Leiud novembri ajakirjandusest, mõni tagantjärgi ka
Ajakirjandusleidude rubriik on viimastel kuudel pea ainus, mille alt miskit tuleb. Mis teha, elu on hetkel selline, et tihedamat ja mitmekülgsemat panust ei saa lubada. Keda huvitab kiiremini muutuv keskkond ja dünaamilisem suhtlus, võib alati minna Facebooki, otsida üles skeptik.ee ja vajutada nuppu ‘meeldib’. Otselingi saan ju ka panna: skeptik.ee Facebookis. Hetkel on skeptik.ee-l umbes 1200+ laiki. Või siis saatke ise kaastöid – teemapuudust meil ju pole.
- Kaal tuleb emotsioonidest
PM Naine24Kaaluprobleemidega kimpus olevad või viimaseid aidata proovivad inimesed jooksevad aga tihtipeale oma püüdlustega ummikusse, sest kaalu mõjutajana on kohal ka vähemnähtav inimese vaimne (psühholoogiline) pool ning alateadvus, kirjutab ajakirjas Psühholoogia Sinule psühhoterapeut ja toitumisterapeut Sirli Kivisaar.
Aga nagu ikka, leiame tõe hoopis kommentaaridest:
füüsik 28.09.2011 12:48
kaal (P) ei tule tegelikult ikka mitte emotsioonidest vaid raskusjõust (g)
P=mg
Kui g=0 (kosmoses), siis pole ka kaalu, nii lihtne see ongi, mingeid emotsioone pole valemisee vaja toppida. - Selle peale jääb vaid tõdeda nagu Sirje Potissepp: DELFI VIDEO: Toiduainetööstuse Liidu juht: E-ainetest räägivad tihti posijad ja diletandid
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhi Sirje Potisepa sõnul on tarbijad hetkel segaduses, sest toidu kohta liigub palju ja vastukäivat infot. „Posijad ja diletandid räägivad samuti tervislikust toitumisest,“ nendib Potisepp, täpsustades, et eriti palju müüte liigub ringi E-ainetest.
- Avanes uus unikaalne enesearenguportaal Alkeemia.ee
Enesearenguportaal Alkeemia.ee doseerib tasakaalustatud infot – uuematest teadusuudistest vaimsete vaadeteni.
Ilusate sõnade taga on tegelikult täielik puderkapsaatika, kus võrdsena kõrvuti näidatakse homöopaatiat ja uusimaid avastusi meditsiiniteaduses, metameditsiini pretensioone olla teerajaja ning geneetika. Ja nii pea iga teemakäsitluse juures. Mõned lood on minu loal sinna hõivatud ka skeptik.ee-st ja olen end veidi sidunud lubadusega, et ma spetsiaalselt selle tarbeks kunagi ka kirjutan.
- Prantslannad põgenesid wi-fi kiirte hirmus koopasse elama
Näide selle kohta, kuidas desinformatsioon ja alusetu hirmutamine paneb inimesi ebaratsionaalseid otsuseid tegema ja käituma. - Eriliste võimetega laps õpetas emale endaleidmise teed
Iseenesest südamlik ja inimlik lugu, kuidas võib umbluulaseks saada. - Pisike lisandus umbluupealinnast Pärnust:
Füüsiline ülepinge ja immuunsüsteem
Toomas Õunap, joogajuhendajaSelle punkti mõjutamine vähendab üldist väsimust, ülepingest tulenevat peavalu, silmade väsimust ja krampe, aitab pohmeluse, allergia ja artriidi korral. Samuti saab nii puhastada verd ja tasakaalustada vererõhku (nii kõrge kui madala vererõhu puhul).
- Teine veel või pigem esimene selles sarjas:
Silmade väsimine ja immuunsüsteemIdamaiste teadmiste alusel põhjustab liigne silmade pingutamine ummistusi peensoole ja südame energiakanalites. Neid on võimalik turgutada akupunkti avameelsusekeskuse ehk tan zhong’i mõjutamisel.
Konspiraator ütles:
Sa pead kindlasti silmas hommikusöögihelbeparuni John Harvey Kellogg’i õpetust aastast 1888, mis teadupärast kalendrisse pärast Teist maailma ilmus: kui helveste söömine masturbeerimist ei ravi, tasuks proovida ümberlõikamist ja soovitatavalt ilma tuimestuseta?
Meie kultuuris ei ole ümberlõikamine üldiselt kombeks. Selleks, et vastupidisele tulemusele jõuda, tuleks meie mõistet laiendada umbes niikaugele, et selles hakkaksid domineerima mõnede Põhja-Ameerika piirkondade kombed, näiteks stiilis “Eesti on USA 51. osariik”. Nagu Sa isegi aru saad, on säärased kitsendatud laiendused suhteliselt kõlbmatud üldiste järelduste tegemiseks.
