Skeptik.ee jätkab Facebookis
Skeptik.ee koduleht täidab praegu pigem arhiivi rolli ja aktiivset tegevust siin ei toimu. Skeptilised teematõstatused ja arutelud jätkuvad praegusel ajal skeptik.ee Facebooki lehel.
Skeptik.ee alustas 2007. aastal ja esimene lugu ilmus aprillis. Teemadeks olid siis astroloogia, Päästeameti pommiotsimise nõiavits Sniffex, võlusõnadega tembitud joogivesi Võluvesi, toitumisega seotud libatesti teenus, millega Adik Levin tol ajal tegeles, muud libaraviteenused (nt homöopaatia) ja tervist parandavad imemasinad; ja muidugi said kriitilist pilku ja blogiposti tunda vaktsiinivastased, kes juba tollal tundusid “ähvardavat maailma”.
Arvan, et enamvähem kõik ka praegu aktiivsed umbluuteemad said nende aastate jooksul läbi käidud, aga nagu näha, on maailm mõnes mõttes muutunud aina kaoselisemaks paigaks ja see, mis omal ajal võis tunduda meelelahutusliku eneseavastamisena umbluu kastmes, mis ei vääri liigset tähelepanu, on tänaseks päevaks kujunenud meie kõigi elu mõjutavaks miljardiäriks ja ohuks inimeste tervisele ja julgeolekule ning isegi kõigutab demokraatlikku riigikorraldust ja maailmakorda, kui ühe suurriigi endine president kui umbluu superlevitaja siia pilti asetada. Umbluu levitamisest on tehtud relv demokraatlike ühiskondade lõhestamiseks ja nõrgestamiseks, inimeste üksteise vastu ässitamiseks.
Veel oleme näha saanud, kuidas meie kohalikud umbluumeistrid on kujunenud, nt ühest alguses veidrast abordivastasest “instituudist”, mis importis frantsiisi korras kauge Ameerikamaa jutupunktid siia Läänemere äärde, on praeguseks kasvanud Vabaduse väljakul vägesid juhatav vaktsiinivastane ja koroonaviiruse suhtes pro-life elukultuuri kuulutav ristisõdalane. Üle on elatud suurejooneline 2012. aasta maailmalõpp. Välja on antud Umbluu preemiat jne.
Kokku on 10 aasta jooksul ilmunud 716 postitust ja olulise panuse on lisanud ligi 56 000 kommentaari. Mõni sihtmärk on tundnud end puudutatuna ja mõned on plaaninud skeptik.ee vastu lausa kohtutee ette võtta; on kirjutatud järelevalveasutustele ja nende põhjal on algatatud ametlikke menetlusi.
Kuid peamine tõuge skeptik.ee tegemisel on olnud siiski isiklik kasu teadasaamisest ja tundlikumast tunnetusest maailmast ja inimeste ajendite vikerkaarest. Kas ma olen targemaks saanud? Arvan, et jah. Kas ma tean kõike? Kindlasti mitte. Aga põnev on olnud see teekond. Kui sul on oma lugu seoses skeptik.ee tegevusega, näiteks oled midagi enda jaoks olulist teada saanud, oma arvamust millegi kohta muutnud või hoopis kinnistanud, alustanud uurimustööd, saanud doktorikraadi, läinud tuttavatega tülli või hoopis leppinud… või on siin mõni lemmiklugu, siis ole kena ja jaga seda kommentaaris, võibolla saab neist lemmiklugudest mingi top 10 listi.
Võibolla ärkab skeptik.ee jälle ka siin ellu. Võibolla ei ärka ka, kuna kriitiline faktikontroll, millega skeptik.ee tollal algust tegi ja mida mõned inimesed mõniteist aastat tagasi äärmusfanaatikute nišitegevuseks pidasid, on tänaseks päevaks iga peavoolumeedia väljaande aukohustuste hulgas.
Kui sul on skeptik.ee jätkamise kohta kandev idee, siis anna teada. Seniks aga kohtume skeptik.ee Facebooki lehel.
Skeptik tegi mitmete aastate jooksul vähenähtavat, kuid tähtsat tööd, kaitstes meid igasugu näiliselt vähetähtsa umbluu eest. Nagu ema, kes tüütamiseni nõuab käte ja hammaste pesemist ja kes tikub triikima ka meie aluspüksid ära, et välistada paelussi munade levimist.
Skeptiku tõeline tähendus sai selgeks kohe pärast seda, kui Skeptiku veebileht tardus. Tuli Covid pandeemia. Venemaa tungis avalikult kallale Ukrainale, pealegi veel väites et Ukrainat ei ole olemas ja seega ei saa ka rääkida sõjast. Kui keegi oleks varem selliseid asju rääkinud, siis oleks isegi kõige fanaatilisemad umbluulased ta täie skeptitsismiga otseteed hullumajja saatnud.
Aga võta näpust. Niipea kui Skeptik oli valvepostilt lahkunud, hakkasid uskumatud asjad toimuma.
Kõik ei loe Facebooki. Ja Venemaal keelati kogu Facebook ära, kui Skeptik Facebooki kolis.
Kas ma proovin siin väita, et Skeptik on süüdi koroonapandeemia levikus ja Venemaa tegevuses? Aga muidugi. Nii nagu loomaaiatöötaja, kes lahkus töölt ja jättis karupuuri ukse lahti, mille tagajärjel karu valla pääses ja inimesi murdma hakkas. Ei saa ju süüdistada karu, viirusi ega isegi vene sõdureid. Nemad on süüdimatud. Venelased tegutsevad siiras usus, et nad ajavad taga natsiste. Natsismivastane umbluu on nad pimestanud ja lampi ei ole.
Skeptiku süü ei ole mitte selline, et kui Skeptikut poleks olnud siis poleks neid jamasid toimunud. Vastupidi. Süü võib olla ka millegi tegematajätmine või lihtsalt et midagi on liiga vähe. Ukrainal on liiga vähe õhutõrjerelvi. Internetis on liiga vähe skeptikut.