Umbluu preemia 2014 – Ants Talioja ja Tuhala-Nabala maa-aluste jõgede afäär

Ants Talioja Tuhala nõiakaevu juures. Foto: Martin Vällik

31. aprillist sai sel aastal 32. mai, mil uus Umbluu preemia saaja välja kuulutatakse.
2014. aasta Umbluu preemia laureaat on Ants Talioja pikaajalise, suuremastaabilise ja kogu rahvast puudutava umbluu ajamise eest, mille hulka kuulub vitsameetodil maa-aluste jõgede leidmine, järjepidev meediatöö nende leidude rahva teadvusesse istutamisel, sobivate ajakirjanike ja teadlaste leidmine, kes neid leide ilma liigse skepsiseta edasi kuulutavad ja ametlikesse andmebaasidesse kannavad, teiste tehtud teadustööde väärtõlgendamine, et lugu ulmelistest maa-alustest jõgedest ikka edasi rühiks, rahva ässitamine kaevandajate ja teadlaste vastu, mis tipnes kümnete tuhandete toetusallkirjade kogumisega Tuhala nõiakaevu päästmiseks (mis pole kunagi ohustatud olnudki) ning kohtuotsusega, millega keelati edasine keskkonnamõjude hindamine. Boonusena saame pikema ja kallima Rail Balticu trassi.

Kronoloogia

• Postimees 2. november 2005: Geobioloog leidis pendli abil Eesti pikima maa-aluse jõe
  

  Seoses Harjumaale kavandatavate paekarjääridega tekkis Tuhala looduskeskuse juhatajal Ants Taliojal kahtlus – kui on allikad ja allikajärv, siis peab kusagil voolama ka jõgi.

  Talioja kutsus kohale geobioloog Rein Hansteini, kellega koos võeti ette teekond Paekna allikajärvest ülespoole. Eelmisel sügisel käisid need kaks meest samamoodi pendliga ringi ja avastasid Tuhala, Übina ja Nõmme maa-alused jõed.

  «Pendel näitab jõge samamoodi nagu veesooni,» kirjeldas Hanstein oma tegevust.
  […]
  Talioja käest kuulis avastusest ka Kiili vallavanem Vambo Kaal. Vallavalitsus on andnud jõele Kurevere küla järgi nimeks Kurevere jõgi.
  […]
  Kaalu sõnul on vallal plaan luua Kurevere maa-aluse jõe maastikukaitseala, mis peaks välistama võimaluse, et karstiala lähikonda rajatakse paekarjäärid.

• ERR uudised 20. oktoober 2005: Kiili vallas avastati maa-alune jõgi
  

  Kahtlus, et Harjumaa Kiili valla Paekna allikajärve suubub salajõgi, tekkis tänu kaevandajate plaanile avada sealkandis mitu uut lubjakivikarjääri.

  “Kui on allikajärv ja viis allikat, siis lihtsalt peab ka jõgi olema,” ütles Tuhala looduskeskuse juht Ants Talioja. Biogeoloog Rein Hanstein selgitaski pendli abil, et maa-alune jõgi on tõepoolest olemas.

• Eesti Loodus nr 12 2005: Mida näitas pendel Kurevere karstialal?
  

  Viieharulise Kurevere maa-aluse jõe kulg näitab kätte karstivälja ulatuse. On ilmne, et omal ajal see karstiala lihtsalt vaikiti maha: algul Tallinna veevarustuse huvides, hiljem aga paekarjääre silmas pidades.
  Tuhala Nõiakaevu keemise võti asub just seal. Kui nüüd peaksid teoks saama Kureverest vaid mõne kilomeetri kaugusele planeeritud võimsad paekarjäärid (vt. lähemalt Eesti Looduse oktoobrinumbrist. Toim.), siis jääks veeta Kurevere maa-alune jõgi ning häviks ka Nõiakaev. (Ants Talioja, Tuhala looduskeskuse juhataja)

• ERR 24. juuli 2007: Tuhala kandis avastati uus maa-alune jõgi
  

  Geobioloog Rein Hanstein avastas juuni alguses Nabala ja Tuhala vahel uue Lutsa maa-aluse jõe.
  Uurimisretke tegid kaasa geodeesiainsener Heiki Potter Eesti Kaardikeskusest ja Ants Talioja Tuhala Looduskeskusest, teatas MTÜ Tuhala Looduskeskus.
  […]
  Salajõgi on üle kümne kilomeetri pikk, kuni neli meetrit lai ja voolab alaliselt 5-6 m sügavusel paekihtide vahel.

• Eesti Loodus nr 3 2008: Kus voolavad Tuhala-Nabala piirkonna salajõed?
  

  Maa-aluste karstijõgede ehk salajõgede kaardistamiseks kasutati seejuures esimest korda (katseliselt) geobioloogilist sondeerimist koos topograafiliste mõõdistusvõtetega. Töörühma kuulusid loo autor Heiki Potter, Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja ja vabakutseline geobioloog Rein Hanstein. Tuntud geobioloogi Rein Weberi õpilast Rein Hansteini võib teatavas mõttes pidada geoloog Ülo Heinsalu (1928–1994) karstiuuringute jätkajaks.
  […]
  Maa-aluseid vooluveeteid Tuhala-Nabala piirkonnas otsiti geobioloogilise (biolokatsiooni) meetodiga, see põhineb radiesteesia õpetusel. Vastava pendliga saab kogenud sensitiiv välja selgitada maa-aluse jõe või veesoone asukoha ja kulgemise, kuid ka jõe laiuse, sügavuse ja isegi voolu suuna. Nende uuringute põhjal asuvad Tuhala-Nabala karstipiirkonna alalise vooluga, keskmiselt 4 meetri laiused salajõed 5–8 meetri sügavusel paekihtide vahel; veesoon on tavaliselt 0,3 meetri laiune. Maa-aluseid vooluveeteid Tuhala-Nabala piirkonnas otsiti geobioloogilise (biolokatsiooni) meetodiga, see põhineb radiesteesia õpetusel. Vastava pendliga saab kogenud sensitiiv välja selgitada maa-aluse jõe või veesoone asukoha ja kulgemise, kuid ka jõe laiuse, sügavuse ja isegi voolu suuna. Nende uuringute põhjal asuvad Tuhala-Nabala karstipiirkonna alalise vooluga, keskmiselt 4 meetri laiused salajõed 5–8 meetri sügavusel paekihtide vahel; veesoon on tavaliselt 0,3 meetri laiune.

• ERR 20. aprill 2008: Tuhala ja Nabala karstiala on majandustegevuse tõttu ohus
  

  Soome geoloogiauuringute firma tuvastas Tuhala ja Nabala karstialal ulatusliku maa-aluste jõgede võrgustiku, mis on kavandatava majandustegevuse tõttu ohtu sattunud.
  […]
  Juhul, kui Paekivitoodete Tehas, Kiirkandur ja Merco Ehitus peaksid saama kaevandamisloa, võib kaevandamine nelja valla küla kaevud, sealjuures ka Tuhala Nõiakaevu kuivaks jätta. […]

  “Me olime teadlikud, et geobioloogid ja sellesama looduskeskuse inimesed olid eelmistel aastal leidnud hulgaliselt maa-aluseid jõgesid, mida teaduslike vahenditega ei olnud suudetud kontrollida, siis otsustasime, et võtame ja mõõdame need jõed üle ja vaatame, kas need seal on või ei ole,” rääkis Kose valla Otiveski külavanem, insener Jaanus Saadve.

  Roadscanners uuris georadariga veebruaris, kui maapind oli külmunud, ligi 15 kilomeetrit veeliine. Töö, mille tulemused kinnitavad varasemaid geobioloogilisi uuringuid, näitab, et nelja valla – Kose, Kiili, Saku ja Kohila – karstialadel voolab kokku kümme maa-alust jõge.

• Eesti Loodus nr 7 2008: Tuhala–Nabala salajõed: kas vitsameetod valetab?
  

  Tuhala–Nabala karstipiirkonna salajõgede olemasolu on juba aastaid väitnud Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja ja geobioloog Rein Hanstein. Nemad on maa-aluste jõgede kulgemistee kindlaks teinud geobioloogilise meetodi ehk pendli abil. Säärane meetod tekitab paljudes umbusku, ometi kinnitavad nende tulemusi ka soomlaste georadarimõõdistused.

• Maaleht 2. aprill 2009: Hoiatus: kaevandus kuivataks Ülemiste
  

  Mehed, kes avastasid, et Ülemiste järve toidavad maa-alused jõed, usuvad, et lähedusse jääva Nabala lubjakivimaardla avamine võib otseselt mõjutada pealinna joogivee-varusid.

  “Ülemiste järve toidab vähemalt kolmteist maa-alust jõge,” teatasid geobioloog Rein Hanstein ja Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja teisipäeva õhtupoolikul, kui lõpetasid teist päeva kestnud pendliuuringu järve ümber.
  […]
  Varasemad leiud, Tuhala-Nabala piirkonna maa-alused jõed on nüüdseks üle uuritud georadariga, mis jõgede olemasolu võimalikkust kinnitas.

• EELIS 7. juuli 2009: Ürglooduse objekt: Nabala karstiala
  

  Pindalaliselt Eesti suurimal karstialal (8080 ha) voolab kaheksa maa-alust jõge (salajõge). (Hella Kink, geoloogia-mineraloogiakandidaat)

• 5. november 2009 skeptik.ee: Maa-alused salajõed juba teel riikliku tunnustuse poole
  

  Loomulikult on nende salajõgede “avastamine” pendelmeetodi abil nonsenss ja niisuguste voolukanalite kaardistamine karsti vähegi tundvatele inimestele lausa absurdne. Inimestel on aga lubatud omi mõtteid avaldada, oma pendlisse ja isiklikesse võimetesse uskuda, neist ka kirjutada, aga ametliku tunnustamiseni need ei jõua, kuni pole saanud argumenteeritud tõestust. Nii on ka Nabala asjaga. Isegi otsesed kontrolluuringud maastikul on siin andnud negatiivseid tulemusi, rääkimata teadmistel põhinevatest seisukohtadest. (Enn Pirrus, geoloog)

• Märts 2010: Tuhala nõiakaevule APPI!
  

  Arendajate tellitud uuringutes ja keskkonnamõjude hindamistes vaikitakse teadlikult maha Nabala karstiala olemasolu, seal paiknevad maa-alused jõed, arheoloogilised mälestised ning piirkonda jäävad looduskaitsealad.

• 12. märts 2010: skeptik.ee: Kas Tuhala nõiakaev üldse on ohus, et seda kangesti kaitsma peab?
  

  Tähelepanuväärne on Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja ja MTÜ Pakri Looduskeskus teaduri Hella Kingu püüd tähtsustada Kurevere karstiala. TTÜ Geoloogia Instituudis 1991. aastal Eesti kõige teenekama karstiuurija Ülo Heinsalu teaduslikul juhendamisel koostatud väljaandes “Eesti Ürglooduse Raamat IV. Harju maakond” on viieteistkümne Harjumaa tähtsama karstiala üksikasjalik kirjeldus. Kurevere, Nabala, Angerja ega Tammiku karstialasid selles loetelus ei ole. Ka Hella Kingu koostatud ja Anto Raukase toimetatud raamatus “Veeobjektid Eesti ürglooduse raamatus” ei ole neid nimetatud isegi kohaliku tähtsusega karstialade lahtris. Seda mitte sellepärast, et Ülo Heinsalu neid ei oleks teadnud, vaid seetõttu, et nendel ei ole teaduslikku ega looduskaitselist tähtsust.
  […]
  Kuidagi ei saa nõustuda Ants Talioja väitega, nagu oleks 2008 a. veebruaris Soome firma OÜ Roadscanners georadariga tehtud uuring “Maa-aluste jõgede esinemine” tõestanud ainulaadsete maa-aluste jõgede olemasolu Nabala lubjakivimaardlas. (Rein Perens, hüdrogeoloog)

• MTÜ GEOEDUCATION CENTER 2012: PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVI­ MAARDLAS (pdf)
  

  Kokkuvõtteks võib kinnitada, et Nõiakaevu ülevoolu põhjustava Tuhala jõe ja sellega seotud Tuhala maastikukaitsealale jäävate karstumise tulemusel kujunenud maa-aluste vooluteede (salajõgede) toiteala asub Nõiakaevust kaugel kagu pool, seega kaevandamine ja pinnasevee taseme alandamine Nõiakaevust enam kui kolme kilomeetri kaugusel loode pool ei saa kuidagi Nõiakaevu ülevoolu mõjutada. (Rein Perens, hüdrogeoloog)

  Seega karsti kaitseks planeeritava Nabala maastikukaitseala territooriumil karstinähtused praktiliselt puuduvad.
  […]
  Koolis füüsikat õppinud inimestel on igatahes raske välja mõelda seda jõudu, mis tõstaks ühes allikas algava ning 8.6 km kaugusel teise allikasse suubuva maa-aluse jõe veetaseme suubumiskohas 14 meetri kõrgusele võrreldes jõe alguspunktiga. Rääkimata sellest, et lisaks “voolamisele vastu mäge”, toimub voolamine ka vastassuunas kõikide samal alal voolavate maapealsete ojadega.
  […]
  H. Potteri, R. Hansteini ja A. Talioja poolt Tuhala – Nabala piirkonnas pendli abil kaardistatud teised salajõed (keskmine laius 4 meetrit, sügavus maapinnast 5 – 8 m ja veesoone laius – 0.3 m, vt. H. Potter, 2008a) on väga spekulatiivse iseloomuga.
  […]
  Tuhala Looduskeskuse poolt välja pakutud maaaluste jõgede olemasolu on tänaseni teaduslike meetoditega tõestamata ning kindlasti mitte ei ole väljapakutud Nabala maastikukaitseala raames tegemist nitraaditundliku avakarstialaga. (Heikki Bauert, geoloog)

• 23. aprill 2013 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel:
  

  MTÜ Tuhala Looduskeskus esitas 09.02.2010 KKM-le ettepaneku Nabala Maastikukaitseala moodustamiseks, mille eesmärk on maastiku kaitse – unikaalse maa-aluste jõgede võrgustikuga karstivälja veerežiimi säilitamine ning põhjavee ja karsti kaitse, samuti alal leiduvate väärtuslike elupaikade ja liikide soodsa seisundi tagamine ning väärtusliku looduskeskkonna säilitamine.

• Maaleht 21. juuni 2013: HEA UUDIS: Kohus otsustas: Tuhala nõiakaev jääb alles!
  

  Selle riigikohtu otsusega on vaidlus antud küsimuses lõppenud ja jõusse jääb keskkonnaministeeriumi otsus Nabala piirkonnas kaevandamislubade menetlemine peatada.

• Maaleht 15. oktoober 2013: Kohalikud elanikud: Rail Baltic ohustab Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu
  

  “Raudteekoridori kulgemine üle Nabala karstiala loob eeldused Nõiakaevu lähedal ligi 2200 ha lubjakivimaardla avamise tarvis sinna ka kohaliku tähtsusega raudtee lisamise. Kaevamine selles piirkonnas võib segi lüüa veesüsteemi Ülemiste järvest kuni Mahtra soostikuni. Ohus on kogu piirkonna kodukaevud, Tuhala Nõiakaevust rääkimata,“ hoiatas Tuhala looduskeskuse juht Ants Talioja.

• ERR 30. mai 2014: Palo eelistab Nabalast ida poolt mööduvat Rail Balticu trassi
  

  Valitsus otsustas eile minna Rail Balticu trassivalikul edasi kolme erineva variandiga, mis kõik lähevad kavandatavast Nabala looduskaitsealast mööda. Need trassid läheksid umbes 30 miljonit eurot kallimaks, kui oleks olnud otsetee üle Nabala, kuid on samas siiski märgatavalt odavamad, kui oleks olnud Rail Balticu ehitamine vanale Pärnu raudteele, mis nüüd samuti kõrvale heideti.

Ants Talioja pendlikõigutamisel on suured tagajärjed, Umbluu preemia pealekauba.

Teise olulise kandidaadina oli kõne all Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja eriti selle eest, et nad telegram.ee-le toetusraha lubasid anda. EAS-i umbluuseostest on varemgi siin juttu olnud, kuid telegram.ee jõudis vahepeal rahalistesse raskustesse jõuda, mis ei võimalda projekti omaosalust tagada, seega pole EAS neile raha üle kandnud. Võibolla järgmisel korral, EAS, tuleb teie kord, kui nt rahvusvahelise päikesetoitujate konverentsi toitlustuskulude katteks raha jagate.

Taaskord tuleb ära märkida väsimatu SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK), mis seoses Riigikokku jõudnud kooseluseaduse eelnõuga on oma propagandakanalid välisraha toel tuliseks kütnud. Eriline maiuspala selles vallas on punamust üllitis Kuidas tunda ära homoliikumise valed ja need ümber lükata?, autor Varro Vooglaid. Lisakapitali umbluu kontole on nad kogunud ettepanekutega Lastekaitseseadust (LakS) muuta:

13. Kolmeteistkümnendaks peame väga oluliseks, et LakS keelaks mitte ainult pornograafilise sisuga materjalide levitamise laste seas, vaid igasuguse seesuguse info levitamise, mis kahjustab laste füüsilist või vaimset tervist või nende kehalist, intellektuaalset või moraalset arengut. Ennekõike tuleks sellise teabe all pidada silmas infot, mis:
[…]
* esitleb paranormaalseid nähtusi ja püüab luua muljet, et need on reaalsed;
* esitleb positiivses valguses abieluväliseid ja perversseid seksuaalsuhteid ja praktikaid, sh masturbeerimist,
* homo- ja biseksuaalseid suhteid ning seksuaalsuhteid rohkem kui kahe inimese vahel;
* naeruvääristab abielu ja perekonna institutsioone või püüab moonutada või alatähtsustada nende tähendust;
* alavääristab religiooni, religioosseid tõekspidamisi või religioosseid praktikaid;
[…]