Peale Põhja-Ameerika on ümberlõikamine on üldtuntud komme Põhja-Aafrikas, tugeva islami kohaloluga Kesk-Aasia piirkondades ja Lähis-Idas. Euroopas ning Põhja- ja Ida-Aasias on ümberlõikamine üpris harv nähtus.
salvey ütles:
dig väljendab hinnangut, et tööturu mehitamisega ei ole ≈20 aasta perspektiivis mingisuguseid probleeme — valdava enamiku inimtööalade mehhaniseerimine on selleks ajaks käegakatsutav reaalsus ja pigem hakkab meile muret tegema süvenev tööpuudus. Täna tasuks hoolitseda, et 20 aasta pärast oleks meil kvalifitseeritud kaader inimestest, keda selleks ajaks veel masinatega asendada ei õnnestu ning hästitöötav sotsiaalhoolekandesüsteem inimestele, kes lähema 50 aasta jooksul selles mõttes mittevajalikuks muutuvad, et inimkonna ülevalpidamise jaoks ei pea keegi nende tööjõudu ostma.
Kolmas õrn koht on see, et säärane ühiskondlik siire vajab ilmselt suunamist. Mida hakkavad teevad inimesed, kellel on ootamatult palju rohkem aega käes kui enne? Heal juhul võtab märkimisväärne osa nendest ette kaunid kunstid, põlveotsa-teaduse ning amatöör-kosmonautika, milleks neil varem kunagi aega ega raha polnud; halvemal juhul (mille isevool kergesti kaasa tuua võiks) hakkavad domineerima säärased meelemürgid nagu religioosne fanatism ja seebiooperi-kultus. dig arvab, et mõistlik viis siiret pehmendada on järkjärguline — seadusejärgse täistööaja sujuv lühendamine üle mitmekümne aasta, mis ühest küljest tööjõu hinda kunstlikult tõsta aitaks ja seega nii tööpuudust vähendaks kui mehhaniseerimist stimuleeriks, teisest küljest aga ka rahvast vaba aja iseseisvaks sisustamiseks ette valmistada aitaks. Otse loomulikult peaks sellega kaasnema riiklikult finantseeritav kõrgharidus igale soovijale mistahes erialal just niisamuti nagu tänapäeval finantseerib riik tänavaid, mida iga soovija võib läbida mistahes sõiduautoga (ja paljude teiste sõidukitega ka).
@dig:
ma arvan, et Sul on õigus.
salvey ütles:
Keegi on jälle Exit Mundi üles leidnud. Minu lemmikstsenaarium hetkel on Zzzz-zzzzz. Head ööd.
Et raputada üles mõningad EL sotsialismi kapitalismiks pidavad skeptikud, on hea lugemisvara alljärgnev:
Peeter Koppel: sotsialismi viimane kriis http://arvamus.postimees.ee/65.....ane-kriis/
Kui me siin 20 aastat tagasi hakkasime tegema kohati paanilis-kaootilisi samme turumajanduse suunas, ei osanud me Lääne-Euroopa sädelevast elust pimestatuna arvatagi, et sealsel präänikumaal ollakse sellest, kuhu meie justkui liikuda tahtsime, juba selgelt võõrdutud.
Esiteks, riik kui selline iseeneses oli muutunud erakordselt tähtsaks, sest just sõltuvus riigist oli kujunenud laiadele massidele elustiili lahutamatuks osaks. Lisaks oli langetatud valik võtta kapitalismist (või pehmema nimega turumajandusest, sest kapitalism kipub veidigi vasakule kalduva maailmavaatega inimese jaoks omama negatiivset aurat) ainult meeldiv osa ning ebameeldiv lükata vaiba alla ning sellest tekkinud tasakaalustamatust finantseerida võlaga.
Paraku suudeti selle valikuga luua lisaks hiiglaslikule võlakoormale veel hulk põnevaid turumoonutusi, mille parimaks näiteks on vast tööturu ära rikkumine avaliku sektori talupojamõistusele selgelt arusaamatute soodustustega. Proovige nüüd mõelda, millega erasektor konkureerima pidi?
Üheks «põnevaks» arusaamaks kujunes veel ka see, et jõukus on kuidagi kurjast ning kõrgem keskklass tuleb progresseeruva maksusüsteemi abil keskmisesse keskklassi tagasi karistada. Vabandust. Maksustada.
Kõige selle juures ei tahetud aru saada sellest, et valikuid langetati kontekstis, kus valikuid ei olnud. Teesklemine ei ole valik. Kapitalism iseeneses on sama palju valik nagu hingamine on valik. Kapitalism on loomulik, sest see on inimese psühholoogiliste vajaduste adekvaatne peegeldus.
……………
Tegemist ei ole seega kapitalismi kriisiga. Tegemist on sotsialismi kriisiga. Sotsialism, mis võib olla tõeliselt heade kavatsustega, keeldub aktsepteerimast, et teiste inimeste raha saab varem või hiljem otsa. Mina loodan, et see on sotsialismi viimane kriis.
Oakrock tsiteeris Peeter Koppelit:
Kulla Oakrock, see on ju sulaselge jama. Aferistist autor üritab parajasti kuulsat võlateemat oma lemmik-poliitikaga seostada, mis on paha, kui tal selleks ei faktilist ega huvitavat spekulatiivset alust ei ole.
Postimees kirjutab, et
tinglehmadtinginimesed on rammusamaks läinud jaannavad rohkem piimavõtavad paadis rohkem ruumi.Eesti Ekspress sedastab, et lastele on lasteiaiast statistilises mõttes märksa ohtlikumaks kohaks kodu.
Eesti Ekspressis ilmub lasteaia-õnnetusjuhtumi (sic, ongi ainsuses) kohta ka sootuks kummaline artikkel: Korralagedus lasteaias pidigi nii lõppema
dig paneb tähele, et emand Jaana räägib helesinistest abstraktsioonidest nagu oleksid need käega katsutavad ja joonlauaga mõõdetavad suurused. Loomulikult teeb dig selle peale helesinised suured silmad, mille suuruse joonlauaga mõõtmine võib küll õnnestuda, kuid poleks eriti informatiivne.
Edasi läheb siiski asi natuke konkreetsemaks:
Emand Jaana on kõnealuse lasteaia küsimuses spetsialist, kuna artikli andmeil töötas ta selles mõned aastad tagasi nõudepesumasina ja koristajana. Lasteaia täiesti mitterahuldavat olukorda tõendab asjaolu, et selles käib emand Jaana viieaastane tütar, nagu seesama artikkel mainib.
Ekspress kirjutab fosforiidi kaevandamisega seotud hüsteeriast:
Saadaval on ka vandenõuvihje.
dig väljendab vahelduseks toetust Anto Raukasele:
Tõepoolest, Eesti kontekstis oleks fosforiidikarjääride ehitamine pealmaalooduse vastuvõtmatu raiskamine. Veerandsaja aastaga on aga süsteemsetel põhjustel iganenud tehnoloogiaid eelistanud Nõukogude võim kadunud, Eesti on üles ehitanud kaevandamise loodussäästlikkust kontrollida suutva bürokraatia ja ka mäendustehnika on seoses arengutega kasvõi materjaliteaduse alal natuke edasi arenenud. Ideed sellest, et fosforiidikaevandamine tuleks loomu poolest juba eos välistada sellepärast, et avamaakaevandused on pahad, väärib teatavat skeptilist tähelepanu.
Telegraph räägib Robotiküla festivalist. Kes veel täna või homme Londoni Teadusmuuseumi lähedale juhtub, võib ise vaatama ka minna; saadaval on muidugi ka infoleht.
Loomulikult näitab üks õige robotiajastu telegraaf pilti:
dig ütles:
Minule on kuskilt kõrva hakanud see, et ametlikult pidi fosforiidi vastaseid olema kuskil 200 inimese ringis.
Samas on jäänud painama see, et kas ühed ja samad inimesed ei käi häält tõstmas erinevatel kohtumistel, foorumites ning avalike arvamuste keskkondades? Olgu siis tegu tuumajaamaga, tuulikute, kaevandamistega või mingi neljanda asjaga, millele saab vastu olla ja vääraid maailmavaateid õigustada.
Postimees: Silvi Vrait: teispoolsuses on praegu väga palju toimumas
@dig:
Mis siin siis nii väga silmi pööritada on, et endine lasteaia töötaja ja praegune lapsevanem antud teemal sõna võtab. Või Sa arvad, et Su enda kompetents matemaatikuna on parem/ suurem arvamust avaldama lasteaia rühma õige suuruse kohta, kui kõrgharidusega sotsiaaltöötaja Jaanal?
@dig:
Aferistist autor üritab parajasti kuulsat võlateemat oma lemmik-poliitikaga seostada, mis on paha, kui tal selleks ei faktilist ega huvitavat spekulatiivset alust ei ole.
Ta võib ju aferist olla, kuid siiski on Koppelil õigus! Kapitalism – http://et.wikipedia.org/wiki/Kapitalism
Täiesti puhast kapitalismi praegusel ajal maailmas ei eksiteeri, tavaliselt on tegemist segasüsteemidega, kus ka riigil on osa majandusest ja varadest.
**************
Kuidas käib kapitalismiga kokku seaduste rikkumine? Kreeka aitamine on vastuolus EL aluslepingutega!
Paul Keres: euroliidu JOKK-skeem advokaat Glikman & Partnerid http://www.e24.ee/580876/paul-.....okk-skeem/
Teiseks ei ole selgeks tehtud, et Eestil pole kohustust EFSFile garantiisid väljastada. Ainsad EFSFi poolt argumendid rajanevad natuke abstraktsetel loosungitel Euroopa solidaarsuse printsiibist. Selline põhimõte on aktsepteeritav, aga siin tõlgendatakse seda kontekstiväliselt ja vastuolus Euroopa Liidu aluspõhimõtetega.
Lissaboni lepingu artikli 125 kohaselt ei kanna liikmesriik vastutust ega võta enda peale teiste liikmesriikide valitsuste, võimuorganite, teiste avalik-õiguslike isikute või riigi osalusega äriühingute kohustusi. Seega ei saaks Eesti otse garanteerida (lõppastmes üle võtta) Kreeka või mis tahes muu liikmesriigi kohustusi.
Kõige küünilisem on seejuures asjaolu, et vastuolu Lissaboni lepinguga tundub olevat eelnõu autoritele selge. Eelnõu seletuskirjas tuuakse välja, et ELi aluslepingu põhimõte, mille kohaselt liikmesriigid ei vastuta üksteise rahaliste kohustuste eest, ei võimaldaks euroala stabiilsuse loomiseks vajaliku raamistiku loomist. Selle probleemi ületamiseks loodi EFSFi nime kandev JOKK-skeem.
********************
Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena.
………………
Reaalses elus vabaturumajandus ei tööta! Sellele on omased umbes iga 10 aasta järel korduvad majanduskrahhid. Boom and bust http://en.wikipedia.org/wiki/Boom_and_bust
Ka ei toimu hindede reguleerimist turujõudude toimel. Vaesed lihtsalt ei osta järjest kallinevaid kaupu ja osa surevad nälga ja ongi nendega side lõpp!
Oakrock ütles:
Säärast viga on varemgi tehtud. Näiteks Ameerika Ühendriikide esimeses põhiseaduses, Articles of Confederation nimeks, ei olnud ka ette nähtud vahendeid föderaalvalitsusele maksude kogumiseks, sinisilmsed riigi-isad lootsid keskvalitsust osariikide heast tahtest tehtud annetuste peal üleval pidada. Praktika aga näitas, et reaalses maailmas ei õnnestu keskvõimu niimoodi rahastada ja järgmises reliisis, mida tänapäeval U. S. Constitution‘i nime all tuntakse, oli see viga — nagu nii mõni teinegi — juba parandatud.
@dig:
Kust Sa võtad, et see viga on? Miks peaks Euroopa maksumaksja suslikute ja niisama logardite arveid maksma ?
Oakrock ütles:
Kas meri ei tööta lihtsalt sellepärast, et selle pinnal perioodiliselt mingisugused lainetused esinevad?
Majandustsükkel on turumajanduslike süsteemide tagasisidestusest põhjustatud madala sagedusega (kaks-kolm nanohertsi) vibratsioon, ei muud. See, et niisugune võnkumine olemas on, ei tähenda, et turg ei täida oma funktsioone — vabade ressursside jagamise optimeerimist ning ressursside hindade avastamist. Ratsionaalselt korraldatud riik võtab muidugi niisugust fenomeni arvesse ja ehitab oma metafoorse finantsranna kaitseks sama metafoorse muuli tagamaks, et lainetus liiga palju pahandust ei teeks, kaldarajatistele näljahädasid kaela ei tooks ega kogu liiva rikaste randlaste kvartalisse ei tassiks.
@Konspiraator:
Näita mulle ka arvet, mille saajaks on märgitud suslik.
Konspiraator ütles:
Ühine krediitrahasüsteem sõltumatute suveräänikohustustega on sama mittetöötav kui ühine raudteevõrk, mille rööpapaari laiust iga riik sõltumatult reguleerida tohiks. Pikas perspektiivis on ainult kaks põhimõtteliselt erinevat võimalust — raudteevõrk jagatakse erineva laiusega tükkideks ja tuleb mitu sõltumatu rahanduspoliitika ja inflatsiooniga eurot või isepäised idaeurooplased annavad lõpuks alla ja ehitavad oma raudteed rahvusvahelistele standarditele vastavaks, mis tähendab, et raudteedest huvitatud riigid delegeerivad ühtse standardi väljakuulutamise ja järelevalve teostamise õiguse mingisugusele keskvõimule. See, et isepäised idaeurooplased kuskil Euroopa lääneservades — Briti saartel ja Ibeerias — pesitsevad, ei puhu metafoori tõlgendamise kontekstis muidugi pilli.
Isand Washingtoni kogemus on muidugi pärit natuke lihtsamast maailmast ja ütles lihtsalt, et raske on vabadussõda pidada, kui sõdurid on näljas ja riigikassas pole raha toidu ostmiseks ega ka teadmist, millal mõni lahke ja heasüdamlik osariik selle raha sinna annetada võiks.
dig ütles:
Loomulikult on. Sellepärast ongi Euro surnult sündinud projekt. Vandenõuteoreetikud on kogu aeg väitnud, et ühisraha pole midagi muud, kui pehme jõuga õige Nõukogude Liidu ehitamine. Et siis proovitakse teha seda, mis 1917dal aastal lörri läks.
@dig:
Säärast viga on varemgi tehtud.
Kui me EL astusime, siis oli see iseseisvate riikide liit, praegu surutakse peale Euroopa Ühendriikide moodustamist.
Praktika aga näitas, et reaalses maailmas ei õnnestu keskvõimu niimoodi rahastada ja järgmises reliisis, mida tänapäeval U. S. Constitution‘i nime all tuntakse, oli see viga — nagu nii mõni teinegi — juba parandatud.
USA-s tehti kõigepealt seaduseparandus ja siis hakati makse koguma, EL sebitakse palavikuliselt ja rikutakse seadust, kuna seaduseparandus on siiani tegemata. Siin on vist pisike vahe. Irw, irw, irw.
Ratsionaalselt korraldatud riik võtab muidugi niisugust fenomeni arvesse ja ehitab oma metafoorse finantsranna kaitseks sama metafoorse muuli tagamaks, et lainetus liiga palju pahandust ei teeks, kaldarajatistele näljahädasid kaela ei tooks ega kogu liiva rikaste randlaste kvartalisse ei tassiks.
…. riigil on oma, ujuva kursiga valuuta, mida vajadusel kas juurde trükitakse või ringlusest ära tõmmatakse Keskpanga poolt, kes vajadusel tõstab või langetab intresse, et hoida ära boome ja buste, valitsus teeb kõik, et kodumaine ärikeskkond õilmitseks, et oleks riigis ka tootvat tööstust, mitte ei looda välisinvestorite peale, et need tulevad ja toovad rahvale söögi lauale … ja kuu ja tähed taevast alla … jne. Riik maksustab ka ettevõtete kasumi, et eksisteerida, mitte ei poo kodanike keelt vesti peale arutute maksutõusudega.
Oakrock ütles:
Oota, kes ütles, et näiteks Connecticut ei tohtinud oma vabast tahtest, mida kongressmenid muidugi tagant torkisid, juba Artiklite all föderaalvalitsusele raha annetada? Euroopas on samamoodi — oma vabast tahtest tohivad riigid vabalt ühistes huvides kulutusi teha, praegune probleem on lihtsalt selles, et ei ole kokku lepitud mehhanismis, mis tagaks, et see tahe ühel ilusal päeval otsa ei saa.
Oskad Sa nimetada mõnd riiki, mis rahanduspoliitiliste vahenditega suutis majandustsükleid ära hoida? Oskad Sa näidata viikingit, kes vee kopsikuga äravõtmise või juurdevalamise teel mere lainetusest lahti sai?
dig ütles:
Kas siin loogikaviga pole? Kui vaba tahte jätkumiseks on vaja mehhanismi, siis pole see ju enam vaba tahe.
Oakrock ütles:
Vanasti oli väga populaarne rääkida rahaühikust tugrik.
Keegi teab midagi täpsemalt Mongoolia rahanduspoliitika kohta?
Konspiraator ütles:
Ei sugugi. Kokkulepete maailmas on täiesti tavaline, et üksikpoolte vabad tahted sõltuvad kollektiivse vaba tahte tagamisest, kuna see vähendab mõlema poole jaoks riske. Võta näiteks Eesti Energia, kellele Sa täiesti vabatahtlikult regulaarselt raha maksad. Eesti Energia jälle tarnib Sulle täiesti vabatahtlikult elektrit. Kumbki pool ei tahaks seda pooltki nii vabatahtlikult teha, kui tal ei oleks mõistlikku kindlustunnet, et poolte ühine tahe ja seeläbi teise poole käitumine on mingisuguse mehhanismiga tagatud.
Energianäide pole hea. EEga pole mul lepingut, et ma pean suvalisel ajal suvalise suurusega summa suvalise kauba või teenuse eest välja käima. Ega saa loobuda. Elektriga on ju nii, et kui mina ei maksa, võetakse mul vool välja ning kui EE jama tekitama hakkab on mul õigus nende teenustest loobuda ning üritada Kundalini energiaga oma arvutit ja külmkappi käitada.
Euroliit nõuab ju tühja tšekki. Küsimus ei ole konkreetses summas konkreetse teenuse eest, mis on loomulikult tavapraktika igasugustes pooltevahelistes suhetes.
Pigem võib Eurojama võrrelda mingisuguse truudusevandega keskajal kui vasall suveräänile truudust tõotas teadmata, mida see lubadus ja oma õigustest tingimusteta loobumine tulevikus maksma võiks minna.
Konspiraator ütles:
Sa unustasid ära, et elektritarnelepingus ei ole kirjas, kui palju elektrit tarnitakse, vaid Eesti Energia nõuab Sinu käest tühja tšekki — nõustumist, et kuitahes palju nende mõõtja suvatseb näidata, niipalju Sa ka maksad. Mispoolest mõõtja suhtes paranoia ülesnäitamine peaks kehvem olema kui eurokraatide suhtes topoloogilises mõttes samasuguse paranoia ülesnäitamine?
@dig:
Mõõtja ei suvatse midagi näidata. Mina suvatsen tarbida ning mõõtja ainult näitab seda.
Aga mis paranoiasse puutub, siis mõõtjal pole inimfaktorit. Võib muidugi eeldada tehisintellektsete voolumõõtjate vandenõud, et siis terve maja mõõdikud jätavad ennast seisma ning minu oma pöörleb selle võrra kiiremini mõttega, et terve paneelika arve mulle kraesse tuleks. No näiteks elektrivõlglaste ja niisama vaesemate majaelanike huvides.
Kui tehnikaseadmed oleks sama usaldusväärsed, kui eurokraadid, siis ma pakuks, et tsivilisatsioon lakkas olemast.
Konspiraator ütles:
Kuidas taadelda eurokraate?
@dig:
Euroopas on samamoodi — oma vabast tahtest tohivad riigid vabalt ühistes huvides kulutusi teha, praegune probleem on lihtsalt selles, et ei ole kokku lepitud mehhanismis, mis tagaks, et see tahe ühel ilusal päeval otsa ei saa.
Ei leia artiklit üles, kuid Soome oli EFSF poolt, kuna muidu oleks ta kaotanud toetused. See oli artiklis kirjas.
Oskad Sa nimetada mõnd riiki, mis rahanduspoliitiliste vahenditega suutis majandustsükleid ära hoida?
Kahjuks elame me planeedil Maa suures globaalses külas, nii et kriise täielikult vältida ei saa! Kuid Poola elas kriisi üle tänu valitsusepoolse kriisiplaani rakendamisele:
Consequences of the Financial Crisis on Europe http://www.bilgesam.org/en/ind.....Itemid=131
Poland is a very special case in the European Union: it is the only country which could maintain positive GDP-growth through all the stages of the crisis. This is due to the very sound fundamentals it has got. In the five years before 2008, Poland experienced rapid growth of more than 5 % on average. In 2007, Poland could reduce its budget deficit below 2 %. Besides these achievements of the government, there were other factors involved as well: First, the Polish economy is much closed compared to the other member states. Consequently, the decline in global trade did not affect them that much. Second, Poland still has the monetary policy as a tool to influence the economic activity since it is not member of the Euro-zone. The Polish government used a strong depreciation against the Euro to increase its competitiveness. Third, the inflow of EU funds and their own investment focused recovery plan cushioned the underutilization of production capacities and tightening of credit conditions. Forth, the private consumption could be maintained by fiscal support for households. Fifth, the Polish banks were not so much involved in high risk speculation. The conservative regulatory policy and sound balance sheets preserved them from high losses. For 2010, growth less than 2 % is expected, before in 2011, growth will accelerate again (4). The unemployment rate is estimated to increase a little from its 8.5 level now.
Põhjalikult on kõik kriisi ja plaani üksikasjad siin lahti seletatud: Poland and the Global Economic Crisis: Observations and … http://www.cipfa.org.uk/thejou.....ichard.pdf
Majanduse tsülklisuse jutt on täpselt nagu vaarao unenäo seletus VT-s.
K_V ütles:
Just samamoodi kui elektriarvesteid: lase neist ports tööd läbi, mõõda tulemusi ja võrdle neid teadaolevate ideaaltulemustega. Paranoik võib loomulikult postuleerida vandenõuteooria ülikooli peale, kes eurokraate taatleb, aga siis tuleb võtta paranoiku näpp ja näidata sellega hüpoteetilise vandenõu peale standardi-instituudis ja tehnilise järelevalve ametis, kes elektriarvestite taatlemist reguleerib.
Leeriskäimine paneb elu üle järele mõtlema
Ehk kui tahad elu üle järele mõelda, siis esimese asjana tuleb kristlikud põhitõed selgeks õppida.
Ja kas ei oleks aeg detsembrikuu teemaks?
Marksistid üritavad oma haigele mõttemaailmale teaduslikke põhjendusi leida.
http://teadus.err.ee/komment?i.....#038;pgk=1
Moodne simulaator imiteerib üsna hästi päriselu ja rööpaseadjatel, nagu ka muudel tegelastel on valikuvariante palju rohkem kui kaks. Meenutab 1917da aasta teadlasi, kel oli valida kommunismist loobumise ja massimõrvade vahel ning nood ka valisid võimaluse teha rohkem head.
Kontrollgrupp on muidugi omaette ooper. Tulevad meelde igasugu vanglaeksperimendid, kus kultuurimarksismist ja kanepist ogarad katsealused inimpsühholoogiast ja grupikäitumisest meile üsna omapärase pildi andsid.
Näe, tuleb välja, et Konspiraator on marksist. Kes muu kui üks tõsisuklik marksist võiks pidada viie inimese elu päästmist ja kommunismi sisseseadmist võrreldavateks heategudeks?
@dig:
Dig, kui Sa trollida tahad, siis sebi endale aedik.
Kuhu termin demagoogia jäi?
Ma ei tea, kas keegi on märganud, aga NASA koos Kepleriga avastas planeedi goldilocki tsoonis, mis põhimõtteliselt võiks olla eluks kõlbulik.
http://www.nasa.gov/mission_pa.....efing.html
Seoses sellega tekkis mul küsimus: Isegi kui kinnitatakse, et see -või ükskõik milline teine planeet- on koostise-pinnasega, mis võiks olla eluks kõlbulik ja on selles tsoonis…Kas on üldse tehniliselt võimalik tõestada, et seal on elu või see oleks puhtalt hea statistiline tõenäosus? Sest pole ju ometi võimalik lihtsalt teleskoobiga sisse zuumida ja kvaliteetse pildiga vaadata, mis seal toimub. Või mis meetodit selleks kasutataks? Sest atmosfääri koostise analüüsimine ja selle põhjal otsustamine peaks ju ka sellise kauguse pealt keeruline olema. ei?
Miami sidekooli teadlane on uurinud, kuidas geide kajastamine reklaamides on muutnud ühiskonna suhtumist neisse, nagu ka geide endi suhtumist iseendasse.
Tööl sunnitakse väga kalleid jõulukinke tegema Nelli Teataja
Mart K. ütles:
Kas väljendi “sidekool” kasutamine selles kontekstis on mõeldud iroonilisena? Või on tegemist tahtmatu tõlkeveaga?
Ei ole mul Miami ülikooli kommunikatsiooniteaduskonna suhtes mingeid eelarvamusi; kursiivis lugedes jäi silma “Miami School of Communication”, sellele eelnev “University” aga silmade vahele.
dig ütles:
Lapsevanema kogemus Rukkilille lasteaiast: kasvataja oli kalk ja unustas lapse värava juurde nutma
Delfi
Konspiraator ütles:
Touché.
@Carl:
Leitud! „Uus Maa”, aga hullult kaugel Päevaleht
IMHO on tegu küll puhtalt teoreetilise võimalusega, st koha peal käimata ei saa vist mingisuguse eluvormi eksisteerimist kindlalt väita. Aga see kui kohalik atmosfäär meie sugustele elukõlbulik pole, ei tähendaks loomulikult midagi selle kohta, et see kohalikele eluvormidele sobima ei peaks… arvan ma.
Ajakirjandusega märkasin ma seda, et kui iga teaduslik väljaanne räägib Kepleri esimesest planeedist eluks kõlbulikus tsoonis Päikese sarnase tähe ümber, räägivad peaaegu kõik teised väljaanded maa-sarnase planeedi leidmisest, millel võib leiduda elu. Päevaleht muidugi tuleb välja, et komistas kompententsi otsa, mis on omamoodi tore.
Kusjuures, selle peale mõtlesin ma ka, et kohalikule eluvormile võiks teoreetiliselt sobida ka midagi muud peale vee. Ainult, et see on natukene soovmõtlemine, sest elu, mis ei tugine vee olemasolule on vähemalt sama hüpoteetiline kui elu, mis on väljaspool Maad. Sellesmõttes, et ma ei näe kuidas üks hüpoteetiline asi muudaks tõenäolisemaks teise hüpoteetilise asja olemasolu. Samas ”600 valgusaastat” peaks tõlgenduma umbes ”vahet-pole-sa-ei-saa-niikuinii-kunagi-teada-seega-ma-võin-väita-ükskõik-mida”-ks.
Carl ütles:
Sina ei saa, kuid Meie saame.
@…:
Kui sa ”Meie” all mõtled inimkonda siis miks mitte. Loota ju võib. Samas kas keegi praegu elus olevatest inimestest omab lootust elada päevani, mil saabub lõplik tõestus sellest, et antud planeedil on elu. Sest võib ennustada küll ”saja aasta pärast” või ”ühel päeval”, aga sellega on see viga, et varemgi on öeldud ”ühel päeva’ kuid lendavaid autosid meil veel ei ole.
Või mida sa silmas pead?
Carl ütles:
Mitte päris. Maa parallaksi ja/või sobivalt varustatud kosmoselaevu oskuslikult ekspluateerides võib 600 valgusaasta tagant veel meie eluajal üpris kõrge resolutsiooniga pilte saada õnnestuda. Kui elu nende piltide pealt kuidagimoodi välja paistab, võid seda veel meie põlvkonna eluajal teada saada. (Kui elu muidugi välja ei paista, siis on olemas alternatiivne selgitus: me lihtsalt ei oska elu ära tunda.)
dig paneb matemaatikumütsi pähe ja kinnitab, et elu olemasolu ei saa tõestada, kui elu pole selgelt ja ühemõtteliselt defineeritud. Praktikas tuvastatakse elu üldiselt samamoodi nagu räiget pornot — I know it when I see it printsiibi alusel.
Konspiraator, see on midagi ekstra Teie jaoks!
Teile teevad muret naiste vägistamisjuhtumid, siin on Teile põhjus välja toodud, naised annavad ise selleks põhjuse … paistab, et Te võitlete tuuleveskitega. Kas Te olete hingesugulane don Quijote’ga?
João Lopes Marques: stripparliku põlvkonna pealetung http://www.naine24.ee/660490/c.....pealetung/
Kuningriik on paanikas: ajakirjanikud, trenditeadjad ja arvamuskujundajad kinnitavad, et noortest briti naistest on saamas odavad lõbutüdrukud.
Ja mis hullem: naised ise on «litsistumise» üle uhked. Vaene mina, kes ma arvasin, et tänase maailma kuum sõna on Dita von Teese tüüpi burlesksed erotiseeritud retrokujud.
Kuidas ma küll võisin nii eksida? Näib, et kätte on jõudud pornostiili aeg.
………………..
Et ainus, mida nad ihkavad, on see, et neid ihaldataks, on naiste riidekapi sisu pidevas muutumises. On siiski kolm püsikomponenti: mikrominiseelikud, pilvedesse kõrguvad kontsad ja lühikesed topid. Nagu Daily Mail seda eelmisel nädalal kommenteeris: stripparlik-šikk look on Inglismaal peole minnes tänapäeval vaat et kohustuslik.
…………………..
Kolmeosalist standardkomplekti täiendab tavaliselt suuremat sorti pummelung. Kuumast välimusest üksi ei piisa, joogiga tuleb soojendust teha. Saavutatud emantsipatsioon lubab seda neile. Sageli on kõrgeimaks eesmärgiks üheööseiklus.
Ja miks mitte? Tõsine elu algab 30ndates, beibsid on rohkem moes kui beebid ja enne enda sidumist on ju maailmas palju kohti vaja ära näha. Mehed on reede õhtu sisustamise vahend, võib-olla ka laupäeval, kui pohmakas plaane tuksi ei keera.
……………….
Vabandust, aga pildid on uskumatult naeruväärsed, isegi kui «litsistumismeelsetel» meeleavaldustel lehvitatakse loosungitega, nagu «Minu riietus ei ole minu nõusolek!». Mjah… Igav… Kuhu on jäänud vanad head feminismi-ajad?
Vahel ma mõtlen, et huvitav, kuidas küll neid pornostaari-wannabe’sid kommenteerivad stripparid ise. Aga pöidlad pihku, mis muud, ja loodame, et aus mäng võidab.
Lisaks üks kommentaar, mis on kõnekas:
Triin 07.12.2011 11:53
Mu sõbranna elas mõnda aega Londonis ja ka tema pani seda fenomeni tähele. Ütles, et tüdrukute stiil Londoni tänaval on kergelt (et mitte öelda VÄGA) litsakas. Huvitav kas see on teatav iseseisvuse ja emantsipatsiooni väljendus? Kusjuures, see sama eesti tüdruk pani enda puhul tähele, et hakkas alateadlikult samuti kerglasemalt riietuma. Tuli siis tagasi eestisse ja alles siis tajus, et on oma riietumise stiili muutnud.