Head inimesed, oskate ehk selgitada, mis toimub.
Allpool on lugeda Valgamaalase lepingulise esindaja Tiia Luhti reageering skeptik.ee loole, mille avaldasin reageeringuna ajalehes Valgamaalane ilmunud loole Jure Biechonskist, kes esitleb end psühholoogi, terapeudi ja professorina. Otsustasin oma eelmise loo asjaolude selgumiseni mitteloetavaks teha. Olen selle juhtumiga seoses pöördunud Eesti Ajalehtede Liidu pressinõukogu poole ja loodetavasti saabub neilt kunagi ka vastus.
Kuna ma eelmise Valgamaalast ja Jure Biechonskit puudutava loo lugematuks tegin, siis esitan lühidalt faktid sedasi, kuidas mina neid näen:
kuna kommentaarid antud teema juures olid suures enamuses ebasobivad, otsustas toimetus antud teema kommenteerimisvõimaluse sulgeda
Lp Martin Vällik!
Avalikes huvides ei saa kuidagi olla see, et kohaliku elu tasandil tähtsat rolli omav ajakirjandusväljaanne avaldab mistahes isiku kohta ebaõigeid andmeid. Samas on ajakirjandusvabadus piiratud teiste väga oluliste põhiseadusest tulenevate õigustega – õigus au ja hea nime kaitsele (põhiseaduse § 17), õigus eraelu puutumatusele (põhiseaduse § 26).
Ajakirjandusvabadusega ei saa seega õigustada isiku kohta solvavate ja mõnitavate väärtushinnangute ning ebaõigete andmete avaldamist. Enamgi veel, seesugune tegevus on ilmselge ajakirjandusvabaduse kuritarvitamine. Võlaõigusseaduse mõttes on kommentaaride avaldajaks nii ajalehe väljaandja kui ka kommentaaride autorid. Tuletan meelde, et hagejal on õigus valida, kelle vastu ta hagi esitab. Internetiportaalis kommentaaride avaldamine on samuti ajakirjanduslik tegevus. Au ja head nime riivava halvustava väärtushinnangu puhul ei ole avaldamise ja avaldaja mõiste määratlemisel oluline, kas väärtushinnang järeldub avaldatud andmetest või on halvustav oma sisulise tähenduse tõttu.
Lisaks tahan juhtida Teie tähelepanu Riigikohtu otsusele, et kommentaari portaalist kustutamine ei ole postitaja sõnavabadusse sekkumine ja siin ei saa tugineda Põhiseaduse §ile 45 väljendusvabaduse riive õigustamisel. Mis tahes põhiõiguse kasutamisele seab piirid PS § 19 lg 2 – igaüks peab oma õiguste ja vabaduste ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. PS § 45 esimese lõike esimeses lauses tagatakse igaühe õigus väljendusvabadusele, s.o õigusele levitada mis tahes sisuga informatsiooni mis tahes viisil. Seda õigust on piiratud põhiseaduses sätestatud au ja hea nime teotamise keeluga (PS § 17).
Väljendusvabaduse ning au ja hea nime konflikti käsitlemisel tuleb Riigikohtu arvates silmas pidada seda, et keeluna sõnastatud PS § 17 ei välista au ja hea nime riiveid (sekkumist) üldse, vaid keelab üksnes au ja hea nime teotamise (VÕS § 1046). Teisisõnu, kõnealuse keelu eiramine ei oleks kooskõlas põhiseadusega (PS § 11). PS § 45 esimese lõike teises lauses sisaldub võimalus piirata väljendusvabadust au ja hea nime kaitseks seadusega.
Au ja hea nime kaitse huvides on väljendusvabadust piiravatena käsitatavad VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1, § 1047 lg-d 1, 2 ja 4, § 1055 lg-d 1 ja 2 ning § 134 lg 2.
Internetiportaali pidaja sekkumine kommentaari postitaja sõnavabadusse on aga õigustatud portaalipidajast ettevõtja põhiseadusest (PS § 17) ja seadusest (VÕS § 1046) tuleneva kolmandate isikute au ja hea nime austamise ja neile kahju tekitamisest hoidumise (VÕS § 1045 lg 1 p 4) kohustusega.
Seadusest tuleneva kahju tekitamisest hoidumise kohustuse tõttu peab portaalipidaja selgelt õigusvastase sisuga kommentaaride avaldamist ennetama. Tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva au teotava väärtushinnangu avaldamist ei loeta VÕS § 1047 lg 3 kohaselt õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise vastu õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Keelelises väljenduses ebakohaste au teotavate väärtushinnangute avaldamist ei ole VÕS § 1047 lg-s 3 märgitud asjaoludele tuginedes võimalik õigustada: need hinnangud ei järeldu avaldatud andmetest, vaid on koostatud ja avaldatud au ja hea nime kahjustamise eesmärgil. Seega on selgelt õigusvastase sisuga kommentaaride avaldamine samuti õigusvastane.
Ülaltoodu on vastuseks Teie poolt algatatud diskussioonile veebiportaalis aadressiga www.skeptik.ee.
Lisaks esitab OÜ Valgamaalase Kirjastus MTÜ Eesti Skeptik vastu nõude lõpetada koheselt pärast selle kirja kättesaamist OÜ Valgamaalase Kirjastus kohta ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine veebiportaalis aadressiga www.skeptik.ee, vastasel korral oleme sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole.
Lugupidamisega,
Tiia Luht
lepinguline esindaja
OÜ Valgamaalase Kirjastus
Tõstan siia alla ka teemakohased kommentaarid, mis eelmise loo peitmisega muidu loetamatud oleksid.
(Lugu Jure Biechonski — õrnahingeline terapeut, kes vajab ajalehe Valgamaalane tsensorite erikaitset ei ole enam peidetud. Loo ette on lisatud õiend.)
]]>Kuivõrd ajalehe Valgamaalane lepinguline esindaja Tiia Luht nõudis ilmselt viitega siinsele loole:
Lisaks esitab OÜ Valgamaalase Kirjastus MTÜ Eesti Skeptik vastu nõude lõpetada koheselt pärast selle kirja kättesaamist OÜ Valgamaalase Kirjastus kohta ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine veebiportaalis aadressiga www.skeptik.ee, vastasel korral oleme sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole.
siis paar märkust ka selles osas.
Kui pidada loo juurde kirjutatud kommentaare lugejate poolt avaldatud infoks, siis toimetuse tegevus neid kord lubada, kord mitte lubada võib pidada manipuleerimiseks ehk käsitsemiseks (vt võõrsõnastik).
Mis aga ‘ebakohastesse väärtushinnangutesse’ puutub, siis nende üle võime kohtus arutleda küll, kui Valgamaalane seda vajalikuks peab. Kui aga osundatakse konkreetsetele faktivigadele, siis need parandan hea meelega.
Kokkuvõte: ajaleht Valgamaalane manipuleerib infoga ja Jure Biechonski on nii “püha” mees, et tema kohta ei tohi negatiivseid või kahtlevalt küsivaid kommentaare avaldada.
Pühapäeval (24. oktoobril 2010) ilmus Postimees.ee esiküljele viide samasse kontserni kuuluva ajalehe Valgamaalane loole Jure Biechonskist: Psühholoog julgustab tundeid näitama, autor Marge Väikenurm, reporter. Ülal pildil näete, et loole on lugejad lisanud 17 kommentaari, aga kui soovite neid kommentaare lugeda, siis see alates 25. oktoobrist ei õnnestu.
Kuna olin ka ise mõne kommentaari kirjutanud, siis hakkas see mind huvitama ja kirjutasin loo autoriks märgitud Margele.
Vastus oli lühike:
kuna kommentaarid antud teema juures olid suures enamuses ebasobivad, otsustas toimetus antud teema kommenteerimisvõimaluse sulgeda
Kuivõrd me neid kommentaare enam lugeda ei saa (ja nii paranoiline ma ometigi veel ei ole, et iga kord kommentaare salvestama hakkaksin), siis peate leppima minu subjektiivse mäletamisega. Ma ise kirjutasin lühidalt ja viitasin küsitavustele Jure Biechonski pädevusele esineda psühholoogi, terapeudi ja professorina. Üks kommenteerija teadis lisada, et professoriks on ta erakoolis “Terviklik mina”, mille peale mina julgesin kahelda, et ilmselt ei vasta erakool “Terviklik mina” akrediteeritud kõrgema õppeasutuse kriteeriumitele. Veel viidati mingile Inglismaa asutusele, mis peaks Jure Biechonski pädevust kinnitama, mille peale palusin täpsustavaid andmeid, mis aga saamata jäid.
Üleskutseid kellegi ahju ajamisele ei suuda ma meenutada.
Loomulikult ei jäänud ma sellise lühida vastusega rahule ja kirjutasin uue kirja:
Tänan vastuse eest, Marge!
Kas sellisest reaktsioonist saab järeldada, et mõned inimesed on toimetuse meelest puutumatumad kui mõned teised inimesed? Et kui kommentaarid toovad mõne inimese kohta välja fakte, mis ei pruugi kokku kõlada tema enda poolt soovitud kuvandiga, siis varjame need maha.Veel soovin teada, ega toimetust antud isiku poolt mõjutatud pole. Või on toimetuses mõni inimene, kes esindab mitte niivõrd lugeja huve kuivõrd hoopis portreteeritava isiku huve?
Lubage tähelepanu juhtida asjaolule ja kontrollitavale faktile, et Jure Biechonski on küll huvitava ja kirju elukäiguga inimene, aga tema pädevus psüholoogia vallas akadeemilises mõttes pole kinnitamist leidnud. Kui toimetus arvab, et isehakanud psühhoterapeut, kel puudub vastav pädevus, võib inimestele “teraapiaid” teha ja lisaks veel uusi “terapeute” koolitada, siis kahjuks eksib ajakirjandusväljaanne lugeja ausa informeerimise põhimõtte vastu. Kui artikli kirjutaja loo iseloomust tulenevalt ei tunne selliste asjade vastu huvi, aga kommenteerijad sellele osutavad, siis seda veidram on toimetuse käitumine kommentaarid hoopis ära varjata.
Seda teemat on omal ajal käsitlenud ka Postimees:
http://www.postimees.ee/130407/esileht/siseuudised/254997.phpTervitustega,
Martin Vällik
nüüd juba MTÜ Eesti Skeptik asutaja ning www.skeptik.ee toimetaja
Selle peale vastas mulle ajalehe peatoimetaja Sirli Homuha:
Tere
Kõne all olevate kommentaaride sulgemise aluseks on Eesti Ajalehtede Liidu kinnitatud online kommentaaride hea tava lepe (http://www.eall.ee/lepped/online.html).
Lugupidamisega
Sirli Homuha
Valgamaalase peatoimetaja
Mille peale mina oma küsimusi täpsustasin:
Tänan selle viite eest, lp Sirli Homuha,
seal on küll juttu üksikute kommentaaride kustutamisest, mis üksikisiku suhtes “levitavad valet või halvustavad põhjendamatult teisi isikuid;”. Antud juhul siis küsin, et millisel alusel on Teil põhjust arvata, et ühes või teises kommentaaris avaldatud arvamused on põhjendamatud ja millised väited olid valed?Teiseks, milleks sulgeda kogu kommentaarium, kui tegu võis olla üksikute kommentaatorite poolt avaldatuga?
Kolmandaks, kas portreteeritav isik võttis isiklikult toimetusega ühendust ja palus kommentaarid kõrvaldada?
Neljandaks soovin teada toimetuse seisukohta selles osas, et kas lugeja huvid on kaitstud sellega, kui eksperdina esitletakse isikut, kes hariduse poolest seda siiski ei ole? Ja kui tähelepanelikud lugejad sellele kommentaariumis viitavad, siis selmet fakte kontrollida, mis uuriva ajakirjaniku üks iseloomulik tegevus võiks olla, hoopis kõrvaldatakse kogu lugejatepoolne panus.
Lugupidamisega,
Martin Vällik
MTÜ Eesti Skeptik
www.skeptik.ee
See kõik toimus esmaspäeval, 25 oktoobril. Kolmapäeval saatsin meeldetuletuse:
Tere, lp Sirli Homuha,
kas olete loobunud mu küsimustele vastamisest või plaanite veel juhtumit omal poolt kommenteerida?
Lugupidamisega,
Martin Vällik
MTÜ Eesti Skeptik
www.skeptik.ee
Vaikus eetris…
Võite ju ka peatoimetajalt küsida, kuhu kommentaarid jäid, ehk veab teil rohkem.
Selle peale tuleb siis endal taaskord käised üles käärida ja kirjutada Jure Biechonskist ise üks lugu, aga ma ei pea õigeks toimetuse käitumist oma lugejate ja kommenteerijate suhtes — kui olite inimesest loo kirjutanud ja selle kommenteerimiseks avanud, siis ehk kannatate ka need kommentaarid välja (niikuinii kaovad need kolme kuu möödudes silme alt). Ja kõrvaldate tõesti vaid need, mis “levitavad valet või halvustavad põhjendamatult teisi isikuid;”. Küsimused end psühholoogi, terapeudi ja professorina esitleva isiku pädevuse suhtes on täiesti legitiimsed. Ega te ju Kivi-Karlat ei lähe intervjueerima, kuidas sclerosis multiplexi ravida. Või lähete? Biechonski juhtumi põhjal paistab, et kindel ei saa olla.
Toimetus on igal juhul käitunud argpükslikult ja oma lugejaid mitteaustavalt, isalikult ettehooldavalt ja mitteusaldavalt, kuna varjatakse osa teavet ja asetatakse sellega inimesed potentsiaalsesse ohtu sattuda ebapädeva “terapeudi” ohvriks. Argpüksid ollakse siis, kui kommentaarid omal algatusel kõrvaldati, kuna kardeti juba ette võimalikku negatiivset reaktsiooni Biechonski ja kamba poolt; argpüksid oldi ka siis, kui Biechonski ja kamp toimetusele vastava märguande saatsid. Mis pagana vaba ajakirjandus see on, kui “telefoniõigus” infot manipuleerib?!
Olgem siis teadlikud, et Valgamaalane manipuleerib infoga ja Jure Biechonski on nii “püha” mees, et tema kohta ei tohi negatiivseid või kahtlevalt küsivaid kommentaare avaldada.
Seni skeptik.ee-s Jure Biechonskist:
Nõiakool inimesi eksitamas