Richard Dawkins: jumal on luul

Richard Dawkins. Foto internetist.20. sajandi üheks suurimaks intellektuaaliks arvatud Richard Dawkinsi (eesti keeles on ilmunud Jõgi Eedenist) raamat The God Delusion on üles kloppinud hea hulga valulist kriitikat, aplodeerivat kaasaelamist, mõtlikku analüüsi, lahmivat norimist ja palju muidki reaktsioone, mida eri inimesed oma kirjususes on võimelised väljendama. Bestselleriks sai see raamat sellegipoolest.

Talle ja ta raamatule on oponeeritud arvukates jutusaadetes, kus Dawkins ja preester koos ja vaheldumisi sõna saavad, raamatuarvustustes, ajaleheartiklites, usu ja teaduse konverentsidel. Lausa raamatuidki kirjutatud, nt Alister McCarth The Dawkins Delusion.

Isegi Eesti konnatiigis on Dawkinsi raamat mõningast kajastamist leidnud. Näiteks Kadri Kõusaare arusaamatu hädaldamine pealkirja all Kontrolli, aga usu, aga laiem arutelu usu teemal on meie maal käinud ikka pigem aegajalt kollitava usuõpetuse raames.

Dawkins on mõnedele tema vastu paisatud argumentidele vastanud ajalehes The Times.

Üks peamisi etteheiteid, mida paljud ateistidki Dawkinsi suhtes väljendavad, kõlab umbes sedasi:

Olen küll ateist ja teatud mõttes sinuga nõus, aga su keelekasutus on solvav, ründav, lahmiv ja sellega ei saa ma kuidagi nõus olla.

Dawkins vastab võrdlusega, et kuidas poliitikud üksteist parlamendis või meedias tümitavad, kui arvustatakse teatrietendust või restorani, siis nende keelekasutus on kordades julmem ja hinnanguidjagavam kui tema raamatus religioonide kohta. Ühed elulised nähtused ju kõik, miks peaks järgima topeltstandardeid ja andma religioonidele mingi eristaatuse mugavalt ja kriitikavabalt oma asja ajada?
“Blasfeemia on kuritegu ilma ohvrita.”

Järgmine etteheide on umbes selline:

Sa ei saa religiooni kritiseerida, kui sa pole detailselt teoloogiat uurinud ja kuhjade viisi sellealaseid raamatuid läbi töötanud.

Sellel argumendil pole rohkem saba ega sarvi kui väitel, et hülgamaks Lendava Spagetikoletise võimalikkust, peab olema pastafariani teoloogiaga hästi kursis. Millegipärast ma ei usu eriti, et nt katoliku preestrid seda teemat valdaksid, aga miks me ei näe neid piraadirõivastes ringi liikumas?

Paljud ütlevad Dawkinsile, et ta olevat täpselt samasugune fundamentalist nagu need, keda ta kritiseerib. Vale puha, ütleb Dawkins. Pole vaja segi ajada fundamentalisti, kes iial oma meelt ei muuda, sellega, kes on kirglik oma arvamuse väljendamisel. Teadlane, olgu ta kui tahes kirglik oma uskumuste avaldamises, muudab oma meelt uue tõendusmaterjali laekumisel. Fundamentalist teab, et tema meelt ei muuda miski.

Osad inimesed tunnevad muret, et nojah, mina küll saaksin ilma jumalate ja religioonita hakkama, aga millega küll täita teiste inimeste hingeauk, kui jumal ja religioon sealt ära võtta?
Juba selline küsimuse püstitus on solvavalt ettehooldav – “mina olen nii ilus ja tark ja haritud, et ei vaja iidset ebausku, aga ‘tavalised’ inimesed ju ometi vajavad midagi, mille abil end õnnelikumana tunda, olgu kasvõi irratsionaalne religioon, kuna nende intellekt ju nii kõrgele ei küündi nagu minu oma.”
Sellise elitismiga liiga kaugele ei purjeta.

Terve lugu koos ohtrate kommentaaridega on siin.

101 Replies to “Richard Dawkins: jumal on luul”

  1. “They are all crazy” näitab minu meelest küll midagi ainult ütleja kohta. “God wrote a book” on ka tema enda fantaasia.

    Eks see muidugi tolasaade ole, nagu naerukoorgi näita. They make politics not cleaner, but dirtier, nagu tüüp ise ütleb.

  2. “God wrote a book” on ka tema enda fantaasia.

    Oleneb millise piiblikummardajaga rääkida. Mõne jaoks on selle nimetamine jumala sõnaks metafoor, mõne jaoks mitte. Just nagu mõni nõuab selle sõna-sõnalist järgimist ja mõni mitte.
    Religiooni ei saa tõlgendada ainult nii nagu kõnealuses küsimuses vaja läheb – ega teised küljed sellest kuhugi ei kao.

  3. Just. Pliiats oli käes inimestel, aga nad ei kirjutanud sinna ükskõik mida, vaid jumal juhtis kõike sõna-sõnalt, mis sinna kirja sai.

  4. Jumal oll ikka otseselt kirjatööga ka tegelenud: 2. Moosese raamat, kus Mooses Siinai mäel igasugu käskusid pidi meelde jätma

    31:18 Ja kui ta oli lõpetanud kõneluse Moosesega Siinai mäel, siis ta andis temale kaks tunnistuslauda, kivilauda, mille peale oli Jumala sõrmega kirjutatud.
    http://www.piibel.net/?&q=2Ms+31

    32:16 Lauad olid Jumala tehtud ja Jumala kirjutatud oli kiri, mis laudadesse oli uurendatud.
    http://www.piibel.net/?&q=2Ms+32

    Need viskas Mooses aga katki, kui nägi kuldvasikakummardamist.

    Teised käsulauad said jumala etteütluse korras juba Moosese enda poolt kirja.

  5. Ah, seal kirjeldatakse lihtsalt savipõletamist. Aga see nüüd selleks, see on mõttetu vaidlus. Iseenesest on tõesti nii, et osa rahvast arvab, et kogu Piibel, ka kõik kirjavahemärgid, on jumala poolt dikteeritud. Aga selline üldistus kõigile või suuremale osale usklikele on meelevaldne.

    Samas ma saan aru küll, et selle meelelahutussaate eesmärk oli just neid äärmuskristlasi peedistada.

  6. Kriku kirjutas:

    Iseenesest on tõesti nii, et osa rahvast arvab, et kogu Piibel, ka kõik kirjavahemärgid, on jumala poolt dikteeritud.

    Fun fact: kui heebrealased ennemuistsetel aegadel piiblit kopeerisid, siis nad veel kirjavahemärke ei kasutanud.

    Mitte, et see paduusklikke häiriks. On ka sihukesi pujääne nähtud, kes väidavad, et ainus jumalikult inspireeritud versioon on 1611. aasta ingliskeelne tõlge ning kui heebrea või kreeka keelne algtekst tollega ei nõustu, siis on too algtekst lihtsalt ise vigane.

  7. Maher võib koomikuna andekas olla, aga see ei tähenda, et teemakäsitus tõsine ei oleks. Kui soovid, võid seda The Daily Show või Colbert Report’iga võrrelda. Mõlemad on Comedy Central’i programmid, mis räägivad äärmiselt tõsistest asjadest.

  8. Aga selline üldistus kõigile või suuremale osale usklikele on meelevaldne.

    Jah. Eks see ole kõigi religioonivastaste argumentidega nii, et 100% usklike pihta need ei saagi käia. Uskumise, et jumal käis Siinai mäel savitahvlitele kritseldamas, naeruvääristamisele saab vastata, et kaugeltki kõik usklikud ei arva nii. Uskumise, et jumal kuulab spetsiaalselt iga inimese palveid, naeruvääristamisele saab samuti vastata, et kõik usklikud seda ei arvagi. Lõppkokkuvõttes on aga ikka nii, et mingi koguse N argumentide väljakäimisel käib neist mingi osa N x M (M<1) keskmiselt iga uskliku kohta.
    Samas võibolla ei ole tõesti mõtet ennast siinkohal lõputusse diskussiooni uputada.

    Samas ma saan aru küll, et selle meelelahutussaate eesmärk oli just neid äärmuskristlasi peedistada.

    Võiks lausa öelda, et äärmuskristlased peedistavad ennast ise, ja Bill Maher juhtis sellele lihtsalt tähelepanu.

  9. .. ning kui heebrea või kreeka keelne algtekst tollega ei nõustu, siis on too algtekst lihtsalt ise vigane.

    Kas keegi teadjam oskab öelda, kuidas selle väidetava tõlkeveaga on, kus algtekstis olev sõna “noor naine” tõlgiti ümber “neitsiks”, või vähemalt, et algteksti sõna on kaheti tõlgendatav? Wikipediat sirvides midagi nagu selle kohta silma ei jäänud, aga juttu sellest olen erinevatest allikatest kuulnud.

  10. Kunagi vestlesin tegelasega, kes vanakreeka keelt vabalt loeb. Detaile ei mäleta, aga tema väitis, et originaaltekstis kasutatav termin tähendab umbes seda, mida eesti keeles ‘neiu’ — teatavaid vihjeid neitsilikkusele temas on, aga kõlbab kasutada ka lihtsalt noore naisterahva kohta.

    Aga Maarjast ei saanud neitsi mitte siis, kui piiblit tõlkima hakati, vaid juba mitusada aastat varem, püha Eadmeri päevil. Mulle on justkui kõrva jäänud, et selle ideega olla mõned varakristlastest mänginud, aga AFAIK ei ole ükski esimese aastatuhande kirikukogudest seda Tõeks(tm) kuulutanud. Paavst aga hõikas patuta eostamise kateedrist maha alles 1854. aastal.

  11. Jama jah, kui usu vääramatud alustõed pärinevad kahe tuhande aasta vanusest tekstide kogumikust, mis on kirjutatud sulle tundmatus keeles, ja mida on aastate jooksul meelevaldselt ümber tõlgendatud.

  12. Minge ülikooli, võtke eksegeesi kursused ja küsimused saavad vastatuks. Lisaks saate hunniku faktoloogiat, millega ukse taha ilmuvaid mormoone lolliks ajada :)

  13. Ülikoolikursus sisaldab siiski teaduslikul meetodil väljaselgitatut, mitte külaprohvetite nägemusi.

    See võib küll nii olla, aga “masside” jaoks on tõlgendused ikka sellised, nagu külaprohvetid või pühapäevapreestrid neid ette söödavad. Ilmselt saadaks suur osa neist selle ülikooli tõlgenduse pikalt, kuna see läheb nende usuga vastuollu.

    Täpselt samapalju on pistmist kui ükskõik millises muus teaduskonnas. Erinevad on uurimise objektid, mitte meetod.

    Lihtsalt küsimuse tõstatamise mõttes: kas religioossest inimesest religiooniuurija ei lange tunduvalt suurema tõenäosusega confirmation biase ohvriks, kui näiteks bioloogilisest olendist bioloog? Kuna “uskumine” eeldab nii või teisiti mingis ulatuses kriitilise mõtlemise väljalülitamist, siis teatud olukordades võib see üsna problemaatiliseks osutuda.

  14. Antud juhul pole küsimus “ülikooli tõlgendustes”, vaid faktiteadmistes sellest, kes kuidas ja millal mis osa pühadest tekstidest kirja pani, kuidas neid tõlgiti mis keeltest mis keeltesse jne. jne. Elu on näidanud, et mormoonihakatised on kaunis abitud, kui neid sel teemal peedistada.

    Loomulikult leidub alati mõni, kes ütleb, et kõik see on jama ja et alguses olid nii Sõna kui iga koma, mõttekriips ja leheküljenumber Piiblist olemas kõigis keeltes, mis kunagi olid või kunagi tulla võiksid. Aga päris selliseid hulle on siiski vaid üksikuid.

    kas religioossest inimesest religiooniuurija ei lange tunduvalt suurema tõenäosusega confirmation biase ohvriks, kui näiteks bioloogilisest olendist bioloog?

    Aga mille confirmation’ist sa räägid? Teoloogia põhiteema ei ole teps mitte jumala olemasolust tõendeid otsida, kui sa seda mõtled.

  15. Aga mille confirmation’ist sa räägid? Teoloogia põhiteema ei ole teps mitte jumala olemasolust tõendeid otsida, kui sa seda mõtled.

    Ei, loomulikult ei räägi ma sellest. Aga kui näiteks sügavalt religioosne teoloog leiaks andmeid selle kohta, et mõni tema usu alustala põhineb tegelikult pettusel, siis kas tal ei oleks tugev bias hakata selle pettuse fakti ümberlükkamise või mahavaikimisega tegelema?

