“SOOMLASED KINDLAD: seagripivaktsiin põhjustab narkolepsiat!”
Ühe seagripi vaktsiini — Pandemrix — teemal kirjutab Katrin Väljataga.
Head lugemist ja kommenteerimist.
Martin V
Mind ajendasid seda lugu kirjutama Õhtulehes ja Eesti Päevalehes ilmunud artiklid-uudisnupud Pandemrix-vaktsiini ja narkolepsiajuhtumite seoste kohta. Mõlemad väljaanded kajastasid meie ülemerenaabri Soome tervishoiusüsteemi tegevust ses osas. Tuginetud on Eestiski populaarse päevalehe Helsinkin Sanomat (ehk Hesari) artiklitele, vähemalt niipalju, kui artiklite tekstist viiteid leida võib.
Kuna Eestis ei ole seoses Pandemrix-vaktsiiniga narkolepsia juhtumeid esinenud, siis ei ole siinne meedia kajastanud sündmusi, mis seoses sellega Soomes alates eelmise aasta sügisest aset on leidnud. Pandemrix-vaktsiini kasutamise lõpetamiseks andis Suomen Terveyden ja Hyvinvoinnin Laitos (THL, Tervishoiuamet) soovituse 24. augustil 2010 (1). Seetõttu on mõttetu ajakirjanduses avaldada väikeseid mittemidagiütlevaid uudisnupukesi, mis teema kohta lugejale midagi rohkem ei ütle, kui ainult seda, et on (olevat) leitud seos narkolepsiajuhtumite ja nimetatud vaktsiini vahel. Kogu vahepealne tegevus, asjatundjate seisukohad, täiendav info on meie lugejale tundmatu. Juhiksin tähelepanu ka sellele, et 01. veebruaril 2011 avaldatud töörühma raport oli VAHERAPORT (mida Eesti Päevalehe 01. veebruari uudisnupus on unustatud mainida, ning seda on nimetatud raportiks, jättes lugejale mulje lõpptulemustest), ning lõplikke tulemusi on oodata alles millalgi 2011. aasta augustikuus (vt THL pressiteade, viide eespool).
Ometi tõttas Eesti meedia juba jaanuaris avaldama artikleid, milles väideti, justkui oleks Soomes keegi autoriteetne isik juba teatanud, et Pandemrix põhjustab narkolepsiat. Sellist väidet pole aga keegi Soome asjassepuutuvatest spetsialistidest esitanud – olles uurinud läbi hulga Soome meedias ilmunud artikleid, näeme, et erinevate töörühma liikmete jt asjassepuutuvate isikute suust on kõlanud seisukoht, mille kohaselt Pandemrix-i nimeline H1N1 viirustüve poolt põhjustatud grippi (ehk nn seagrippi) ennetav vaktsiin võib (koos muude teguritega – viiruse endaga nt – koosmõjus) suurendada narkolepsiasse haigestumise riski. Ja seda loeme välja ka 01. veebruaril ilmunud vaheraportist. Mitte nii, nagu ilmus 31. jaanuari Õhtulehes: „Soomlased kindlad: seagripivaktsiin põhjustab narkolepsiat!“
Esimene viga – mitte mistahes vaktsiin, vaid Pandemrix. Teine viga – ei põhjusta, vaid suurendab riski koosmõjus teiste teguritega. Kolmas viga – puudub viide allikale. Et Hesari kirjutab, see pole veel viide – oleks kena saada link, või vähemalt kuupäev, autor – midagi, mille järgi artiklit üles otsida. Millisest artiklist pärineb see tekst, et lugeja saaks hinnata, kas artikli autor on üldse originaalteksti õigesti edastanud? Ja ei ole, tundub – nädal varem Õhtulehes ilmunud Pandemrix-teemalises artiklis (2) pandi THL-i peaarsti suhu väide, justkui oleks tema arvates Pandemrix narkolepsia põhjustaja. Tegelikult olid Helena Nohyneki sõnad ilmselt taas kord „… võib olla seos.“ Muidugi, raske on kommenteerida, kui ei tea, millisest Helen Nohyneki arvamuseavaldusest ning millisest artiklist lõik võetud on (siinkohal puudub artiklis isegi viide väljaandele). Ainult et antud loo autor ei leidnud ühtegi artiklit, kus Nohynek (enne vaheraporti ilmumist!) oleks väitnud kindla põhjusliku seose olemasolu vaktsiini ja narkolepsia vahel. Ja üldse – miks tsiteeritakse Hesarit (mis on muidugi hea ajaleht), aga jäetakse kahe silma vahele THL-i AMETLIK pressiteade, mis on põhjalik ja ülevaatlik ning koostatud spetsialistide poolt? THL-i kodulehel on kättesaadav ka vaheraport tervikuna (3).
Neljas viga – kajastatud pole varasemaid artikleid ja teadaandeid Soome meedias, kust Eesti lugeja saaks olulist lisainformatsiooni. Näiteks saaks lugejat informeerida sellest, et Soomes anti soovitus loobuda Pandemrix-i kasutamisest THL-i poolt eelmisel sügisel (vt viide 1), kuna selle vaktsiiniga vaktsineeritutel esines tavapärasest märgatavalt suurem haigestumus narkolepsiasse. Sarnane olukord oli lisaks veel ainult Rootsis ja Islandil, kuna teistes riikides esines vaid üksikuid narkolepsiajuhte. Islandil suurenes samal ajal haigestumus narolepsiasse ka vaktsineerimata lastel (vt THL-i pressiteade, 4). THL-i pressiteatest selgub ka, et Pandemrix aitas vähendada gripist põhjustatud surmasid ja intensiivravi vajadust. Vaktsiini levitati ja kasutati üle kogu maailma, ja mujalt on teada vaid üksikud narkolepsiajuhtumid. Seetõttu ei ole Euroopa Ravimiagentuur keelustanud Pandemrix-i kasutamist, uuringud on veel pooleli (5). Nii on ka Soome Pandemrix-uuringute töörühma juht ütelnud, et neil kolmel riigil peab olema narkolepsiajuhtude olulise tõusu taga mingi ühendav tegur (6). Mis – seda saab ehk teada lõppraportist. Samal ajal on Suurbritannias taas asutud kasutama Pandemrix-it. Suurbritannias on seagrippi sel gripihooajal (2010/2011) praeguseks surnud ligi 200 inimest, neist ligi 20 lapsed (vt eelmine viide).
Huvitav on ka ehk teada, et Soome narkolepsiauurijad kartsid H1N1-viirust juba enne selle leviku ja haigestumise pandeemiliseks muutumist. Nimelt on antud viirustüvi nende sõnul sarnane viirustüvega, mis 1918. aastal nn hispaania gripina üle maailma pühkis, tappes miljoneid inimesi. Selle pandeemiaga kaasnes samuti rohkelt narkolepsiajuhtumeid (7).
Lõpetada tahaksin millegi inimliku ja igaühele lähedasega. Minu kodukohas ja minu tutvusringkonnas on palju lapsi sel talvel haiged olnud, vaevelnud pikalt ja mõni ka mitu korda järjest kõrges palavikus. Nende vanemad aga veedavad aega Internetis vaktsiinivastaseid kommentaare jagades ja vahetades. Kui eelmisel, 2009. aasta sügisel esimest korda ennast ja oma lapsi gripi vastu vaktsineerida lasin, siis küsis üks tuttav kõvera muigega: „Noh, otsustasite meditsiini usaldada, jah?!“ Jah, otsustasin, vastasin ma talle. Mul ei ole senimaani oma 35 eluaasta jooksul olnud põhjust meditsiini mitte usaldada (halva iseloomuga meditsiinitöötaja ei tule põhjusena arvesse, samuti on selge, et iga ravi ei saa alati, 100% juhtudest, olla tulemusrikas). Kahju, et meie meedias avaldatavad artiklid (need ebaprofessionaalsed, pealiskaudsed, lohakad) tekitavad inimestes asjatuid hirme ja usaldamatust arstide suhtes. Kaks gripiperioodi järjest on mul olnud rõõm tervetest lastest ja tervest iseendast. Jah, vaktsineerimine ei ole veel kõik. Olulised on ka terved eluviisid, korralik toit, sport. Aga minu jaoks on ka selles vallas autoriteediks eelkõige ikkagi arst, oma ala spetsialist, kellel on inimeste raviks vajalikud teadmised ja kogemused. Ma olen näinud, kuidas inimesed oma tervise ja raha nn alternatiivmeditsiiniga tuulde lasevad, mängides enda ja lähedaste kõige kallima varaga (tervisega, nii psüühilise kui füüsilisega) vene ruletti. Kas paremast ajakirjandusest oleks ehk siinkohal abi?
Viited:
1. Terveyden ja hyvinvoinnin laitos suosittaa Pandemrix-rokotusten keskeyttämistä
2. Ohtlikku seagripivaktsiini jagatakse Eestis tasuta
3. Kansallisen narkolepsiatyöryhmän väliraportti 31.1.2011
4. Pandemrix-rokotetta saaneilla lapsilla ja nuorilla lisääntynyt riski sairastua narkolepsiaan
5. European Medicines Agency updates on the review of Pandemrix and reports of narcolepsy
6. THL-lääkäri Sunnuntaisuomalaisessa: Lasten sikapiikki ehkä virhe
7. Narkolepsiatutkijat pelkäsivät sikainfluenssavirusta jo etukäteen
Artikkel on täiendatud versioon 01. veebruaril 2011 Eesti Päevalehele saadetud arvamusloost. Autor ei ole arst ega ühegi ravimifirma palgal.
Arvestades, kui paljud lugejad pealkirjast kaugemale ei jõua ning google otsingul otsustatakse samuti pigem viidete arvu üle, siis äärmiselt halvasti valitud pealkiri:(
EPLs on oluliselt parem.
See juhtum tuleks meeles pidada ja kirjutada nt propaganda ajalukku, peatükki „Kuidas moonutada teavet”.
Harold Dwight Lasswell kirjutas 1927 väga õpetliku raamatu „Propaganda Technique in the World War”, kaevumürgitamise ja lastetapmise lood kõik sees. Tartu vorstivabriku linnalegendi teket ja arengut on kirjandusmuuseum uurinud lausa teaduslikult.
Teine õpetlik raamat on „How to Lie With Statistics”, kust saab teada, et ega inimesed ju statistikas protsente vaata, vaid ainult nende tähendusi: nt kirjutatakse „2% inimestest, kes käivad meelt avaldamas, saavad infarkti”, aga loetakse: „Inimesed, kes käivad meelt avaldamas, saavad infarkti”. Paha lugu, kui lugeja eest on selle loogikavea juba ajakirjanik ära teinud.
Andres Valdre ütles:
Säärane julge väide väärib allikat. Allikas on siin:
Skeptikutele pakub kahtlemata huvi ka väärmälu fenomen:
E. Kalmre raamat vorstivabrikust on väga hea ja soovitatav raamat.
Muide, kes teab, mis on praegu sel kohal, kus omal ajal pidi olema olnud too vorstivabrik?
Ka see artikkel on ise üksnes sõnadega mängimine. Võtke näiteks lause “ei põhjusta, vaid suurendab riski”. Raporti andmetel kergitas vaktsineerimine 4-19-aastaste noorte narkolepsiasse haigestumise riski üheksakordselt.
jokk
Heido ütles:
No aga need on ju väga erineva tähendusega laused. Peab olema väga “mängulise” mõtlemisega, et neid samatähenduslikuks pidada.
laused -> väited
Soola ja Turu tänava ristis on tänapäeval loomulikult kebabiputka ja kabanossijaam. Mis muu seal olla saakski?
Meditsiiniteaduse poolt veel rikkumata inimene loeb nendest raportitest välja täpselt selle: põhjustab narkolepsiat.
Nii nagu külmetamine põhjustab kopsupõletikku (tegelikult tõstab lihtsalt haigestumise riski) …
Selge, et see pannakse ümber teaduslikku slängi ja igasugused skeptikud hakkavad igast sõnast kinni, et oma armsate ravimifirmade huve kaitsta.
Selge on juba praegugi see, et kogu see narkolepsia lugu mätsitakse nende firmade poolt ilusti kinni, seda muidugi jällegi skeptilise targutamisega rikkumata mõistuse poolt.
Mõiste surm gripi läbi muuseas on üks viimase aja leiutisi.
Varematel aegadel SURDI LIHTSALT KOPSUPÕLETIKKu, nüüd tõstetakse lahtreid kõvsti ümber …
Nüüd on nendest saanud siis gripisurmad, et käivet tõsta…
Nii võib nohussegi ära surra, kui mingi ulmenohuravi leiutatakse, mis kõvasti pappi kokku kühveldaks…
Ja peale seagripi muudesse grippidesse ei tikuta üldsegi surema.
Kopsupõletikku surrakse aga sageli mitte seetõttu, et see on põhjustatud gripi poolt, vaid seetõttu, et batsillid on kõik kenasti antibiootikumide resistentsed ja see jälle on saavutatud ohjeldamatu antibiootikumide tarvitamisega, k.a. veterinaarias.
Vaktsiinidega on veel üks hea asi: kuna neid süstitakse tervetele inimestele, siis ei pea neil mingeid toimeid üldse avalduma. Koguni gripi eest ei pea eriti kaitsma, piisab lausest – vähendab haigestumise riski. (kõrvaltoimed aga mätsitakse kinni). Neid on hea arendada, ravimid peaksid ravima haigust, vaktsiinidega seda ohtu ei ole.
Terveid inimesi on ka rohkem, see on suurem turg ja hea paanika abiga turustada.
Ravimit ei saa teha kohustuslikuks tervele inimesele. Vaktsiini saab. Jälle mis ilus asi…
Ainuke probleem vaktsiinidega on see, et kohtades, kus neid tõesti vaja, nagu ntx difteeria, on neid ka vaja, aga see turuosa enam pappi juurde ei genereeri. Turuosa saab aga paanikat müües kõvasti tõsta ja appi võtta ka suht. ohutumad haigused, mida peaks pigem ravima tablettidega, siis kui just ollakse haiged, mitte kiusama ja psühholoogiliselt ruineerima hirmudega terveid …
Tervemõistuslikud skeptikud võiksid enamik aega mitte tegelda hirmude külvamisega, tervete psühhruineerimisega, ravi vajatakse siis, kui ollakse HAIGE. Minu arvates kogu vaktsiintööstuse praegune suurem ämber ongi selles, et üritatakse juba terveid ka haigeks vaktsineerida ja see on piir mis piir. Hea asi on tegelikul totaalselt oma hämamistega ja marketingi juttudega tegelikult vussi keeratud ja sellest on kahju.
Jap, vorstvabriku kohal on McDonalds :)
Bakteriaalset ja viiruslikku kopsupõletikku niimoodi ühte patta panna võib tõesti ainult täielikult “Meditsiiniteaduse poolt veel rikkumata inimene”.
Ma õnnetuseks ei ole meditsiinist päris rikkumata inimene ja tean suurepäraselt, mis asi on bakteriaalne ja viraalne kopsupõletik.
Kuid mis alusel meditsiininprofessor Kriku võtab väita,
et seagripi surmade puhul on alati viraalne kopsupõletik??
või professoriga ekvivalentharidusega, vähemalt Mardnalik ülbus paistab vastulausest välja??
Ja kui oli bakteriaalne, siis mis alusel võtab Kriku väita, et ei surdud seagrippi, et surdi hoopis kopsupõletikku?
turundust see ju ei tõsta…
muuseas, mis kredentiaalid sul on, mina olen füüsik.
laiamine oma haridusega räägib pigem vastupidist keelt, et on väike kompleks, et enda omast äkki väga ei piisagi.
@Sekeldaja:
Kui siin oleks “Like” nupp, siis ma seda litsuksin.
Sekeldaja ütles:
Peamine bakteriaalse kopsupõletiku tekitaja on pneumokokk (Streptococcus pneumoniae). Eestis vanale heale penitsilliinile resistentseid pneumokokkide tüvesid praktiliselt ei esine. Penitsilliin on jätkuvalt väga hea bakteriaalse kopsupõletiku ravim.
Inimesed on gripi ja kopsupõletiku tõttu intensiivravile sattunud ja ära surnud eelkõige selle tõttu, et kopsukoes olev gripiviirus hävitab kopsusombu ehk alveooli membraani ning vereplasma pressib ennast alveooli, kops niiöelda “upub” ära.
Sekeldaja ütles:
Stanfordi ülikoolil on sihuke tore veebileht: The Influenza Pandemic of 1918. Ehk väärib lugemist. Ja ehk ei aja Sekeldaja siis enam hispaanlasi sigadega segamini, kui “viimase aja” gripiepideemiate ajakirjanduslikke nimetusi üksteisega võrdleb.
Heido ütles:
Põhjustamine ja kaastegurina riski suurendamine on kaks väga erinevat mõistet.
Saadaolevaid andmeid nähes võib näiteks kahtlustada, et teine oluline tegur on mingisugune geneetiline iseärasus, mis Põhjamaade inimeste seas oluliselt rohkem levinud on kui mujal maailmas. Kui nii ongi, on võimalik, et inimestel, kellel toda geenialleeli ei ole, ei ole Pandemrixi ja narkolepsia vahel mitte mingisugust seost. Aga kahtlustuste kinnitamiseni (või ümberlükkamiseni) avaldub see statistilises mõttes hägusa, laiali määritud riskina.
Liina ütles:
Nii et sa oled siis vaktsiinivastane ka? Hea teada.
Sekeldaja ütles:
Niisiis, oletame, et meil on suur ja lai maailm, palju inimesi sees. Ühel ilusal päeval tuleb külanõid ja teatab, et ta on välja töötanud erilise loitsu, mis küll ühtki haigust ei ravi, aga vähendab haigusse Vastik Nakkav Sündroom jäämise riski.
Sekeldaja üritab väita, et külanõia väidet ei ole võimalik kontrollida. See ei vasta tõele; sedalaadi väidete kontrollimiseks on olemas üsna lihtne statistiline vahend. Võtame hulka inimesi, kelle kohta on põhjust arvata, et neil on nullist mõõdetavalt kõrgev VNS’i jäämise risk, kuidas iganes seda ka hinnata saaks. (Elavad talvisel ajal põhjapoolkeral? Evivad homunkuluse-kujulist maksa? Kannavad kumbagi kõrva teisel pool pead?) Nüüd jagame need inimesed juhuslikult kahte enam-vähem võrdsesse gruppi, ühele poolele loeme peale külanõia väljatöötatud katsetatava loitsu, teisele poolele loeme peale teadaolevalt inertse ilma igasuguse toimeta loitsu. Pimenduse huvides jääb katsealustele ütlemata, kumma loitsuga oli tegemist. Kui vähegi võimalik, jätame katsetajatele ka ütlemata. Näiteks võib loitsu lugeda ja püha nõianaadi manustada tehnomaagiline hampelmann, kellele laborant ampullid vöötkoodistatuna sisse laadib ise teadmata, mis millises on.
Nüüd ootame katseprotokollis ettenähtud ajavahemiku ja loeme haigestunud mõlemas grupis kokku. Kui me oskame VNS’i haigestumise tõenäosust modelleerida, saame mudelijärgset riski võrrelda tegelikult realiseerunud riskiga. Otse loomulikult tasub võrrelda ka riskide erinevust pärisloitsu ja platseeboloitsu saanud katsealuste rühmade vahel. Kui osutub, et tuhandest platseebot saanud katsealusest haigestus VNS’i kolmsada, aga tuhandet külanõia uut loitsu saanud katsealusest ainult viiskümmend, siis on see üheks tõendiks, et külanõia uuel loitsul on tõepoolest Vastiku Nakkava Sündroomi vastane toime olemas.
Sekeldaja ütles:
Mh, tabletoteraapia?
Või süstlafoobia.
Ma mõtlesin, et võib-olla Sekeldaja ettekujutuses tuleb arstide konsiilium kokku ja hakkab vaidlema, kas patsiendi grippi tuleks ravida tableti, süstla või tilguti abil.
Emotsionaalsel tasandil on väga mõistetav, miks inimesed pigem nõustuvad ajakirjanikega, kes esmalt tekitasid ajakirjanduses suure seagripipaanika, lugedes järjest üles iga surnud inimese – kui siis mõni bioloogiamagister juhtis tähelepanu, milline on meil iga-aastane tavapärane statistika ülemiste hingamisteede haigustesse surnud inimestest ja et sellega kõrvutades ei näita viirus kõrgemat letaalsustaset (seda rääkisid meedias ka arstid, et paanikaks pole põhjust) – siis olid kommentaarid üldiselt sellised, et valitsus plaanib tegelikult hävitada terve Eesti rahva, vaktsiini meile ei tooda, kus on Ansip jne.
Kui siis selgus, et surm ei tule, oli reaktsioon jälle kummaline – meid on petetud! Raha on tuulde visatud, inimesed ei surnudki massiliselt! Kui palju kirjutati sellest, palju meil raha vaktsiinile kulutati ja kui palju sellest ära kasutati? Palju…. ja kommentaarid olid, et loll valitsus, loll minister – olime küll targemad kui Soome (kus idiootidest ja vandenõulastest valitsus ja tervisetöötajad kulutasid hirmsasti raha ja lollid inimesed seisid vaktsiini järel sabas), aga ikka liiga palju raha kulutati, eks see ikka kurjade firmade tasku läks.
Mõttetu oli viroloogidel ja epidemioloogidel ja perearstidel rääkida, et tuleb olla valmis halvemaks. Et me ei oska prognoosida viirustüve käitumist täpselt ette, me peame lähtuma varasematest kogemustest. Et tänapäeval on inimeste liikulkemine maailmajagude ja mandrite vahel nii tihe ja kiire, et potentsiaalselt kõrge letaalsusega haigustekitaja levikule tuleb kiiresti reageerida. Sellest ei ole keegi eriti rääkinud, see on minu enda mõte – kui oleks käiku läinud halvem stsenaarium, siis oleks tagantjärele öeldud – Eestis ei saadud hakkama. Soome sai nö tuleristsed, õppuse, kuidas edaspidi tegevust paremini korraldada. Meil ei ole midagi üritatudki korraldada.
Nüüd jätkub pealiskaudse ajakirjanduse paraad sellega, et väärtõlgendatakse Soome THL-i töörühma liikmete sõnu, produtseeritakse taas sensatsioonilisi pealkirju, mis inimesi klikkima ja lehte ostma panevad, ja ei mõelda raasugi sellele, et taolise desinformatsiooniga kahjustatakse inimeste võimalust ise teha kaalutud otsuseid. “Põhjustab” ei ole kindlasti sama mis “on seotud haigestumise riski tõusuga”. “Suure tõenäosusega” ei ole sama, mis “soomlased on kindlad!”. See ei ole vaid sõnamäng – nii võib tunduda sellele, kesharjunud suvalist jama suust välja ajama ja mitte mõtlema sõnade tähendusele. Ja allikakasutus – THL-i ametliku raporti asemel kasutada populaarse päevalehe artikleid, on samuti kummaline.
Soome tervishoiuameti otsus peatada vaktsiini kasutamine oli kindlasti õigustatud. Põhjendatud oli ka EMA otsus üleüldist keeldu lõplike tulemuste saamiseni mitte kehtestada. Küsimus on aga selles, kas inimesed oskavad hinnata allikate usaldusväärsust. Kas sa usud nõida, kes ütleb, et sul pole kalduvust A-hepatiiti nakatuda, ja jätad…
Kas sa usud nõida, kes ütleb, et sul pole kalduvust A-hepatiiti nakatuda, ja jätad Egiptusse reisides süsti tegemata? Või küsid nõu arstilt? Kui valid esimese variandi ja sul veab, oled tänulik nõiale ja kiidad teda taevani, ja su sõbrad järgivad su eeskuju. Kui ei vea, aga oled kaljukindel uskuja, selgitad oma õnnetust väikese kõrvalekaldega – no ega tema ka alati 100% täppi ei pane. Kui oled kahtleja, saddad nõia kuu peale ja enam sinna ei lähe. Kui aga arst nõu annab, võid kindel olla, et ta ütleb sulle, millise riskiga piirkonda sa reisid ja kas sul sellest lähtuvalt oleks mõttekas süst ära teha. ja kui sa seda ei soovi, oskab ta sulle ikka head nõu anda, kuidas haigestumist parimal viisil vältida.
Üks asi veel. Ma ei saa jätta mainimata, et oma päris pikkade ja mitmekülgsete õpingute käigus olen selgeks saanud ühe väga olulise asja. Võib-olla kõige olulisema üldse. Ma olen õppinud mõistma oma teadmiste piiratust ja usaldama oma ala spetsialistide teadmist ja kogemust. Ma olen selgeks saanud selle, et ilma süstemaatiliste ja korrastatud õpinguteta, millega käib kaasas praktiline erialane tegevus, ei ole võimalik üht valdkonda vallata, loe sel teemal kodus läbi nii palju raamatuid kui tahes. Puudu jääb eelkõige seostatusest, erinevate nähtuste põhjuste ja tagajärgede seoste mõistmisest. Seetõttu ei tõtanud ma juba ülikooliajal õppejõule Newtoni III seadsue omapoolset tõlgendust anda või erirelatiivsusteooriast oma nägemust esitama, vaid usaldasin nende kirjapannud teadlaste kompetentsi. Seega ei võta ma sõna nt viiruste kapsiinvalkude teemal, milles ma ei ole spetsialist. Aga kuidas gripiviirus levib, organismile mõjub ja kuidas surma põhjustab, sellest on 2009. aasta Horsiondis ja Eesti Looduses mitmeid artikleid.
Mina arvan, et emotsionaalsel tasandil juhtub pärast agressiivset turunduskampaaniat see, mis peab juhtuma – niinimetatud vandenõulisuse või lihtsamalt öeldes umbusu tohutu tõus.
Ma ainult tervitan sellist vaatenurga kasvu hoolimata sellest halvast, et ka nõia Nastjat hakatakse enam lugema.
Lihtsalt see on valimiskampaaniate loogika, turundusstrateegiate järelm. Kui ei taheta ausat turundust teha, siis valijad kohanduvad ja tulemid on üsna raskelt ennustatavad.
Ekspert võib mulle valetada üks kord. Ma ei usu seda eksperti aga seejärel mitte enam 1 kord, vaid rohkem, vähemalt 9 korda.
See on ümbepanek põllu narrimise lausest ja see kehtib, sõltumata sellest, kui ägedalt mingi kampaania käib.
Muuseas, ka lause penitsilliini imetabasest mõjust Eesti kopsupõletike ravil väärib korralikku kontrolli. Küsin oma perearstilt igal juhul järele, kas ongi Eesti kopsupõletikud mujal ilmas toimuvatega võrreldes midagi täiesti erandlikku.
ja kuidas nad ikkagi õnnestub tavapenitsilliniga välja ravida.
Vähemasti minu kogemused meedikutega ütlevad, et väga nad seda penitsilliini ravitoimet ikkagi ise ka ei usu, et sageli alustatakse kohe kibedamatest antibiootikumidest….
Soomlased lõpetasid vaktsineerimise kõnealuse vaktsiiniga, nende jaoks on “suurendab tõenäosust” piisav põhjus.
Minu jaoks ka.
Mind paneb imestama eelkõige see toon, millega tembeldatakse ullikesteks kõik, kes selle pärast muret tunnevad.
Soome ühiskond on ilmselt hoopis teistsugune, hoolivam. Neile on piisav põhjus vaktsiini kasutamise lõpetamiseks, kui on tõdetud seost vaktsiini ja narkolepsia vahel, teaduslikku tõde võib hiljem selgitada.
Meile ilmselt siis mitte. Põhimõtteliselt Ida-Euroopa/Venemaa mentaliteet. Sobib hästi muude indikatsioonidega:D
Tsitaat raporti kokkuvõttest:
Kaiken
kaikkiaan havaittu yhteys rokotteen ja narkolepsian välillä on 4 -19-vuotiaiden ikäryhmässä niin
selvä, että mikään muu taustalla vaikuttava ns. sekoittava tekijä tuskin voi kokonaan selittää taudin
lisääntymistä.
Propaganda?
@Sekeldaja:
Gripp on viirus mitte bakter ja antibiootikumid ei tööta viirustele. Nende vastu on antiviraalsed ained mida sa saaks pinnapealselt maha teha aga tore oleks kui sa õpiks neil vahet tegema. Tervbete vaktsineerimine ongi parem aeg ja vaktsiinis võib olla lihtsalt viiruse pinnavalke, mille vastu antikehasid moodustatakse. Uuri wikist pool tundigi immuunsüsteemist ja antikehadest enne kui selliseid väiteid teed.
katrinv ütles:
Klassikaline diskussiooniteema eetika aluskursusest: kas suure näljaga tohib pagarilt pätsi leiba varastada?
Tänapäeval on sellel uus vorm: kas pankrotiohus ajaleht tohib eluspüsimise nimel lugejatele sensatsioonimaitselist jama ajada?
Muide, Weekly World News‘ile ei pane keegi pahaks, et ta süüdimatult jama ajab. Võib-olla täidab Postimees paari aasta pärast meil just seda turupositsiooni?
Üritasin leida kui tõsised need sümptomid konkreetselt olid aga ei leidnud sellised täpsustusi.
Narkolepsia sümptomeid mõtlesin.
Sekeldaja ütles:
Oot-oot, misajast “vandenõulisus” umbusklikkus on? Nagu praktika näitab — ja nagu Katrin kirjeldas — assotsieerub vandenõuteooriate uskumine kergeusklikkusega. Vorm on siis Kes neid pisiasju nüüd nii täpselt teab, aga kindlasti susivad nad midagi! ja nad on tänapäeval enamasti mingisugune valitsusasutus, kellest kõnealune vandenõuteoreetik suurt midagi ei tea või mingisugune vähemustega assotsieeruv grupp, kellest kõnealune vandenõuteoreetik kah midagi ei tea.
Oskab keegi paari lausega ja eesti keeles öelda-mis põhjustab ühe konkreetse viiruse erinevate tüvede teket?
Sekeldaja ütles:
Miks sa ennast niimoodi piinad? Ega siis sina süüdi ei ole, et esimene ekspert pada ajas – ennast selle eest üheksa korda posijatega karistada pole ju põhjust?
Kus mujal?
Tõnu ütles:
Kes keda ullikeseks on tembeldanud?
Kas sa seda kommentaari oled lugenud?
Sekeldaja ütles:
Vanamoodne ekspert oskas asju mõistmiseks sobivalt sõnastada ja teadis olulisemaid argumente ühe või teise seisukoha poolt-vastu, mida ta siis ka esitas. Enamasti esitleti teda nimepidi, mitte eksperdina.
Moodsast eksperdist kuuleb kõigepealt seda, et tegemist on eksperdiga. Nime mõnikord ei nimetatagi.
Siis saab teada arvamuse, mida ta kuulutab. Mingite argumentidega arvamuse sihtrühma mõnikord ei vaevatagi.
Sellises olukorras saab ekspert tõesti sarnaseks usujuhiga ja küsimused usuküsimusteks.
Uskuda siis üks või üheksa või mõni teine arv kordi – see on juba tehniline küsimus.
Ehk on sellised arengud islami mõju kasvu tulemus?
Mats ütles:
Evolutsioon näiteks
Sekeldaja ütles:
Ja mis kasu on epideemia korral tablettidega ravist? Kuna haigete arv hakkab geomeetrilises progressioonis ( mittevaktsineeritud populatsioonis) suurenema, siis ühel hetkel jookseb kogu meditsiinisüsteem ressursside puudusel kinni ja võetakse kasutusele vana hea katastroofimeditsiini reeglistik. Ehk hakatakse haigeid jaotama 3 gruppi. Kerged, keskmised ja lootusetud. Tegeletakse ainult keskmistega. Ehk 5-10% suremust difteeria korral peetakse normaalseks + eluaegselt sandistuvad inimesed. Matemaatiliselt on vaktsineerimise loogika vägagi lihtne 10 inimese kerge terviserike on parem kui 1 surm. Vaidled vastu?
Sekeldaja ütles:
Ei olegi erandlik
Kogu Põhja-Euroopas (Rootsi, Norra, Soome jne) ei ole pneumokokkide penitsilliinresitentsusega probleeme ja pneumokokkinfektsiooni esmavalikuravimiks on penitsilliin. Mõnikord kasutatakse kopsupõletiku esmaravimina ka makroliidantibiootikume (nt klaritromütsiin) või doksütsükliini.
Vt näiteks lk. 14 siit.
Kohvipaksu jõllitades tundub mulle, et meditsiinist rikkumata inimesena1 on Sekeldaja kopsupõletiku ja tuberkuloosi segamini ajanud.
____________
1 See suurepärane eufemism võhikluse kohta kõlbab kahtlemata kasutada ka teistel elualadel. Edaspidi hüüame lubadeta autojuhte eksamitest rikkumata juhtideks, oskamatuid kooliõpetajaid haridusest rikkumata magistriteks ning lolle poliitikuid mõistusest rikkumata riigimeesteks.
@dig:
Jõudsin samale järeldusele… lisaksin siia veel kommentaari korras, et vaktsineerimine kui haiguste ennetamine annab olukorras, kus paljud bakteritüved on antibiootikumide vastu resistentseks muutunud, olulise eelise. Näiteks kommenteeris Soome (Soome!!!) tervishoiuminister eelmisel aastal otsust lisada Soome ametlikku vaktsineerimisplaani pneumokokivaktsiin – pneumokoki poolt põhjustatud keskkõrvapõletikud on väikelastel väga tavaliséd, ja antibiootikumidega ravitult kipuvad korduma. Nii tekib olukord, kus pneumokokitüved muutuvad kasutatavate ravimite suhtes resistentseteks. Vaktsineerimisega on võimalik seda ohtu vähendada.
Soome otsus oli põhjendatud, sest neil täheldati võimalikku seost. Ettavaatusprinstiibist lähtuvalt peatati vakstiini kasutamine tulemuste selginemiseni- Vahetulemused on käes – vanuserühmas 4-19 tõstis Pandemrix vaktsiin haigestumisriski 9 korda. Et aga nooremate laste hulgas ei olnud ühtegi juhtu, vanemate hulgas vaid üksikud, ja sama fenomeni täheldati veel vaid Rootsis ja Islandil, ei saa tegu olla vaid vaktsiini enda mõjuga, vaid koostoimes mingi muu faktoriga (nt geneetiline variatsioon). Eesti ei ole teada ühtegi narkolepsia juhtu seoses Pandemrix vaktsiiniga. Ei olnud põhjust seda keelustada, kuna teistes riikides seost ei täheldatud. Suurbritannia nt alustas selle vaktsiiniga vakstineerimist uuesti.
Nüüd, kus vahetulemused on teada, et seal on mingi tundmatu lisategur, on keelamine Eestis mõistetav – kuna meil vaktsineeriti selle vaktsiiniga vähe, ja me ei tea, mis see teine-kolmas tegur võib olla, siis ei ole mõtet lasta inimestel teadmatuses vaevelda ja võimaliku narkolepsiahirmus üldse vaktsineerimisest loobuda. Kui sarnased on eestlased ja soomlased geneetiliselt, seda ma ei tea, keeleline sugulus ei anna veel põhjust meid geneetiliselt samasteks pidada, st see geenivariatsioon (kui see on see põhjus) ei pruugi ikkagi meie hulgas levinud olla. Aga me ei tea ja pole mõtet asjatult riskida. Faktidest lähtuvalt oleks ka soomlased võinud keelata vaktsiini kasutamise vaid sellel vanuserühmal (ja ehk see peale lõppraporti valmimist lähebki nii), ja ka THL töörühma juht Terhi Kilpi ütles (enne vaheraporti ilmumist), et tema edaspidi ei soovitaks vaktsiini vanuses 4-19 patsientidele (vt viide minu postituses ajalehele Kotimaa). Lähtutakse ilmselt aga siiski ettevaatusprinsiibist – kuni teised tegurid pole teada, pole mõtet riskida ja inimesi hirmul hoida.
Mis Pevkuri muudesse mõtetesse vaktsiinide osas puutub, siis eks igaüks näitab oma taset ja meil pole ammu enam ministeeriumite eesotsas mitte spetsialistid, vaid poliitbroilerid. Soomes on hooajaline gripivaktsiin tasuta kättesaadav.
@katrinv:
Eesti ei ole teada ühtegi narkolepsia juhtu seoses Pandemrix vaktsiiniga. Ei olnud põhjust seda keelustada, kuna teistes riikides seost ei täheldatud.
Minu arvates on Soomes avastatu piisav, et ka Eestis see vaktsiin keelata. Peab siis ootama, kuni keegi knnatab.
Mis puutub narkolepsia diagnoosimisse Eestis – kui seda ei diagnoosita, ei tähenda see, et seda ei esine.
dig ütles:
maitea, minu jaoks jätavad skeptikud ullikeste mulje. minu meelest ignoreerivad nad neid rahamägesid, mida kokku aetakse vaktsiinidega – ja mis mõjutavad oluliselt kogu seda businessit. kaasa arvatud igasugu uuringuid, mida skeptikud tunduvad kinnisilmi uskuvat.
vaktsineerimise vastased suudavad tihti laiemalt asju vaadata ning mõlemaid pooli vaagida, mitte nii kitsarinnaliselt ainult ühte rauda taguda.
räägib suhteliselt meditsiinikauge inimene, kes ei tea “tõde”.
Tõnu, ma küsin uuesti, kas sa seda kommentaari oled lugenud ja kui jah, kas see vähendas natuke su muret?
Ma olen kaugel sellest, et alahinnata ootamatutest kõrvaltoimetest tulenevaid ohte ükskõik mis ravimite, sh. vaktsiinide puhul, aga kas sulle siiski ei tundu, et Eesti ajakirjandus on pandermixi puhul selle pehmelt öeldes niigi tagasihoidlikku kasutust arvestades mõnevõrra üle pingutanud?
Tõnu ütles:
See peaks seinale minema. Raamituna. Selle koha kõrvale, kus pesitseb teine meie ajastu klassik:
@Sekeldaja:
Jälle vana tuttav jutt vaktsiinivastaselt suurte rahaga tehtud trikkidest massimanipulatsioonidest ja valitsuse ära ostmisest. Ära unusta teiste äride eksistentsi. Seagripi vaktsiinile läks vist eestis 35 miljonit krooni nagu ühelt vaktsiinivastaselt lugesin.
Mõtle vahelduseks pagariärile. Kui miljon inimest ostaks iga päev 5 kroonise saia kulutaks nad nädalaga kokku 35 miljonit krooni ja aastaga üle 1,5 miljardi. Kui vaktsiinifirmad saavad selle tühise summaga nii palju maailma valitsusi kontrollida siis mida need pagariärid suudaks teha?
@Märt:
Unusta see pagariäri. Mõtle näiteks sellele, kui palju raha seebitootjad kokku ajavad. Lisaks on seebil palju rohkem ohtlikke kõrvalmõjusid ja isegi surma ja sandiks jäämisega lõppenud juhtumeid pole vähe.
@Tõnu:
Šeda, et inimene narkolepsiat põeb, on raske mitte märgata. Minu õelastel oli koolis õpetaja, kes suvalisel hetkel klassi ees kokku võis kukkuda – ta jäi jala pealt magama. Kõi teadsid, et ta põeb narkolepsiat. Lapsed lihtsalt ootasid vaikselt, kuni õpetaja üles ärkas.
@astra:
Just. Tõde on aga kahjuks selline, et ravimiuuringud ja ravimite tootmine on sedavõrd kallis lõbu, et riigklikul tasandil ravimifirmasid üleval pidada ei suudeta. Seega peavad ravimifirmad oma kaua- ja kõrgeltkoolitatud ning kitsalt spetsialiseerunud töötajatele palga maksmiseks kasumit teenima, samuti on kasumit vaja alusuuringuteks, investeeringuteks uude aparatuuri, laborivarustusse, reaktiividesse, kemikaalidesse, katseloomadesse, inimkatsete läbiviimiseks jne jne. Juba üpris lihtsa (ja hädavajaliku) laborisedame maksumus võib ületada kallimat sorti sõiduauto maksumuse. Ravimifirmade peamine kasum tuleb patendiravimitest ja toidulisandite tootmisest (needsamad, mida virnade viisi nii apteegis kui looduspoes näed – punane päevakübar, Q10 jne). Ühe ravimi väljatöötamine ja selle turuletoomine võib kesta 10 aastat ja rohkemgi veel. HIV vaktsiini pole meil senini, ja seda mitte soovimatusest inimesi päästa, vaid ülesande keerukusest ja finantside nappusest tingitult. Emakakaelavähi vaktsiin aga – kujutage ette, kui palju kallimaks läheb maksma ühe vähipatsiendi aastatepikkune ravi kõikide ravimitega tükkis, milline tulu see oleks ravimifirmale! Miks siis ikkagi vaktsiin, mida antakse vaid üks kord elus?
Kui palju lihtsam on toota mingisugust imelist toidulisandit, homöopaatilist vedelikku või imetoimega kristallripatsit, millel ei pea olema kaasas mingeid dokumente ei toime tõendatuse ega kõrval- ega koosmõjude kohta. Kokkuvõttes ka palju tulusam.
katrinv ütles:
Mind kummastab, et need “umbusklikud” tegelased on nii varmalt valmis uskuma, et narkolepsia on korraga hirmus kole haigus, mis elukvaliteedile silmatorkavalt pahasti mõjub ja samal ajal pisike ja tähelepandamatu haigus, mille esinemine ilma erilise uuringuta meditsiinistatistikas ei kajastugi. Üht selleks, et lemmik-umbluu mitterakendamine räpasemalt lõhnaks, teist selleks, et vandenõu-of-the-gaps ikka kuhugi ära mahuks.
@katrinv:
Võttes arvesse HIV-vaktsiini loomise keerukust, milline võiks olla käitumuslike ja ühiskondlike tegurite roll HIV nakkuse levimise ennetamisel (igat sorti muud sekkumised – teavitus, süstlajagamised, naiste võimestamine jne)?
Misasi on “naiste võimestamine”?
@Kriku:
Lühike eestikeelne seletus leitav siit. Pisut pikemalt sellel teemal aga Anu Kasmeli ja Andrus Lipandi raamatust Tervisedenduse teooria ja praktika I raamatust, leheküljelt 120.
Pakun, et “võimestamine” on tõlge terminist empowerment (“…üksikisikute ja kogukondade spirituaalse, poliitilise, ühiskondliku või majandusliku võimu suurendamine.”).
Kõlab nagu nende võimete suurendamine…
Säärane sõnatõlgendus annaks mõistele rinnastamine täiesti uue sisu.
Kantseliidi vene keelde tõlkimisest parema sõnaseletuse saab teksa-
urust.
“Rinnastamine” on halb analoog. “Rinnastamise” enamlevinud tähendus on nagu rindes kõrvuti ja võrdsetena seisma seadma. St. “rinnastamisel” on metafooriline seos rinde ja rinnaga olemas, aga milline on seos “empowerment‘i” tähenduses “võimestamise” ja võime vahel, jääb mulle arusaamatuks. Minu arust hea näide ingliskeelse toortõlke tulemusena tekkivast uuskantseliidist, mis pole põrmugi vähem jõle kui omaaegne venemõjuline kantseliit. Antud juhul seisneb seletus tõsiasjas, et ingliskeelne “power” on palju laiema tähendusega sõna kui eestikeelne “võime”.
Kui jutt on naistele võrdsete võimaluste tagamisest, siis nii tulekski öelda. Järgmine küsimus, mis see HIV-sse puutub?
Kui just tingimata tahetakse “empowerment‘ile” ühesõnalist eestikeelset vastet, siis peaks see olema “võimustamine”, sest ilmselgelt on “power” antud juhul võimu, mitte võime või jõu tähenduses ning märkimisväärne osa feministlikest arutlustest keskendub – mitte alusetult – just võimuküsimusele.
Aga jah, kuidas see ikkagi HIV-sse puutub?
@Kriku:
Tundub, et sa ei lugenud mu viidatud allikaid. Tegemist ei ole võimete vaid võimu, suutlikkuse, oskuste arendamisega.
Ehk et see ei ole kitsalt võrdsete võimaluste tagamine, vaid mitmete materiaalsete ja ühiskondlike ressursside suurendamisega naiste ja ka teiste ühiskonnagruppide jaoks (s.h. võim keelduda soovimatust seksist, võim osaleda otsuste tegemises, võimalus teha tasustatud tööd ja nii edasi). Lähemalt on sellest teooriast võimalik lugeda eespool viidatud allikast.
Mis on sellel pistmist HIViga nakatumisega? Seni, kuni head ja efektiivset vaktsiini välja töötatakse tuleb inimestel erinevates ühiskondades ilmselt muul moel vältida nakatumist HIV-i. Arvestades seda, et HIV ülekanne võib toimuda enamasti kas seksuaalsel teel (eriti levinud Sahara-aluses Aafrikas ja Aasias) ning Ida-Euroopas on peamiseks probleemiks süstivad narkomaanid (ülevaade Eesti olukorrast) , siis tuleb seni kasutada meetmeid mis sobiksid nii konkreetsesse ühiskonda kui võtaksid arvesse ülekandumise viisi.
Minu küsimus ongi nende meetmete rolli kohta.
@Kriku:
Võimestumine/võimestamine ei ole tuletatud mitte sõnast “power” vaid “empower” – võimu andma, võimaldama.
Ma ei tea, et seda sõna peetaks kantseliidiks, tegemist on päris pikka aega valdkonnas kasutatud tunnustatud terminiga.
Ma viitasin asjaolule, et selline sõnamoodustus on puhtkeeleliselt väär. Kui sa ütled “võimestamine”, siis on tegemist tuletisega sõnast “võime”. Kui sa ütled “võimustamine”, siis on tegemist tuletisega sõnast “võim”. Kui sa ütled, et “võimestamine” on tuletis nii “võimest” kui “võimust”, siis teed sa eesti keelt oma suva järgi ümber inglise keele eeskujul, kus “power” tähendab tõepoolest neid mõlemat. Seda nimetataksegi toortõlkeliseks kantseliidiks.
Ja sõna “empower” on ilmselges seoses sõnaga “power“. Kui sa tahad öelda ühe sõnaga “võimuga varustama” või “võimuks muutma”, siis pead eesti keeles ütlema “võimustama”.
Ja kui pikka aega see väärkeelend siis käibel on? Kes selle käibele lasi?
Liina ütles:
Ja kuidas puutub sellesse kõigesse naiste võimustamine?
@Liina:
Ma võin muidugi eksida, aga kas meil seda kõike mitte juba ei tehta? Teavituskampaaniad on koolides ja asutustes, suguhaiguste käsitlemine on bioloogiakursuse ja perekonnaõpetuse osa juba põhikoolis. On anosnüümsed nõustamiskabinetid, kust saab nii kondoome, infovoldikuid kui ka süstlaid. Ja ma tean ringkondi, kus võetakse väga kõvasti sõna HIV vaktsiini väljatöötamise püüdluste kohta üldse – sest see edendavat kombelõtvust. Ja et homod peavadki surema. Jne. Kõike annab muidugi paremini teha. Aga kui sa kujutad ette arengumaad, kus piirkonniti üle 50% elanikkonnast on HIV positiivsed, infrastruktuur nõrgalt arenenud, naised-lapsed tervishoisüsteemist praktiliselt väljaspool ja kondoom kuulutatud vaat et saatana leiutiseks – seal vist sellest ainult ei piisa?
@katrinv:
Ja seal, neis arengumaades,seda tööd tehakse – teavitust ja süstla- ja kondoomijagamist ja järelvalvet HIV-positiivsete emade ja nende laste üle, valdavalt vabatahtlike jõududega, kohati ka riiklikult hästi toetatud programmidega, ja teevad seda tööd tõesti pühendunud inimesed, aga vaata, sellest lihtsalt ei piisa. Inimesi palju, maad palju, riigipiire seal sisuliselt ei eksisteeri, inimesed on harjunud vabalt liikuma sinna, kus tahavad, haiglaid napib, kooliharidus on paljudele kättesaamatu jne. Ma ei räägi omast peast, minukene käis kuulamas Mosambiigist naasnud vabatahtlikku naisterahvast, õigemini tema mustanahalist abikaasat. Too rääkis. Mosambiigis olevat nüüd hea programm. Aga 1, 5 miljonit HIV-postiivset, neist 810 tuhat naised vanuses üle 15. 2007. aasta seisuga. 100 tuhat last HIV positiivset. 81 tuhat AIDS-i surnud inimest 2007. aastal.
Siit on vist selge, et ega ei päästa seda olukorda ainult teavitustööga. Üks Pasteuri Instituudi teadur väitis, et (lisaks sellele, et ta Johannes Paulus II-se papaiaga tervendas, ajutiselt küll…) korralik toitumus kaitseb HIV-sse nakatumise eest. Kindlasti on hea toitumus tugeva tervise alustala, ja tugev tervis aitab viirusnakkustele paremini vastu seista, aga kahjuks näitavad kogemused Euroopas, Põhja-Ameerikas ja muidu arenenud maades, et sellest ainult ei piisa, ka tervisklikult toituv inimene nakatub HIV-sse, kui selleks on olukord loodud (vereülekanne kontrollimata verega, nakatunu verega määrdunud nõel, kaitsmata suguühe). Ainult küünik läheks jutustama naiste võimustamisest inimesele, kes on just vägistatud ja saanud teada, et ta on nakatunud HIV-ga… Kuidas võimustada naisi piikrondades, kus on senini tavaks nende ümberlõikamine, vägisi mehelepanek, ja kus sõjaliste konfliktide käigus on tavapäraseks karistusmeetodiks naiste ja tüdrukute massiline vägistamine?
Võimustamine on haige väljend (tuletab meelde libetamist… andke andeks…), kas selline väljend nagu hariduse andmine on moest läinud?
Jah, ja kui arvestada, kui kallid, jube kallid on ravimid, mida HIV-postiivne inimene iga päev kogu elu peab võtma, ja mida HIV-positiivne ema peab võtma last oodates, ja et ta ei tohi rinnaga toita, siis saab teenistust ka rinnapiimaasendaja tootja – miks, oh miks nad siis üritavad vaktsiini leida, mis kogu selle kasumi nagu noaga pooleks lõikab?
Aaaa, nüüd ma saan aru…. selle pärast nad polegi seda senimaani tehtud saanud! Meie oma Eesti teadlased, kes ses töös osalevad, kah valetavad meile, tglt nad pistavad purksi seal laboris päevad otsa ja panevad grandirahasid tasku….
@katrinv:
Okei. Ma pidasingi rohkem silmas globaalset perspektiivi.
Ma olen mikrobioloogide jutust aru saanud, et HIV on suhteliselt kiiresti muutuv viirus. Olen kuulnud juttu sellest, et viirus kohaneb mingi aja pärast HAART raviskeemiga ja muutub sellele resistentseks ja tekib vajadus vahetada ravimeid. Oskad sa kommenteerida, et kas vaktsiini väljatöötamine on selle võrra keerulisem. Või ei ole seal seost?
@Sekeldaja:
Mis puudutab petmisse ekspertide poolt – esiteks, viide on siis ilmselt sellele kahtlustusele, et ravimifirmad olevat mõjutanud WHO-d pandeemiat välja kuulutama, ehk siis liialdama. Selle kohta annab vastuse uurimine. Mina sellist asja eriti tõenäoliseks ei pea.
Aga kui peetakse silmas seda, et prognoositi viirustüvele kõrgemat letaalsustaset kui tegelikult välja kukkus, siis selle kohta saab ütelda ainult, et kahjuks ei ole teadlastel nõid Nastja ja Pendli-Endliga võrreldavaid selgeltnägijaomadusi. nemad ei tegele ennustamise, vaid prognoosimisega, ja prognooside aluseks olid senised kogemused sarnaste viirustüvedega. Kui EMHI ütleb, et nädala pärast esmaspäeval on hoovihma võimalus, aga sinu kodukohas särab päike – kas sa siis enam ühtegi ilmaprognoosi ei usalda? Siis sa ju saad aru, et prognoosi täpsus sõltub paljudest teguritest ja nende kombinatsioonidest.
Võimestamine on ikkagi laiem, see ei ole tervisekasvatus. Võimestamine on tegevus, mis on suunatud ressursside kontrollimisele.
Vaatasin üle hulga aja ringi WHO kodulehel HIV-iga seotud materjalides.
See, et ema ei tohi mingil juhul rinnaga toita, on vananenud informatsioon. WHO muutis rinnaga toitmise juhiseid 2010 aastal. Uute juhiste järgi on riikidel võimalus otsustada, kas neil on võimalik tagada toitmine asendajaga. Kui see ei ole võimalik, siis ART ravi saavatel emadel soovitatakse tingimuste puudumisel toita rinnaga (ainult rinnaga 6 kuud ja edasi siis võõrutada) (Allikas ). Lõuna-Aafrika Vabariik näiteks on välja töötanud oma poliitika selles vallas, mis mulle iseenesest meeldib.
Teine teema, mis minu jaoks uudis on see, et meeste ümberlõikamine on seotud ülekandumise riski alanemisega.
Jättes keelendi vääruse hetkeks kõrvale, kuidas see ikkagi HIV levikusse puutub?
Liina ütles:
HI-viiruse muutlikkus muudab vaktsiini väljatöötamist keerulisemaks küll, sest viiruse eri tüvede antigeenne struktuur on üsna erinev. Kuid ilmsesti suuremaks probleemiks vaktsiini väljatöötamise teel on HI-viiruse võime inimese adaptiivse (omandatud) immuunvastuse eest üleüldse kõrvale hiilida.
@Liina:
Viirus kui selline on valgulise kestaga ümbritsetud pärilikkusaine (RNA või DNA, HIV puhul RNA) pakike. Kestas ehk kapsiidis on ka viirusele vajalikud ensüümid. Lisaks on viiruse pinnal piirkond, mille abil virion seostub nakatatava rakuga. See kujutab endast üsna keerulist proteiinikompleksi (nim. gp120). HI-viirusel on 2 serotüüpi – vastikum HIV1 ja madalama nakkavusega HIV2.
Immuunsüsteem reageerib viiruse pinnavalkudele – antikehad “toodetakse” pinnavalkudega seonduvateks. Kusjuures on oluline pinnavalkude kuju – antikehad seostuvad pinnavalkudega võti-lukuauk põhimõttel. Kui viiruse pärilikkusaines toimuvad muutused, võivad need lõpuks viia pinnavalkude ruumilise formatsiooni muutumiseni, st tekib uus viirustüvi, mille pinnavalkudega olemasolevad antikehad ei seostu. Enamasti toimuvad pärilikkusaine mutatsioonid viiruste paljunemisel rakkudes aeglaselt, nö samm-sammult. Vahel aga, kui eri viirustüved juhtuvad sama rakku nakatama, siis võib toimuda kahe viirustüve pärilikkusaine kombineerumine ja tekib täiesti uus viirustüvi.
@katrinv:
HI viirus kuulub retroviiruste hulka. Need on ühed vastikud viirused, mis tekitavad palju pika peiteajaga ja raskeid haigusi, sh on nende hulgas kasvajate tekkega seotud viirusi. HI-viirus kinnitub raku pinnale eelpoolnimetet valgukompleksi abil, sisestab rakku oma RNA, rakus sünteesitakse sellelt DNA ning see liitub raku DNA-ga. HI-viirus nakatab eelkõige immuunsüsteemi rakke – C4-lümfotsüüte, aga ka makrofaage jt. C4 lümfotsüütide tase hakkab kiiresti langema viiruse otsesel mõjul, samuti seeläbi, et nakatunud C4-rakkudel lülitub sisse apoptoosimehhanism elik enesehävitus miskis mõttes, ja lõppeks tapavad C4-rakke ka immuunsüsteemi enda rakud, tsütotoksilised C8 rakud. Immuunsüsteemil on raske neid viiruseid hävitada eelkõige seetõttu, et nad levivad otse ühest rakust teise (rakkudevahelises ruumis pääseksid immuunsüsteemi rakud neile ligi), lisaks ei tunne immuunsüsteem ära neid rakke, kus viiruse pärilikkusaine on latentses olekus, ja kolmandaks on viiruste see teiste rakkude külge haakimise piirkond väga kavalalt projekteeritud nii, et seda viimase hetkeni sihtmärki, C4 rakku kaitsvate antikehade eest varjatakse – seal on nimelt spetsiaalne “kujumuutev” osa, mis ei võimalda antikehadel kinnituda. Ja seda piirkonda katab veel süsivesikumolekulidest kiht. Jube keeruline, nagu tsitadell. Lisaks sobib gp120-e kuju C4 rakkude retseptorpiirkonnas turritavate fenüülalaniini jääkide haaramiseks.
Aga nagu ma olen aru saanud, siis just see peremeesraku külge kinnitumiseks mõeldud valgukompleks on ühtlasi (ehk) tema Achilleuse kand – just selle kompleksi stabiilse osa suhtes nähakse olevat lootust toota ravimeid ja vaktsiine. Aga suundi on ka teisi.
http://www.novaator.ee/ET/biotehnoloogia/eestlaste_leiutatud_hivvaktsiini_inimkatseid_saatis_edu/
Loodetavasti ei ajanud ma nüüd teile plära. Ma ei leidnud oma ajakirju üles, vist olen kuuri alla viinud…
Aga mis rinnaga toitmisse puutub, siis igatahes Pelgulinna nõuandla infomaterjalid ütlesid sellele selge sõnaga EI. Aga aeg läheb edasi, tore ju, muidu on ju emal kurb, ja arengumaades on rinnaga toitmine vähemalt suht steriilne viis last toita.
Katrin rääkis juba HI viirusest väga põhjalikult, aga siin on üks video, mis räägib gripist, HIVist ja raskustest vaktsiinide välja töötamisel (inglise keeles, ~21 minutit).
Üks asi, mida ta põgusalt mainib ja millest vaktsiinivastased kuulda ei taha, on see, et ravimifirmad ei taha vaktsiine välja töötada. See on tegelikult jube keeruline ja ei tasu ennast rahaliselt nii hästi ära kui ravimid.
Lisaks veel üks video, kus Hans Rosling räägib aidsiepideemiast Aafrikas läbi statistiku pilgu (inglise keeles, ~11 minutit).
Ma tõesti ei arvanud, et üks termin nõnda palju poleemikat tekitab. Osutub, et meditsiiniterminoloogiakomisjonis on see termin kinnitatud 2006. aastal. Kui sind, Kriku, see sõna nõnda häirib, palun pöördu nende poole. See on ausalt öeldes minu jaoks esimene kord, kus selline probleem tekib.
Kehtivas Rahvastiku tervise arengukavas on see mõiste sees prioriteetse tegevussuunana. Meil on igas maavalituses ametis tervisedenduse spetsialist, kelle ülesanne on tegeleda tervisedendusega ja tegevuste koordineerimisega sellel tasandil. Majandusliku buumi aastatel oli Tallinnas lausa igas linnaosavalitsuses tervisedendaja koht ette nähtud. Kuis nüüd on, ei tea. Need tegelased on väga kursis sellega, mis asi on võimestumine ja kuidas sellega toime tulla.
Tallinna Tervishoiukõrgkoolis on juba mitmendat aastat võimalik õppida tervisedendajaks. Ning iga arstiüliõpilane kuuleb võimestumisest ühe loengu, samuti hambaravi üliõpilane.
Kuidas inimeste võime ellu viia tervist hoidvaid käitumisi on seotud HIV-i nakatumisega? Kui puust ja punaseks see sulle teha tuleb?
HIV-i levimiseks seksuaalsel teel on vaja seksida ilma kondoomita. Kui kondoomi ei ole, kas siis jääb seksimine ära? Üldiselt mitte.
Osutub, et isegi, kui kondoomid on kättesaadavad, ei kasutata neid. Ka Eestis oli mõni aeg tagasi uuring selle kohta. Kesk- ja Lõuna-Aafrikas on lisaks kättesaadavusele tõsine probleem ka nende kasutamise kultuuriline sobivus. Naised, kes isegi tahaksid hoida oma tervist ja seksida kondoomiga ei saa seda mitte teha, sest nende seksuaalpartnerid ei ole nõus sellega. Kas selle võrra seksitakse vähem? Ilmselt mitte. Totaalse seksikeelu asemel oleks oluline otsida võimalusi naiste positsiooni parandamiseks vastavas kultuuris sobival viisil. On selleks siis tüdrukutele koolihariduse andmine, mikrolaenud naistele ettevõtluse alustamiseks, tervet kogukonda puudutavad tegevused, nende üheks tulemuseks on HIV-nakkuse edasikandluse vähenemine, aga ka emade ja laste seas alatoitlusega seotud haiguste vähenemine ning võib-olla ka kohaliku kogukonna osalusdemokraatia kasv ja valitsemiskultuuri paranemine, keskkonnateadlikkuse kasv ja nii edasi. Kas see on vastus sinu küsimusele?
Slashdotis on lugu sellest, kus Bill Gates süüdistab vaktsiinivastaseid süütute laste surmas. Tavaliselt kutsub Gatesi nime mainimine esile automaatse flamewari, aga selles teemas on slashdotterid üllatavalt üksmeelsed.
http://science.slashdot.org/story/11/02/05/2146223/Bill-Gates-Says-Anti-Vaccine-Effort-Kills-Children
Liina ütles:
Protokoll kajastab arutelu taset:
Ausalt öelda tundub mulle, et mõni selles osaleja ei valda piisaval tasemel ei inglise ega eesti keelt.
Sest sa ise ei ole kordagi vaevunud hetkeks peatuma ja järele mõtlema, mida räägid?
Mõned arvavad teisiti.
Teistpidi on jälle reas Musta Aafrika riikides levinud naiste ümberlõikamine, millega muudetakse neil abielueelne vaginaalne seks praktiliselt võimatuks. Tegemist on ilmselgelt inimõigusi jalgade alla tallava jõledusega, kuid esiteks kannab seda suurel määral edasi naiste endi kogukond ja teiseks vähendab see ilmselt ka antud isendite riski HIV-sse nakatuda sugulisel teel.
Kuidas seda nüüd empowerment‘iga seoses vaadata…?
Mismoodi mõjustab naiste positsioon (tüdrukute kooliharidus, mikrolaenud ettevõtluse alustamiseks vms.) meeste soovi kasutada kondoomi? Kas uuringud näitavad, et kui naisel on 3 klassi asemel läbitud 9 klassi või kui tal on mingi väike ettevõte, siis kasutab mees meelsamini kondoomi?
Minu arvates on selle sidumine naiste positsiooniga ühiskonnas kahtlane ja lõhnab trafaretsuse järele. Kindlasti vajab naiste positsioon nendes ühiskondades parandamist, kuid see ei ole imerohi kõikvõimalikele probleemidele.
Naiste positsiooni parandamine mängib kindlasti suurt rolli näiteks rituaalse või kogukonna poolt tolereeritud vägistamise jne. juures, kuid mikroettevõtluseks laenu andmine on selle vastu võitlemisel väga kõver tee. See on ikka konkreetselt kriminaalpoliitika küsimus.
Kriku ütles:
Naiste suurem iseseisvus ja sõltumatus annab neile kahtlemata parema võimaluse tingimusi seada. Muidugi pole see probleemi lahendamiseks mingi imelahendus, aga nagu ka Rosling ülaltoodud videos spekuleeris, võib aidsi laialdase levimise põhjuseks osades riikides olla polügaamia ja ma julgen arvata küll, et naiste parem majanduslik ja ühiskondlik seisund seda vähendaks.
Kuna HIV kandub kergemini edasi mehelt naisele kui naiselt mehele, võib laialt levinud polügaamia kindlasti olla tegur haiguse levimisel. Aga palju suurem risk näib siiski olevat nakatunud meeskodanik, kellel on juhuslikke seksuaalsuhteid hulga naistega, kes ei ole tema polügaamsed abikaasad. Üheski Aafrika riigis ei peeta massiliselt kümnete naistega haaremeid, eksole.
Liina tõi probleemina välja mehe mittenõustumise kondoomi kasutamisega ja kommenteeris, et mis naisel siis üle jääb, kui isegi ilma selleta teha. Kui reaalse alternatiivina ähvardab vägistamine, on kindlasti alust seda seostada naiste ühiskondliku positsiooniga, kuid muudel juhtudel mu meelest pigem mitte.
Kui Lõuna-Aafrika Vabariigi tohter Sonnet Ehlers nuputas välja naisi väga otseses mõttes vägistamise vastu võimustava riistapuu, olla peamine vastuväide selle kasutamisele olnud, et selliseid asju poleks üldse vaja.
Search Engine Roundtable kirjutab naisterahvast, keda võimestas Google.
Juhtumit arutavad slashdotlased:
Islandil arvatakse, et on väga ebatõenäoline, et pandeemilise gripi vaktsiin Pandemrix põhjustab narkolepsiat.
Ma vastaksin kõikidele eelpoolloetletud kommentaaridele võmustamise osas. Ma ise viitasin tüdrukute ümberlõikamisela ja naisterahvaste vägistamsie kombele sõjalise konflikti kolletes mitte niivõrd sellest vaatevinklist, et sellega kaasneb nakatumine HIV-ga. Kindlasti käib. Aga küsimus on laiem. Ma viitasin tegelikult sellele, et neis piirkondades, kus nakatumine HIV-ga on elanikkonna hulgas massiline, seal on ka ühiskonna üldine arengutase enamasti madalavõitu. Ja Sahara-tagustes riikides on meil tegemist ühiskondadega, kus võim on traditsioonidel, mitte valitsusel, seadustel, teadusel või medistiinil. Kui traditsioon näeb ette naiste allasurutud seisundi ühiskonnas, siis seda muuta saab ainult riigi tervikliku arengu kaudu. Euroopas ja Põhja-Ameerikas on naiste õiguste areng tänapäevasele tasemele võtnud palju – sada-kakssada aastat? Alates sellest, kui naised hakkasid nõudma õigust haridusele, õigust valida jne? Seega ei saa me loota, et Aafrika riikides suudetakse teavitustööga midagi palju kiiremini ära teha. Aga nakatunud lapsi sünnib kümneid tuhandeid igal aastal. Ja kümned tuhanded uued täiskasvanud nakatunud lisanduvad igal aastal. Kui HIV-nakkus on muutunud tavapäraseks, kui külas juba enamikul on see – miks peaks keegi enam hirmsasti muretsema, kas ta nakatub või mitte? Kui inimestel on nappus puhtas joogiveest, kui lasped surevad tüüfusesse ja koolerasse, siis mis on inimesele lähedasem ja valusam probleem – joogivesi või nähtamatu ja “virtuaalne” nakkuseoht? Kui inimestel pole midagi süüa, siis kust peaks ta võtma tahtmise ja mõttegi sellest, et ta peaks minema kondoomi muretsema, või seda kasutama, või nõudma selle kasutamist. ja need on probleemid, mille lahendamine võtab aastakümneid, kui mitte sajandi. Aga kogu aeg lisandub uusi nakatunuid. Sellele pandeemiale ei ole võimalik piiri panna ilma vaktsiinita. Kõik muu töö, naiste võimustamine ja kondoomijagamine ja terviseõpetuse jagamine on kõik vajalik, aga selge peaaks olema, et nende mastaapide juures ei panda HIV levikule piiri ilma vaktsiinita. Või efektiivse viirusevastase ravita.
Ma toon võrdluseks poliomüeliidiepideemia Eestis 1958 – inimesed pidasid piinlikku puhtust, pesti ära isegi leivad-saiad enne söömist. Tulemus – vähenes nakatumine seedekulgla infektsioonidesse, kuid lastehalvatuse juhud ei vähenenud. Haigus suudeti peatada alles vaktsiini väljatöötamisega. Sama puudutab rõugeid. Mina olin omal ajal tuberkuloosidispanseris kirjas. Noored enam ei tea sellest asutusest midagi, aga 70ndate lõpus oli see vägagi tegev. Lõputud vereproovid ja röntgenid, minestamine, nutt ja karjumine arsti juures – see ilmestab mu lapsepõlve. Vaktiini polnud siis olemas, tuberkuloos aga küll. Jah, koolides räägiti, kuidas tuleb niiske lapiga kodu puhastada (tuberkuloosikepike säilib spoorina nt toatolmus väga kaua, aastaid), kuidas aknad peaksid olema päikese poole (tuberkuloos oli tuntud kui keldrikorteri-haigus, sest tuberkuloositekitaja armastab pimedust ja hävib UV-kiirguse toimel üpris kiiresti), kuidas tuleb eemale hoida köhivatest inimestest. Aga ikkagi inimesed jäid tuberkuloosi. Minu ema põdes lapsena tuberkuloosi (nad olidki see keldrikorteri-pere), temalt sain ma päranduseks positiivse kopsuproovi, mille pärast mind aastaid mööda arste solgutati (õigesti tehti, aga ma karstin hirmsasti vereproove). tee mis tahad, aga haigused levivad mööda inimesi, mitte mööda kive ja kände, ja inimesi ei saa kunagi muuta täielikult steriilseteks (siis me sureks päris kiiresti, kuna ainuüksi meie soolestikus on ca 2 kg baktereid, lisaks veel nahal ja limaskestal igasugused olesed), inimesed tahavd kallistada ja musitada, ja me ei suuda takistada haigustekitajate levikut (vetsudes on küll mõnes kohas UV-lambid, aga no igale poole neid ju ei pane) õhu ja vee ja pinnase kaudu, kus nad pesitsevad puhkestaadiumis (nt bakterid ja algloomad, antraksitekitaja pidavat mullas spoorina eluvõimelisena püsima 50 aastat) või lihtsalt peavad mõnda aega vastu (guugeldades leiab kindlasti täpsed arvud, kui kaua peab HI-viirus või gripiviirus väljaspool peremeesrakku vastu UV-kiirgusele, palju nad kuumutamist kannatavad jne – minu vana pea ei pea neid arve kinni).
Nii et kui me tahame ära hoida miski raske haiguse levikut, siis on vaktsiin praegustest parim meetod. Ma soovitaksin lugeda kogumikust “Lilled Algernonile” lugu “Lõplik ravi”. Õpetlik…
Kriku ütles:
Kui uudiskiri nimega “Life Site News” arvab, et paavstil oli ikka õigus ja kondoomid on pahad, siis ei ole mõistlik seda puhta kullana võtta. Tegemist on ideoloogidega, kes kiidavad oma peaideoloogile takka.
Kui aga Green mitteideoloogilisel viisil midagi asjassepuutuvat arvas, siis peaks selle arvamise kohta kindlasti olemas olema ka neutraalsem allikas, kellest ei ole põhjust tsitaadikaevandamist kahtlustada.
Võimatuks? Ei sugugi. Ainult naise jaoks valulikuks ja ebameeldivaks.
Kuidas see ilmne on? Vägistamisrisk ju naise valulikkusest või ebameeldivusest ei küsi. Peale selle oskavad tänapäeval inimesed ka mittevaginaalsel viisil seksida, nii abielueelselt kui pärast seda.
Selle lugemine on mittetriviaalne. Kust alustada? Kust lõpetada?
Daily Mail mõelnud nime suffragette välja 19. sajandi keskel. 19. sajandi lõpust peale hakkasid naised tasapisi valimisõigusi saama. Läks 50-70 aastat.
Aga päris hulka sellest, mida tänapäeval naisõigusluse hulka arvatakse, ei olnud siis veel avaliku arutelu teemad. Palgaküsimused, klaasist lagi ning raseduse ennetamine ja turvaline katkestamine kerkisid üles alles hiljem ja toetusid olulisel määral muudele ühiskondlikele sündmustele nagu maailmasõjad, tehnika ja meditsiini areng ja domineerivate ideoloogiate arenemine. Tänapäeva Aafrika ei pea mõnesid nendest sündmustest enam ootama — need on juba ära toimunud.
katrinv ütles:
Inimesi mööda levivad rõuged on tänaseks välja suretatud inimeste immuniseerimise teel. Kivide ja kändude küljes pesitsev teetanus ei kao kuhugi, sest kive ja kände on steriliseerimiseks liiga palju.
LSN viitab ju allikatele. Mine ja kontrolli üle.
Teatud juhul ka praktiliselt võimatuks. Loe “Postimehes” ilmunud kirjeldus üle.
Jah, vähenemine ongi ilmne, sest jäävad alles vaid sinu poolt nimetatud moodused.
@dig:
Aitäh, dig. Need olid head näited. Ma unustasin muidugi mainida, et on haigustekitajaid, mis ei levi otseselt inimeselt inimesele. Samuti on võimalik saada haigusi, juues väljaheidetega reostunud vett või süües sisse nendega reostunud pinnast (mõned helmintiaasid nt, koolera). Ja haigeks on võimalik jääda ka, kui lonksata mõndadest sinivetikatest elik tsüanobakteritest paksu vett – seda teevad nende poolt eritatavad toksiinid, nt nodulariin, mida eritab Nodularia spumigena, või mikrotsüstiin, mida eritab Microcystis aeruginosa). Nad ei erita neid toksiine tingimata pidevalt, vaid just massõitsengute ajal, kuna see on nende viis tagada endale ellujäämisvõitluses, st toiteainete eest võideldes oma koha planktonkoosluses.
Soovid sa midagi teada parasiitsete aerjalaliste kohta? Nad inimesel küll ei parasiteeri, aga põnev ikkagi.
@Kriku:
Kuulge, lõpetage ära! Kui keegi pole kursis, mida naiste ümberlõikamine tegelikult tähendab, siis ärgu võtku sõna. See tähendab desinfitseerimata vahenditega, zhileti või kööginoaga, mingis räpases onnis pesemata kätega vanamuti poolt tüdruku väliste alumiste suguelundite mahalõikamist (kliitor, välised ja sisemised häbememokad, võib valida ka ainult kliitor ja välised häbememokad) ja nööriga kinniõmblemist, kuni tuleb aeg abieluvoodisse heita. Siis teeb vanamoor nöörid lahti. Jõukates peredes praktiseeritakse ka väiksemat lõikust, mille juures lõigatakse maha ainult kliitor, ja tehakse seda haiglas narkoosi all. See on rikaste lõbu. Seda praktiseeritakse moslemiusuliste seas ka Euroopas, kuigi Koraan seda ei nõua. Seda nõuavad enamasti emad-ämmad-vanaemad, kartuses, et muidu tüdruk ei saa mehele.
Meeste ümberlõikamisest tean ma seda, et see vähendab riski haigestuda eesnäärmevähki. Seos HIV-ga on huvitav, aga tundmatu. Aga ilmselt ei ole see tõhus vahend, kuna suur osa Musta Aafrika riikidest on islamiusulised või islami enamusega.
Ümberlõigatud naised ei saa valu tõttu mitte ainult suguelu elada, vaid nad ei saa ka normaalselt urineerida ja sageli ka sünnitada – tekkinud armkude lihtsalt ei võimalda seda. Rääkimata sellest, et igasugused infektsioonid ja kogu see füüsiline trauma iseenesest võib tüdruku niisama ka sandistada, psüühiliselt või füüsiliselt. See ei ole kindlasti vahend HIV leviku piiramiseks. Isegi juhul, kui abielupaar jätkab anaal- ja oraalseksi nautimist. Vihjeks, et anaalseksil on oht HIV-ga nakatuda oluliselt kõrgem, ka kondoomi purunemine on tõenäolisem.
katrinv ütles:
AFAIU on too suurus-väiksus rohkem kohalike tavade kui jõukuse küsimus. Narkoos puudutab küll rikkust.
katrinv ütles:
Too on sellepärast, et tegemist ei ole üldse islamitavaga vaid mõnede aafrika piirkondade vana traditsiooniga, mis liigub Euroopasse peaasjalikult nondest piirkondadest pärit immigrantidega. Aga kui üks Bambara pere Senegalist Euroopasse kolib, siis juhtub sageli seda, et tema uued naabrid ei vaevu peensustesse süvenema ja liigitavad ta “neegriks”, või “moslemiks”. Britiländis rakendatavat ka klassifikatsiooni “pakistanlane”, kuigi vahemaa Dakari ja Islamabadi vahel on oma 9000 kilomeetrit — üle kahe korra suurem kui vahemaa Dakari ja Londoni vahel.
Katrin, ma ju viitan PM artiklile, mis seda protseduuri üsna graafiliselt kirjeldab. Ole rahulik, ma tean, millest räägin.
Nagu ma ülal ütlesin – see on jõle inimõiguste rikkumine, mille üks praktilisi väljundeid on ilmselt siiski ka HIV piiramine. Tõin selle näitena seetõttu, et pidasin Liina juttu “naiste võimestamise” abil HIV piiramisest liiga naiivseks. HIV-d piirav mõju võib olla nii kellegi õiguste suurendamisel kui nende jalge alla tallamisel. Tema ettekujutus tundus olevat kuidagi väga lihtne ja lineaarne.
Kriku ütles:
Kas ristime selle poliitikavoolu metsaäärmusluseks?
Lugupeetud meditsiiniprofessorid dig ja Kriku. Teie arutelus on paar kohta, millele soovin teie tähelepanu juhtida.
Esiteks, minu kommentaarist noppisite te välja vaid ühe strateegia. Et see oli teie jaoks tundmatu ja võõras, siis keskendusite vaid sellele. Nii jääb mulje, nagu oleks ühiskondlikke olusid muutev strateegia ainus, mida HIV ennetuses enne vaktsiini kasutuselevõttu rakendatakse. See ei ole tegelikult nii. Annan teile lahkesti loa kritiseerida ka muid biomeditsiinilisi sekkumisi (näiteks meeste ümberlõikamine, mille soovituse WHO juba 2007. aastal andis) ning ka käitumuslikke sekkumisi.
Teiseks teie soov nimetada võimestumise strateegiat uurivaid/pooldavaid/kasutavaid/neist rääkivaid inimesi/organisatsioone nimetada “metsaäärmuseks”. Kui see teile rõõmu ja rahuldust pakub, siis palun väga. Ent teisest küljest näitab see teie enda silmaringi piiratust ja arusaamist probleemist. Ühes minuga, kannavad seda “auväärset” tiitlit nüüd ka järgmised organsiatsioonid:
1. WHO, kelle värske strateegia on loetav siit, ning milles on see ühe strateegiana väga mitmete teiste seas esindatud.
2. UNAIDS, kelle seisukohtadega naiste ja tüdrukute tervise kaitsmisel on tutvuda siin (lk, 45).
3. UNFPA (United Nations Population Fund), kelle seisukohad naiste võimestumise osas on esitatud siit.
Samuti kõik need ülejäänud väiksemad vabatahtlikud organisatsioonid ning teadusasutused, kes selle teemaga HIV ennetuse raames tegelevad.
@Starker Seebitootjatega on võrdlus halb, sest suuremad neist on Big Pharma. Peaks siis ainult vaatama väiketootjaid nagu Tyler Durden.
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_pharmaceutical_companies
http://www.imdb.com/character/ch0001854/
@Tonda
Gates rääkis oma heategevustööst ja eraldi vaktsineerimisest ka eelmisel nädalal Daily Shows:
http://www.thedailyshow.com/watch/mon-january-31-2011/bill-gates
Gatzby ütles:
Kui seebitootjad on Big Pharma, siis on ju võrdlus seda kohasem?
Liina kirjutas:
Ei, Liina, ma kommenteerisin sinu poolt välja toodud “strateegiat” seetõttu, et see näib olevat raskesti põhjendatav.
Ei, Liina, mina pole sellist soovi väljendanud.
Huvitav on see, kuidas jutt saab alguse ajakirjanduse poolt levitatavast väär- ja poolinformatsioonist, liigub üle vaktsiinivastasuse haiguste ennetamise peale ja upub lõpuks vaidlusesse selle üle, kas ümberlõikamine või naiste võimustamine on piisavad, põhjendatud või üleüldse mõistlikud meetmed HIV leviku tõkestamiseks. Mulle näiteks oli huvitav teada saada, et eesnaha äranäpistamine HIV-sse nakatumist aitab vältida – mina teadsin siiani, et sellel on eesnäärmevähki ennetav mõju (kusjuures korralikul suguelundite pesemisel pidavat olema suurem mõju). Aga jutt oli algselt siiiski millestki muust. Nimelt sellest, et tahtlik või tahtmatult tehtud vilets ajakirjandus levitab inimeste hulgas asjatut hirmu mitte ainult vaktsineerimise, vaid nö koolimeditsiini ja arstide ees üldse. Eelmise nädala Õhtuleht üllitas artikli sellest, kuidas arstid tapsid 7ndat kuud raseda naise! See toob juba meelde Stalini surmale järgnenud arstide vandenõu kampaania.
Ajakirjandusel on väga suur jõud. Me kaldume uskuma kirjapandud sõna – kui on juba paberil, ju siis ikka õigus on! Nõukaajal aga õpetati ju meile – paber kannatab kõike. Huvitav, kas seoses raudse eesriidega ja vahepealsete okupatsiooniaastatega on meile sisse kasvatatud usk, et kõik, mis on pärit läänest, on tõde? Ja et sealne ajakirjandus pakub inimestele tõde? Ja et kui piirid lahti läksid ja hakati lugema lääne tabloide, siis see näis meile justkui vabaduse võrdkujuna – kirjuta, mida sülg suhu toob, vahet pole, kas saad aru või mitte? Ja kas sellest ajast on meile sisse jäänud usk sellesse, et riiklik asutus (nt Terviseamet) ja TÜ-s koolitatud arst kindlasti valetavad, aga suvaline ajaleht ja posija kindlasti räägivad tõtt ja hoolivad tõeliselt?
Mul on käsil uus raamat, Flat Earth News, just samadel teemadel.
Siin oli kusagil keegi, kes tõi välja Soome hoolivuse oma elanikest. Et sada kommentaari täis saada, panen siia lingi valet, laimu ja ebapädevust täis olevale dokumendile, nimelt Eesti gripiandeemiaks valmisoleku kavale. Samasugused plaanid on olemas Soomel, Rootsil, Islandil jt Euroopa Liidu liikmesriikidel (tasub otsida antud riikide terviseametite, health bord või health directorate, kodulehtedelt). Need plaanid on hea lugemine selles suhtes, et annavad ülevaate riikide meditsiinisüsteemist üldse, ja ühtlasi saab lugeja targemaks ka ses osas, miks neid plaane tehakse ja miks noid pandeemiaid “kardetakse”. Terviseameti koduleht, mis sisaldab palju olulist infot tervisekaitse ja -edenduse kohta, annab teavet ka vaktsineerimisest.
Aga mis Siiri Ottenderi etteheidet puudutab, et Eesti vabariik üle 30 miljoni eest raha tuulde lasi, siis lihtsalt selline arv – 900 miljonit rootsi krooni kulutas Rootsi riik 2009/2010 gripivaktsiini soetamise peale, ostes 13,5 miljonit doosi tasuta jagamiseks. Sellest kasutati ära umbes pool. Nii et pole vaja karta, Eesti polnud ainuke “loll”.
Ma GlaxoSmithKleini pressiteatele linki ei pane, sest seda niikuinii keegi ei loe – nemad on ette surmale määratud, hoolimata sellest, et praegu on olemas vaid korrelatiivne (mitte põhjuslik) seos vaktsiini kasutamise ja haigusjuhtude vahel ühes riigis (korrelatsioon võib olla ka juhuslik, eriti, kui selle aluseks on nii vähe andmeid nagu praegu on ning soomlaste vaheraportist ei selgu päriselt, mille alusel nad selgitasid välja 9-kordse haigestumisriski tõusu – mina tahaks seda arvutuskäiku näha). Aga võib-olla mõni loeb Terviseameti kodulehelt vaktsineerimisega seotud müütide kohta? Muidugi on see jälle neetud arstide-vaenlaste koostatud tekst, kes on Suurte Ravimifirmade poolt ära ostetud ja tahavad meile kõigile ainult halba (hiljuti on jälle Eestis aktiviseerunud tapjaarstid, kirjutab Õhtuleht), aga vaenlast peab ju ka tundma.
Nii, nüüd on sada kommi täis. Aa, terviseameti lehel on ka statistika – 2009/2010. aastagripihooajal suri Eestis grippi (ja ülemiste hingamisteede ägedatesse nakkustesse) 21 inimest. On seda palju või vähe? Ajakirjanik ütleb – vähe! Arst ütleb – palju, oleks võinud ära hoida, vähemalt osa neist. Ema ütleb – iga lapse surm on ühe võrra liiga palju…
Siiri Ottenderil ei olnud õigus selleski mõttes, et erinevalt tema väidetust olid eelnevad hooajalised gripid ja uus gripp surmajuhtude poolest ikkagi üksjagu erinevad.
Ja 2009/2010 oli Eesti kahjuks üks kõige kõrgema gripisuremusmääraga riik Euroopas…
Jah, terve see Ottenderi lõik tundus olevat kantud tugevast emotsionaaslest laengust ja eelarvamustest, mida oldi ammutatud meedia enda ebatäpsetest kajastusest.
Positiivse ajakirjanduse näitena tahaksin ära tuua “Eesti Naise” veebruarinumbris ilmunud artikli HIV kohta. Veebis pole see veel saadaval, aga mõned mõtted sealt. Arstid tundsid muret, et inimesed ammutavad oma teadmisi internetist ning ei oska hinnata selle info kvaliteeti. Seepärast juhtub näiteks, et igati kena ja haritud naisterahvas loobub raseduse ajal viirusvastasest ravist, kuna on kusagilt lugenud selle ohtliku olevat, ja paneb sellega oma sündimata lapse väga suurde ohtu.
Lisaks ma vaatasin WHO kodulehelt jäärele selle jutu kohta, mida Liina eespool rääkis – et meeste ümberlõikamine pidavat vähendama HIV-sse nakatumise riski ja et uued soovitused (2005. aastast) on ümber lükanud seisukoha, et HIV positiivne ema ei peaks toitma last rinnaga. Mõlemad väited osutsuid vääraks. Nagu ütleb Tervise ABC, mis on alles äsja ilmunud, on ümberlõikamise positiivne mõju peenisekasvaja ennetamisele ja suguhaigustesse nakatumisele uuemate uuringute tulemuste valguses osutunud olematuks. Ja WHO 2005. aasta soovitused rinnaga toitmise osas on seotud arengumaade elutingimustega – tuleb arvestada, et seal on esiteks inimeste võimalus kätte saada ja osta imiku piimasegusid kohati väga piiratud (neid kas ei ole või ei ole inimestel selleks raha), teiseks on elutingimused kohati sellised, et piimasegude valmistamine ise paneb lapse suuremasse ohtu – reostunud vesi, antisanitaarsed elutingimused, ei ole võimalik pudeleid-lutte pesta jne . Juhul, kui oht sellisel moel saada mingi muu nakkus on suurem, kui viirusevastaste ravimite korraliku manustamise taustal rinnaga toita, siis soovitatakse rinnaga toita. Eestis on jätkuvalt soovituseks seda MITTE teha, sest meie tingimustes on see mõttetu riski suurendamine lapse jaoks.
Nii et igasugust infot tuleb vaadata kontekstis. Eriti meditsiinialast.
katrinv ütles:
Siin on nüüd küll koos päris mitu ebatäpsust.
Esiteks. Meeste ümberlõikamine. Minu info tugineb juba varasemas kommentaaris viidatud WHO enda koduleheküljel leiduval informatsioonil. Kuidas sina, Katrin, seal leiduvat informatsiooni mõistad ja tõlgendad? Milles ma oma kommentaaris eksinud olen?
Teiseks: HIV positiivsete emade rinnaga toitmise soovitused. Viitasin samas kommentaaris 2010 aasta soovitustele, mitte varasematele. Lühema teksti eelistajatele viide pressiteatele ja pikema huviga inimesele uuesti viide juhistele.
Kolmandaks. Juba viidatud kommentaaris ma mainisin, et 2010 aasta juhistes soovitatakse riikidel teha otsus, millist poliitikat riik kasutab seoses rinnaga toitmise ja HIV-positiivsete emadega. Mis on selles informatsioonis väära, ekslikku? Oma kommentaaris keskendusin ma pigem Aafrika arenguriikide kontekstile tuues näitena välja Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitika. Minu kommentaaris ei olnud sõnagi Eesti otsusest, sest ma pidasin enesestmõistetavaks, et kõik arvavad, et meie poliitika ei saa olema analoogiline LAV ja teiste Aafrika arenguriikide omaga. Kas see on valetamine?
Katrin, pane palun ise ka viited.
@Kriku:
Katrinil on allikad iseenesest olemas. Siin tekib probleem, et miks erinevad allikad ütlevad erinevaid asju ja kumbasid peaks rohkem usaldama. Või, miks ühed allikad ütlevad ühte ja teised teist.
Meeste ümberlõikamise puhul tekib see küsimus, et kumb siis õige on. Ja täitsa võimalik, et mõlemal on õigus. Teiste suguhaiguste puhul seost ei ole, HIV-i puhul on uuringud näidanud seost nii olulisena, et see on võetud lausa osaks HIV-ennetusest.
Sellele, milliseid uuringuid WHO oma poliitikates aluseks võtab, võiks anda valgust üks paari aasta eest Lancetis ilmunud ülevaadete sari.
Sarja esimeses artiklis The history and challenge of HIV prevention antakse ülevaade organisatsioonidest ja struktuuridest, kes probleemiga on tegelenud; rahastamise muredest ja riikide valitsuste suhtumisest probleemi.
Teises osas Biomedical interventions to prevent HIV infection: evidence, challenges and way forward antakse ülevaade biomeditsiinilistest sekkumistest. Kirjeldatakse vaktsiinide väljatöötamise probleeme ning muid vahendeid nakkuse edasikandumise vältimiseks. See ongi see koht, kust võiks leida viiteid ja informatsiooni meeste ümberlõikamise uuringute efektiivsuse üle. Kuigi kirjutised on paar-kolm aastat vanad, ning uuemaid uuringuid võib olla lisandunud. Rõhutatakse, et biomeditsiinilised sekkumised on vaid üks osa ennetustööst, koos muud tüüpi sekkumistega.
Sarja kolmandas osas Behavioural strategies to reduce HIV transmission: how to make them work better kirjeldatakse kasutatavaid käitumuslikke sekkumisi ja probleeme nende efektiivsusega. Põhimõtteliselt on need siis informatsiooni jagamisega seotud sekkumised, teenustele juurdepääsu avardamised, stigmaga seotud tegevused. Ka selles osas rõhutatakse, et ainult nendele toetumine ei ole mõttekas, oluline on erinevat tüüpi sekkumised integreerida. Ning lisaks käitumislike sekkumiste läbiviimisele on oluline nende mõju jätkuvus ühiskondades.
Neljandas osas, Structural approaches to HIV prevention, keskendutakse strukturaalsetele muutustele ühiskonnas. Sealt võiks Kriku leida vastuse sellele, miks on HIV nakkuse levimise enntamiseks oluline uurida ja parendada naiste positsiooni ja õigusi ühiskondades. Iseenesest on see teema meditsiinist üsna kaugel ja pigem sotsiaalteaduslik, kuid ilma nende meetmeteta ei ole võimalik tagada ka biomeditsiiniliste ja käitumuslike sekkumiste efektiivsust.
Sarja <a href="http://www.thelancetglobalhealthnetwork…
Sarja viiendas ja kuuendas osas räägitakse uuringutest tuleva informatsioon parema kasutamise võimalustest ja tuleviku väljakutsetest.
Muide, veebruarikuu Tarkade Klubis on artikkel HIV ja tuberkuloosi vaktsiinide väljatöötamise kohta. See on päris hea lugemine. Mulle tundusid Katrini jutus mitmed kohad sellised, mis minu teadmisega kokku ei läinud, ent ma ei osanud neile näpuga osutada ja korrigeerida.
Katrin räägib enda isiklikust kogemusest. Minu isiklik kogemus tuberkuloosiga on pärit minu teismeliseajast, mil tuberkuloosi haigestumus Eestis oluliselt tõusis. Ning ma mäletan kooliarsti kommentaari Mantoux testile, et see pigem näitab vaktsineeritust kui tegeliku tuberkuloosi olemasolu. Ka ei mäleta ma, et 90. aastate alguse Eestis oleks väga palju räägitud tuberkuloosi haigestumise tõusust seoses vaktsineerimisega või selle puudumisega. Pigem on haiguse avaldumine enam seotud kehvade elutingimuste ja suure stressi olemasoluga, ehk immuunsüsteemi probleemidega. Ka kaasaegses Eestis on suurimaks probleemiks tuberkuloos immuunsusprobleemidega inimestel, HIV-positiivsetel. Tarkade Klubi artiklist jäi meelde mõte, et TBC vaktsiin kaitseb vaid lapsi haigestumise eest. Seega, minu arvates ei ole päris korrektne maalida pilti vaktsiinide kõikvõimsusest kõikide nakkushaiguste puhul kõikides inimgruppides. Haigused, nende tekitajad ja nendega võitlemise viisid ongi väga erinevad.
Liina kirjutas:
Kuskohas kirjutatakse seal naistele ettevõtluseks laenude andmisest jne., millest sa rääkisid? Seal on empowerment selgelt ikkagi vägivalla vastu suunatud – mille vajalikkust ei sea siin vist keegi kahtluse alla.
Liina ütles:
See võib nii olla küll.
Näita nüüd näpuga mõne säärase pildi peale, et skeptikud saaksid selle pildi maalija suunas imelikult vaadata.
Kriku ütles:
Paneel 2 on näide ühest konkreetsest uuringust. Kõrval põhitekstis on ülevaade seotud teguritest. Lisaks vägivallale ka leibkondade heaolu ja sotsiaalse kapitali suurendamine. (Kui ma su küsimuse püstitusest õigesti aru sain?)
Vabandust, jäi kahe silma vahele. Ka seal aga seatakse siiski eesmärgiks lähisuhtevägivalla vähendamine, eksole?
@Kriku:
Ma kaldun arvama, et struktuursete lähenemiste (mille alla võimestamine ja muud kogukondlikud sekkumised selle konkreetse käsitluse järgi kuuluvad) eesmärgiks on pigem ühiskondlike muutuste tekitamine kogukondades. Lähisuhte vägivalla vähenemine võib mõnedes projektides/programmides olla üks eesmärkidest, kuid kahtlemata mitte ainuke või peamine. See sõltub konkreetse kogukonna/piirkonna probleemide spetsiifikast ja kontekstist.
Jah, muidugi mõista on nende eesmärk ühiskondlike muudatuste tekitamine. Ma ei vaidle absoluutselt vastu sellele, et kuritegevuse ennetamisel on tähtis koht ka niiöelda üldpreventiivsetel meetmetel (kuigi ma ei ole nõus nendega, kes kuritegevust täiega sotsiaalseks nähtuseks kuulutavad, aga see on teine teema). Aga pakilised probleemid, mis igal aastal hulga inimelusid nõuavad, vajavad kindlasti otsesemaid abinõusid. Lähisuhtevägivalla ohvriks langenud inimesed vajavad varjupaiku, politseid, kes neid kuulab, prokuratuuri, mis suudab niisuguseid kuritegusid uurida ja kohtusse viia ja nii edasi.
Teiselt poolt ei saa tõmmata võrdusmärki naiste vähese emantsipeerituse või vähese avaliku tegevuse ja viktimiseerituse vahele. Mind häiris kõige rohkem sinu postitustest läbikumav eeldus, et muudatused, mis aitavad neid ühiskondi meie lääne ühiskonnale sarnasemaks muuta, on kindlasti kõige õigem tee ka näiteks HIV piiramisel. Lähis-Idas näiteks on ka HIV levik väga madal.
See sinu Panel 2 ütleb, et kuigi lähisuhtevägivalda õnnestus vähendada, ei olnud sel paraku mõju HIV-le.
Rootsi ka.
MOTT
Mida?
Nupuke Delfis:
Soomes leidis kinnitust seos seagripivaktsiini ja narkolepsia vahel
Iltalehti on nagu meie Õhtuleht, seega ilmselgelt on põhjust otsida üle algallikas.
Töörühma lõppraport on leitav Soome Tervise- ja Heaoluameti narkolepsiagrupi kodulehel.
Raportist:
Seda tagumist mõtet vahendab ka Iltalehti, et vaatamata kahetsusväärsetele narkolepsiajuhtumitele ennetas vaktsineerimisprogramm hinnanguliselt 80 000 grippi haigestumist ja oli seega kasulik ettevõtmine.
@Martin Vällik:
Euroopa Ravimiamet uuendas oma veebilehel Pandemrixi teavet juuli lõpus. Kasutamise piiramise leht on siin (esil olev PDF-dokument on kokkuvõtlik ja üldsusele, st kergemas keeles kui teaduslik ülevaade; seal on kirjas ka lisandunud narkolepsiajuhtude sagedus, lõigus What are the conclusions of the CHMP?, mis kuuluvad kõrvalnähtude sageduse kategooriasse „väga harva”). Paremal on link Euroopa avalilkule hindamisaruandele (EPAR), seal on rohkem teavet.
Jälgige olukorda, Euroopa Komisjoni otsus on tulekul.
Kui nüüd veel Õhtulehte vaadata, siis seal jääb silma lause:
Aktsent võiks ikkagi siia panna, mitte välja nokkida ainult eelsoodumust ja hinnangulist kasu.