Parim ravim köha vastu on mesi. Kas tõesti?

Mee kohta on liikvel igasuguseid lugusid. Kui mesi kellelegi maitseb, siis oma asi. Kui keegi usub ja tunneb, et just mesi talle tervise toob, siis oma asi. Küll aga tuleb vastu hakata, kui meetootjad ajakirjanduse abil “teadust” hakkavad tegema. Ja nii ma nüüd siis üritan üht eelmise aasta udulugu selgemaks rääkida.

Postimehe tarbijalisa vahendas tehnoloogaportaali Novaator poolt vahendatud pressiteadet, milles öeldakse:

Mesi on väikeste laste köha ravimisel tõhusam ja ohutum kui levinumad köhasiirupid, näitab värske uurimus.

Teadlased ülikoolist Penn State College of Medicine leidsid, et enne uinumist antud väike kogus tatraõiemett kergendas paremini köha ja tõi rahulikuma une kui dekstrometorfaan (DM), köha maha suruv aine, mida kasutatakse paljudes köhasiirupites, kirjutas Livescience.

Mesi aitas vähendada öise köha tugevust, sagedust ning häirivust paremini kui DM või igasuguse ravi puudumine. Mesi aitas ka köhivatel lastel ning nende vanematel kergemini uinuda. DM polnud sümptomite leevendamisel oluliselt parem ravi puudumisest.
…

Mida aga uuringus tegelikult öeldi?
Tsitaadid on pärit David Colquhouni blogist DCScience.net.

Võrdlus mee ja DM vahel ei näidanud märkimisväärseid erinevusi.

ja

DM ei olnud parem kui mitteravimine.

Mesi polnud parem kui DM, DM polnud parem kui mitteravimine. Mina järeldaks siit, et mesi ei ole parem kui mitteravimine. Köha läheb ise mööda.

Hea oli uuringus see, et gruppidesse jagamine toimus randomiseeritult ja test oli peaaegu kaksikpime test. Ravi mittesaanud lapsed ja nende vanemad teadsid, kui nad sellesse gruppi sattusid, aga mee ja DM grupp ei osanud vahet teha.

Märkusi uuringu ja selle tõlgendamise kohta:
* köha sagedust, segavust ja muid näitajaid hindasid lapsevanemad subjektiivselt;
* töö statistikaga oli puudulik – puudusid veamarginaalid;
* esimese ja teise päeva võrdluses oli oluline erinevus kõigil kolmel rühmal – kui köha sagedus esimese päeva õhtul oli suur, siis teise päeva õhtul juba tunduvalt väiksem;
* mitteravi grupp ei olnud “pime”;
* olemasolevate andmete põhjal ei saa tõepoolest järeldada, et mesi oleks mõõdetavalt parem köhaleevendaja kui DM (mis on samuti ebaefektiivne ja mida ei peaks kasutama);
* uuring oli tellitud ja kinni makstud Rahvusliku Meenõukogu (Nationa Honey Board) poolt; sellegipoolest oli uuringus endas tehtud järeldus adekvaatne, aga pr-masin keeras järelduse peapeale (seda küll juhtiva teadlase dr Paul’i lahkel kaasabil ja heakskiidul – ise uuris, ise järeldas ja ise keeras oma tulemused kummuli);
* uuringust tuli välja hoopis see (muidugi arvestades kehvapoolset statistilist tööd), et meegrupi lastel raporteeriti rohkem hüperaktiivsust, närvilisust, unetust kui DM grupi lastel.

Ja mida selle peale järeldada ja mida teha, kui lapsel köha on?
David Colquhoun soovitab:

Kui on köha, siis karm lugu, sest sellega pole midagi teha kui vaid oodata, kuni see iseenesest möödub. Aga kui sa soovid manustada midagi, mis maitseb hea, siis miks mitte võtta mett, sest see on ohutum kui standartsed köharohud.

Ja ärge uskuge kohe ja kahtlemata pealkirju, mida meediakanalid meile vahendavad. Pealkiri on tihtipeale sulepeast välja imetud pilgupüüdja (kasutan seda isegi), mis on tegeliku ja algse uuringu mitmekordne ümbertõlgendus ja ei pruugi absoluutselt edasi anda selle algse uuringu tegelikke tulemusi ja järeldusi. Kusjuures ka algne uuring võib ise olla vigaselt kavandatud, lohakalt läbi viidud, puuduliku statistilise analüüsiga ja ebaloogiliselt tõlgendatud.