Juulis tehakse hapukurke ja muid lugusid Eesti ajakirjandusse

205 Replies to “Juulis tehakse hapukurke ja muid lugusid Eesti ajakirjandusse”

1. Postimees ajab kapsaussid ja kärbsevastsed segamini nagu burgeri ja kapsad.

   Eile hakkas sotsiaalmeedias levima Hesburgeri siselistis liikunud kiri, milles soovitati töötajatel hoolikalt kontrollida jääsalati pakke ning seal olevad ussikesed välja korjata. Ettevõtte esindaja kinnitusel tegid nad lisakontrolli.

   «Kuna jääsalat on naturaalne toode, mida kasvatatakse põldudel, võib selle puhul mõnikord kvaliteedis probleeme esineda,» möönis Hesburgeri esindaja. «Aga alati, kui salat jõuab meie lattu, siis seda kontrollitakse ja alles pärast seda lõigatakse, pestakse, kuivatatakse ja pakendatakse,» lisas Salmela.

   Vasta  |  Tsiteeri

2. Sacramento Bee räägib kahest teadlasest, kes panid tähele huvitavat seaduspärasust: ajuvähiga patsiendid paistsid kauem elavat siis, kui nende peahaava kaudu ajju tõvestavaid mikroobe pääses. Eetilistel kaalutlustel on neil keelatud seda hüpoteesi katseliselt kontrollida.

   Documents show the surgeons got the consent of three terminally ill patients with malignant brain tumors to introduce bacteria into their open head wounds, under the theory that postoperative infections might prolong their lives. Two of the patients developed sepsis and died, the university later determined.

   The actions – described by two prominent bioethicists as “astonishing,” and a “major penalty” for the school – threaten both the doctors’ professional careers and the university’s reputation and federal-funding status.

   Vasta  |  Tsiteeri

3. http://alkeemia.ee/artiklid/Mu.....130/c-786/ kohta võiks kirjutada vähe detailsemalt

   Vasta  |  Tsiteeri

4. @Sander:
   sellise jama kommenteerimiseks piisab ehk kahest märkusest:
   * lugu on tehtud jamaportaali mercola.com põhjal
   (sama tark oleks paluda geoloogil kommenteerida noore maa kreatsionistide “teooriat” Suure Kanjoni tekkimise kohta Noa veeuputuses)
   * Bruce Lipton ei ole sellise kaliibri teadlane, et tema heietustesse oleks huvitav süveneda

   Kolmandaks vahendab seda alkeemia.ee, mitte aga (veel) peavoolumeedia väljaanne ega teadusajakiri. Aga kel tahtmist seda umbluud pikemalt lahata, siis seda loeks ma isegi :)

   Vasta  |  Tsiteeri

5. @Martin Vällik:

   Seda viimast tahaks ma isegi. Uskumatu quote mining ja BS. John Cairnsi 1988. aasta artikli kohta võib lugeda nt http://www.pnas.org/content/99/4/2164.full

   Vasta  |  Tsiteeri

6. @Sander:
   Veidi ehk aitab Orac oma blogis Respectful Insolence, mis tegeleb just tollesama Mercola artikliga, mida alkeemikud meile geenipõrgust päästmiseks pakuvad:

   Epigenetics does not mean that thinking makes it so
   * Epigeneetika on legitiimse teadusharu, mis uurib geenide ekspressiooni või fenotüübi pärilikke muutusi, mis ei ole põhjustatud muutustest geeni järjestuses.

   * Mercola ja gäng ei saa aru, millega geneetika tegeleb või misasjad on geenid ning maalivad geenidest deterministliku kolli, mis määrab su saatuse, mida pole võimalik muuta.

   * Mõned umbluumeistrid leidsid, et epigeneetika lunastab nad geenide determinismi põrgust, tuleb vaid “õigeid mõtteid” mõelda, õigesti süüa ja kehakultuuriga tegeleda.

   * Selline jutt on sama jama nagu Deepak Chopra jutt kvantfüüsikast.

   Vasta  |  Tsiteeri

7. Ja nüüd jälgime, kas mõni peavooluportaal tolle udujutu oma embusse võtab, siis saame jälle targutada ja hurjutada toimetajaid nende rumaluse ja kergeusklikkuse pärast ning siis võetakse lugu häbiga taas maha, nagu paaril korral juba juhtunud on.

   Vasta  |  Tsiteeri

8. dig ütles:

   Postimees ajab kapsaussid ja kärbsevastsed segamini nagu burgeri ja kapsad.

   Reporter räägib, et Veterinaar- ja Toiduameti valveskeptikud on asja uurimas käinud.

   Vasta  |  Tsiteeri

9. Maakonnalehe arvamuslugu pajatab sooküsimustest: Kesksoolisus – kas vajame seda? ja kokkuvõte on, nagu ikka, kenasti viimases lõigus:

   Milliseks kasvavad ja arenevad küll lapsed sellises väärastunud ühiskonnas ja keskkonnas? Kesksoolised lapsed ei ole mitte mingis mõttes keskpärased. Nende kujunev vaimne, sotsiaalne identiteet saab tugevasti kahjustada ja see annab rohkesti ülirasket tööd lastepsühhiaatritele.

   Autor on enda teatel õpetaja.

   Vasta  |  Tsiteeri

10. Midagi füüsikutele ka: Joogatreener: infrajooga alandab kaalu ja puhastab meelt. Kes arvab, et infrajooga on jooga, mida tehakse infrasagedusel, st väga aeglaselt, see eksib: see on hoopis jooga, mida tehakse „infrapunasoojuse” käes. Ei tea, kas treener rääkiski nõnda või kuulis ajakirjanik esimest korda infapunakiirgusest ja selle imelistest omadustest:

    Infrapunasoojusel on joogatreeneri sõnul veel palju häid omadusi: [edasi tuleb jutt, mis kõlbaks ka tavalise, infrapunata soojuse kohta] […] Lisaks saab infrapuna abil langetada kehakaalu, vähendada tselluliiti ja leevendada lihasvalu.

    Vasta  |  Tsiteeri

11. Ilmunud on raamat Lapsevanematele vaksineerimisest.

    Teemakohast juttu ka eilses Õhtulehes.

    Vasta  |  Tsiteeri

12. BBC räägib, kuidas kinoteraapia sügavusetaju puudujääke ravis.

    On 16 February this year, Bridgeman went to the theatre with his wife to see Martin Scorsese’s 3D family adventure. Like everyone else, he paid a surcharge for a pair of glasses, despite thinking they would be a complete waste of money. Bridgeman, a 67-year-old neuroscientist at the University of California in Santa Cruz, grew up nearly stereoblind, that is, without true perception of depth. “When we’d go out and people would look up and start discussing some bird in the tree, I would still be looking for the bird when they were finished,” he says. “For everybody else, the bird jumped out. But to me, it was just part of the background.”

    All that changed when the lights went down and the previews finished. Almost as soon as he began to watch the film, the characters leapt from the screen in a way he had never experienced. “It was just literally like a whole new dimension of sight. Exciting,” says Bridgeman.

    But this wasn’t just movie magic. When he stepped out of the cinema, the world looked different. For the first time, Bridgeman saw a lamppost standing out from the background. Trees, cars and people looked more alive and more vivid than ever. And, remarkably, he’s seen the world in 3D ever since that day. “Riding to work on my bike, I look into a forest beside the road and see a riot of depth, every tree standing out from all the others,” he says. Something had happened. Some part of his brain had awakened.

    Vasta  |  Tsiteeri

13. @Andres Valdre:
    Kultuuripimedust demonstreeriv tsitaat väärib esiletõstu:

    Rootsi seadused võimaldavad näiteks tüdrukule panna poisi nime ja poisile tüdruku nime. Õpetajana olen selles osas juba korra kimpus olnud. Eliisa on ju mehenimi (prohvet Vanas Testamendis), aga minu suureks üllatuseks, kui nime ja näo kokku viisin, tuli välja, et Eliisa on hoopis tütarlaps.

    Vasta  |  Tsiteeri

14. dig tsiteeris Ramo Penerit:

    Rootsi seadused võimaldavad näiteks tüdrukule panna poisi nime ja poisile tüdruku nime.

    Traditsioonide austamist rõhutavale õpetajale oleks ilmselt šokeeriv saada teada, et traditsioonilised maakeelsed nimed polnud ka enamasti soospetsiifilised.

    Sellest, kui mehistav on kanda tüdrukunime, laulis aga juba vana kultuurimarksist Cash.

    Vasta  |  Tsiteeri

15. Andres Valdre ütles:

    Autor on enda teatel õpetaja.

    Konkreetsel juhul ei pruugi see asjasse puutuda, aga kvalifitseerimata õpetajaks hüüavad end pahatihti kirikuõpetajad.

    Vasta  |  Tsiteeri

16. @dig:
    Kiire googeldamine näitas et ilmselt on ta siiski päris-õpetaja aga kõvasti kristluse poole kaldu. Lisaks paras grafomaan kes võtab ajalehes sõna igasugu teemadel, kaasaarvatud mõnedel, millest ta eriti midagi ei tea. (Kas rubla, kroon või euro?)

    Vasta  |  Tsiteeri

17. WingNutDaily räägib, kuidas Malta traditsioonilise abielu kaitsmise ettekäändel erisoo-abielu takistab.

    The case, Joanne Cassar vs. Malta, centers on a “transgender” person – a man who underwent surgery in 2005 to resemble a woman – seeking government recognition and sanction of a “marriage” to another man.

    Following appeals, the deeply Catholic island nation in the Mediterranean Sea eventually refused to grant the plaintiff permission to marry a male partner.

    Nüüd arutab asja Euroopa Inimõiguste Kohus.

    Vasta  |  Tsiteeri

18. Trevor Quirk kirjutab Nature’is, kui ohtlik on sõnamaagia.

    When faced with any jargon — scientific, business-speak, legalese — people tend to presume that every term could be substituted with something more colloquial. At first, it might seem unnecessary for economists to use the French word ‘tranche’ instead of ‘layer’, ‘slice’ or ‘cut’. But common synonyms are problematic because they can be swapped and easily confused for each other.

    Specialized terms capture the complexity and specificity of scientific concepts. Consider astronomy, in which both ‘photometry’ and ‘spectroscopy’ denote techniques that could be described in a jargon-free way as ‘methods of studying light’.

    I find it troubling that the same antipathy that some writers express towards jargon has taken root in the public’s general attitude towards erudite language. I submit that this is no coincidence. People seem to resent not just specialized language, but any language that requires a large degree of labour to understand, appreciate and use. When hearing someone complaining of having to consult a dictionary — especially when that consultation does not even involve moving from the computer in front of them — I am overcome with the desire to grab that person’s lapels and shake them until their teeth rattle. Why are people so unwilling to work for the pleasures and insights that language harbours? When writers avoid jargon unquestioningly, readers start to think that it serves no purpose. The world increases in complexity every day, and we should not let shrink our capacity to describe it.

    Vasta  |  Tsiteeri

19. NASA edastab uudiseid Gröönimaalt, kus liustike seas kogub populaarsust viimane suvemood — sulamine.

    For several days this month, Greenland’s surface ice cover melted over a larger area than at any time in more than 30 years of satellite observations. Nearly the entire ice cover of Greenland, from its thin, low-lying coastal edges to its two-mile-thick center, experienced some degree of melting at its surface, according to measurements from three independent satellites analyzed by NASA and university scientists.

    On average in the summer, about half of the surface of Greenland’s ice sheet naturally melts. At high elevations, most of that melt water quickly refreezes in place. Near the coast, some of the melt water is retained by the ice sheet and the rest is lost to the ocean. But this year the extent of ice melting at or near the surface jumped dramatically. According to satellite data, an estimated 97 percent of the ice sheet surface thawed at some point in mid-July.

    Researchers have not yet determined whether this extensive melt event will affect the overall volume of ice loss this summer and contribute to sea level rise.

    Vasta  |  Tsiteeri

20. Pärnu Postimees räägib, et maagilisi sõnu tuleb tunda: Küttepuid ostes tuleb orienteeruda termineis.

    Vasta  |  Tsiteeri

21. Oops…

    Panin oma vana kasutajanimega ja meiliaadressiga veits puusse ja komm ootab moderaatorit. Saadan nüüd uuesti ja kui moderaator näeb, ehk kustutab ootel oleva ära… :(

    Niisiis…

    Dig, kas sa kliimasoojenemist käsitledes teps mitte confirmation bias-iga ei tegele. Millegipärast jätsid lugemise ja selle rahvalejagamise poolikuks kohas, kus seesama teade ütles:

    ““Ice cores from Summit show that melting events of this type occur about once every 150 years on average. With the last one happening in 1889, this event is right on time,” says Lora Koenig, a Goddard glaciologist and a member of the research team analyzing the satellite data.”

    Ja siin tolle Lora Koenigi täpsustus NYT Andy Revkinile:

    “The study I am citing is Alley and Anandakrishnan, 1995, “Variations in melt-layer frequency in the GISP2 ice core: implications for Holocene summer temperatures in central Greenland” published in the Annals of Glaciology for establishing the long-term frequency of melt events at Summit , Greenland. And Clausen et al., 1988 Glaciological Investigations in the Crete area, Central Greenland: A search for a new deep-drilling site also published in Annals of Glaciology for an early reference to the 1889 melt event though as mentioned in the press release Kaitlin Keegan and her advisor Mary Albert at Dartmouth University have more recent research on this event and please contact them for additional specific information.

    My comment shows that melt events have occurred at Summit in the past and I have quoted the longest-term average frequency of ~150 years (exactly 153 from the paper) over the past 10,000. Since this is an ice core record that frequency is for the location of Summit only. The frequency ranges from ~80 to 250 years over different sections of the GISP2 ice core, please see the paper for specifics.”

    Nii et ei ole vaid “viimane” suvemood. Aga kuna varem olen sel teemal täheldanud, et sa tsiteerid näiteks erudiit Joe Rommi, siis…

    Vasta  |  Tsiteeri

22. Minu arust oleks tegelikult skeptikal targem oma näpud kliimateemadest eemal hoida. Skeptika peamine tugevus on minu jaoks alati olnud erinevate fenomenide uurimisel piinlikult range objektiivsus. Ja kindlate seisukohtade võtmine vaid raudkindlates ja vaieldamatutes küsimustes. Kogu global warming-ut/climate change-i/climate disruption-it ümbritsev on aga hetkel küll selline “mess” ja niivõrd kontroversiaalne, et selles küsimuses objektiivne olla on ülimalt keeruline. Ja selle teadus(või poliitika?)haru näoks olevate aktivist-teadlaste käitumine on minu arvates murendamas kogu teadusliku meetodi ja tulemuste publitseerimise kaudu toimiva protsessi olemust. Freeman Dyson on öelnud (minu arvates) ülimalt täpse määratluse – environmentalism (kahjuks pole ma suutnud eesti keeles sellele õiget vastet tuvastada) on uue aja ilmalik religioon. Ja selle religiooni tulemuseks on aktivism. Aktivism ei ole aga kunagi objektiivne, nii et jäägem oma liistude juurde, selles on meie tugevus.

    Vasta  |  Tsiteeri

23. Tarvo Kruus ütles:

    Dig, kas sa kliimasoojenemist käsitledes teps mitte confirmation bias-iga ei tegele. Millegipärast jätsid lugemise ja selle rahvalejagamise poolikuks kohas, kus seesama teade ütles:

    Ei, tegemist on metabiasega. Millegipärast jätsid Sa tähelepanu alt välja näiteks viimase teaserisse mahtunud lause — rääkimata sellest, et andetu tsensor dig on kogemata kirjatüki juurde unustanud lingi täispikkuses originaalile.

    Tarvo Kruus ütles:

    Minu arust oleks tegelikult skeptikal targem oma näpud kliimateemadest eemal hoida. Skeptika peamine tugevus on minu jaoks alati olnud erinevate fenomenide uurimisel piinlikult range objektiivsus. Ja kindlate seisukohtade võtmine vaid raudkindlates ja vaieldamatutes küsimustes. Kogu global warming-ut/climate change-i/climate disruption-it ümbritsev on aga hetkel küll selline “mess” ja niivõrd kontroversiaalne, et selles küsimuses objektiivne olla on ülimalt keeruline.

    Mis kasu oleks jama väljaselgitamise riistadest, mis suudavad välja selgitada ainult säärast jama, mis juba niigi selge on? Seda võib edukalt ka pendliga teha.

    Vasta  |  Tsiteeri

24. rääkimata sellest, et andetu tsensor dig on kogemata kirjatüki juurde unustanud lingi täispikkuses originaalile

    Jah, nagu ka Anhtony Watts Another paper refutes the Mann made hockey stick – MWP was ≈1°C warmer than current temperatures mis annab viida dokumendile endale, mis pealkirjas väidetut teps mitte ei ütle.

    Võis siis (teiselt poolt) NASA enda pressiteate pealkiri Satellites See Unprecedented Greenland Ice Sheet Surface Melt mis teps mitte sellesama teate sisule ei vasta.

    Need mõlemad on näited confirmation bias-ist, hoolimata sellest, et originaaldokumendile on viit. Rääkimata sellesama teate kajastustest meedias (ka meie omas). Viimane võib muidugi ka rumalusest ehk siis funktsionaalse kirjaoskuse puudusest tingit on.

    Vasta  |  Tsiteeri

25. Postimees: Politsei uurib kuueaastase lapse käe amputeerimist

    Politsei uurib, mis juhtus Narva haiglas, kus lihtsa luumurru tõttu kipsi saanud kuueaastasel tüdrukul amputeeriti ülejärgmisel päeval käsi.

    Kirjeldus paistab vihjavat, et kiire söömaga bakter haava kallale pääses:

    «Kella viie paiku hommikul registreeriti nad ooteruumis ära, kell 9 helistas aga mees ja ütles, et nad viiakse kiiresti Tallinna,» rääkis Oksana. Tema abikaasa sõnul oli siis, kui kips ära võeti, tütre käsi paistes ja kummaliselt täpiline.

    Aga detaile on artiklis vähe ja alternatiive nende põhjal, mis esitatud on, välistada ei saa.

    Vasta  |  Tsiteeri

26. Postimees räägib, et üles-alla hüppamine kahjustab tervist.

    «Suvisel ajal tuleb traumapunktis tegelda keskmiselt 3–10 batuuditraumaga päevas, ette on tulnud ka päevi enam kui kümne batuudivigastusega,» ütles Tallinna lastehaigla traumatoloog-ortopeed dr Andres Lukanenok.

    Vasta  |  Tsiteeri

27. Horoskoopilisi teadustulemusi avaldab Õhtuleht, kelle arvates on lähenemas sündimiseks soodne aastaaeg.

    Tulemusi võrreldi kaua elanud inimeste umbes 12 000 vendade-õdede ja muude lähisugulaste omadega, kelle sünnipäev oli muul ajal. Enamik väga pika elu elanud inimestest oli sündinud septembrist novembrini. Märtsis, mais ja juulis sündinute seas oli aga 40% vähem pika elu elanud inimesi.

    Tõsi küll, jutt võib käia sügisest paar sajandit tagasi.

    Uuring ei toonud välja seoseid sünniaja ja surmaaja vahel, kuid mõned teooriad tõsteti küll esile. Elu pikkus võis olla seoses 1800ndatel valitsenud ilmastikuoludega ning samuti aastaajast sõltuvalt erinevate toiduainete söömisel. Kuidas muidu põhjendada seda, et ühiste geenidega lastel sai tulla nii erineva pikkuse ja tervisliku kvaliteediga elu.

    Vasta  |  Tsiteeri

28. Gizmo räägib, et Ühendriikide Tarbijakaupade Turvakomisjon on tahab magnetpalle põlu alla panna.

    The Consumer Product Safety Commission has just banned the sale of Buckyballs, those magic magnets that can be shaped any which way, because the balls are a serious health hazard for children. It’s the first stop-sale order by the CPSC in 11 years.

    Update: The CPSC contacted us saying that the CPSC is “actually suing the firm to stop sale and to issue a recall of the product.” Which means, Buckyballs isn’t banned quite yet. However, the CPSC is still moving forward with a lawsuit that is seeking a stop-sale of Buckyballs (its first stop-sale in 11 years).

    Tootja pani tootele küll hoiatussildid peale, aga millegipärast ei paista väikelapsed neid lugevat.

    “Notwithstanding the labeling, warnings and efforts taken by (Maxfield and Oberton), ingestion incidents continued to rise because warnings are ineffective”

    Vasta  |  Tsiteeri

29. Teadusrevolutsioonide paradigma elab edasi
    Tiit Kändler Sirbis.

    Thomas Kuhni õpetuse üle juurdlemine annab alust lootuseks, et füüsika seisab uue paradigma lävel.

    Kuid mis on autoriteedi allikas? Õpperaamat – ja see nüristab tundemeelt oma distsipliini ajaloo suhtes. Sest et õpik kirjutatakse revolutsiooni järel, mitte eel. Austria-Briti teadusfilosoof Karl Popper kuulutas poole sajandi eest falsifikatsiooni teaduse pühaks lehmaks: mis pole põhimõtteliselt falsifitseeritav, ei saa olla teaduse aines. Kuhn aga kahtles umbes samal ajal, kas falsifitseeritavaid kogemusi eksisteeribki. Kuidas saab ruum olla kõver, kas paralleelsed sirged lõikuvad lõpmatuses või ei lõiku kunagi?

    Vasta  |  Tsiteeri

30. dig vahendas Õhtulehe teadustulemusi:

    Enamik väga pika elu elanud inimestest oli sündinud septembrist novembrini.

    Peter Mayle selgitab raamatus A Year in Provence (1989; e k „Aasta Provence’is”, 1997 ja 2007) põhjusi, miks Provence’is oli september üldse kõige tavalisem sünnikuu.

    Vasta  |  Tsiteeri

31. @salvey:
    Kändler peaks vist püsima rohkem oma kompetentsi alal:

    Kas pole see maailm jabur, kus riikidele määratakse reitinguid?

    Kohe üldse mitte ei ole jabur ja selles pole põhimõtteliselt mitte midagi uut. Oletan et juba ajaloo kõige esimese võlgu andmise korral käis kreeditoril kohe ka peast läbi mõte kas ta oma laenatu ikka tagasi ka saab. Otsustades ikkagi laenata, omistas ta sisuliselt võlgnikule piisavalt kõrge reitingu. Ja riikide pankrotid on samuti juba sajandeid vanad, wikipedia näiteks mainib Hispaania 1557 aasta pankrotti. Kindlasti arutasid sel ajalgi kreeditorid omavahel kas kuningas ikkagi jaksab laenu tagasi maksta ehk tänapäevastes terminites: üritasid määrata reitingut.
    Tänapäeval on see lihtsalt muutunud rohkem süstemaatiliseks aga minuarust pole selles midagi uut.

    Vasta  |  Tsiteeri

32. dig ütles:

    Postimees: Politsei uurib kuueaastase lapse käe amputeerimist

    Politsei uurib, mis juhtus Narva haiglas, kus lihtsa luumurru tõttu kipsi saanud kuueaastasel tüdrukul amputeeriti ülejärgmisel päeval käsi.

    Postimees: Käest ilma jäänud tüdrukule said saatuslikuks verevarustushäired

    Arst selgitas, et verevarustuseta jäänud koed hakkavad lagunema ning sealt vabanevad mürgised ained, mis viivad organismi eluohtlikku seisundisse. Verevarustushäirete puhul on esimeseks tunnuseks tugev turse, mida ka kuueaastase tüdruku vanemad märkasid.

    Arsti kinnitusel on raske öelda, kas verevarustushäired tekkisid kipsi panemisest. «Sellised asjad võivad juhtuda nii traumast kui ka kipsist,» tõdes ta. Luts tõdes, et laste praktikas on sellised juhtumid väga harvad. «Aga kõiki asju tuleb ette,» tunnistas ta.

    Vasta  |  Tsiteeri

33. Santa ütles:

    Oletan et juba ajaloo kõige esimese võlgu andmise korral käis kreeditoril kohe ka peast läbi mõte kas ta oma laenatu ikka tagasi ka saab.

    Siinkohal soovitab dig lugeda David Graeber’i põhjalikku raamatut Debt: The first 5000 Years.

    Vasta  |  Tsiteeri

34. MSNBC räägib kahest mehest, kellel oli õnne nakatuda HIV’iga ja haigestuda vähki, aga kelle organismist vähiravi HIV’i ärastanud paistab olevat.

    Two men unlucky enough to get both HIV and cancer have been seemingly cleared of the virus, raising hope that science may yet find a way to cure for the infection that causes AIDS, 30 years into the epidemic.

    The researchers are cautious in declaring the two men cured, but more than two years after receiving bone marrow transplants, HIV can’t be detected anywhere in their bodies. These two new cases are reminiscent of the so-called “Berlin patient,” the only person known to have been cured of infection from the human immunodeficiency virus.

    Vasta  |  Tsiteeri

35. MSNBC pajatab meestest, kes loodavad HIV’i nakatumise riski dramaatiliselt vähendada ümber lõigatud saamise teel.

    It’s an idea that can make a grown man cringe and cross his legs, and no one knows better than Angelo Kaggwa. But Kaggwa finally got circumcised last year and immediately reduced his risk of infection with the AIDS virus dramatically. Now, he wants everyone to know: It’s not so bad.

    While that’s of little help to the gay and bisexual men who are still the most at risk from the human immunodeficiency virus that causes AIDS, the United Nations calculates that if 20 million high-risk men were circumcised by 2015, 20 percent of HIV infections would be prevented over the next 10 years. That could save $16.6 billion in future medical costs.

    Vasta  |  Tsiteeri

36. Postimees vahendab teooriat uppunud kulude täiendamisest.

    Lähedalseisvate allikate sõnutsi hoiatasid Kreeka kreeditorid eile sealseid valitsusjuhte, et kui teise abipaketi rööbastele tagasi upitamine veelgi viibib, võib kolm aastat karmi kasinust raisku minna.

    Vasta  |  Tsiteeri

37. Postimehe teatel soovitab E. Ilves toituda mittekeemilistest substantsidest — ju siis footonitest, praanast ja ilusatest unistustest.

    Evelin Ilvese sõnutsi ei ole suurpoodidest lihtne leida toitu, mis oleks toodetud Eestis, sest päritolumaa on sildi serva nii tillukeselt kirja pandud, justkui peaks toidu sünnimaad millegipärast häbenema. «Mida odavam, seda segasem päritolu. See, kes oma tervisest rohkem lugu peab ning oma toidulauda keemiast ja lisaainetest puhas püüab hoida, on eriti keerulises olukorras,» kirjutab ta.

    Vasta  |  Tsiteeri

38. Medical Xpress edastab uudiseid Ugandast, kus Ebola on jälle valla pääsenud.

    “Laboratory investigations done at the Uganda Virus Research Institute…have confirmed that the strange disease reported in Kibaale is indeed Ebola hemorrhagic fever,” the Ugandan government and WHO said in joint statement. Kibaale is a district in midwestern Uganda, where people in recent weeks have been troubled by a mysterious illness that seemed to have come from nowhere. Ugandan health officials had been stumped as well, and spent weeks conducting laboratory tests that were at first inconclusive.

    Vasta  |  Tsiteeri

39. Natural News’il on vandenõuteooria puukide kohta.

    Are ticks being genetically engineered to make people allergic to meat?

    Vasta  |  Tsiteeri

40. Õhtuleht: Rootsis on uus ohtlik narkootikum nõudnud vähemalt 14 elu

    Internetis müüdav uus narkootiline aine on Rootsis põhjustanud juulis juba 14 noore mehe surma.

    Uute narkootiliste ainete väljamõtlemine on teadupärast tingitud vanade keeluseadusest.

    Vasta  |  Tsiteeri

41. Postimees räägib, kuidas kole uimastav aine võib liiga teha ka neile, kes ise ei tarvita:

    Alkoholi tarvitanud autojuht sõitis otsa tüdrukule ja kahele kiirabitöötajale

    Vasta  |  Tsiteeri

42. Postimees räägib, et Prantsusmaa müüb Hiinale nüüd hoopis teistsuguseid rekreatsioonilisi uimasteid kui oopiumisõdade ajastul.

    Tõusev superjõud nõuab kallist konjakit

    Vasta  |  Tsiteeri

43. Postimees räägib maksust inimestele, kes matemaatikat ei mõista:

    Tegelikult pole see mitte esimene kord, kus loosõnn Laurile naeratab. «Ükskord varem võitis ta Hansaplantist kaks 1000-kroonist kinkekaarti. Täitsa uskumatu, et ühest kohast on võimalik nii võita,» sõnas naine. Ka on 30-aastane, haruldast geneetilist haigust, Prader-Willi sündroomi põdev Lauri võitnud kino- ja kontserdipileteid.

    Mis võiks küll võitmise tõenäosust oluliselt tõsta? Postimehe ajakirjanik ei oska seda ära arvata ja jätkab hoopis täiesti teisel teemal:

    Loosimistel osalemine aitabki Lauri päevi täita. «See on talle tegevus, ta otsib vastuseid, näeb nende leidmisega vaeva. Ta on arvutis tubli ja kohe oskab seda,» rääkis ema ilmselge uhkusega.

    Vasta  |  Tsiteeri

44. dig ütles:

    Õhtuleht: Rootsis on uus ohtlik narkootikum nõudnud vähemalt 14 elu

    Uute narkootiliste ainete väljamõtlemine on teadupärast tingitud vanade keeluseadusest.

    Mõnikord; tegelikult tingib keeluseadus pigem ammu tuntud narkootiliste ainete laiemat käibelevõttu — nagu ka antud juhul. Shulgin kirjutas 5-(2-aminopropüül)-indoolist TiHKAL’is (1997) ja ReDNet Research Project väidab, et selle sünteesis juba 1962. aastal Albert Hoffman. Nii et “uus” on see aine vaid turul.

    USA-s keelati äsja ära ports “uusi” uima-aineid, millega kauplejaid hakati kohe ka karistama. Miks see mõttetu on, kirjutas Maia Szalavitz Time’is 27. juulil:

    Earlier this month, President Barack Obama signed a law banning two dozen of the most common bath salt drugs, but experts estimate that there are at least 100 different bath salt chemicals currently in circulation. Trying to ban them all has become a giant game of whack-a-mole. As the director of the National Institute on Drug Abuse, Dr. Nora Volkow, told the Associated Press, “The moment you start to regulate one of them, they’ll come out with a variant that sometimes is even more potent.”

    Vasta  |  Tsiteeri

45. New York Times’is kurdab politoloogiaprofessor Andrew Hacker, et koolid raiskavad hulka aega matemaatika õpetamisele, kuigi poliitika mõistmisel pole algebra kuidagi abiks.

    A TYPICAL American school day finds some six million high school students and two million college freshmen struggling with algebra. In both high school and college, all too many students are expected to fail. Why do we subject American students to this ordeal? I’ve found myself moving toward the strong view that we shouldn’t.

    What of the claim that mathematics sharpens our minds and makes us more intellectually adept as individuals and a citizen body? It’s true that mathematics requires mental exertion. But there’s no evidence that being able to prove (x² + y²)² = (x² – y²)² + (2xy)² leads to more credible political opinions or social analysis.

    Vasta  |  Tsiteeri

46. Postimees: Toomas Kõrvitsa persoonilugu

    «Selgeltnägijate tuleproovi» ikka vaatate?

    Kohati vaatan, väga huvitav on. Kõige kentsakam on, et leidub inimesi, kes ikkagi sellistesse võimetesse ei usu, kes arvavad, et kõik on lavastatud. Tegelikult ei ole. See on täpselt sama asi, kui käisin geobioloogist arhitekti Rein Weberi juures pendlikursustel. Ma ei uskunud algul, et mis jama see on, aga tegelikult kõik töötab, ehkki seda täpselt seletada ei osata.

    Kuidas teie pendli toimimist seletate?

    On olemas mitmesuguseid energiaid, mis mõjutavad meie elu kvaliteeti, nii häid kui halbu. Pendel on abivahend, millega saab eriti peeneid ja nähtamatuid energiaid mõõta ja registreerida. Kusjuures vastused saab mõõtja vaid siis, kui on ise neutraalses seisundis, sest mõtetega saab teda suunata. Lisaks on abistavad kaardid, millega saab uuritavat täpsustada. Pendliga peab olema viisakas, küsima kõigepealt kasutamiseks luba ja peale vastuse saamist tänama – see on vastastikuse usalduse värk.

    Kõige huvitavam on, et oma 90 protsenti eestlastest võib vabalt pendliga hakkama saada. Kui Rein Weber Prantsusmaal sama tehnikat õpetas, olnud sealne protsent 60. Nii et meie asukoht soosib selliste asjadega tegelemist.

    On teil sellistest teadmistest ka kasu olnud?

    Ma ju kasutan seda ka projekteerimise juures – hoonete paikapanemine, ruumide planeerimine. Et poleks veesooni voodi all, et vältida maa sees olevaid halbu energiaid… Need tuleb üles otsida ja siis vaadata, kuidas saaks neid vältida. Iga arhitekt peaks seda tehnikat valdama, sest kui ikka paned inimese valele kohale magama ja tema organism pole tugev, siis ta haagib endale sealt kõik haigused.

    Vähi ja muud värgid?

    Jah. Kui energia on negatiivne, tuleb see kas isoleerida või planeerida maja teistpidi, sättida seda. Vaata, vanad talumajad on ju väga hästi paika pandud. Kui minna mõne vana talumaja juurde ja hakata seal pendeldama, selgub, et nad on ikka väga hästi paigas. Isegi maakeldrid, kus hoiad hapukapsast või kartulit – hapukapsa hoidmise kohas on energia teistsugune kui kartulil, mis peab hästi säilima.

    Vasta  |  Tsiteeri

47. @dig:

    Hiljuti siin viidatud loogikavigade poster märkis, et sama loogikaviga ära kasutades (et loosiõnn naeratab jälle) on USAs Nevada osariigis rajatud terve suurlinn.

    Vasta  |  Tsiteeri

48. День за Днем hoiatab Lasnamäel tegutsevate tervisemüüjate eest.

    В редакцию еженедельника «День за Днем» обратилась жительница Ласнамяэ, чей пожилой родственник купился на призывы стать обладателем чудодейственных матрасика, одеяла, стелек и плюшевого медвежонка, отдав за обещание излечиться от всех или почти всех болезней 500 евро.

    Vasta  |  Tsiteeri

49. dig ütles:

    День за Днем hoiatab Lasnamäel tegutsevate tervisemüüjate eest.

    Sama teema ka Postimehes.

    Tänases Postimehes veel ka meditsiiniuuringute teemal: siin ja siin

    Vasta  |  Tsiteeri

50. Kuulsate kliimaeiardite Kochide rahastatud uurimus BEST on saadavalolevad tõendid põhjalikult üle vaadanud ja jõudnud järeldusele, et ta soojeneb siiski. Vahendab Raw Story:

    In a piece titled, “The Conversion of a Climate-Change Skeptic,” Richard A. Muller, a University of California, Berkley physicist who founded the Berkley Earth Surface Temperature study (BEST) wrote that his, “total turnaround, in such a short time,” was driven by a new report from the group that concluded for the first time that global warming is a man-made problem. That revelation brings Muller essentially full circle from his stance a few years ago, when he criticized other global warming studies as flawed and questioned whether the Earth was even warming abnormally, dangerously fast at all.

    BEST projekt uuris ka mitmesuguseid põnevaid metodoloogilisi probleeme, mida viimastel aastatel on olnud populaarne kliimauuringutele omistada.

    Further, they also examined possible methodological problems skeptics cite about past studies, such as questions about the scope and selectivity of data, ultimately determining that those questions did not impact their finding.

    Vasta  |  Tsiteeri