Paljad tissid UFO-kultust teenimas

Tissid vabaks! Pilt: AFP/Scanpix

Ajal, mil osad pikale traditsioonile apelleerivad peavoolu usukultused populaarsust kaotavad, otsivad vähema kandepinnaga uskude liidrid muid viise, kuidas silma paista ja rahvast juurde meelitada. Selleks tullakse tihti välja üldühiskondlikemate sõnumitega ja varjutatakse oma tegelikke eesmärke (uute liikmete värbamine) heategevuslike, inimõiguslike ja muude usukaugemate tegevustega.

Näiteks räägivad saientoloogid oma variettevõtete kaudu nii inimõiguste kaitsest (Citizens Commission on Human Rights – CCHR) kui narkovõõrutusravist (Narconon). Katoliiklased peidavad end “elukultuuri” edendama ja võitlevad munarakkude õiguste eest ning samasooliste abielude vastu. Alternatiivmeditsiini edendajad ja vaktsiinivastased tunnevad muret valikuvabaduse üle oma ja laste tervise eest hoolitsemisel.

Ja nüüd siis paljad tissid, millest on samuti inimõigusalane teema tehtud. Õhtulehest saime lugeda, et Ameerikas pidasid naised seitsmes osariigis protestimiitinguid, et neil lubataks võrdselt meestega soovi korral paljaste rindadega ringi käia.

Vaata, kuidas naised võitlevad paljaste rindade eest!

“Kui mehed võivad palja ülakehaga olla, on ka naistel põhiseaduse järgi sama õigus, vastasel korral peavad mehed oma rindkere mingi riietusesemega katma,” kuulutab Maitreya Rael gotopless.org kodulehel.

Õhtulehes välja pandud Youtube’i videos ongi näha nii paljaste rindadega naisi kui ka rinnahoidjatega mehi plakatite ja hüüete saatel meeleolukalt meelt avaldamas.

Õhtuleht aga ei räägi sellest, kes selle liikumise algatas. Rael on tegelikult Claude Maurice Marcel Vorilhon (s 1946), endine võidusõitja ja sportautodest kirjutav ajakirjanik, nüüdne usujuht, kellele ilmselt siis meeldivad naiste paljad rinnad niivõrd, et üritab sellest lausa omaette rahvaliikumise tekitada.

Raeliidid usuvad, et elu maakeral on tarkade maaväliste poolt loodud ja toodud. Rael ise on varustatud erilise teadmisega selle kohta, kes selle taga on ja kuidas need asjad omal ajal käisid. Suured usujuhid nagu Mooses, Jeesus, Muhamed ja Buddha on samuti tulnukate poolt saadetud. Üleloomulikku jumalat raeliitide panteonis ei ole, aga usk tulnuk-rasside kõigeväelisusse täidab seda kohta päris hästi.

2002. aastal rääkisid üleilmsed meediakanalid sellest, et raeliidid olla inimese klooninud. See väide ei ole mingit kinnitust leidnud. Laialdasemat elevust on tekitanud ka nende vabad vaated seksile ja sellekohased ettevõtmised. Näiteks kui Kanada katoliiklikesse koolidesse keelati kondoomiautomaate paigaldada, organiseerisid raeliidid Operation Condom-i, mille käigus jagati katoliiklike koolide õpilastele kümneid tuhandeid kondoome. Veel on nad asutanud rahakogumisfondi Clitoraid, mille varadest saavad mutileeritud suguelunditega inimesed taastusoperatsioone teha. Selle fondi tegeliku edukuse kohta puuduvad mul andmed.

Oma tulnuk-muinasjutte vürtsitavad nad teadetega tänapäevase teaduse eesliinilt, kloonimine ja geenitehnoloogia nende hulgas. Olles filosoofiliselt materialistid usuvad nad sellegipoolest, et meele treenimise kaudu on võimalik saavutada telepaatiline side Elohimi super-ufonautidega.

Alguse sai Vorilhoni üleilmne missioon sellega, kui ta 1973. aastal kohtus Prantsusmaal mingis vulkaanis oliivikarva ja 1,20-meetri pikkuste tulnukatega, kes teatasid, et just nemad on meisterdanud inimese DNA oma näo järgi. Eesmärgiks on rahu maailmas, rajada tulnukate saatkond Jeruusalemmas ja saavutada isiklik surematus kloonimise ja muu teaduse abil.

Claude VorilhonOtsisin, mis ma otsisin, aga erilist kompromiteerivat kriitikat nagu usukultuste ja nende juhtide kohta muidu hunnikutes leida on, Raeli puhul kuigi palju pole. Mõni on leidnud viiteid antisemitismi, rassismi, fašismi, pedofiilia, seksuaalse ärakasutamise, liiderdamise suunas, aga need süüdistused pole kuigi pikaks ajaks külge jäänud. Ajupesu ja lähedaste üksteise vastu manipuleerimine pealekauba. Kohtuasju ja sõnasõdu on Vorilhonil ette küll tulnud ja need olid ka põhjuseks, miks ta Prantsusmaalt Kanadasse kolis. Kuid veidraid uskumusi, mida teaduse rüüga riietada püütakse, jagub neil küllaga.

Kokkuvõte
Totrad uskumused, põhjendatagu ja ilustatagu neid kuitahes (pseudo)teaduslike seletustega, on potentsiaalselt ohtlikud isegi siis, kui väliselt korraldatakse üritusi, mis otseselt küll sekti uskumustega seotud pole ja apelleeritakse üldinimlikele väärtustele (heategevus, inimõigused, seksuaalne eneseväljendusvabadus jne). Oht peitub peamiselt selles, et võttes omaks sektispetsiifilise absurdsuse, hakkab see inimese mõistust ja arusaamu seestpoolt närima ning piir muinasjutu ja reaalsuse vahel hägustub. Lisaks pingestuvad lähedaste vahelised suhted ja karismaatilise liidri korral on oht saada vaimse, seksuaalse väärkohtlemise ohvriks.

Üks teine UFO-kultus nimega Heavens Gate jõudis ajalehtede esikülgedele sellega, et selle liikmed tegid massienesetapu lootusega jõuda Hale-Boppi komeedi taha varjunud UFOnautide laevale ja seeläbi päästetud saada.

Igasugused täpsustused on teretulnud.

4 Replies to “Paljad tissid UFO-kultust teenimas”

  1. Arvutiteadlane, endine astronoom ja suhteliselt asjalik ufoloog Jacques Vallée (kes on nähtust sisuliselt uurinud kui folkoori, näiteks et see on sama nähtus kui usk päkapikkudesse) on mitmes raamatus kirjeldanud ameerika ufo-kultuuri telgitaguseid: kuidas tulnukate väidetav ideoloogia sarnaneb natside omaga ning kuidas tulnukate väidetav tehnika ja sõnum inimkonnale on aja vältel muutunud (Dimensions, e k allakirjutanu tõlkes 1993 vist pealkirjaga Teine reaalsus); samuti peaks ta raamatus Messengers of Deception (mida ma lugenud ei ole) olema ufokultustest pikemalt; raamatud Confrontations ja Revelations käsitlevad samuti. Neis on näiteks arutletud vandenõuteooriat „USA valitsus teeb tulnukatega koostööd” (Vallée olevat kiusanud tõsimeelseid ufoinimesi küsimusega, et aga kuhu pannakse väidetava maa-aluse hiidlabori jääksoojus, mis peaks ju isegi Landsati piltidelt paistma) ja vist ka sihilike psühholoogiakatsete tegemist eesmärgil jälgida ühiskonna reaktsiooni. Huvitav lugemine, ja viimases kahes raamatus päkapikkudest palju ei kirjutata ☺

  2. Saab ka teistpidi. The Sun, kelle ekspertiisi nende kuulus kolmas lehekülg kinnitab, pajatab:

    Haribo’s MAOAM sour candy uses illustrations of lemons, limes and cherries.

    […]

    Mr Simpkins of Pontefract, West Yorks, said: “The lemon and lime are locked in what appears to be a carnal encounter. The lime, who I assume to be the gentleman in this coupling, has a particularly lurid expression on his face.

    Artikkel koos mahlakate piltidega on siin.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga