Leiud novembri ajakirjandusest, mõni tagantjärgi ka
Ajakirjandusleidude rubriik on viimastel kuudel pea ainus, mille alt miskit tuleb. Mis teha, elu on hetkel selline, et tihedamat ja mitmekülgsemat panust ei saa lubada. Keda huvitab kiiremini muutuv keskkond ja dünaamilisem suhtlus, võib alati minna Facebooki, otsida üles skeptik.ee ja vajutada nuppu ‘meeldib’. Otselingi saan ju ka panna: skeptik.ee Facebookis. Hetkel on skeptik.ee-l umbes 1200+ laiki. Või siis saatke ise kaastöid – teemapuudust meil ju pole.
- Kaal tuleb emotsioonidest
PM Naine24Kaaluprobleemidega kimpus olevad või viimaseid aidata proovivad inimesed jooksevad aga tihtipeale oma püüdlustega ummikusse, sest kaalu mõjutajana on kohal ka vähemnähtav inimese vaimne (psühholoogiline) pool ning alateadvus, kirjutab ajakirjas Psühholoogia Sinule psühhoterapeut ja toitumisterapeut Sirli Kivisaar.
Aga nagu ikka, leiame tõe hoopis kommentaaridest:
füüsik 28.09.2011 12:48
kaal (P) ei tule tegelikult ikka mitte emotsioonidest vaid raskusjõust (g)
P=mg
Kui g=0 (kosmoses), siis pole ka kaalu, nii lihtne see ongi, mingeid emotsioone pole valemisee vaja toppida. - Selle peale jääb vaid tõdeda nagu Sirje Potissepp: DELFI VIDEO: Toiduainetööstuse Liidu juht: E-ainetest räägivad tihti posijad ja diletandid
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhi Sirje Potisepa sõnul on tarbijad hetkel segaduses, sest toidu kohta liigub palju ja vastukäivat infot. „Posijad ja diletandid räägivad samuti tervislikust toitumisest,“ nendib Potisepp, täpsustades, et eriti palju müüte liigub ringi E-ainetest.
- Avanes uus unikaalne enesearenguportaal Alkeemia.ee
Enesearenguportaal Alkeemia.ee doseerib tasakaalustatud infot – uuematest teadusuudistest vaimsete vaadeteni.
Ilusate sõnade taga on tegelikult täielik puderkapsaatika, kus võrdsena kõrvuti näidatakse homöopaatiat ja uusimaid avastusi meditsiiniteaduses, metameditsiini pretensioone olla teerajaja ning geneetika. Ja nii pea iga teemakäsitluse juures. Mõned lood on minu loal sinna hõivatud ka skeptik.ee-st ja olen end veidi sidunud lubadusega, et ma spetsiaalselt selle tarbeks kunagi ka kirjutan.
- Prantslannad põgenesid wi-fi kiirte hirmus koopasse elama
Näide selle kohta, kuidas desinformatsioon ja alusetu hirmutamine paneb inimesi ebaratsionaalseid otsuseid tegema ja käituma. - Eriliste võimetega laps õpetas emale endaleidmise teed
Iseenesest südamlik ja inimlik lugu, kuidas võib umbluulaseks saada. - Pisike lisandus umbluupealinnast Pärnust:
Füüsiline ülepinge ja immuunsüsteem
Toomas Õunap, joogajuhendajaSelle punkti mõjutamine vähendab üldist väsimust, ülepingest tulenevat peavalu, silmade väsimust ja krampe, aitab pohmeluse, allergia ja artriidi korral. Samuti saab nii puhastada verd ja tasakaalustada vererõhku (nii kõrge kui madala vererõhu puhul).
- Teine veel või pigem esimene selles sarjas:
Silmade väsimine ja immuunsüsteemIdamaiste teadmiste alusel põhjustab liigne silmade pingutamine ummistusi peensoole ja südame energiakanalites. Neid on võimalik turgutada akupunkti avameelsusekeskuse ehk tan zhong’i mõjutamisel.
Liina ütles:
Jah, ma tean, ja see ongi kurb — oleks tore, kui asjaliku teabe edastamiseks ei peaks laskuma ilusate, aga fakte moonutavate narratiividega samale tasemele. Ma ei ole avaldanud arvamust, et tõenduspõhise meditsiini sõnumite edastajad ei peaks rakendama kirjeldatud “relva”; mul on lihtsalt nukker, et me (liigina) nii manipuleeritavad oleme, et ei suuda ilma suurema pingutuseta teha vahet pädeval infol ja soovmõtlemisest sündinud jampsimisel.
P.S. Ma ei pea ennast mingist hüpoteetilisest “keskmisest kodanikust” selles osas paremaks; ka mina kuulun liiki Pan narrans ja mõtlen narratiivides, aga see ei tähenda, et ma pean oma n-ö statistikaolvamispuude üle õnnelik olema.
Mart K. ütles:
Miks sinu arvamist mööda on “lugu = moonutatud faktid”? Minu elukogemus ütleb, et lugudes on enamasti rohkem tõtt kui valet. Lugu ei tähenda alati ilustatud või vale infot. Lugu on emotsiooni ja seosega info, mis tähendab, et meil on seda teavet palju lihtsam talletada. Ka teadusinformatsioonis on ju valet ja tõtt mõlemat? Kas vale tõttu teadusinfo mingis osas on kogu teadusinfo vale ja kasutuskõlbmatu?
Vaata parem lugusid ja nende kasutamist kui ressurssi, võimalust. Arsti kui inimese aju töötab lugusid kasutades. Ta peab nagunii “tõlkima” loetud teaduskirjanduse endale mõistetavasse igapäevaelu lugude keelde. Ta ei saaks sellest muidu aru ega oskaks rakendada oma töös. Edasi saab ta sellel samal infol põhinevaid lugusid endale ja kuulajale loomulikus keeles rääkida ja jagada. Arstid teevad seda täna nagunii. Me ainult ei tunnusta seda kui miskit, mis oleks väärtuslik ja kasulik. Me ei kasuta seda teadlikult ära.
Mina samamoodi ei ole parem “keskmisest” inimesest, sest kõik oma tõenäosuse ja p-väärtustega lugemised pean ma endale “tõlkima” lugudesse, et neid mõista.
Aga miks sa peaksid olema õnnetu selle üle? Sul on võime mõista lugusid ja see teeb sind inimeseks. Samuti on sul ilmselt võime mõista statistikat ja oskus numbrite taga neidsamu lugusid näha. See on juba väga suur asi!
Liina ütles:
dig väljendab siinkohal geneerilist displeasuuri idee üle, et teadlased ei olegi inimesed.
Mart K. ütles:
Pluss loomulikult veel see, et üksikjuhtumis on alati palju pisikesi detaile, mille relevantsuse hindamiseks tuleb teada tervet mustrit. Võib-olla jäi üksikjuhtumis figureeriva lapse kasv kinni hoopis sellepärast, et ta sõi hapuoblikaid?
Üksikjuhtude “intuitiivselt” üldistamine ja siis isiklikule kontekstile rakendamine võib küll psühholoogiliselt ahvatlev olla, aga loogilise mittevettpidavuse tõttu on minu meelest eetiliselt lubamatu üritada olulisi terviseteadmisi valitud üksikjuhtumite kaudu rahvale tutvustada. Üksikjuht on illustratsioon, mitte põhiteave.
Liina ütles:
Ma ei ole midagi nii kategoorilist väitnud. See ei pisenda fakti, et paljud lood on väiksema tõeväärtusega kui metoodiliselt kontrollitud andmed.
Ma näengi neis ressurssi. Mis mind nörritab, on asjaolu, et üldse on olemas vajadus sellise ressursi järele, kui adekvaatne teave juba olemas on.
Sest see (evolutsioonilises plaanis, jah, täiesti arusaadav ja vajalik) tendents kammitseb inimesi ja ühiskonda, moonutab meie mõtelmist ja väärab otsuseid. Selle üle rõõmustada on sama tark kui rõõmustada ainulaadselt inimliku asjaolu üle, et inimestel esineb vaimuhaiguseid ja vaimse tervise häireid rohkem kui ühelgi muul loomal.
Mart K. ütles:
Iroonilisel kombel on siinkohal tegemist kena näitega sellest, kuidas loo intuitsionistlik üldistamine-kitsendamine kipub kaasa tooma faktiliste andmete — näiteks selles küsimuses, mida Mart K. väitis — moonutumise.
Postimees lõbustab lugejat värskete IKHismidega.
Novaator räägib suure ja liigutava talveune lõpust.
Okei Mart, tundub, et me räägime siiski erinevates keeltes ja maailmavaadetes.
Mart K. ütles:
Sellest lausest on mul raske teha muud järeldust kui see, mida ma tegin.
Ma küsin siis teistmoodi. Mõtle oma elule, millal sa viimati teadlikult ja tahtlikult valetasid? Sa kindlasti oled rääkinud oma kaaslastele lugusid endast, oma tööst, oma arusaamisest maailmast, oma kogemusest. Millal oli viimane kord, kui sa teadlikult valetasid ja ilustasid oma juttu? On see lihtne küsimus vastamiseks? Miks peaksid teiste inimeste lood olema enam valet täis või ilustatud? Need lood, mida sa ise räägid on ka narratiivid, lood. Sa paned neisse oma kogemuse. Need on mõistetavad teistele inimestele. Neil on kontekst ja eesmärk. Ning nad edastavad teavet, informatsiooni.
Või mõtle headele õppejõududele oma õpingute ajast. Mis oli see, mis tegi nad heaks ja huvitavaks? Suure tõenäosusega oli see õppejõu isiksus pluss lood mida ta rääkis. Need lood olid teavet täis. Kas sinu arvates olid need ilustatud ja fakte moonutavad?
Teine mõte, mis võib sinu madalat arvamust lugudest seletada on see, et sinu ettekujutus on erinev narratiivi/loo üldkasutatavast mõistest.
Kui sina pead üksikjuhtumite abil tõenduspõhist informatsiooni edastavaid lugusid millekski, mis on valesid täis ja ilustatud, siis on see lihtsalt sinu klappidega maailmavaade.
Paku siis välja strateegiad, mis ei põhineks narratiivil, ent oleks lihtsamini mõistetavad “tavalise” inimese jaoks võrreldes teadusartikliga (mida tavaline inimene kättegi ei saa), või teadusportaali nupukesega, kus on vaid kümnekonna lause pikkune kokkuvõte, mis samuti paljusid inimesi ei huvita ja käitumist ei mõjuta.
Tartu Postimees:
Keegi skeptilisem inimene võiks ka kohale minna, ja pärast kirjeldada, kuidas pool aastat veest ja mahlast elanu välja näeb ja mis mulje muidu loengust jäi.
Oeh. Mul ei ole midagi lugude vastu. Vabandust, et ma selle artikli siia üldse linkisin — tol hetkel tundus see rõõmustava uudisena.
P.S. Kui ma nüüd järele mõtlen, siis olid alg- ja põhikoolis kõige “paremad” õpetajad tõesti need, kes kõige põnevamalt hambasse puhusid. Mõnest sel moel pähe istutatud väärarusaamast vabanemisega olen pidanud märksa kauem vaeva nägema kui valeteadmise omandamisega. Mõnega maadlen võib-olla elu lõpuni.
See ei kahanda muidugi nende õpetajate õpetatud väärtuslike õpetuste väärtust, vaid näitab lihtsalt, et tugevate lugude jutustamine (ehk memeetiline ajupesu) on relv, millega peaks ümber käima äärmise ettevaatusega. Kool peaks andma vahendid ja teadmised selle relva turvaliseks ja edumeelseks kasutamiseks (nagu seda on algatus narratiive rahvaterviseharidusse kaasata).
Mart K. ütles:
No kui artiklit lugeda, siis ongi see ju täitsa tore artikkel. Mind lihtsalt hakkasid häirima sinu sõnavalikud. Miks peab positiivse artikli juurde panema järgmised sõnad?
Mart K. ütles:
Mulle tundub, et nendel sõnadel on pigem negatiivne kõrvaltähendus. Minul igatahes oli raske aru saada, mida ma nüüd peaksin mõtlema, või millise sõnumi sina sealt leidsid. Selle viimase selgituse abil on vastuolu väiksem ja pilt minu jaoks selgem. Aitäh.
Nii et seega oleme mõlemad üsna nõus, et teadmistega inimesed võiksid rohkem huvitavaid isiklikke lugusid räägikida ja selle vahendusel infot edastada. See võimaldaks tekitada tugevama tõenduspõhisusele toetuva (meta)narratiivi. Ning tollel omakorda võiks olla suurem positiivne mõju ühiskonna liikmetele.
Liina ütles:
Sinna ei saa mina küll midagi parata. Lause eesmärk oli põgusalt kokku võtta ingliskeelse artikli mõte, mitte anda hinnangut.
Iga kümnes eestlane sureb alkoholi kätte! Õhtuleht
Ei tea, kas artikli mõju alkoholi tarbimise vähendamisel oleks suurem olnud, kui ka kellegi isiklik/anekdotaalne juhtum oleks lisaks kirjeldatud…?
Minu meelest tekib sel juhul justkui eetika küsimus ka lisaks väheke, näiteks Josing võiks küll kirjeldada oma ütleme, naabrimehe allakäiku ja surma joomarlusse, aga mida palju enamat see ikka oleks kui üks kurb lugu. Pealegi ei pruugiks maksatsirroosi surnud naabrimehe elusolevale naisele selline pajatamine tema lahkunud abikaasa näite varal põrmugi meeldida ja ta võiks nõuda näiteks moraalse kahju hüvitamist. Ma ei tea küll, kas toodud näide oli ikka sobiv eelnenud arutelu juurde või ei.
Trend Micro toob uudiseid Tartust, kus on kinni võetud kuus meest, kes FBI arvates moodustasid klikikelmikliki.
Kohtu käsul on FBI servereid välja vahetanud:
Mart K. ütles:
Saad küll teha, just sina kui uudisele viitaja saad valida sellised sõnad, millest “iga rumal lugeja” sellisel aru saab nagu sina soovid. Muidu jäävadki minusugused nagad, kes küsida julgevad sinult aru pärima. Tee teinekord paremini:)
Mart K. ütles:
Kui narratiiviga rahvale pähe istutatud arusaam hiljem ebatäpseks või suisa vääraks osutub, kuidas sellest siis jälle lahti saada?
Mäletatavasti peeti tubakat kunagi väärtuslikuks arstimiks ning seostati terve hulga põnevate narratiividega alustades pikamaa-autojuhtide ärkvelhoidmisest ja lõpetades sotsiaalsuse edendamisega. Selle väljatulemine, et tubaka suitsetamise ebameeldivad küljed — näiteks kopsuvähk — kaaluvad positiivsed küljed — näiteks madalama riski, et puusa- või põlveliiges väljavahetamist tahab — enamikes kontekstides üles, võttis päris hulka aega ja vanade narratiividega võitlemine on aastakümneid võtnud ning ei ole ikka veel edukas.
Huvitav, et Sa just tubaka-näite tõid; see on hea illustratsioon lünklikult konstrueeritud narratiivide pädetusele. Anekdoot: mul puhkes mõni aeg tagasi äärmiselt tüütu nahahäda, mis diagnoositi atoopiaks (allergiliseks ülitundlikkuseks) — sain teada, et olen eluaeg seda “põdenud”, ainult et see pole varem ilmnenud. Püüdsime arstiga koos jälile saada, milline muudatus keskkonnas seda põhjustada võis, aga välja ei nuputanud. Kehitati õlgu, kirjutati retsept antihistamiinile ja öeldi, et nõme lugu küll, aga kaasaegne meditsiin teid rohkem aidata ei oska.
Mõned kuud tagasi teatas üks tuttav vestluses, et tema arst oli talle möödaminnes maininud, et tubaka suitsetamine leevendab allergianähte. Seepeale meenus mullegi, et vastik haigus käivitus varsti pärast seda, kui olin tubakast loobunud. Tegin mõned kiired google-otsingud ja avastasin, et jutt on täitsa tõsi. Kui uuesti suitsetama hakkasin, kaduski nahahäda peaaegu jäljetult.
Ma ei süüdista oma arsti — võimalik, et ta polnud vastavast korrelatsioonist teadlikki. Aga kahtlustan, et isegi kui ta oleks teadnud, poleks ta mulle seda varmalt teatama tõtanud, kuna levinud meemi kohaselt on suitsetamisest kergesti tekkiv nikotiinisõltuvus igal juhul tervisele kahjulikum kui ükski selle pakutav hüve. Minu subjekltiivne kogemus ütleb aga, et see lihtsalt pole tõsi.
Eelviimane lause sai kohmakas; parandan: “…levinud meemi kohaselt kaaluvad suitsetamisest johtuvad tervisekahjustused üles iga mõeldava hüve.”
Tallinnas juba reedel looduslike pühapaikade ümarlaud (Delfi)
Näiteks kontekstist, kus tubaka tulud võivad kulud üles kaaluda, on skisofreenia. PubMed Central 2613326:
Mäletatavasti lühendab skisofreenia inimese eluiga keskmiselt umbes 20% võrra. Kui suitsetamine aitab seda vähenemist asendada tubakast põhjustatud eluea lühenemisega — mis on tänapäeva läänemaailmas enamasti väiksem kui 20% —, on võimalik, et suitsetamine skisofreeniku eluiga pikendab.
Tõsi küll, teadlased on aga ka tähele pannud, et kombinatsioon tubakasõltuvusest ja kõrgest tubakaaktsiisist tähendab, et ebaproportsionaalselt suur osa suitsetava skisofreeniku sissetulekust võib sigarettidele kuluda, mis omakorda vähendab tema võimekust kulutada raha teistele sotsiaalsetele tegevustele ja evib seeläbi negatiivset mõju tema tutvusringkonna laiusele — sellel aga on päris hulka pahu tagajärgi patsiendi tervisele. Aktsiisivabade medikamentide tubakale eelistamine aitab seda probleemi ära hoida.
Kas pole meditsiin fun? Selle narratiivi sisse pakkimisel aga kaoks suur osa fun‘ist nelja tuule poole või mõnes teises teadmata suunas.
Möödunud nädalal, kui Prantsusmaa satiiriajakirja Charlie Hebdo külalistoimetas tuntud naljanina prohvet Muhamed, ilmusid välja mingisugused tegelased, kes tegid solvunud hääli ja üritasid toimetust põlema panna, ise väitsid, et on moslemid. Sel nädalal katsub Charlie Hebdo moslemitega jälle rahu sobitada lipukirja Armastus on vihkamisest tugevam all:
Nouvel Observateur kirjutab lähemalt, põhja poolt aitab kaasa Guardian.
Selgeltnägijad: 11.11.11 täituvad kõik soovid, 20.11.2011 saab kuri oma palga Õhtuleht
Uskuda või teada? Sirp, Jaak Kikas
Ajalooõppe roll XXI sajandil Tõnis Lukas, Sirp
dig ütles:
Asja kommenteerib Orac.
Postimees räägib kummalisest juhtumist usaldusvääritu usaldatava kolmanda osapoole asjus.
Postimees: Soome politsei uurib seagrippi surnud lapse juhtumit
Washington Post räägib, kuidas kuus ühte turistidele õnnetust toovad.
Mis juhtub 11.11.11 kell 11.11.11?T EE
salvey ütles:
Vants-vants ringiratast ümber palli. Varsti kogunevad kõik Assooridele, siis lähevad jälle laiali.
Kuidas skeptikud küll maha magasid meie presidendi ämbrisseastumise Briti ajalehe The Guardian loos????
Heitis nalja? President Ilves kinnitas, et Eestis polnud kommunismi ajal restorane! http://www.ohtuleht.ee/451051
President Ilves: the man who made E-stonia http://www.guardian.co.uk/worl.....de-estonia
He also acknowledges the inevitable growth that accompanied transition to a market economy. “Like the rest of eastern Europe, there was no service sector at all to speak of under communism. You didn’t have restaurants. There was no choice. Basically, it was like you had State Haircut Facility Number 347. So that had to change.”
“Nagu ülejäänud Ida-Euroopas, polnud siin kommunismi ajal teenindussektorit ollagi. Restorane ei olnud. Valikut polnud,” kirjeldab president Ilves Briti ajalehe The Guardian loos eelmist riigikorda. Legendaarne Tartu kelner ja etiketiõpetaja aga ütlevad restoranide kohta risti vastupidi, ja nendega soostub ilmselt suurem osa inimestest, kes erinevalt Ilvesest tollal Eestis elasid.
“Põhimõtteliselt oli sul juuksla nr 347. Nii et see pidi muutuma,” räägib Toomas Hendrik Ilves oma kooliaegse tuttava Jamie Kitmani kirja pandud leheloos, mille tegemiseks ajakirjanik presidendiga Ärma talus jutlemas käis.
Esiteks: NSVL ei jõudnud kunagi kommunismi; sealhulgas ENSV!
Teiseks oli meil Eestis restorane nagu muda, ja peaaegu kõigis neis mängis õhtuti bänd! (allikas Mania grandiosnik – muusik Andres Oja)
RESTORANE OLI KA TALLINNAS: Sellised olid nõukogude ajal restoran Gloria, Kännu Kukk, Viru ja Olümpia hotellide restoranid vaid mõne näitena.
Toonased eliitrestoranid olid Tartus Heiki sõnul Kaunas (praegune Atlantise ööklubi) ja tarbijate kooperatiivile allunud Tarvas (seda enam pole). Lisaks olid veel Volga, mis tegutseb tänini sama nime all, nüüdne turistimagnet Püssirohukelder ja Kaseke, mida samuti enam pole.
@Oakrock:
Püssikas just restorani nime ei väärinud; muidu tõsi. A’ mis hirmus ämber see ikka on, lihtsalt tobe viga.
@Ingmar:
Püssikas just restorani nime ei väärinud; muidu tõsi. A’ mis hirmus ämber see ikka on, lihtsalt tobe viga.
See on meile pisikene veakene, aga läänemaailm võib hakata nüüd eestlastest arvama, et enne kapitalismuse tulekut elasid eestlased üldse koopas ja tsivilisatsioon oli meile tundmatu.
Hea film nõukogude ajast oli „Disko ja tuumasõda“! See peaks nooremale põlvkonnale koolis ajalootunnis kohustuslikuks vaatamiseks olema, siis saab pildi tegelikust ajaloost.
Oakrock ütles:
Kui kolhoosi söökla on restoran, siis on McDonald’s gurmaanide klubi.
Vaata, ingliskeelne ‘restaurant’ on koht, mille eesmärgiks on inimestele süüa pakkuda. Sinna juurde käib terve hulk ilmutamata asju — näiteks on inimestel nagu kõigil ahvidel olemas hulka toiduga seotud rituaale, mida erinevad restoranid erinevatel viisidel akommodeerivad. Restorani põhifunktsioon on tarbeteenuse pakkumine.
Need asjad, mida Nõukogudemaal restoranideks hüüti, ei pakkunud tarbeteenust, need pakkusid Erilist Luksust hüpoteetilistele tegelastele, keda N. ideoloogia nimetas väikekodanlasteks ja kujutas pahade elupõletajatena. Need asjad, millest Ilves räägib, näevad keskklassi inimest Tavalise Kundena. Sellest tuleb terve hulk põnevaid vahesid — kui Nõukogudemaa lõpupäevil käis kliendi ja kelneri jõudude vahekord sedasi, et kelner oli tugevam pool, kelle ees paha elupõletaja lömitama pidas, siis kapitalistliku maailma restoranis on klient kuningas ja kelner tema alandlik teener, kellesse kõrgeauline külaline armulikult ja heatahtlikult suhtub. Kui N. restoranis käib inimene siis, kui ta tahab patuelu kogeda ja demonstreerida oma tuttavatele, et ta saab kõrgeaulise kelneriga hästi läbi, siis kapitalistlikus restoranis käib inimene siis, kui tal on tarvis süüa ja kelner demonstreerib, et ta saab kõrgeaulise kundega hästi läbi. Kui N. restoranis on liha otsa saanud, tellib kunde taimetoitlaste vorsti. Kui kapitalistlikus restoranis on liha otsa saanud, võib kunde teise restorani minna. (Ja sellepärast ei saa kapitalistlikus restoranis liha reeglina otsa.) Need võivad näida pisiasjadena, aga summa summarum ei olnud Nõukogudemaal sihukesi asju, mida Guardian’i lugeja mõistaks termini restaurant all, mujal kui Inturisti hotellide juures, kus välismaiste väikekodanlaste ees lömitamine Partei peajoonega kooskõlas oli.
Oakrock ütles:
Fun fact: massikapitalismust on Eestis praktiseeritud juba Vene Keisririigi viimastest sajanditest peale, kui feodaalajastu tasapisi lõppema hakkas. Säärased tsivilisatsiooni tipptasemel toitlustusasutused nagu kõrtsid on siinmail juba aastasadu eksisteerinud. Ka Hansaliit ei olnud ju midagi muud kui kapitalismiehitajate klubi oma aja värvides ja oma aja sotsiaalsete kitsendustega.
Postimees kirjutab uuest kampaaniast.
Küllap sõltub see sellest, kas kõnealune inimene kardab kangesti cootie‘sid või on juba üle kümne aasta ilmas elanud.
dig ütles:
Esimene kommentaar:
Huvitaval kombel ei puutu asjasse mitte mingisugused vaktsiinid:
Veidi pikemalt ka:
IKHismus du jour Postimehest:
Lisaks hiljuti Google’iga mängimisele on IKH tutvunud ka skeptikute veendumustega:
Anti-Defamation League nuriseb banaanimehe Ray Comfort’i uue Holocausti abortidega võrdleva filmi üle.
Kuna hea ajakirjandustava nõuab, et iga mõistlikku inimest tuleb ilusasti jobudega tasakaalustada, olgu ära mainitud ka WingNutDaily järjekordne (neid on juba päris mitu olnud) promo-artikkel:
Intelligentsete molekulidega pesupulber on juba eilne päev. GizMag räägib, kuidas intelligentsete näpujälgede firma nende jälgede seest molekule otsib.
Kui juba intelligentsist juttu tuli, olgu ära märgitud ka intelligentne kuivatuspaber tuumaintsidentide koristamiseks. GizMag pajatab:
Discovery News räägib uuest leiutisest, mis muudab murdvaraste äri sama dramaatiliselt kui seljaskantava keevitusaparaadi väljatöötamine sadakond aastat tagasi.
@dig:
Kui kolhoosi söökla on restoran, siis on McDonald’s gurmaanide klubi.
Mis puutub siia kolhoosi söökla??? 80-te lõpu Gloria oli minu lemmik: soliidne interjöör ja kvaliteetne toit, peale erastamist muudeti selliseks a’la vanaema noorusaeg – praegu ei tea. Olümpia restoran oli kift koht (seal töötasid tuttavad – meie pärast on üks tolvan sealt välja visatud) pidude pidamiseks, nagu vanajumala selja taga. Nõmme restoran oli see-eest katastroofiline!!! Garderoobi tolvan surus mu kübara pannkoogiks ja hakkas seda varrukasse toppima, mille peale ma skandaali korraldasin; selle tulemusena sain teada, et naistel pidi pea olema ainult kübara kandmiseks! Irw, irw, irw ….
siis on McDonald’s gurmaanide klubi
On solvav ja inimväärikust alandav, sellist räpast, koristamata, olematu teeninduskultuuri ja toidukvaliteediga asutust restoraniks kutsuda!!! Pigem kannatab see välja võrdluse kolhoosi sööklaga.
Vaata, ingliskeelne ‘restaurant’ on koht, mille eesmärgiks on inimestele süüa pakkuda. Sinna juurde käib terve hulk ilmutamata asju — näiteks on inimestel nagu kõigil ahvidel olemas hulka toiduga seotud rituaale, mida erinevad restoranid erinevatel viisidel akommodeerivad. Restorani põhifunktsioon on tarbeteenuse pakkumine.
Teenindustase oli vähemalt Tallinna kesklinna restoranides kõrge; meeldiv oli lasta ennast teenida ja teenendada.
Need asjad, mida Nõukogudemaal restoranideks hüüti, ei pakkunud tarbeteenust, need pakkusid Erilist Luksust hüpoteetilistele tegelastele, keda N. ideoloogia nimetas väikekodanlasteks ja kujutas pahade elupõletajatena. Need asjad, millest Ilves räägib, näevad keskklassi inimest Tavalise Kundena.
ENSV ei olnud väikekodanlasi ja need, kes seal käisid ei olnud pahad elupõletajad, vaid täiesti Tavalised Kunded.
@dig:
kui Nõukogudemaa lõpupäevil käis kliendi ja kelneri jõudude vahekord sedasi, et kelner oli tugevam pool, kelle ees paha elupõletaja lömitama pidas, siis kapitalistliku maailma restoranis on klient kuningas ja kelner tema alandlik teener, kellesse kõrgeauline külaline armulikult ja heatahtlikult suhtub.
Vale puha!!!! Uksehoidjaga tuli hoopis hästi läbi saada, sest kui ikka sisse ei pääsenud, siis puudus ka kelneri poolne teenindamine. Võimalik, et toimus tõesti meeste diskrimineerimine, kuna kenad naised said ilma midagi maksmata ja hiljem natuuras tasumata restoranidesse sisse. Tuli ainult ilusasti naeratada ja särada!
siis kapitalistliku maailma restoranis on klient kuningas ja kelner tema alandlik teener, kellesse kõrgeauline külaline armulikult ja heatahtlikult suhtub.
Nii oli ka meie restoranides, kui lõukoer-uksehoidja suvatses sisse lasta.
Kui N. restoranis on liha otsa saanud, tellib kunde taimetoitlaste vorsti. Kui kapitalistlikus restoranis on liha otsa saanud, võib kunde teise restorani minna. (Ja sellepärast ei saa kapitalistlikus restoranis liha reeglina otsa.)
Eesti restoranides sellist asja küll ei täheldanud, selline asi võis juhtuda Venemaa avarustes.
Need võivad näida pisiasjadena, aga summa summarum ei olnud Nõukogudemaal sihukesi asju, mida Guardian’i lugeja mõistaks termini restaurant all, mujal kui Inturisti hotellide juures, kus välismaiste väikekodanlaste ees lömitamine Partei peajoonega kooskõlas oli.
Ei ole õige! Ka mujal oli kelnerite suhtumine väga normaalne, selline lömitav suhtumine on vastupidi kliendi inimväärikust solvav.
Tõsi, ülbust vahel esines. Tartus Kaunase restoranis oli kord tõesti olnud juhus, kus kelner oli kliendile kohta kätte näidanud (kliendi virina peale, et kanaliha ei olnud piisavalt pehme): kelner viskas kana üle õla ja see maandus bandi kola juurde lavale. Tuttav nägi seda tsirkust päeval söömas käies pealt.
dig ütles:
Sa, dig, pole arusaadavalt oma nooruse tõttu nõuka ajal restoranis käinud (mina aga 80-l mõned korrad ikka olen) nii et Su maalitud pilt on nüüd ikka mõnevõrra liialdatud küll.
salvey ütles:
Palun maali siis vähem liialdatud pilt.
See ka muidugi, et inglise keeles on terve hulk erinevaid toitlustusasutuste klasse nagu diner, greasy spoon, eatery, canteen, café ja loomulikult inn. Eddie Izzard’i illustratsioon näitab, kuidas liialdada.
@salvey:
See oli vist EV algusaegadel, ma täpselt ei mäleta, me sõime Olümpia kohvikus, kui meie kõrvallauas istusid kaks aserit (vist?), nende juurde tulid admin, kelner ning 2 automaatidega relvastatud meest ja need aserid võeti kaasa. Mõte, et seal oleks võinud tulistamiseks minna, tõstis mul juuksed püsti. See oli kõige jubedam kohvikuelamus minu elus!
Vähemalt need NLiidu aegsed restod, kuhu mul õnnestus sattuda, ei jäänud tänapäevastele küll mingil moel alla. Siin keegi pahandas Venemaal asuvate restode pärast.
Moskva ja Leningradi ning muude suurlinnade restoranidest valiti personali igasugustele kinnistele söögikohtadele, mis kelneri või koka jaoks tähendas teed sotsialistlikku paradiisi. Seal personal käis kõrvade peal ja teeninduskvaliteet oli tänapäevasest vaat et üle.
No ja mis neil sööklatel häda oli? Odav ja maitsev toit kiirelt kätte. Viisakusega kippus jah vahel kitsaks minema aga hinna-kvaliteedi suhe kompenseeris selle. Kus meil nüüd 1/1000 keskmise palga eest suure prae saab? Ma kujutan ette, et kui nüüd kusagil hakataks alla ühe EUR,i praade müüma, siis virisetaks sama vähe kui tolleaegsete 20kopikaliste üle.
Rahvusvaheline Energiaagentuur hoiatab fossiilkütuste põletamisega kaasnevate ohtude eest. Vahendab Guardian: