Teoloog teaduse kallal ja muid lugusid juunis


6. juuni liikus planeet Veenus üle Päikese. Pilt: Martin Vällik


Andres Põder vaatab, kuidas Veenus üle Päikese läheb. Pilt: Siim Lõvi

  • Sirbis on läbi mitmendama numbri üks arutelu käimas. Alustan viimasest ehk siis sellest, kuidas teoloog loodusteadust või teatud aspekte selles interpreteerib. Kummalisel kombel on diskussiooni keskmes evolutsioon või siis “Darwini evolutsioonikäsitlus”.

    Kui teadusest saab ideoloogia
    Atko Remmel

    Hõraku ja Viikmaa artiklis on sellesse positsiooni pandud Darwini evolutsioonikäsitlus, mistõttu lähenemine evolutsioonile saab olla kas darvinistlik või väär, muid võimalusi ei ole. Enese jaoks selgitatakse seda üpris tüüpiliselt mitmesuguste olukorda pehmendavate kujundite abil, millest üks populaarsemaid on „ratsionaalne” minapilt ja „ebaratsionaalne” vastaspool. Ilmselgelt muutub selline käsitlus pikapeale segavaks nii teaduse tegemisel (tulemus on juba kindel) kui ka oma tegevuse mõtestamisel; sellelaadne ühe lähenemisnurga või meetodi absolutiseerimine toob vägisi pähe paralleeli lausega „mehele, kelle käes on haamer, näib kõik naelana”. Selline suhtumine on muidugi kaugel teaduslikkusele vajalikust avatusest, mistõttu kõige täpsemalt kirjeldab seda termin „dogmaatiline”, seda nii teoloogilises kui ka profaanses tähenduses. Põhimõtteliselt ütlevad artikli autorid teiste sõnadega sama, mida kirjutas Lenin ning mida tänapäeval tsiteeritakse vaid irooniliselt: „Marxi õpetus on kõikvõimas, sest ta on õige.” Paralleelid marksismiga on seda ilmsemad, et ka see maailmavaade väitis end olevat ainsana teadusliku.

    Ja peale seda heidab Remmel Hõrakule ja Viikmaale ette demagoogiavõtete kasutamist ja teaduspoliitilist agendat:

    On aga ilmselge, et artikli autoritele selline lähenemine ei sobi ning nende tee teadusliku tõeni ei vii mitte uute sümbiooside, vaid absolutiseeritud positsiooni kaitsmise kaudu, kasutades seejuures mitte teaduslikku argumentatsiooni, vaid demagoogilisi võtteid. Sellest vaatevinklist torkab teravalt silma ka artikli tegelik eesmärk, milleks ei ole sisuline arutelu, vaid eelkõige teaduspoliitilised eesmärgid – biosemiootika diskrediteerimine bioloogidega ühist huvi pakkuvas valdkonnas.

  • Darwini evolutsioonikäsitlusele ei ole alternatiive
    Peeter Hõrak, loomaökoloog; Mart Viikmaa, geneetik

    18. mai Sirbis avaldasid evolutsiooni kohta arvamust Stuart Kauffman ja Kalevi Kull. Mõlemal mehel näib olevat kana kitkuda darvinistliku evolutsioonikäsitlusega. Kuna meie humanitaarkultuuriruumis kipuvad viimasel ajal esile kerkima antidarwinlikud vaated, peame vajalikuks teemat kommenteerida tänapäeva evolutsioonibioloogia vaatenurgast.

    Vahemärkus Sirbile, et kui artiklis on viide eelnevalt samas ajalehes ilmunud artiklile, siis pole mingit põhjust peale rumaluse ja laiskuse lisada otseviide selle mainitud artikli juurde.

    18. mai Sirbis ilmunud Kauffmani ja Kalevi Kulli vestlus markeerib Kauffmani juba veendunuma Darwini vastasena („Newtoni ja Darwini pärand varjestavad mittefüsikalistliku bioloogia teistsuguse reaalsuse”), kuid jätab lugeja tema seisukohtade põhjenduste osas samasugusesse segadusse. Marek Strandbergi osundatud Kauffmani hüpotees, et „looduslikku valikut eraldi nähtusena ei olevatki ja et evolutsioon toimib biosfääri või ökosüsteemi omadusena, et leida muutuvale keskkonnale ja selles tekkivatele suhetele uusi vastuseid ja lahendusi …” kõlab tõepoolest provotseerivalt ja läheb vastuollu Kauffmani poolt varem avaldatuga. Kas teadlase arusaamine maailmast on muutunud? Ja milles seisneb tema pakutud alternatiiv? Strandbergi väitel seisneb Kauffmani hüpoteesi „meelikõditav iseloom” selles, et „aine universumis võibki olla jagunenud elutuks ja elusaks”, ning et elutu ja elusa aine käitumine ei ole samaväärselt ennustatavad. Samuti selles, et rakud võivad kohaneda uute keskkonnatingimustega ja et elusainel ja selle osadel on funktsioonid, milleks on leida lahendusi probleemidele. Selliste triviaalsuste afišeerimine võtab kukalt kratsima iga terve talupojamõistusega bioloogi. Usutluse käigus selgub eelkirjeldatud hookuspookuste arvatav põhjus: Kauffman on avastanud enda jaoks biosemiootika.

    Bioloogia on loodusteadus, mis püstitab hüpoteese ja kontrollib neid toetudes mõõtmistulemustele, ja kus võimalik, siis katseliselt. Nagu märkis Carl Sagan, varustatakse teadlased väljaõppe käigus rumaluse avastamise komplektiga. Darwini loodusliku valiku kontseptsioonil põhinev evolutsiooniteooria kujutab endast imelist näidet teaduse eduloost. Enamgi veel, selle mõte peaks olema hoomatav igaühele, kes kordki elus on kasutanud sõela. Looduslik valik on sõelumisega sarnane protsess: organismide diferentseeritud, st mittejuhuslik paljunemine. Maailm meie ümber on täis käegakatsutavaid tõendeid selle protsessi toimumise kohta. Ei tohiks nõuda ülemäärast pingutust, et ette kujutada mismoodi on hundist eellasest saadud kogu tänapäevane koeratõugude galerii või algselt mürgisest kartuli eellasest meie igapäevatoidus. Või miks puud raiskavad väärtuslikku energiat ja toitaineid selleks, et endale tüve kasvatada. Tasuks mõtiskleda ka selle üle, kas inimesed paljunevad juhuslikult ja mis sellest tuleneb. Darvinistlikul valikuprintsiibil baseerub kogu tõu- ja sordiaretus ning ravimiarendus. Ilma selleta ei oleks toitu ega ravimeid. Elu ka ei oleks.

  • Kas Darwini mõõtu avastus tulekul?
    Kalevi Kull ja Stuart Kauffman

    Kauffman on koos oma matemaatikuist kolleegidega välja tulnud hüpoteesiga, et looduslikku valikut eraldi nähtusena ei olevatki ja et evolutsioon toimib biosfääri või ökosüsteemi omadusena, et leida muutuvale keskkonnale ja selles tekkivatele suhetele uusi vastuseid ja lahendusi. Selliseid, mida polegi võimalik selgelt ette ennustada või arvutada. Kauffmani hüpoteesi meelikõditav iseloom on selles, et see näitab, et aine universumis võibki olla jagunenud elutuks, mida juhivad matemaatilistel alustel füüsikaseadused, ning elusaks, mille omapäraks on olla ennustamatu ja mille puhul kõik lootused seda protsessi ettemääratud valemeisse kirjutada on lootusetud.

    Järgneb intervjuu-vestlus K. Kulli ja S. Kauffmani vahel, mis mulle isiklikult kui mittebioloogile kohati üsna segaseks jääb.

  • Evolutsioonilise kruvikeeraja lugu
    Marek Strandberg
  • Kirikiri kohendab ka omalt poolt lõket:
    Selektsionismi viletsus
    Tim Ingold

    Üks asi, mida me õpetatud vaidlustes ei peaks sallima, on ometigi sallimatus. Kuid olen märganud, et neodarvinistlikud selektsionistid on eriti ebatolerantsed igasuguste intellektuaalsete väljakutse suhtes oma seisukohtadele. Nad lihtsalt eeldavad, et need ei ole küsimuse alla seatavad, ning keelduvad edasistest aruteludest. Nende lemmikvõtteks on muidugi kuulutada krüpto-kreatsionistiks igaüks, kes end nende järgi ei joonda.

104 Replies to “Teoloog teaduse kallal ja muid lugusid juunis”

  1. Konspiraator ütles:

    Murjanid ei tee teadustöid.

    mingit paikapidavat statistikat paluks

    Konspiraator ütles:

    Mõnda teist ühiskonda pole kusjuures olemas.

    ei hakka kommenteerimagi.

    Konspiraator ütles:

    Ma pole kuulnud, et Jaapanis, Hiinas või mujal murjanid teadustöid teeksid.

    1) mina pole kuulnud – järelikult pole olemas.
    2) siia tahaks kah mingit paikapidavat statistikat juurde.
    3) jaapan ja hiina on niikuinii väga traditsioonilised ja traditsiooniliselt suletud ühiskonnad. poolnaljakas ja poolhuvitav trivia: jaapanis näiteks on täiesti tavaline, et mittejaapanlasi ei lubata lõbumajadessegi. neis maades on igal võõramaalasel väga raske mingile tähelepanuväärsele positsioonile saada. hiinas on küll lausa omaette ametikohad valgetele, kes teesklevad firmade juhatuste liikmeid aga see on üksnes näitemäng. need maad/rahvad/ühiskonnad on väga rassistlikud ja kui valgeid seal üldjuhul tolereeritakse, siis neegritesse suhtutakse tihti eriti tõrjuvalt. nii, et isegi kui su väide võib tehniliselt ka tõele vastata, on su järeldused selle põhjustest tugevalt viltu.

    Konspiraator ütles:

    Isegi Brasiilias on murjanite teadustööd rangelt faveladega piiritletud.

    kuidas seda mõistma peaks? ole hea ja seleta see väide lahti favela tähendusest lähtuvalt.

  2. Jason ütles:

    sa liigitad põõsa all vedelemise, bussipeatuse pinkidel haisemise, bussiistmete täiskusemise, rahvarohketes kohtades tuberkuloosi levitamise jmt inimväärikuseks?

    Ei. Kas Sinu andmetel käituvad niimoodi kõik inimesed, kes tööl ei käi? Või soovid Sa orjastada ainult selliseid töötuid, kes lisaks mittetöötamisele veel ka vedelevad, haisevad, kusevad ja haigusi levitavad? Ning kuidas peaks Sinu arust käituma inimestega, kes seda kõike teevad ontliku töölkäimise kõrvalt?

  3. Jason ütles:

    aga nende surnuksnälgida laskmine ikka on?

    Kas see on abipakkide saatmise ja orjastamise kõrval tõesti ainule alternatiiv? Ma ei ironiseeri, vaid küsin, kuna ma ei tea, kui edukad on õigupoolest olnud katsed maailma vaestes piirkondades elavatele inimestele “kala kinkimise” asemel n-ö “õng kinkida”, s.t mitte toidupakkide läkitamine, vaid oskusteabe õpetamine, kuidas konkreetsetes kitsastes tingimustes virelemata toime tulla.

  4. Konspiraator ütles:

    …kanepi ning DRD4R7 geeni aktiviseerumise vahele hakatakse juba päris avalikult võrdusmärki panema.

    Oskad anda mõnd viidet, mis see tähendab? Oletan, et see on kuidagi seotud dopamiiniretseptorite juhtimisega (geen DRD4 reguleerib dopamiiniretseptori D4 tööd), aga internet ei paista konkreetsest alleelist just palju teadvat peale selle, et see on seotud uudsuse otsimise keskse käitumisega, levinud eelkõige talvisel ajal põhjamaades sündinud meestel ja üks ameeriklane kusagil blogisabas nimetab vasakpoolsust geneetiliseks haiguseks, mida põhjustavat too alleel.

    Seega palun Sinu kirjeldust sellest, mida teeb DRD4R7, kes tõmbab kus võrdusmärki kanepitarvitamise ja alleeli DRD4R7 ekspressiooni vahele ja mida see Sinu arust praktikas tähendab. Ja palun siin teemas. Oleksin tõesti väga tänulik!

  5. Konspiraator ütles:

    On küll geneetikas. Murjanid ei tee teadustöid.

    In other breaking news, elektritsaabtasuta, rahaeiolevararahaeisaalaenata ja kooliharidusonvägaolulinemeilpeavadkõiknooredinimesedõppima.

  6. Mart K. ütles:

    Ei. Kas Sinu andmetel käituvad niimoodi kõik inimesed, kes tööl ei käi?

    kas ma olen kuskil mingitest muudest mittetöölkäijatest rääkinud? rantjeed, pangas olevate pärandusmiljonite intressidest elavad jt ei käi kah tihti tööl. aga nad pole ka ei iseendile ega ühiskonnale koormaks. ma olengi kogu aeg rääkinud sellest, väga konkreetsest inimgrupist.

    Mart K. ütles:

    Kas see on abipakkide saatmise ja orjastamise kõrval tõesti ainule alternatiiv?

    tundub, et üldjuhul tõesti. loomulikult on meeldivaid erandeid aga neid otseses näljas virelevaid riike vaadates – ega seal eriti alternatiive ei paista. noh, võib ju tõdeda, et riigid on sattunud ka sitale kohale – kuiv, kuum, viljatu, transiidist ja turismist eemal. aga sellestki tõdemusest pole mingit kasu. reaalsust see ju ei muuda.

    Mart K. ütles:

    kui edukad on õigupoolest olnud katsed maailma vaestes piirkondades elavatele inimestele “kala kinkimise” asemel n-ö “õng kinkida”

    võta kätte ja vaata, kuidas aafriklased seda kingiks saadud õnge kasutavad. sihtotstarbeliselt igatahes mitte. see on kas visatakse lõkkesse, et varem kingiks saadud kala küpsetada või materdatakse sellega naabrimehi. jällegi on meeldivaid erandeid aga valdav osa käitub ikkagi sedasi. ja mulle tundub, et nad lausa ootavadki, et neid käsitletaks lootusetute hädapasunatena ning tassitaks seetõttu veel rohkem abi kohale. mõtle ise – kui nad ilmutaks valmidust ise hakkama saada, tuleb ju tööle hakata ja ise endaga hakkama saada. aga see on ometi raske! tuleb tõdeda, et mingis meeleseisundis on tõesti hädaabist äraelamine ja niisama virelemine mõnusam kui palehigis tööd rügada ja natuke rohkem saada kui hädaabi.

  7. Jason ütles:

    …ma olengi kogu aeg rääkinud sellest, väga konkreetsest inimgrupist.

    Kusagil on see keskustelu nüüd küll rappa jooksnud, sest ennist…

    Jason ütles:

    …orjandus /—/ oleks /—/ kasulik paljudele, kes “vabaduses” lihtsalt nälga või haigustesse sureks (n.n “nälgivad etioopia lapsed”) või kes tööd teha ei taha ja end näiteks põhja jooks. või ei leia tööd (mis neile meeldiks/sobiks)

    Kui Sa tahad, et haisvaid, tuberkuloosiravi teadlikult pooleli jätavaid alkohoolikuid haisemise, alkoholismi ja haiguste levitamise eest sunnitööga karistataks, siis räägime me hoopis muust kui orjapidamise kasulikkusest. Sunnitöö ei ole orjapidamine, kui sellega ei kaasne sunnitava käsitlemist ostetava ja müüdava kaubana.

    Mitte, et karistuspoliitikat ei oleks võimalik või vajalik tõhusamaks reformida, või et ühiskondlik arutelu, kuidas seda teha, poleks teretulnud; lihtsalt — see on üks teine vaidlus.

    Kui leiad aga, et eelpoolviidatud nälgivate laste sundimine tööle oleks kõigile kasulik, siis huvitab mind ikkagi, et kuidas Sa seda ette kujutad: kas neid peaks tööle sundima Etioopia võimud, mõni rahvusvaheline suurkorporatsioon, ÜRO eriüksused või hoopis keegi neljas.

    Ning siis veel see (naiste) valimisõiguse küsimus. Kui Sinu arust oleks mõistlik piirata valimisõigust nii, et hääletuskasti juurde pääseksid ainult “hormonaalselt” või mingite muude neurobioloogiliste näitajate mõõtmise kaudu pädevaks ja mitteimpulsiivseks tunnistatud kodanikud, siis miks piirata ainult valimisõigust? Miks mitte keelata ovuleerivatele naistele, menopausis meestele ja muidu psühholoogilise ebastabiilsuse märke ilmutavatele täiskasvanud kodanikele ka alkoholi ostmine ja tarvitamine, pärast kl 23 saatjata tänaval viibimine, sõidukite juhtimine, tulirelva omamine ja muu, mida me keelame impulsiivsuse poolest kurikuulsatele alaealistele?

  8. Jason ütles:

    jaapanis näiteks on täiesti tavaline, et mittejaapanlasi ei lubata lõbumajadessegi. neis maades on igal võõramaalasel väga raske mingile tähelepanuväärsele positsioonile saada. hiinas on küll lausa omaette ametikohad valgetele, kes teesklevad firmade juhatuste liikmeid aga see on üksnes näitemäng. need maad/rahvad/ühiskonnad on väga rassistlikud ja kui valgeid seal üldjuhul tolereeritakse, siis neegritesse suhtutakse tihti eriti tõrjuvalt. nii, et isegi kui su väide võib tehniliselt ka tõele vastata, on su järeldused selle põhjustest tugevalt viltu.

    See-eest pidavat jaapani telekanalid ümarsilmi heameelega 外人タレント (gaitare) ametisse võtma.

  9. Jason ütles:

    su järeldused selle põhjustest tugevalt viltu

    No korrigeerigeeri siis neid. Kus maal või ühiskonnas see murjanite teadustöö siis õilmitseb?

  10. @Mart K.:

    no kui me nüüd definitsiooni üle vaidlema hakkame, siis läheme me küll rappa. nimeta seda kuidas tahad. sunnitööks või orjanduseks või tööteraapiaks – see ei muuda asja olemust, mida ma edasi anda püüan.

    Mart K. ütles:

    Kui leiad aga, et eelpoolviidatud nälgivate laste sundimine tööle oleks kõigile kasulik, siis huvitab mind ikkagi, et kuidas Sa seda ette kujutad: kas neid peaks tööle sundima Etioopia võimud, mõni rahvusvaheline suurkorporatsioon, ÜRO eriüksused või hoopis keegi neljas.

    etioopia valitsus sellega tegeleda ei taha või ei oska. vastasel juhul oleks tulemusi näha. küllap siis peaks tegelema keegi teine. asja olemus oleks nagu rahuvalveoperatsioonidelgi – kuskil on kaks seltskonda, kes ise rahu tagada ei taha/suuda, nende madistamine kujutab kaudset või otsest ohtu ka nende naabritele ning sekkub kolmas/neljas jõud. ehk siis kuskil on seltskond, mis ei suuda ise elatist teenida või oma rahvale töist rakendust pakkuda, mille tulemusel see rahvas hakkab näiteks nälga surema või massiliselt naaberriikidesse trügima või kõrvalasuval ookeanil kõrvalisi laevu röövima. riisikottide saatmine ja piiride valvamine ei ole tõhusad. laevade turvamine maksab alates 50K dollarit 5-10 päevase tripi eest, mis tuleb laevadega veetavate kaupade ostjate, ehk meie endi taskust. sõjalaevade piirkonnashoidmine on meie taskutele veel palju-palju kallim ning ei anna praktiliselt mitte mingit efekti.

    mida sis teha tuleb? kannatada? suruda hambad kokku ja maksta? või…lasta kolmandatel-neljandatel jõududel riiki siseneda, ehitada sinna mõned tehased ja nende juurde barakid, tõmmata okastraat ümber ja ajada rahvas sisse? see on igatahes selge, et teatud piirkondades ei ole vähimatki mõtet isegi üritada midagi rahumeelselt muuta. need rahvad ei taha midagi muuta. nad on põlvkondade viisi logelenud, olesklenud ja naabreid/külalisi/möödujaid röövinud. kui kaupitada seal üles valitsus, mis tõesti sooviks midagi teha, algaks järgmisel minutil kodusõda, mille tulemusel saaks taas pukki pohuistlik valitsus. või mis sa arvad, mis seal somaalias toimub? etioopia on veidi parem. djibuuti on pealtnäha normaalne aga seegi riik toitub tegelikult piraatlusest – olles peamiseks platsdarmiks laevaturvajatele, kooritakse iga grupi iga missiooni pealt otseste ja kaudsete kanalite abil kuni 50% missiooni maksumusest ja oi kui palju see sisse toob. riigis turvamissioonidele litsentsi andmise ainuõigust omava firma omanik hr Yann pole mitte ainult riigi, vaid ilmselt kogu aafrika üks rikkamaid inimesi. ja ma tean, millest ma räägin, sest ma ise ajasin nende inimestega peaaegu aasta aega asju. pealegi – ühe käega aitab djibuuti laevu turvata, pakkudes platsdarmi ning rentides relvi ja laskemoona, teise käega aga aidatakse…

  11. Mart K. ütles:

    Ning siis veel see (naiste) valimisõiguse küsimus…

    hea küll, see oli nagunii naljaga pooleks. mind huvitab aga hetkel palju rohkem see, kas sa püüad praegu minunimelist, libedate plätudega libedal nõlval koperdavat õlgmehikest ehitada või üritad sa hoopis väita, et naiste otsustusvõime teatud hormonaalsetel perioodidel polegi ühte kindlasse suunda kallutatud?

  12. @Konspiraator:

    kallis härra konspiraator, kas soovite järgmiseks ka seda, et ma teile külmkapist jääkülma õlle laimiviiluga serveeriksin?

    mitte, et mul oleks midagi põhimõttelist väidete kinnitamise vastu aga
    1) see olid sina, kes väitis esimesena, et murjanid kuskil teadustöid ei tee
    2) sa hakkad mulle üha enam trolli meenutama ja ma ei viitsi su trollitamisega kaasa mängida.

    aga et sulle ka mitte päris heast peast jalalt jalale keksmise võimalust kinkida, siis alusta kasvõi siit: http://en.wikipedia.org/wiki/L.....scientists

  13. @dig:

    jah, see on mingi tõusev trend. ei oska öelda, kas see sündis mangadest või sündisid ka mangad sellest aga mingi leviv suuresilmafetiš seal tõesti on. aga eks see ole vist üsna sama, mis hiinas ja tais jm kahvanägude firma juhatusse käpiknukkudeks panemine. nii on moes ja nii tehakse. asiaadid teevad üldse palju asju, mis näivad täiesti ebaratsionaalsed. lihtsalt seepärast, et nii tehakse. mitte, et mõni muu rass ses osas targem oleks aga neil on see tihti lausa tööstuslikud mõõtmed võtnud. huvitav näide on ka hollivuudi staaride telereklaamidesse palkamine. otsige juutuubist…tihti on tegu sellise klounaadiga, et ei suuda arvatagi, kui palju see või teine näitleja nisukese narritamise eest pappi võis nõuda aga näe – küllap siis ikka maksti.

    võimalik, et paarisaja aasta pärast on japsid pilusilmsuse ka geneetiliselt selja taha jätnud.

  14. Jason ütles:

    aga et sulle ka mitte päris heast peast jalalt jalale keksmise võimalust kinkida, siis alusta kasvõi siit: http://en.wikipedia.org/wiki/L…..scientists

    Aga selle lingiga Sa just annad mulle jala peal keksimise võimaluse. Murjaneid on üle miljardi ja see lühike nimekiri on kõik, mida 50 aastane murjaninormaliseerimisliikumine on suutnud. Ja isegi selles nimekirjas on tegelinskeid, kelle vägiteod on ümber lükatud, pole millegagi kinnitatud või siis on tegemist mitte teadlaste vaid suvalise tarbeeseme leiutajaga ning nimekirjast leiab ka hulga niisama lobamokki.

    Sarnaseid liste on hulgim ja kahjuks tõestavad nad just minu teesi, et murjanid ei lase teadusest ennast eriti segada.

  15. Jason ütles:

    no kui me nüüd definitsiooni üle vaidlema hakkame, siis läheme me küll rappa. nimeta seda kuidas tahad. sunnitööks või orjanduseks või tööteraapiaks – see ei muuda asja olemust, mida ma edasi anda püüan.

    Njah, sunnitööl, orjapidamisel ja tööteraapial võib olla kattuvaid kirjeldusi, aga kindlasti pole need sama asi. Tõtt-öelda jääb ka natuke segaseks, mis see “asi” on, mille olemust Sa edasi anda püüad: kord räägid nälgivatest lastest, siis haisvatest asotsiaalidest, kord kohalikest kroonilistest töötutest, siis vajadusest minna Aafrika suveräänsetesse riikidesse relvastatult korda looma, kord ühiskonna äärealade asustajate taunimisväärsetest eelistustest, siis aga tervete riikide ja rahvaste kaasasündinud, parandamatust laiskusest, tagurlusest ja röövimishimust.

    Soovitus “võtta kätte ja vaadata”, kuidas abi kasutamisega Aafrikas lood on, on kahe otsaga. Ilmselgelt pole olukord nii sirgjooneline, nagu Sa paistad osutavat. Ma pole piisavalt süvenenud ega pädev, et kummutada nt Dambisa Moyo väiteid või siin viidatud aruannete järeldusi — võib-olla Sina oled?

    Igatahes lisab see, et Sa orjapidamise definitsooni vaidlustada ütritad, natuke kaalu minu esialgsele väitele, et keegi meist ei arutle-kahtle tõsimeeli, kas näiteks orjandust või naistele valimisõiguse keelamist võiks sallida. S.t, kui Sa ei viitsi kokku leppida selles, mille üle õigupoolest vaieldakse, siis Sa tõenäoliselt ei vaidle eriti tõsiselt.

  16. Jason ütles:

    Mart K. ütles:

    Ning siis veel see (naiste) valimisõiguse küsimus…

    hea küll, see oli nagunii naljaga pooleks. mind huvitab aga hetkel palju rohkem see, kas sa püüad praegu minunimelist, libedate plätudega libedal nõlval koperdavat õlgmehikest ehitada või üritad sa hoopis väita, et naiste otsustusvõime teatud hormonaalsetel perioodidel polegi ühte kindlasse suunda kallutatud?

    Ma üritan Sinust välja pinnida mööndust, et kõigi inimeste otsustusvõime on enamasti kallutatud, ja sellest tulenevat loogilist järeldust, et ainult naiste ainult hormonaalsetel kaalutlustel kõrvaldamine demokraatlikust protsessist oleks põhjendamatu.

    Ja pikemas perspektiivis, mõistagi, mööndust, et Sa tegelikult ikkagi ei vae tõsimeeli ei orjapidamise ega “hormonaalsetelt” täiskasvanutelt valimisõiguse äravõtmise võimalikke hüvesid.

  17. Tänavu aprillis peetud ja juunis postitatud TED-loeng Juan Enriquezelt tõotab muu hulgas rabavaid geneetilisi paljastusi tänavuse aasta lõpuks. Riskides valada vett Konspiraatori veskile, tsiteerin:

    [O]ne of the things that’s going to happen this year is we’re going to discover the first 10,000 human genomes, because it’s gotten cheap enough to do the gene sequencing. And when we find these, we may find differences.

    And by the way, this is not a debate that we’re ready for, because we have really misused the science in this. In the 1920s, we thought there were major differences between people. That was partly based on Francis Galton’s work. He was Darwin’s cousin. But the U.S., the Carnegie Institute, Stanford, American Neurological Association took this really far. That got exported and was really misused. In fact, it led to some absolutely horrendous treatment of human beings. So since the 1940s, we’ve been saying there are no differences, we’re all identical. We’re going to know at year end if that is true.

    Loeng ise on minu arust igatahes vaatamist ja kaasamõtlemist väärt.

  18. @Konspiraator:

    ühesõnaga – igasugune loend tähendaks sinu jaoks seda, et “loend koosneb piiratud hulgast nimedest ning 999 nime pole ikkagi 1000 nime ja seega see ei lähe arvesse”. isegi olukorras, kus antud loend sisaldab üksnes kõge silmapaistvamaid saavutusi.

    kuule, meil pole tõesti suurt rohkemat rääkida.

    tadaa…

  19. Mart K. ütles:

    kord räägid nälgivatest lastest, siis haisvatest asotsiaalidest, kord kohalikest kroonilistest töötutest, siis vajadusest minna Aafrika suveräänsetesse riikidesse relvastatult korda looma,

    need kõik mahuvad minu käsitletavasse katgooriasse. seega ma siinkohal enam rohkem täpsustama ei hakka.

    Mart K. ütles:

    Ma pole piisavalt süvenenud ega pädev, et kummutada nt Dambisa Moyo väiteid või siin viidatud aruannete järeldusi — võib-olla Sina oled?

    siin tuleb muidugi tõdeda, et mul pole aruannetest aimugi. küll on mul aimu sellest, mis pilt sealt ilmakaarest ilma aruanneteta paistab. kui sa miskit võrrelda tahad, siis ole hea, tee seda lähtuvalt mu (võibolla vanananud) vatenurgast. äkki seal enam tõesti keei nälga ei sure ja somaaliaski kohandatakse piraadipaate ümber kalapüügipaatideks.

    Mart K. ütles:

    Igatahes lisab see, et Sa orjapidamise definitsooni vaidlustada ütritad, natuke kaalu minu esialgsele väitele, et keegi meist ei arutle-kahtle tõsimeeli, kas näiteks orjandust või naistele valimisõiguse keelamist võiks sallida.

    ei,ma arvan siiski, et lihtsalt definitsiooni 100% klappimatuse pärast ei maksa ka päris eufooriasse sattuda. sisuliselt ei ole ju ikkagi vahet ja tähenärimisega tegelemine on heal juhul vaid demagoogia.

    Mart K. ütles:

    Ma üritan Sinust välja pinnida mööndust, et kõigi inimeste otsustusvõime on enamasti kallutatud

    argumentatsioonieetika keelab üheselt igasuguste möönduste väljapigistamise aga ma teen erandi sest mul pole suurt kaotada. nimelt – on veel terve hulk olukordi, kus inimeste valimisõigust on piiratud. pead sa näiteks õigustatuks olukorda, kus sõjaväelased peavad jääma apoliitilisteks? PMS? menopaus? mina ei tea…aga vot peavad….

    muide järjekordse õlemehe ohus küsin: kas sa pead õigustatuks olukorda, kus eeldatakse, et kõik heroiinitarbijad on ühiskonnale ohtlikud? noh…kui päris kõik ikka pole, siis MIKS krt heroiin keelatud on krt mai mõista??? ma nõuan SELETUST!!

  20. Mart K. ütles:

    S.t, kui Sa ei viitsi kokku leppida selles, mille üle õigupoolest vaieldakse, siis Sa tõenäoliselt ei vaidle eriti tõsiselt.

    see on väga meelevaldne väide. orjandus pole lihtsalt nii selgesõnaline nähtus, et seda saakski kohe esimese sõnavõtuga selgelt määratleda ja ma peaks seda enda väljaütlemiste juures pigem positiivsekski nähtuseks, sest see näitab, et ma olen valmis argumenteerima ja oma seisukohti revideerima.

  21. Jason ütles:

    need kõik mahuvad minu käsitletavasse katgooriasse…

    …mida Sa pole ikka täpsemalt piiritlenud kui “inimesed, kes ei saa või ei taha tööd teha”, aga millisele määratlusele Sa ise vastu vaidled. Kas ma jätsin midagi kahe silma vahele või ongi Su käsitletav kategooria meelevaldne?

    …mul pole aruannetest aimugi.

    Lisatud linkidest polnud abi?

    …küll on mul aimu sellest, mis pilt sealt ilmakaarest ilma aruanneteta paistab.

    Vana skeptikuna peaksid ju teadma, et sellest, mis paistab — e dokumenteerimata-süstematiseerimata üksikjuhtumite subjektiivsetest kirjeldustest — ei saa enamasti suuremat pilti kokku panna. The plural of ‘anecdote’ is not ‘data’.

    …kui sa miskit võrrelda tahad, siis ole hea, tee seda lähtuvalt mu (võibolla vanananud) vaatenurgast.

    See palve jäi nüüd ka natuke segaseks. Sa ei soovi ometi, et ma võrdleksin fakte sellega, mis Sulle “paistab”?

    definitsiooni 100% klappimatuse pärast ei maksa ka päris eufooriasse sattuda. sisuliselt ei ole ju ikkagi vahet ja tähenärimisega tegelemine on heal juhul vaid demagoogia.

    Ma enda arust ei näri tähti. Kas Sinu jaoks tõesti pole sisuliselt vahet riiklikult reglementeeritud karistusmeetmel sunnitööl, tervishoiumeetmel tööteraapial ja kuritegelike organisatsioonide juhitud inimkaubandusel? Kui selgitad mõistlikult, miks Sa nii leiad, on võimalik, et jõuame ühele nõule. Kangekaelne väitmine, et “nii lihtsalt on”, ei aita teineteisemõistmisele sugugi kaasa.

    …on veel terve hulk olukordi, kus inimeste valimisõigust on piiratud. pead sa näiteks õigustatuks olukorda, kus sõjaväelased peavad jääma apoliitilisteks?

    See tundub sama mõistlik erand kui näiteks pilootidele ja lennujuhtimiskeskuse töötajatele kehtestatud rangemad tervisenõuded ja tavalisest tihedam sõelumisprotsess. Aga ma hooman, kuhu Sa rihid. Jah, on olukordi, kus kodanike valimisõiguse piiramine on põhjendatud, kas või eelpoolviidatud alaealisuse juhtum. See ei tähenda aga sugugi, et iga kodanikku, kes mingile arbitraarsele hormonaalsele standardile ei vasta, tuleks valimast takistada.

  22. Jason ütles:

    …kas sa pead õigustatuks olukorda, kus eeldatakse, et kõik heroiinitarbijad on ühiskonnale ohtlikud?

    Ei pea. Ning kui hõlmata siia määratlusse kõik psühhoaktiivsete opioidide tarvitajad, siis ei pea eelduski paika. Arsti retseptiga oksükodooni tarvitavat patsienti ei pea vast keegi ühiskonnaohtlikuks.

    kui päris kõik ikka pole, siis MIKS krt heroiin keelatud on krt mai mõista?

    Sest sõda uimastitega teenib väga paljude poliitiliselt mõjukate huvigruppide erahuve ning sellele aitab kaasa kallutatud meediakajastus. Aga see on juba tolle teise teema jutt. Jätkan konkreetse küsimuse arutamist meeleldi seal.

    P.S. Heroiin pole niivõrd keelatud (diamorfiini nime all kasutatakse heroiini meditsiinis tänini valuvaigistina vähemalt UK-s ja sõltlaste asendusravimina veel mitmel pool) kuivõrd selle turg on väga halvasti reguleeritud.

  23. Jason ütles:

    orjandus pole lihtsalt nii selgesõnaline nähtus, et seda saakski kohe esimese sõnavõtuga selgelt määratleda

    Miks Sa nii arvad? Mis on Sinu arust valesti näiteks järgmise (wiki)definitsiooni juures: “Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks. Juriidiliselt peetakse orja vallasasjaks ning ta ei ole õigussubjekt. Omanikule kuuluvad nii ori, tema tööjõud kui ka töö saadused.”

    (Kas ma eksin, kui arvan, et sunnitööline vang on sunnitud tööst hoolimata õigussubjekt, mitte vallasasi?)

  24. Sain järgneva kutse oma postkasti:

    “Hea kaasteeline!

    Esmaspäeval, 2. juulil kell 19 esineb meie klubis Dorpati konverentsikeskuses kauaoodatud külaline, Eestis ja mujalgi hinnatud rahvaravija LILLE LINDMÄE, naine, kelle visiitkaardil seisab tiitel – bioväljade tikkija. Sama tiitliga silt rippus aastatel 1990 – 95 ka Tartu linna polikliiniku kabineti uksel, mille taga Lille oma arvukaid patsiente vastu võttis.

    Loengu teema: „Tulevik ja tervis“, osaluspanus: 10 eurot kas kohapeal või ülekandega: (a/a 221048414673, Arengutee Klubi, märksõna: 2. juuli + osavõtja nimi)

    Lille Lindmäe fenomen

    “Koos oma tütrega olin Lille Lindmäe patsient ja kogesin tema hämmastavat võimet ravida ägedat radikuliiti, mis ei olnud allunud ravile Maarjamõisa neuroloogiosakonnas.” Nii ütles meditsiinidoktor ja TÜ emeriitprofessor Helje Kaarma raamatus “Iidse teadmisega õnnistatud”.

    TÜ emeriitprofessor Selma Teesalu on kinnitanud, et on isiklikult tuttav nii mõnegi juhusega, kus tavameditsiin on osutunud võimetuks, kuid Lille on suutnud haiget aidata.

    “Olen diplomeeritud insener ja ekstrasenss, pean loenguid, vaatlen biovälja kaudu elundeid, täiustan-tikin ehk korrastan biovälja, avaldamaks mõju haigestunud või haigestumisohus olevale inimesele,” selgitab Lille Lindmäe ise. Kui ta aastakümnete eest vaimselt gurult Gunnar Aarmalt abi otsis, ütles mees: „Kas teate, kui tugev ja puhas bioväli teil on? Teil endal tuleb hakata inimesi ravima!“ Nii läkski…

    Lille Lindmäe sulest on ilmunud kaks raamatut: “Iidse teadmisega õnnistatud” ning “Tähed on bioväljas ja taevas”. Neist esimene müüdi läbi kolme ja poole kuuga. Raamat trükiti ka soome keelde, 2004. aastal valisid soomlased piiriteaduse raamatute hulgast välja 10 teost, mille hulgast sai Lille teos tänu lugejate arvamusele 3. koha. “Minu raamat konkureeris 2. koha pärast “Da Vinci koodiga”,” muheleb ta.

    Lille peab loenguid nii soome, vene kui inglise keeles ja on väga hinnatud esineja Soomes, aga ka näiteks Dubais ja Araabia Ühendemiraatides.

    Lindmäe tavatseb öelda, et ta on väga õnnelik inimene. “Igal hommikul tajun maailma täiuslikkust ja rinnas heliseb justkui laul.” Ehk õpetab Lille meidki ärkama igal hommikul, naeratus näol?”

    Soovitaks lugeda ka Heliseva Sõnumi lehel olevat lektori tutvustust. Naera ennast ribadeks: “bioväljade tikkija”, “biovälja korrektor”, “17 aastat on töökogemust Soomes biovälja korrastajana”, jne.

  25. Jason ütles:

    see on väga meelevaldne väide. orjandus pole lihtsalt nii selgesõnaline nähtus, et seda saakski kohe esimese sõnavõtuga selgelt määratleda ja ma peaks seda enda väljaütlemiste juures pigem positiivsekski nähtuseks, sest see näitab, et ma olen valmis argumenteerima ja oma seisukohti revideerima.

    Oi, on kull. Konealuses kontekstis kaib ilmselt jutt chattel slavery‘st, mis tahendab situatsiooni, kus elavat inimest voib pidada oigussubjekti vallasvaraliseks asjaoiguslikuks omandiks uhes traditsiooniliste vallasvara omandisuhtega kaasnevate oigustega. Jutt ei kai ju sellest, kas ja mil maaral orjadel muid juriidilisi oigusi on — see voiks toesti ponev, keeruline ja hagus teema olla — ega ka mitte sunnismaisusest, kus isand ei omanud mitte inimesi vaid maatukki, moned inimesed olid lihtsalt maatuki kulge kinni seotud.

  26. Mart K. ütles:

    (Kas ma eksin, kui arvan, et sunnitööline vang on sunnitud tööst hoolimata õigussubjekt, mitte vallasasi?)

    Oleneb riigikorrast. Gulagi kontekstis vois juhtuda, et sunnitooline polnud ei oigussubjekt ega vallasvara.

  27. Jason ütles:

    jah, see on mingi tõusev trend. ei oska öelda, kas see sündis mangadest või sündisid ka mangad sellest aga mingi leviv suuresilmafetiš seal tõesti on.

    Ei, silmade suurus ei ole uldse oluline. Jaapanlastele lihtsalt meeldib aeg-ajalt telerist elusaid stereotuupe vaadata. Nii, nagu meie vaatame Brunot voi Boratit, vaatavad nemad “tahumatut ameeriklast” voi “hard gay’d”. Terve hulga stereotuupide juurde lihtsalt kuulub spetsiifiline juuste voi silmade varv ja stereotuupiline aktsent.

  28. Jason ütles:

    igasugune loend tähendaks sinu jaoks seda, et “loend koosneb piiratud hulgast nimedest ning 999 nime pole ikkagi 1000 nime ja seega see ei lähe arvesse”. isegi olukorras, kus antud loend sisaldab üksnes kõge silmapaistvamaid saavutusi.

    Igasugune loend tähendab minu jaoks loendit ja on täiesti arusaadav, et loendid võivad olla piiratud. Aga kahjuks on asjad tõesti nii, et sellised loendid näitavad murjanite kõige silmapaistvamaid saavutusi ja valgete või asiaatidega võrreldes on need äraütlemata nutused.

    Su teesid käivad üksteisele vastu. Ühelt poolt väidad Sa, et murjanid on samasugused nagu meie ja teevad teadust ning teiselt poolt kutsud Sa üles nende elu reguleerima. Milleks meil on vaja sekkuda, kui kosmoseriik Etioopia murjanteadlased on oma rahvale teaduspõhise tervisliku toitumise dieedi välja töötanud?

    Sa ühelt poolt kutsud üles murjanite elu korraldama ja teiselt poolt väidad, et nad on sama tublid ja targad nagu meie. Miks nad sellisel juhul oma elu ise ei võiks korraldada? Äkki aitaks tibake natsionaalsotsialismi koos segregatsiooniga. Et siis iga rahvas elagu omal maal kuidas oskab ja mul isiklikult poleks midagi selle vastu kui Somaalia Marsi koloniseerib.

  29. Konspiraator ütles:

    murjanid on samasugused nagu meie ja teevad teadust

    Sina isiklikult ju teaudust vist siiski ei tee, või kui teed, siis viita mõnele teaustööle. Mina olen ka valge, kuid ei tee ka teadust. Kuigi me mõlemad valged oleme, pole me sinuga ühesugused ja seejuures meid ei erista mittesugugi ainult soolised erinevused vaid lõpmatult paljud teised nüansid, kuni sõrmejälgedeni välja.
    Elu jooksul oma tagasihoidlikke empiirilisi tähelepanekuid tehes olen täheldanud, et isegi mitte kaks kana pole lähemal vaatlusel eriti sarnased (kuigi mõlemad võivad valged olla) üks kaagutab rohkem, teine vähem jne.
    Nii et ei, inimesed pole ühesugused, ei, keegi pole seda iial väitnudki, kuid inimestena on nad siiski võrdsed seaduste ees ja omavad inimõigusi.

  30. salvey ütles:

    inimesed pole ühesugused, ei, keegi pole seda iial väitnudki

    Küll aga erineb suvaline rass mõõdetaval geneetilisel määral teistest rassidest ning mulle on jäänud mulje, et isegi teaduses on sellest poliitilistel põhjustel üritatud mööda vaadata.

    Parandatagu mind, kui ma eksin.

  31. salvey ütles:

    inimestena on nad siiski võrdsed seaduste ees ja omavad inimõigusi.

    Aga muidugi. Kust Sa seda välja lugesid, et ma kutsun üles murjanit seaduse ees ebavõrdselt kohtlema või siis üldtunnustatud inimõigusi mingil moel rikkuma?

    Teistesse riikidesse sisse tungimine, samamoodi nagu valgenahalise elanikkonna ohustamine pole siiski inimõigus, nii et segregatsiooni võib kehtestada küll. Ja loomulikult võivad ka murjanid mingil põhjusel valgete ligipääsu kuhugile piirata. De facto viimane juba kodanikualgatuse korras toimib. Murjanite linnaosad ja asualad pole valgele inimesele kuigi tervislikud.

    Aga mis kanadesse puutub, siis eks neid ole jah erinevaid. Rassistlik linnukene teine. On ju ilmselge, et me eelistame kanu ainult nende sulevärvi põhjal ja keeldume ronkasid vareseid ja hakke omamast ja toitmast ainult tänu oma eelarvamusele nende sulevärvi suhtes. Võib olla nahavärvi pärast ka aga pole kunagi kitkutud varest näinud ja ei oska öelda.

  32. Konspiraator ütles:

    Papagoi on võimalik ka dresseerida Ohm,i seadust kraaksuma.

    Soovimata saada siia sõnasõtta kaasa kistud, ei saa ma siiski jätta märkimata, et „dresseerimine” ja nüüdisaegne etoloogia on üksteisest kaugel nagu Maa Kuust. Soovitan guugeldada märksõnu „alex the parrot” ja „irene pepperberg”. Nende kahe koostöö esimese kahe aastakümne kokkuvõte on monograafias „The Alex Studies”, kus ainuüksi kirjandusloetelu on 60 lk pikk.

  33. @Konspiraator:
    ma ei usu küll, et vareslased oleks rumalamad linnud kui kanad. Minu meelest peetakse neid küll üpris arukateks linnukesteks.
    Või mis sa nüüd selle jutuga õieti öelda tahtsid.
    Laulumeestena pole ei kanad ega varesed suuremad tegijad inimkõrva maitse jaoks, aga selleks, et kanad ei lendaks, mistõttu neid hõlpus pidada on, on neid küllap inimeste poolt tükk aega aretatud. Sama hästi võiks kollaste kõrvasiltidega lehmi karjamaal ja põdralehmi metsas võrrelda ja osatada, et näe, põtru laudas ei peetagi.

  34. @Andres Valdre:

    Seda kindlasti. Elukad on nutikad. Eilne Mail vahendas uudist, et ahvid mõistavad kirjasõna ja oskavad tulevikku planeerida

    Apes ‘can recognise the written word’ – and even make plans for the future
    Baboons can tell real words from random jumbles of letters
    Other studies show that apes can do multiplication
    Orang utans in Miami zoo use iPads
    Monkey studies hint that humans are not as unique as we thought

    Read more: http://www.dailymail.co.uk/sci.....z1ytakf4lN

    Jutt ise on pikk ja suht asjalik, loo lõpus on ka video. Kommunistide häirimiseks on mainitud, et inimese ja mõnede ahvide vahel on ainult 1,3% geneetilist erinevust. Palju meie ja murjanite vahel on, seda ei mainita.

  35. TEADUSTEISIPÄEV

    Täna, teisipäeval, 26. juunil kell 13 hakkavad Raadio 2 lõunalaboris huugama keelekolvid, aktiveeruvad ajukäärude sügavikes pesitsevad mälusopid ja käivituvad kosmoseraketid – teemaks on teadus, mida valgustavad kolm kuldaju!

    Saatejuht Ingrid Peek võõrustab legendaarset teaduskirjanikku Tiit Kändlerit, kes veab Käsmu Suvekooli, kus igaüks võib olla teadlane ning kus tänavu on teemaks teaduse keel. Teatepulga võtab üle mälumängurluse superkangelane ja R2 saate “Puust ja punaseks” üks juhte Arko Olesk, kes viib läbi laheda mälumängu, mille võitja pääseb koos sõbraga Feisti kontserdile. Punkti paneb teadusteisipäevale füüsik ja kosmoseteadlane Mart Noorma, kes putitab koos noortega Teadusmalevas Eesti esimest tudengisatelliiti ja töötab planeetidavaheliste lendude nimel.

    Uuri lisa:

    Teadus.ee Suvekool http://www.teadus.ee

  36. Konspiraator ütles:

    inimese ja mõnede ahvide vahel on ainult 1,3% geneetilist erinevust

    Perspektiivi huvides: inimese ja neandertallase vahel oli 0,004 “geneetilist erinevust”.

    Rääkimata sellest, et “geneetiline erinevus” on antud kontekstis üsna veniva olemusega mõõdupuu.

    Researchers are finding that on top of the 1% distinction, chunks of missing DNA, extra genes, altered connections in gene networks, and the very structure of chromosomes confound any quantification of “humanness” versus “chimpness.” “There isn’t one single way to express the genetic distance between two complicated living organisms,” Gagneux adds.

    Allikas: “Relative Differences: The Myth of 1%”, ajakiri Science, juuni 2007, PDF.

  37. Mart K. ütles:

    Küll aga erineb suvaline rass mõõdetaval geneetilisel määral teistest rassidest …

    See on artefakt, mitte reaalsus. Kuidas Sa rassi moodad?

    Mulle teadaolevad mootmisviisid moodavad indiviide ja grupeerivad neid siis mingisugustel ad hoc viisidel rassidesse, et saaks agregaatidega statistikat teha. Nii analuutiline kui sunteetiline grupeerimine jaavad ilmselgetel pohjustel hatta aga koige huvitavamates kohtades — rassipiiride juures.

  38. dig ütles:

    See on artefakt, mitte reaalsus. Kuidas Sa rassi mõõdad?

    Hüva, piirid on tõesti ämased (nagu liikide vahelgi). Aga see ei tähenda ometi, et selliste artefaktide kontekstis opereerimisel poleks praktiliselt kasulikke tulemeid. Või pole kladistika enam teaduslik meetod?

  39. Fortel on täna eriplokk pealkirjaga “Ebatavalised usuliidrid”. Kuna plokis on lugusid kolm, ühte skeptikuposti tohib aga lisada vaid kaks linki, kopeerin siia hoopis lugude pealkirjad:

    “Kakluskirik – kui evangeelne kristlus kohtub võitlusspordiga”
    “Poiss ja tema jumal – mais pühitseti ametisse 11aastane pastor”
    “Prohvet Mani konkureeris paljude usunditega”

    Mille poolest Mani ebatavalisem oli kui mõni muu vana Palestiina prohvet, jääb paraku selgusetuks. Kakluskiriku-lugu on aga üsna lõbus. Mõned väljavõtted:

    “Kas on võimalik oma ligimest armastada sama palju kui iseennast, virutades talle samal ajal täiest jõust põlvega näkku?” /—/

    “Elus on olukordi, kus tuleb jagada hoope, kuna käimas on lahing ning vaenlane üritab meid leida ja hävitada. Ta tahab hävitada meie perekondi, tahab hävitada teid isiklikult. Ja sellepärast pakubki piibel teile võitlusõpetust.” /—/

    “Ma loodan võitlemise kaudu luua suhte inimesega, kellega võitlen, ning sisendada temasse Kristuse väge.” /—/

    „Kõige parem näide pärineb piiblist, milles Jeesust kujutatakse võitlejana. Just selline on Kristus, keda mina teenida soovin.” /—/

    “Kui arvate, et sportlik vabavõitlus on vale ja et Jeesus käskis kõigil pöörata teine põsk, siis pole meie kirik tõenäoliselt teie jaoks!”

  40. Esoteeriline paanikarobot aadressil alkeemia.ee levitab hirmujutte ees ootavast elektrikatkestusest, allikaks veelgi kahtlasem blog “Kaitse oma tervist”.

    [R]iikide (s.h. ka Eesti) valitsused on teemaga detailsemalt kursis olnud juba mitu aastat. Seda ilmestab hästi tõsiasi, et samal kuul (juuni 2010), kui NASA oma tähelepanunõudva avalduse üldsusele teatavaks tegi, oldi Eestis juba jõutud heaks kiita Tagamaa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. /—/

    Kuigi projekti kirjeldavad tekstid ja illustreerivad pildid on professionaalselt tehtud, võib ikkagi juhtuda, et see kõik on maha visatud raha, ja eesti rahvale ei tule sellest mingit kasu. /—/

    Latvenergo ei soovinud enam pikendada Eleringiga varem sõlmitud lepingut, mille objektiks oli Eesti elektrisüsteemi stabiilsuse tagamine avariide korral. /—/

    Isegi elektriseadmed, mis pole vooluvõrku ühendatud, võivad läbi põleda, sest elektromagnetpulss on igal pool õhus, mitte ainult juhtmetes. Seetõttu pelgalt elektrikaitsme välja lülitamine ei pruugi aidata. /—/

    olenevalt päikesel toimunud purske suurusest võib mõnes riigis vool olla ära mitu kuud või koguni aastat. Miks? Selline katastroof mõjutab kõiki riike ja need tehased, kes vajalikke varuosasid toodavad, ei suuda nõudlust tükk aega rahuldada. Tekivad järjekorrad, mille eesotsas istuvad rikkad riigid. Vaesemad saavad oma jupid kätte siis, kui nende kord kätte saabub.

    Juhul kui Eesti alajaamad ka maha põlevad, pole Eesti majapidamistele Kiisal asuvast avariielektrijaamast mingit kasu ja Eestis toodetud avariielekter müüakse Estlink kaablit pidi hoopis Soome ja Rootsi.

  41. Valvešovinist Pullerits kirjutas eile Postimehe arvamusveebis, et haridussüsteem eelistavat tütarlapsi ja ahistavat poisse. Pulleritsule pareerib muidu täitsa asjalikult Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse liige Aivar Haller. Oma argumente põhistades koperdab ta aga antroposoofia otsa, andes mõista, et laste temperamendierinevused avastas Rudolf Steiner.

    Täna on õige (viimane) aeg aru saada, et õppes osaleb mitte amorfne mass õpilasi, vaid erinevas arengufaasis poisid ja tüdrukud (Bernard Lievegoed), kellel on veel ka erinevad temperamendid (Rudolf Steiner) ja anded (Howard Gardner).

    Seega ei usu ma mitte naiste vandenõud, vaid meie ühiskonna jõudmist järgmisesse eakohasesse arengufaasi.

    Mida see tegelikult tähendab, ei oska arvata. Loodetavasti pole ELL mingisugune waldorfpedagoogika kants.

  42. Kuna poliitikauudiseid pole juba tükk aega näha olnud, olgu vahendatud Deep Sea News’i tähelepanek huvitavast korrelatsioonist viimase saja miljoni aasta laamtektoonika ja USA presidendivalimiste tulemuse vahel.

    During the Cretaceous, 139-65 million years ago, shallow seas covered much of the southern United States. These tropical waters were productive–giving rise to tiny marine plankton with carbonate skeletons which overtime accumulated into massive chalk formations. The chalk, both alkaline and porous, lead to fertile and well-drained soils in a band, mirroring that ancient coastline and stretching across the now much drier South. This arc of rich and dark soils in Alabama has long been known as the Black Belt. But many, including Booker T. Washington, coopted the term to refer to the entire Southern band. Washington wrote in his 1901 autobiography, Up from Slavery, “The term was first used to designate a part of the country which was distinguished by the color of the soil. The part of the country possessing this thick, dark, and naturally rich soil…”

    Over time this rich soil produced an amazingly productive agricultural region, especially for cotton. In 1859 alone a harvest of over 4,000 cotton bales was not uncommon within the belt. And yet, just tens of miles north or south this harvest was rare. Of course this level of cotton production required extensive labor.

    Pikemalt kirjutab originaalallikas: Geology and Election 2000: Overview.

  43. @Mart K.:

    Kui ma keerukast saksa sõnastusest õigesti aru saan, siis toimub parasjagu Austria katoliku preestrite seas käärimine, kus reformi paljude punktide seas soovitakse preesterkonda vastu võtta ka naisi ja abieluinimesi.

  44. Veel üks (paar nädalat vana lugu) Postimehest, meenus mulle, seoses Mart K. äsja ilmunud ja siinsesse teise veergu lingitud looga.
    Tiina Kangro: Eesti 19-eurone edulugu
    (Ärgu hakatagu parem küsimagi, miks mulle üks artikkel teist peaks meenutama, eks vbl naiste või jumal teab, mis loogika veel)

  45. http://www.maaleht.ee/news/uud.....d=64597572

    Sügisel alustab TV 3 uut kodumaist saatesarja, kus uuritakse maailma, mis on silmale nähtamatu, kuid mille abil saab ometi lahendada paljusid meie probleeme.
     

    Sarjas osalevate inimeste elukvaliteeti ja hädasid kutsutakse parandama Eesti tunnustatud tervendajad ning alternatiivmeditsiini asjatundjad.

    Juba on alanud esimesed võtted ning abivajajate ravimisega algust tehtud, kuid soovijatel on võimalik jätkuvalt saatesse registreeruda TV 3 kodulehel.

    Täpsemalt avab uue telesarja sisu toimetaja Aveli Jänes.

  46. MSNBC vahendab naftamagnaati, kes tunnistab, et fossiilide põletamine maailma kütab.

    ExxonMobil CEO Rex Tillerson says fears about climate change, drilling, and energy dependence are overblown.
    In a speech Wednesday, Tillerson acknowledged that burning of fossil fuels is warming the planet, but said society will be able to adapt. The risks of oil and gas drilling are well understood and can be mitigated, he said. And dependence on other nations for oil is not a concern as long as access to supply is certain, he said.
    Tillerson blamed a public that is “illiterate” in science and math, a “lazy” press, and advocacy groups that “manufacture fear” for energy misconceptions in a speech at the Council on Foreign Relations.

    (CFR figureerib teadupärast hulgas põnevates vandenõuteooriates.)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga