubjakivi Tuhalas ja Nabalas. Sellest hetkest ma ei tunnusta ei valitsust, ei keskkonnaministeeriumit, samuti riigikogu enam kunagi,” deklaraarib Urmas Sisask.

    Vasta  |  Tsiteeri