Novembris käib Päike madalalt ja muid lugusid
Avan novembri teema. Alustuseks mõned lood. Paras hulk on juba ka oktoobri alt leida.
- 12. novembril toimus teine üritus nimega “skeptik.ee saab targemaks”. Eelreklaam oli kuulda Vikerraadio saates Labor (21:20). Järgmine üritus, mis võiks teoks saada detsembris, on küpsetamisel.
- MonaVie liidrid teenivad Taskila palka
- Best Salesi eksklusiivintervjuu MonaVie liidri Vallo Arumäega
- Best Salesi intervjuu salapärase värbajaga saates Pealtnägija
- Pealtnägija: MonaVie – imemahl või bluff?
Koomiks soomlaste kõrvavalguse teemal, mida meil Novaator kajastas.- Jõgevamaa koguduste ümarlaud arutas usukasvatust lasteaiaealistele
Arvan, et selles vanuses lapsed võtavad siiralt ja huviga vastu õpetusi, mille tundmine ja austamine soodustab edasises elus moraalset ja väärikat käitumist.
- Endine sõjalendur jutustab: minu kohtumine UFO-ga
Kujult meenutas see kasti. Mõõtmetelt oli see suurem kui ükski maakeral tuntud lennumasin – meie hinnangul oli selle objekti laius ja pikkus vastavalt umbes 300 ja 250 meetrit.
@dig:
ma ise oleks ka kõhkleval seisukohal, et äkki on liigne vabaduse piiramine aga üks teadlik kommentaator teab, et EU-s nii ongi. ja kui EU-s juba on, mis sa siin siiis ikka vaidled. Ajad muutuvad.
Ja enamik kommentaatoreid paistab seda meelt olema, et pole põhikooliealistel vaja kooliterritooriumilt lahkuda kusagile.
salvey tsiteeris:
Huvitav, kas siin on tegemist inimesega, kes käis paljudes Saksamaa koolides või pluurali impressionistlikku retoorikasse kuuluva rakendusviisiga?
Aga mis puutub isiklikku kogemusse EU kooliga, siis dig väntab mõnikord tööle mööda Stillorgani maanteed, mille ääres on sihuke asutus nagu Teresian’i kool. Kooli värav on — vähemalt päevasel ajal — alati lahti. Dublini kesklinnas on aga ka niisuguseid koole, kellele pole üldse aedikut ümber ehitatud, väravast rääkimata.
salvey ütles:
Küsimus sellest, kas vabaduse piiramine on liigne, on väärtushinnangu küsimus. Mina väljendasin skeptilist virinat selle üle, et kooli direktor, kes teoreetiliselt võiks haritud inimene olla, väidab, et nimetatud probleemi saab lahendada nimetatud viisil. Ja ilmutamata väidab ta veel, et kui üles panna keelusilt, siis jätavad suitsetamishuvilised koolipoisid majast välja minemata ja/või korralikud koolitöötajad suudavad neid takistada. Mõlemad on väegadi kahtlased väited.
Mis nimetatud väärtushinnangutesse puutub, siis kommentaariumis viidatakse ka neid väärtushinnanguid lahkavatele õiguskantsleri kirjadele: Pärnu Koidula Gümnaasiumile novembris 2007 ja Lasnamäe Vene Gümnaasiumile märtsis 2008.
NeuroLogica räägib, et inimestel on omadus käepärastesse kohtadesse pandud silmatorkavat värvi esemeid mitte tähele panna, kui tegemist on tulekustutitega.
dig tsiteeris:
Aga äkki on mõnel õpilasel näiteks vihik täis saanud ja tal oleks vaja uus osta. Tore küll, et tänapäeva koolis on snäki-automaadid, aga kas kirjatarbeid ka müüakse?
Võib ju olla, et mõni õpilane siiski ka sääraste meetmete ja ebamugavuste järel suitsetamisest loobub, hea seegi.
Tunneb keegi end piisavalt pädevana kommenteerimaks sellist teadet: Ühelgi gripivaktsiinil pole tegelikku väärtust? Nii väidab teadusasutuse Cochrane Collaboration korraldatud uurimus. Kui vitriol ja hüperboolid maha uhta ning kehvakesest tõlkest “läbi” lugeda, on väited üsna kukaltkratsimapanevad — või ma saan millestki valesti aru?
Postimees Lapsed leidsid kommipakist kanepikommid
kommentaatorite üsna ühine arvamus on, et kanepiseemned on väga kasulikud ja mingit narkootilist toimet nimetet kommid ei oma niikuinii.
salvey ütles:
Oleks päris uskumatu, et üks EU toiduainetööstus kasutaks praeguses regulatoorses kliimas THC’d sisaldavat toorainet. Ilmselt kannatab klient lihtsalt maagilise mõtlemise all.
@dig:
no ma olen nõus muidugi, et nood kommid kondlasti mingit ohtu füüslises mõttes ei sisalda (kui just liiga palju ei söö ja magusaga liiga ei tee) Aga kui väheke spekuleerida, siis teatud tahtmatu psühholoogise mõjutamise moment võib ju olemas olla küll, mõnel juhul. Täna sööb laps kanepilehe pildiga komme, homme kasvab veidi suuremaks ja mõtleb, et võiks ka kanepisuitsu ära proovida, sest kommid olid ju nii head ja mis see lehtki siis paha teeb. Oh-oh-jah-jah.
käisin skeptiku FB lehte lugemas ja leidsin Andres Valdre kommentaari:
käisin sel ajal 6-klassis ja julgen küll arvata, et oli. selles vanuses sai ikka vahest juba kuulatud. Pead küll ei anna, sest ei viitsi allikaid otsida, aga kahtlemiseks ei näe ka ses osas mingit põhjust justkui.
@Mart K.:
Gripivaktsiinide tõhusus ei ole kunagi olnud 100% ligi, aga siiski mitte ka päris null – see on pigem iseloomustatav sõnadega generally moderate – Vt näiteks värske süstemaatiline ülevaade aastast 2012.
Alkeemia.ee ilmunud teksti aluseks on ilmselt süstemaatiline ülevaade aastast 2010 ja selle ülevaate järelduse esimene lause on: Influenza vaccines have a modest effect in reducing influenza symptoms and working days lost. (Nii et kohe kindlasti pole selleski ülevaates öeldud, et ühelgi gripivaktsiinil pole tegelikku väärtust).
Tegelikuks probleemiks on see, et tavapärased gripivaktsiinid ei pruugi olla tõhusad eakatel, neile on ilmselt vaja suurema immunogeensusega vaktsiini. Seetõttu Eestis ei olegi riiklikku programmi >65-aastaste tasuta gripi vastu vaktsineerimiseks (aga paljudes riikides on).
Vt ka: Flu vaccine efficacy: Time to revise public messages?
Gripivaktsiini tõhususe probleem tuleneb eelkõige sellest, et praegu kasutatavad A-gripivaktsiinid põhinevad selle gripiviiruse ühel pinnaantigeenil – hemaglutiniinil, mille struktuur on aga ajas suhteliselt kiiresti muutuv. Käimas on uuringud universaalsete gripivaktsiinide väljatöötamiseks.
Praegu aga saame kasutada gripi vastu kaitsmiseks neid võimalusi, mis meil praegu olemas on, sh olemasolevaid gripivaktsiine.
@salvey:
Internet on üks kuradima hea asi, aitab alati: II Maarja Lõhmus, Epp Ehand – DSpace – Tartu Ülikooli Raamatukogu
Keskööprogrammi ajalugu
Esimene “Keskööprogramm” läks eetrisse 1969. aasta 20. jaanuaril. Kaks aastat varem oli loodud Vikerraadio, vabariigi teine rahvuskeelne programm, mis tol ajal oli N. Liidus ennekuulmatu asi. Vajadus taolise raadiojaama järgi selgus Eesti Raadio poolt korraldatud sotsioloogilisest uurimusest. Niisuguseid uuringuid korraldas Eesti Raadio alates 1965. Aastast esimesena terves N. Liidus. Programmi loomise põhjuseks oli raadio kaugenemine kuulajast.
Ühe “Keskööprogrammi” mõtte algataja, Andres Vihalemi sõnul oli eesmärgiks pakkuda meelelahutust ja informatsiooni (Saarna 1982). Ajal, mil raadio oli siiski veel üsna parteikeskne ja suhteliselt range, oli see idee uus.
II Maarja Lõhmus, Epp Ehand – DSpace – Tartu Ülikooli Raamatukogu http://www.google.ee/#q=kesk%C.....38;bih=842
@O cookievaba Kameelion:
no vaata siis, algus ikka kohe päris varases ajas.
@salvey:
Sorry, unustasin artikli lisamata.
Ajalooline Keskööprogramm – kas vaba raadio 1980tel? Anu Mägi Lk 224
@salvey:
Ja mänguautodega mängimine mõjutab last maanteel kihutama?
@dig:
ei, seda, ma ei arva. Kihutamine sõltub vast kõige rohkem ikka isiksuse omadustest. Kuigi enam-vähem kõik poisid mänguautodega mängivad, ma usun, ei hakka nad sugugi mitte kõik hiljem kihutama, vaid ikka need, kel riskantseks käitumiseks mingisugused eeldused või põhjused.
muidugi ei hakka ka kõik kanepilehega komme söönud lapsed hiljem kanepit tarvitama.
mo tegelikult päris kahju, et Prisma nad ära korjas, oleks ka prooviks ostnud. Aga kui kusagul mujal silma jäävad, ostan ära ;)
dig ütles:
Mu arust võib taolises visuaalis ühiskonna põhiväärtustele vastanduvat “reklaami” näha küll, kuna miskipärast seostatakse kanepilehte popkultuuris liigagi sageli just kanepiürdi tarbimisega psühhotroopsel eesmärgil. Tootjate taotletud konnotatsioonide loendist ei saa välistada mõttekäike stiilis “kanep on pop ja noortepärane, järelikult paneme kommidele kanepi pildi”.
À propos, kuuldavasti võidakse Prantsusmaal kanepi pildiga särgi kandmise eest trahvi teha või koguni pokri pista, kokalehe pilti aga ei tundvat korrakaitsjad sama lihtsalt ära, mistõttu sealsed aktivistid end sellega tähistavat.
Mart K. ütles:
Tõepoolest, mitteprovokatiivsel pildil oleks olnud kas kanepi õis või seemned ja tõenäoliselt poleks kellelgi kobisemist olnud.
Tiina Jõgeda kirjutab Eesti Ekspressis:
Postimees mainib ära skeptikute vana tuttava — Umbluu preemia väljakuulutamise kuupäeva, milleks on teadupärast 31. aprill.
Kriitilise märkusena tunnistab uudisnupp, et peaasjalikult lahkuvad Eestist niisugused arstid, kellel on laialt tuntud sugu.
Liina Hirv tutvustab Postimehes uut algatust — metanulltolerantsi.
Postimees räägib, kuidas ajutine müügikeeld alkoholikaupmeestele kasumlik on.
Postimees tutvustab kava edendada füsio-aktiivsete substantside kättesaadavust.
dig ütles:
Miks peaks kaupmeeste liidu juht (alko)kaupmeeste huve nähtavasti teeniva kava vastu olema, jääb ebaselgeks.
Novaator tutvustab etüülhüdroksiidi tervist edendavaid mõjusid.
Kahtlase väärtusega statistilisi väiteid esitab Postimehes esikarsklane Lauri Beekmann:
Postimehe andmeil propageerib Prantsusmaa ühistranspordiamet
sigaretteebaviisakust.ScienceNOW räägib, kuidas positiivne mõtlemine ja paranoiapuudulikkus vanainimestes kelmuse ohvriks langemise tõenäosust tõstavad.
Tehti ka füsiognoomiaeksperiment:
Juhtiv Uus-India päevaleht New York Times räägib, et Mumbais asuvad parsid kavatsevad hakata raisakotkaid kasvatama, sest muidu ei tööta iidsed zoroastriaanlikud matusekombed nii, nagu peaks.
Iidsetel aegadel oli Indias palju raisakotkaid …
… aga siis tulid kurjad farmatseudid ja reostasid kotkaste toidulaua ära:
Nüüd lubatakse Vaikuse Tornide juurde ainult neid surnuid, kes läksid teise ilma ilma valuvaigisti abita.
dig ütles:
nad on ka kodumaiste kalade elukeskonna ära reostanud. (Nali muidugi, kuigi ei ole eriti naljakas) ning ses suhtes kavandatakse meetmed tarvitusele võtta.
Postimees Ravimijäägid imbuvad heitvetest loodusesse
Washington Post räägib, et 39% ameeriklastest evib arvamust Simpson-Bowles’i defitsiidivähendamiskava asjus ja meenutab, et 25% evib arvamust ka Panetta-Burns’i kava küsimuses.
San Francisco Chronicle räägib, et Larry and Lucy Page Family Foundation lubab San Francisco lahe ümbruses elavatele lastele tasuta gripivaktsiini.
Maailmapanga María González de Asis ja Demokraatia ning Tsiviilühiskonna Keskuse Barak D. Hoffman on kokku pannud ülevaateartikli saadavalolevatest andmetest erinevate osalusdemokraatia juurimise ja juurutamise võtete tulemuslikkuse kohta.
Näiteks müüt number 2 tuletab meile meelde, et Tavalist Inimest ei ole olemas:
Müüt number 9 jälle kudab, et demokraatia installimine ei ole nii lihtne kui koolimaja ehitamine — viime ehitajad ja materjali lennukiga kohale ja laseme tüüpprojekti järgi kokku panna.
Michigani Osariikliku Ülikooli teadlased on leidnud, et mõrv levib nagu nakkav haigus.
Kuni mõrvavastast vaktsiini veel pole, on karta karantiini kasutamist.
dig ütles:
Detsembris kirjutas Postimees: