Minestanud India noormees ärkas enne lahkamist, PM Tarbija24, 7. august
Jumala vägi on suur – templis tekitab 150 surnuga rüseluse, kus ka see noormees langeb, et surnukuuris ta jälle üles ajada.
Terad teevad terveks, Anneli Aasmäe, naistemaailm.ee, refereeritud augustikuu Perest ja Kodust
Skeptilisele arvamusele on antud lausa neli rida, aga sellegi kohta peab viimane sõna jääma homöopaadile. Võrratu “tasakaalustatud” ajakirjandus!
Dieet vastavalt tähtkujule, Pamela Parts, naistemaailm.ee
Mis saab, kui üks libateadus teisega ristsugutada? Veel hullem libateadus.
60 Replies to “Lugusid Eesti ajakirjandusest (august)”
# USA psühholoogid: üks abort ei ohusta naiste vaimset tervist, PM Tarbija24, 14. august
pro-liferite valed vaovad
Äkki natukene täpsustaksid, miks seda Libaks/pseudoks/whatnot peaks pidama?
Siinne lingikogu ei ole ilmtingimata häbipost, vaid sekka võib sattuda ka asjalikemaid lugusid, mis ühel või teisel moel siinsete teemadega seotud on.
Selle loo esiletõstmine on seotud abort.ee religioossete abordivastaste väidetega, et lisaks sellele, et raseduse katkestamine on inimese jõhker tapmine ja otsetee põrgusse, kahjustab see protseduur ka naise vaimset tervist.
Kahjustabki.
Miko küsis:
# USA psühholoogid: üks abort ei ohusta naiste vaimset tervist, PM Tarbija24, 14. august
pro-liferite valed vaovad
Äkki natukene täpsustaksid, miks seda Libaks/pseudoks/whatnot peaks pidama?
See artikkel ise ei olegi. Aga prolaiferid on juba paarkümmend aastat üritanud muude valede seas rääkida, et aborte tuleks muuhulgas sellepärast keelustada, et abordi üleelamine naistes abordijärgset depressiooni põhjustab. See on too pseudoteadus, mille kummutamisest kõnealune artikkel kirjutab — ja sellepärast pakubki see artikkel skeptikutele huvi.
Aha okei, ma lugesin ka sealt kommentaaridest, mis oli vist kõige esimene “Abort.ee annab objektiivse ülevaate”, millega ma isiklikult kindlasti ei nõustuks.
Küsisin seda, kuna on valitud küll loll pealkiri ajakirjal, kindlasti leidub ka naisi, kelle psüühiline seisund kannatab abordi tõttu.
Samamoodi on ka mehi, kelle psüühiline tervis kanntab autoratta vahetamisel. See tähendab seda, et kõik sõltub sellest millise inimesega on eelnevalt tegemist.
Seda öeldes, leian et on ka palju naisi, kelle vaimne tervis ei kannata selle all absoluutselt. Ja oigavad tõenäoliselt need, kelle psüühiline seisund on juba eelnevalt kannatada saanud.
Mis käib abort.ee põrgu huinaa kohta, siis:
Abort on ratsionaalse mõtlemise tulemusel tulevnev akt. Ja ratsionaalsus siinkohal seisneb tõenäoliselt enda tuleviku huvides, mis tähendab, et mõte on saanud alguse egoismi kaitsest meie huvidest tulevikus toimuva vastu, mis omakorda tähendaks seda, et jumal (kui ta olemas on) ei saaks seda hukka mõista, kuna tema ju lõi meid, koos egoismiga.
Ja usklik ei saa siinkohal öelda, et jumal andis meile vaba tahte, kuna kui sul oleks vaba tahe, siis sa suudaks kätt ära tõmbamata, esimese korraga, seda hoida kuumal pliidil, või panna pinsetid pistikusse.
(Sedasorti otsuseid võtab vastu seljaaju, rahvakeeli nimetatakse seda refleksiks)
Egoism talitleb sarnaselt, ainult “ta” teeb seda meie teadvusega, mis näiteks sunnib sind karu eest ära jooksma või takistab trammi alla kõndimast.
Tuleks ka silmas pidada minu teksti lugedes, et ma ei pea silmas meedia poolt antud tähendust sõnale “ego”, mis tegelikult on “enesehinnang”.
thata.
Seega ei eksisteeri sellist asja nagu abordijärgne depressioon ja abort ei mõjuta kuidagi naise vaimset tervist?
Te skeptikud olete ikka haledalt lollid inimesed tõesti.
Pole vaja liiga kaugeleulatuvaid järeldusi teha, Celtic. Sünnitusjärgne depressioon on ka olemas, samuti võib mõningatel juhtudel täheldada depressiivsust ka nendel, kes küll soovivad, aga mingil põhjusel ei jää lapseootele. Aga me ilmselt ei kiirusta järeldama, et sünnistus või lastetus kahjustab naiste vaimset tervist.
Seega ei eksisteeri sellist asja nagu abordijärgne depressioon ja abort ei mõjuta kuidagi naise vaimset tervist?
Ma arvan, et kui naine ei tahagi lapsi saada ja mingite elus läbitud sündmuste tõttu ta on võtnud seisukoha, et inimelu algab alles peale sündi(või midagi muud sarnast). Ja on jõudnud järeldusele, et tema elu tulevikus ainult läheks hullemaks ja ta ehk ei suudaks oma lapsele pakkuda selliseid üleskasvamus tingimusi, mida ta soovib.
Seda kõike arvesse võttes, ma ei saa aru, miks peaks inimene depresiooni langema, keegi äkki valgustaks mind?
Kas naised on maailmas nii nõrgaks muutunud, et üks abort muudab nad juba hulluks?
Kõik targutavad aga naistelt ei küsi keegi…
Võib-olla järeldaksime hoopis seda, et abordiga seoses (keha hormonaalne tasakaal muutub järsult jne.) võib naisel tekkida depressioon. Mina peaksin siiski vajalikuks seda mainida, et võimalus on olemas, küll aga mitte sellepärast veel aborte ära keelata.
Ei usu, et sellise võimaluse eksisteerimine näitaks veel ühe soo tugevust või teise nõrkust.
Seepseeluguongi, et viidatud uuring küsis naistelt.
Anname ikka algallika ka, kust leiab täisraporti (pdf, 415 kB), mille autoriteks on enamjaolt naised.
Olgu Celticule eraldi tsiteeritud lõik kokkuvõttest:
Nonetheless, it is clear that some women do experience sadness, grief, and feelings of loss following termination of a pregnancy, and some experience clinically significant disorders, including depression and anxiety. However, the TFMHA reviewed no evidence sufficient to support the claim that an observed association between abortion history and mental health was caused by the abortion per se, as opposed to other factors.
—————————————
Sellegipoolest on selge, et mõned naised tunnevad peale raseduse katkestamist kurbust, leina ja kaotusvalu ning mõned kogevad kliiniliselt olulisi häireid, sh depressiooni ja ängi. Ometigi ei leidnud TFMHA [uuringu sooritanud töörühm] piisavalt tõendeid, mis toetaksid väidet, et vaadeldud seosed abordi tegemise ja vaimse tervise vahel oleksid tingitud üksiti abortidest võrrelduna teiste asjaoludega.
morgul kirjutas:
Võib-olla järeldaksime hoopis seda, et abordiga seoses (keha hormonaalne tasakaal muutub järsult jne.) võib naisel tekkida depressioon.
See on mudel, kuidas abort võiks depressiooni põhjustada. Aga uurimus näitab, et abort ei korreleeru statistilise mõõtmisvea piires depressiooniga. Kui korrelatsiooni ei ole, on mudeli ehitamine täiesti kasutu.
Tuleb nõustuda, et abort ei seondu depressiooniga rohkem, kui elaminegi.
Tuleb tõesti tunnistada, et naisel ei teki oma lapse vastu enne tolle sündi üldse mingeid tundeid, aborti võetakse kui tugitoolisporti.
Kas mõni teist on naine?
Ma küll ei tee siin nuhkimistööd selle üle, kes naine, kes mitte, aga teadaolevalt käib siin naisi lugemas küll. Mõned isegi kirjutavad ka kommentaare. Mõne kirjutaja soost saab aimu nime järgi, mõnest keelekasutuse alusel.
Ma usun, et kui otsida, leiaksime teaduslikke uuringuid, mille tulemused kinnitavad vastupidist, et abort mõjutab naise vaimset tervist negatiivses suunas. Üks minu tuttav lausa ütles, et abort on olnud tema elu suurim viga.
Eks inimese aju on ikka tark olnud, kipub leidma seda, mida otsib.
Just, Stella, aju kipub leidma seda, mida otsib, seepärast sooritataksegi teaduslikke uuringuid, mis ühe juhtumi põhjalt tehtavaid subjektiivseid ja valikulisi tähelepanekuid ületavad.
Su tuttaval on tema isiklikust seisukohast kindlasti õigus, aga selle üksikjuhtumi põhjal ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi ega üldistusi teiste kohta.
Stella kirjutas:
Ma usun, et kui otsida, leiaksime teaduslikke uuringuid, mille tulemused kinnitavad vastupidist, et abort mõjutab naise vaimset tervist negatiivses suunas. Üks minu tuttav lausa ütles, et abort on olnud tema elu suurim viga.
Eks inimese aju on ikka tark olnud, kipub leidma seda, mida otsib.
Niisiis, mida me siin näeme?
Vähemalt dig näeb siin tõsist põhjust kuri-olemiseks.
Sest see, mida Stella ütleb, tähendab sisuliselt seda:
Mulle ei meeldi niisugune teaduslik tulemus! Ma tahaksin teistsugust! Läheme kirsipuu alla ja otsime, äkki leiame meeldivama teadusuuringu.
Ja see on ühest küljest ilus näide postmodernistliku relativismi teadusele rakendamise katsest, teisest küljest kirsinoppimise viljatusest ja kolmandast küljest ülevoolavast egoismist.
Tegelikult on sedasorti asju uurivad teadusuuringud paratamatut statistilised. See aga tähendab, et kuigi nad hoolega valimit tasakaalustada püüavad, on paratamatult olemas väike tõenäosus, et iga konkreetne üksikuuring satub kiivas valimi otsa ja leiab sellise müra baasil midagi niisugust, mida tegelikult ei eksisteeri. Samuti on olemas võimalus, et iga konkreetne teadusuuring ei suuda kõrvalisi, uurimisobjektiga otseselt mitteseotud asjaolusid piisavalt kontrollida.
Mida teadlased teevad, et niisuguseid probleeme vähendada?
Kui üht teemat on juba rohkesti sarnaste protokollide alusel uuritud, siis tulevad teadlased kokku, korjavad need uuringud kokku ja üritavad nende põhjal suurema-mastaabilisi järeldusi teha. Seda hüütakse metauuringuks. Kui metauurimise käigus selgub, et vaadeldavast 200 alusuuringust 197 panid tähele statistiliselt huvitavat seost vurkide ja palurkide vahel, aga kolm ei pannud, siis järeldab see metauuring üldjuhul, et vurgid ja palurgid on seotud. Ja vastupidi — kui metauurimise käigus selgub, et vaadedavast 200 alusuuringust 197 statistilist huvitavat seost palurkide ja kalõmmide vahel ei täheldanud, aga kolm täheldasid, siis uurib metauuring hoolega, mille poolest nood kolm ülejäänutest erinesid ja tavaliselt järeldab kas, et need kolm sattusid eksijäreldusele — või, et nonde kolme suunas tuleks edasi uurida, kas väike, senise mõõtevea sisse jääv seos palurkide ja kalõmmide vahel siiski eksisteerida võib.
Aga kes on kokku lugenud, mida abordi ja depressiooni vahelisi seoseid uurivatest uuringutest järeldada võib?
Üllatus-üllatus, artiklis mainitud uuring ei ole üksik-uuring, see on just nimelt niisugune metauurimus. See on koostatud “sadade” — Reutersi artikkel ei täpsusta — alusuurimuste põhjal. Selle ümberlükkamiseks ei piisa kindlasti mõnest üksikuuringust — niisuguseid on –, mis vastupidise järelduseni on jõudnud.
Martin! Ma tahtsingi öelda, et ka teadlastel on ajud, mis kipuvad otsima seda, mida nad tahavad leida. Mitmete meetodite juures tuuaksegi eeldused uurimistulemusi tutvustades esmalt välja.
Usun, et rasedus on igas mõttes õnnistatud olek, abort tekitab teatava vastuolu looduse endaga. Võib olla sõltub meeleolu muutus sellest, kui “elavana” naine loodet tajub. Kui ta tajub teda inimesena, siis võib “mõrvaotsus” väga piinarikas olla.
Tundub kuidagi loomuvastasena käsitleda arenevat elu endas suvalise lihatükina- mõni ei tee sellest kindlasti suurt numbrit, teine võib seda kaua üle elada.
Dig,
ülalpool andsin ka viite uuringu kogutekstile. Kokkuvõttes edastatakse meile ka selline järeldus:
A critical evaluation of the published literature revealed that the majority of studies suffered from methodological problems, often severe in nature.
Nad kogusid kokku kõik sellekohase teaduskirjanduse, mis ilmunud peale 1989. aastat.
Algsest 216 unikaalsest viitest jäi sõelale 50. Osasid neist on uuringus omaette analüüsitud.
Stella,
see, kuidas sina tunned ja tajud, ei ole sugugi kohustuslik teistele. Mis sulle loomuvastane võib tunduda, ei pruugi seda olla teistele.
Seda küll, et ka teadlased on inimesed ning võivad kalduda oma isiklikke eelistusi teaduskeelde tõlkima, aga nimetatud ja viidatud uuring tegelebki muu hulgas metodoloogiliste nõrkuste selgitamisega, mis sedalaadi tundlikke teemasid puudutavaid uuringuid kummitada võivad. Järeldus oli karm – enamus aborditeemalistest uuringutest olid eri põhjustel puudulikud ja korralikematele uuringutele toetudes jõuti järeldusele, mida Postimehe artikli pealkiri lühidalt kokku võttis.
Kallis Dig,
kalõmm on Kesk-Aasias pruudiluna, mida peigmees peab pruudi isale maksma, aga misasjad vurgid ja palurgid on, seda pead sa veel mulle selgitama. Palurgid tunduvad olevat pruudilunaga statistiliselt seotud.
Taivo kirjutas:
Kallis Dig,
kalõmm on Kesk-Aasias pruudiluna, mida peigmees peab pruudi isale maksma, aga misasjad vurgid ja palurgid on, seda pead sa veel mulle selgitama. Palurgid tunduvad olevat pruudilunaga statistiliselt seotud.
See võib niimoodi olla küll, nagu ka tee võib olla olluste kuuma vette lisamisel saadav jook.
Aga enne tänahommikust värskendava asfalttee rüüpamise rituaali mainin ma ära, et siinkohal on kõik kolm metasüntaktilised muutujad.
20-kuni 24-aastaste tudengite seas tehtud uuring leidis, et üks 250-grammine suhkruvaba purk koffeiini sisaldavat jooki tõstab vereklompide tekke võimalust, teatab briti ajaleht The Times.
Eile alanud metsaülikooli avaloengus eneseusaldusest rõhutas füüsik ja käitumispsühholoog Anu Virovere, et igaühes on peidus geenius. Võimekaimad on need, kes oma võimetesse usuvad.
Väidetavalt eristab tavalist inimest geeniusest vaid 5% võimekust. Virovere sõnul kasutab normaalne inimene oma võimetest 10%, geenius 15%. «Selleks, et midagi saavutada, peab selleks olema eneseusku,» ütles ta.
Ja-jaa, äratame ikka vanad kulunud linnalegendid jälle üles. See on see imelikku sorti roheline mõtteviis, et vanu ideid ei tohi ära visata, vaid tuleb taas ringlusesse lasta.
Mitte et eneseusk halb oleks ja teinekord end ületada ei võiks, aga see protsendijutt ja saavutusvajaduse rõhutamine on kuidagi vanamoodne. Ise veel füüsik ja psühholoog.
Blogija Ramloff on ikka huvitavaid ja läbimõeldud asju rääkinud, nii ka seekord:
Vahel ma mõtlen, et ehk peaks igasugustele religioossetele ja vaimsetele tekstidele, aga mitte ainult neile, vaid ka näiteks rahvust, mingit ideoloogiat või ükskõik mida muud ülistavatele tekstidele lisama suure hoiatuse:
“Ettevaatust! Teos sobib kasutamiseks ainult siis, kui suudate selle panna laiemasse konteksti! Üksi tarvitatult on see mürk, mis võib teie ajudele halvasti mõjuda”.
selline küsimus,et sina suhtlesid selle mardnaga,mix ta äkki ära keeras?
jama lugu küll!silmus tõmbub koomale üritavad tehnika ja teadusasutusele külje alla ronida.loodetavasti ttü ei luba,see hoone ei sobi sinna mingu lasna vene kirikusse.
Veel uuriva ajakirjanduse klassikat Ärielu varasalvest:
Nobeli preemia väärilisi pärle on tekstis väga palju, aga olgu mõni siin isuäratajaks:
Šungiit muudab vee nakkusvabaks, neutraliseerides raskemetallilisandid, ammiaagi ja nitraadid. Arvatakse, et šungiidivett taanduvad allergilised haigused, paranevad gastriit, neeruhaigused, kergeneb diabeeti põdeva inimese üldseisund.
Šungiitpüramiid tekitab enda ümber torsioonvälja, mis peegeldab tagasi geopatogeenseid kiiri.
Ah, ärge jurage selle abordidepressiooni ümber. Muidugi võib süütunne aidata kaasa depressiooni tekkimiseks nii abordi, onaneerimise, liigse kehakaalu, viletsate hinnete või ükskõik mille taolise pärast. Abordivaenulikus ühiskonnas / subkultuuris üles kasvanud inimesel ilmselt suurusjärkude võrra tõenäolisemalt. Mistõttu on niisugused teaduslikud uuringud, nagu ülal tsiteeritud, minu meelest kaheldava väärtusega.
Ühesõnaga siin ma annaksin küll hääle igasugu nähtusi sotsiaalsete põhjustega seletava koolkonna poolt, mida ma tavaliselt ei tee.
Šungiit??? Vene kroonus räägiti veel sellisest asjast nagu shlangiit…
Viirukid on valmistatud taimsetest materjalidest ja õlidest. Kui viiruk süüdatakse, eraldub suits, mis võib sisaldada mitmeid vähki tekitavaid aineid, näiteks aromaatseid vesinikuühendeid nagu benseen.
Lugu veidi ka sellest, kuidas usk libaravitsemisse võib kujuneda.
Praegu 54aastast Siirit tabas esimene paanikahoog viieaastaselt. “Vanaisa matuste päeval jõudis mulle pärale, et kõik inimesed surevad ja ka mina suren kunagi,” mäletab ta. Sellest ajast peale jäi surmahirm teda saatma.
Peagi lisandus ka hirm haiguste ees. Väike tüdruk kartis kusagilt mõnd nakkust saada ja hakkas hästi tihti käsi pesema.
[… palju aastaid edasi …]
Siiri kinnitab, et arstidelt ega psühholoogidelt ei saanud ta aastate jooksul erilist abi. “Nad kuulasid mu ära ja kirjutasid lihtsalt rohtu. Me ei leidnud põhjusi, millest haigus tuleb ja mida sellega peale hakata. Aga mina tahtsin jõuda põhjusteni,” ütleb ta.
Poolteist aastat tagasi otsustas Siiri reikit proovida. Kuigi algul suhtus ta reikisse skeptiliselt, on ta praeguseks juba ise läbinud reikikoolitused ja vahendab nüüd seda positiivset energiat teistelegi.
Reikivahendaja soovitas Siirile ka kehalist treeningut, sealhulgas joogat ning mediteerimist. Algul suhtus ta sellessegi ettepanekusse kahtlevalt, ent tasapisi on elu teda nende juurde viinud. Hiljuti avastas ta enda jaoks ka vabastava hingamise, samuti on tal nüüd tõeliselt hooliv psühhiaater; veel käib ta analüütilises teraapias.
Mina saan nii aru, et inimene saab ikkagi ka psühhiaatrilist abi ning seda täiendavad kehalised harjutused. Ning peale selle tegeleb reiki ja vabastava hingamisega. Ravi seisukohast peaks sellega kõik korras olema, st. ta ei ole tõenduspõhisele meditsiinile ja selle nõuannetele selga pööranud. Kui tal reikist ja vabastavast hingamisest veel millegipoolest parem hakkab, siis jumal temaga.
Ma arvan, et kui kõik alternatiivsustesse kaldujad tema moodi teeks, oleks seesinane maailm palju parem paik.
Viimastel aastatel müüakse USAs ja Euroopas supertoiduks nimetatud riisikliisid. Äsja avaldatud uuringust selgus, et riisikliidest valmistatud tooted võivald sisaldada tervisele ohtlikku arseeni.
Riisikliidest tooteid müüakse peamiselt interneti kaudu ja need on suunatud eelkõige tervislikust eluviisist lugupidavatele inimestele, […]
Näide sellest, kuidas “tervislikku eluviisi” müügiargumendina kasutades hoopis jama võib naha vahele saada.
Selle shungiidijutu peale sai päris mitu korda naerma pahvatatud, mida minu karastunud närvide puhul esineb juba üsna harva
Pärleid:
Püramiid iseenesest on unikaalne vorm, mis neutraliseerib geopatogeenseid (haigusttekitavaid) piirkondi maakera pinnal, avaldades inimeste tervisele soodsat mõju. See on hea kaitse negatiivsete mõtete eest ja negatiivse energeetilis-informatiivse välja eest, mis viib nähtavate põhjusteta inimese seisundi terava halvenemiseni.
ja see
Šungiitpüramiid tekitab enda ümber torsioonvälja, mis peegeldab tagasi geopatogeenseid kiiri.
on ikka täielik klassika. OEH
Püramiid tuleks asetada sinna, kus viibite päeva jooksul kõige pikemat aega.
Mina viibin suure osa päevast arvuti taga istudes, ei tea, kas pean tooli peale selle püramiidi panema? Valus istuda vist veidi.
Seda on soovitatav viia perioodiliselt (kord kümne päeva jooksul) vähemalt üheks tunniks värske õhu kätte (nt õuele), et ta puhastuks ja taastaks oma kaitseomadusi.
Vaat kui intelligentne püramiid. Kümme päeva korjab saasta sisse ja siis kui üheks tunniks välja viia, teab end kohe puhastada ja tühjendada.
Kontorisse aga soetada kaitsva šungiitpüramiidi, mis neutraliseerib kontoritehnikast tekkiva elektromagnetvälja.
Mis klassist alates õpilased sellise totruse peale naerma hakkavad?
Martin kirjutas:
Näide sellest, kuidas “tervislikku eluviisi” müügiargumendina kasutades hoopis jama võib naha vahele saada.
Täpsemini, see illustreerib, et leidub inimesi, kes ajavad tervislikku toitumist ja toitumise alternatiive omavahel segamini.
Huvitav, kuidas arseen konkreetsete kliide sisse sai ja kas ta sedasama rada mööda ka muude toiduainete sisse pääseb?
See on juba pahaks kombeks saanud, aga New Scientist’i originaalartikkel on oluliselt informatiivsem, kui Postimehe terror.
Kunagi leidsin Postimehe tehnilistest-teaduslikest artiklitest tunni aja jooksul nii palju vigu, mis olid põhjustatud valesti tõlkimisest, valede järelduste tegemisest ja lihtsalt konkreetsetest faktidega eksimistest, et korjasin artiklite lingid kokku ja tegin väikese kokkuvõtte kõikidest vigadest ja saatsin paarile toimetajale vms maili, mille peale mulle vastati stiilis “kui ei meeldi, siis kirjuta ise endale artikleid”.
Huvitav, kuidas arseen konkreetsete kliide sisse sai ja kas ta sedasama rada mööda ka muude toiduainete sisse pääseb?
Loomulikult, kõik oleneb kogustest. Õhusaastatust rea elementidega – raskemetallid ja As nende hulgas – on aastakümneid üle Euroopa mõõdetud. Ja kõigesse, mis kasvab, midagi ka õhust satub.
Kriku kirjutas:
Loomulikult, kõik oleneb kogustest. Õhusaastatust rea elementidega – raskemetallid ja As nende hulgas – on aastakümneid üle Euroopa mõõdetud. Ja kõigesse, mis kasvab, midagi ka õhust satub.
Kõnealuseid riisikliisid kasvatatakse suuremalt jaolt Aasias, mitte Euroopas. Ja usutavaid mehhanisme on teisigi:
* Mõnel pool on looduslikus vees rohkesti arseeni.
* Kliid võisid töötlemisel või transpordil saastuda.
* Arseenisaastatus võis kliidesse sattuda läbi pinnase saastatuse.
Šungiitpüramiid tekitab enda ümber torsioonvälja, mis peegeldab tagasi geopatogeenseid kiiri.
Huvitav oleks teada, kas kirjutaja on kunagi hädas olnud naabrimehest lähtuvate pahade kiirtega. Kliinilises psühhiaatrias mainitakse niisuguseid juhtumeid üsna mitut sorti.
teadusemees juurdles:
Mina viibin suure osa päevast arvuti taga istudes, ei tea, kas pean tooli peale selle püramiidi panema? Valus istuda vist veidi.
alljärgneval pildil on kujutatud klassikalist püramiidteraapia pinki IT-meestele ja teistele istuva eluviisiga inimestele:
See ei lähe vist eriti teemasse,aga abort 0 veregrupiga naise jaoks on ohtlik,sest iga abordiga suureneb reesuskonflikti tugevus..
Nereida kirjutas:
See ei lähe vist eriti teemasse,aga abort 0 veregrupiga naise jaoks on ohtlik,sest iga abordiga suureneb reesuskonflikti tugevus..
Jama.
Esiteks ei ole reesuskonflikt ja veregrupp 0 omavahel kuidagi seotud.
Teiseks, reesuskonflikti tekkimise riski kontekstis ei ole abordil ja sünnitusel olulist vahet.
Kolmandaks, reesuskonflikti tekkimise riski teades on võimalik seda riski medikamentoosselt vähendada.
jah,mida iganes,mulle rääkis niiviisi bioloog,ise ei tea midagi.
Loo moraal: Darwini aupaiste ei tee kõigist bioloogidest pühakuid või prohveteid.
The third sensitization model can occur in women of blood type O. The immune response to A and B antigens, that are widespread in the environment, usually leads to the production of IgM anti-A and IgM anti-B antibodies early in life. On rare occasions, IgG antibodies are produced. In contrast, Rhesus antibodies are generally not produced from exposure to environmental antigens.
Tõenäoliselt mõeldi abordi kontekstis seda, et eelnevate raseduste arv võib reesuskonflikti mõjutada, ükskõik kuidas need siis ka ei lõppeks (kas abordi või sünnitusega). Ma ei tea, kas see nii on.
Augustikuu viimases Terviselehes on Aleksander Laane juhtkirjas juttu soolalambist ja Sniffexist. Seespool on lugu Hans Kalmust – Eesti päritolu sõjategelasest ja homöopaadist, kes tegutses peamiselt Soomes.
Äkki natukene täpsustaksid, miks seda Libaks/pseudoks/whatnot peaks pidama?
Siinne lingikogu ei ole ilmtingimata häbipost, vaid sekka võib sattuda ka asjalikemaid lugusid, mis ühel või teisel moel siinsete teemadega seotud on.
Selle loo esiletõstmine on seotud abort.ee religioossete abordivastaste väidetega, et lisaks sellele, et raseduse katkestamine on inimese jõhker tapmine ja otsetee põrgusse, kahjustab see protseduur ka naise vaimset tervist.
Kahjustabki.
Miko küsis:
See artikkel ise ei olegi. Aga prolaiferid on juba paarkümmend aastat üritanud muude valede seas rääkida, et aborte tuleks muuhulgas sellepärast keelustada, et abordi üleelamine naistes abordijärgset depressiooni põhjustab. See on too pseudoteadus, mille kummutamisest kõnealune artikkel kirjutab — ja sellepärast pakubki see artikkel skeptikutele huvi.
Aha okei, ma lugesin ka sealt kommentaaridest, mis oli vist kõige esimene “Abort.ee annab objektiivse ülevaate”, millega ma isiklikult kindlasti ei nõustuks.
Küsisin seda, kuna on valitud küll loll pealkiri ajakirjal, kindlasti leidub ka naisi, kelle psüühiline seisund kannatab abordi tõttu.
Samamoodi on ka mehi, kelle psüühiline tervis kanntab autoratta vahetamisel. See tähendab seda, et kõik sõltub sellest millise inimesega on eelnevalt tegemist.
Seda öeldes, leian et on ka palju naisi, kelle vaimne tervis ei kannata selle all absoluutselt. Ja oigavad tõenäoliselt need, kelle psüühiline seisund on juba eelnevalt kannatada saanud.
Mis käib abort.ee põrgu huinaa kohta, siis:
Abort on ratsionaalse mõtlemise tulemusel tulevnev akt. Ja ratsionaalsus siinkohal seisneb tõenäoliselt enda tuleviku huvides, mis tähendab, et mõte on saanud alguse egoismi kaitsest meie huvidest tulevikus toimuva vastu, mis omakorda tähendaks seda, et jumal (kui ta olemas on) ei saaks seda hukka mõista, kuna tema ju lõi meid, koos egoismiga.
Ja usklik ei saa siinkohal öelda, et jumal andis meile vaba tahte, kuna kui sul oleks vaba tahe, siis sa suudaks kätt ära tõmbamata, esimese korraga, seda hoida kuumal pliidil, või panna pinsetid pistikusse.
(Sedasorti otsuseid võtab vastu seljaaju, rahvakeeli nimetatakse seda refleksiks)
Egoism talitleb sarnaselt, ainult “ta” teeb seda meie teadvusega, mis näiteks sunnib sind karu eest ära jooksma või takistab trammi alla kõndimast.
Tuleks ka silmas pidada minu teksti lugedes, et ma ei pea silmas meedia poolt antud tähendust sõnale “ego”, mis tegelikult on “enesehinnang”.
thata.
Seega ei eksisteeri sellist asja nagu abordijärgne depressioon ja abort ei mõjuta kuidagi naise vaimset tervist?
Te skeptikud olete ikka haledalt lollid inimesed tõesti.
Pole vaja liiga kaugeleulatuvaid järeldusi teha, Celtic. Sünnitusjärgne depressioon on ka olemas, samuti võib mõningatel juhtudel täheldada depressiivsust ka nendel, kes küll soovivad, aga mingil põhjusel ei jää lapseootele. Aga me ilmselt ei kiirusta järeldama, et sünnistus või lastetus kahjustab naiste vaimset tervist.
Ma arvan, et kui naine ei tahagi lapsi saada ja mingite elus läbitud sündmuste tõttu ta on võtnud seisukoha, et inimelu algab alles peale sündi(või midagi muud sarnast). Ja on jõudnud järeldusele, et tema elu tulevikus ainult läheks hullemaks ja ta ehk ei suudaks oma lapsele pakkuda selliseid üleskasvamus tingimusi, mida ta soovib.
Seda kõike arvesse võttes, ma ei saa aru, miks peaks inimene depresiooni langema, keegi äkki valgustaks mind?
Kas naised on maailmas nii nõrgaks muutunud, et üks abort muudab nad juba hulluks?
Kõik targutavad aga naistelt ei küsi keegi…
Võib-olla järeldaksime hoopis seda, et abordiga seoses (keha hormonaalne tasakaal muutub järsult jne.) võib naisel tekkida depressioon. Mina peaksin siiski vajalikuks seda mainida, et võimalus on olemas, küll aga mitte sellepärast veel aborte ära keelata.
Ei usu, et sellise võimaluse eksisteerimine näitaks veel ühe soo tugevust või teise nõrkust.
Seepseeluguongi, et viidatud uuring küsis naistelt.
Anname ikka algallika ka, kust leiab täisraporti (pdf, 415 kB), mille autoriteks on enamjaolt naised.
Olgu Celticule eraldi tsiteeritud lõik kokkuvõttest:
morgul kirjutas:
See on mudel, kuidas abort võiks depressiooni põhjustada. Aga uurimus näitab, et abort ei korreleeru statistilise mõõtmisvea piires depressiooniga. Kui korrelatsiooni ei ole, on mudeli ehitamine täiesti kasutu.
Tuleb nõustuda, et abort ei seondu depressiooniga rohkem, kui elaminegi.
Tuleb tõesti tunnistada, et naisel ei teki oma lapse vastu enne tolle sündi üldse mingeid tundeid, aborti võetakse kui tugitoolisporti.
Kas mõni teist on naine?
Ma küll ei tee siin nuhkimistööd selle üle, kes naine, kes mitte, aga teadaolevalt käib siin naisi lugemas küll. Mõned isegi kirjutavad ka kommentaare. Mõne kirjutaja soost saab aimu nime järgi, mõnest keelekasutuse alusel.
Ma usun, et kui otsida, leiaksime teaduslikke uuringuid, mille tulemused kinnitavad vastupidist, et abort mõjutab naise vaimset tervist negatiivses suunas. Üks minu tuttav lausa ütles, et abort on olnud tema elu suurim viga.
Eks inimese aju on ikka tark olnud, kipub leidma seda, mida otsib.
Just, Stella, aju kipub leidma seda, mida otsib, seepärast sooritataksegi teaduslikke uuringuid, mis ühe juhtumi põhjalt tehtavaid subjektiivseid ja valikulisi tähelepanekuid ületavad.
Su tuttaval on tema isiklikust seisukohast kindlasti õigus, aga selle üksikjuhtumi põhjal ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi ega üldistusi teiste kohta.
Stella kirjutas:
Niisiis, mida me siin näeme?
Vähemalt dig näeb siin tõsist põhjust kuri-olemiseks.
Sest see, mida Stella ütleb, tähendab sisuliselt seda:
Ja see on ühest küljest ilus näide postmodernistliku relativismi teadusele rakendamise katsest, teisest küljest kirsinoppimise viljatusest ja kolmandast küljest ülevoolavast egoismist.
Tegelikult on sedasorti asju uurivad teadusuuringud paratamatut statistilised. See aga tähendab, et kuigi nad hoolega valimit tasakaalustada püüavad, on paratamatult olemas väike tõenäosus, et iga konkreetne üksikuuring satub kiivas valimi otsa ja leiab sellise müra baasil midagi niisugust, mida tegelikult ei eksisteeri. Samuti on olemas võimalus, et iga konkreetne teadusuuring ei suuda kõrvalisi, uurimisobjektiga otseselt mitteseotud asjaolusid piisavalt kontrollida.
Mida teadlased teevad, et niisuguseid probleeme vähendada?
Kui üht teemat on juba rohkesti sarnaste protokollide alusel uuritud, siis tulevad teadlased kokku, korjavad need uuringud kokku ja üritavad nende põhjal suurema-mastaabilisi järeldusi teha. Seda hüütakse metauuringuks. Kui metauurimise käigus selgub, et vaadeldavast 200 alusuuringust 197 panid tähele statistiliselt huvitavat seost vurkide ja palurkide vahel, aga kolm ei pannud, siis järeldab see metauuring üldjuhul, et vurgid ja palurgid on seotud. Ja vastupidi — kui metauurimise käigus selgub, et vaadedavast 200 alusuuringust 197 statistilist huvitavat seost palurkide ja kalõmmide vahel ei täheldanud, aga kolm täheldasid, siis uurib metauuring hoolega, mille poolest nood kolm ülejäänutest erinesid ja tavaliselt järeldab kas, et need kolm sattusid eksijäreldusele — või, et nonde kolme suunas tuleks edasi uurida, kas väike, senise mõõtevea sisse jääv seos palurkide ja kalõmmide vahel siiski eksisteerida võib.
Aga kes on kokku lugenud, mida abordi ja depressiooni vahelisi seoseid uurivatest uuringutest järeldada võib?
Üllatus-üllatus, artiklis mainitud uuring ei ole üksik-uuring, see on just nimelt niisugune metauurimus. See on koostatud “sadade” — Reutersi artikkel ei täpsusta — alusuurimuste põhjal. Selle ümberlükkamiseks ei piisa kindlasti mõnest üksikuuringust — niisuguseid on –, mis vastupidise järelduseni on jõudnud.
Martin! Ma tahtsingi öelda, et ka teadlastel on ajud, mis kipuvad otsima seda, mida nad tahavad leida. Mitmete meetodite juures tuuaksegi eeldused uurimistulemusi tutvustades esmalt välja.
Usun, et rasedus on igas mõttes õnnistatud olek, abort tekitab teatava vastuolu looduse endaga. Võib olla sõltub meeleolu muutus sellest, kui “elavana” naine loodet tajub. Kui ta tajub teda inimesena, siis võib “mõrvaotsus” väga piinarikas olla.
Tundub kuidagi loomuvastasena käsitleda arenevat elu endas suvalise lihatükina- mõni ei tee sellest kindlasti suurt numbrit, teine võib seda kaua üle elada.
Dig,
ülalpool andsin ka viite uuringu kogutekstile. Kokkuvõttes edastatakse meile ka selline järeldus:
Nad kogusid kokku kõik sellekohase teaduskirjanduse, mis ilmunud peale 1989. aastat.
Algsest 216 unikaalsest viitest jäi sõelale 50. Osasid neist on uuringus omaette analüüsitud.
Stella,
see, kuidas sina tunned ja tajud, ei ole sugugi kohustuslik teistele. Mis sulle loomuvastane võib tunduda, ei pruugi seda olla teistele.
Seda küll, et ka teadlased on inimesed ning võivad kalduda oma isiklikke eelistusi teaduskeelde tõlkima, aga nimetatud ja viidatud uuring tegelebki muu hulgas metodoloogiliste nõrkuste selgitamisega, mis sedalaadi tundlikke teemasid puudutavaid uuringuid kummitada võivad. Järeldus oli karm – enamus aborditeemalistest uuringutest olid eri põhjustel puudulikud ja korralikematele uuringutele toetudes jõuti järeldusele, mida Postimehe artikli pealkiri lühidalt kokku võttis.
Kallis Dig,
kalõmm on Kesk-Aasias pruudiluna, mida peigmees peab pruudi isale maksma, aga misasjad vurgid ja palurgid on, seda pead sa veel mulle selgitama. Palurgid tunduvad olevat pruudilunaga statistiliselt seotud.
Taivo kirjutas:
See võib niimoodi olla küll, nagu ka tee võib olla olluste kuuma vette lisamisel saadav jook.
Aga enne tänahommikust värskendava asfalttee rüüpamise rituaali mainin ma ära, et siinkohal on kõik kolm metasüntaktilised muutujad.
Uuring: Red Bull võib kahjustada südant, PM Tarbija24
Refereeritud artikkel Times Onlines:
Red Bull gives you wings – and heart trouble?
Tasub muidugi olla ettevaatlik selles osas, kuidas ajakirjandus uuringutest üldse aru saab, neid tõlgendab, vahendab ja uudiseid toodab.
Isiklikult seda ja teisi sarnaseid jooke ei joo.
Hurraa!!
Gerd Kanterile kuld!
Eesti kummitustest on Elu24-s lausa omaette artiklisari.
Siin kohtutakse lumeinimesesarnase tondiga:
Varbola linnuse lähedal luusis hall tont
Metsaülikoolist: Uskumine toob välja geniaalsuse
Ja-jaa, äratame ikka vanad kulunud linnalegendid jälle üles. See on see imelikku sorti roheline mõtteviis, et vanu ideid ei tohi ära visata, vaid tuleb taas ringlusesse lasta.
Mitte et eneseusk halb oleks ja teinekord end ületada ei võiks, aga see protsendijutt ja saavutusvajaduse rõhutamine on kuidagi vanamoodne. Ise veel füüsik ja psühholoog.
Blogija Ramloff on ikka huvitavaid ja läbimõeldud asju rääkinud, nii ka seekord:
Ettevaatust! Vaimne kirjandus võib olla ohtlik sinu ajudele!
selline küsimus,et sina suhtlesid selle mardnaga,mix ta äkki ära keeras?
http://www.maaleht.ee/2008/08/21/intervjuu/1623-mardna-vajame-lastetusmaksu
EELK tahab tehnikaülikooli juurde kirikut ehitada
Ahsoo? Nojah. Ei oskagi miskit öelda.
jama lugu küll!silmus tõmbub koomale üritavad tehnika ja teadusasutusele külje alla ronida.loodetavasti ttü ei luba,see hoone ei sobi sinna mingu lasna vene kirikusse.
Veel uuriva ajakirjanduse klassikat Ärielu varasalvest:
Šungiit taastab, kaitseb ja ravib, Aive Antsov, Umbluu-preemia kandidaat
Nobeli preemia väärilisi pärle on tekstis väga palju, aga olgu mõni siin isuäratajaks:
Ah, ärge jurage selle abordidepressiooni ümber. Muidugi võib süütunne aidata kaasa depressiooni tekkimiseks nii abordi, onaneerimise, liigse kehakaalu, viletsate hinnete või ükskõik mille taolise pärast. Abordivaenulikus ühiskonnas / subkultuuris üles kasvanud inimesel ilmselt suurusjärkude võrra tõenäolisemalt. Mistõttu on niisugused teaduslikud uuringud, nagu ülal tsiteeritud, minu meelest kaheldava väärtusega.
Ühesõnaga siin ma annaksin küll hääle igasugu nähtusi sotsiaalsete põhjustega seletava koolkonna poolt, mida ma tavaliselt ei tee.
Šungiit??? Vene kroonus räägiti veel sellisest asjast nagu shlangiit…
Uuring: viiruki põletamine võib suurendada vähiriski, PM Tarbija24
49 aastat võitlust depressiooniga, Agnes Männiste, SLÕhtuleht
Lugu veidi ka sellest, kuidas usk libaravitsemisse võib kujuneda.
[… palju aastaid edasi …]
Mina saan nii aru, et inimene saab ikkagi ka psühhiaatrilist abi ning seda täiendavad kehalised harjutused. Ning peale selle tegeleb reiki ja vabastava hingamisega. Ravi seisukohast peaks sellega kõik korras olema, st. ta ei ole tõenduspõhisele meditsiinile ja selle nõuannetele selga pööranud. Kui tal reikist ja vabastavast hingamisest veel millegipoolest parem hakkab, siis jumal temaga.
Ma arvan, et kui kõik alternatiivsustesse kaldujad tema moodi teeks, oleks seesinane maailm palju parem paik.
Internetis tervisliku toiduna müüdavad riisikliid sisaldavad arseeni
Näide sellest, kuidas “tervislikku eluviisi” müügiargumendina kasutades hoopis jama võib naha vahele saada.
Selle shungiidijutu peale sai päris mitu korda naerma pahvatatud, mida minu karastunud närvide puhul esineb juba üsna harva
Pärleid:
ja see
on ikka täielik klassika. OEH
Mina viibin suure osa päevast arvuti taga istudes, ei tea, kas pean tooli peale selle püramiidi panema? Valus istuda vist veidi.
Vaat kui intelligentne püramiid. Kümme päeva korjab saasta sisse ja siis kui üheks tunniks välja viia, teab end kohe puhastada ja tühjendada.
Mis klassist alates õpilased sellise totruse peale naerma hakkavad?
Martin kirjutas:
Täpsemini, see illustreerib, et leidub inimesi, kes ajavad tervislikku toitumist ja toitumise alternatiive omavahel segamini.
Huvitav, kuidas arseen konkreetsete kliide sisse sai ja kas ta sedasama rada mööda ka muude toiduainete sisse pääseb?
See on juba pahaks kombeks saanud, aga New Scientist’i originaalartikkel on oluliselt informatiivsem, kui Postimehe terror.
Kunagi leidsin Postimehe tehnilistest-teaduslikest artiklitest tunni aja jooksul nii palju vigu, mis olid põhjustatud valesti tõlkimisest, valede järelduste tegemisest ja lihtsalt konkreetsetest faktidega eksimistest, et korjasin artiklite lingid kokku ja tegin väikese kokkuvõtte kõikidest vigadest ja saatsin paarile toimetajale vms maili, mille peale mulle vastati stiilis “kui ei meeldi, siis kirjuta ise endale artikleid”.
Loomulikult, kõik oleneb kogustest. Õhusaastatust rea elementidega – raskemetallid ja As nende hulgas – on aastakümneid üle Euroopa mõõdetud. Ja kõigesse, mis kasvab, midagi ka õhust satub.
Kriku kirjutas:
Kõnealuseid riisikliisid kasvatatakse suuremalt jaolt Aasias, mitte Euroopas. Ja usutavaid mehhanisme on teisigi:
* Mõnel pool on looduslikus vees rohkesti arseeni.
* Kliid võisid töötlemisel või transpordil saastuda.
* Arseenisaastatus võis kliidesse sattuda läbi pinnase saastatuse.
Huvitav oleks teada, kas kirjutaja on kunagi hädas olnud naabrimehest lähtuvate pahade kiirtega. Kliinilises psühhiaatrias mainitakse niisuguseid juhtumeid üsna mitut sorti.
teadusemees juurdles:
alljärgneval pildil on kujutatud klassikalist püramiidteraapia pinki IT-meestele ja teistele istuva eluviisiga inimestele:
http://www.medievality.com/images/torture/judas-cradle.jpg
loodan, et sul sellest abi oli
tegelikult kuulub eelmine vaimukus minule. tegin posti tibi arvutist ega taibanud nimesid muuta :-)
Ma lihtsalt ei saa, ma PEAN seda veel kord ütlema, et saaks naerdes magama minna.
Niisiis:
“Šungiitpüramiid tekitab enda ümber torsioonvälja, mis peegeldab tagasi geopatogeenseid kiiri.”
:))))))))))))))))))))))
Head ööd.
Mürgiseid raskemetalle leidub ka paljudes Ajurveeda taimesegudest.
See ei lähe vist eriti teemasse,aga abort 0 veregrupiga naise jaoks on ohtlik,sest iga abordiga suureneb reesuskonflikti tugevus..
Nereida kirjutas:
Jama.
Esiteks ei ole reesuskonflikt ja veregrupp 0 omavahel kuidagi seotud.
Teiseks, reesuskonflikti tekkimise riski kontekstis ei ole abordil ja sünnitusel olulist vahet.
Kolmandaks, reesuskonflikti tekkimise riski teades on võimalik seda riski medikamentoosselt vähendada.
Postimees:
* Reporter.ee: kalakasvatajate väitel tapsid Erna retke lõhkelaengud hulgaliselt kalu
* Indoneeslanna kehas kasvavad traadid
* Rootsis saadi veekoletis filmilindile
* Šveitsis amnesteeriti nõid
EPL:
* Mürgid teevad tugevaks>
jah,mida iganes,mulle rääkis niiviisi bioloog,ise ei tea midagi.
Loo moraal: Darwini aupaiste ei tee kõigist bioloogidest pühakuid või prohveteid.
Tõenäoliselt mõeldi abordi kontekstis seda, et eelnevate raseduste arv võib reesuskonflikti mõjutada, ükskõik kuidas need siis ka ei lõppeks (kas abordi või sünnitusega). Ma ei tea, kas see nii on.
Augustikuu viimases Terviselehes on Aleksander Laane juhtkirjas juttu soolalambist ja Sniffexist. Seespool on lugu Hans Kalmust – Eesti päritolu sõjategelasest ja homöopaadist, kes tegutses peamiselt Soomes.
http://www.terviseleht.ee/200829/
Paukson surnd: http://www.elu24.ee/?id=31288
tea, kas nägi ka ette?