Üleajamine leiab aset siis, kui vee vooluhulk Mahtra soost alguse saavas ja Pirita jõkke suubuvas Tuhala jões ületab 5000 l/s ja kaevust väljuva vee hulk võib küündida kuni 100 l/s.

Huvilisi oli kohale tulnud päris palju. Ilus ilm, laupäev ja huvitav nähtus.

Tuhala jõgi on 26 km pikk ja sellest 1,5 km on maa all.

Mis energiasammas? Kes ja kuidas seda võimsust mõõtis?

Tuhalat ja karstiala tutvustavates materjalides esineb huvitavate loodusnähtuste kirjeldamise ning rikkaliku folkloori kõrval paraku ka pseudoteadust. Libateadus energiasambast on lausa liiklusmärgiks saanud.

Kohalikud entusiastid kirjeldavad energiasammast sedasi:

Energiasammas (rahvalik nimetus) on maakoorest vertikaalse paelõhe kaudu väljuv elektromagneetilise kiirguse voog ehk maaenergia, mis ligi meetrise läbimõõduga keerisena ja lainetena ülespoole liigub..

Veel teatakse rääkida:

Sama võimas energiasammas asub Prantsusmaal Loundes’i koopas.

Seda kiirgust peaks ju saama aparaadiga mõõta. Aga ilmselt mitte sellest kiirgusest me ei räägi, tegu nähtavasti “geobioloogilise” asjaga, mida tundlikud pendli-, vitsa- ja ehk ka päästeameti sniffexi-mehed-naised püüda suudavad.

Inimesi oli palju, mätas päris märg ja Sulu talu hoov üsna pehmeks tallatud.

Ei pääsenud kohe ligigi, pidi üle teiste kiikama.

Fototõend selle kohta, et ikka ise käisin kohal.
Energiasamba juurde minekuks oleks pidanud paadi võtma. Aga mine sa tea — tõusvad energiapöörised oleksid äkki ufonautide juurde lennutanud.

Tuhala nõiakaev 6. detsembril 2008 (Tuhala Witch’s Well). Klõpsa pildil ja saad 1600×1200 px pildi. Pilti võib igaüks igal moel kasutada (use freely).

Teisel pool teed on aga väike Polli loomaaed ja paljud pered liikusidki kaevu juurest otse sinna.

Tuhala kandi rahval ja muidu loodushuvilisel inimestel on aga mure. Nimelt võib juhtuda, et kui plaanitavad kaevandused teoks saavad, siis väsib haruldane nõiakaev ja kuivavad ka muud kaevud.

———————–
Tuhala teemadel skeptik.ee küljel:

• Kuidas teha jõge? Vits kätte ja võssa!
• Tuhala kandis EI OLE avastatud uut maa-alust jõge
• Tuhala ja Kirna nõidus on lollus
• Rein Perens: Veesoontest ja nende leidmisest (osa 1)
• Rein Perens: Veesoontest ja nende leidmisest (osa 2)
• Maa-alused salajõed juba teel riikliku tunnustuse poole
• Tuhala pseudoteadus kogub uusi tuure ja saastab kaevud

Ja nii nagu Reiljan ning Savisaar püüdsid Eesti rahvale Rüütlit veel üheks ametiajaks presidendiks sokutada, nii sokutavad Ansip ja Aaviksoo meile nüüd sammast.

Samamoodi nagu Rüütli kampaania ajal püütakse ka nüüd avalike kirjade ja pöördumistega otsustajatele mõistust pähe panna. Ja täpselt nii nagu tollalgi, ei taha keegi mingit asjalikku nõu kuulda võtta. Ansipi ja Laari reageeringud arhitektide pöördumisele ei erine mitte millegi poolest Reiljani ja Savisaare soovitusest kunstimeistreil oma liistude juurde jääda.

Nii nagu tollal korraldasid ärksad kultuuriinimesed kontserdi tulevikku vaatavate väärtuste kaitseks, siis nüüd on taas aeg hääl puhtaks köhida, kitarridelt tolm pühkida ja asuda lauluga Tallinnat ja Eestit sest sambast päästma.

Laulule, head inimesed!

Eesti Kunstnike Liidu volikogu kogunes 6. märtsil 2008 oma liikmete nõudmisel, et arutada Vabaduse väljakule rajatava monumendi praegust seisu.

Leiti, et valminud lahendus on esteetiliselt ebaprofessionaalne ja mastaabilt üledimensioneeritud ning selle tehnilise teostuse õnnestumine kaheldav. Eesti Kunstnike Liit ühineb Eesti Kunstiakadeemia üleskutsega Eesti Vabariigi valitsusele arvestada riigile oluliste otsuste langetamisel professionaalide arvamusega ning soovitab veelkord kaaluda Vabadussõja võidusamba lahenduse sobivust praegusse aega ja Vabaduse väljaku linnaruumi. EKL volikogu kutsub üles korraldama uut konkurssi, saamaks Eesti Vabariigi esindusväljakule väärikas ja meie ideaale ja püüdlusi adekvaatselt tähistav monument.

Lisateave:
Anu Kalm
EKL asepresident
56463147

Vaidlus on suunatud üsna selgelt ühe sümboli vastu, mida võitlevad ateistid oma suurimaks vaenlaseks peavad.

Huvitav jah, kus on kirjas ateistide võitlusobjektide nimekiri, kus kõige kõrgemal ja rasvasemalt on rist?

Agressiivne ateism on peaaegu sama hull nähtus kui agressiivne kristlus või agressiivne islam. Ta keelab inimestel teist moodi mõelda ja teist moodi uskuda.

Päris hea see “peaaegu” :-) Aga kus on täheldatud, et ateism kellelgi mõtlemist keelaks? Või millisel moel sellist keeldu täitmisele saaks pöörata? VHK (kristlik kool) seevastu keelab küll kristlusest halvasti arvata ning peab satanismi ja punki taunimisväärseteks elunähtusteks ja seda autoriteedi jõuga, mis sel õpilaste ja lapsevanemate üle on (“kui ei meeldi, minge teise kooli”).

Tema silme ees lööb pimedaks juba siis kui ta näeb kuskil risti.

Karm elu, tõepoolest. Tallinnasse pole ateistil küll asja, vanalinnast peab piisavalt kaugele hoidma, muidu on tõsine oht pidevalt end vastu seina lüüa.

Kuid nõukogude võimu järel on võitlev ateism muutnud end juba kuritegelikuks vooluks, sest selle argumendiga õigustati tuhandete vaimulike mõrvamist nii Venemaal kui Eestis. Ateism muutus tigedusejõuks.

Oma naiivsuses arvasin, et kommunistlik totalitaarne ideoloogia oli see kurja juur. Küllap teab Heiki paremini…

Vabadusrist kui sümbol on vanem kui keegi tänastest ateistidest. Kui nad kuulutavad selle mingiks klerikaalseks sümboliks, peaksid nad võitlema ka kõigi teiste ristide vastu. Lammutama ristipõhiseid ehitisi, hävitama ristidega surnuaedu, keelustama risti kujutamise kunstis ja meedias.

Vabadusristi eeskujuks on Saksa Ordu kõrgmeistri (teutooni) rist ja Soome vabadusrist, mis on väga sarnane Soome luteri kiriku ristiga. Teutooni ordu siis polnudki kristlik äri? Jah, vabadusrist on klerikaalne sümbol. See ei ole igiammune võrdsete harudega rõngasrist, vaid justnimelt ühe kristliku sõjaordu rist.

Mis aga lammutamisse ja keelamisse puutub, siis see totalitarism istub autori peas, mitte ateistide kätesügeluses. Ja sedasama pähelajatavat totalitarismi vaimu kannab ka see praegune sambakavand.

Tänased võitlejad Vabadusristi kujutamise vastu Vabadussambal võiksid natuke järele mõelda. Millist ideoloogiat ja eesmärki nad tegelikult teenivad. Kas nad tahavad tuua tagasi agressiivse ateismi tema stalinlikul kujul. Või leppima lõpuks sellega, et enamik eestlastest siiski peab risti omaseks sümboliks. Sest kõik, kes ei viitsi kirikus käia, pole veel raevukad ateistid.

Härra pole vist millesti aru saanud, mille üle kunsti- ja arhitektuurispetsialistid arutlevad.

Pole kellelgi päris täpset aimu, kas enamik eestlastest ikka peab risti omaseks sümboliks. Või siis millist risti.

Kivist rõngasrist päikesesümbolina võiks ka minu hauda ehtida, kuid tsentrist kõrgemale tõstetud talaga ja murtud otstega teutooni rist kannab hoopis muud ideoloogiat.

Kusjuures loodetavasti taastatava Kuusiku kavandi järgi tehtud mälestusmärgil on ka vabadusristid kenasti peal. Rohkem kui üks, kusjuures.

Väljavõte sambakampaania tekstist:

… taotleme:
…
4. Vabaduse väljakule plaanitava Vabadussõja võidusamba asemel 1950. aastal barbaarselt hävitatud Vabadussõja monumendi taastamist ning pidulikku avamist Kaitseväe kalmistul. Sinna on maetud sadu Vabadussõjas võidelnuid ning seal asub Vabadussõja juhtide memoriaal. Otsus taastada Kaitseväe kalmistu 1940. aasta seisus, koos monumendiga aastast 1928, võeti valitsuse poolt vastu juba 1995. aastal, kuid on senini täitmata.

Selle paiga ajaloost saab lugeda Juta Kivimäe ja Tõnu Virve artiklist Unustatud Gloria Victis.

Osadel andmetel on valitsus seda otsustanud juba aastal 1994, aga ehk oskavad Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu inimesed täpsemalt rääkida. Otsused vaprate esiisade mälestuse väärikaks austamiseks nende tegeliku puhkepaiga juures on juba ammu tehtud, kuid ikka peab mingit punnivinna linna keskele püsti upitama.

Allkirjakampaania ristiga samba püstitamise vastu Vabaduse väljakule ning Kaitseväe kalmistu memoriaali taastamise poolt asub aadressil
http://www.vabadusesammas.co.ee/

http://www.vabadusesammas.co.ee/

1. Peame seda lahendust ebaprofessionaalseks ning ebaõnnestunuks.
Selline monument ei sobi ei motiivi (rist) ega üldlahenduse poolest euroopaliku pealinna esindusväljaku äärde. Küündimatu on kogu monumendi jalami lahendus, mis lõhub ajaloolise Harjumäe terviklikkust. Võidutöö parendamise püüded pole muutnud põhiideed kuidagi paremaks.

2. On vastuvõetamatu, et „Vabadusmonumendi“ konkursist sai „Vabadussõja võidusamba“ konkurss.
Linna peaväljak eeldab filosoofiliselt ja visuaalselt avaramat vabaduse käsitlust, kui seda suudab pakkuda ühele, kuigi tähtsale ajaloolisele vabadusvõitlusele pühendatud monument.

3. Monumendi konkursi ja kavandamise protsessis eirati kunsti- ja arhitektuurispetsialistide, muinsuskaitse ning avalikkuse seisukohti. EELK peapiiskopi valimisega komisjoni esimeheks ei suudetud tagada maailmavaatelist erapooletust.
Konkursi komisjoni otsus ei olnud professionaalne, kuna selle 12st liikmest olid vaid neli kunsti- ja arhitektuurispetsialistid. Komisjon eiras võistlustingimuste kaasaegse vormikeele nõuet, mille järgi poleks võidutööd saanud auhinnata.
Vabadussõja rist omab eksitavat ja vastuolulist tähendust.

4. Vabadusristil on ordenina Eesti iseseisvuse ja vabadusideaale kandev tähendus, kuid suurendatud kujul mõjub see vastupidiselt. Ajaloolistel põhjustel ei saa rist olla Eesti jaoks üksnes hea ning helge sümbol. Häiriv ja poliitiliselt ohtlik on tänapäeva inimeste jaoks selle sarnasus fašistliku tiitliristiga, mida kasutati tihti Eestisse rajatud saksa surnuaedades.

5. Lubamatu ja ebademokraatlik on monumendi püstitamisega kiirustamine, pretsedenditu riigi poolne surve ja metoodika vabaduse monumendiga seotud probleemide lahendamisel. Sellise käitumise tulemus on inimeste usalduse kadumine oma riigi juhtide vastu ning võõrdumine riigist. Monumendi väljaöeldud hind ületab 100 miljonit eesti krooni riivab teravalt inimeste õiglustunnet, kellel järskude hinnatõusude tõttu seisavad ees väga rasked ajad.

http://www.vabadusesammas.co.ee/

Ärge unustage oma allkirja e-kirja teel tulnud kinnituslingi kaudu kinnitada.

Mingil hetkel valdas mind peaaegu ükskõiksus, et “tehku ära, kui niiväga tahavad”, aga kui tublid inimesed on sellise algatuse püsti pannud, siis vähim, mida teha saan, on algatust toetada nii oma allkirja kui ka teate edasirääkimise ja soovitamisega. Soovitan ise ja soovitage teiegi edasi.

Minu eelmine heietus sambateemal: Kas Eesti kaitsevärk on kiriku tallalakkuja või allorganisatsioon?

Komisjoni liikmeteks määrati:
Esimees
Andres Põder – Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop

Liikmed:
Jürgen Ligi – kaitseminister
Raivo Palmaru – kultuuriminister
Küllo Arjakas – Eesti Keskerakonna poliitiline sekretär
Urmas Reinsalu – Riigikogu liige
Jaan Elken – Eesti Kunstnike Liidu president
Mare Mikoff – Eesti Kunstnike Liidu esindaja
Ülar Mark – Eesti Arhitektide Liidu esimees
Andres Alver – Eesti Arhitektide Liidu esindaja
Igor (Ike) Volkov – Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja
Gunnar Laev – Eesti Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse esimees
Aivar Reivik – Sihtasutuse Vabaduse Monument juhatuse liige

Seoses valitsuse muutumisega muudeti ka komisjoni, korraldus nr 255 17. maist:
Jaak Aaviksoo – kaitseminister
Laine Jänes – kultuuriminister
Taavi Aas – Tallinna abilinnapea

2007. aasta 8. märtsil kuulutas Kaitseministeerium välja riigihanke “Vabadussõja võidusammas”. Siin on kirjas igasugused tingimused ja määrati ka tööde esitamise tähtaeg – 2. juuli 2007 kell 12:00. Pakkumised avati samal päeval kell 12:15 Sakala 1 ruumis 456.

Komisjonil oli aega töödega tutvumiseks, ekspertidega arutlemiseks ning võitja tuvastati lihthäälteenamusega avalikul hääletusel.

Ideekomisjoni tulemused peab kinnitama Vabariigi Valitsus.

15. augustil anti avalikkusele komisjoni töö tulemustest teada. Kavandi Libertas poolt hääletas 9 komisjoni liiget, vastu 3 liiget. Kui hääled oleksid jagunud pooleks, siis otsustav oleks olnud komiskoni esimehe (Andres Põder) hääl.

Komisjoni esimees Andres Põder säras üliilmse rahulolukiirgusega Aktuaalse Kaamera uudistes. Aaviksoo kiitis takka ja lubati 2008. aasta 28. novembril (Vabadussõja alguse 90. aastapäev) sambaga valmis olla.

Aaviksoo aga ütles veel, et see kavand on eelkõige ideekavand ja aluseks sellele, mis Harjumäele ükspäev kerkib.

Aaviksoo ütles veel sedasi:

Eesti muistsest vabadusvõitlusest on möödas 800 ja Vabadussõjast pea 90 aastat. Meil pole siiani sümbolit, mis meie rahva jaoks vabadust sümboliseeriks.
Allikas: EPL

???

Võidutöö Libertas kujutab samba otsas olevat Vabadusristi, mis oli kõrgeim vastav autasu. Eesti Wikipedia andmetel on Vabadusristi eeskujuks Soome Vabadusrist ja Saksa Ordu ordumeistri rist.

Riigihanke väljakuulutamise sissejuhatuses meeldivad mulle järgmised põhimõtted:

Laiemal, sümboolsemal tasandil on Eesti Vabadussõja mälestusmärk tähiseks kogu vabaduse ja sõltumatuse aatele tervikuna. Mälestusmärgi kunstiline ja arhitektooniline lahendus peab toetama seda eesmärki ning avama Eesti rahva vabaduse ja sõltumatuse aadet võimalikult üldistatult, olles arusaadav ja vastuvõetav kõigile sõltumata east või ühiskondlikust taustast. Ta peab olema rahva ühtsust toetavaks linnaruumiliseks monumentaalkunstiteoseks nii praegustele kui tulevastele põlvedele. Mälestusmärk peab kajastama oma sisu nüüdisaegses vormikeeles kasutades oskuslikult ära tänapäeva monumentaalkunsti võimalusi Tallinna väärika arhitektuuriajalooga linnaruumis.

Rahvusliku ajaloo põhimõttelise sõlmpunkti tähistajana peab Vabadussõjale pühendatud mälestusmärk andma ühtlasi üldisema kunstilise väljenduse vabaduse ideele laiemalt, mis oleks mõistetav rahvuslike piiride ja identiteedi üleselt.

Jääb vaid küsida, kuidas see ristiga ausambahakatis kõike seda teha suudab?
Rist on tänapäeval ikka väga konkreetne eristav sümbol, aga Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi kirikulembust arvesse võttes sobitub see ettevõtmine üsna loogiliselt ritta. Või kas oli Aaviksoo väljaütlemises märke heitlusest, mis toas aset leidis ja mis veel sugugi lõppenud pole?

Ja miks määrati komisjoni esimeheks Luteri kiriku peapiiskop? Ja kuulutada siia juurde identiteediülesust.

Ei, kõige austuse juures vapratele sõjameestele ja -naistele, kogu tänumeeles mälestades seda ohvrit, mida meie, praeguste elus olevate inimeste eest anti, ei ühenda see vabadusesamba kavand mind mitte millegagi. Pigem tekitab trotsi, et veel üht riigi olulistest sümbolitest üritab kirik usurpeerida ja ära lörtsida.