Rassismiveerg
Oma Maailma Avardamise Festivali veerus on hargnenud poleemika rassi- ja rassismiküsimuste üle. Kuna sinna see päris hästi ei sobi, olgu rassiasjade arutamiseks avatud omaette vestluslõim.
Oma Maailma Avardamise Festivali veerus on hargnenud poleemika rassi- ja rassismiküsimuste üle. Kuna sinna see päris hästi ei sobi, olgu rassiasjade arutamiseks avatud omaette vestluslõim.
Carl ütles:
Hea küsimus.
Naljaviluks olgu siis siia juurde veel mainitud silmnähtav sarnasus Borjigin-suguvõsa ja perekond Borgiate nimede vahel. Nagu kord ja kohus ette näevad, on keegi Jimo Borjigin käbinäärmeid ka uurinud. Kas pimedusehormoonid ja pimesool omavahel seotud on, seda võiks proovida mõistatada nimede sarnasuse põhjal.
@Carl:
Ma ei väljendanud ennast selgesti ilmselt.
Seda Te ei teinud.
Teie algne väide: kui kolonialism ja sellega kaasaskäivad asjad poleks tekitanud sõdu, vaesust ja rahulolematust, mis oli peamiseks lükkavaks jõuks võrdsuse poole pürgivatel revolutsioonidel.
Nimetage üks asjalik revolutsioon? Mina väidan, et need kõik olid mõttetud, midagi asjalikku nendega ei saavutatud. Te ei vastanud mu küsimustele!!! Mis on vabadus? Mis on demokraatia? Mis on võrdsus?
et hakkasid levima ideed võrdsusest ühiskonna klasside ja hiljem ka soode vahel, on täielikult kolonialism tagajärg. …
Sugulise võrdõiguslikkuse puhul mina küll ei näe mingit seost kolonialismiga. Kui see saladus ei ole, ehk Te valgustate mind lollikest, millised need seosed olid?
otseselt ei viidud kolooniatesse neid ideid, küll aga tekitati pikemas plaanis koloniaalpoliitikaga tingimused selliste liikumiste tekkimiseks ja arenguks.
Kolonisaatorid olid mõttetu parasiitide kari, kes tegelikult pärismaalastele kusagil ei meeldinud ja neist ei olnud suurt kasu. Ka ei olnud mitte kolonisaatorid see jõud, mis tingis arengut, vaid kolooniate inimesed, kes tahtsid vabaneda koloniaalsest orjusest ja ise oma kodumaa elu-olu üle otsustada. Hea näide USA.
Oakrock ütles:
Ameerika revolutsioon? Prantsuse revolutsioon on küll parajalt napakas asi, aga sa ei saa öelda, et kummastki midagi head ei tulnud.
Põhjus, miks ma neile kolmele küsimusele ei vastanud on see, et ma ei taha teemast kõrvale kalduda alustades debatti sellel, mis ikkagi on vabadus, võrdsus ja demokraatia, sest nende peen defineerimine ei ole praeguses kontekstis vajalik ja piisab eeldusest, et nende all mõeldakse neid asju kui praegust ühiskonda defineerivaid võtmeelemente(kuigi demokraatia olemuse kallal võib lõputult nokkida, pole see samuti antud hetkel teema)
Oeh, olgu – millega seoses kerkisid võrdsust taotlevad revolutsioonid ja trendid? Aga loomulikult sellega, et kolooniates olid inimesed rahulolematud kuna nad polnud päris võrdväärselt kodanikud. Seda just Ameerika revolutsiooni näol, mis omakorda õhutas revolutsiooni prantsusmaal, mille teine mõjutaja oli keskmise prantslase tohutu vaesus, kaotused koloniaalsõdades ja valitsejate priiskav ükskõiksus selle suhtes(kuigi peata Louis üritas küll korraks midagi teha)
Sealt said hoogu juurde filosoofiad, mis nõudsid kõigi inimeste võrdsust jne ning mille sõnastatud põhimõtetele on ehitatud kõik praegused lääne demokraatiad.
Ma ei usu, et sooline võrdõiguslikus ja kristluse eitamine oleks võimalikud olnud kui ühiskonnas poleks 18nda sajandi lõpus sellised muutused toimuma hakanud.
Ütle, kui palju oleks kolooniates olnud inimesi, kes arengu katalüsaatoriteks olid, kui poleks olnud kolonisaatoreid?
Carl ütles:
Oled Sa kindel, et kuningliku Prantsusmaa maapiirkondi kõlbab Versailles’ lossi kolooniateks pidada?
dig ütles:
Seda küll mitte. Aga kas polnud mitte nii, et kõigepealt läks vabaduse värk lahti kolmeteistkümnes koloonias – tulevased Ühendriigid – ja sealt edasi see liikus Prantsusmaale. Kui ma ei eksi siis Prantsusmaal oli üks viimaseid tõukeid just see, et lisaks majanduslikult laastavale 7 aastasele sõjale osales prantsusmaa ka Ameerika iseseisvussõjas, mis viis nad majanduslikult veel koledamasse seisu.
Kas sealt ei ole loogiline arutleda edasi, et kolonialism ja sellega seonduv oli, kuigi mitte ainus põhjus, üks suuremaid tõukejõude selliste revolutsioonide juures.
Muidugi Prantsusmaal oli teisi hädasid ka, nimelt põllumajandusega ja viljakasvuga, mille puudulik kohalolu tõi kaasa näljahäda ja sundis kõiki sööma üpris häirival kombel kooki, mis oli ka suur tegur sealsetes sündmustes. Samas revolutsiooni ideed olid tugevalt inspireeritud justnimelt ameeriklaste pealt.
Head uut aastat KÕIGILE!!!
Sugulise võrdõiguslikkuse – Sorry! Mul on vist viimane aeg magama minna, enne kui ma veel midagi jaburat kirja panen!!!! Ennevanasti oli see ikka sooline võrdõiguslikkus. Hi, hi, hi …
Ameerika revolutsioon?
Mina tean seda Ameerika iseseisvussõja nime all. See on halb näide revolutsioonist. Mõtlesin selliseid Euroopa mõttetuid madistamisi!
Prantsuse revolutsioon on küll parajalt napakas asi, aga sa ei saa öelda, et kummastki midagi head ei tulnud.
Prantsuse revolutsioon oli mõttetuse musternäidis. Ainukesed otsesed õppetunnid olid, et harimatu rahvas on julm ja verejanuline ning revolutsioon õgib oma lapsi.
Alati aitavad välja EW autoriteedid, nii ka seekord: Jooni valgustusajastu olemusest http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=545
Valgustusajastu vaimne olemus kujunes pika arenemisprotsessi tulemusena mitmesuguste ajalooliste tegurite mõjustusel. XVIII sajandi ideestik moodustab humanismi ja reformatsiooni ajastuist pärinevate kultuurielementide sünteesi Euroopa üldise kultuurilise tõusu alusel ja toetub eriti eksaktsete teaduste erakordseile saavutusile. ……
Oma vaimsest jõust teadlikud valgustatud generatsioonid osutasid ilmset vaenlikkust kõigi nende jõudude vastu, kes tahtsid neid hoida traditsioonilise teoloogilise moraali ikkes ega lasknud neid takistamatult nautida maise elu ja rafineeritud vaimukultuuri mõnusid. Eriti äge rünnak ristiusule valgustatud aatlejate poolt toimus 1750-ndail ja 1760-ndail aastail, mil Diderot sõnade järgi otse sadas pomme Issanda elamusse. Valgustusfilosoofia mõjul võõrdus suur osa haritud seltskonnast ristiusust, eelistades ilmutususundeile deismi või otsest ateismi ja pooldades ilmlikku humaansusemoraali.
Entsüklopedistid kuulutasid isegi deismi väherahuldavaks kompromissiks. Nad väitsid, et iga usund, kus pooldatakse personaalse jumala olemasolu, takistavat inimkonna vaimset arengut; ükski selline usundivorm ei suutvat põhjendada ei õiget kõlblust ega eeskujulikku poliitilis-sotsiaalset elukorda. Ainult täielik loobumine usundist võivat tagada inimkonnale tõelise hüveolu ja õnne.
Põhjus, miks ma neile kolmele küsimusele ei vastanud on see, et ma ei taha teemast kõrvale kalduda alustades debatti sellel, mis ikkagi on vabadus, võrdsus ja demokraatia, sest nende peen defineerimine ei ole praeguses kontekstis vajalik
Inimesed saavad eri mõistetest väga erinevalt aru, seepärast tahtsin ma täpsustada Teie maailmanägemust.
Sealt said hoogu juurde filosoofiad, mis nõudsid kõigi inimeste võrdsust jne ning mille sõnastatud põhimõtetele on ehitatud kõik praegused lääne demokraatiad.
Siin Te eksite! Valgustusajastu põhiideed sõnastati tunduvalt varem: Valgustusfilosoofia http://wiki.zzz.ee/index.php/Valgustusfilosoofia
Inglise filosoof Thomas Hobbes (1588-1679) esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed.
John Locke (1632-1704) oli filosoof, kes leidis et riigi ja valitsuse ülesanne on omandi, isikuvabaduse ja julgeoleku kaitse. Kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile. Kaitstes vabadust, pooldas Locke täielikku usuvabadust.
Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes (1596-1650), kes oli ratsionalismi rajaja. Descartes pidas tõsikindla teadmise saamise aluseks kahtlemist kõigis tõdedes (ka usutõdedes ja selles, kas olemasolev kord ja valitsemine vastavad mõistusele), v. a. kahtlemise fakt ise. Sellest tuletas ta teesi “Ma mõtlen, järelikult olen olemas?.
Voltaire. (1694-1778) Kesksel kohal Voltare´i ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kiriku vastu. “Purustage koletis? – oli suure mõtleja üleskutse. Ta pidas vajalikuks vabastada mõistus usulistest eelarvamustest, teha see vabaks, et maailma paremini mõista. Ta tõi näiteid kiriku kuritegevusest (ususõjad, ketserite jälitamine) ja naeris välja vaimupimedust.
Ma ei usu, et sooline võrdõiguslikus ja kristluse eitamine oleks võimalikud olnud kui ühiskonnas poleks 18nda sajandi lõpus sellised muutused toimuma hakanud.
Ülaltoodud tsitaadid lükkavad Teie väite ümber! Muutused oleksid toimunud väga eduliselt ka ilma Prantsuse revolutsioonita!
Jooni valgustusajastu olemusest:
Juba humanism oli taotelnud vaimse elu sekulariseerimist, eriti isiksuse vabastamist keskaegse askeetliku ideaali ja katoliku kiriku teokraatliku süsteemi köidikuist. Humanistid tunnistasid maist elu ja selle hüvesid iseseisvaks väärtuseks, mis tuleb vabastada kiriku hooldamise alt, õhutasid usku inimese võimete ja jõudude vastu, nõudsid soodsate tingimuste loomist isiksuse vabaks, harmooniliseks ja igakülgseks kujundamiseks ning rõhutasid inimese tahte iseseisvust ja ta mõistuse juhtivat osa maise elu arendamisel.
Ütle, kui palju oleks kolooniates olnud inimesi, kes arengu katalüsaatoriteks olid, kui poleks olnud kolonisaatoreid?
Te alahindate ühiskondliku mõtlemise loomulikku arengut. Kolooniad, kui sellised ei olnud filosoofia ja teaduse, ja ühtlasi ka ühiskonna arenguks üldsegi vajalikud.
Carl ütles:
Ei, kindlasti mitte. Prantslastel olid omad põhjused vabadust tahta ja see vabadus, mida nad tahtsid, oli ka teistsugune.
Natuke lihtsustades võib öelda, et Prantsusmaa kuningale sai saatuslikuks see, et ta küsis oma alamate käest, kuidas riiki paremini korraldada. Siis, kui ta enam nõu ei tahtnud, ei suutnud ta aga alamaid veenda, et riigiasjade üle mõtlemise võiks jälle maha jätta ja põldu edasi majandada.
Teatav side Pariisi poliitiliste ringkondade ja ülemere-asumaade (millest paljud toona Prantsusmaale kuulusid) vahel muidugi oli, aga kumbki revolutsioon poleks selle sidemeta toimumata jäänud ega tõenäoliselt ka oluliselt teistmoodi lõppenud.
@dig:
Ma pean sellega vist nõustuma, kuigi ma pole endiselt kindel selles, et ameeriklaste mõju oli väike. Pean silmas just seda, ameerika näol nägid inimesed, kuidas valgustusajastu ideid saab praktikasse panna, kuidas sõnastada seadusandlust jne. Jefferson aitas prantslasi ka nende põhiseadusega ”Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni” näol, mis laenas ameeriklaste Iseseisvusdeklaratsioonist, mõjutades omakorda igat järgnevat prantsusmaa konstitutsiooni. Ning Iseseisvussõjas osalemine oli ju ka, kui mitte viimane, siis kindlasti eelviimane nael prantsusmaa majanduse kirstu.
Merkantilistlik majandusmudel koos kaubanduslikel eesmärkidel rajatud asumaadega, panustas ju siiski tohutult nende olukorda. Justnimelt püüd oma laevastikku ülalpidada, et oma kaubandusteid kaitsta ning pärast Seitsmeaastast sõda seda uuesti ülesehitada, et kaotuse eest kätte maksta.
Maksusüsteem, mis absolutismi ülalpidamiseks kehtestati oli ka tegur, kuid selle tugevamad probleemid hakkasid kerkima siis kui selle reformimise asemel puudujääke laenudega katma hakati. Samas põhjus, miks see üldse kehtestati oli see, et sõdu, koloniaallaienemist ja Versailles lossi ehitamist rahastada. Seega ma ütleks, et kolonialism ning ameerika olid küll prantsuse revolutsiooniga tugevas seoses.
Muidu, miks Oakrocki selline saatus tabas? Miks tema kommentaaridega nii tehti.
Carl ütles:
Oakrockal on paha komme genereerida tapeeti markeerimata tsitaatidest. Siin seletab ta, et see on tigedusest. Nupp kaitseb pahaaimamatut lugejat tigeda Oakrocka eest.
@Carl:
Muidu, miks Oakrocki selline saatus tabas? Miks tema kommentaaridega nii tehti.
Põhjus oli imelihtne: ma jäin oma väite juurde, et uut testamenti muudeti 1948. aastal. Siis ma ei teadnud, et sel aastal kuulutati Lutheri usu piibel kehtetuks ja võeti kasutusele katoliiklik.
@dig:
Siin seletab ta, et see on tigedusest.
Jälestan sellist lääne rassistlikku demokraatiat, mis võimaldab islamiäärmuslastel võimule pääseda ja muudab maailma ohtlikuks püssirohutünniks. Ei taha sarnaselt selle Egiptuse naisele kusagil peksa saada, kui tanksaapaga keegi vastu pead ja rinnakorvi tümitab!
Carl ütles:
Ameeriklaste mõju ei olnud minu arusaamist mööda kausaalselt oluline faktor. Mõnedes prantslastes kergitas ta inspiratsiooni, mõned kirjatükid ja ideed olid pärit teiselt poolt Atlandi ookeani, aga enam-vähem seesama, mis revolutsiooni ajal juhtus, oleks juhtunud ka ilma ameeriklaste mõjuta. Prantsuse revolutsiooni kandvate ideede taga olid kohalikud domineerivad väärtushinnangud, valgustusajastu filosoofide mõlgutused ja hulka loogikat — aga filosoofid olid oma mõlgutamise juba suuremalt jaolt valmis saanud ja loogika ei sõltu sellest, kelle peas teda tehakse.
Huvitavamaks läheb küsimus, kuidas ameeriklased mõjutasid seda, mis toimus alates Napoleonist ja pärast teda.
dig ütles:
Sa mõtled muuhulgas seda, mis oleks juhtunud kui ameeriklased Louisianat poleks ära ostnud ja prantslased oleks seal sõdimist jätkanud? Või üldiselt huvitavaid diplomaatilisi arenguid.
@dig:
@Carl:
Kaks Sussaninit* sumpavad kaelani lumes, ürgmetsa võlusid nautides!!!! Sellise tempoga Te küll rassismi läteteni ei jõua, enne läheb jumalapäike looja.
* http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_Susanin
It is said that they did not know the road to Domnino very well, so they started to ask the locals for directions. In woods near the village they met a logger, Ivan Susanin, who promised to take them via a “shortcut” through a forest directly to the Hypatian Monastery, where Mikhail apparently was hiding. The enemies followed him and were never heard from again. It is presumed that Susanin led them so deep into the forest that they could not find a way out, and they perished in the bitter cold February night.
Aga Sa aita rassismi läteteni jõuda. Ma ülalpool mainisin, kust see rumal sõna pärit on ja eks me kunagi jõua ka sinnamaani, kes rasse ja rahvuseid segab ja mispärast.
@Oakrock:
Keegi peab seda tegema – ma näitan sulle praktiliselt kuidas kopeeritud teksti tsitaadina esitlemine käib.
Ütleme näiteks, et ma tahan oma tekstis mainida Dunning-Krugeri efekti lisades viisakalt paar lõiku millele ma tähelepanu tahan pöörata.
How on earth did I do it?! Well, kõigepealt vajutasin ma nuppu B-Quote. Siis ma kopisin tsiteeritava teksti ja vajutasin uuesti seda sama nuppu, mille ette oli nüüd ilmunud kaldkriips. Lihtne.
Carl ütles:
Nii neid kui ka näiteks seda, kuidas Napoleoni katse võimule tõusta võinuks lõppeda, kui hulka aktiivseid noori mässumeelseid tegelasi ei oleks revolutsioonide valguses Prantsusmaalt Ameerikasse seilanud.
Konspiraator ütles:
Üha enam soomlasi abiellub välismaalasega, mehed eelistavad teiste seas ka eestlannasid Õhtuleht
statistikat
Igati loogiline põhjendus ka spetsialisti poolt (kuigi IMHO pole põhjuste mõistmiseks vaja eriline spetsialist ollagi, küll aga peab olema kodanik konspiraatori laadi ajuehitusega, et jumal teab mis põhjendusi leiutada)
Konspiraator ütles:
Selleks, et rassismiveerule natuke teadust lisada, vaadakem nüüd näiteks kevadel ilmunud Royal Society protseedingut Bayesian phylogenetic analysis supports an agricultural origin of Japonic languages, mis muuhulgas esitab fülogeneetilise puu 59 Jaapani kandis räägitavast kohalikust keelest (täisteksti lk. 3665). See, et Ryûkyû keeled teistest kõige erinevamad on, ei ole loomulikult üllatus kellelegi, kes on tuttavad jaapani draama tähtsamate klišeedega — nagu veidrikust immigrant Okinawalt. Konspiraatori eriliseks rõõmuks on säherdust tüüpkarakterit kasutanud ka roosanahkne filmitegija Quentin Tarantino; temal on lausa terve peatükk pealkirjaga Mees Okinawalt. (Ajaloolisest Hattori Hanzô’st pakub lugemist näiteks Badass of the Week.)
salvey tsiteeris rahvastikuregistri spetsialisti:
Las ma oletan: riiklikust haridusest pestud ajudega “üliõpilased” on tänapäeval 99,7% ulatuses rahvuslikke väärtusi porri tallavad kultuurimarksistid (põhjendus, nagu tingiks tudengite vabameelsust ealised iseärasused, on vasakliberastide vandenõu). Välisriikidesse reisimise sagenemise taga on aga, mõistagi, -mann, -berg ja -farb-lõpuliste nimedega pankurid ja NWO, kes on pandeemiate ja mõrvarlike võõrliikide levitamisest sama huvitatud kui elanikkonna üleüldisest hõrendamisest, rassi- ja rahvustunnuste üheülbastamisest ning kogu maismaa muutmisest valgustatud eliidi ja nende tallalakkujate golfiväljakuks. Seda, mis samal ajal hakkab toimuma kirikute altareil, ei hakka ma siin üksikasjaliselt kirjeldama.
@Carl:
ma näitan sulle praktiliselt kuidas kopeeritud teksti tsitaadina esitlemine käib.
Khmmmm! Thanks. Aga … kiviaeg on kindlam.
Oakrock ütles:
Ahaa, sellepärast sulle pronksiaja religioonid ei meeldi!
salvey ütles:
See on ju jama. Egas reisimine ja koos töötamine rahvustunnet ära kaota. Ja tervet mõistust.
Egas asi ainult abieludega piirdu. Neid lugusid ju küll kui jälle mõni mittevalge karja naisi HIV,i on nakatanud ja uurimisel selgub, et tädid ei julgenud partnerilt kaitsevahendeid nõuda, et mitte rassistid olla.
Postimehes kurdab jälle keegi kaunishing, et tema iseäralik rass on välismaalt lähtuvate kultuuriliste mõjutuste ees kohutavalt kaitsetu.
Konspiraator ütles:
Jummel, jummel küll, no mis sa ütled, aga riigi, illuminaatide, marslaste või ma ei tea kelle poolt tehtavas propagandistlikus reklaamis ei soovitata igal juhul küll mingeid rassipõhiseid järeleandmisi teha.
Konspiraator ütles:
Me nägime juba, et Jaapani rahvas ei ole kaugeltki etniliselt homogeenne. Miks Konspiraator siiski nii arvab?
Tuleb välja, et Konspiraator ei ole üksi; tegemist on kaunis populaarse eksiarvamusega, mille nimi on illusioon võõraste gruppide homogeensusest, inglise keeles outgroup homogeneity effect. Lähemalt kirjutab Understanding Prejudice.
Mõnevõrra teise nurga alt aitab seda fenomeni illustreerida järgmine John Walsomi joonistus:
Nagu näha, on inimestel, kes asuvad vaatajale lähedal, hulka rohkem detaile ning iseärasusi ja nende pikkused erinevad üksteisest märksa märgatavamalt kui inimestel, kes teevad oma toimetusi vaatajast sootuks kaugel.
@Carl:
@dig:
Kas külm võttis vaprad Sussaninid ürgmetsas ära või kuidas????
Põhimõtted jagada inimesi vastavalt nende rassilistele tunnustele “kõrgemateks” ja “madalamateks” sisaldusid juba indo-euroopa religioonis: heaks näiteks hinduism Indias.
Ajaloomaterjal 6 klassile! Kastikord http://www.miksike.ee/docs/ele.....ime9-2.htm
Algselt oli arvatavasti ainult kaks kasti: valge oli võitjate, seega aarialaste kast ning must oli võidetud pärismaalaste kast, mida nimetati suudraks. Siis tekitati usulise tõlgendusega 3 aarialaste (arya) klassi. 4 klass oli teenrid ehk suudra. Nad olid loodud Brahma poriga määritud jalgadest. Need olid India põliselanikud.
Lisaks neile eksisteerisid ühiskonnas veel — puutumatud ehk paariad, kes olid ühiskonnast välja heidetud. Arvati, et nende puudutamine rüvetab teist inimest. Nemad pidid täitma kõige ebameeldivamaid töid – koristama mustust, nülgima tapetud loomadelt nahku jne.
Kastikord oli väga range, eluks ajaks pidi inimene jääma sinna kasti, kus olid ta vanemad. … Puutumatute last peeti sündimisest saadik ebapuhtaks.
***************
Ametlikult kestis selline süsteem kuni 1949 aastani – see on ju sulaselge rassism, mitte mingid religioossed selgitused ei muuda seda suhtumist normaalseks.
Fox News edastab rassismiuudiseid Georgiast, kus osariigi põllumajandusministeerium on jõudnud järeldusele, et rassistlik Mehhiko päritolu immigrantide tagakiusamise seadus maksab osariigi põllumeestele miljoneid dollareid põllul raisku läinud saagi näol, kuna mittemehhiklaste tahtmised ja oskused raskeid põllutöid teha jäävad napiks.
Vanadel georgialastel lihtsalt ei ole sedasorti tegemisteks sobivat töö-eetikat.
Mõned majandusteoreetikud soovitavad tööd vaadelda kaubana ja pakkumise langemise korral seda kompenseerida hinna tõstmisega. Ehk on sellest siingi abi?
Ohvitser mõnitas kaitseväkke tööle kandideerinud naist EE
Delaware’i ülikooli teadlaste uuring annab mõista, et enamusrühmad poodavad vähemuste assimileerimist (seni, kuni on ise enamuses). Vähemussejääjad enamasti assimileeruda ei taha, rõhuvad rohkem pluralismile.
Lustakaid juhtumisi KKK ja mustanahaliste kirikuga Konföderatsiooni maadelt:
Konspiraator, kui Sa nüüd aru said, et Jaapan siiski kaugeltki nii etniliselt homogeenne ei ole, nagu Sa varem arvasid, siis võiksid selle vähemalt kõva häälega välja öelda. Juunõu, lugejate hüvanguks.
Siin oli Jaapanist juttu, seal ei ole välismaalase elu sugugi lihtne, kuna kultuurilised erinevused on suured. Väikesed infokillud hr. Viisemanni elust.
Parima pensionifondi juht Andres Viisemann – pigem kunstnik kui pankur http://www.ekspress.ee/archive.....d=48245723
… Mulle meeldib, mismoodi asjad on seatud – kas või see, et sõnad “ilus” ja “puhas” tähendavad sama asja – ning elada on Jaapanis hea ja mugav. Aga laiemalt sisse, ma usun, ei sulandu ma sellesse ühiskonda kunagi. Ka mu poisil pole väga suurt šanssi lõpuni omaks võetud saada, sest ta mõlemad vanemad pole jaapanlased.
…………………
Mulle on silma jäänud, kui pikalt Jaapanis asju ette planeeritakse. Sugulasele küllaminekust antakse teada vähemalt nädal ette. ….
…………………
Siin lähenetakse kõigele samm-sammult, võib-olla rohkem aega kulutades, kuid see-eest hästi läbimõeldult.
Konspiraator.
Leidsin ekstra Teie jaoks vana artikli Hitleri esoteerikahuvi kohta. Kahjuks kahtlaselt leheküljelt, aga originaallehekülg on maas.
Millist usku oli Hitler http://www.hot.ee/tokrofiiling/usk.html
L. Povel Z. Berze Ajakirjast “Nauka i Religija” 1966 nr. 110 ja 11 tõlkinud K. Penter
Ja nimelt sellel maal, selles keskkonnas kerkib esile üldine epideemiline mõistuse haigestumine. Einsteini ja Plancki maal ilmub “aarialik” füüsika. Humboldti ja Hegeli maal luuakse rassiteadus.
Meile tundub, et neid hämmastavaid nähtusi pole võimalik ära seletada ainult majandusliku inflatsiooniga. Arvame, et palju otstarbekam on neid põhjusi otsida mõnedes moonutatud kosmogooniates ja veidrates usuõpetustes. Need õpetused mängisid natsliku Saksamaa elus suurt rolli. Need väljendusid teaduses, poliitikas, ühiskondlikes sidemetes ja suhetes. Neil oli hulgaliselt poolehoidjaid tolleaegse Saksamaa “kõrgemates kihtides”. Alles sellisel foonil muutub natsismi sünge pale meile enam mõistetavaks.
…………………………..
“Oma olemuses,” kirjutab endine Danzigi senati esimees Rauschning, “seisab iga sakslane ühe jalaga Atlantises. Sealt otsib ta oma paremat osa ja pärandust. Selline sakslaste kahestumine, mis avaldub võimes elada nii reaalses kui ka ettekujutuste maailmas, väljendub eriti eredalt Hitleri isikus. Selles peitub võti tema “maagilise sotsialismi” jaoks”.
…………………….
“Meid neatakse kui hinge vaenlasi,” kõneles Hitler, “ja me oleme need, kuid palju sügavamas mõttes kui seda suudab mõista kodanlik teadus oma idiootlikus uhkuses.”
Me ei kavatse siin arutada ühtede või teiste võimaluste olemasolu, mis avavad tee inimisiksuse arenguks. Me räägime usust salajastesse, varjatud jõududesse, mis on inimeses uinunud. Selline usk viib mõnikord teaduse eitamisele ja “tavaliste inimeste” põlgamiseni. Selline inimene, kes on andunud sellele usule, peab endaga võrdseks vaid väga väikest osa inimestest. Ülejäänud on tavaline mass, inimkond – teiste sõnadega molluskid, mittetäisväärtuslikud inimesed; kristlik Jumal aga on nende ussikeste Karjane.
***************
Juhin tähelepanu ka vigadele!!! Artiklis on juttu salaühingust “Fuhle” – tegelikult oli nimi ”Thule”
dig ütles:
On küll. Ega tühised vahed eri saarte elanike vahel laiemat pilti muuda. Pole seal ju miljoneid moslemeid ja neegreid mürtsu tegemas.
Kas Sa tahad tõesti öelda, et kaks inimest on etniliselt homogeenne grupp niikaua, kuni kumbki neist pole moslem ega neeger?
Kõrvalepõikena olgu meenutatud, et Ryûkyû keeled eraldusid teistest Jaapani saartel räägitavatest keeltest umbes poolteist kuni kaks tuhat aastat tagasi. Euroopas vastab säärasele ajalisele eraldatusele näiteks romaani keelte puu juur. Ju siis Konspiraatori maailmas prantsuse ja itaalia keelel vahet ei tehta ning Rootsi-Norra-Taani moodustavad sootuks homogeense etnose.
dig ütles:
Mis need kaks inimest siia puutuvad? Euroopas pole ju kaks moslemit ja kaks neegrit? Neid on natukene rohkem.
Ahaa, Sa siis ikka tunnistad, et Jaapan ei ole isegi niivõrd etniliselt homogeenne kui Skandinaavia?
No kui Sa tõendad, et Jaapani linnades käib samasugune hullumaja nagu Skandinaavias, siis võibolla, et isegi tunnistan.
Ootan allikaid Jaapani linnades põletavate ja vägistavate murjanite kohta.
Konspiraator ütles:
Aga see pole ju küsimus antud hetkel.
Carl ütles:
On küll. Kogu see Jaapani dialektide ümber keerutamine on ju ainult selleks, et diskussioon põnevamatelt asjadelt eemale suunata. Või milleks muuks on on vaja nägeleda seltskonna kallal, mis ei oma Jaapani igapäevaelus absoluutselt mitte mingisugust mõju ja pakub huvi ainult lingvistidele?
