Head uut — 2012. aastat! (+kosmiline video)

224 Replies to “Head uut — 2012. aastat! (+kosmiline video)”

1. Paavst: homod hävitavad inimkonna Postimees, elu.24

   Paavst Benedictus XVI pidas Vatikanis resideeruvatele diplomaatidele uusaastakõne.

   Põhirõhk oli kõnes sellel, et homoabielud võivad inimkonna hukatusse ja väljasuremiseni viia, edastab Reuters.

   Ligi 180 riigi esindajale kõnelenud paavst sõnas, et «mehe ja naise vaheline abielu on püha ning see aitab inimkonnal edasi eksisteerida».

   «Mehe ja naise vaheline abielu on ühiskonna alustala, mitte vaid sotsiaalne traditsioon. Poliitika, mis lubab samasooliste abielusid, ohustab kogu inimkonna tulevikku,» lausus paavst.

   Paljudes Euroopa riikides on homoabielud lubatud.

   Vatikan ja katoliku kirik on samasooliste paaride abi- ja kooselude vastu.

   Katoliiklasi on kogu maailmas umbes 1,3 miljardit. Katoliku kiriku sõnul ei ole homoseksuaaliks olemine patt, kuid sellega kaasnevad teod on.

   Vasta  |  Tsiteeri

2. Jaan Tallinn: Meie laste elude päästmisest

   Nii palju, kui ma näinud olen, tehisintellekti loojad praegu kahjuks ettevaatlikkusega ei hiilga. Palehigis mõeldakse, kuidas ehitada tehisintellekt, mis inimestest ikka targem saaks. Ent tuleviku seisukohalt on hoopis olulisem välja mõelda, kuidas inimestest targemat tehisintellekti kontrollida — see on osutunud keerulisemaks probleemiks kui tehisintellekti loomine. Veelgi enam, see probleem tuleb lahendada enne, kui esimene tehisintellekt valmib! Kujutage näiteks ette superintelligentset masinat, mis meist miljardeid kordi kiiremini mõtleb — tema vaatevinklist oleme paigale tardunud kujud, millest vajaduse korral saab vett ja süsinikku ammutada.
   Kuna isikliku õnne seisukohast pole liigi kui terviku käekäik inimesele otseselt oluline ja kuna kultuurilises mälus pole jälgegi inimliigi väljasuremisest ega tehisintellektist, siis kõlab sellise teemaga tegelemine paljudele lihtsalt eks­tsentrilise veidrusena.

   Kuid inimkond on tehnoloogia arengu tõttu jõudnud olukorda, kus maailma ja isegi universumi tulevik ei sõltu enam ühiskonnast, vaid konkreetsetest indiviididest, kelle käeulatuses on punased nupud. Selles uudses maailmas hakkama saamiseks on meil vaja inimesi, kes usaldavad mõistust rohkem kui oma ürgseid instinkte.

   Vasta  |  Tsiteeri

3. Ago Samoson: haridussüsteem valija (taas)tootmiseks Postimees

   Kaitsekulutuste laastav kaks protsenti on mitu korda suurem kui teaduse eelarve, ka on nendest kulutustest lausa keelatud kasutada rohkem kui kaks protsenti mingiks arendustööks – selle rahaga saaks paar tanki üle värvida. Sellises kontekstis kujuneb hariduse tähtsus täiesti kriitiliseks.

   Kahjuks on senine haridusreform tegelenud peamiselt diskussiooniga, kas lõigata sent pooleks risti või lapiti ja mida teha mitmekümne tuhande noorega, kellega midagi teha pole – töökohti ei jätku, õppimisvõimet samuti mitte. Meie haridussüsteem tagab nomenklatuurile väga sobivalt ainult elektoraadi taastootmise – see on klass, kes ei suuda ega tahagi oma hulgast uusi liidreid leida.

   Pigem valitakse endiselt tuntud nimega poliitikut, kes soovitab tööpuudust likvideerida lumeloopimisega, kui «omasugust» naabri-Antsu.

   Kosmeetika asemel peaks haridusreform eelkõige keskenduma noore ajuressursi kvalitatiivsele dimensioonile.

   Siin võiks esile tuua kolm momenti.
   1. Noore inimese intellektuaalset ja sotsiaalset arengut ei tohiks mingil juhul pärssida kohustusliku sõjaväeteenistusega.
   2. Kõrgema matemaatika ja kvantmehaanika alused tuleks teha selgeks gümnaasiumis. Selleks annab 12. klass aega piisavalt, võiks ka kaaluda kuuepäevase nädalakoormuse taastamist.
   3. Ülikooliõpe peab muutuma (teadus/arendus-)projektipõhiseks, juba esimesel kursusel tuleb kujundada tegevuse selgrooks konkreetne uurimistöö, kus aine(punkti)d valitakse vastavalt selle teema vajadustele. Vahetud juhendajad võiksid olla stipendiumite ja ühikakohtade asjus (kaas)otsustajad.

   Vasta  |  Tsiteeri

4. Kirurg Jüri Teras kirjutab EPL-is arstikutse omandamise ning Eestis ja mujal praktiseerimisega seonduvast, andes mh mõista, et kui arste napib, hakkavad seni koolitatud spetsialistide pärusmaaks olnud probleemidele “lahendusi” pakkuma arstide alternatiivid.

   Ametid, mis peaksid takistama silmamoondajate tegutsemist, ei näi justkui muret tundvat. Alles hiljuti nägin üht lehekuulutust, kus kaartide paneku ja needusest vabastamise kõrval pakuti ka vähkkasvajast vabanemist! Loomulikult ei olnud kuulutaja mõni tunnustatud onkoloog, vaid idamaise nimega tundmatu.

   Korra püüdis hea kolleeg ülikoolilinnast pöörata ametnike tähelepanu Eestis ilma lubadeta töötavatele meedikutele, kuid pärast pikka ootamist saabunud arrogantne vastus ei julgustanud edaspidi urgitsema. Kõik need „spetsialistid” töötavad rahumeeli Eestis edasi. Nii riiklikes haiglates kui ka erasektoris. Kas või ilukirurgias on põrandaaluseid tegutsejaid õige mitmeid.

   Vasta  |  Tsiteeri

5. salvey tsiteeris isand Tallinna:

   Kujutage näiteks ette superintelligentset masinat, mis meist miljardeid kordi kiiremini mõtleb — tema vaatevinklist oleme paigale tardunud kujud, millest vajaduse korral saab vett ja süsinikku ammutada.

   dig kujutab ette, et superintelligentne masin oskab üles leida ka hõlpsamini ammutatavad vee ja süsiniku allikad nagu Atlandi ookean ja Ruhri söebassein. Pealekauba on neis nimetatud substantside kontsentratsioon natuke kõrgem kui inimestes.

   Vasta  |  Tsiteeri

6. Jesus & Mo on lõpuks leidnud moslemid, kes võtsid vaevaks pühaduseteotuse üle viriseda, kirjutab PZ Myers.

   Now at last there has been a little protest: University College London is having a censorship fight over the use of Jesus & Mo by the Atheist, Secularist, and Humanist Society. It’s much more polite than a riot, at least, but just as stupid.

   The Ahmadiyya Muslim Students Association is protesting. Apparently, once you’ve been informed that a group of deluded idjits finds your signage offensive, you’re supposed to immediately take it down and apologize.

   Vasta  |  Tsiteeri

7. Põhja-Maal teeb ilma ekstremism, nagu teatab klimatoloog Jeff Masters.

   December 2011 jet stream pattern the most extreme on record
   The cause of this warm first half of winter is the most extreme configuration of the jet stream ever recorded, as measured by the North Atlantic Oscillation (NAO). The Arctic Oscillation (AO), and its close cousin, the North Atlantic Oscillation (which can be thought of as the North Atlantic’s portion of the larger-scale AO), are climate patterns in the Northern Hemisphere defined by fluctuations in the difference of sea-level pressure in the North Atlantic between the Icelandic Low and the Azores High. The AO and NAO have significant impacts on winter weather in North America and Europe–the AO and NAO affect the path, intensity, and shape of the jet stream, influencing where storms track and how strong these storms become. During December 2011, the NAO index was +2.52, which was the most extreme difference in pressure between Iceland and the Azores ever observed in December (records of the NAO go back to 1865.) The AO during December 2011 had its second most extreme December value on record, behind the equally unusual December of 2006. These positive AO/NAO conditions caused the Icelandic Low to draw a strong south-westerly flow of air over eastern North America, preventing Arctic air from plunging southward over the U.S. and Europe.

   Vasta  |  Tsiteeri

8. Universe Today kirjutab uurimusest, mis väidab, et valdaval enamikul Linnutee tähtedest on planeet või isegi mitu.

   An international team of astronomers used the technique of gravitational microlensing in six-year search that surveyed millions of stars. “We conclude that stars are orbited by planets as a rule, rather than the exception,” the team wrote in their paper.

   “We have searched for evidence for exoplanets in six years of microlensing observations,” said lead author Arnaud Cassan from the Institut de Astrophysique in Paris. “Remarkably, these data show that planets are more common than stars in our galaxy. We also found that lighter planets, such as super-Earths or cool Neptunes, must be more common than heavier ones.”

   The astronomers surveyed millions of stars looking for microlensing events, and 3,247 such events in 2002-2007 were spotted in data from the European Southern Observatory’s PLANET and OGLE searches. The precise alignment needed for microlensing is very unlikely, and statistical results were inferred from detections and non-detections on a representative subset of 440 light curves.

   Three exoplanets were actually detected: a super-Earth and planets with masses comparable to Neptune and Jupiter. The team said that by microlensing standards, this is an impressive haul, and that in detecting three planets, they were either incredibly lucky despite huge odds against them, or planets are so abundant in the Milky Way that it was almost inevitable.

   Vasta  |  Tsiteeri

9. Häädemeeste UFO-uurija: „Aga siis tulid inglid, terve taevas oli tulesid täis!”
   

   Meditsiinidoktor Ivo Kolts (55) pani välja fotonäituse „Tuled taevast”, mille piltidel on näha Häädemeeste ümber tiirutavad tundmatud valgusobjektid.

   „Mu eksämm on psühhiaater, ja ta oli mu tervise pärast mures,” räägib doktor Ivo Kolts ja segab innukalt kohvi. Ta vajabki peaasjalikult suitsu ja kohvi. Söögile ta suurt rõhku ei pane.

   “…aga kui ma olin näidanud neid pilte, mis ma ufodest olen teinud, muutus eksämma maailmapilt kardinaalselt! Ta ei muretse enam minu pärast!”

   Ülikond, lips, galantne välimus, peene raamiga prillid, üüratusuur mahtuniversaal…

   Me ei kohtu Häädemeestel, vaid Tallinnas, sest doktor Koltsil on asja fototorni Kiek in de Kökis. Seal on üleval tema fotonäitus „Tuled taevast“ — Häädemeestel pildistatud salapärased tuled, mille kohta ütleb ta ise inglid või jumalikud objektid, aga täpsemalt ei oska seletada, mis need sellised on.

   Loodetavasti reisib imepärane näitus Tartusse ka, läheks ka kaema :)

   Vasta  |  Tsiteeri

10. 30. detsembril kirjutas EPLis ulmekirjanik Veskimees, et kui asju õigete nimedega nimetada, söövad suurte tööstusriikide elanikud solki ja kannavad kaltse. Tänases Ekspressis kirjutatakse moekunstnikust, kelle ampluaa ongi äravisatud kaltsudest moe loomine. Eile ilmus AlterNetis aga huvitav toiduteemaline artikkel, mis tutvustab samalaadset trendi: sellise toidu, mida oleme harjunud prügina minema viskama, söömist ja restoranis teistelegi pakkumist.

    When you eat dates, do you also eat the pits?

    Trace Leighton does. As the co-owner of Origen, a “farm-to-fork” restaurant in Berkeley, California, Leighton saves date seeds, then dries them and grinds them into a paste that subtly flavors trifle and honeycake.

    “They’re high in protein,” she says.

    She also halves nectarine pits and extracts their kernels, grinding these into pastes or boiling them into delicately flavored syrups.

    If milk sours in her kitchen, she bakes with it rather than pour it down the drain. Coffee left over in coffeepots at day’s end? Freeze it in ice-cube trays: These babies won’t dilute tomorrow’s iced-coffee drinks.

    Such waste-not ingenuity is part of a new movement among chefs who are taking sustainability to new heights by gazing into the depths: that is, at what would otherwise be deemed not fit to eat. While we’ve heard of snout-to-tail, “whole-animal” restaurateurship, the practice of creating fabulous dishes from stems, seeds, skins and other usually discarded plant parts gives “bottom of the food chain” a whole new meaning.

    Sean Baker, who spearheads this movement, calls it “compost cuisine.”

    Vasta  |  Tsiteeri

11. Perearst Talvik: perearsti koormamise asemel kasutage oma talupojamõistust

    Palju aitaks Talviku arvates perearstide koormust vähendada see, kui inimesed enne arsti juurde tulemist mõtleksid ja kasutaksid talupojamõistust. “Kas ikka on üldse vaja arstile helistada? Võib-olla on mu pereõde seda mulle korduvalt õpetanud?” Kui on köha ja väike palavik, siis tasuks vaadata Talviku sõnul internetist, sest see on materjali täis, mis sellisel puhul tegema peab.

    Küsimusele, kas selline suhtumine inimesi vihastada ei või, küsis Talvik, et kumb on parem, kas süsteem läheb lõhki pöördumistest, mida saaks ravida patsient ise või küsida nõu apteegist ja 2-3 päeva ennast jälgida.

    “Oleks hea, kui inimene võtaks ka ise vastutuse. Õpitud abitus on muutunud suureks probleemiks. Lihtne oskus ennast aidata hakkab kaduma,” sõnas ta.

    Talvik lisas, et näiteks koduvisiidid on üldse unustuste hõlma vajunud, sest tänapäeval puudub selle järgi vajadus.

    Õnneks tol ajal, kui minu lapsed väikesed olid, tegid arstid veel koduvisiite ka.

    Vasta  |  Tsiteeri

12. Kosmosesse saadetakse Eesti koolitüdruku Milena nimeline satelliit Postimees

    Kohtla-Järve tüdruk Milena Kaznatšejeva saab mõne aasta pärast uhkeldada, et kosmoses on temanimeline satelliit.

    Just Milena võitis Euroopa Komisjoni projekti raames kõigis Euroopa liikmesriikides korraldatud joonistusvõistluse, mille võitjate nimesid hakkavad kandma Galileo programmi raames kosmosesse saadetavad satelliidid.

    Eesti joonistusvõistlusele esitati kokku üle 700 töö. Žürii üks liige, Tartu Ülikooli dotsent Mart Noorma ütles, et otsuse tegemine polnud sellest hoolimata väga raske. «See on pilt, mille me oma seinale koju riputaksime, pilt, mis paneb vaataja mõtlema.»

    «Tegu on futuristliku lahendusega, kus pilti vaadates tekib küsimus: mis see on? Mina tehnilise inimesena arvasin, et see kujutab suure kiirusega läbi kosmose lendamist. Kes arvas, et see on kosmiline plahvatus, kes seda, et on ilus sädelev või kiirgav täht,» kirjeldas ta.

    Noorma sõnul tuli kosmoseteemalisest joonistusvõistlusest ilmekalt välja, mida lapsed mõtlevad, kui öelda sõna «kosmos». «Üle poole piltidest kujutasid tulnukaid, rohelisi sarvedega mehikesi. Teine väga suur motiiv oli Saturn oma rõngaga. Mõnedel piltidel oli püütud kajastada Galileo tehnilist poolt – kuidas see asi kosmoses töötab, selliseid oli ka finalistide seas,» rääkis ta.

    Mart Noorma naljatas, et Milena võit oli justkui tähtede poolt ette määratud: «Kui Milena sündis sajandivahetusel ja sai oma nime millenniumist, siis see on parasjagu grandioosne nimi, mis sobib hästi Eestit esindama selles nimede peres. Kuna ta on ise öelnud, et tal on suur huvi reaalteaduste vastu, siis ma väga loodan, et ma näen teda umbes 8-9 aasta pärast Tartu Ülikooli füüsikaüliõpilaste nimekirjas.»

    Vasta  |  Tsiteeri

13. salvey ütles:

    Õnneks tol ajal, kui minu lapsed väikesed olid, tegid arstid veel koduvisiite ka.

    Kas ma võin sellest ühelauselisest kommentaarist arvata, et sinu arvates tuleks sundida perearste tulema koduvisiitidele? Mitte lahendama asju talupojamõistuse, koduste raviviiside ja eneseusaldamise mõistlikul viisil? Ise lapsevanemana pole ma küll pidanud arsti koju kutsuma. Selleks on internet ja telefon.

    Vasta  |  Tsiteeri

14. @Liina:
    Minu omad tõepoolest on kahjuks lapsena mõned korrad antibiootikume vajanud, karta on, et andmata jätmine oleks võinud ka letaalselt lõppeda; nende määramiseks on aga tarvilik, et arst kurku vaataks/kopse kuulaks, antibiotsid pole teatavasti vabamüügil, kuigi ma tõepoolest omandasin päris ruttu arusaamise selle kohta, millal neid läheb tarvis, millal mitte; kinnitan, et pole iial kuulunud inimeste hulka, kes ilmaasjata arste tülitaks, nii et kui pöördusin/pöördun, siis asja pärast.
    Talupoegadel oli teatavasti lapsi hulgim, kõik neist ei elanud mitte täisealiseks, minul aga vaid 2 ja miks nad surema oleks pidanud, kui ravimid on leiutatud.

    Ise lapsevanemana pole ma küll pidanud arsti koju kutsuma. Selleks on internet ja telefon.

    Aga kui laps peaks siiski nii haige paistma, et tema näitamiseks arstile tekib vajadus, väljas on 10 kraadi külma, kas siis tõesti on mõistlik tema kuhugi transportimine koduvisiidi asemel?

    Aga noh, uus aeg, uued kombed. Viimasel ajal on ikka päris tihti pähe tulnud mõte, et taevale tänu, minu omad on täiskasvanud, arstiabi arstiabiks, ka haridus paistab sinna talupoja aegadesse tagasi pürima, nii et kui tahad lapsele keskharidust anda – ja talus teatavasti koolitati enamasti ainult üht last põhjalikumalt, tuleb ta päris kaugele linna saata. (kui juhtud maal elama nagu mina)
    Siinkohal on sobiv meenutada muidugi Tammsaaret, Tõe- ja Õiguse II osa, ja Indreku kõike muud kui lihtsalt kulgenud kooliteed Mauruse juures. Mauruse ainus tütar (Miralda, Diralma, Radilma) aga mäletatavasti suri tuberkoloosi, see on isegi tänapäeval võimalik, tuleb nentida, kui juhtud ravimitele allumatu bakteri saama.

    Vasta  |  Tsiteeri

15. @salvey:
    Antibiootikumide määramine ei tule nii ootamatult, et oleks vaja arsti koju kutsuda esimese õhtu järel. Sellele eelneb tavaliselt pikemajalisem probleem ja lahendamine teiste meetoditega. Ning tavalisi külmetushaigusi antibiootikumidega ravida ei ole tõenduspõhine, mõistlik ja mõttekas.
    Arsti nõu on tänapäeval võimalik saada ju telefoni teel. Need abiliinid töötavad väga hästi. Arsti juurde tuleks siiski minna siis, kui kodused vahendid ei aita. Ning selle vastu pole ka arstil mitte midagi. Tavaliselt sellisel juhul ei ole ka õigustatud koduvisiit, sest vaja on teha analüüse, protseduure, mida kodus teha ei saa.

    Tuberkuloos on ju midagi muud kui tavaline külmetus. Artiklis millele viitad pole sellest juttu mitte grammi eest.

    Vasta  |  Tsiteeri

16. Liina ütles:

    Ning tavalisi külmetushaigusi antibiootikumidega ravida ei ole tõenduspõhine, mõistlik ja mõttekas.

    Ma ei tea kas angiin või kopsupõletik on Sinu meelest tavalised külmetushaigused või ei, aga nende ravi antibiootikumidega on küll tõenduspõhine ja mõtekas ning ravi vajadus võib, kuid ei pruugi muidugi, ka üle öö tekkida.
    Aga kordan veel, et minu lapsed on täisealised, viimasest arsti koju kutsumisest on möödas ca 7 aastat, ja ma ei ole tõesti eriti kursis, mismoodi need asjad kõik tänapäeval käivad.

    Vasta  |  Tsiteeri

17. salvey ütles:

    Liina ütles:

    Ning tavalisi külmetushaigusi antibiootikumidega ravida ei ole tõenduspõhine, mõistlik ja mõttekas.

    Ma ei tea kas angiin või kopsupõletik on Sinu meelest tavalised külmetushaigused või ei, aga nende ravi antibiootikumidega on küll tõenduspõhine ja mõtekas ning ravi vajadus võib, kuid ei pruugi muidugi, ka üle öö tekkida.
    Aga kordan veel, et minu lapsed on täisealised, viimasest arsti koju kutsumisest on möödas ca 7 aastat, ja ma ei ole tõesti eriti kursis, mismoodi need asjad kõik tänapäeval käivad.

    Õhtulehe artikkel ei maini mitte poole sõnagagi angiine ja muid näidustusi, mille puhul on loomulik, et pöördutakse arsti poole. Ning ka mina pean külmetushaiguste puhul silmas ikkagi keskmise kuluga viirusnakkusi (köha-nohu-palavik jne) Miks sa siis kohe hullud näidustused tood, kui probleemiks on tavalised näidustused?

    Vasta  |  Tsiteeri

18. Liina ütles:

    Õhtulehe artikkel ei maini mitte poole sõnagagi angiine ja muid näidustusi, mille puhul on loomulik, et pöördutakse arsti poole.

    Ma ju ütlesingi algselt selle artikli peale ainult ühe lause, nagu sa ise ka ära märkisid, nimelt et vanasti tegid arstid kutsel koduvisiite, mis IMHO oli vajalik (ja väga laialdane praktika)

    Vasta  |  Tsiteeri

19. Meelelahutustõrje Sirp, Kaarel Tarand

    Mu jutu mõte pole see, et rahvusringhäälingu kanalid tuleks hommepäev kinni panna. Kui kaua, kui kallilt ja milleks avaõiguslikku meediasüsteemi muutuva ja areneva tehnoloogia tingimustes veel ülal pidada, on aga küsimus, millele peab ühiskond nii meil kui mujal pikemas perspektiivis vastuse leidma. Seni aga, ja eriti Eestis, kus avalik vaimsus on aasta-aastalt muutunud senti veeretavamaks, karmimaks ja rangemaks kui šoti puritaanidel 400 aasta eest, ei saa ju piirduda ainult ühe kojanurga puhastamisega, kui patupesi on kõikjal. Kui juba Cartlandide dihlofossitamiseks läks, siis tuleb lisaks rahvaraamatukogudele üle käia nii rahvusringhääling (sh „aasta hitte” levitavad raadioprogrammid) kui ka teatrite operetilavad. Kui meelelahutus on mittedoteeritav eralõbu, siis olgu ta seda kõikjal, mitte valikuliselt.

    Jätaks siinkohal oma asjatundmatu hinnangu artiklile (ja käsitletud temaatikale) andmata, aga mainiks ära, et IMHO tuletab antud retoorika meelde oma-aegse võitluse kodanlike iganditega.

    Vasta  |  Tsiteeri

20. Liina ütles:

    Kas ma võin sellest ühelauselisest kommentaarist arvata, et sinu arvates tuleks sundida perearste tulema koduvisiitidele?

    See on ilus näide rassismiveerus mainitud illusoorsest kontrastist. Võib-olla isegi retoorilisest kontrastist. Sinisilmne dig ei paneks muidugi Liinale süüks demagoogilist kontrasti, mis siis, et too kodus sünnitamise teemas kummalisi eos arstivaenulikke ideid välja käis.

    Vasta  |  Tsiteeri

21. salvey ütles:

    Ma ju ütlesingi algselt selle artikli peale ainult ühe lause, nagu sa ise ka ära märkisid, nimelt et vanasti tegid arstid kutsel koduvisiite, mis IMHO oli vajalik (ja väga laialdane praktika)

    Teevad tänapäeval ka. dig läks esmaspäeval haiguslehele ja esimene asi, mida perearsti vastuvõtt telefonis küsis, oli, kas arst peaks koju tulema …

    Liina ütles:

    Antibiootikumide määramine ei tule nii ootamatult, et oleks vaja arsti koju kutsuda esimese õhtu järel.

    … ja kui dig arsti juurde jalutas, määras see täiesti ootamatult antibiootikumravi.

    Vasta  |  Tsiteeri

22. 13. kuupäeva ja reede puhul vahendab LIFE pilte 1940. aasta 13. detsembril maha peetud Chicago Ebausuvastase Ühenduse peost. Üritus peeti ruumis 13, laudu seati üles 13 ja iga laua äärde pandi 13 inimest. Oli reede.

    Vasta  |  Tsiteeri

23. New Scientist kirjutab, kuidas looma- ja taimeriigi vaheline piir hägustub.

    Vasta  |  Tsiteeri

24. Wired vahendab evolutsiooniuudiseid Itaaliast, kus Täiesti Resistentse Tuberkuloosi ilmumine kuulutab antibiootikumiajastu lõppu.

    Both women were middle-aged at most (the journal says only “younger than 50″), born in Italy, from middle class families, and otherwise healthy, with no diseases that would put them at greater risk of TB infection. (Among other things, that means no HIV.) They were both treated at the E. Morelli Hospital, a giant TB sanatorium in the town of Sondalo, north of Milan near the Swiss border. They were both diagnosed by local doctors and treated with repeated rounds of the normal TB drugs — three rounds each — before someone recognized that something unusual was happening. They were separately admitted to the Morelli hospital with what the paper calls “a very severe clinical picture (extended bilateral cavities),” which means the TB infection had eaten away the tissue of their lungs, leaving empty dead zones. (If you’d like to see what that looks like, here are some pathology images, not from these women.)

    The first woman actually caught multi-drug resistant TB from her mother and gave it to her 14-year-old daughter (who is not the second case in the paper — more on her below). She was treated in three different hospitals, with 17 different antibiotics, for 422 days, or 14 months — and took TB drugs for 94 months before her untreatable disease killed her.

    Vasta  |  Tsiteeri

25. Liisa Past: normatiiv-Eesti Postimees

    Allakirjutanu, nagu ka mitmed teised humanistid või ratsionaalsed ateistid pidas rahvahääletusel vajalikuks märkida enda religiooniks lendava spagetikoletise kiriku ehk pastafarismi. Literaalse kreatsionismi vastukaaluks loodud liikumisel on maailmas miljoneid pühendunud kaasamõtlejaid.

    Nagu ka mitmed teised ei hoidnud ma rõõmu vaka all ja soovitasin sotsiaalmeedias sõpradelgi küsimusele A21AN vastata «pastafari ehk lendava spagetimonsteri kirik». Mille peale aga astus sõnavahetusse kiiresti rahvaloenduse ametlik twitterdaja, nimetades pastafarismi paroodiaks, sest Google ütlevat nii («Hereetik!» karjatas lootusandev noor filosoof).

    Kusjuures ette antud religioosse identiteedi nimekirjast olid puudu ateist ja agnostik, kuid leidus anarhotantrism (teadaolevalt Eestis välja mõeldud tarbimisvastane liikumine, mille mõlemad kaasamõtlejad on pea tosinkond aastat tagasi osalenud liikumise seni ainsal avalikul aktsioonil) ja palju räägitud lilla leegi hoidja vennaskond, mille kohta isegi Google seletust ei anna.

    Vasta  |  Tsiteeri

26. salvey ütles:

    Mille peale aga astus sõnavahetusse kiiresti rahvaloenduse ametlik twitterdaja, nimetades pastafarismi paroodiaks, sest Google ütlevat nii …

    Ah soo, nii et rahvaloenduse ametlik twitterdaja kuulub siis Google-kirikusse.

    Vasta  |  Tsiteeri

27. Mis puutub kommentaariumi kvaliteeti, siis Poynter vahendab Tim Libert’i tähelepanekuid mõnede suuremate ingliskeelsete kommenteerimiskogukondade vahelistest erinevustest. Pealkiri võtab tulemused lühidalt kokku: CNN’i lugejad hüüavad sind idioodiks, MSNBC’i lugejad seletavad kenasti ära, miks sa idioot oled.

    Tim Libert, a Web developer for NYU’s journalism department, conducted a detailed study of about 2,400 article comments posted on six news sites to learn how commenters view the hacking group LulzSec. In the process, he noticed some differences among the sites’ commenting communities. He looked at three general-interest news sites (CNN.com, msnbc.com and The New York Times) as well as three technology sites (The Register, based in the U.K., Wired.com and ZDNet). He discovered that commenters across five of the sites disapproved of LulzSec’s actions — except when the stories were about the hacking of the News Corp.-owned The Sun website. Some of Libert’s conclusions:

    Vasta  |  Tsiteeri

28. Wall Street Journal edastab ekstremismiuudiseid transatlantilistelt lennuteedelt, kus ebatavaliselt tugevad vastutuuled on sundinud ebatavaliselt paljusid peatusteta lennata kavatsenud lennukeid tanklapeatuse tegema.

    The stops, which have caused delays and inconvenience for thousands of passengers in recent weeks, are partly the result of a decision by United Continental Holdings Inc., the world’s largest airline, to use smaller jets on a growing number of long, trans-Atlantic routes.

    United’s strategy works when the winds are calm, and it allows the airline to operate less expensive aircraft with fewer cabin-crew members to an array of European cities that wouldn’t generate enough traffic to justify larger planes.

    Last month, United said, its 169-seat 757s had to stop 43 times to refuel out of nearly 1,100 flights headed to the U.S. A year earlier, there were only 12 unscheduled stops on roughly the same volume of 757 flights.

    Vasta  |  Tsiteeri

29. Postimees: Õigeusklikud austavad imettegevat ikooni

    Uspenski kirik Tartus oli täna hommikul tulvil inimestest, kes tulid austama Jumalaema Kozelštšani pühapilti ja avaldama talle vaikimisi oma suurimaid saladusi. Õigeusklikele kalli ikooni tõi reedel Helsingi Uspenski katedraalist Eestisse eripreester Markku Salminen saatjatega.

    Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) teatel on tegemist Ukrainas asuva pühapildi koopiaga. Algselt paiknes nüüd kolmeks päevaks Eestisse toodud ikoon Viiburis, sõja ajal viidi aga Helsingisse. «Seesama pühapilt on saanud kuulsaks paljude imetegude: tervenemiste, patuste pöördumiste jne poolest,» on kirjas EAÕK veebisaidil.

    Jah, kui Kopimi vaim juba pildi sees on, küllap ta siis ikka imesid peab tegema.

    Vasta  |  Tsiteeri

30. Uus oht terendab silmapiiril, ja mitte vähem ohtlik, kui alkoholism või narkomaania!

    Internetisõltuvusega kaasnevad muutused ajus http://teadus.err.ee/artikkel&.....#038;pgk=1

    Hiina teadlased on nüüd avastanud, et veebisõltlaste ajus toimunud muutused on sarnased alkoholi ja narkootikumide poolt põhjustatavatele.
    ……………..
    35-st vabatahtlikust 17-l tuvastatigi kliiniline häire, …
    Magnetresonantstomograafias ilmnesid nende 17 inimese puhul muutused aju valgeaines, mille moodustavad närvirakkude pikad kiud. Piltide analüüsil oli näha tõendeid häirete kohta nende närvirakkude ühendustes, mis paiknevad emotsioonide, otsustamise ja enesekontrolliga seotud ajupiirkondades.
    Uurimuse ühe autori, dr Hao Lei sõnul näitasid uurimuse tulemused ilmekalt, et internetisõltuvusega inimeste valgeaine terviklikkus on muutunud just nendes ajupiirkondades, mis tegelevad emotsioonide produtseerimise ja töötlemise, tähelepanu, otsustusvõime ja kognitiivse kontrolliga.
    ……………..
    Uurimistulemuste kinnitamiseks on vaja läbi viia mahukam uuring. Teadlased loodavad avastuse tõesuse korral aidata luua meetodeid sõltuvushäirete raviks.

    Vasta  |  Tsiteeri

31. Oakrock ütles:

    Hiina teadlased on nüüd avastanud, et veebisõltlaste ajus toimunud muutused on sarnased alkoholi ja narkootikumide poolt põhjustatavatele.

    Huvitav küll, mis agenda neil interneti vastu olla küll võiks?

    Vasta  |  Tsiteeri

32. @Carl:

    Huvitav küll, mis agenda neil interneti vastu olla küll võiks?

    Siin on lugemist oi kui palju!

    Internetisõltuvus ja selle nähud http://courses.cs.ut.ee/2007/i.....N%C3%A4hud

    http://www.delfi.ee/teemalehed/internetisoltuvus

    Vasta  |  Tsiteeri

33. Washington Post räägib järjekordsest terroristist Pensacola naistekliinikut süütamas.

    PENSACOLA, Fla. — The homeless man accused of firebombing a Pensacola abortion clinic was new to the area, frequently drank alcohol and supported the almost daily anti-abortion protests at the clinic, according to those who knew him.

    Other drifters said Bobby Joe Rogers talked about his dislike of the American Family Planning and abortion, but didn’t have a well-formed political or religious agenda. Rogers recently became upset about seeing a woman leaving the clinic, said Michael Hughes, a drifter who was part of a group gathered Friday morning behind a boarded-up convenience store, where Rogers often stayed.

    Vasta  |  Tsiteeri

34. MindHacks edastab vanu tulemusi zombi-uuringute vallast.

    We hear a lot about zombies these days – in films, in music and even in philosophy – but many are unaware that in 1997 The Lancet published a medical study of three genuine Haitian zombies.

    The cases studies were reported by British anthropologist Roland Littlewood and Haitian doctor Chavannes Douyon and concerned three individuals identified as zombies after they had apparently passed away.

    The Haitian explanation for how zombies are created involves the distinction between different elements of the human being – including the body, the gwobon anj (the animating principle) and the ti-bon anj, which represents something akin to agency, awareness, and memory.

    Skeptikutel võib sedalaadi põhjenduste osas muidugi eelarvamusi olla. Mida aga arvab asjast teadus?

    While the families put their fate down to sorcery, a full medical examination was carried out by the two doctors, including the use of EEG and CT brain scans.

    FI showed no neurological damage but was diagnosed with catatonic schizophrenia, a very withdrawn form of psychosis. WD was found to have brain damage, probably from lack of oxygen, and epilepsy, which could be treated with drugs. MM was found to a developmental learning disability, probably caused by her alcoholism when her mother was pregnant with her.

    The fact that doctors gave medical explanations for people identified as zombies is, perhaps, no big surprise, but most interesting was that DNA and fingerprinting tests that showed that two of the zombies were cases of mistaken identity. They weren’t the dead relatives that the families thought they were.

    Võõraste kultuuride huvilised võivad tahta lugeda WHO dokumenti Culture and Mental Health in Haiti: A Literature Review.

    Vasta  |  Tsiteeri

35. Üha rohkem vanemaid loobub lapse igasugusest ravist
    Päevaleht

    Valikud: arstid on mures, sest mõned vanemad eelistavad ravile samblateed ja uriinileotist.

    Murelike vanemate küsimusi leiab kõigist foorumitest ja mitte ühe või kaks, vaid kamaluga ning vaidluse tekkimine võtab aega ainult mõne minuti. Ühelt poolt on argumendiks levinumate nakkushaiguste kadumine, teiselt poolt suur hulk muid tegureid lapse uimasusest vaktsineerimise järel kuni ravimifirmade kurjuseni.

    Perearstide seltsi juhatuse liikme Anneli Talviku sõnul on vaktsineerimata jätmine tõusev trend ja seejuures ei keelduta mitte ainult sellest, vaid ka kõiksugustest muudest ravimeetoditest. „Eelistatakse kasutada samblateed, uriinileotisi ja ma ei tea, mida veel,” ütles ta. „Alati pole sellest probleemi, et ema ravib teedega, nagu näiteks kergemate viirushaiguste puhul, aga mõnikord tekib tõsine probleem, sest emad ei saa alati aru, millal asi hulluks läheb.”

    Lastehaigla juhatuse esimehe Mall-Anne Riikjärve sõnul võib vanematel olla vaktsineerimise kohta väga erinevaid arvamusi, kuid arstid peavad toetuma siiski teaduslikele andmetele. „Tuletagem meelde, mida on vaktsineerimisega saavutatud: likvideeritud on rõuged, suurest osast maailmast on kadunud poliomüeliit, aastaid ei ole esinenud haigestumisi mumpsi, difteeriasse, teetanusesse, leetritesse,” loetles Riikjärv.

    Vasta  |  Tsiteeri

36. Ka Courthouse News Service edastab arenguid voodoo-asjanduse vallast. Voodoo-ökonomist Larry Laffer, kelle tähelepanuväärseimaks saavutuseks on mäletatavasti omanimelise küüru salvrätile joonistamine, on kohtusse kaevatud kui osaline püramiidskeemis.

    HOUSTON (CN) – Fifty-two investors claim fund managers associated with supply-side economist Arthur Laffer took $3.1 million to prop up a Ponzi scheme, then said nothing as their money was “wasted with no reasonable expectation of recovery.”

    Lead plaintiffs Ronald and Lavonne Ellisor sued David Wallace, Costa Bajjali, and their entities Wallace Bajjali Development Partners LP, Wallace Bajjali Investment Fund II LP, the Laffer Frishberg Wallace Economic Opportunity Fund LP, and Arthur Laffer in Harris County Court.

    Laffer is best known for the Laffer Curve, an economic theory that says reducing taxes will increase government revenue. He was a member of President Reagan’s Economic Policy Advisory Board during the 1980s.

    Vasta  |  Tsiteeri

37. Norra teadlased: kirikus käivatel inimestel on madalam vererõhk ERR

    Võttes arvesse kultuurilisi ja religioosseid erinevusi, mis USA ja Norra vahel on, olid uuringu tulemused Norra teadlastele mõnevõrra üllatavad. Norras osalesid teadustöös Nord-Trøndelagi elanikud, kellest 90 protsenti kuuluvad Norra riiklikusse kirikusse. USA-s on palju erinevaid kirikuid, mille kogudustesse inimesed kuuluvad. Ligi 40 protsenti USA elanikest külastab kirikut korra nädalas, samas kui Nord-Trøndelagis on iganädalaselt kirikus käivaid inimesi kõigest 4 protsenti. Hoolimata neist suurtest erinevustest olid ka Norras saadud uuringu tulemused praktiliselt identsed USA tulemustega: kirikus käivate inimeste vererõhk oli madalam ja kiriku aktiivsete liikmete tervis võrreldes mitteliikmetega parem.

    Analüüsides andmeid ligi 120 000 inimese kohta leidsid teadlased konkreetse korrelatsiooni: mida enam käisid inimesed kirikus, seda madalam oli nende vererõhk. Hoolimata ilmselgest vastastikusest sõltuvusest pole siiski veel teada, kas kirikus käimine aitab hoida tervise hea ja vererõhu madala, või võtavad kirikutee jalge alla eelkõige hea tervise juures inimesed.

    Vaata veel: Religious Beliefs Battle Hypertension, Norwegian Study of Church Attendance Suggests (ScienceDaily)

    Vasta  |  Tsiteeri

38. Kord ennemuistsel ajal arvasid kuugeoloogid, et Kuu peal on vähemalt kolme põnevat kivimit, milliseid Maalt ei leia. Tasapisi lükkasid maageoloogid need ideed ümber. Nüüd on ka viimane teadaolev Kuu-spetsiifiline kivim, trankvillitiit, Maa pealt üles leitud, teatab Science Daily.

    To confirm the identity of the Pilbara mineral, Dr Muhling analysed its composition by collecting X-rays emitted when the sample was targeted by an electron beam in the electron microscope. This showed that the terrestrial mineral was made up of the same elements as lunar tranquillityite. Electron diffraction showed that the two minerals have the same crystal structure.

    Previously, tranquillityite was thought to exist only in returned moon samples and lunar — and possibly Martian — meteorites.

    The researchers believe tranquilliltyite is the final ‘lunar’ mineral to be found on Earth because it is rare, small and prone to change. The Moon lacks water and its minerals are pristine, but even a small amount of water in terrestrial magmas will cause minerals to be altered and difficult to identify.

    Vasta  |  Tsiteeri

39. Mida hobuste hammaste pealt vaadata saab, teab tänapäeval igaüks, aga Discover Magazine räägib teadlastest, kes oskavad dinosauruste hammaste põhjal välja selgitada, missuguseid rännakuid need oma eluajal ette võtsid.

    Palaeontologists have used oxygen isotopes to infer all manner of dinosaur traits, from the fish-eating habits of spinosaurs to the hot body temperatures of sauropods to the chilly conditions endured by Chinese dinosaurs. These atoms have acted as menus and thermometers. Now, Fricke has turned them into maps.

    He studied thirty-two Camarasaurus teeth collected from two sites in the Morrison basin, a stretch of Jurassic rocks in the western United States that’s rife with the remains of giant sauropod dinosaurs. Compared to the surrounding sediments, the Camarasaurus teeth had far less of the heavier oxygen-18 isotope, relative to the lighter oxygen-16. In fact, they had the lowest ratios of oxygen-18 to oxygen-16 ever recorded in the basin.

    Vasta  |  Tsiteeri

40. Kellast, mis ei liigu teiste kellade kombel konstantse kiirusega samas suunas, vaid sooritab hüppeid siia- ja sinnapoole:Viimsepäeva kella keerati edasi Novaator

    Sümboolsel inimkonna hävinguni jäänud aega näitaval kellal puudub nüüd keskööst ainult viis minutit.

    Kell võeti kasutusele külma sõja ajal 1947. aastal ning sellega soovisid tuumateadlased hoiatada maailma tuumarelvadega kaasnevate ohtude eest. Algul näitas see 23.53, seitse minutit puudus inimkonna hävingut sümboliseerivast keskööst.

    1949. aastal puudus südaööst juba ainult kolm minutit, sest oluliselt olid halvenenud USA ja Nõukogude Liidu vahelised suhted. 1953. aastal toimunud esimese vesinikpommi katsetuse järel puudus südaööst kõigest kaks minutit.

    Kõige optimistlikum oli kellanäit aga 1991. aastal, mil külm sõda oli sisuliselt lõppenud ning USA ja Venemaa hakkasid vähendama tuumarelvastust, siis seati kellaajaks 23.43.

    Sellest ajast kuni ülemöödunud aastani on osuti aga järjekindlalt hävingu suunas liikunud, sest kadus lootus tummarelvastuse täieliku desarmeerimise osas ning päevakorda kerkisid tuumaterrorismi ja kliimamuutusega seotud ohud. Ülemöödunud jaanuaris keerati kella minuti võrra tagasi tänu sellele, et mõningal määral tekitasid lootust relvastuse vähendamiseks sõlmitud kokkulepped ja rahvusvahelised kliimakõnelused.

    Nüüd on see ajutine optimism taaskord kaotanud. Ajakirja Bulletin of the Atomic Scientists kolleegium võttis otsuse tegemisel arvesse nii pikaajalisi trende kui hiljutisi sündmusi, märkis ajakirja direktor Kennette Benedict.

    Trendide seas arvestati näiteks edusammudega päikeseenergia kasutamise tehnoloogias, kuid ka poliitiliste sündmustega, nagu hiljutine Lõuna-Aafrika Vabariigis Durbanis toimunud ÜRO kliimakonverents.

    Seekord mõjutas kolleegiumi otsust oluliselt ka läinudkevadine Fukushima tuumakatastroof. Teiste otsust mõjutanud tegurite seas oli muuhulgas ka Türgi, Indoneesia ja Araabia Ühendemiraatide kasvanud huvi tuumaenergia vastu.

    Ajakirja kolleegium leidis, et vaatamata lootustele ei olnud tegelikud edusammud tuumarelvastust, tuumaenergiat ja kliimamuutust puudutavate rahvusvaheliste kokkulepeteni jõudmiseks märkimisväärsed.

    Maailmas on jätkuvalt kasutusvalmis piisavalt tuumarelvi, et hävitada elu Maal mitu korda – kaheksal suurimal tuumariigil on kokku üle 20 000 lõhkepea. Sellele lisandub täiendava ohuallikana võimalus, et tuumarelva kasutab mõni terrorirühmitus. Sarnaselt leidis kolleegium, et ka kliimakõnelused ei ole kuhugile jõudnud.

    Vasta  |  Tsiteeri

41. dig ütles:

    Discover Magazine räägib teadlastest, kes oskavad dinosauruste hammaste põhjal välja selgitada, missuguseid rännakuid need oma eluajal ette võtsid

    Anti Loodus pajatab ka usk.ee-s värsketest dinosauruste teemalistest (ja kreatsionismust kinnitavatest avastustest) mis olevat siis selgunud uurides nende vanu väljaheiteid. Dinosaurused sõid riisi!

    Vasta  |  Tsiteeri

42. JUHTKIRI: Roolijoodikud ja puukallistajad Päevaleht
    Pealkiri on IMHO mõnevõrra eksitav, sest juttu ei tule mitte võimalikest puudega seotud tunnetest vaid hoopiski vaktsiinide vastastest.

    Vasta  |  Tsiteeri

43. MedicalXpress teatab, et harjutamine ei tee meistriks riski intuitiivse hindamise vallas.

    (Medical Xpress) — People aren’t very good at making decisions that involve risk. Many people are afraid of airplanes, although accidents are extremely rare; some people even drive to avoid flying, putting themselves at more risk. A new study, which will be published in an upcoming issue of Psychological Science, a journal of the Association for Psychological Science, examines how people learn about risk and finds that practice does not make perfect.

    The researchers came up with an experiment in which participants were given a chance to learn about probability. They played a kind of video game in which they fired off bullets that might or might not hit a rectangle on the screen. “It was a magic bullet,” Maloney says. “Not a very good magic bullet”—it took a zig-zagging trail and often missed. The bigger the rectangle, the more likely the bullet was to hit it. Participants did hundreds of trials with different-sized rectangles. Then they were asked to decide which rectangle they would like to aim for: a bigger one worth less money or a smaller one worth more money. Other people were told what the probabilities of hitting each rectangle were and asked to choose one.

    Participants made the same choices when they learned about probability visually as when they were told the probabilities. And they made the same mistake people make when they avoid air travel: they think very unlikely events are more likely to happen.

    Vasta  |  Tsiteeri

44. Wikipedia lülitub kolmapäeval protesti korras välja Forte

    Wikipedia asutaja Jimmy Wales teatas, et populaarse sidus-entsüklopeedia veeb sulgub käesoleva nädala kolmapäeval.

    Taolise ulja sammuga avaldatakse meelt USA kongressis arutusel olevate seaduseelnõude vastu, mis on kavandatud võitlema piraatlusega ja kaitsma intellektuaalset omandit internetis, vahendab PhysOrg.

    Wales kuulutas veebistreigi välja esmaspäeval Twitteri kaudu. Kasutajate täidetava ja hallatava entsüklopeedia veebikoha ingliskeelne versioon suletakse 24 tunniks, et väljendada sellega rahulolematust vastuokslike seaduseelnõudega Stop Online Piracy Act ja Protect Intellectual Property Act, mille vastuvõtmist USA kongress praegu arutab.

    Uued seadused peaksid võimaldama pihtide vahele võtta need, kes USA toodete piraatkoopiaid teistes riikides levitavad. Kriitikute väitel kujutaks see ränka hoopi tehnoloogiatööstusele ja kammitseks sõnavabadust.

    Wikipedia pole esimene veebileht, mis sulgemisplaanidest teada annab, kuid on neist seni oma hinnanguliselt 25 miljoni igapäevase külastajaga kõige tuntum. Streikida kavatsevad veel mitmed muud veebilehed, näiteks Reddit ja Boing Boing.

    Vasta  |  Tsiteeri

45. New York Times’is kommenteerib Frank Jacobs eeloleval nädalavahetusel avatavat silda Prantsusmaast Brasiiliani. See 378-meetrine rippsild üle Oyapock’i jõe osutub esimeseks maanteejupiks, mis ühendab Euroopa Liitu Lõuna-Austraaliaga.

    When the 1,240-ft-long, cable-stayed construction is finally be open for business, it will do more than connect the towns of Saint-Georges-de-l’Oyapock and Oiapoque, on the French and Brazilian banks of the river, respectively. The bridge will establish the first road link between France and Brazil, not to mention the first overland connection between the European Union and the Americas [1].

    French Guiana – despite being a French département, the rough equivalent of an American county – is marooned on South America’s northern shore, and suffers accordingly from low name recognition. It is easily confused with Ghana, across the Atlantic, with any of the countries with “Guinea” in their name [2] or any of the other contiguous Guyanas, of which there are two to five, depending on how you define a “Guyana”: to the west of French Guiana is Suriname, which was also called Dutch Guiana before independence in 1975, and to the west of that is British Guiana, which since independence in 1966 has been known simply as Guyana; the areas flanking these three, now parts of Venezuela and Brazil, were sometimes called Spanish Guyana and Portuguese Guyana [3].

    Vasta  |  Tsiteeri

46. 
    Treblinkast leitud massihaud sulgeb holokaustieitajate suud delfi

    Haud avastati Briti teadlase Caroline Sturdy Collsi juhendamisel läbi viidud väljakaevamiste käigus, kirjutab Ilta-Sanomat.

    Erinevatel andmetel tapeti Kirde-Poolas asuvas Treblinka koondulaagris enam kui 800 000 juuti. Seni polnud aga Treblinkas toime pandud holokaustist konkreetset tõendusmaterjali ning just sellele holokausti eitajad oma väited üles ehitasid.

    Sturdy Collsi juhitud grupi eesmärk oligi kaardistada Treblinka hauad, teatas Radio Times. Uurijate rühm kasutas hauaotsinguil spetsiaalset radarit, sest ei tahtnud rikkuda juutidele väga olulist hauarahu.

    Treblinka koonduslaagris toimunud massimõrva osas on seni oldud erinevatel arvamustel, sest natsidel õnnestus põgenedes hävitada peaaegu kõik märgid selle olemasolust.

    Sturdy Collsi töörühm avastas ka märgid kahest ehitisest, mis ilmselt toimisid gaasikambrina.

    “Olen maakoore uuringutel leidnud Treblinkast mitu suurt hauda, mis on väga sügavad. Suurim neist on 26 m pikk ja 17 m lai,” rääkis Sturdy Colls Radio Timesille. Ta ütles, et haudadest on leitud tuhandete inimeste jäänuseid.

    Suurem osa Treblinkasse toodud juutidest oli pärit Varssavist, aga laagrisse toodi juute ka väljastpoolt Poolat.

    Vasta  |  Tsiteeri

47. Forte vahendab: Uuring: inimesed käituvad ühiskondlikult ja „hästi“ ka reegliteta maailmas
    vähemalt Priit Pulleritsu blogist loetu järgi ei ole see siiski päris kindel ja vähemalt mõned sildid paistavad olema hädavajalikud:Pullerits: Miks kelgutajate vanemad terroriseerivad suusatajaid?

    Vasta  |  Tsiteeri

48. dig ütles:

    … Euroopa Liitu Lõuna-Austraaliaga.

    Ups, mõte säärasest sillast on naeruväärne ja tobe. Sild läheb ikka Euroopa Liidust Lõuna-Ameerikasse.

    Vasta  |  Tsiteeri

49. Neurobonkers kirjutab, kuidas suuremad teaduskirjastajad viglaga raha kokku ajavad, tõrjudes samal ajal arengumaid akadeemilistest sfääridest eemale. Juttu tuleb ka ühest uuest, mõnevõrra kahtlase maiguga teaduskirjastuskontsernist.

    Is this paper reliable? A question that every academic will have asked themselves. We have all stumbled across a paper in a journal that on closer inspection isn’t really a journal at all.

    This year 134 suspect new journals have appeared from the abyss, all published by the same clandestine company “Scientific & Academic Publishing, USA“. Scientists have been quick to raise the alarm and ruthless in their response (1)(2). /—/

    We shouldn’t be too swift to disregard attempts to sidestep traditional methods of publishing however. Heather Morrison is one researcher stepping outside the box. She is publishing her thesis as she writes it and is inviting comment along the way. You don’t even have to wait for her to publish her work if you wish to use it, even her draft is published under “the Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 2.5″ licence. Her work in progress Scholarly Communication in Crisis draws eye watering conclusions regarding the profits of the four largest publishers who own the majority of the academic publishing market /—/

    These huge profit margins are not only increasing far above the rate of inflation but publishers are now actively forcing third world countries out of academia

    To our dismay and anger, a few international STM publishers, using their monopolistic position, recently demand to raise the subscription prices for their full-text database at a yearly rate of more than 14% for the next 3 years and by 2020, to raise the prices for developing countries to the level of those of the developed countries.

    National Science Library of the Chinese Academy of Sciences (2010) cited in Scholarly Communication in Crisis by Heather Morrison (Open access)

    /—/

    Ironically much research is therefore unavailable to the very people it is designed to help. This problem is something all scientists should be aware of, perhaps not only the Medline ranking but also the profit margins of publishers should be a key consideration of what journal to publish with. (Edit 16/01/2012: On the topic of impact factors, it has been revealed that some publishers are now requiring researchers to cite recent research from their own journal in a bid to artificially boost their journal’s rankings, a very dodgy practice indeed.) /—/

    [P]erhaps the real question on our lips should not be is this journal for real? But rather, has this researcher proven that they have applied appropriate rigorous controls and is there a free and fair forum for the researcher’s conclusions to be questioned?

    Vasta  |  Tsiteeri

50. Usuvolinik Ringo Ringvee selgitab Delfis, mis värk on rahvaloenduse ja sellesse hõlmatud usurühmadega.

    Rahvaloenduse usku puudutav küsimus on alates loenduse algusest tekitanud avalikkuses mitmel põhjusel mõningast hämmeldust. Esiteks põhiküsimus: miks üldse riik inimeste usu kohta midagi teada tahab? Vastus sellele on, et tegemist on religiooni puudutava statistikaga, mis näitab, kui palju ühel või teisel usuvoolul on selliseid järgijaid, kes seda küsitluses tunnistavad. Teisisõnu annab rahvaloendus enam-vähem adekvaatse pildi Eesti usulisest kooslusest – keda, kui palju, kus? Ning tavapäraselt järgneb sellele teine küsimus: mida nende andmetega tehakse? Näiteks hiljuti esitas ühe raadio vestlussaate juht retoorilise küsimuse, et kui ta rahvaloenduses märgib oma usuks islami, siis kas on tal peagi oodata külaskäiku kaitsepolitseist. Kuigi kaitsepolitsei aastaraamatud osutavad ka religiooniga seotud ohtudele, võib saatejuhi hirmu pidada siiski põhjendamatuks.

    Omale usu valimine rahvaloenduse nimistust ei eelda midagi muud peale sisemise veendumuse. Seda muidugi ideaaljuhul. Alati leidub inimesi, kes vaba vastuse võimaluse korral seda kasutavad kas siis enda või teiste lõbustamiseks. Mõnikord võib neid rahvaloenduse käigus olla tuhandeid, nagu näiteks 2001. aasta Suurbritannia rahvaloenduse käigus loendatud jedi rüütlite religioon. Analoogseid näiteid võib tuua teisigi. Milline internetireligioon osutub käimasoleva rahvaloenduse käigus kõige populaarsemaks, selgub mõne aja pärast, kuid eeldada võib, et neid leidub rohkem kui kümme aastat tagasi. Küllap ka uudisekünnise ületanud lilla leegi hoidjate vennaskond, mis oli kümme aastat tagasi esindatud ühe liikmega, leiab endale rahvaloenduse käigus „järgijaid” rohkem kui viimase kümne aasta jooksul kokku. Kõigest hoolimata ei määra sellised protestihääled üldtulemust, vaid peegeldavad küsitlushetkel valitsenud suhtumist religiooni või seda puudutanud rahvaloenduse küsimusse. Kas Eestis elab viis, kümme või kakskümmend end pastafarismi järgijaks nimetavat isikut on küll huvitav, kuid mitte oluline info.

    Vasta  |  Tsiteeri