Dieeditestid, osa 4
Iseoma terviseäri retsept
Aleksander Laane
Terviseleht on alati inimesi aidanud ja teeb seda ka nüüd. Igaüks võib ise oma väikese terviseäri rajada – see pole keeruline, kui suudad külma kõhuga rahulikult elulistest faktidest e tõendatud tõsiasjadest mööda vaadata ja omad mingisugustki jutustamisannet.
Anname järgnevalt maailmas ammu teada lihtsameelsete püüdmise/lüpsmise põhiskeemi, mida ka HEMOCODE, ROLE, PrimeTest jt sellised inimeste teadmiste puudulikkuse ärakasutajad usinasti rakendavad (vt ka viide 14).
1. Kõik varasemad teaduspõhised arusaamad tuleb kuulutada jamaks, väites et alles nüüd algab revolutsiooniline inimeste aitamine.
2. Hädaline tuleb kutsuda uudsesse firmasse vastuvõtule, kindlasti ka võtta proov. Selgitus: Proovi võtmisel on ju tugev psühholoogiline mõju (ometi võeti ju midagi uurimiseks ja see suurendab ju usaldust!) tegelikult on proovi nn „uurimisel” saadud „info”, mida hiljem uhkelt esitatakse, lihtsalt üks mull. Uuringud nendes asutustes tehtavate ebateaduslike meetoditega ei erine oma infotasemelt ju karvavõrdki vahva sõdur Svejki raamatus kirjeldatud kuse uurimistest.
3. Pidevalt tuleb rõhutada, et tegeldakse ainult konkreetse isikuga ja lubatakse just temale ainuomane toit määrata. Kuna nüüdisaja inimene on tihti suhtlemisvaeguses ja vajab oma individuaalsuse tunnustamist, siis saab sellise jutuga kodanikku kavalalt ümber sõrme keerata! Sest inimese eneseuhkus saab ju rohkem rahuldust. Näed, siin ju tegeldakse minuga, minu isikuga! Ka kaardimoor vehib valgete ja mustade kaartidega ja mustad ei ju meeldi inimesele. Analoogiliselt vehitakse sellistes kohtades toidu puhul roheliste ja punaste sedelitega. Punane on ju tuntud tabu! Ja antakse muudkui uhkeid kõlavaid soovitusi. Täielik kamarajura! Aga eks kasseeritud suure raha eest peab ju midagi pakkuma!
Kuidas on asi tegelikult: inimkeha ei vaja toitu kui sellist üldist asja, vaid inimkeha vajab tegelikult toitained ja pole olemas kellegi Jüri, Mari, Johni, Veera jne kehale ainuomaseid toitaineid, vaid toitained (aminohapped, rasvhapped jne) on universaalsed ehk identsed meie kõigi jaoks – see on samamoodi, nagu iga isiku jaoks pole olemas individuaalset hapnikumolekuli, veemolekuli jne. Aga absurdsus tihti müübki, sest sulaselge lollus on ainus asi, mis pole väljaravitav! Seega: toimub inimeste lollitamine. Raha mulle, jamainfo sulle!
4. Kindlasti soovitavad sellised tegelased mitmete kuude pikkusi kuure, eriti hea olevat teha neid mitmeid kordi aastas (mõlemad korrad tulge ja andke enne raha uueks prooviks). Miks siis selline pikk aeg? Selgitus: krooniliste haiguste puhul esineb kõikidel inimestel vaevustevabu perioode ilma igasuguse erilise tegevuseta ja kui nn „soovitustega” katta hästi pikk ajavahemik, tekib petekas, et näed, läkski ju paremaks st soovitustest oligi abi. Kuna organism on pandud nende „soovitustega” väga raskesse ja tervistrikkuvasse olukorda, siis püüab ta kõiki ressursse ja võimsusi appi võttes normaalselt edasi elada ja pingutab selleks maksimaalselt (selline maksimaalne pingutamine tekitabki algul tunde, et läheb nagu suhteliselt paremini, et nagu kehakaal vähenes jne). Tegelikult toimub hädavajalike ressursside liigkulutamine ning maksa, neerude jne subkliiniline kahjustamine, st algul pole midagi paha tunda, küll aga mõne aasta pärast hakkavad neil kodanikel tõsised tervisejamad tulema ja pääsu pole. Aga kes siis vastutab? Kas keegi neist soovitajatest? Oh ei!
One Reply to “Dieeditestid, osa 4”