WHO ei kinnita, et mobiilid vähki tekitavad

Viimastel päevadel on lahti läinud suur nõiajaht mobiilide vastu. Näiteks tänase Õhtulehe esiküljel on suur pilt luukerest, kel mobiil käes ja suur pealkiri: WHO KINNITAB — MOBIIL TEKITAB VÄHKI!

Sellised pealkirjad tekivad siis, kui inimene ei oska lugeda või ta tahab meelega kaasinimesi lollitada ja asjatult hirmutada.

Parem ei ole ka Postimees.ee küljel ilmunud õpetus sellest, et Mobiiltelefoni ohutuse üle saab otsustada SAR-väärtuse järgi. Nõiajaht täies hoos — faktiks on võetud, et nõidus ja kuri silm on olemas (mobiilid on ohtlikud) ja juurde antud soovitus praktilist sõna- ja numbrimaagiat kasutada (SAR arvud).

Seekordne paanikahäire sai alguse ühe WHO töörühma pressiteatest, mille peamine sisu seisnes selles, et nad klassifitseerisid raadiosageduslikud elektromagnetlained ohuklassi 2B (võimalik, et tekitab inimestel vähki).

Keskkonnategurid on vähkitõbede tekitamise seisukohast jagatud nelja kategooriasse:

  • Grupis 1 on kõige ohtlikumad tegurid, nt suitsetamine, asbest, alkohoolsed joogid, arseen ja selle ühendid, strontsium-90, UV-, röntgen- ja gamma-kiired, puutolm jne. Nende vähki tekitavate mõjude kohta on piisavalt teaduslikke tõendeid.
  • Grupp 2 on väga laiade piiridega – siin on nii tõendatud vähki tekitavad agendid kui ka sellised asjad, mille kohta piisavalt tõendusmaterjali pole. 2A grupis on asjad, mille kohta on piiratud tõendusmaterjali, et need vähki tekitavad, 2B grupis jällegi need, mille kohta on ebapiisavalt tõendeid, et need inimestel vähki tekitaks.
  • Gruppi 3 satuvad asjad, mille kohta ei pruugi piisavalt tõendeid olla, et seda kindlalt vähki tekitavaks või mittetekitavaks pidada.
  • Grupis 4 olevate asjade kohta on teaduslikke tõendeid, et need ei tekita vähki (ainus esindaja on kaprolaktaam).

Madalsageduslikule raadiokiirgusele, mida eritavad ka mobiiltelefonid ning wifi-ruuterid (mikrolaineahjudest rääkimata), määrati siis grupp 2B. Tekib küsimus, et mille põhjal selline määrang tehti. Kas on mingeid teadusuuringuid, mis andsid selliseks signaaliks alust?

Väide kõlab, et glioom – pahaloomuline ajukasvaja – kujuneb neil inimestel 40% suurema tõenäosusega, kes on mobiili kasutanud 10 aasta jooksul üle poole tunni päevas. Sellise tulemuse on saanud Hardelli uurimirühm 2006. aastal, kuid teised uurijad ei ole oma uurimustega Hardelli tulemusi kinnitanud. Kui uuritavaid subjekte jagada väga spetsiifilistesse alamgruppidesse, siis kasvab tõenäosus leida mingi grupp, kus seos on positiivne. Samas on selle grupi suurus väike ja too seos võib olla tekkinud juhuslikult. Üleüldisem ja laiapõhjalisem teadusuuringute koondtulem näitab siiski, et vähiohu suurenemist ei ole. Lisaks ei ole teada ühtegi võimalikku toimemehhanismi, kuidas madalsageduslik mitteioniseeriv elektromagnetkiirgus vähktõbe suudaks tekitada. Samas uuringuid loomulikult jätkatakse – väga pikaajaliste kasutajate ning väga suurte inimhulkadega. Suur inimeste hulk tähendab aga jällegi seda, et alati on võimalik nende seast leida kitsas alamhulk, kelle puhul on võimalik näidata, et just neile mõjub mobiil kehvasti ja selle pealt suudab avar inimmeel teha laiendatud üldistuse, et mobiil tekitab kõigil kohe kindlasti vähki ja kandke fooliummütsikest.

Nendel uuringutel on muidki puudusi, mis selgitatakse kenasti lahti Briti vähiuuringute organisatsiooni kodulehel.

Hetkel on veel veidi lahtine, et kas WHO grupil on kasutada mingeid uusi tõendeid, et liigitada madalsageduslik elektromagnetlainetus “võimalikuks vähki tekitajaks”, kuid see peaks selgemaks saama niipea, kui ilmub grupi artikkel teadusajakirjas The Lancet Oncology.

Meie kohalik kajastus jäi traditsiooniliselt ebaadekvaatseks. Ilmselt pole keegi viitsinud või jõudnud algdokumentigi uurida, rääkimata otsuse tagamaade selgekstegemistest. Küll aga pasundatakse mõnuga suuri pealkirju stiilis “Mobiil tapab!”. Ei tapa ta midagi.

Isegi teadlasteks nimetatud inimesed ajavad pada. Näiteks kuulutab Tartu ülikooli töötervishoiu dotsent Eda Merisalu ERR vahendusel:

Ta [Eda Merisalu] tõi välja Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri andmed, mille kohaselt on ülimadalsageduslikud elektromagnetväljad (ELF) inimesele võimalikuks kantserogeeniks, põhjustades suurenenud leukeemiariski eelkõige lastel.

Suurenenud vähiriski on tema sõnul tõestanud paljud teadlasgrupid. Ülimadalsageduslikud väljad mõjutavad eelkõige ajukude ja vereloomeorganeid. Nii on töötajatel ja elanikkonnal leitud seos ELF ekspositsiooni ja suurenenud lümfoblastilise leukeemia esinemissageduse vahel. ELF kahjustab ka biomolekule, põhjustades muutusi kromosoomide ja DNA struktuuris, mis on aluseks mutatsioonide ja vähi tekkes.

Hulk tühjasid deklaratiivseid väited, mille eesmärk on vaid sisutut hirmu külvata. ELF ei suuda mitte kuidagi tekitada mittemingisuguseid mutatsioone. See on füüsikaliselt sama võimatu nagu käega tolmutera heites puid langetada. Viited ELF (eelkõige seostatakse neid siiski kõrgepingeliinidega, mille välja sagedus on 50 Hz) kahjulikele mõjudele on ajast ja arust – need on juba ammu ümber lükatud ja unustatud, kuid ilmselt ringlevad vanad mõtteviirused vaktsineerimata elanikkonna seas ja kui üldine immuunsus umbluule alla kriitilise langeb, lahvatab puhang kui säde põuases turbaaunas.

Merisalu meelsust iseloomustab adiklevinlik paranoia:

Merisalu sõnul on mitmed teadlased välja toonud, et kogu inimkond on mobiiltelefonidega katsejänesteks […]

Kokkuvõtteks: mingit põhjust mobiilide pelgamiseks seoses vähiga ei ole. Ajakirjandus ei saanud jälle mitte midagi aru ja ei saanud hakkama inimeste adekvaatse informeerimisega. WHO ei ole kindlalt väitnud, et mobiiltelefonid vähki tekitaksid.

Loe veel:

127 Replies to “WHO ei kinnita, et mobiilid vähki tekitavad”

  1. @Märt

    Sa oled eksiteel. vtl teab vähemalt selle kohapealt mida räägib.

    Vatt ja amper on mõlemad ajast sõltumatud ühikud. 100W pirn kulutab täpselt 100W ükskõik, kui kaua ta põleb. Võimsus on energia tarbimise kiirus – sarnaselt autoga sõitmise kiirusele, auto sõidab 90km/h ükskõik kas tunni või minuti.

    Amprine vool võib juhtmes samuti voolata nii kaua kui tarvis. Tund aega või pool tundi või. Ikka on üks amper.

  2. @cyrix:
    wikist jälle
    In practical terms, the ampere is a measure of the amount of electric charge passing a point in an electric circuit per unit time. Around 6.241 × 10`18 electrons, or one coulomb, passing a given point each second constitutes one ampere.

    Vällik on füüsikakraadiga. Äkki oskab paremini selgeks teha kellel õigus.

  3. @cyrix:
    Kas ma väitsin, et vatt ja amprid ei ole kiiruse ühikud?

    Kas sinu meelest saab siis 1 amprine (~1/96500 mooli elektroni või laenguga osakeste hulk sekundis) olla ikka 1 amper, kui selline osakeste liikumise tempo kestab tund aega järjest?

  4. Kas 1 m sekundis tempo tund aega järjest saab võrdsustada ühes sekundis läbituga 1 m sekundis kiiruse juures? Kiirus on jah sama, aga kokkuvõttes tehakse erinevas hulgas tööd. dig ütles:

    Märt ütles:

    Vatt-tund näitab mitu vatti teeb miski tööd igas sekundis tund aega järjest.

    Ermöhh?

    Nii võiks ehk olla, kui vatt oleks töö ühik ja jutt käiks vattidest tunnis…

    Vigaselt sõnastasin ja ise ka ei arva nii. Mõtlen nii ja wikigi näitab, et vatt on 1 dzaul sekundis ja vatt-tund tähendab sellist töö tegemise kiirust tund aega järjest.

  5. Mnjaaa , mis siin imestada kui juba wifi ruuterite vastu võideltakse.. nende kiirgus on 100mW raadiost – olematu patch kaablijupi takistus + 2dBi antenni võimendustegur… see on ikka GSM-iga ja 3,5G-ga võrreldes ime väike…
    Kuulujutud teavad rääkida ,et kui kahe 3,5 G mobiilse interneti antenni vahele panna toores muna siis pidavat ööpäevaga ära küpsetama.
    Ise olen ka tööd teinud sarnaste saatjate vahetus läheduses ja suht kähku hakkab imelik olla. Ka paarimees kinnitab minu juttu.
    Kui mikrouun töötab sagedusel üle 2Ghz ja ka 3,5G mobiilse interneti saatjad töötavad sagedusel üle 2 ghz siis on paralleele lihtne tõmmata. Kuigi mikrouunid on tunduvalt, keskmiselt 500 kuni 1000 korda võimsamad ei ole neil sellist antennielementi mis magnetkiirgust võimendaks.
    Kui 3,5G saatja kiiritab raadiomeedulist 2W siis tuleb see korrutada antenni võimendusteguriga. Ja need 3,5G antennid on ikka väga suured. Ma ei viitsi täpselt uurida aga 20-40dBi võimendustegur oleks minu arvates sobilik. Nüüd korrutage ise. Seega isegi usun seda ,et küpsetavad toore muna ööpäevaga ära !!!
    Ja mis mõju avaldab haprakesele rakule selline pikem vaikne grillimine ? seda ei ole ilmselt tõestada vajagi…. Ja kõige hullem on see, et linnades pole kuskile peitu ka minna selle kiirguse eest. Topitakse va 3,5 G ja GSMi isegi korrusmajade otsa. ( Just linnade saatjad töötavad nn. mikrouuni sageduse spektri lähedal, maal töötab 3,5G madalamate sageduste peal , et kaugemale leviks ) Nii ,et edu viimasel korrusel elamisega, ülikiire interneti antenn peakohal…
    Asi on lihtsalt selles ,et see on ääretult suur raha masin ja raha loob süsteemi, eriti Eesti valitsusel kes võõroperaatoritelt maksude näol iga kuu korraliku kopika saavad. Pakun välja ,et kui juba UK-s on hakatud selliste rahamasinate ja võimu vastu võitlema nagu seda on mobiilsideoperaatorite huvid, siis on asjal suur tõsi taga !
    Ei saa ka mainimatta jätta kõige jubedamat asja selles artiklis…
    kas on vaja tõesti leida seos just vähiga ,et aru saada ,et mõju inimrakkudele on olemas? Kui magnetkiirgus niisama rakke küpsetab vaikselt, ilma vähi tekkimata siis on asi õigustatud jah ????
    Sweitsi rikkurite küladesse ei luba maaomanikud paigaldada mobiili maste igastahes. Kes tahab see kasutab vaskpaari.

  6. Olen selle partei pooldaja, kelle jaoks on nanodžaul nanosekundis täisväärtuslik vatt.
    Aga kas on teada, mitu protsenti mobiili poolt kasutatavast energiast mobiiliga rääkija pea soojuseks muutub?

  7. @imps:
    Muna küpsemiseks on vist ikka tõsist kuumust vaja. Kas õhk läheb sealkandis mitukümmend kraadi kuumemaks? Kehas olev vesi hakkas mikrolainetega soojenema ja see oleks ka tunda. Ebamäärast stressi võib igal pool tunda. Kas sealne imelik tunne oli midagi muud?

  8. Märt ütles:

    vatt-tund tähendab sellist töö tegemise kiirust tund aega järjest.

    Ei tähenda.

    Vatt on töö tegemise kiiruse ehk võimsuse ühik. Vatt-tund on vati korrutis tunniga ja on töö ühik. Või energia ühik.

    Ühevatine võimsus vastab energia kulutamise kiirusele üks vatt-tund tunnis ehk W·h/h. Nagu hõlbus näha on, taandub tund lihtsalt välja.

    K_V ütles:

    Olen selle partei pooldaja, kelle jaoks on nanodžaul nanosekundis täisväärtuslik vatt.

    Praktikas võib küll ette tulla, et Su instrumendid nanodžauli ja/või nanosekundi mõõtmisel paar suurusjärku eksivad. Ilma nanota džaulide ja sekundite mõõtmisel kipub suhteline viga väiksem olema.

  9. imps ütles:

    Kui 3,5G saatja kiiritab raadiomeedulist 2W siis tuleb see korrutada antenni võimendusteguriga.

    Tõsi ka või? Et energia kohe kordistub? Ja suurest antennist läheb eetrisse rohkem kui seda telefoni akust üldse välja tuli?

  10. @dig:
    Ma olen sinu definitsiooniga nõus ja omast arust kirjeldasin sama asja aga ei saa aru miks sa ei nõustunud selle definitsiooniga.

  11. Märt ütles:

    omast arust kirjeldasin sama asja aga ei saa aru miks sa ei nõustunud selle definitsiooniga.

    Sellepärast, et vatt-tunniga ei mõõdeta energia kulutamise kiirust vaid kogust. Kiirus on koguse esimene tuletis ajatelge mööda.

  12. @dig:
    Ühes varasemas kommentaaris siin teemas kirjutasin varem ka sellest, et jaulide jagu tööd tehakse ära.

    Teemat arvestades oleks kasulik kui siin oleks mingi selgitus nendest lainetest ja nende võimsusest.

  13. Sa Märt panid töö, energia ja isegi vooltutugevuse ühte patta ja lisasid kamaluga soola oma lolluse näol. Enne kui hakkad suvaliselt mölisema, tee endale ise asjad selgeks, mitte ära arva siinse tuumikseltskonna kombel, et see mulin, mis sul pea sees kostab, ongi absoluutne tõde ja arusaamine maailma asjadest.

    Ja kui oled eksinud, siis tunnista seda, mitte ära katsu musta valgeks rääkida ja selgitada, et just nimelt seda sa ju ütlesidki. On jah nii, et wikipediast on hea asju lugeda ja targutada, aga need on võõrad suled.

  14. @Einoselge:
    Ma ei pannud neid ühte patta. Tean, et töö, vool, pinge, võimsus on väga eri asjad aga valemites saab nendega koos järeldusi teha. Kuskohast sa selliseid asju välja loed? Ole konkreetsem oma kriitikaga.

  15. Täienduseks ei pea ma ennast kaugeltki kõigeteadjaks ja ma ei tea kedagi üldse kusagil, kes arvaks endast nii kuid siin võib iga nädal lugeda kellegi kommentaare kes jagab tarkuseterasid stiilist et kes nendega ei nõustu peavad ennast kõigeteadjaks aga et tegelikult nad pole seda. Kõigile sellistele tahaks öelda “no shit sherlock”.

  16. Einoselge ütles:

    Sa Märt panid töö, energia ja isegi vooltutugevuse ühte patta ja lisasid kamaluga soola oma lolluse näol.

    Ja kui oled eksinud, siis tunnista seda, mitte ära katsu musta valgeks rääkida ja selgitada, et just nimelt seda sa ju ütlesidki. On jah nii, et wikipediast on hea asju lugeda ja targutada, aga need on võõrad suled.

    Kordan siis ehk selgemas sõnastuses oma arusaamad üle.
    Juba kuudevanuste mälestuste järgi mäletan, et voolu/voolutugevuse mõõtühik amper tähistab elektroni või prootoni laengu suurusega osakeste voolu kiirusega umbes 1/100 000 mooli jagu sekundis. Energia/töö ühik on dzaul ja võimsus vattides näitab mitu dzauli teeb asi tööd sekundis.
    Vatt-tund näitab ka seda mitu dzauli sellise võimsusega tunnis tehakse. Voldid näitavad pinget ehk erinevust elektrilises potentsiaalis kahe punkti vahel.

    Ja mis siis kui võtan wikist mõne labase valemi nagu vatt=pinge korda vool? Tean, et ühtegi infoallikat kusagil ei saa 100% usaldada. Tunnistan oma lollusi kui tean milles see lollus seisneb ja kui sa oskasid viga näha siis oskad ka seda öelda.
    Bioloogiat õppides kasutasid õppejõud tihti wikist pärist tekstide või piltide kopeerimist aga ära hakka targutama midagi kõige teadmisest.

    Täienduseks pole sellest ajuküpsetamisjutust siin eriti kirjutatud. Mikrolained nagu ülejäänud EM kiirgused alustavad soojendamist ikka pealispinnalt nagu toidu tegemisel märgata on. Kui mikrolainet pole siis mythbusters’i lehel peaks leidma klipi kus nad mikrolaines suurt lihatükki küpsetasid ning see küpses ikka väljast ennem. Aju ülekuumenemine muutub kahjulikuks kusagil 40 kraadi lähedal ja ka valupiir kuumusest hakkab umbes selles rajoonis. Ennem aju küpsemist peaks ikka nahaga või kasvõi ajukelmega tundma, et tekib valu või kuumus. Ise pole kunagi mingit soojenemist tundnud telefonist.

  17. Võibolla eksin, kuid otsides (uuemate) mobiiltelefonide antennide võimsuseid, leidsin, et saatevõimsused varieeruvad maksimaalselt 2 vatini (nö otselevi 20km). Kuid kuskilt on meelde jäänud, et on piirang – eraisik võib kasutada raadiosagedusalades ilma eriloata sidevahendeid, millede saatevõimsus ei ületa 500mW (see käsiraadiojaamade ~ 5km).
    Kas mobiil on siis erand või?

    Samas, tänapäeval on mobiilideantennid disainitud nii, et elektromagnetlaine ei levi ruumi ideaalselt kerakujuliselt vaid tekitatakse nn pealeht, mis siis on telefoni õigel kasutamisel suunatud peast eemale ja paratamatult tekivad ka nn kõrvallehed, mis siis neelduvad keskkonnas tekitades sumbudes tajutamatut soojust.
    Kui inimene hoiab telefoni kõrvaääres,, siis sellest 2 vatisest saatevõimsusest maksimaalselt võib nahas neelduda 5-10%.
    Lisaks hakkab veel mõjuma elektromagnetlaine kadu ruumis, mis on võrdeline kauguse neljanda astmega.

    Kui keegi viitsib arvutada, et näiteks keskmise kõnega 3 minutit ja võimsusega 200mW palju see siis molekule või rakke lõhub (soojendab, kuid samas ju veri jahutab oma sirkulatsiooniga), siis saab aru, et Välliku skeptilisus antud paanikas on põhjendatud.

    Aga eks, kes viitsib siis arvutada ja teisendada. Lihtsam on paanikas ringi joosta ja mingeid mõttetuid kleepse telefonile osta.

    — — —
    PS! Keda ikka tõsiselt häirib antud teema, siis kõne alustades ärge hoidke telefoni peajuures, kuna siis kiirgab antenn kõige intensiivsemalt, kui mastiga ühendust võtab.

  18. ütles:

    Kuid kuskilt on meelde jäänud, et on piirang – eraisik võib kasutada raadiosagedusalades ilma eriloata sidevahendeid, millede saatevõimsus ei ületa 500mW (see käsiraadiojaamade ~ 5km).
    Kas mobiil on siis erand või?

    Ei ole erand, teise reegli alla käib. Reeglid on päris keerukad ja neid on hulka, niisiis on järgnev väga lihtsustatud.

    1. Eraisik tohib raadiosignaale väljastada teatud sagedusalades ja teatud võimsusega mistahes riistapuuga. Tüüpilised näited: koolilaps paneb põlve otsas oma esimest raadioaparaati kokku, ema vaatab seda beebimonitorist pealt, vanaisa mängib Hiinast toodud raadio teel juhitava tankiga.

    2. Kui eraisik muretseb endale amatöörilitsentsi, tohib ta teatud teistes sagedusalades hoopis võimsamaid raadiosignaale väljastada. Tradeoff on, et temast eeldatakse rohkem teadmisi ja oma suuremate riistadega ei tohi ta nii vabalt mängida.

    3. Eriliste (kommerts)huvidega raadiosideja muretseb endale erilise litsentsi, mis lubab tal konkreetses sagedusalas konkreetsetel tingimustel signaale väljastada. Litsentside väljastaja asi on muretseda, et kolm telejaama ei üritaks samas kohas samal kanalil oma saateid üksteisest üle karjuda.

    4. Seadmete masstootja näitab oma seadme projekti ette ja saab sellele tüübiheakskiidu, mis lubab tal palju ühesuguseid seadmeid toota ja need eraisikutele maha müüa.

    Mobiiltelefonide kontekstis on telefonidel tüübiheakskiidud ja igal mobiiltelefonioperaatoril sagedusala litsents, mis katab ära eraisikutest telefonikasutajate side selle telefonioperaatori keskjaamadega. Nende lubatähtede all tohib mobiiltelefon kiirata sagedustel, kuhu põlve otsas raadiot ehitavat koolilast ei lubata ja tugevamini, kui vabadel, litsentsita sagedusaladel võib. Selle eest on sagedused, kus mobiiltelefonid räägivad puhtamad — vanaisa oma tankiga sinna ei roni.

    WiFi on traditsiooniliselt elanud vabadel sagedusaladel ja nendele kehtivate piirangute piirides. Kui üks telefon võib kordamööda rääkida GSM’i ja WiFi’t, siis kasutabki ta kummagi jaoks omaette sagedusalasid ja omaette piiranguid. Seoses vabade sagedusvahemike kalduvusega viimasel ajal otsa saada on mõnel pool üles kerkinud võimalus uute vabade sagedusvahemike juurdedefineerimiseks näiteks varem analoogtelevisioonile reserveeritud kanalite arvelt, aga täpsed detailid varieeruvad tugevasti riigiti.

    Eestis kehtivate sagedusvahemike — igaühel natuke omamoodi nõuded ja tingimused — hulka võib lugeda Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruse esimesest lisast, millel on kolm osa: 9 kHz–29.700 MHz,
    29.700 MHz–3600 MHz ja 3600 MHz–1000 GHz. Viiteid relevantsetele õigusaktidele pakub raadioamatööride ühingu veebileht.

  19. @vtl:

    Lisaks võimaldab metallkestaga lift ruumis seisulainete tekkimist, nii et mõnedes ruumipunktides on lainete amplituud suurem, teistes aga väiksem kui lahtise taeva all töötava sama võimsusega raadiosaatja läheduses. Missuguse kuju seisulainedvõtavad, võib jälgida näiteks siis, kui võtta mikrolaineahjust välja pöörlev taldrik ja asetada ahju soojustundlikuks elemendiks näiteks tükk niisket faksipaberit. Paberile tumedatest täppidest tekkiv muster näitabki seisulaine suurema amplituudiga punkte.

  20. Endel ütles:

    Paberile tumedatest täppidest tekkiv muster näitabki seisulaine suurema amplituudiga punkte.

    Tegelikult näitab ikka mikrolaine lainepikkust.

  21. dig ütles:

    Tõsi ka või? Ja kui pikad need lained siis on?

    Microwave oven

    A microwave oven works by passing non-ionizing microwave radiation, usually at a frequency of 2.45 gigahertz (GHz)—a wavelength of 122 millimetres (4.80 in)—through the food.

    — — —
    Arvasin, et sa tead seda, kuna oled antud teemal kõvasti sõna võtnud.

    Uurimiseks:
    Elektromagnetlainete spekter

  22. dig ütles:

    Aga kui pikad on lained paberil?

    Toit kuumeneb toodetud 1/2 lainepikkusest, kuna kiiratud mikrolained peegelduvad 180 kraadipealt tagasi.
    Tegelikult jah, seda nimetatakse siis seisulaine maksimaalseid amplituudi punktideks. Ehk siis ~6 cm kaugustes punktides hakkab see faksipaber kõrbema (2,45GHz juures, vaata oma või tuttava mikrolaineahjule, see seal kirjas). Seepärast ka taldrik keerutab, et toitu ühtlaselt kuumutada.

    Kuid amplituudid ei muutu kuidagi suuremaks. Optikas ei kehti samad reeglid lainete peegeldumises nagu materjalide füüsikas.
    Või mõtles Endel, et seisulaineks tekkimisel suureneb amplituudide tihedus aga mitte amplituud ise?

  23. ütles:

    Toit kuumeneb toodetud 1/2 lainepikkusest, kuna kiiratud mikrolained peegelduvad 180 kraadipealt tagasi.

    Ära rehkenda, tee katse.

  24. dig ütles:

    Ära rehkenda, tee katse.

    Ütle kus ma jälle eksisin või kosta välja, et mis oga sul istmikus on.

    See nämmutamine on labane. Imelik on selle artikli arutelust osa võta, kui samas vaimus jätkad.
    Kas siis mõistlikult ei taha suhelda ja oma argumenti esitada? Või ei suuda sa teemast aru saada ja loodad suuniseid ja mõistatusi luues, nagu mingi müstik, targemat muljet jätta?

  25. Siin võiks küll saada rahulikult EM kiirguse ja teiste vähemtuntud asjadest kirjutada ja rahulikult teadmatust välja näidata.

    Muidu meenutab skeptik.ee Feynmanni lugu Brasiilia koolist, kus õpilased olid tähtsalt ja ei saanud asjast praktiliselt aru ning kui keegi julgeski teadmatust näidata küsimisega, siis võisid teised teda selle eest madalamana kohelda.

  26. dig ütles:

    Kui katse Su väidet kinnitab, siis ei eksinudki. Aga kõigepealt tuleb katse ära teha.

    Laiutasin jalgratta.
    Katse kinnitas väidet.

  27. Kui seisulaine tekkib ühekordsel peegeldumisel, s.t. laineallika läheduses on tasapeegel, siis laine paisudes liituvad kiiratud ja peegeldunud lainete amplituudid omavahel, seega nendes punktides on amplituud 2 korda ja võimsustihedus 4 korda suurem kui need sama antenni kiiratud laines ilma peeglita oleksid. Suletud kastis saab laine palju kordi edasi-tagasi peegelduda ja kõigi nende peegelduste kokku liitmisel osutub laine võimsustihedus paisupunktides veel mitu korda suuremaks kui vabas ruumis levival lainel oleks.

    Õõnsuses võib kõigi levivate peegeldunud lainete koguvõimsus (ruumiintegraal üle resoneeriva õõnsuse) olla kordades suurem kui seda kiirgust tekitava raadiosaatja võimsus. Nende võimsuste suhet nimetatakse resonaatori hüveteguriks.

  28. @ Endel
    Mul jääb tõesti arusaamatuks, et kuidas saab elektromagnetlaine samamoodi käituda, kui materjalides, vedelikes ja gaasides levivad võnkumised ruumis – just selle amplituudi suhtes.
    Minu silme ette tekib pilt sellest, kui kolme nelja WiFi ruuteri abil seina auk kõrvetatakse, kasutades lainevõrrandit, mitte funktsiooni.

    OK see selleks.

    Kuid küsimus:
    Kas siis mikrolaineahju näol on tegemist nagu laseriga, kus kuumutatav keha on nagu poolläbipaistev peegel?

  29. Õhtuleht ikka teab neid asju täpselt:
    Uus uuring: mobiiltelefonid ikkagi ei tekita vähki!

    Seega on tõendusmaterjal endiselt vastuoluline. Mullu avaldatud uuring, kus 10 aasta jooksul jälgiti 13 000 mobiilikasutajat, ei andnud ühest vastust, kas mobiilseadmed soodustavad vähi teket. WHO hiljutises analüüsis kasutati seevastu alusena Elisabeth Cardise uuringuid Barcelona keskkonna epidemioloogia uuringukeskusest, mis näitasid, et pikaaegseid mobiilikasutajaid tabanud vähkkasvajad asusid sagedamini just rohkem kiirgust saanud peapiirkondades.

    Muidugi ei viitsi ajakirjanik algset allikat välja tuhnida või vähemalt mingitki allika suunas viitavat vihjet anda, et uudishimulikul oleks võimali ise vaadata, mida öeldi, kuidas uuriti ja mida järeldati.

    Reutersi lugu on siin:
    Most tumors not within cell phone radiation range
    Ja sealt leiame ka viite uuringule ajakirjas American Journal of Epidemiology:
    Location of Gliomas in Relation to Mobile Telephone Use: A Case-Case and Case-Specular Analysis, täistekst on maksu taga, aga abstrakt on loetav:

    The energy absorbed from the radio-frequency fields of mobile telephones depends strongly on distance from the source. The authors’ objective in this study was to evaluate whether gliomas occur preferentially in the areas of the brain having the highest radio-frequency exposure. The authors used 2 approaches: In a case-case analysis, tumor locations were compared with varying exposure levels; in a case-specular analysis, a hypothetical reference location was assigned for each glioma, and the distances from the actual and specular locations to the handset were compared. The study included 888 gliomas from 7 European countries (2000–2004), with tumor midpoints defined on a 3-dimensional grid based on radiologic images. The case-case analyses were carried out using unconditional logistic regression, whereas in the case-specular analysis, conditional logistic regression was used. In the case-case analyses, tumors were located closest to the source of exposure among never-regular and contralateral users, but not statistically significantly. In the case-specular analysis, the mean distances between exposure source and location were similar for cases and speculars.

    These results do not suggest that gliomas in mobile phone users are preferentially located in the parts of the brain with the highest radio-frequency fields from mobile phones.

  30. Sõna võtab spetsialist, TTÜ biomeditsiinitehnika instituudi juhtivteadur Hiie Hinrikus Tarbija24.ee-s.

    Euroopa Nõukogu (EN) avaldus 6. maist 2011 «Elektromagnetväljade potentsiaalsest ohust ja nende mõjust keskkonnale» ei ole esimene Euroopa institutsioonide avaldus sel teemal. Alles 2009. aastal mõistis Euroopa Parlament hukka lastele mõeldud mobiilikampaaniad ja rõhutas vajadust kaitsta lapsi. /…/

    Eesmärk on üks: juhtida ühiskonna ja otsustajate tähelepanu potentsiaalsele ohule enne kui hilja. Euroopa Nõukogu 2011. aasta avalduse lisas on toodud paralleel asbesti ja tubaka ohuga. Ka asbesti mõju ilmneb kümmekond aastat hiljem, seda ei osatud karta ega kehtestatud õigel ajal piiranguid. /…/

    Loomulik, et väline elektromagnetväli võib neid protsesse mõjutada.

    Muidugi kehtivad ka [mobiilidele ja WiFi-seadmetele] tervisekaitse normid, küsimus on, kui tõhusad need on. Praegu ametlikult kehtivad normid arvestavad ainult välise kiirguse poolt tekitatavat kudede soojenemist.

    Kümnete sõltumatute uuringute tulemused näitavad, et elektromagnetkiirguse mõju ilmneb väljatugevustel, mis on mitu korda väiksemad kehtivast piirväärtusest 61 volti meetri kohta (V/m). Registreeritud on muutusi ajutegevuses, valkude ja DNA struktuuris.

    Ka Tallinna tehnikaülikoolis tehtud katsed tervetel noortel inimestel näitasid palju nõrgema kiirguse mõju aju rütmidele ja infotöötlusele ajus – kiirguse mõjul muutus oluliselt aju rütmide tasakaal ja vähenes õigete vastuste arv visuaalsetes testides. Euroopa Nõukogu avalduses rakendatakse põhimõtet «nii madal kui mõistlikult põhjendatud». Avalduses välja pakutud preventiivne väljatugevuse piirmäär siseruumides 0,6 V/m ja perspektiivis 0,2 V/m vähendaks tugevalt kiirguse terviseriske.

    Asjal on ka teine pool. Kehtivad piirmäärad on väga hästi kooskõlas mobiili poolt tekitatava-kasutatava väljatugevusega. Nende normide taga on mobiilitootjate lobi. Sellest lähtudes on ka Maailma Terviseorganisatsioon (MTO) kinnitanud, et oht tervisele ei ole tõenäoline.

    Sõltumatud teadlased on pikka aega teravalt kritiseerinud seda MTO seisukohta ja selle taga seisvaid isikuid. /…/

    Kui mõistlik ja vajalik on mobiilide ja WiFi keelustamine koolides? Inglismaal on seda juba tehtud /…/ On teada, et kiirgus mõjutab füsioloogilisi protsesse, valke ja DNAd. Pikaajalise mõju kohta teatakse suhteliselt vähe.

    Rootslaste uuringud on näidanud, et vähirisk suureneb inimestel, kes üle kümne aasta on mobiili kasutanud. Kui need momendid loogiliselt kokku võtta, on EN avalduse suunitlus laste ja noorte kaitsmisele täiesti põhjendatud.

    Ei puudu ka talupojatarkus:

    Mida ütleb eestlase talupojatarkus? Parem karta kui kahetseda.

  31. TTÜ professor Hiie Hinrikus on seda ebateaduslikku joga juba pikemat aega ajanud. Ta on samasugune “spetsialist” kui on Tartu ülikoolis kummaliste toitumisharjumuste levitaja ja omaaegne suveaja vastu sõdija professor Selma Teesalu või Tallinna ülikooli njuueidzhlik dotsent Tiiu Kuurme või Maaülikooli maagik dr. Viljo Viljasoo. On meil ikka selliseid prohvessureid siin Maarjamaal. Aga noh, Helingi Ülikoolis on jälle dosentti Johan Bäckman…

  32. Nii et ta lihtsalt valetab? Aga mida? Kas pole olemas neid töid, mida ta väidab, või ei väida need tööd seda, mida tema väidab neid väitvat? Või ei järeldu nendest tulemustest see, mida ta arvab järelduvat?

    Äkki avaldaks leht õienduse, kui vigadele kiretult tähelepanu juhtida ja järeldused kummutada?

  33. Mis töödest sa räägid? Kas nendest – “Kümnete sõltumatute uuringute tulemused näitavad…”
    Kuidagi umbmäärane on too lugu kinnitamiseks või ümberlükkamiseks. Tollest tema enda TTÜ-s tehtud katsest, mäletan, rääkis ta kunagi ammuaega tagasi ühe mobiilivastase propagandadokfilmi sissejuhatuseks ja niipalju kui mäletan, polnud sel katsel mitte mingit erilist seost mobiiltelefonidega. Ja ebateaduslik on tema lähenemine confirmation bias-i alusel otsida välja vaid enda seisukohtadega sobivaid uurimusi. Muidugi on, nagu ammu juttu on olnud, positiivseid uuringuid ka näiteks homöopaatia toimimise kohta, kuid metauuringute alusel võib väita, et valdavalt on nood ebapiisava kontrolliga ja homöopaatia apologeetide endi poolt korraldet, oma kinnistunud seisukohtade kinnituseks. Samasugune on ka Hiie Hinrikuse lähenemine. Ja muidugi ei saa ta üle ega ümbar tavapärasest taktikast, et selle rahvale valetamise ja hullutamise taga on suurkorporatsioonide – tavaliselt Big Pharma, Big Oil, seekord siis Big Mobile – lobi …

  34. Veel:

    Kui mõistlik ja vajalik on mobiilide ja WiFi keelustamine koolides? Inglismaal on seda juba tehtud, Prantsusmaal on otsustatud kiire internet üle viia optilisse kaablisse.

    Inglismaal tehti seda, jah, lobi- ja survegruppide õhutusel ja see on teadlaste poolt karmi kriitikat leidnud. Prantsusmaal ei ole midagi üle viia, sest kiire internet on algusest peale olnud peamiselt optilise kaabli vahendusel ja seda teps mitte tervisepõhjustel. Samas 3G-d ja saabuvat 4G-d keegi kaotama muidugi ei hakka. Prantsusmaal, erinevalt Inglismaast, toda “lainetepaanikat” ei ole. Üheks põhjuseks vist asjaolu, et, samuti erinevalt Inglismaast, ei ole prantsuse ajakirjandus veel täielikult kolletunud.

    Mitte küll eriti relevantne, aga “spetsialisti” poolt on muidugi ka huvitav Maailma Terviseorganisatsiooni WHO lühendina eesti keelest pärit MTO kasutamine. Seda lühendit ei tõlgita, ükski spetsialist seda ei tee. See on jabur, sellise loogika alusel peaksid julgeolekuspetsialistid ka meie PALO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) liikmelisusest rääkima hakkama.

  35. Mart K. ütles:

    Muidugi kehtivad ka [mobiilidele ja WiFi-seadmetele] tervisekaitse normid, küsimus on, kui tõhusad need on. Praegu ametlikult kehtivad normid arvestavad ainult välise kiirguse poolt tekitatavat kudede soojenemist.

    See on natuke eksitav.

    Masstarbijale mõeldud telefonide ja WiFi-seadmete kiirgamist piiravad peamiselt need normid, mis baseeruvad vanadel headel taotlustel saadavalolevat raadiospektrit — mida alati vähe on — enam-vähem õiglaselt jaotada. Kudede soojenemise pärast võiks norme teoreetiliselt ju ka piirata, aga praktika näitab, et naabrimehe traatantenn võib olla märksa kriitilisemalt kriiskav põhjus väljundvõimsuse piiramiseks kui kudede soojendamine paarisaja millivatiga. Traadijupp on metallist ja püüab neid va raadiolaineid paremini kui üks keskmine kude.

  36. Tarvo Kruus ütles:

    … omaaegne suveaja vastu sõdija professor Selma Teesalu …

    Mitte, et suveaja vastu sõdida ei tasuks, muidugi mõista.

    Aga noh, Helingi Ülikoolis on jälle dosentti Johan Bäckman…

    Kuulduste järgi olla Varro Vooglaid nüüd ka sealmail. Mida Vooglaid ja Bäckman koos teha võiksid, mine võta kinni.

  37. Mart K. ütles:

    Nii et ta lihtsalt valetab?

    Paraku on see keerulisem. Märgid näitavad, et ta suudab ka endale valetada, siirast valet aga millegipärast valeks ei loeta ja viisakad inimesed eufemiseerivad selle “udujutuks” või millekski sellesarnaseks.

    Aga mis värk selle asbestiga on, seda võib lugeda näiteks Asbestos Resource Center’i ajaloolehelt. Tähelepanu tasub pöörata näiteks sellisele põnevale nüansile, et ajaloolaste käsutuses on andmed esimese juhtumi kohta, kus üht surma asbesti kopsudesse sattumisega seostada sai; edasine uurimistöö ja lõpuks regulatoorne interventsioon lähtusid tollest. Raadiopaanika töötab teistpidi: kõigepealt on ärevushäirete all kannatavad inimesed ebamääraselt ärevil, et mingisugused nähtamatud lained ringi lendavad, siis otsivad paniköörid usinasti surma, kui see ei tööta, siis vähki, kui see ei tööta, siis täpsustamata tervisehäireid ja, nagu näha, lõpuks peavad rahule jääma jutuga, et “ajurütmid lähevad tasakaalust ära” ning “ega meil andmeid ei olegi, lihtsalt karda, muidu tulevad raadioterroristid ja toovad kahetsuse”.

  38. Mart K. ütles:

    Äkki avaldaks leht õienduse, kui vigadele kiretult tähelepanu juhtida ja järeldused kummutada?

    Ei avaldaks — nende mätta otsast vaadates trükkisid nad lihtsalt Hinrikuse arvamusartikli ära ja valesid arvamusi, mida õiendada, ei ole kõnealuse mätta ligiduses olemas.

    Tarvo Kruus ütles:

    Mis töödest sa räägid? Kas nendest – “Kümnete sõltumatute uuringute tulemused näitavad…”

    Google Scholar: Hinrikus. See, kas nendest tulemusest saab Hinrikuse järeldusi teha, on omaette teema.

    Kuidagi umbmäärane on too lugu kinnitamiseks või ümberlükkamiseks.

    Jah, kui hoolega vaadata, torkab silma, et loos on Hinrikus teadlasele ebatüüpilisel kombel lähtunud “tavainimese-heuristikutest” ja umbmäärastest hirmudest selmet konkreetsetest teadaolevatest faktidest ja nende teoreetilisest raamistikust rääkida.

  39. Dig ütles

    Mitte, et suveaja vastu sõdida ei tasuks, muidugi mõista.

    Jah, eks võib-olla võikski, kui selleks lisaks tema enda pseudoteadulikule luulule mingeid muid, ja tegelikteaduslikke, aluseid oleks…

    Need minu mainit tegelased meie erinevatest ülikoolidest on ikka lihtsalt ühed kenad kodumaised jaantatikad.

  40. Aga eesti keeles muidugi niimoodi ei kõlba.

    Eesti keeles on mõned üksikud organisatsioonid, mis mede oma keele kaudu lühendet, nagu nt. ÜRO, EN, EL (mis pole küll, jah, organisatsioon) ja need lühendid on üsna kindlalt paigas. Mitte ükski spetsialist ei räägi MTO-st, seda teeb ikka “spetsialist”. Ja eks seegi on üks esmane vahend terade sõkaldest eraldamiseks.

    PS. Prantslastel on ka kuulus vibutäpsuslaskur Guillaume Tell, paavst Benoit jne. Ehk peaksime siis meiegi Villem Tellist ja paavst Peetrist (või Peebust?) rääkima?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga