Suvest sai september — taevas tumeneb


Pärnumaa uus loodushariduskeskus koos observatooriumi ja planetaariumiga. Pildile klõpsates tuleb suurem pilt.

Jätkuvalt on aktiivsem platvorm sõnumilevi koha pealt skeptik.ee Facebooki leht, aegajalt levivad eetrisse ka Vabakanali Skeptiku pooltunnid, aga siinset kodupaika ei tasu siiski maha jätta, kuigi uusi sisulisi lugusid ilmub jube harva. Ja varjusurm jätkub. Kui kaua, eks seda näitab tulevik. Vahepeal aga mõned leiulood ajakirjandusest ja muudest allikatest, mis silma on jäänud.

Kolm viimast lugu põimuvad omavahel nüansirikkaks läbilõikeks Ida ja Lääne põrkumisest siin Eestis. Ehk on olemas ka kolmas tee – Eesti tee – olla salliv, iseseisev, samas põimitud-lõimitud, pilguga tulevikku, juurtega oma kultuuris jne.

Ja lõpetuseks meeldetuletus, et Belgia skeptikute miljoni euro pakkumine lõpeb 30. septembril. Seejärel jätkame skeptik.ee mitme tuhande euro pakkumisega.

746 Replies to “Suvest sai september — taevas tumeneb”

  1. Postimees: Mart Noorma: kosmos pole vaid suurtele

    Eesti on esimest korda nende valitud riikide hulgas, kellel on esitleda kosmoses läbi viidud eksperimentide tulemusi. Kongressil kolme tehnilise ettekandega esinenud ESTCube-1 meeskonna üliõpilased, füüsikamagistrant Erik Kulu ja füüsikadoktorant Mihkel Pajusalu said palju positiivset tagasisidet.

    Ettekanne Eesti tudengisatelliidi programmi hariduslikust mõjust tõi kaasa koostööpakkumisi Indiast ja Costa Ricast. Mitmed osalenud reaalvaldkonna tudengid väljendasid soovi Eestisse õppima tulla. Kogu ettekannetest üle jäänud aega kasutatigi selleks, et sõlmida koostöösidemeid uute partneritega Eesti jaoks olulistes suundades.

    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kosmosebüroo esitatud Eesti kosmosepoliitikat tutvustav ettekanne tekitas hea võrdlusmomendi teiste osalenud riikidega.

    Tõstaksin siin esile Iisraeli. Hiljuti avaldatud strateegia alusel investeerib kaheksa miljoni elanikuga riik kosmosesektorisse 18,5 miljonit eurot aastas. Kui võtta arvesse rahvaarvu erinevust, siis on see samas suurusjärgus Eesti panusega Euroopa Kosmoseagentuuri koostööprojektidesse.

    Kuid lausa jahmatavana kõlab teine kosmoseprogrammi iseloomustav arv – 20 Iisraeli kosmosetööstuses aktiivse ettevõtte aastakäive on 600 miljonit eurot ning strateegiliseks eesmärgiks on jõuda 5–7 miljardi eurose käibeni. Sealjuures on Iisrael ootuspäraselt oma rahvaarvu kohta kõige rohkem kosmoseteaduslikke artikleid publitseeriv riik.

    Kuid Eestiga võrreldes tuleb muidugi arvesse võtta ka seda, et Iisrael on kosmosesektoris tegev olnud juba 30 aastat, meie sõlmisime koostööleppe Euroopa Kosmoseagentuuriga kolm aastat tagasi. Samuti ei tohi unustada Iisraeli kosmose- ja kaitsetööstuse tihedat seotust.

    Konverentsi kokkuvõttes on selge, et Hiina kosmosesektori meeletu kasvutempo, mille aluseks on osavalt segatud ettevõtlus ning plaanimajandus, viib nad paarikümne aasta jooksul juhtivaks kosmoseriigiks. Vaadates, kuidas konverentsil osalenud sajad hiinlased tormasid oma esimese naisastronaudi Liu Yangi kõne järel tema autogrammi saama, ei jää muud üle kui õnnitleda Hiinat ülimalt eduka teaduse populariseerimise puhul.

    Kuid Iisraeli näide peaks julgustama ka Eestit. Väike riik saab kosmosevaldkonnas aktiivselt kaasa lüües edukalt oma teadmistepõhist majandust toetada. Eesti tudengisatelliidi programmis väljaõppe saanud noored insenerid on teinud õige valiku – järgmistel aastakümnetel kujundavad maailma targad masinad ning need riigid, kelle insenerid suudavad luua roboteid, sensoreid ja juhtimissüsteeme, kuuluvad selles võidujooksus võitjate hulka.

  2. Andres Valdre ütles:

    Whenever the title of a news segment or an article is presented in the form of a question, the answer to that question is almost always “no.

    Selle nimi on Betteridge’s Law of Headlines.

  3. Postimehes: Miks kristlus nii keeruliseks muutus?

    Läänes ei pruugi me usust küll enam palju pidada, kuid muu maailma mõistmiseks me ju ometi vajame teadust, mis seletab, kuidas teised inimesed jumalat tajuvad ja miks nad on nõus selle eest surema.

    Seda saab uurida, aga see kuulub laiemalt kultuuri- ja religiooniuuringute valdkonda. Selleks ilmselt ei pea olema oma teoloogia teaduskond. Kõik teoloogia distsipliinid võib ära jagada teiste teaduskondade vahel. Piiblieksegeetilised ained on sisuliselt vanade antiiktekstide uurimine, kirikuajalugu kuulub ajalooteadusesse ja maailma religioonide uurimine kuulub kultuurantropoloogia konteksti. Võib endiselt küsimuse vormis polemiseerida: kas teoloogia on parim viis kõige selle uurimiseks ja eriti veel seletamisel, tähenduste loomisel?

    Kas see peegeldab ka religiooni rolli muutumist? Ütlete oma raamatu lõpus, et religioon jääb tulevikus üldisemalt kultuuriajaloo ja spetsiifilisemalt meditsiini ajaloo osaks.

    Teatavad religiooni vormid ja käitumused on tõepoolest pigem meditsiiniline probleem. Seda aspekti pole lihtsalt nii palju uuritud. Ma ei eita religioossuse seoseid mentaalsusega, kus mitmesuguste «häälte» või «Hääle» kuulmine, «ilmutuste» nägemine, erinevat laadi «sfääridesse tõmbamise» seisundid jne on sünnitanud ajaloos prohvetlust, messianismi, usuliikumisi ja nn äratusi, millest on formeerunud ka kooselavaid usulisi sootsiumeid, kogudusi.

    Ka kristluse erinevaid uusvoole, uusvaimseid liikumisi uurides ja kirjeldades kirjeldame kaudsemalt või otsesemalt paraku ka mõnd vaimuhaiguse vormi.

    Näiteks Oxfordi ülikooli teadlased on juba mõnda aega rääkinud, et paljud fundamentalismi nähtused on meditsiinilist laadi ja nii tuleks neisse ka suhtuda.

    Nii et 50 000 džihadisti Süürias on kõik vaimuhaiged?

    Neis võib näha kattuvusi psühhiaatriliste haigustega. Muidugi, iseküsimus on see, kes neid diagnoosib ja ravib. Religiooniga ei tasu niisama mängida, see mäng võib saada saatuslikuks iseenda ja paljude jaoks.

    Minu põlvkond teab, kuidas nõukogude psühhoneuroloogia haiglates nn palvetamise haigusest mõningaid usklikke «terveks raviti». Palvetamine pole ohutu tegevus, seda olen oma tudengitele ka meelde tuletanud, sest inimkonna esimene mõrv piibli järgi sai alguse altariterritooriumilt, jumalale ohvreid tuues.

    Oma raamatus põhjendate islami elujõulisust sellega, et kristlusega võrreldes on see palju lihtsam.

    Suures osas kattub koraani Jeesuse-pilt Luuka evangeeliumi Jeesuse-pildiga. Luuka Jeesuse-pilt aga ongi lihtsam johanneslikust logose õpetusest, millele kirik oma kristoloogia põhiliselt rajas.

    Kristlik jumala kolmainsuse teoreetiline mudel Isa – Poeg – Püha Vaim, millega kristlik teoloogia palju tegeleb, ongi intellektuaalselt raskesti mõistetav, tegelikult üsna mõistetamatu. Aga niisugust…

  4. EE-s: Vabadusvõitleja ja KGB uurija kohtumine 25 aastat hiljem

    Pärnaste oli juba ammu arvanud, et ta korterit kuulatakse pealt. Ta oli dramaatilise ja selge häälega kuulutanud, et “kui KGB tuleb korterit läbi otsima ja kui nad julgevad puudutada mu altarit, pühapilte ja seinapeeglit, siis vastutagu tagajärgede eest ise!”.

    Pärnaste oli budist.

    Nüüd plaksutas ta mõttes käsi – ja jälgis võidurõõmsalt, kuidas läbiotsijal oli higitilk nina otsas, kui uuris pühapilte, aga ei söandanud vaadata, mis seal taga on, ja küsis luba, kas võib vaadata.

    Pärnaste: “Ja kaustikut, kuhu ma olin kümme aastat oma unenägusid üles kirjutanud, ei julgenud nad üldse avada. Selle kaanel seisis: “Võõras, kui loed, siis kahetsed!” Nad otsisid raamaturiiulitelt ja sahtlitest, isegi riidekappi ei vaadatud, mustapesukastist rääkimata.

    Tegelikult polnudki midagi varjata, ERSP asjad olid ju niikuinii avalikud.”

  5. @salvey:

    Salvey aitäh! Nüüd võib igasugustele usuvaidlustele kriipsu alla tõmmata ja usuhullud arstitädi juurde saata. Tegu on meditsiinilise probleemiga. Hurraaa. …

  6. NASA teatab, et Curiosity on usinasti metaani otsinud, aga pole seda Marsi pealt leidnud.

    PASADENA, Calif. — Data from NASA’s Curiosity rover has revealed the Martian environment lacks methane. This is a surprise to researchers because previous data reported by U.S. and international scientists indicated positive detections.
    The roving laboratory performed extensive tests to search for traces of Martian methane. Whether the Martian atmosphere contains traces of the gas has been a question of high interest for years because methane could be a potential sign of life, although it also can be produced without biology.

  7. @dig:
    Sellest saab ka puhtas eesti keeles lugeda, sedasi ju mugavam.
    http://teadus.err.ee/artikkel?.....&pg=1

    “Maal püsib metaan õhus keskeltläbi tosin aastat. Samas on võimalik, et Marsil kaovad metaani molekulid märgatavalt kiiremini. Potentsiaalsete kahtlusalustena on nähtud planeedi pinnases leiduvaid kemikaale, kuigi hüpotees on uute vaatlusandmete valguses viimasel ajal populaarsust kaotanud. Alternatiivse selgitusena lõhuvad molekule tolmutormide käigus tekkivad tugevad elektriväljad. Seega ei saa eelnevalt nähtud metaanisignaalide tõepärasust veel kahtluse alla seada.

    Seni on eelnevalt täheldatud kontsentratsiooni vähenemist selgitavates hüpoteesides nähtud võimaliku põhjusena gaasi hooajalist vabanemist. Seeläbi võib kulgur oma eluea vältel metaani suhtelise sisalduse kasvu siiski märgata.”

    Küllap see ongi hooajaline, kui just varem valesti ei määratud metaani hulka.

  8. http://www.delfi.ee/news/paeva.....d=66820273

    “Nädalaid süüdistasid USA esindajatekoda ja senat teineteist ning väitsid mõlemad, et seisavad selle eest, mida avalikkus soovib. Lõpuks viis see tulemuseni, mida ei soovinud keegi: 800 000 ameeriklast jääb ilma palgata ning majandusele võib kogu see tsirkus maksma minna miljard dollarit nädalas.”

    Tsirkus on üldiselt lõbus nähtus. USA demokraatia muutub kõverpeegliks. Pole seda vastasseisu tegelikult jälginud. Neil ehk tuleb mõistus koju. Targem annab järele.

    Putin esitatakse Nobeli rahupreemia kandidaadiks. Süüria pärast.

  9. http://uudised.err.ee/index.php?06288320

    “”Rouhani on hunt lambanahas – hunt, kes arvab, et saab tõmmata villa rahvusvahelise kogukonna silmadele. Aga erinevalt kõikidest teistest, ma soovin, et me saaksime uskuda Rouhani sõnu, kuid me peame keskenduma Iraani tegevustele,” rääkis Netanyahu.”

    Tegelikult on minu jaoks hundid lammastest sümpaatsemad, kui nad just toidulaual pole.
    Uskuda sõnu? Naeruhoog. Ikka tegudele tuleb keskenduda.
    Mida halba on see Rouhani teistele teinud? Aa, eilses “Välisilmas” oli teema jutuks. Et tegelikult on niiditõmbaja Iraani usujuht?

  10. Klõbistaja ütles:

    Tegelikult on minu jaoks hundid lammastest sümpaatsemad, kui nad just toidulaual pole.

    Kui valida antaks, keda siis üksikul metsateel kohata sooviksite – näljast hunti või eksinud lambakest? Hundid võivad telekast toredad paista, aga inimene on nende jaoks samasugune saakloom nagu lammaski, eriti, kui tal püssi kaasas pole ja hundid parasjagu jahil juhtuvad olema.
    Ma ei taha öelda, et mulle hundid ebasümpaatsed oleks, loomad nagu loomad ikka, aga ikkagi kiskjad, mitte rohusööjad.

  11. @salvey:
    “Hundid võivad telekast toredad paista, aga inimene on nende jaoks samasugune saakloom nagu lammaski, eriti, kui tal püssi kaasas pole ja hundid parasjagu jahil juhtuvad olema.”

    Reeglina pole inimene hundi saakloom. Millal viimati Eestis hunt inimest ründas? Ka mujal on sellised juhused üliharvad. Lapsed siiski ei tohiks üksinda metsas hulkuda.
    Ema kohtas nelja kutsikaga hunti. Hundimamma vaid turtsus tema poole ja ei muutnud liikumissuunda.
    Kiskjad on üldiselt rohusööjatest intelligentsemad.

  12. Klõbistaja ütles:

    Millal viimati Eestis hunt inimest ründas?

    Ei tea, aga näiteks ära söödud koertest oli hiljaaegu kuulda.
    Inimesi on praegu palju, ja hunte vähe, aga kuna maapiirkonnad on kiiresti tühjenemas, siis pole huntide arvukuse kasv kusagil tühjaks jäänud vallas sugugi võimatu,ja uuel peale kasvaval hundipõlvkonnal võib kartus inimese ees kergesti meelest minna, ja siis pole taolised lood nagu raamatus “Ümera Jõel” lugeda võis, enam sugugi võimatud.

    Kiskjad on üldiselt rohusööjatest intelligentsemad.

    Siin kohal tahaks teile näiteks lõvisid meenutada: uus isane karjajuht murrab eelmiste väikesed pojad maha ja et kuigi pikka aega ükski karjajuht oma kohta hoida ei suuda, siis tuleb seda poegade tapmist tihti ette, vaesed emalõvid peavad aga pidevalt uusi poegi sünnitama. Pühvlid aga võtavad ringi, sarved välja poole ja kaitsevad kõiki poegi ühiselt. Loodussaatest nägin :) See ei tähenda muidugi, et lõvid oleks vähem intelligentsed kui pühvlid :)

  13. Postimees: Mõtlev arvuti on reaalsus

    Kui kuulus Watson suhtles inimesega ekraanile teksti kuvades, siis õppiv arvuti on võimeline omandama ka keelt, tehes seeläbi võimalikuks arvutiga suhtlemise inimesele kõige omasemal moel – rääkides. Küsimusele, kas inimesed hakkavad arvutiga suheldes viitama sellele kui elavale, ei osanud Davari vastata, tuues mängu psühholoogia ja filosoofia aspektid. Samas oli ta kindel, et õppides inimesega kõnekeeles suhtlema, võib arvuti ilmselt mingitel tingimustel tõesti mõjuda mõtleva inimesena.

    Davari kinnitusel on äärmiselt oluline, et inimesed saaksid arvutiga suhelda võimalikult loomulikult, sest see kiirendab oluliselt ka info töötlemise kiirust. Ulmefilmidest tuttavad mõtlevad arvutid ja robotid võivad seepärast olla käeulatuses.

  14. Delfi pajatab Facebookist:
    http://forte.delfi.ee/news/tar.....d=66828731

    “Muidugi püüab Facebook jälitamistegevust jätkates kaudselt teenida ka siis, kui liigud edasi teistesse veebikohtadesse, aga prioriteet on kasutajat siiski oma keskkonnas kinni hoida. Nii igapäevaselt kui ka takistades konto kustutamist.”

    Minul selle kustutamise probleemi pole. Ükskord alustasin konto tegemist, kuid arvasin miskipärast, et seal peab puhast tõtt kirjutama, jätsin pooleli. Ei kavatse endast liiga palju infot jagada.
    Aga teeks siiski. Vangi ehk ei panda, kui seal natuke luiskan. Mitte et valetamine ilus oleks…

  15. Fortes on artikkel Facebookist. Tahtsin postitada arvamuse koos lingiga, kuid see ei tulnud läbi.

    “4 trikki, millega Facebook sind pantvangis hoiab”
    03. oktoober 2013 07:35

    “Muidugi püüab Facebook jälitamistegevust jätkates kaudselt teenida ka siis, kui liigud edasi teistesse veebikohtadesse, aga prioriteet on kasutajat siiski oma keskkonnas kinni hoida. Nii igapäevaselt kui ka takistades konto kustutamist.”

    Kommentaaridest selgub, et saab ikka küll kustutada. Aga mul polegi kontot. Ma ei kavatse endast liiga palju infot jagada. Samas, tahaks nagu midagi mõnikord laikida ja jagada… Mida hullu ikka juhtub, kui nime ja vanuse suhtes veidi luisata? Pole vist kriminaalne tegu?

  16. Nobeli füüsikapreemia saaja(d) selgub/selguvad järgmisel nädalal. Peafavoriit on loomulikult P. Higgs, kuid õiglane oleks seda ka teiste Higgsi bosoniga otseselt seotutega jagada.
    http://www.space.com/23044-nob.....boson.html

    “I’m not bold enough to give advice to the Nobel committee about how to handle their own prize,” Pendlebury said. “It has crossed my mind, though. I have wondered whether a Nobel committee would break its own rules and traditions. Could the prize be for Englert, Higgs and CERN as an institution? I very much doubt it, but I’ve been wrong before and I could be wrong again.”

  17. USA “tsirkus” muutub üha tõsisemaks. Fortes artikkel:

    NASA praegu ei tööta: Lahendage ise oma probleemid Maa peal
    03. oktoober 2013 18:00

    “Ligemale 97 protsenti USA rahvusliku aeronautika- ja kosmoseadministratsiooni (NASA) töötajaist on praegu sundpuhkusel, isegi NASA koduleheküljel haigutab praegu tühjus, kirjaga, et eelarve puudumise tõttu on lehekülg maas. Kuigi eelarvejamadega on agentuur juba ammu harjunud, on praegune olukord isegi nende jaoks ebatavaline.

    Ka Maa-lähedasi asteroide jälgiva NEO-programmi twitterileheküljelt ilmus teade, et USA keskvalitsuse täieliku lukkupaneku tõttu nad uudiseid üles ei pane. Niisiis, kui mõni asteroid peaks Maad märkamatult tabama, pole see enam nende süü.”

    Probleeme teisigi:
    http://phys.org/news/2013-10-s.....sions.html

  18. Huvitav uudis:
    http://teadus.err.ee/artikkel?id=10255&cat=1

    “Eesmärgiga teha kindlaks taimes sisalduvaid aktiivseid ühendeid organiseeris Dr. De Waard koostööprojekti Grenoble Närviteaduste Instituudi, Molekulaarfarmakoloogilise Keemia Osakonna ning Bluea Ülikooli vahel. Tänu sellisele ühistegevusele isoleeriti taimest valuvaigistavate omadustega komponent ning uuriti seda lähemalt. Kõigi üllatuseks oli tegemist juba tööstuslikult toodetava ühendiga nimega tramadool.

    Tegemist on esimese juhtumiga üldse, mil sünteetiliselt toodetud ravimit leitakse suurtes kogustes looduslikust allikast.”

    Hakkan oma kahe õunapuu vahel seda Nauclea latifolia nimelist puhmastaime kasvatama. Aa, meie kliima (veel) ei ole selleks sobiv. Aknalaud vist sobib paremini.

  19. Ohh, laps helistas äsja. Sai jalkatrennis väravas seistes käeluumurru. EMOs maksis 5 eurot, röntgen näitas murdu. Käsi pandi kipsi. Kuid mitte mingit valuvaigistavat süsti ei tehtud. See on mõistusevastane.

  20. http://forte.delfi.ee/news/tea.....d=66864525

    “Meie teame seda asja Higgsi bosoni nime all, kuigi tegelikult on põhjust rääkida sellest algosakesest nime all Brout-Englert-Higgsi boson. Kuigi teadusmaailmas ikka kehtib veel mõningane kahtlus, kas see boson on lõplikult tõestatud, luges Rootsi Nobeli-komitee eakate meeste töö füüsikapreemia vääriliseks.”

    Forte jõudis esimesena reageerida veidi pikema artikliga. Loomulikult räägitakse nüüd sellel teemal mitu päeva. Saab ehk asi selgemaks ka.

  21. Loetud infosse tuleb alati kriitiliselt suhtuda. Tuleb välja, et paljudes teadusportaalides on jamaprotsent lausa väga suur.
    http://forte.delfi.ee/news/tea.....d=66873815

    “Kontrollimaks, kui levinud on taoline praktika, läkitas ajakirja Science kaastöötaja John Bohannon 305 veebiajakirjale libauurimuse. Libauurimus väitis, et ühest samblikust eraldatud kemikaal tapab vähirakke. Oletatavat uut ravimit oli testitud vaid pahaloomuliste kasvajarakkude, mitte aga tervete rakkude peal, mistõttu jäi selgusetuks, kas hävitav mõju oli spetsiifiline ainult vähirakkudele või laienes kõigile kudedele.
    Rohkem kui pooled neist väidetavalt eelretsenseerisid tööd ning nõustusid seda avaldama.
    “Ma eeldasin, et avaldama nõustub ehk 10–15 protsenti, kõige halvemal juhul veerand veebiajakirjadest,” kommenteeris Bohannon. Osa ajakirju nõudis artikli avaldamise eest 500–3100 dollarit, mõned aga ei küsinud autoritelt üldse tasu.”

    Nii et ennatlikke järeldusi suvalistest uuringutest ei maksa teha. Tuleb oodata lisainfot.

  22. @Klõbistaja:
    Mul on kass, ja ma ei jää uskuma, et talle silitamine ei meeldi, ükstapuha, mis nad seal kirjutavad, no tõepoolest, ei hakka üldse uurima ja ennast vihastamagi – kuna ma tean ju, et talle meeldib silitamine.

  23. salvey ütles:

    @Klõbistaja:
    Mul on kass, ja ma ei jää uskuma, et talle silitamine ei meeldi, ükstapuha, mis nad seal kirjutavad, no tõepoolest, ei hakka üldse uurima ja ennast vihastamagi – kuna ma tean ju, et talle meeldib silitamine.

    Aga miks ikkagi muidu nii sõbralik naabrikass hakkas ootamatult turtsuma, kui tegin talle mitu paid? Kassidele meeldib inimeselt süüa saada, meeldib ka sülesistumine, sest seal on soe. Mul on olnud ainult üks kass. Paras võrukael oli – meeldis siiski mulle väga. Ehk ta viisakusest surus alla silitamise ebameeldivuse? Ja ise kannatas stressi all?

  24. salvey ütles:

    @Klõbistaja:
    Kassi, kes silitamist ei oota, pole mõtet muidugi silitama minna, aga kui kass süles su kätt nügib ja silitamist nõuab, siis võib mu arust küll ju.

    Jäämegi nüüd vaidlema kasside silitamise teema üle?
    Kassipojad vajavad silitamist – pärikarva, sest see aitab neil seedida. Rohkem nad seda ei vaja. Kiindumus sunnib kassil ka edaspidi kannatlik olema? Naabrikass oli aus.

  25. Klõbistaja ütles:

    Jäämegi nüüd vaidlema kasside silitamise teema üle?

    Mis seal ikka vaielda :) Ma kavatsen oma kassi ka edaspidi silitada, kui ta minu diivanil istudes mulle vabatahtlikult sülle ronib ja silitamist nõuab. Ta on vabapidamisel, mõnikord tuleb ette, et ka mitmeid päevi üldse kadunud ja suuremat sorti lähedusvajadus tababki teda siis, kui pikem vahe nunnutamisega on sisse tulnud.
    Aga mul on mitmeid kasse elu jooksul olnud, tean, et nad on oma iseloomult erinevad, nagu inimesedki. Praegune kass, kes on meil juba palju aastaid olnud, ei ole üldse mitte kõige seltsivam inimestega, võõraid väldib täiesti ja külaliste tulles kaob kohe toast.
    Meil on aga ka kass olnud, kes mul peenramaal, kui külvasin, vahetpidama peaga kätt nühkis, kartuli põllul käe otsas rippuvasse korvi ronis ning mööda põldu kaasa reisis ja kui võõras hoovi tuli, ronis mööda tolle riideid üles ja sättis end talle õlale istuma.

  26. @salvey:
    “Aga mul on mitmeid kasse elu jooksul olnud, tean, et nad on oma iseloomult erinevad, nagu inimesedki.”

    See ilmselt ongi nii. Uuring tehti paari inimvihkajaliku hulkurkassiga, kes niikuinii olid pidevalt stressis?
    Koerad on ka iseloomult väga erinevad. Viimane, minu oma, oli sõbralikkuse etalon. Ta kargas rõõmust lakke kui mõni külaline tuli. Eks koera kujunemine sõltub oludest ja kasvatusest. Kui ta oli kutsikas, siis käisid lapsed peaaegu iga päev meil kodus, selline töö oli mul.
    Kassid, koerad, hundid, lambad, õunapuud…, sellised teemad tekitavad arutelu. Aga viimase poolesajandi tähtsaim teaduseuudis – Higgsi boson – ei huvita mitte kedagi, peaaegu. :)

  27. Päris ehmatav uudis Saksamaa meditsiinist:
    http://uudised.err.ee/index.php?06289241

    “Tourette’i sündroomi põdev mees oli valediagnoosi tõttu 38 aastat ühes Lääne-Saksamaa vaimuhaiglas ravil.”

    Teema haakub otseselt viimatise “Skeptiku pooltunniga”. Kuigi, jah, psühholoog üldiselt pole psühhiaater.

  28. Novaator: Jäämees Ötzil on Austrias sugulasi

    Kõigi uuritud meeste puhul oli teada, millisest Austria osast nad pärinesid. Tuli välja, et 19 tiroollasel olid Y-kromosoomis samasugune mutatsioonimuster nagu Ötzil.

    Seega olid nendel ja 5300 aasta vanusel muumial ühiseid esiisasid, kinnitas uurimuse autor Walther Parson. Ötzi ja kohalike meeste noorim ühine eellane elas umbes 11 000 aastat tagasi.

    Ötzi sugulastele pole geneetikutel esialgu plaanis uudist teatada. Jäämehe vereliini tahetakse otsida hoopis naaberriikidest. Parsoni sõnul võib sama geenimuutus esineda ka Ötztali lähedal teisel pool Šveitsi piiri ja ka Itaalia Lõuna-Tiroolis.

    Mina sain enne teada, kui Ötzi sugulased? Naljakas tänapäeva maailm…

  29. Tänases “Pealtnägijas” oli üheks teemaks SMS-laenud. Mis seal salata – võtsingi kahel korral seda. Põhjuseks oli hasartmängusõltuvus. Kui tagasimaksmise tähtaeg tuli, siis tunnistasin selle idiootsuse abikaasale üles. Temal jätkus mõistust laenu kustutamiseks, et lisaprotsente ei kuhjuks. Sain sellest jõledast sõltuvusest ikkagi vabaks. Aga kiirlaenufirmad saadavad mulle pidevalt “suurepäraseid” pakkumisi.
    Naaber on kõrini võlgades. Tal on ostusõltuvus. Elekter ja gaas on väljalülitatud… Mõnikord olen talle tõlkinud inkassofirmade teateid.
    Paar aastat tagasi teatas mulle: ise ka imestan, kuid sain jälle uue kiirlaenu.

  30. @Klõbistaja:
    mnjaa, tuleb välja, et olete ohtlikku elu elanud, kes oleks võinud arvata. Ikkagi inimene ;) Mina pole kiirlaenu võtnud ega kasiinos iial käinud, loteriidki ei osta, aga eks mulgi ole omad puudused.

  31. @salvey:
    “mnjaa, tuleb välja, et olete ohtlikku elu elanud, kes oleks võinud arvata.”

    Sattusin selle lolluse otsa “tänu” ühele “sõbrale”. Ta rääkis õhinal, et on leidnud algoritmi mänguaparaatide seaduspärasustest. Joonistas mulle tabeleid. Tegelikult oli see täielik plära, vastuolus tõenäosusteooriaga – aga siis ma seda ei teadnud. Läksin temaga kasiinosse kaasa. Ta võitis, juhuslikult, suure summa. Otseloomulikult hakkasin siis ise mängima. Alguses läks suurepäraselt, muidu ma vist polekski jätkanud. Kokkuvõttes olid meeletud kahjud. See neetud kasiino asus mul peaaegu akna all, nüüd on kõrvaltänavas.

  32. @Klõbistaja:
    ainus loterii, milles ma elus võitnud olen, on “iga loos võidab” ja seal saan ka alati kõige odavamad ja mõttetumad võidud, minu arust ei vea mul õnnemängudes üldse, see on ka üks põhjusi ilmselt, miks ma neist ei hooli. Tean küll, et tõenäosusteooriaga on säärane nähtus, nagu inimene kellel loteriides veab või siis ei vea vastuolus, aga ikka vaikimisi arvestan sellega, et mul pole mõtet raha sinna pillata.

  33. @salvey:
    “ainus loterii, milles ma elus võitnud olen, on “iga loos võidab” ja seal saan ka alati kõige odavamad ja mõttetumad võidud, minu arust ei vea mul õnnemängudes üldse, see on ka üks põhjusi ilmselt, miks ma neist ei hooli.”

    Mina ka pole loteriides midagi erilist võitnud. Kuid abikaasa võitis mingi tasuta tarbijakupongi täitmisega päris hea teleka.
    Kasiinoperioodil oli ka naljakaid vahejuhtumeid. Ükskord astusin sinna sisse oma koeraga. Administraator hakkas õiendama, et see on keelatud. Ei teinud tast väljagi. Miskipärast jäi ta vait ja turvapatrulli ka ei kutsunud. Koer uuris kerge huviga interjööri ja jäi siis rahulikult magama.
    Ühel abielupaaril oli kaasas kass. Nad väitsid, et see on nende talisman. Ühel olid kaasas lausa kuus kassipoega. Tegin sellele inimesele märkuse: siinviibimine pole neile tervislik – sel ajal suitsetati mängusaalis.

  34. salvey ütles:

    @Klõbistaja:
    Koer, kass, kuus kassipoega kasiinos, no mis sa kostad :) Kes teab, mida kõike sinna veel kaasa võetakse ja mida keegi arvab õnne toovat.

    Ma ei ole ebausklik. Koera võtsin kaasa, sest alguses püüdsin kasiiinosõltuvust koduste eest varjata. Varsti pärast seda suri mu armas kutsu. Olin kohutavalt kurb ja see ajas mind veel rohkem mängima.
    Kasiinos kujunes välja midagi klubilaadset, lausa sõpruskond. Mängimise ajal rääkisime tihti igasugustel teemadel. Ja ega seal ei pidanudki pidevalt mängima, võis ka niisama istuda. Üks tuttavatest oli tore noormees. Ta ei joonud, ei suitsetanud. Paistis silma suure emotsionaalsusega. Ta ei ilmunud enam kasiinosse. Oletasin, et ta on sellest pahest loobunud. Kahjuks oli reaalsus teistsugune – see väga noor inimene tegi enesetapu.

  35. Võin muidugi kasiinoteemadel väga pikalt heietada. Siiski teen sellest kokkuvõtte. Mitmetel õnnestus mahajätmine. Esines ka tagasilööke. Ühega sealt tekkis tõeline sõprus. Helistasime tihti, käisime külas. Tema vist pidas mind oma talismaniks, sest alati kutsus sinna kaasa, kõrvaltvaatajaks. Ronis suurtesse võlgadess. Neid SMS-laene võttis hulgi. Umbes aasta ei mänginud. Sai oma rahaasjad korda. Ja siis läks jälle. Mängis kaks päeva ühtejutti. Kuid pärast seda tuli aru pähe. See oli 4 aastat tagasi. Mina lõpetasin aasta hiljem. Tagantjärgi on hea tark olla. Paneb ikka imestama, et nii loll sai oldud.

  36. salvey ütles:

    @Klõbistaja:
    Mnjah, kõlab üpris põnevalt, võiksite lausa romaani kirjutada. Või filmistsenaariumi.

    Tegelikult kajastas ajakirjandus osaliselt seda lugu. Aastaid tagasi helistas ühe ajakirja toimetaja ja palus intervjuud. Nõustusingi, sest minuarust peaks mängusõltuvuse probleemist rohkem rääkima. Lugu ilmus koos fotoga, kuigi jäin üldiselt anonüümseks. Ega ikka ei jäänud – artikkel oli päris põhjalik. Mõned kuud hiljem helistas televisioon. Jälle nõustusin. Ekraanil oli mu nägu varjatud. Kuidas nad mu üles leidsid? Üks sugulane töötab ajakirjanikuna, äkki tema lekitas. Kuigi ta noomis mind selle eest, et lubasin foto avaldada.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.