  16. Võimalik, aga vähetõenäoline. Esiteks on “sügavalt religioosne teoloog” üldse tänapäeval üsna harvaesinev nähtus. Teiseks möönab lõviosa usklikke – ja ka ametlik Vatikan – et aja jooksul on nii kirikuorganisatsioonid kui üksikud usumehed hakkama saanud suure hulga kõikmõeldavate imelike, et mitte öelda häbiväärsete tegudega (Benedictus IX ühe säravama näitena). Võttes eelduseks inimese ebatäiuslikkuse ja ekslikkuse (mis on üks olulisemaid UT sõnumeid), pole selles ka midagi imestada.

  17. Inimese jumala kohale asetamine ei tekita peale isikukulptuse suurt midagi, jumala nimel pole tähtsust. See on maitseküsimus. Aga maitse üle ei vaielda. Kui teil pole just teooriat et mõned inimesed arenevad jumalaks?

  18. mis vahet on isikukultusel ja jumalakultusel?

    Üks on jumala kummardamine, teine mõnele konkreetsele inimesele jumalike atribuutide omistamine. Kuna jumala puhul pole seni õnnestunud kindlaks teha, kas ja kuidas tema tujud ja iseloomuvead tema võimalikke otsuseid ja kummardajate käekäiku mõjutavad, on põhjust arvata, et see on oluliselt ohutum kui mingi konkreetse isiku jumalasarnaseks tõstmine.

  19. PS! husseini isikukultus sündis muideks äärmiselt religioosses riigis ehkki riigiaparaat oli ilmalik.

    peaaegu sama võib öelda ka stalini kohta.

  20. Küsimus polegi jumalas, rohkem selles et niiöelda karma seadus kehtiks või noh nagu vanad eestlased ütlesid: kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub, kõik mis teed, teed endale jne. Inimesed peaks uskuma, et need ütlused vastavad tõele. Või sinu arust piisab politsei peale lootmisest? Või lihtsalt kommunismi ehitaja moraalikoodeksist?

  21. mis on viga inimlikul moraalil ja selle põhjal tegutseval politseil?
    mis on viga kommunismiehitaja moraalikoodeksil?

    miks neist piisama ei peaks?

    miks ei peaks piisama inimeste isiklikust, kümnete tuhandete aastate jooksul omandatud eetika- ja moraalitunnetusest?

    mida sinu arust veel vaja oleks?

  22. kas sa ülds tead, mis oli kirjas kommunismiehitaja moraalikoodeksis? see koodeks on omandanud mingi maagilise vormeli staatuse, millele pidevalt igal pool moraaliga seoses viidatakse, otsekui oleks tegu millegi äärmiselt vildakaga. vaatame, mis seal siis öeldud on:

    Ustavus kommunismile, armastus sotsialistliku kodumaa ja sotsialismimaade vastu.
    Kohusetruu töö ühiskonna hüvanguks: kes ei tee tööd, see ei pea ka sööma.
    Iga ühe hoolitsus ühiskonna vara säilitamise ja suurendamise eest.
    Suur ühiskondlik kohusetunne, sallimatus ühiskonna huvide rikkumise suhtes.
    Kollektiivsustunne ja üksteise seltsimehelik abistamine: üks kõigi ja kõik ühe eest.
    Humaansed suhted inimeste vahel ja üksteisest lugupidamine: inimene on inimesele sõber, seltsimees ja vend.
    Ausus ja siirus, kõlbeline puhtus, lihtsus ja tagasihoidlikkus isiklikus ja ühiskondlikus elus.
    Üksteisest lugupidamine perekonnas, hoolitsus laste kasvatamise eest.
    Sallimatus ebaõigluse, muidusöömise, ebaaususe, karjerismi ja ahnitsemise suhtes.
    Kõigi NSV Liidu rahvaste sõprus ja vendlus, leppimatu suhtumine rahvusliku ja rassilise vaenu avaldustesse.
    Leppimatu suhtumine kommunismi vaenlastesse, rahu ja rahvaste vabaduse vaenlastesse.
    Vennalik solidaarsus kõigi maade töötajatega, kõigi rahvastega.

    ole nüüd hea ja loetle punktid, mis on halvad, kõlbmatud, moraalitud jne.

    järgmiseks: mis see kommunismi jõudmine siia puutub? kas selle järgi peaks eeldama, et elades kristliku moraalikoodeksi järgi, peame me lõpuks taevariiki jõudma?

    järgmiseks: mismoodi puutub siia keskmise inimese eetika ja moraal? keskmine inimene elab omas riigis, kohalikule kultuurikontekstile vastavalt kokku pandud kokkuleppelise moraali- ja eetikakoodeksi järgi, mida tuntakse laiemalt ka kui põhiseadust. kogu meie moraal ja eetika on põhjalikult kokkuleppeline nähtus. see, mis meile on täiesti tavapärane, on näiteks kuskil teisel pool maakera täiesti mõeldamatu ja vastupidi. misasja sa siin üldistada püüad?

  23. Kommunism sellisena, nagu seda ülaltoodud moraalikoodeksi kontekstis kujutati, eeldab maailmarevolutsiooni. Maailmarevolutsioon tähendab seninägematute mõõtmetega isiku- ja varavastaseid kuritegusid. Seega on ka sellisele vundamendile rajatud ideoloogiat alust pidada kuritegelikuks. Üleskutse “ustavusele kommunismile” on ühtlasi üleskutse laiaulatuslikule kuritegevusele.

    Põhimõte “kes ei tee tööd, ei pea ka sööma” on amoraalne kahel põhjusel – esiteks välistab see sellise eetilise kategooria nagu halastus ja teiseks eeldab tööpanuste võrdsust. Reaalses maailmas on ühiskonnal geniaalse matemaatiku ühe aasta tööst rohkem kasu kui tuhande koristaja elutööst.

    Põhimõte “sallimatus ühiskondlike huvide rikkumise suhtes” on selliselt absolutiseerituna sügavat amoraalne, sest viib loogiliselt järeldusele igal juhul ühiskonna huvide eelistamisest ning sealt edasi sotsiaalse kaitse põhimõttele rajatud kriminaalõiguseni, mille dogmaatika põhimõtteliselt eitab üksikisiku süü asjakohasust. Selliste konstruktsioonide kohaldamine viis 20. sajandil seninägematu ulatusega inimsusevastaste kuritegudeni.

    Nõuda “leppimatut suhtumist kommunismi vaenlastesse” on tüüpiline sallimatuse ilming. Terve ülaltsiteeritud tekst on ehitatud üles põhimõttel “meie vs. nemad” ja mõeldud käibima ainult ühesuguste poliitiliste vaadetega isikute hulgas, mitte üldinimlikul alusel.

  24. Kriku kirjutas:

    Kommunism sellisena, nagu seda ülaltoodud moraalikoodeksi kontekstis kujutati, eeldab maailmarevolutsiooni.

    Kui Sa hoolega vaatad, näed, et tegelikult on sellesse koodeksisse kirjutatu äärmiselt üldsõnaline ja võrdlemisi leebe. Maailmarevolutsiooni mõtled Sa sinna ise juurde.

    Just nii, nagu saatuse mõtleb horoskoobile lugeja ise juurde.

  25. kommunism ideoloogiana pole ju sugugi paha. see, et mõnda ideoloogiat, nagu ka kommunismi pole võimalik teostada ilma vägivallata, ei puutu hetkel sjalsse. jutt käib siiski moraalikoodeksi üldisest sisust, mitte kitsast tagapõhjst. unustagem hetkeks sealt see “kommunism” ja vaadelgem asja uuesti – mis selles halba on? igati ilus moraalikoodeks ju!

  26. see, et mõnda ideoloogiat, nagu ka kommunismi pole võimalik teostada ilma vägivallata, ei puutu hetkel sjalsse.

    See puutub vägagi asjasse. Suure hulga inimeste mahatapmine on kommunismi jõudmise vältimatuks eelduseks. Analoogia: külluses elada ei ole ka sugugi paha ning ma arvan, et me kõik tahaks seda, aga külluslik elu pangaröövi saagi najal on amoraalne.

    Moraalikoodeksis tõin ma välja rea muidki punkte, mis mitte kuhugi ei kõlba.

  27. kriku, kõrvuta erinevaid punkte omavahel, ja leiad, et kõigele on oma lahendus. minu arvates ongi moraali üheks omaduseks see, et ei käituta mingi ühtse ja jäiga reeglistliku järgi vaid osatakse erinevaid punkte omavahel seostada.

    mis puutub kommunismi, siis ma ütlesin, et unusta nüüd hetkeks see kommunism ära. see ei puutu küll eriti asjasse. vaevalt, et sõna “kommunism” esinemine samas tekstis koos humaansuse, sallivuse, rahuarmastuse, vendluse jt’ga nullib viimased automaatselt. ja kui keegi arvabki, et nullib, on viga pigem arvajas ja tema moraalis/moraalituses.

  28. mis puutub kommunismi, siis ma ütlesin, et unusta nüüd hetkeks see kommunism ära. see ei puutu küll eriti asjasse.

    Kommunism ei puutu kommunismiehitaja moraalikoodeksisse???

    vaevalt, et sõna “kommunism” esinemine samas tekstis koos humaansuse, sallivuse, rahuarmastuse, vendluse jt’ga nullib viimased automaatselt.

    Selle teksti kontekstis:

    humaansed suhted inimeste vahel = humaansed suhted kommunistide vahel;

    rahvaste sõprus ja vendlus = NSVL ja tema satelliitide rahvaste vaheline sõprus ja vendlus.

  29. kommunismiehitaja moraalikoodeks koostati minu teada 10 käsu põhjal, tehti lihtsalt veidi ringi. Ja täiesti õiged järeldused ongi teoreetiliselt vähemalt et kommunismi ehitaja jõuab kommunismi ja 10 käsu järgija taevariiki.

  30. Vägagi tõenäoliselt koostati moraalikoodeks 10 käsu põhjal. Kommunistide juhtidest oli Vladimir Uljanov saanud õigeuskliku hariduse ning kasvas religioosses perekonnas. Džugašvili haridus ainult kiriklikust seminarist tuligi.
    Kuna aga kiriku käes olid samuti varad, mida kommunismi ehitamiseks kasutada, siis kuulutati usk oopiumiks. Oopiumiga harjunud massidele tuli aga mingi uus sünteetiline droog välja pakkuda. Tagantjärgi on inimkatsetes selgunud, et kommunistlik moraal religioonina ei ole olnud jätkusuutlik.

  31. Kommunism ei puutu kommunismiehitaja moraalikoodeksisse???

    nii kaua, kuni me räägime MORAALIST üleüldiselt (millest me tegelikult alul rääkisimegi), ei puutu kommunism tõesti “kommunismiehitaja moraalikoodeksisse.” võrdleksin seda aia ja aiaauguga.

    humaansed suhted inimeste vahel = humaansed suhted kommunistide vahel;

    see on sinu interpretatsioon.

    rahvaste sõprus ja vendlus = NSVL ja tema satelliitide rahvaste vaheline sõprus ja vendlus.

    lisame sõnad, mile sa kopimata jätsid: “leppimatu suhtumine rahvusliku ja rassilise vaenu avaldustesse.” ja loeme siit välja, et rahvastel ja rassidel ei tehta siiski vahet riigipiiridest lähtuvalt.

  32. “Leppimatu suhtumine kommunismi vaenlastesse” – see klausel kutsub ikkagi selgelt üles agressiivsusele poliitiliste oponentide suhtes. “Leppimatu suhtumine” inimesesse tema poliitiliste vaadete tõttu on selgelt inimsuse vastane.
    Muud klauslid polegi jah nii väga hullud.

  33. Jason, kui sa hakkad antud teksti alusel rääkima “moraalist üldiselt”, millesse “kommunism ei puutu”, pead sa suure ja teksti loojate jaoks ilmselt kõige olulisema osa kõrvale heitma. Seda nimetatakse kontekstist väljarebimiseks, mis on demagoogiavõte.

    Kui sa käsitled taolist teksti, pead sa vähegi mõtteka tulemuse jaoks käsitlema seda kui tervikut.

    humaansed suhted inimeste vahel = humaansed suhted kommunistide vahel;

    see on sinu interpretatsioon.

    Jah, see on minu interpretatsioon, aga sealjuures täiesti põhjendatud interpretatsioon, sest edasi kutsutakse üles leppimatusele kommunismi vaenlaste suhtes. Leppimatus ja humaansed suhted ei ole minu arvates ühildatavad.

  34. kui sa hakkad antud teksti alusel rääkima “moraalist üldiselt”, millesse “kommunism ei puutu”, pead sa suure ja teksti loojate jaoks ilmselt kõige olulisema osa kõrvale heitma. Seda nimetatakse kontekstist väljarebimiseks, mis on demagoogiavõte.

    olen nõus selle patu oma õlgadele võtma. peaasi, et mitte tähenärimisse laskuda.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga