Uuring: jooga ja meditatsioon ei paranda tervist

Iisraeli joogalendajad terrorismi tõrjumasKanada uurijad tegid pika ja põhjaliku ülevaate mitmesugustest idamaistest praktikatest ja võtsid kokku ning analüüsisid olemasolevat teaduslikku uurimismaterjali.

Kokku analüüsiti 813 eri uuringu andmeid, hinnati nende kvaliteeti (osalejate valikukriteeriumid, randomiseerimine, pimendamine, kontrollgrupi olemasolu, platseebo arvestamine, finantsseosed…).

Hinnang analüüsitud uuringute kvaliteedile on karm – kehv. Pea kõik väited, mis tunduvad kinnitavat nende praktikate tervist edendavat mõju, baseeruvad anekdootidel. Ei ole olemas selliseid uurimistulemusi, mille põhjal võiks väita, et jooga, meditatsioon (TM (r)), qi gong, tai chi ja muud oleksid efektiivsed vererõhu, stressi või vere kolesteroolitaseme vähendamisel, loovuse tõstmisel, sõltuvusainetest võõrutamisel.

Uuringu arutelude osa on päris huvitav lugemine.

Pressiteade: http://www.healthday.com/Article.asp?AID=606262
Uuringu täistekst: http://www.ahrq.gov/downloads/pub/evidence/pdf/meditation/medit.pdf

84 Replies to “Uuring: jooga ja meditatsioon ei paranda tervist”

  1. see pealkiri mis sa panid on ilmselgelt eksitav. Loe oma allikat:

    “Bond added that the new report doesn’t prove that meditation has no therapeutic value, but it can inform medical practitioners that the “evidence is inconclusive regarding its effectiveness.”

    Ehk siis see mis järeldusele jõuti on lihtsalt asjaolu, et UURINGUTEST ei saanud midagi järeldada.

  2. Nõus Sinuga, Balthazar, et pealkiri lööb kõvemalt kui algtekst lubaks.
    .
    Samas võiks ju kohe küsida, et kui 813 uuringu põhjal ei saa midagi järeldada, siis kui suur peab olema vastavate uuringute hulk, et võiks midagi järeldada? Järeldada kasvõi seda, et edasistele sellesuunalistele uuringutele raha raiskamine on mõttetu ja võiks tegelega viljakamate uuringute kavandamisega.
    .
    Meditatsiooni võib ju harrastada ka ilma selleta, et sel ravimõju oleks. Küllap on neil praktikatel muid häid omadusi, millepärast neid harrastada, aga kui ikka tõsine tõbi külge tuleb, siis ikka spetsialisti poole pöörduda.

  3. Haiguste põhjustaja on suures osas stress?
    Vähemalt stressi ja töökoormusest tekkinud ülepingeid aitab jooga küll leevendada, samuti seljahädasid nt. radikuliiti. Ka tavameditsiin määrab radikuliidihaigetele taastusravi, mis põhineb jooga asanatel.Muidugi kui mõeldakse, et koolerat ravib jooga, võib selles kahelda.

  4. Uurige raamatut “Egost kõrgemale”. Seal on põhjalikult käsitletud meditatsiooni mõju nii füüsilisele kui vaimsele tervisele, aluseks ulatuslikud USAs läbi viidud uuringud (millel on sedakorda tulemused)

    Fakt, et meditatsioonil ei ole tervisele mõju, ei ole tõsi.

  5. Skeptitsism on iseenesest täiesti sümpaatne hoiak. Väga hea, kui ausalt öeldakse välja oma seisukohti, eriti teemadel, kus enamus inimesi eelistab oma teadmatust maskeerida ja igaks juhuks kaasa noogutada, et mitte lollina paista.
    Siiski täpsustuseks lisaksin, et meditatsioonitehnikaid on sadu. Et siin üldse mingeid teaduse mängureegleid aktsepteerivaid tulemusi saada, tuleks neid ilmselt võimalikult palju ja erinevaid läbi testida. Osa meetodeid ongi põhimõtteliselt täiesti ebaefektiivsed, osad ei tööta antud kultuurikontekstis, osad ei sobi konkreetsele inimesele jne…
    See on selline valdkond, kus igaühel tuleb enda jaoks ise järeldused teha. Tegelikult saab meditatsiooni-teemat sisuliselt arutada ainult inimestega, kel on oma isiklik kogemus olemas, ainult akadeemiline väitlus ei vii kuhugi, ega aita ka viitamine hulgale soliidsetele uurimustele.
    Isiklik kogemus tähendab siin seda, et julge uurija võtab endale iga päev 1-2 korda 30-40 min aega ja jälgib oma mõtteid ja aistinguid ja impulsse vaatlejapositsioonilt, nendega kaasa minemata ja neid maha surumata – ja nii vähemalt kuu aega järjest. Sellist ohvrit tuua suudavad ilmselt vähesed…

  6. Jooga asanad, samuti tai chi on ju väga head harjutuste süsteemid, mis lisaks tugevusele ja painduvusele arendavad ka tasakaalu ja keskendumist ja on tõenäoliselt efektiivsemad ja mitmekülgsemad kui mingi närvilise muusika taktis karglemine ja rapsimine, mida praegusaegsed treeningsüsteemid sageli pakuvad. Kurb et neid vanu praktikaid järjekindlalt müstikaga seotakse ja asisemaid inimesi sellega eemale peletatakse. Muidugi ei ravi sellega haigusi, samas füüsiline heaolu tunne, mis tekib tasakaalustatud kehalisest koormusest, mõjub kahtlemata stressimaandavalt. Ei oskagi seetõttu arvata, millel need viidatud uurimistööd võivad põhineda, kahjuks ei saa ka hetkel aeglase internetiühenduse tõttu avada.
    Mediteerimisega niivõrd tuttav ei ole aga iseenesest on tegemist ju nö mõtete korrastamise ja keskendumise praktikatega, mis peaks loogilises võttes ka stressimaandava toimega olema.

  7. Jooga on ikka täitsa äri kohe:

    India patenteerib joogapoosid ära

    Ameerikas ja Euroopas tegutsevad joogapoosivargad on viinud India võimud selleni, et nüüd määratlevad India gurud ära autentsed joogapoosid ja riik patenteerib need seejärel.

    Jooga muutus Suurbritannias ja USA-s menukaks 60-ndate aastate lõpus ja 70-ndate alguses, kui seda hakkasid populariseerima popstaarid nagu näiteks biitlid. Praeguseks on joogast saaanud lausa tööstusharu, milles ringlevad suured rahad. USA-s on näiteks registreeritud 130 joogaga seotud patenti, 150 autoriõigust ja 2300 kaubamärki.

    Ei saaks just öelda, et nondesamade gurude panus äriks keeramisel just väike oleks. Maharishi oli ju lausa miljardär, kuigi jooga otseselt polnud vist eriti tema teema, aga tema puhul läks see spirituaalne äriskeem hästi käima ja küllap oli inspiratsiooniks paljudele.

  8. Martin Vällik ütles:

    Jooga on ikka täitsa äri kohe:

    Selles nüüd küll midagi üllatavat ei tohiks olla. Pärismaailmas ongi nii, et enamik asju, mida inimene oma kätega puudutab, muutub lõpuks ikka äriks. Muidugi mitte igaühe kätes, ärimeeste kätes. Mina olen kuulnud ka tegelastest, kes näiteks skeptitsismiga raha kokku ajavad, lükates ümber müüte ja valesid, aga parema puudumisel vahel ka tõdesid. Eriti USA-s on nad teiste gurudega peaaegu samal tasemel popid.

    Kuna see pooleteise aasta vanune teema siin uuesti aktuaalseks tõusis, mõtlesin kontrollida Martini nii kaugete väidete vastavust allikale, millele ta viitab. Esmase tõuke andis tema lookese pealkiri. Ajastul, mil propageeritakse aeroobikat ja kepikõndi, nõuab tõelist kodanikujulgust tulla välja väitega, et jooga – erinevalt nendest – ei mõjutagi inimese tervist. See tundub lausa füüsiliselt võimatuna ehk juba rohkem “parana” kui päris para ongi. Ka Krikul hakkas ebamugav ja ta üritas Martini väidet pehmendada. Meditatsiooni osas pole mõtet siin arutledagi, kuigi – ette rutates – uuring tõestas statistiliselt ka selle tõhusust.

    Allikaga tutvumisel on tulemus sama kui Cochrane ülevaadete puhul teemas akupunktuurist: ei vasta Martini kokkuvõte tegelikkusele.

    1) Ei näita uuring, et jooga ja meditatsioon ei mõjuta tervist. See väide on totaalselt vale.

    2) Ei põhine positiivsed tulemused anekdootidel. Võimalikud anekdoodid sõeluti välja juba nende umbes 10000 katse seas, mis uuringust kõrvale jäeti. See väide ise on anekdoot või siis lihtsalt: jama.

    3) Katsete üldine kvaliteet OLI kehva, aga siiski liigitatati Tai Chi puhul 31% katsetest kõrgekvaliteedilisteks, jooga puhul 14%, mantra-meditatsiooni puhul 12% jne. Muide, katsete viletsa kvaliteedi põhjuseks loevad autorid teadlaste võimetust kokku leppida ühtses katsemetoodikas, mitte uurimisobjektide spetsiifilist puudujääki.

    4) ON olemas (vähemalt statistilise tervikuna) selliseid uurimistulemusi, mille põhjal võiks väita, et jooga, meditatsioon (TM (r)), qi gong, tai chi ja muud on efektiivsed vererõhu, stressi või vere kolesteroolitaseme vähendamisel jne. Pealiskaudselt tehtud statistika kohaselt võib ütelda, et umbes 80% uurimusse kaasatud katsetest olid selgelt positiivsed (ülitihti esineb sõna “significant” mõju suuruse hindamisel), ja nende hulgas siis oli nii täiesti ebausaldatavaid kui ka kõrgekvaliteediliseks hinnatud katseid.

    Üksainus tsitaat: “Sixty-five intervention studies examined the therapeutic effect of meditation practices for these conditions. Meta-analyses based on low-quality studies and small numbers of hypertensive participants showed that TM®, Qi Gong and Zen Buddhist meditation significantly reduced blood pressure. Yoga helped reduce stress“. See ei olnud ühe konkreetse katse tiulemus, see oli uurimuse autorite üks järeldustest.

    Et siis “Uuring: jooga ja meditatsioon ei paranda tervist”?

  9. @inz
    Kui järeldus põhineb madalakvaliteedilistel uuringutel ja väikesel arvul katsealustel, siis ei tasu ka ülipositiivsetest järeldustest midagi automaatselt järeldada -veel vähem, kui sinna on kirjutet “oluliselt”.
    Seda võib silmas pidada järgnevate, parema kvaliteediga uuringute kavandamisel, aga see on ka kõik.
    Kriku märkus pole pehmendamine, vaid lihtsalt asjakohane -iga sellise tulemuse puhul tasub küsida – mida millega võrreldi.
    Asjale tasub tähelepanu pöörata juhul,kui tulemus on selgelt parem parimast saadaolevast/kasutatavast metoodikast,raviviisist,ravimist…
    Et miski on platseebost parem,on muidugi tore, kuid sellise “teadmise/tulemuse” esitlemine suure saavutusena on naljakas…

  10. inz väitis:

    Ei näita uuring, et jooga ja meditatsioon ei mõjuta tervist. See väide on totaalselt vale.

    Pealkirjas olen väitnud: “jooga ja meditatsioon ei paranda tervist”. Ja tõepoolest, olemasoleva tõendusmaterjali põhjal julgen ma jätkuvalt nii väita.

    Mõjutada võib ikka nagu iga kehakultuur mõjutab tervist, mõni paremuse, mõni kehvemuse poole ja iga inimene võiks leida just selle liigutamise viisi, mis talle sobib.

    Teiseks pole tuvastatud mitte ühtki spetsiifilist mõju nendel tegevustel, mida uuriti. See, et kehakultuuri harrastamine hea on, ei anna õigust väita jooga või tai chi kohta, et just need kuidagi eriti head on.

    Kolmandaks tasub oma lugemisega sissejuhatusest ka kaugemale jõuda. Nimelt on arutelu osas päris huvitav analüüs. Üks näide lk 198:

    The lack of double-blind RCTs has been a controversial topic not only in meditation research, but also in other areas of CAM,343 surgical interventions,344 and behavioral treatments.345 Some authors have called for a “paradigm shift,” suggesting that the quality of CAM research should be evaluated by other methodological standards. Some commentators have argued that the placebo-controlled trial is not a valid or fair method for evaluating CAM treatments.346-348 Specifically, it is claimed that the scientific techniques of treatment protocols, randomization, double-blind conditions, and use of placebo controls distort the “holistic” therapeuticmilieu of CAM. However, the notion of “holistic” interventions as opposed to “conventional medicine” may be an artificial misconception. Just as CAM does, traditional interventions provide treatments within a symbolic healing context by using “nonspecific” therapeutic attention and expectations.349 There is little argument against the idea that RCTs provide the least biased method for finding a reliable answer on the effectiveness of any therapeutic intervention, including CAM practices such as meditation. Based on empirical evidence and theoretical considerations, there are some basic characteristics that should always be considered when evaluating the quality of an RCT: randomization, blinding, handling of patient attrition in the analysis, and allocation concealment.

    Mis oleks ka vastuseks su kolmandale punktile. Mulle nimelt tundub, et häda on tihti osades uurijates, kes pole aru saanud sellest, kuidas head teadust teha ja kes püüavad oma saamatust varjata sõnade “holistiline” ja “paradigma vahetus” taha.

    Uuritud uuringute kvaliteeti nõpeldatakse ikka igast otsast ja iga nurga alt ja ei jää uurijatel muud üle kui tõdeda (lk 201):

    A few studies of poor methodological quality were available for each comparison, mostly reporting nonsignificant results (TM® had no advantages over HE to improve measures of SBP, DBP, body weight, heart rate, stress, anger, self-efficacy, cholesterol, dietary intake, and level of physical activity in hypertensive patients; RR was not shown to be superior to BF in reducing blood pressure in hypertensive patients; Yoga did not produce clinical or statistically significant effects in blood pressure when compared to NT; Zen Buddhist meditation was not better than blood pressure checks to reduce SBP in hypertensive patients; Yoga was not better than physical exercise to reduce body weight in patients with cardiovascular disorder. When indirect metaanalysis was used, we did not find differences between MBSR and Yoga to control anxiety symptoms in cardiovascular patients. It is unknown whether these are truly “negative findings” (i.e., one cannot say that there is evidence of no effect) or if there is a lack of power to detect a statistically significant result due to the low number of studies included in the meta-analyses (i.e., we can say that there is no evidence of effect).

    Positiivsete tulemuse kohta öeldakse sedasi:

    A few statistically significant results favoring meditation practices were found: both TM® versus PMR, and Qi Gong versus WL for DBP and SBP, Zen Buddhist meditation versus blood pressure checks for DBP, and Yoga versus HE to reduce stress. The positive results from these meta-analyses need to be interpreted with caution, as biases, such as expectancy bias, cannot be excluded.

    Selliste tõdemuste peale peab ikka üliväga tahtma ja ennast aktiivselt motiveerima, et näha nende tegevuste spetsiifilist positiivset mõju võrreldes näiteks jalutuskäiguga metsas või vaikselt rõdul päikeseloojangu nautimisega.

    Kui nende tegevuste spetsiifilise mõju positiivsuse kohta oleks ka muid tõendeid kui anekdoodid, siis ei liigitataks neid asju alternatiivse meditsiini valda, vaid oleksid kenasti arstiteaduses kasutuses.

  11. Inz on ikke väegade üllatava lõigu enda väite tõestuseks toonud. Võimas, Inz!

    Meta-analyses BASED ON LOW-QUALITY STUDIES AND SMALL NUMBERS of hypertensive participants showed that TM®, Qi Gong and Zen Buddhist meditation significantly reduced blood pressure. Yoga helped reduce stress“.”

  12. Tarvo Kruus ütles:

    Inz on ikke väegade üllatava lõigu enda väite tõestuseks toonud. Võimas, Inz!

    Kui sa süvened probleemi sisusse, siis on see eriti võimas. Just sellepärast valisingi selle. Aga kui vajad niisama, et oleks lihtsam ja “vängem”, siis siin mõned, tõenäoliselt sadadest:

    “3 mo of Yoga produced significant improvement ingeneral health”

    “Yoga breathing has a favorable effect on small artery compliance
    resulting in lower BP”

    “Yoga and meditation along with low-fat, low-salt vegetarian diet, smoking cessation resulted in a substantial reduction of cardiovascular risk in healthy volunteers”

    “Either 1 hr or 6 wk of Yoga asanas significantly reduced visual and
    auditory reaction times”

    “Cortisol may be lowered by short-term practice of Qigong”

    “Yoga can play an important role in risk modification for CV diseases in mild to moderate hypertension”

    “Practicing TM® for 5 mo had a significant effect on primary process
    creativity”

    “Tai Chi produced significant improvements in resting BP, stress level, and shoulder and knee flexibility”

    jne jne jne

    Aga äkki loeksid ise?

  13. Inz, johhaidii, mind ei huvita üksikud stoorid. Kui sa natukenegi mõistaksid kliiniliste testide olemust, ei tsiteeriks sa lauset, kus on öeldud

    BASED ON LOW-QUALITY STUDIES AND SMALL NUMBERS

  14. Tarvo Kruus ütles:

    Inz, johhaidii, mind ei huvita üksikud stoorid. Kui sa natukenegi mõistaksid kliiniliste testide olemust, ei tsiteeriks sa lauset, kus on öeldud

    BASED ON LOW-QUALITY STUDIES AND SMALL NUMBERS

    Vastupidi, ma ise rõhutasin seda sama lõiku kaldkirjaga oma tsitaadis, et mind ei süüdistataks selle tähelepanuta jätmises.

    Ma ei tegele joogaga ega meditatsiooniga ega ole kunagi kumbastki abi saanud. See pole üldse minu teema. Minu teema on see, kuidas Martin algallikaid kasutab. Unustame meditsiini. On sada eset, millistest 80 kohta näitavad katsed, et need on valged ja 20 kohta, et need on kergelt hallikad, mustad, või ei oma üldse värvi. Kui keegi ka tõestab ära, et need 80 katset sooritati vale metoodika ja rikkis aparatuuri abil, siis ikkagi ei saa väita, et uuring tõestas kõik esemed mustaks. Uuringu teostajad seda ei teinudki, Martin tegi: “Uuring: jooga ja meditatsioon ei paranda tervist.” Mitte: “Martin: jooga ja meditatsioon ei paranda tervist.” Martin ise võib arvata joogast ja meditatsioonist mida tahes, ja enda arvamust väljendada, aga kui ta väidab, et midagi sellist on väitnud uuringu koostajad, siis see lihtsalt ON vale. Täiesti sõltumatult sellest, kas tegemist on kliiniliste testidega või veini degusteerimisega.

  15. Iga keha lõdvestav, treeniv, ajutööle puhkust andev protsess aitab tervenemisele kaasa, seda on võimalik jälgida ja kinnitust saada igapäevaselt ilma põhjalike teaduslike uuringuteta. Ausalt öelda on mul valus kuulata kuidas kaas-skeptikud ei suuda sõltumatuks jääda ja luua korrektseid artiklite pealkirju. Kallutatud uudiste pealkirjad kuuluvad elu24.ee taoliste lehtede juurde, mitte siia.

    Ja üleüldse on peaagu võimatu teha korrektseid vettpidavaid teaduslikke terviseuuringuid kui patsiente ei toideta täpselt sama toiduga ja hoita täpselt samas keskkonnas ja lasta järgida sama päevarežiimi uuringute vältel. Eriti kehtib see siis kui uuritakse loomulikke tervenemis meetodeid mis ei anna hetkelist mõõdetavat effekti nagu tabletid ja süstid, vaid nõuavad aega ja järjepidevust.

  16. Jah, pealkiri paistab tõesti tugevamaks kirjutet. Aga mitte VÄGA palju. Nagu ma aru saan, kõlas originaalpressiteate paelkiri “No Clear Evidence Meditation Can Boost Health: Study”

  17. Tarvo Kruus ütles:

    Jah, pealkiri paistab tõesti tugevamaks kirjutet. Aga mitte VÄGA palju. Nagu ma aru saan, kõlas originaalpressiteate paelkiri “No Clear Evidence Meditation Can Boost Health: Study”

    Polegi vist tähtis, mida teadmata kes teatas kolmandates allikates. Uuringu enda originaalpealkiri kõlab: “Meditation Practices for Health: State of the Research”, mis on täiesti neutraalne ja mida kasutavad nii tellija kui teostaja. Uuringu tellija oli Agency for Healthcare Research and Quality U.S. Department of Health and Human Services.
    Esimese otsinguga sattusin peale nimekirjale veel ligi 10-st diagnoosist, mille suhtes nad on tellinud või kavatsevad tellida analoogse uuringu. Kahjuks enam ei leia üles. Kui keegi leiab, oleks tänulik lingi eest.

  18. Kuidas saab keegi väita, et mõte ei mõjuta meid!Kas te olete kõik tsombid ,nagu pavlovi koer ,kellel on ainult refleksid?Loomal on ka arutlusvõime läbi tunnetuse.Stress tuleb teie endi suunatud mõtetest.On hea stress ja negatiivne stress. Need kes soovivad uskuda ,et nad on lihtsalt biomass ,kes on ülemuste ,kaasade ,naabrite ja sõprade meelevallas nagu tuulelipuke ja ohvrid.Elage siis oma arutut ja analüüsimatut elu edasi teisi süüdistades oma elus.Kui sa oskad arutleda ,kas või mis sulle maitseb või meeldib , siis saa ka valid just oma mõtete tagajärjel soovitu või soovimatu.Oma mõtete mõju näed tagajärgedest.Riik kontrollib ja tellib ,riigil on kuulekat ja töökat sponsortoetajat vaja

  19. Uriel pajatas:

    Stress tuleb teie endi suunatud mõtetest.

    Samal ajal päris maailmas …

    … on teadlased tähele pannud niisuguseid põnevaid kemikaale nagu adrenaliin, mille manustamine stressireaktsiooni kunstlikult käivitada suudab ja propranolool, mille manustamine stressireaktsiooni jälle kunstlikult maha suruda suudab. Mõlemad mõjutavad vahetult autonoomset närvisüsteemi ja mõtlemisest ega selle suundadest ei sõltu.

    Mõlemad, muide, on meditsiinis kasutamist leidnud. Tõsi küll, propranoloolile kiputakse sageli eelistama uuemaid kemikaale, mille vastikud kõrvalefektid nii põnevad ei ole.

  20. @Uriel – Mõtlemine, enesetunne ja käitumine on arvatavasti üsna tugevalt seotud. On keegi siin vastupidist väitnud? Väide, et stressist saab vabaneda pelgalt mõtteviisi muutmisega, kuulub juba teise kategooriasse ning on sel üldisel kujul lihtsalt vale.

    Su argument näib olevat üles ehitatud straw man nimelisele demagoogiavõttele, mida on rikastatud emotsionaalsete loosungitega.

  21. To- Dig”on teadlased tähele pannud niisuguseid põnevaid kemikaale nagu adrenaliin, mille manustamine stressireaktsiooni kunstlikult käivitada suudab ja propranolool, mille manustamine stressireaktsiooni jälle kunstlikult maha suruda suudab. Mõlemad mõjutavad vahetult autonoomset närvisüsteemi ja mõtlemisest ega selle suundadest ei sõltu.”
    Sul on õigus ja ,aga loomulikus elukeskonnas sa ei manusta neid kemikaale.
    Mina ütleks ,et osaliselt tahtele allumatu füüsiline reaktsioon ohule või stressile kujutab ju endast kehaliste ja biokeemiliste mõjude ahelreaktsiooni ,see haarab aju,närvi ja hormonaalsüsteemi.Niipea kui TAJUME ohtu ,pakatab keha energiast ja jõust ning arvukad hormoonid voogavad vereringesse häiret kuulutama.Taju ja situatsiooni käitumise kombineeritud valikud mõjutavad olukorra tulemusi. Emotsioon järgib mõtet ja alateadlikult kogetut.Taju on meelelise ja tunnetusliku elementaarinformatsiooni tuletis.Ja pealegi on see artikkel kellegi kirjutatud ,kes üldse teab ,kas neid katseid kunagi ka tehtud on.
    Lp.

  22. Ei hakka tagantjärgi üles otsima uudiseid, mis arvatavasti siin enamikule niigi silma jäid. Aga kaks üsna järjestikust teadusuudist kuulutasid paar kuud tagasi:
    a) igasugune eneseabi ja enesesisendus ei aita, pidavat vahel kohe kahjulik olema
    b) vali vandumine aitab valu leevendada.
    Siit saab, jällegi kasutades tuttavat vabadusastet järeldustes, tuletada väite, et teadus on tõestanud kuradi üleoleku hardast hingest, inglitest ja headest haldjatest. Ilmne ju – kes aitab, kui appi hüüad ja kes ei aita.

  23. Mida arvata sellisest uurimusest?

    Over the course of three experiments employing harmless electrical shocks administered in gradual increments, the researchers measured the effect of brief sessions of mindfulness meditation training on pain awareness measuring responses that were carefully calibrated to insure reporting accuracy. Subjects who received the meditation training were compared to controls and to groups using relaxation and distraction techniques. The researchers measured changes in the subjects’ rating of pain at “low” and “high” levels during the different activities, and also changes in their general sensitivity to pain through the process of calibrating responses before the activities.

    While the distraction activity — which used a rigorous math task to distract subjects from the effects of the stimulus — was effective in reducing the subject’s perception of “high” pain, the meditation activity had an even stronger reducing effect on high pain, and reduced the perception of “low” pain levels as well.

    Further, the meditation training appeared to have an effect that continued to influence the patients after the activity was concluded, resulting in a general lowering of pain sensitivity in the subjects — a result that indicated that the effect of the meditation was substantially different from the effect of the distraction activity.

    The finding follows earlier research studies that found differences in pain awareness and other mental activities among long-time practitioners of mindfulness meditation techniques.

    “We knew already that meditation has significant effects on pain perception in long-term practitioners whose brains seem to have been completely changed — we didn’t know that you could do this in just three days, with just 20 minutes a day,” Zeidan said.

  24. Siin toimub vist jälle ehtne möödarääkimine, see aed ja aia auk.
    ja
    a) igasugune eneseabi ja enesesisendus ei aita, pidavat vahel kohe kahjulik olema
    b) vali vandumine aitab valu leevendada.
    b on ju ehtne a

    Aga teemast, enamus ja normaalsed joogakad räägivad vast tervistavast tegevusest, (3.5 ringi ümber maja on ka tervistav)
    ja mõned soolapuhujad mingist üliravi viisist.
    Ja me hakkame materdama seda viimast, miks?

  25. @Jasper – miks see uudis mulle halb peaks olema? Kui inimesed mingi asja tõttu pikemalt ja tervelt elavad, siis on see hea uudis mullegi.

    Iseasi on see, mida üks või teine uuring näitab või ei näita ja milliseid järeldusi võimaldab.

    Selle BBC artikli põhjal, mis ei ole uuringu täistekst, ei saa me kuigipalju teada metoodikas, siit detaile veidi juurde.

    Igal uuringul on omad piirangud ja detailid, mida pressiteates välja ei öelda ja nii võibki jääda mulje, et just TM on see, mis südamehaigusi kergendab. Antud juhul võrreldi kahte gruppi – mõlemad grupid said standardseid südamehaiguste ravimeid (vererõhu alandajad, lupjumisvastased) ja nõustamist, pooled said lisaks ka õpetust mediteerimiseks konkreetselt TM õpetajate poolt.

    Peamine mõõdetav tulem oli aga see, et mediteerijate vererõhk oli tunduvalt madalam ja just see säästis nende elusid. Vererõhu alandamine ei pruugi olla spetsiifiliselt TM teene, kuid seda me selle uuringu põhjal teada ei saa, kuna muid stressimaandavaid võtteid ei võrreldud.

    Pisikese paranoilise märkusena lisan, et uuringu juhtiv teadlane Robert Schneider on Iowas asuva Maharishi ülikooli palgal.

    Veel:
    * uuringus osalejate arv võiks alati suurem olla
    * pole teada uuringust väljalangejate arv
    * pole teada muudest elustiilifaktoritest (alkohol, sportlikkus, söögiharjumused…)
    * uuringus osalesid ainult aafrika päritolu ameeriklased, kõrgendatud südamehaiguste riskirühm niiehknaa
    * uuringus osalesid ainult vabatahtlikud ja mediteerimine oli interventsioon, mida nad varem ei olnud teinud, seega motivatsioon ja ootused võivad omakorda tulemust mõjutada
    * …

    Kui nüüd tulla tagasi siinse ülemise artikli juurde, siis kvaliteetsete uuringute põhjal tehtud ülevaateuuring ei ole siiski tuvastanud meditatsioonil sellist mõju, mille alusel seda laialt soovitada võiks.

    Aga ootame uut infot.

  26. Absoluutarve pole ka veel näinud. Öeldakse, et südamerabandusse surdi meditatsioonigrupis 50% vähem, aga see võib tähendada, parandage mu protsendiarvutust, et kui tavarühmas suri uuringu jooksul 4 inimest, siis meditatsioonirühmas suri 2. Aga selline vähenemine võib 200 katsealuse hulgas olla vabalt fluktuatsioon, juhus.

  27. @Jasper – miks see uudis mulle halb peaks olema?

    Mulle on jäänud mulje, et Sa reageerid nn mitteskeptilistele väidetele enamasti irooniliselt ja üleolevalt, mis minu jaoks viitab kallutatud, dogmaatilisele üldhoiakule. Samu mõtteid (mis minu hinnangul on reeglina sisuliselt õigustatud) saab kindlasti ka sõbralikumalt ja viisakamalt väljendada, millest oleks “uhhuude” ümberpööramisel ka rohkem kasu. See kehtib mitme teisegi siinse skeptiku kohta. Saan muidugi aru, et teaduslikke argumente reeglina kehvemini valdava opositsiooni efektne nüpeldamine on mõnus ja kaasskeptikutelegi lõbustav tegevus, aga kas see täidab piisavalt skeptikute üllast valgustuslikku eesmärki, selle üle tasuks mõelda. Mulle tundub, et pahatihti suunab taoline hoiak “uhhuusid” solvunult veelgi enam oma ideedesse klammerduma ja teadust ülbeks & pahaks pidama, selmet neid tõetunnetusele aitaks tuua.

    Mis puutub joogasse ja meditatsiooni, siis tundub mulle, et uurimisobjekti komplekssusest tuleneva keerukuse ja kulukuse tõttu on täiuslikult esinduslikku ja kõiki faktoreid arvestavat uuringut antud teemal väga raske korraldada. Ilmselt seetõttu ongi enamus meditatsiooni ja jooga tervisemõju käsitlenud uuringutest metoodiliselt kasinavõitu. Minu poolt viidatud uuringu kvaliteet tundub olema päris korralik, sh valim suhteliselt suur. Tulemused (ehkki mitte lõpuni veenvad) olid vaieldamatult positiivsed, mistõttu teema edasine uurimine tundub olema igati põhjendatud, erinevalt Martini skeptilisest hinnangust. Kusjuures asjaolu, et rakendati riskigruppi kuuluvaid isikuid, peaks minu arusaamade kohaselt piiratud valimiga uuringule vaid usaldusväärsust lisama, tõstes vaadeldud nähtuste üldist tõenäosust valimi hulgas.

    Muide, ilmneb, et vastusena Martini poolt rõõmsa õhinaga esile tõstetud vaieldavate tulemustega uuringule on samal aastal valminud veel üks esinduslik TMi puudutav metauuring, mis on andnud hoopis ühesemaid resultaate: vt siit.

    Meditatsiooni ja jooga harrastamise mõju indiviidile võib olla väga erinev, sõltuvalt konkreetse tehnika isiklikust sobivusest. Tõenäoliselt on mõned tehnikad ka üldtoimelt efektiivsemad kui teised, samuti erineb eeldatavasti nende spetsiifiline mõju. Tegelikult ei ole ma kindel, kas kõiki vastavaid tehnikaid on üldse korrektne ühte metauuringusse hõlmata.

    Samas ei ole minu jaoks (olles ka ise nii joogat kui meditatsiooni teatud määral praktiseerinud) kahtlust nende stressi alandavas toimes. Kusjuures tundub, et Sina, Martin, ka selles eriti ei kahtle. Stressitase seondub teatavasti rea vägagi konkreetsete ja küllaldaselt tõestamist leidnud tervise-efektidega. Seega tundub, et küsimus pole mitte selles, kas meditatsioonil ja joogal on positiivne mõju tervisele, vaid pigem selles, kui suur see on, ja millised tehnikad on (üldises plaanis ja spetsiifiliste näidustuste osas kõige tõhusamad. Samas, keskendudes vaid esimesele, ei pruugi me sisukatele küsimustele nii pea asjalikku vastust saada.

    Leian samuti, et jooga ja meditatsiooni massiivne kaubastamine gurude poolt ei ole eriti õilis ega meeldiv teguviis. Kuid soovi oma kauba ja teenuste eest raha teenida tuleb siiski pidada inimühiskonnale üldomaseks. See taotlus ei ole mitte võõras ka “heale ja õilsale” teaduspõhisele meditsiinile ega farmaatsiatööstusele. Teisalt, mis puutub stressi tõrjumisse, siis minu hinnangul on halbu kõrvalmõjusid omavate psühhofarmakonide neelamisest märksa kasulikum järjepidevalt tegeleda keha vormis hoidva jooga või keskendumisvõimet edendava meditatsiooniga. Mõlemad arendavad muide ka enesedistsipliini, mis on samuti väga positiivne lisaväärtus.

  28. Kiidukõne meditatsioonile klassifitseerub minu nägemusis samasse kategooriasse palvetamisega.

    Kui inimesel enesedistsipliin puudub, siis pelgalt palvetamine ega mediteerimine seda siiski ka eriliselt ei suurenda. Samamoodi nagu usklik loodab saada tänu oma palvetamisele õndsaks, petavad mediteerijad end mõttega, et on sellele tänu kole distsiplineeritud ja tublid.

    Muuseas, hambavalu leevendab kindlasti sõrme amputeerimine. Kuid kui soovime sellest hambavalust totaalselt vabaneda, siis tuleks pea maha raiuda. (See lõik sai lisatud peamiselt selleks, et vihjata – sageli tegeldakse valede objektidega).

  29. Kiidukõne meditatsioonile klassifitseerub minu nägemusis samasse kategooriasse palvetamisega.

    Mediteerimine on minu hinnangul siiski märksa laiem mõiste kui palvetamine (mis võib minu meelest teatud juhul olla üks meditatsiooni alaliik). Ühinen ell’i arvamusega, et enne meditatsiooni heakskiitu või hukkamõistu oleks meil tarvilik jõuda konsensusele antud termini tähenduse osas.

  30. @Jasper – Ja miks selle termini määratlemine peaks kellegi teise teha jääma?

    Siinne mu kommentaar ei väitnudki, et üks neist (palvetamine või mediteerimie) oleks teisega võrdväärne või vastanduv. Nõustun samuti ell’iga, olles varemgi korduvalt (ka selles jutuväljas) midagi sarnast maininud.

  31. Kindlasti ei ole mina küll õige inimene ei palvest ega veel vähem meditatsioonist rääkima, veelvähem hakkan oletama, mida keegi teine selle all mõstab või mis põhjustel seda võiks teha võib ja veel vähem tuleb mul pähe selle kohta hinnanguid jagama hakata. Kuid kuna olen mõlemaid teemasid koos ühes postituses maininud(mida pisut kahetsen), siis peaksin ehk midagi veel arvama, olgu ma siis skeptik, askeptik või midaiganes :)

    “Meditatsioon on sügav psühholoogine lõdvestus, tähelepanu absoluutne koondamine. Iseloomulik on kerguse või õhus viibimise tunne.”
    Aga miks mitte meditatsiooniks nimetada ka lihtsalt unistamist, ilukirjandusteose lugemist või kirjutamist ja filmi vaatamist, mis on samuti üsna ebaratsionaalsed tegevused ja reaalsusest kaugenemine?

  32. 1.Mediteerima tähendab mõtlema.
    2.Idamaade Joogad on võimelised peatama sisenõristusnäärmeid.
    3.Tiibeti mungad tänu meditatsioonile on muutnud oma organismi nõnda vastupidavaks,et istuvad alasti jää peale ja jääauku kastavad rätiku mille kuivatavad oma kehaga.
    Tehke järele või makske kinni.

  33. TASUTA ELEKTER ütles:

    1. Mediteerima tähendab mõtlema.

    Kas see pole liigne lihtsustus?

    2. Idamaade joogid on võimelised peatama sisenõristusnäärmeid.

    3. Tiibeti mungad tänu meditatsioonile on muutnud oma organismi nõnda vastupidavaks, et istuvad alasti jää peale ja jääauku kastavad rätiku, mille kuivatavad oma kehaga.

    Tõepoolest tundub nii.

  34. Enne kui hakata meditatsiooni ja jooga kohta sõna võtma, võiks endale vastavad mõisted selgeks teha. Joooga mõiste on väga lai. Meditatsiooniga on sama lugu.
    Meditatsiooni eestikeelseks vasteks pakkus lahkunud Linnart Mäll välja sõna- mõtlus.

  35. Ei, noh, kui rangelt näpuga järge ajama hakata, siis ei ole “zen-meditatsioon” või “zen-sõnamõtlus, kui soovite, ka korrektne termin. Lihtsalt pealkiri “Zazen kahandab valu” ei kutsu lugema inimest, kes ei tea, mis see zazen on.

  36. Vaatasin hiljuti karmi teadusdokfilmi unetusest ,kus aastaid täieliku
    unetuse all kannatav naine sai meditatsioonist rohkem abi kui õhtusest
    sörkjooksust , kuigi see võib ka platseebo efekt olla sest sellele pühendunud
    teaduddokfilmis mõõdeti nii valu vähenemist kui ka ainult mõttes teostatud
    füüsiline treening kasvatas lihaseid rohkem kui reaalne füüsiline treening .
    Sellest järeldati et platseebo efekt on seniarvatust palju tugevam ja
    vajaks põhjalikumaid uuringuid.

  37. Kindlasti aitavad mediteerimine, lammaste loendamine, autosugestioon oma keha soojusest ja raskusest jne. meetodid magama jääda. Selles pole midagi imelikku ega kummalist.

  38. Teadlased (ja tundub, et ikka kohe “päris” teadlased) mõõtsid mediteerijate ajutegevust ja leidsid üht-teist põnevat aju töö (täpsemalt probleemidele lahenduste otsimise), alfa-, beeta- ja teetalainete ning muu kohta.

    Huvitav on, et mõtluse stressi alandavat ja tervisele kasulikku mõju paistsid need va teadlased lausa eelduseks pidavat:

    “Given the popularity and effectiveness of meditation as a means of alleviating stress and maintaining good health, there is a pressing need for a rigorous investigation of how it affects brain function,” says Professor Jim Lagopoulos of Sydney University, Australia.

    Mis siis nüüd sellest arvata? Austraalias ei kehti samad loodusseadused, mis mujal?

  39. Aga miks ei peaks mediteerimine stressi vastu aitama? Minul isiklikult pole mingit probleemi selle eeldusega. Kõlab täiesti mõistlikult.

  40. Kommentaaride kohal olevas artiklis seisab:

    Ei ole olemas selliseid uurimistulemusi, mille põhjal võiks väita, et /…/ meditatsioon /…/ oleks efektiivne /…/ stressi /…/ vähendamisel.

    Taoline väide on otseses vastuolus Lagopoulose eeldustega. Ühel kahest allikast ei ole õigus.

  41. Minus tekitab see tsitaat kahtlusi. Stress kui paljuski subjektiivne, raskesti mõõdetav ja määratletav suurus on asetatud ühte ritta väga konkreetsete täpselt mõõdetavate näitajatega. Minu arvates on loogiline, et kui möönda metsas jalutamise mõju stressile, siis võib eeldada ka mediteerimise sarnast mõju.

  42. Kas pole tegu mitte kahe veidi erineva asjaga – kui mõõta ajutegevust, siis pole midagi imestada, kui meditatsioon, mõõdukas kehaline aktiivsus (jooga), peenarde rohimine, jalutuskäik metsas stressi alandavalt toimib. Samamoodi toimib lühiajaliselt stressi alandavalt ka see, kui inimene osaleb mingis uuringus. Need asjaolud aga kuuluvad nn platseeboefekti valda, mille välistamiseks rakendatakse randomiseerimist, topeltpimestamist ja muud.

    Teine asi on pikaajalise stressi kui normaalset elu takistava asja alandamine või ka ravimine. Ja algartikkel, mis viitab Kanada uurijate kokkuvõttele, ilmselt tegeleb pigem just sellega.

    Või siis on sedasi, et mediteerimisel ei ole mingeid spetsiifilisi ja just sellele meetodile omaseid pikaajalisi tervis edendavaid mõjusid.

    Minumeelest on aga peamine Kanada uurijate sõnum just seesama, mida ka Austraalia uurija mainib – on vaja kvaliteetsemaid uuringuid. Mingi asja populaarsus ja levinud arvamus, et mingi asi, olgu või meditatsioon, on tõhus stressi alandamisel, ei pruugi veel tõde olla. Lühiajaline enesetunde paranemine või ajulainete muutus ei ole veel tervenemine.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga