Petlemma tähte pole olemas

Jõulude ajal tuleb ikka jutuks see täht, mille järel hommikumaa targad kõndisid ja Jeesuse üles leidsid. Küsitakse astronoomide käest, kas selline asi sai võimalik olla ja lohutatakse end ebamääraste vastustega, et mõnda astronoomilist nähtust võib hea tahtmise korral sedaviisi tõlgendada.

Kogu meie teadmine sellest Petlemma tähest piirdub mõne lausega Matteuse evangeeliumist:

Tähetargad hommikumaalt
1 Kui nüüd Jeesus oli sündinud kuningas Heroodese ajal Juudamaal Petlemma linnas, siis vaata, hommikumaalt saabusid tähetargad Jeruusalemma
2 ja küsisid: “Kus on see juutide vastsündinud kuningas? Me nägime tema tähte tõusmas ja oleme tulnud teda kummardama.”
3 Seda kuuldes kohkus kuningas Heroodes ja kogu Jeruusalemm koos temaga.
4 Ja ta kutsus kokku kõik rahva ülempreestrid ja kirjatundjad ning päris nende käest, kus Messias pidi sündima.
5 Need ütlesid talle: “Petlemmas Juudamaal, sest nõnda on kirjutatud prohveti käe läbi:

6 Ja sina, Petlemm Juudamaal, ei ole Juuda vürstkondadest hoopiski kõige pisem, sest sinust lähtub Valitseja, kes hoiab mu Iisraeli rahvast kui karjane.”

7 Seepeale laskis Heroodes tähetargad salaja enda juurde kutsuda, päris nendelt täpset aega, millal täht oli paistma hakanud,
8 ja saatis nad Petlemma, öeldes: “Minge ja uurige täpselt välja, kes see laps on! Ja kui te olete ta leidnud, teatage mulle, et ka mina saaksin minna teda kummardama.”

9 Tähetargad kuulasid kuninga jutu ära ning asusid teele. Ja vaata, täht, mille tõusmist nad olid näinud, käis nende eel, kuni jäi seisma selle paiga kohale, kus oli laps.
10 Tähte nähes rõõmustasid nad üliväga.
11 Ja majja sisse astudes nägid nad last koos Maarja, tema emaga, ja kummardasid teda tema ette maha heites, avasid oma aarded ning andsid talle kinke: kulda, viirukit ja mürri.
12 Ja kui neid unenäos hoiatati, et nad ei läheks enam Heroodese juurest läbi, läksid nad teist teed tagasi oma maale.

Allikas: Piibel.net

Detsembrikuine ajakiri Sky and Telescope (Taevas ja Teleskoop, 2007) lahkab seda teemat täpsemalt, autoriks Abramsi planetaariumi giid Aaron Michael Adair.

Esiteks on piiblitekst ise ääretult ebamäärane ja ebatäpne ning peale Matteuse evangeeliumi ei kirjelda sellist taevanähtust mitte ükski teine allikas. Seegi lugu on kirjutatud umbes 100 aastat peale juhtumi oletatavat toimumist ja peale paari lausekatke pole sellestki palju täpsustavat teavet võtta. See asjaolu aga ei sega apologeetidel ja muul kirjatundjal rahval nende paari lause üle spekuleerida tuhandetes artiklites ja raamatutes, et mis ikkagi see jõulutäht tegelikult ja päriselt olla võis.

Lähemal vaatlusel võib siiski jõuda järeldusele, et selline arutluskäik on algusest peale vildak, ükski pakutud seletusviis ei sobitu kirjapanuduga ning algallikas ise on piisavalt ebausaldusväärne, et selles leiduvat juttu faktina võtta.

Komeet

On pakutud, et Petlemma täht võis olla komeet, aga peaaegu kõik tollased tõlgendajad pidasid komeedi ilmumist halvaks endeks. Kristlik apologeet Origenes spekuleeris ka komeediteooriaga ning püüdis väita, et mõnikord võis komeedi ilmumine ka head tähendada.

Noova, supernoova

Noova või supernoova võis olla taevanähtuseks, mis kestis piisavalt kaua, et maagid oleksid Pärsiast Jeruusalemma jõudnud. Selline asi oleks olnud näha üle ilma, aga täpsetes Kaug-Ida kroonikates sellist ülestähendust pole. Küll on vaadeldaval ajavahemikul nähtud kahte komeeti.

Planeetide ühendused

Kõige levinumad ongi teooriad astroloogiliselt tähenduslikest planeediseisudest, aga sellelgi on omad tõsised nõrkused. Tähenduslik oleks vähemalt kahe planeedi lähestikkuolek, aga Matteuse loos on selgelt öeldud, et täht (kr ainsuses aster) juhatas neile teed.

Lähim planeetide olukord oli aastal 2 enne meie ajaarvamist, mil Veenus ja Jupiter Lõvi tähtkujus peale päikseloojangut lähestikku särasid. Aastaaeg oli siis südasuvi. Osad uurijad arvavad, et Lõvi tähtkuju tähendavat Juudamaad, aga sama staatust võib eri allikatel omistada ka Kaladele, Jäärale, Veevalajale ja Neitsile, isegi mittesodiaagilisele tähtkujule Andromeedale. Aga see aasta -2 on vastuolus teistele allikatele toetuvatele teadmistele, et kuningas Herodes suri aastal 4 enne meie ajaarvamist.

Sagedane versioon on Jupiteri ja Saturni kohtumine Kalades aastal -7.

Tollased astroloogid olid omavahel veel vähem nõus kui tänapäevased, seetõttu oli taevamärkide seletamine ääretult mitmepalgeline ja ühest tõlgendust oli keeruline kujundada. Lisaks oli juutide suhtumine astroloogiasse pigem tõrjuv. Ütleb ju Moosese 3. raamat:

Ärge ennustage märkidest ja ärge tegutsege nõidusega!

Jeremija:

Nõnda ütleb Issand:
Ärge õppige paganate teid
ja ärge kartke taeva märke,
sest paganad kardavad neid.

ja Jesaja:

13 Sa oled ennast väsitanud
oma paljude nõuandjatega;
astugu nad ometi ette
ja päästku sind,
taevatundjad, tähtede seletajad,
kes kuulutavad iga noorkuu ajal,
mis sulle juhtub.
14 Vaata, need on otsekui kõrred,
tuli põletab need;
nad ei suuda päästa oma hinge
leegi võimusest.
See ei ole söelõõm soojenduse tarvis
ega tulepaistus, mille ees istuda.
15 Nõnda käib su nõidujate käsi,
kelle pärast sa oled vaeva näinud
noorpõlvest peale:
igaüks vaarub omale poole,
ükski ei päästa sind.

Kuu katab Jupiteri

Tänapäevaste vahenditega on kerge manada arvutiekraanile iidseid taevaseise ja 17. aprillil aastal 6 e.m.a. kattis Kuu Jupiteri, mida uurija Michael Molnar tõlgendab kui üht võimalikku Petlemma tähte. Aga tolleagses arusaamas tähendas selline juhtum pigem kuninga surma kui kellegi olulise sündi. Lisaks toimus see päise päeva ajal ja Päikesele liiga lähedal, et keegi seda tegelikult jälgida oleks saanud.

Kahtlane Piibel

Mitmetele allikatele toetudes (ajaloolane Josephus, Herodese sõber Nikolaus Damaskusest, Herodese enda mälestused, tema poegade valitsemisajad, aastal -4 toimunud osaline kuuvarjutus) võib kuningas Herodese surma paigutada üsna kindlalt aastale -4.

Luuka evangeeliumis nimetatud rahvaloendus, kuhu Maarja ja Joosep sammusid, toimus aastal +6.

Lisaks muidugi veidi laiem taust, et sellised imelood tähtsate inimeste sündi märkimas levisid rahvasuus laialt. Neitsist sündimisega (kui mitte arvestada tõlkeviga) sai alguse seal kandis tuntud jumal Mirthas, kreeklaste Perseus. Karjased olid ligi, kui sündis Oidipus, Romulus. Aleksander Suure sündi tähistanud mitmed taevased ended jne jne. Seega võimaliku päris Jeesuse võimaliku sündimise lugu mattub müütidesse, ebatäpsustesse, tõlkevigadesse, tõlgendussohu ja pole üldse liiga kaugelt hangitud arvamus, et kogu lugu on segu kohalikest müütidest, fiktsioon, et täita Vana Testamendi ennustused Messia ilmumisest.

Usklik võib vabalt väita, et Petlemma täht oli kohalik ime, mida vaid maagid-hommikumaa tähetargad oskasid näha. Ajaloolane tõdeb, et lugu on fiktsioon või mitteuuritav. Mõlemal puhul on astronoomia teemaväline.
————————–

Eesti rahvaastronoomias on Jõulutäheks Veomehe tähtkuju heledaim täht Kapella.