Konspiraator ütles:
Kui nüüd meelde tuletada, siis kergitas kogu Jaapani etnilise homogeensuse teema üles keegi tuntud kultuurimarksist, Konspiraator nimeks.
Kui nüüd multikultuursusest rääkida, siis Jaapanis on juba hulka põlvkondi probleemiks olnud nääklemine korea päritolu immigrantidega, iseäranis pärast viimast ilmasõda ja Jaapani okupatsiooni Koreas. Tänapäevaks on Jaapani korealased rajanud mitu esindusorganisatsiooni, kellest üks kurikuulsamaid on Chôsen Sôren. Mõned konspiraatorid on teoretiseerinud, et Jaapani võimudel ei ole tahtmist tolle organisatsiooni tegemisi uurida, kuna muidu võidaks neid rassismis süüdistada — ja, et seda rassismihirmu kasutavad agarasti ära nii organiseeritud kuritegelikud jõud kui Põhja-Korea valitsus. Asjassepuutuvaid mõtteid on konspireerinud näiteks Wikileaks, kes aga miskipärast süü Ameerika valitsuse — nimelt CRS’i — kaela omistab.
Konspiraator ütles:
Siin on selgitustele praktilised ülesanded ka lisatud, et kellelgi igavaks ei läheks: .Miks inimesed on erinevad? Rassid.
Tuleme siis aga tagasi oma lammaste juurde.
Konspiraator, kas Sa möönad tõendite valguses, et Jaapani elanikkond ei ole kaugeltki nii homogeenne kui Sa sellele küsimusele Allahi tahtel paista lasknud oled?
dig ütles:
Ta ju juba ütles, et ei mööna, kuna Jaapani mitte-homogeensus pole õige mitte-homogeensus — selline, mida põhjustavad murjanid, keda on tänaval lihtne ära tunda lisaks nahavärvile selle järgi, et nad a) vägistavad ja b) põletavad.
Konspiraator pomises seda tasakesi ridade vahel. Aga võib-olla on meil mõni lugeja, kes ei mõista ridade vahele kiigata? Nonde hüvanguks oleks Konspiraatorist väegadi viisakas kõva ja selge häälega üles tunnistada, et tema rassism ei põhine mitte faktidel vaid usul.
The Guardian näitab pilte Haitist, mille ülesehitamine jätkuvalt viibib. Üks teguritest on see, et lubatud välisabist on vaevalt pool kohale jõudnud.
dig ütles:
Juba ma ei tea mitmes kord…..Mitu korda ma siia pean kirjutama, et see sõna on massimõrvar Trotski haige aju leiutis ning sellist nähtust maailmas lihtsalt ei eksisteeri.
Või kui eksisteerib, siis äkki selgitaksid, mis asi see on ja kuidas antud nähtust määratleda.
@Konspiraator:
Mitu korda ma siia pean kirjutama, et see sõna on massimõrvar Trotski haige aju leiutis ning sellist nähtust maailmas lihtsalt ei eksisteeri.
Kustkohast Te sellise mõtte olete leidnud? Ma ju tõin välja rassismi allika – indo-euroopa religioon. Rassism ilmnes kõige jubedamalt Indias suhtumises paariate klassi. On tõenäoline, et seda ebaõiglast ning inimlikkust solvavat suhtumist peeti varasematel sajanditel tänu religioonile lihtsalt normaalseks. Aga see on kogu aeg olemas olnud.
Või kui eksisteerib, siis äkki selgitaksid, mis asi see on ja kuidas antud nähtust määratleda.
Racism http://en.wikipedia.org/wiki/Racism
The UN does not define “racism”, however it does define “racial discrimination”: According to the United Nations Convention on the Elimination of All Forms of Racial Discrimination,
the term “racial discrimination” shall mean any distinction, exclusion, restriction, or preference based on race, colour, descent, or national or ethnic origin that has the purpose or effect of nullifying or impairing the recognition, enjoyment or exercise, on an equal footing, of human rights and fundamental freedoms in the political, economic, social, cultural or any other field of public life.[12]
This definition does not make any difference between discrimination based on ethnicity and race, in part because the distinction between the two remains debatable among anthropologists.[13] Similarly, in British law the phrase racial group means “any group of people who are defined by reference to their race, colour, nationality (including citizenship) or ethnic or national origin”.[14]