Novembris käib Päike madalalt ja muid lugusid

Avan novembri teema. Alustuseks mõned lood. Paras hulk on juba ka oktoobri alt leida.

136 Replies to “Novembris käib Päike madalalt ja muid lugusid”

  1. @dig:
    ma ise oleks ka kõhkleval seisukohal, et äkki on liigne vabaduse piiramine aga üks teadlik kommentaator teab, et EU-s nii ongi. ja kui EU-s juba on, mis sa siin siiis ikka vaidled. Ajad muutuvad.

    Nii-Naa Niina3 tundi tagasi

    Kool on territoorium, kuhu igaüks tänavalt lihtsalt niisama sisse ei astu – selleks, et tagada õpilastele turvaline keskkond – ja nii on see kõigis EU liikmesriikides. Isiklikud praktilised kogemused Saksamaa koolidest on järgmised: vahetunnis suunduvad õpilased koolihoovi värsket õhku hingama – kooli territoorium aga on lukustatud väravaga – mitte keegi ei jookse “lihtsalt poodi”- kui õpilasel on tarvis lahkuda kooliterritooriumilt, teeb ta seda koolijuhi kirjaliku loa alusel. Õpilased ei arva, et nad peaksid poole päeva pealt koolist lahkuma, sest neile on tähtis pääseda gümnaasiumi, lõpetada see heade tulemustega, et pääseda edasi õppima mainekasse ülikooli.
    Ma ei ole sellega nõus, et meie koolisüsteemi ebakõlades on süüdi alamakstud õpetaja, pigem tuleks vaadata laiemat pilti ja nentida, et kõige muu kõrval on väga õhuke ka meie kultuurikiht.

    Ja enamik kommentaatoreid paistab seda meelt olema, et pole põhikooliealistel vaja kooliterritooriumilt lahkuda kusagile.

  2. salvey tsiteeris:

    Isiklikud praktilised kogemused Saksamaa koolidest …

    Huvitav, kas siin on tegemist inimesega, kes käis paljudes Saksamaa koolides või pluurali impressionistlikku retoorikasse kuuluva rakendusviisiga?

    Aga mis puutub isiklikku kogemusse EU kooliga, siis dig väntab mõnikord tööle mööda Stillorgani maanteed, mille ääres on sihuke asutus nagu Teresian’i kool. Kooli värav on — vähemalt päevasel ajal — alati lahti. Dublini kesklinnas on aga ka niisuguseid koole, kellele pole üldse aedikut ümber ehitatud, väravast rääkimata.

  3. salvey ütles:

    … äkki on liigne vabaduse piiramine …

    Küsimus sellest, kas vabaduse piiramine on liigne, on väärtushinnangu küsimus. Mina väljendasin skeptilist virinat selle üle, et kooli direktor, kes teoreetiliselt võiks haritud inimene olla, väidab, et nimetatud probleemi saab lahendada nimetatud viisil. Ja ilmutamata väidab ta veel, et kui üles panna keelusilt, siis jätavad suitsetamishuvilised koolipoisid majast välja minemata ja/või korralikud koolitöötajad suudavad neid takistada. Mõlemad on väegadi kahtlased väited.

  4. NeuroLogica räägib, et inimestel on omadus käepärastesse kohtadesse pandud silmatorkavat värvi esemeid mitte tähele panna, kui tegemist on tulekustutitega.

    Quick – think of the location of the nearest fire extinguisher to where you work (your office, desk, station, or whatever). Fire extinguishers are fairly large and usually conspicuously red objects that are deliberately placed in an obvious and accessible location. Their design and placement is meant to make you notice them, so that you know where they are in an emergency.

    However, in a recent study, only 13 out of 54 subjects (24%) we able to recall the location of the nearest fire extinguisher to their office. In some cases subjects worked in the same location for years and walked by the fire extinguisher multiple times per day. How could they not notice something so obvious after hundreds of encounters?

    Psychologists have identified a number of phenomena related to how people attend to the world around them. By now you have probably seen the famous basketball passing video (if not, take a look before reading further). This is an example of inattentional blindness – we can only attend to a small percentage of all the sensory information that is coming our way. Our brains evolved to sift through this information and pick out the bits that are likely to be important or relevant. Further, we can consciously direct our attention at certain details of the environment, and when we do we become relatively blind to other aspects of our environment to which we are not attending.

  5. dig tsiteeris:

    laste väljaskäimine on põhjustanud mitmeid probleeme: «Meil on ületee pood-ärimaja, kus mõned õpilased käivad, otsides põhjust suitsetama minna. Soovime piirata seda tegevust,»

    Aga äkki on mõnel õpilasel näiteks vihik täis saanud ja tal oleks vaja uus osta. Tore küll, et tänapäeva koolis on snäki-automaadid, aga kas kirjatarbeid ka müüakse?

    Võib ju olla, et mõni õpilane siiski ka sääraste meetmete ja ebamugavuste järel suitsetamisest loobub, hea seegi.

  6. Tunneb keegi end piisavalt pädevana kommenteerimaks sellist teadet: Ühelgi gripivaktsiinil pole tegelikku väärtust? Nii väidab teadusasutuse Cochrane Collaboration korraldatud uurimus. Kui vitriol ja hüperboolid maha uhta ning kehvakesest tõlkest “läbi” lugeda, on väited üsna kukaltkratsimapanevad — või ma saan millestki valesti aru?

    Cochrane’i raamatukogu avaldatud märkimisväärne uurimus ei leidnud mingeid tõendeid gripivaktsiini kasulikkusest. Lisaks mõistab see hukka gripivaktsiinide teemal koostatud uurimuste kvaliteedi, väites, et valdav enamik läbiviidud katseid on olnud ebapiisavad. /—/

    “Selle uurimuse tulemused näivad taunivat gripi vastu vaktsineerimist tervete täiskasvanute seas, mida tehakse rahva tervise kaitsmise ettekäändel. Kuna tervetel täiskasvanutel on madal risk komplikatsioonide esinemiseks hingamishaiguste puhul, võib vaktsiinide kasutamist soovitada ainult kaitsevahendina üksikutel juhtudel esinenud sümptomite vastu.” /—/

    • Vaktsiinid, mis viidi kehasse parenteraalselt ehk väljaspool seedekulglat – mis tavaliselt tähendab süstimist –, vähendasid gripilaadseid sümptomeid ainult 12% võrra.*

    • Ei leitud mingeid tõendeid selle kohta, et vaktsineerimine takistab tervetes täiskasvanutes viiruse edasikandumist! (Terve üldimmuunsusfooni argument on seega alusetu!) See on eriti märkimisväärne, sest nagu autorid tähele panid, on surmatud vaktsiinid kõige tõhusamad tervetes täiskasvanutes.

    • Lisaks ei leidnud autorid mingeid tõendeid selle kohta, et gripivaktsiinid takistavad komplikatsioonide teket. Nad püüdsid komplikatsioonide esinemise astet küll määrata, aga kuigi nad said osaliselt sellekohaseid andmeid, ei pööranud enamik uurimusi sellele teemale lihtsalt piisavalt tähelepanu või tegid seda pealiskaudselt.

  7. Postimees Lapsed leidsid kommipakist kanepikommid

    Nördinud lugeja saatis Tarbija24-le pildid Prismast ostetud kommipakist, kust lapsed leidsid kanepikommid.

    «Kommid on ostetud Rocca Al Mare Prismast ja ma sooviks väga teada, mis huumor see on või ongi just lastele suunatud reklaam,» kirjutas Elina.

    Prisma avalike suhete juht Kadri Lainas tänas sellele tähelepanu pööramast ja lubas, et nad paluvad tarnijal antud toote Prismade sortimendist eemaldada.

    kommentaatorite üsna ühine arvamus on, et kanepiseemned on väga kasulikud ja mingit narkootilist toimet nimetet kommid ei oma niikuinii.

  8. salvey ütles:

    kommentaatorite üsna ühine arvamus on, et kanepiseemned on väga kasulikud ja mingit narkootilist toimet nimetet kommid ei oma niikuinii.

    Oleks päris uskumatu, et üks EU toiduainetööstus kasutaks praeguses regulatoorses kliimas THC’d sisaldavat toorainet. Ilmselt kannatab klient lihtsalt maagilise mõtlemise all.

  9. @dig:
    no ma olen nõus muidugi, et nood kommid kondlasti mingit ohtu füüslises mõttes ei sisalda (kui just liiga palju ei söö ja magusaga liiga ei tee) Aga kui väheke spekuleerida, siis teatud tahtmatu psühholoogise mõjutamise moment võib ju olemas olla küll, mõnel juhul. Täna sööb laps kanepilehe pildiga komme, homme kasvab veidi suuremaks ja mõtleb, et võiks ka kanepisuitsu ära proovida, sest kommid olid ju nii head ja mis see lehtki siis paha teeb. Oh-oh-jah-jah.

  10. käisin skeptiku FB lehte lugemas ja leidsin Andres Valdre kommentaari:

    [Ma pisut kahtlen, kas 1979 keskööprogrammi ikka oli.]

    käisin sel ajal 6-klassis ja julgen küll arvata, et oli. selles vanuses sai ikka vahest juba kuulatud. Pead küll ei anna, sest ei viitsi allikaid otsida, aga kahtlemiseks ei näe ka ses osas mingit põhjust justkui.

  11. @Mart K.:

    Gripivaktsiinide tõhusus ei ole kunagi olnud 100% ligi, aga siiski mitte ka päris null – see on pigem iseloomustatav sõnadega generally moderate – Vt näiteks värske süstemaatiline ülevaade aastast 2012.
    Alkeemia.ee ilmunud teksti aluseks on ilmselt süstemaatiline ülevaade aastast 2010 ja selle ülevaate järelduse esimene lause on: Influenza vaccines have a modest effect in reducing influenza symptoms and working days lost. (Nii et kohe kindlasti pole selleski ülevaates öeldud, et ühelgi gripivaktsiinil pole tegelikku väärtust).

    Tegelikuks probleemiks on see, et tavapärased gripivaktsiinid ei pruugi olla tõhusad eakatel, neile on ilmselt vaja suurema immunogeensusega vaktsiini. Seetõttu Eestis ei olegi riiklikku programmi >65-aastaste tasuta gripi vastu vaktsineerimiseks (aga paljudes riikides on).
    Vt ka: Flu vaccine efficacy: Time to revise public messages?
    Gripivaktsiini tõhususe probleem tuleneb eelkõige sellest, et praegu kasutatavad A-gripivaktsiinid põhinevad selle gripiviiruse ühel pinnaantigeenil – hemaglutiniinil, mille struktuur on aga ajas suhteliselt kiiresti muutuv. Käimas on uuringud universaalsete gripivaktsiinide väljatöötamiseks.
    Praegu aga saame kasutada gripi vastu kaitsmiseks neid võimalusi, mis meil praegu olemas on, sh olemasolevaid gripivaktsiine.

  12. @salvey:

    Internet on üks kuradima hea asi, aitab alati: II Maarja Lõhmus, Epp Ehand – DSpace – Tartu Ülikooli Raamatukogu

    Keskööprogrammi ajalugu

    Esimene “Keskööprogramm” läks eetrisse 1969. aasta 20. jaanuaril. Kaks aastat varem oli loodud Vikerraadio, vabariigi teine rahvuskeelne programm, mis tol ajal oli N. Liidus ennekuulmatu asi. Vajadus taolise raadiojaama järgi selgus Eesti Raadio poolt korraldatud sotsioloogilisest uurimusest. Niisuguseid uuringuid korraldas Eesti Raadio alates 1965. Aastast esimesena terves N. Liidus. Programmi loomise põhjuseks oli raadio kaugenemine kuulajast.

    Ühe “Keskööprogrammi” mõtte algataja, Andres Vihalemi sõnul oli eesmärgiks pakkuda meelelahutust ja informatsiooni (Saarna 1982). Ajal, mil raadio oli siiski veel üsna parteikeskne ja suhteliselt range, oli see idee uus.

    II Maarja Lõhmus, Epp Ehand – DSpace – Tartu Ülikooli Raamatukogu http://www.google.ee/#q=kesk%C.....38;bih=842

  13. @dig:
    ei, seda, ma ei arva. Kihutamine sõltub vast kõige rohkem ikka isiksuse omadustest. Kuigi enam-vähem kõik poisid mänguautodega mängivad, ma usun, ei hakka nad sugugi mitte kõik hiljem kihutama, vaid ikka need, kel riskantseks käitumiseks mingisugused eeldused või põhjused.

    muidugi ei hakka ka kõik kanepilehega komme söönud lapsed hiljem kanepit tarvitama.

    mo tegelikult päris kahju, et Prisma nad ära korjas, oleks ka prooviks ostnud. Aga kui kusagul mujal silma jäävad, ostan ära ;)

  14. dig ütles:

    Ilmselt kannatab klient lihtsalt maagilise mõtlemise all.

    Mu arust võib taolises visuaalis ühiskonna põhiväärtustele vastanduvat “reklaami” näha küll, kuna miskipärast seostatakse kanepilehte popkultuuris liigagi sageli just kanepiürdi tarbimisega psühhotroopsel eesmärgil. Tootjate taotletud konnotatsioonide loendist ei saa välistada mõttekäike stiilis “kanep on pop ja noortepärane, järelikult paneme kommidele kanepi pildi”.

    À propos, kuuldavasti võidakse Prantsusmaal kanepi pildiga särgi kandmise eest trahvi teha või koguni pokri pista, kokalehe pilti aga ei tundvat korrakaitsjad sama lihtsalt ära, mistõttu sealsed aktivistid end sellega tähistavat.

  15. Mart K. ütles:

    Tootjate taotletud konnotatsioonide loendist ei saa välistada mõttekäike stiilis “kanep on pop ja noortepärane, järelikult paneme kommidele kanepi pildi”.

    Tõepoolest, mitteprovokatiivsel pildil oleks olnud kas kanepi õis või seemned ja tõenäoliselt poleks kellelgi kobisemist olnud.

  16. Tiina Jõgeda kirjutab Eesti Ekspressis:

    20 aastat waldorfkooli – millised on tulemused?

    Waldorfkoolid sünnivad meil tänu üheleainsale ressursile – lapsevanemate entusiasmile. Nii loodi läinud aastal ka Eesti noorim waldorfkool Rakveres ja samamoodi puhtalt entusiasmist korraldasid lapsevanemad, Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühenduse liikmed Mati Valgepea ja Meelis Sügis uuringu “Eesti waldorfkoolide vilistlaste hinnang haridusele”. Vastajaid oli 152, neist vanim 28aastane. Tavakoolide kohta sellist väärtuspõhist uuringut tehtud ei ole.

  17. Postimees mainib ära skeptikute vana tuttava — Umbluu preemia väljakuulutamise kuupäeva, milleks on teadupärast 31. aprill.

    Kuni 2013. aastani peavad tervishoiutöötajad võtma välismaa töötamiseks terviseametist tõendi. Ameti andmetel oli 31. aprilli seisuga 5874 registreeritud arstist 968 ehk 14 protsenti võtnud loa välismaal töötamiseks. Tervise arengu instituudi andmetel ei osutanud neist üle poolte ehk 56 protsenti teenust Eestis tervishoiuasutustes.

    Kriitilise märkusena tunnistab uudisnupp, et peaasjalikult lahkuvad Eestist niisugused arstid, kellel on laialt tuntud sugu.

    Tõendi võtnud arstid on peamised naised ja meesarstid vanuses 30-49 eluaastat.

  18. Postimees räägib, kuidas ajutine müügikeeld alkoholikaupmeestele kasumlik on.

    Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuhi Marika Merilaiu hinnangul soodustab alkoholimüügi vabade päevade kehtestamine klientide hulgas varude soetamist ja sel juhul ostetakse tavapärasest enam alkoholi.

    Alkoholi- ja tubakapoliitika roheliste raamatute ettepanekutesse on koondatud erinevate valdkondade, sealhulgas kaupmeeste seisukohad ning mitmete ettepanekute rakendamisega kaupmehed üldjuhul probleeme ei näe, ütles Merilai.

    Ta märkis, et alkoholi müügivabad päevad innustavad inimesi rohkem ostma ning müügitulemuste kohaselt ostetakse sel juhul rohkem, kui ilma piiranguta.

  19. Postimees tutvustab kava edendada füsio-aktiivsete substantside kättesaadavust.

    «Arvestades, et Riigikogu on parasjagu asunud kaotama õiguskantsleri poolt põhiseadusvastaseks tunnistatud apteekide asutamispiiranguid, mille formaalne eesmärk oli just maapiirkondades ravimite kättesaadavuse tagamisele kaasa aidata ja mis ilmselgelt seda eesmärki ei ole täitnud, on väga õige aeg valitsuse poolt tulla välja reaalse meetmega olukorra parandamiseks,» ütles Teng.

  20. dig ütles:

    Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuhi Marika Merilaiu hinnangul soodustab alkoholimüügi vabade päevade kehtestamine /—/ varude soetamist ja /—/ ostetakse tavapärasest enam alkoholi.

    Miks peaks kaupmeeste liidu juht (alko)kaupmeeste huve nähtavasti teeniva kava vastu olema, jääb ebaselgeks.

  21. Novaator tutvustab etüülhüdroksiidi tervist edendavaid mõjusid.

    Epidemioloog Lee Friedman töötas läbi Illinoisi osariigi traumaregistri, mis sisaldas ligi 200 000 kiirabisse pöördunud inimese andmeid aastatest 1995-2009. Haiglas suri neist 6733.

    Traumapunkti jõudmisel varieerus alkoholi kogus patsientide kehas nullist kuni viie promillini.

    Friedmani huvitas tarbitud alkoholi mõju traumajärgsele suremusele. Tuli välja, et raskes joobes patsientide puhul vähenes suremus ligi poole võrra. See ei kehtinud ainult põletushaavade puhul.

    Efekt oli näha isegi siis, kui uurija võttis statistilises analüüsis arvesse kõikide vigastuste tõsidust.

  22. ScienceNOW räägib, kuidas positiivne mõtlemine ja paranoiapuudulikkus vanainimestes kelmuse ohvriks langemise tõenäosust tõstavad.

    Despite long experience with the ways of the world, older people are especially vulnerable to fraud. According to the Federal Trade Commission (FTC), up to 80% of scam victims are over 65. One explanation may lie in a brain region that serves as a built-in crook detector. Called the anterior insula, this structure—which fires up in response to the face of an unsavory character—is less active in older people, possibly making them less cagey than younger folks, a new study finds.

    Both FTC and the Federal Bureau of Investigation have found that older people are easy marks due in part to their tendency to accentuate the positive. According to social neuroscientist Shelley Taylor of the University of California, Los Angeles, research backs up the idea that older people can put a positive spin on things—emotionally charged pictures, for example, and playing virtual games in which they risk the loss of money. “Older people are good at regulating their emotions, seeing things in a positive light, and not overreacting to everyday problems,” she says. But this trait may make them less wary.

    Tehti ka füsiognoomiaeksperiment:

    To see if older people really are less able to spot a shyster, Taylor and colleagues showed photos of faces considered trustworthy, neutral, or untrustworthy to a group of 119 older adults (ages 55 to 84) and 24 younger adults (ages 20 to 42). Signs of untrustworthiness include averted eyes; an insincere smile that doesn’t reach the eyes; a smug, smirky mouth; and a backward tilt to the head. The participants were asked to rate each face on a scale from -3 (very untrustworthy) to 3 (very trustworthy).

    In the study, appearing online today in the Proceedings of the National Academy of Sciences, the “untrustworthy” faces were perceived as significantly more trustworthy by the older subjects than by the younger ones. The researchers then performed the same test on a different set of volunteers, this time imaging their brains during the process, to look for differences in brain activity between the age groups. In the younger subjects, when asked to judge whether the faces were trustworthy, the anterior insula became active; the activity increased at the sight of an untrustworthy face. The older people, however, showed little or no activation.

  23. Juhtiv Uus-India päevaleht New York Times räägib, et Mumbais asuvad parsid kavatsevad hakata raisakotkaid kasvatama, sest muidu ei tööta iidsed zoroastriaanlikud matusekombed nii, nagu peaks.

    MUMBAI, India — Fifteen years after vultures disappeared from Mumbai’s skies, the Parsi community here intends to build two aviaries at one of its most sacred sites so that the giant scavengers can once again devour human corpses.

    Construction is scheduled to begin as soon as April, said Dinshaw Rus Mehta, chairman of the Bombay Parsi Punchayet. If all goes as planned, he said, vultures may again consume the Parsi dead by January 2014.

    “Without the vultures, more and more Parsis are choosing to be cremated,” Mr. Mehta said. “I have to bring back the vultures so the system is working again, especially during the monsoon.”

    Iidsetel aegadel oli Indias palju raisakotkaid …

    India once had as many as 400 million vultures, a vast population that thrived because the nation has one of the largest livestock populations in the world but forbids cattle slaughter. When cows died, they were immediately set upon by flocks of vultures that left behind skin for leather merchants and bones for bone collectors. As recently as the 1980s, even the smallest villages often had thousands of vulture residents.

    … aga siis tulid kurjad farmatseudid ja reostasid kotkaste toidulaua ära:

    But then came diclofenac, a common painkiller widely used in hospitals to lessen the pain of the dying. Marketed under names like Voltaren, it is similar to the medicines found in Advil and Aleve; in 1993 its use in India was approved in cattle. Soon after, vultures began dying in huge numbers because the drug causes them to suffer irreversible kidney failure.

    Nüüd lubatakse Vaikuse Tornide juurde ainult neid surnuid, kes läksid teise ilma ilma valuvaigisti abita.

    Another concern is whether Parsis can be persuaded to stop using diclofenac. Nearly all of the roughly 800 bodies brought annually to the towers come from two Parsi hospitals, and doctors and family would have to certify that the deceased had not been given diclofenac in the three days before death.

  24. Washington Post räägib, et 39% ameeriklastest evib arvamust Simpson-Bowles’i defitsiidivähendamiskava asjus ja meenutab, et 25% evib arvamust ka Panetta-Burns’i kava küsimuses.

    What’s that? You’re not familiar with Panetta-Burns? That’s probably because its “a mythical Clinton Chief of Staff/former western Republican Senator combo” that PPP dreamed up to test how many Americans would profess to have an opinion about a policy that did not exist. They found one in four voters to do just that.

    Panetta-Burns’ nonexistent policy proposals were supported by 8 percent and opposed by 17 percent of the voters surveyed. Simpson-Bowles’ real policy proposals had stronger favorables, with 23 percent support and 16 percent opposition.

  25. San Francisco Chronicle räägib, et Larry and Lucy Page Family Foundation lubab San Francisco lahe ümbruses elavatele lastele tasuta gripivaktsiini.

    The flu shot is widely available throughout the Bay Area. The Larry and Lucy Page Family Foundation is launching a new program Tuesday called “Shoo the Flu,” which provides free flu shots to Bay Area children ages 4 to 18. Families can get the shots at one of 40 Target locations, including the new San Francisco store.

    The good news out of the early influenza reports is that this year’s vaccine appears to be well-matched to the three major strains now circulating: the H1N1 and H3N2 Type A strains and a Type B strain.

    But if anyone in the Bay Area is feeling sick now, chances are very good that they do not have one of those strains or any form of influenza at all. National and local reports are showing only sporadic flu activity in California.

  26. Maailmapanga María González de Asis ja Demokraatia ning Tsiviilühiskonna Keskuse Barak D. Hoffman on kokku pannud ülevaateartikli saadavalolevatest andmetest erinevate osalusdemokraatia juurimise ja juurutamise võtete tulemuslikkuse kohta.

    A large body of research exists on the outcomes of participatory development projects. Their impact is mixed. In general, programs appear more successful at developing citizen awareness and empowerment than at influencing development outcomes, either directly or indirectly. At the same time, we are gaining a better idea of what works and what does not, and how to design more effective strategies. This paper provides an overview of the theory, practice, and outcome of donor efforts to support participatory development. The next section presents the development hypotheses behind participatory development. The subsequent one provides an overview of programs and basic outcomes. The following section discusses the top myths and realities about civil society. The final section outlines the current consensus on designing effective participatory development programs.

    Näiteks müüt number 2 tuletab meile meelde, et Tavalist Inimest ei ole olemas:

    2. The people

    Myth: Voice represents the demands and interest of the people

    Reality: The people are heterogeneous

    Müüt number 9 jälle kudab, et demokraatia installimine ei ole nii lihtne kui koolimaja ehitamine — viime ehitajad ja materjali lennukiga kohale ja laseme tüüpprojekti järgi kokku panna.

    9. Best practices

    Myth: Templates for participatory development exist

    Reality: Programs do not easily translate across communities, but need to take into account local economic, political, and social conditions

  27. Michigani Osariikliku Ülikooli teadlased on leidnud, et mõrv levib nagu nakkav haigus.

    Homicide moves through a city in a process similar to infectious disease, according to a new study that may give police a new tool in tracking and ultimately preventing murders.

    Using Newark, N.J., as a pilot case, a team of Michigan State University researchers led by April Zeoli successfully applied public health tracking methods to the city’s 2,366 homicides between 1982 and 2008. They found the killings were not randomly located but instead followed a pattern, evolving from the city’s center and moving southward and westward over time.

    Kuni mõrvavastast vaktsiini veel pole, on karta karantiini kasutamist.

  28. dig ütles:

    Kuulus infokanal Slashdot kanaldab täiesti usaldusväärset kuulsat infokanalit infowars.com rääkimas koolilapsest, kellele religioossed isad olevat öelnud, et kooli uksekaart kujutab endast saatanlikku sümbolit.

    Detsembris kirjutas Postimees:

    Kooli kommunikatsioonijuhi Karin Lemberi sõnul on nende sööklas kiipkaardisüsteem kasutusel juba 2011. aasta jaanuarist. «Kui õpilane tuleb sööma ja võtab toidu, siis ta ka registreerib kaardi. Söömised registreeritakse vastavalt söögikorrale (hommikupuder, koolilõuna, pikapäevasöök, päevapraad) ning kaardi kasutust kontrollib toidujagaja,» kirjeldas Lember.

    Lisaks kasutatakse Tabasalu ühisgümnaasiumis elektroonilist õpilaspiletit ka kooli ja spordikompleksi sissepääsuks, raamatukogus lugejakaardina ning ajavõtuks spordivõistlustel. Alates sellest õppeaastast on sama kaart kasutatav ka Tallinna ja Harjumaa ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendina.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga