Jälle see astroloogia ja taevakehade mõju!
Eesti Ekspressi võrguväljaandes ilmus alljärgnev lugu astroloogiast, mis esmalt läks liikvele Loodusringi kirjalisti kaudu õpetajatele.
On ka mõningast tagasisidet, kuid huvilised, kes astroloogiat tõsiselt võtavad või ei võta, võiksid ka siin pikemat diskussiooni edendada.
———————————————————
Vaatamata sellele, et astroloogia on teaduste nimekirjast juba sajandeid tagasi maha kriipsutatud ja seisab oma väärikal kohal teaduse ajaloo tolmustel riiulitel, leidub siiski märkimisväärne hulk inimesi, kes sel riiuli juurde viival rajal sugugi kinni ei lase kasvada, kirjutab skeptik ja harrastusastronoom Martin Vällik.
Eurobaromeetri andmetel peab eestlastest astroloogiat teaduslikuks lausa 54%!
Samas ei peeta horoskoope, mida lehesabades ja kergema kaaluga uudismagasinides pakutakse, sugugi teaduslikeks (70% 11% vastu).
(Allikas: Eurobaromeeter: astroloogia lk 193, horoskoobid lk 203.)
See näitab, et justnagu osatakse vahet teha meelelahutusel ja tõsisemal uudisel, aga teisalt haigutab suur auk selle koha peal, kus peaks paiknema nn teaduslik kirjaoskus. Ikka arvatakse, et kusagil on olemas „päris” astroloogid, kes tegelevad „päris” mõjudega inimeste elule ja saatusele, kes lähenevad personaalselt just Sinu ainulaadset sünnikaarti interpreteerides.
Aga alati jääb selgitamata, kuidas see niinimetatud mõju toimima peaks. Või selgitatakse küll, aga need seletused on enamjaolt rajus vastuolus praegu tuntud füüsikaseadustega. Kui need astroloogia seletused peaksid tõeks osutuma, siis oleks põhjust füüsikaraamatud taaskord ümber kirjutada.
Üks raskelt vastuvaieldav argumentide argument kõlab nii:
„Ma ei tea, kuidas astroloogia töötab, aga see töötab. Inimesed on ennustustega rahul ja rohkem tõestust polegi vaja.”
Jah, paljud inimesed, kes astroloogi külastavad või loevad väheke „tõsisemat” astroloogiaalast kirjandust kui lehesabad, on tihtipeale rahul. Aga rahul millega?
Aidake mind, uskmatut, sellest aru saada :-)
Ja kas see rahulolu näitab astroloogiast tulenevate väidete paikapidavust või pigem inimloomuse omadusi, mida osavad jutuvestjad sügava silmavaatamise ja „personaalse lähenemise” abil edukalt ära kasutavad?
Vaatamata sellele, et astroloogiaga teaduslikult tegelemine on viimasel ajal suhteliselt harvaks jäänud, on mõnikord sellealaseid uuringuid siiski tehtud. David Voas Manchesteri Ülikoolist uuris võimalikku seost päikesemärkide ja abieluõnne vahel. Seos puudub. Seega objektiivsed uurimismeetodid ei kinnita astroloogia väidetavat toimimist.
(Allikas: Manchesteri Ülikool, lühilugu Postimehes.)
Teine tihti kuuldud mõttekäik kõlab umbes selliselt:
„Kuu tekitab loodejõududega meredes tõusu-mõõna laineid. Inimene koosneb üle 70% veest, inimaju 77%. Järelikult on mõistlik arvata, et Kuu (ja teised taevakehad) mõjutab inimkeha ja veel rohkem tema aju.”
Seda mõttekäiku on kuulda nii astroloogia pooldajate kui ka nende poolt, kes peavad reaalseks täiskuu hullukstegevat mõju inimpsüühikale ja kasvatavad taimi ning lõikavad juukseid vastavalt kuufaasidele.
Kas ja miks see argument töötab või ei tööta, öelge palun teie, lugupeetud lugejad, saates oma arvamuse 11. aprilliks Loodusringile aadressil info@loodusring.ee.
Loodusringi klubi loosib vastanute vahel välja astronoomiaalase ajakirja SkyWatch, kus on iga kuu kohta kirjas, milliseid taevakehasid parasjagu vaadata tasub.
Ma tean, millel astrolloogia põhineb, aga ma ei ütle seda, sest ebaviisakate isikutele ma pühasid saladusi ei avalda.
Martin! Sinu lähenemisviis on vale. Sa sarnaned barbarile,kes läheb röökides kiriku uksest sisse.
Kuidas on võimalik valdkonnast aru saada, selle vastu sõdides? Kas saab üldse üks valdkond üldse sajaprotsendiliselt vale olla?
Võib olla Sa lihtsalt ei küüni astroloogiani.Ja sel puhul olkes viisakam vait olla.
Jah, Andres. Üks valdkond saab sajaprotsendiliselt vale olla. Arusaamine ei sõltu uskumisest, pigem vastupidi.
Huvitav oleks kuulda õige lähenemisviisi kirjeldust.
On siin kusagile küündida üldse, Andres? Sa võtad astroloogia eelduse- et tähed ja tähtkujud mõjutavad inimeste saatust. Või õigemini, et tähed ja tähtkujud kirjutavad ette selle, mis meist saab, millised me oleme, kuidas me elame ja kuidas meil elus läheb. Sa võtad selle astroloogia peamise eelduse, võrdled seda natuke tollega, mida me tänapäeval kosmosest teame… ja kannad selle 110%-lt maha ajaloo prügikasti, kuhu ta auga kuuluma peaks.
Skeptikud mõtlevad, et ainuke astroloogiline mõju saabki olla gravitatsioon. Paneme üles mustkunstivideo ja ütleme kõrval, et kõk paraasjad on võltsid : D
Thorondor,
kust sa küll selle välja lugesid? Väide pigem kõlab, et mitte ühtki astroloogide poolt olevaks oletatud astroloogilist mõju pole suudetud tuvastada. Ükski astroloogide spekulatsioon ei kannata kriitikat ega allu teaduslikule kummutamiskriteeriumile ja kuulub seega pseudoteaduse valdkonda.
Hjarg! Ma ei võta astroloogiat sellisena, nagu Sina seda minu suhtumisest arvad. Me ei ole suhenud, kuid Sina juba väidad, kuidas mina astroloogiast arvan.
Kui Erki arvab, üks valdkond saab sajaprotsendliselt vale olla, pole mul temaga midagi rääkida. Sihuke arvamus on vist nõuakaja vili, kus pea kõiki nähtusi valedeks või õigeteks kuulutati. Ehk lisab Erki veel mõne valdkonna, mis on tema jaoks täiesti vale.
Martin lihtsalt tegeleb nähtsutega, milledest ta ei saa aru. Kas sellega tasub kiidelda, on maette küsimus. Muidugi ta võib teiste “skeptikute” seljataha pugeda, ent diletandid on nemadki.
Pole mõtet kõigesse ametlikusse surmtõsiselt suhtuda. See kehtb ka ametliku teaduse kohta. Astroloogia on ka teadus.
Ei, Andres, astroloogia ei ole teadus. Juba 17. sajandil sai see vahe üsna selgeks. Aga ka juba päris vanasti osati vahet teha astronoomilistel sündmustel, neid ennustada, nende järgi aega arvestada ja muud praktilis-teaduslikku tegevusi teha, ning teisalt arvatavate tähenduste, mütoloogia ja psühholoogilise mõju vahel.
Astroloogia tänapäeval on hääbuv unistus kaduvast lapsepõlvest või püüd seda iseenda maailma nabaks pidamise tunnet pikendada.
Andres kirjutas säherdust jama, mida kõlbab lihtsalt lõbu pärast pisikesteks tükkideks analüüsida ja ebaviisakalt irvitada:
(See, muide, on tema lemmikväljend, mida korduvalt Delfinaariumis ja mujalgi näha on olnud.)
Niisiis, “valdkond” on termin, mis tähendab millegi osa. See, mille osa, on selles lauses ilmutamata jäetud. Niisuguse ilmutamatuse taotlus on ilmselge: autor loodab, et inimene loeb konteksti põhjal “valdkonna” intuitiivselt “teadusvaldkonnaks”, seeläbi märkamatult astroloogia teaduste hulka arvab ja siis järeldab, et Andrese kirjutis on suunatud seisukoha, et teaduses on valdkondi, mida mõned inimesed ei tunnista, vastu. Niisugune seisukoht on ilmselgelt absurdne ja niisuguse absurdse seisukoha vastu suunatud väljaütlemine tundub sellepärast paljudele inimestele intuitiivselt õige. Aga tegelikult on tegemist ainult mustkunstiga.
Jah. Nõukogud olid väga vastikud. Kui kurjad skeptikud Sinu unistuste sfääre katki pilavad, on nad ilmselgelt kommunistid. Kes võiks vastu vaielda, et nõukogud väga vastikud on?
Teaduse esmane defineeriv omadus on see, et ta teeb oma teooriate põhjal rangeid, o bjektiivselt kontrollitava tõeväärtusega ennustusi, mida saab vaatluse või eksperimendiga kinnitada või ümber lükata. Missuguseid niisuguseid ennustusi astroloogia teinud on?
Päristeadlased teavad, et astroloogid niisuguseid ennustusi ei tee. Astroloogid teevad hoopis vastupidi, niisuguseid ennustusi, mis panevad kliendi end hästi tundma, aga mida kunagi ümber lükata ei saa. Muidu võiks ju kliendile jääda mulje, et astroloogia ei olegi ilmeksimatu.
Martin kirjutas:
Minul on kuri kahtlus, et astroloogia peamine ahvatlus astroloogide jaoks on see, et ta näeb välja kui Suur ja Keeruline ja Põhjalik “süsteem” — ehk siis, astroloogiliste seisukohtade õppimine evib päris-õppimisega ühiseid jooni — aga erinevalt päristeadusest ei ole astroloogidel tarvis karta, et nad vigu teha võivad, kuna astroloogias ei ole vigu “päris-astroloogiast” võimalik objektiivselt eristada.
Nii saab koolitatud (või koolitunud) astroloog esineda haritud inimesena ilma, et ta hariduse varjukülgedega kokku puutuma peaks.