Tsitaadid Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) dokumentidest
Vabandust, et seda teemat veelkord puudutan, aga tõstsin siia kokku tsitaadid VHK dokumentidest koos viidetega ja kus minu arvamiste osa on miinimumini viidud, et lugejal oleks võimalik nende põhjal oma lugu kokku mõelda või mängida mõttemängu, et antud tekstid leiti restaureerimise käigus müüriorvast ja nüüd oleks ajaloolasel vaja nende põhjal mingi pilt kokku kirjutada.
Vähemalt üht dokumenti on VHK poolt juba muudetud ja selle parandatud versioon võrku tõstetud.
———————————–
Lõik kooli tutvustusest:
[…] Vanalinna Hariduskolleegium (VHK) on munitsipaalne haridus- ja kultuuriasutus. Selle peamiseks eesmärgiks on integreerida kultuuri ja haridust, kaasaegset maailmakäsitlust süvendatud ajalootunnetusega, üldharidust süvendatud muusika- ja kunstiharidusega ning rahvuskultuurilist haridust süvendatud võõrkeelteõppega traditsioonilise kristliku väärtussüsteemi alusel.
VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUMI SUUNDUMUS JA ADRESSAAT EESTI HARIDUSSÜSTEEMIS:
tugineda oma otsingutes ja õpingutes kristlikule väärtussüsteemile ning vabale valikule selles kontekstis
Oluliseks peame tuginemist kristlikule eetikale.
ÕPPEPROGRAMMIDE KOMBINATSIOONID JA VASTUVÕTU KRITEERIUMID:
…
õpilasele ja tema perekonna väärtushoiakutele on VHK põhikirjaline orientatsioon kristlikule väärtussüsteemile sobiv ja toetav;
…
Vanalinna Hariduskolleegiumi asusid rajama ja nendega ühinesid tegevuse käigus inimesed, kes pidasid tõeseks kristlikku väärtussüsteemi.
[…]
Nädalaalguse kogunemised (infominutid või teenistused vastavalt kirikukalendrile) on kohustuslik osa kooliprogrammist
VHK hümniks on gregooriuse koraal Veni Creator (Tule, Looja), Wikipedia andmetel kuulsaim omasuguste seas, mida lauldakse eriti pidulikel katoliiklikel üritustel.
Kooli kaitsepühakuks on Saatana vastu võitlemise Jumala Armee ülemjuhataja Peaingel Miikael.
Lähim viide “kristliku kasvatuse programmi” allikatele on leida Taivo Niitvägi ja Kersti Nigeseni vastuses lapsevanemtatele, kes kurtsid oikumeeniast taganemise üle:
VHK põhikiri [võrgust ei leidnud] sätestab meie hariduskontseptsiooni kristlike lähtekohtade allikaks viimase Kirikukogu (Vatikani II kirikukogu) haridust puudutavad dokumendid. Nende dokumentide autori – Rooma-Katoliku Kiriku – õpetuse kohaselt ei ole ühegi Kirikukogu näol tegemist eraldiseisva nähtusega, vaid iga uus on eelnevate jätkuks, kaasates iseenesestmõistetavalt kõigi eelnevate Kirikukogude dokumendid ja otsused.
Prioriteedid 2005/2006 õppeaastal:
…
Kristliku kasvatuse programmi edasine väljaarendamine
Vanalinna Hariduskolleegiumi pedagoogilise kontseptsiooni (html) (pdf) sissejuhatus:
Tarbimisühiskonna väärtuste pealetung, mis aktualiseerib esmase hüve püsiväärtuste ees, muudab ühtselt toimiva ja harmoonilise haridussüsteemi iseenesliku kujunemise üha utoopilisemaks.
Niinimetatud pluralism ja demokraatia pähe pakutav tingimusteta tolerantsus väärtussüsteemis teevad võimalikuks ühiskondliku kokkulepluse ainult materiaalsel pinnal.
Eetikakriis kui nähtus ühiskonnas toob kaasa vägivalla kui nähtuse koolis. […] Terve mõistuse seisukohalt tundub, et selline olukord saab tekkida vaid ebasobivate asjaolude kokkulangemise pinnal. Ometi on ajaloost teada koolkondi, kes on eesmärgi ühiskonnas just destruktiivselt püstitanud.*
Joonealune viide:
* 18.saj keskel Bavaarjas (praegusel) Saksamaal tekkinud ja hiljem vabamüürlusega liitunud salaorganisatsioon “Illuminati” seadis endale 5 peamist eesmärki, mis olid:
1. monarhia kukutamine kogu Euroopas
2. eraomanduse hävitamine
3. perekonna hävitamine
4. rahvuste hävitamine
5. Kiriku hävitamine
Üheks olulisemaks sammuks selle programmi elluviimisel oli Prantsuse 1789 aasta revolutsiooni organiseerimine. (William Still New World Order: The Ancient Plan of Secret Societies, Huntington House, Inc., Lafayette.)
See joonealune viide on Pedagoogilise kontseptsiooni 2008. aasta 30. jaanuaril üles laaditud pdf-versioonist ära koristatud. Küll aga on see veel näha html-versioonis ning eelmine pdf-versioon on mul ka olemas.
Niisiis, kuidas üles ehitada kooli ühiskonnas, kus on fetišeeritud hedooniline eluhoiak, pealesurutud tarbimine, homoseksualism jne;
Pedagoogilise kontseptsiooni uues versioonis, mis sisaldub Vanalinna Hariduskolleegiumi arengukavas 2007-2011, on viimane lõik veidi ümber sõnastatud:
Kui siis samaaegselt fetišeeritakse meedias hedoonilist eluhoiakut, pealesurutud tarbimist, sallimatusena aga serveeritakse satanismi toetamata jätmist või seksuaalsetest anomaaliatest hoidumist, on üsna selge, et nii perekond kui ka kool isiksuse arengut, iseseisvust ja väärikust toetavate institutsioonidena on kriitilises seisus.
Kuna Eesti asub Euroopa kristliku kultuuri areaalis, tuleb tõdeda, et nii või teisiti on väärtussüsteem, mis tagab loova ja hoidva ellusuhtumise selles keskkonnas, seotud kristliku traditsiooniga. Vastavalt on ka VHK põhikirjaliselt deklareeritud kristlikke väärtusi toetava haridus- ja kultuurikeskusena.
Põhikooli ja gümnaasiumi tegevuskavas 2007-2011 (arengukava lisad 35 ja 36):
Eesmärk: Sotsiaalse entroopia, pungi, satanismi jt keskkonnategurite ohtlikkuse teadvustamine
Printsiibid: Fenomenoloogiline ja kasuaalne analüüs
Kriteeriumid: Tegevuskava väljatöötamine
Struktuur: Positiivse tegevusstruktuuri loomine
Koosseis: Kristliku kasvatuse ainesektsioon ja koolide juhtkonnad
Funktsioonid: Õpilaste vastandumise ärahoidmin, kuuluvus- ja aktiivsustunde säilimine
VHK HARIDUS- JA KULTUURIKONTSEPTSIOONI ALUSED, vastu võetud VHK Suvekonverentsil 1993. aasta 8. juunil:
§ 1 Haridus peab võimaldama inimesele ettevalmistuse viljakaks ja mõtestatud eluks ühiskonnas (ja seda ühtlasi praktiseerima ka koolis), aitama tal oma inimsust täielikumalt realiseerida.
§ 2 Kristlase jaoks ei saa hariduse ülalnimetatud ülesannet lahutada tema ettevalmistusest täisväärtuslikuks kristlikuks eluks, mis on suunatud Jumala ja ligimese teenimisele ja mille lõppeesmärk on igavene elu uues loodus.
§ 3 Haridus peab aitama inimesel lülituda ajaloo jooksul kujunenud rahvuslikku ja maailmakultuuri, mis kannab üldinimlikke kristlikke väärtusi.
[…]
§ 7 Igal inimesel on õigus oma usule vastavale haridusele, mis aitab tal kujundada terviklikku ja harmoonilist maailmapilti, mis toetub tema usule, lähtub sellest ja kinnitab seda.
VHK Pedagoogiline kontseptsioon:
Praktilised järeldused VHK jaoks:
1. Igal õpilasel on õigus vanemate poolt valitud konfessionaalsele haridusele, mis süvendab ja kinnitab tema usku ning juhib teda tihedamale osadusele kiriku (koguduse) elus.2. Moraaliõpetus ja käitumisnormid koolis peavad lähtuma ligimesearmastuse ja inimväärikuse austamise põhimõtetest.
3. Õppekavad ei tohi olla vastuolus kristlike tõdede ja väärtustega.
4. VHK töötajad ja õpilased ei tohi seada kristlikke tõdesid ja väärtusi kahtluse alla, neid ignoreerida või naeruvääristada.
VHK Missioon: Elukultuuri hoidmine:
Elukultuur on määratlus, milles saavad kokku leppida erinevatelt lähtepositsioonidelt koostöös olevad inimesed. Mittekristlaste jaoks on see määratlus mõtestatav elu toetamisena üldhumanistlikus mõttes, kristlaste jaoks on mõiste kindla sisuga, nagu ta on määratletud kirikudokumentides.
Viidatud kirikudokumendiks on paavst Johannes-Paulus II entsüklia Elu Evangeelium (Encyclical Evangelium Vitae).
Elukultuuri Instituudi ajutine koduleheht.
Ita Puusepp, Gümnaasiumiõpilaste informeerimine erinevatest inimese tekke- ja arenguteooriatest, juhendaja Kersti Nigesen (kooli juht).
Kersti Nigesen kooli pidulikul aktusel õpilaste ees:
Praegult on ka üsna eriline nädal ja sellepärast ma palun siia isa Xavier’d, meil on nagu… kuna me oleme siia kord juba kogunenud, siis on meil võimalus midagi head teha. Ja on selline nädal, kuskohal kõik kristlikud kirikud palvetavad kristlaste ühts(l)use eest. Ja sellepärast oleks meil ka võimalik alustada niisuguse ilusa teoga siin olemist oma uues majas, et palvetame selle eest.
Ometi üks haridusasutus, mis oma tegutsemisalustes tunnistab kõigile arusaadaviad moraalinorme ja eetikat. Elaksin Tallinnas, sooviksin igal juhul oma lastele just sellist kooli. Milles seisneb lapsevanemate mure? Kui selle kooli alusdokumentides väärtustatakse kristlikke printsiipe, muusikakoolis on oluline ka muusikaga tegelemine, teatud koolides keele süvaõpe – see on juba kooli valikul teada.
riigi asi on toetada kunste, teadusi, sporti jmt. seepärast ongi muusika- ja muude “kallakutega” koolid.
USK pole teadaolevalt selline nähtus, mis oleks riigi ülalpidamisel ja toetamisel. vähemalt Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi mitte. Usk, nagu ka seksuaalne suundumus on indiviidi eraasi, mida ta võib harrastada omaette või teiste omasuguste seas.
ilmselt ei suhtuks kodanik Aadu kuigi hästi sellesse, kui luuaks riiklik kool, mille põhikirjas ja muudes dokumentides on kuhjaga viiteid homoseksuaalsusele, mis on nimetatud kooli üks peamisi alustalasid, seal õpetatakse ja väärtustatakse homoseksuaalseid väärtushinnanguid jnejne.
siin aga ilmnebki kristlaste hämmastav ühepoolne tolerantsus – kuni neid tolereeritakse ja toetatakse, on kõik korras ja demokraatia võidutseb. kui aga mõni nende konkurent või ehk isegi vastane peaks sama kohtlemist soovima, on kisa taevani.
Kool on vist Loyola poolt asutatud jesuiitide õppeasutuste järglane? Vahetpidamata jahutakse kristlikest väärtustest, unustatakse aga nende väärtuste sildi all läbi aegade hävitatud miljonid inimesed.
Igalpool (nii siin kui delfis) rääkitakse sellest et kõike tehakse VHK-s maksumaksja raha eest, kugi samas mööndakse et VHK tegeleb õppetööga ja Miikaeli ühendus “usupropagandaga”. Ja Miikaeli Ühendus ei saa raha riigilt, seega raha argument langeb täiesti ära.
mis siis? avalik ja riiklik kool on võtnud enda tiiva alla usupropagandaga tegeleva organisatsiooni, lastes sel koolilapsi mõjutada. on see mingilgi moel parem? antud juhul kasutab miikaeli ühendus ikkagi maksumaksja raha, mille eest peetakse kooli üleüldse üleval. oleks tegu miikaeli ühenduse projektiga erakoolis, oleks kogu see teema hoopis teistes värvides. ehkki mitte oluliselt paremates sest ka erakool saab riigilt iga õpilase eest “pearaha” mis tuleb maksumaksja taskust ja mida samamoodi kasutatakse kooli ülalpidamiseks.
seega leian ma, et usuasjad jäägu kiriku, kodu ja pühapäevakooli seinte vahele.
sealsed õpilased on rahul ja lastevanemad teavad kuhu oma lapse panevad, seega minuarvates probleemi pole, pigem just vastupidi, ainulaadne kool on teistele eeskujuks. Ega siis ilmaasjata ole sinna nii suur soovimine. Ja seal ei suruta kristlust peale vaid lastakse endal mõelda.
Õpilasreeglitest tsitaat:
VHK Gümnaasiumi õpilasel on õigus
· Olla vaba oma otsinguis tõe järele, õppida kaitstuses ja rahus
Kui vaba selles raamis olla saab?
Vägagi vaba, kusjuures.
Kooli vilistlaste hulgas on, muide, ka näiteks islami perekondadest pärit lapsi.
Kooli astumisel ei toimu mingit kohustuslikku massilist ristimist. Pigem teadvustatakse õpilastele, et jah, siin koolis on loodud keskkond, mis toetab usulist pühendumust/otsinguid. Mitte keegi ei ole sellega kohustatud ühtki usku omaks võtma. Tegemist on tutvumisega veidi teistmoodi maailmapildiga.
Ja olgem ausad- mida need kristlikud väärtuspõhimõtted meile siis ütlevad: ole aus, austa vanemaid, ära peta oma abikaasat, armasta ligimest…
On see halb?
Õppeasutust saab Eesti riigis valida. Kui eksisteeriks ateistliku väärtussüsteemiga kool, siis vaevalt, et keegi seda keelama hakkaks.
Miks peaks lapsevanem murelik olema kui ta ise on valinud oma lapsele kristliku eetikaga ja põhimõtetest lähtuva kooli!
Kõik, kes vähegi on uurinud, teavad, mis põhimõtteid VHKs väärtustatakse. Ja lapsevanem, kes ei uuri, ei hooli oma lapsest.
@Flammo – mis asi on “ateistliku väärtussüsteemiga kool”, endale teadaolevalt kõik mu tuttavad “ateistid” (halb väljend) järgivad üldisi moraali- ja eetikanorme, austavad vanemaid, kasvatavad korralikult lapsi, ei peta jne.
Ses mõttes, ei näe vajadust “kristlik moraali” kui ainuõige põhjenduse järele.
Teadaolevalt on kirik ja riik Eestis lahutatud ja esineb usuvabadus, mistõttu ei ole õige asuda lapsi suunama “õigele rajale, mis viib valgustusesse” läbi käskimise/keelamise.
Erinevaid religioone on kümneid, nende harusid sadu, kui keegi tunneb vajadust käia pühapäevakoolis, miks mitte, kuid riigi rahastamine selle taga???
Noh, riik ju rahastab igasuguseid üritusi. Maksab peale klaverikontsertidele või romaanide ilmumisele. Väide, et riik ei tohiks ühtegi usueluga seonduvat üritust ükskõik mil moel toetada, näib mulle küll kahtlasena.
@Kriku – väga hea, et riik rahastab kontserte ja muid kõrgkultuuri üritusi.
Üldhariduskool on aga miskit muud kui romaan või klaveripala, ei tahaks kuidagi tõmmata võrdusmärke.
Miks mitte islamikoolid, budistlikud haridusasutused?
Minugi poolest. Seni, kuni koolis õpetatakse riikliku programmi järgi, tegu on piisavalt laialt levinud religiooniga ning religioosseid teemasid käsitledes ei minda vastuollu tollesama riikliku programmiga.
@Kriku – kui lapsi sunnitakse väidetavalt palvetama? Mis sellel on pistmist riikliku programmiga?
Mis on koolivormil pistmist riikliku programmiga?
@Kriku – koolivorm ei võrdu ideoloogiaga, või taandub religiooniküsimus pelgalt mustadele pükstele ja valgele särgile ning ruudulisele seelikule?
‘Appearance over substance?’
Minu teada on peavoolu kristlik ideoloogia Eestis üks kõigiti respekteeritud ideoloogia. Kui sa muretseks Talibani või Hitlerjugendi sarnase organisatsiooni pärast mõnes koolis, saaks ma aru.
@Kriku – katoliiklased on meil suhteliselt vähemuses võrreldes luterlaste või ortodoksidega.
Usuliste ühenduste statistika:
nr Nimi 2007
1 Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 180 000
2 Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik u 170 000
3 Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik u 25 000
4 Eesti Vanausuliste Koguduste Liit u 15 000
5 Rooma-Katoliku Kirik 6000
6 Eesti Evangeeliumi Kristlaste Baptistide Koguduste Liit 5974
7 Eesti Kristlik Nelipühi Kirik 4500
8 Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liit 4248
9 Eesti Juudiusu Kogudus u 2500
10 Eesti Metodisti Kirik 1737
11 Advent Koguduste Eesti Liit 1711
12 Eesti Islami Kogudus u 1400
13 Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku Eesti Kogudus (mormonid) 803
14 Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik 300
15 Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda u 200 (2000)
16 Krishna Teadvuse Eesti Kogudus u 150
17 Eesti Baha’i Koguduste Liit 142
Ja ongi sellele staatusele vastavalt kogu Eesti peale kaks väiksemat kooli.
@Kriku – eee, et ülejäänud on luterlikud ja õigeusklikud koolid?
@Kriku – ja kust üldse idee, et munitsipaalkool peaks üldse olema mingi usupesa?
Minu meelest võiks see olla kogukonna, st. lastevanemate otsustada, seni kuni nad hariduse osas riikliku programmi piirides püsivad. Mis see sinu asi on, kuidas VHG lapsevanemad oma lapsi kasvatada tahavad? Mõne jaoks on oluline, et laps käiks teatris, mõne teise jaoks, et kirikus.
@Kriku – kristliku ideoloogia respekteeritus tuleb selle ajaloolisest rollist, mitte selle sisulistest väärtustest; tegemist on vana religooniga, mis aja jooksul trasnformeerunud ja omandanud teiste omadusi (see on pikem lugu), selle aja jooksul on olnud Jahve nii mees- kui naissoost, nii sõja kui kõiksuse jumalus.
Kristlusest on välja arenenud Islam, Koraani nimetatakse ka “Viimaseks testamendiks”.
Aasias on hinduism, budism, shintoism.
Jutu mõte: usk on inimese sügavalt isiklik kogemus, kellelegi “oma” usu peale surumine ei saa olla õige, nii-öelda rituaalitsemine.
Kui kool kannaks nime “Vanalinna kristlik hariduskolleegium” ja selle rahastamine tuleks näiteks nelipühilastelt, miks mitte.
Ma olen ise selles koolis käinud ja otsest usu pealesurumist ei märganud. Tõsi, kirikus sai käidud rohkem kui eelmises koolis (kus oli kirikuskäimine oodatud lihavõtete ja jõulude ajal), aga keegi ei sunni sind päriselt kuulama, mida see inimene seal eesotsas räägib ja keegi ei tee etteheiteid kui sa ei võta teenistusest aktiivselt osa. Hariduse tase on seal päris kõrge ja õpilaste-õpetajate vahel tugev austussuhe, õpetatakse riikliku kava järgi ja õpetatakse hästi.
Ainus asi, mis kogu minu sealoldud aja jooksul oli suht nõme oli üks õpetaja (tegelikult siiski kirikuisa), kes andis 10. klassis umbes 2 kuud kristliku filosoofiat ja lõikas alati jutu vahele sisse kui julgesid tema/kiriku seisukohtadele vastu rääkida. See oli pigem halenaljakas ja tegelikult ma arvan, et ma võin sellele koolile anda au selle eest, et nad minust kasvatasid nii ateistliku ja mõtleva inimese.
See on sinu isiklik arvamus, mille üle arutamine väljub käesoleva teema raamidest.
Ja minu teada ei toimugi mingit pealesurumist.
Ja mispärast see nimi nii oluline on?? Appearance over substance?
@Kriku – see, et kristlik religioon on respekteeritud Euroopas ajaloolistel põhjustel, ei ole mu isiklik arvamus, pigem fakt. Islam ei ole respekteeritud Euroopas eriti, seda kindlasti ajaloolistel põhjustel, erinevad sõjad/maatülid/ammune vimm jne. Mitmete religioonide põhialus/üldidee on väga sarnane. Kristlus islamimaades ei ole eriti respekteeritud, vaid vaadeldud pigem kui väärusund.
‘Appearance over substance’, seega nendid endiselt, et koolivorm ja ideoloogia on täiesti võrreldavad asjad?
Nii, et Prantsuse lütseum on ‘appearance’, et sisu puudub? või Inglise kolled? Ka sisutu? Mõlemad on väga tugevad haridusasutused?
See, et “kristliku ideoloogia respekteeritus tuleb selle ajaloolisest rollist, mitte selle sisulistest väärtustest” on sinu isiklik arvamus. Kui tahad, palu Martinil selle jaoks eraldi teema asutada ja arutame seal. Käesolevas teemas ma keeldun seda sinu arvamust rohkem kommenteerimast.
Koolivorm või moraaliõpetus või sööklatoit või huvialaringide korraldamine või kohustuslikud teatriskäigud vms. on ses suhtes sarnased, et neil kõigil puudub seos riikliku õppekava, st. kooli kui haridusasutuse funktsiooniga. Seni, kuni kool annab riikliku õppekava kohast haridust, jätaksin ma ülejäänud asjad lapsevanemate ja kooli juhtkonna korraldada.
@Kriku – ‘kristliku respekteerituse’ teema tõstatasid Sa ise. Kuna Sa ei soovi sellel teemal diskuteerida siin rubriigis, siin pean Su soovi austama.
Kuule nüüd, sina olid see, kes hakkas siin udutama põhjuste üle, miks kristlik ideoloogia nii meil kui Euroopas respekteeritud on. Minu meelest oli ja on tegemist sinupoolse katsega arutelu teemast kõrvale kallutada.
See, mis asjaoludel ja põhjustel on kristlus oma praeguse positsiooni saavutanud, ei oma antud teema raames vähimatki tähtsust. Oluline on see, et peavoolu kristlik ideoloogia ei kujuta endast ohtu Eesti põhiseaduslikule korrale või põhiõiguste ja -vabaduste tagamisele ning seetõttu ei saa väita, et kristlik moraaliõpetus oleks kooli sobimatu.
Seda seni, kuni see püsib moraaliõpetuse või eluviisi raames ning ei hakka mõjutama riikliku programmi abil antavat teaduspõhist haridust. Need kaks asja tuleb lahus hoida.
@Kriku – vaata kommentaari nr #19, seal on tõstatatud respekteerituse küsimus, seda kindlasti argumendina kristliku kooli kaitseks.
Moraaliteemat igaks juhuks ei puuduta, see võib kindlasti väljuda foorumi raamest. Foorumites ikka juhtub ju, et teema raamest natuke väljutakse, mingi hetk loksutakse tagasi, peaaegu nagu ‘päris vestlus’.
Teisalt- põhiseaduslik kord ja selle ohustamine, väga paljud asjad ei ohusta põhiseaduslikku korda, aga mis see siia foorumisse puutub?
Ma lihtsalt mainisin, et kristlik ideoloogia on täiesti respekteeritud ideoloogia (nagu paljud teisedki ideoloogiad) ja seega ei tasu väga ennast loksutada lasta, kui see mõnes koolis au sees. Selle peale hakkasid sa teemaväliselt muljetama põhjustest, miks kristlik ideoloogia respekteeritud on.
Puutub väga lihtsalt – kui seal koolis oleks tegu mõne ideoloogiaga, mis vastandab ennast Eesti põhiseaduslikule korrale (nagu neonatsid või Taliban), tuleks see ideoloogia sealt kõrvaldada. Peavoolu kristlus aga selline ideoloogia ei ole.
Kriku ütles:
Et kõik, mis pole keelatud, on lubatud?
Artiklis väljatoodud lõigud on ju täiesti põhjendatult küsimuse alla seatud. Kuivõrd need tegelikku olukorda ja seisukohti kajastavad, pole küll selge.
Mõned paremad palad :
Usuvabadus?
Sõnavabadus?
Lõpetuseks minu isiklik lemmik:
Esimene lind, mis kevadel laulab,
on vaikne, arglik ja väikene.
Varsti nad laulavad aasta ringi,
süüdi on punk ja päikene. :P
Tuletan meelde, et sinna kooli lähevad isikud, kes juba eelnevalt on leidnud, et see neile sobib. Seetõttu küsimust usu- ja sõnavabadusest eriti ei teki. See, kui kellelgi ei lasta näiteks luterlikus kirikus Allahi poole palvetada, pole ka näiteks usuvabaduse teema.
Küsimused oleksid õigustatud siis, kui sellised piirangud oleksid Eesti koolisüsteemis sedavõrd levinud, et ilma neile allumata oleks raske haridust saada. Praegu me räägime aga täielikust nishinähtusest, 2 väikest kooli Eesti peale, kumbki ühes suuremas linnas.
Mis neil pungi vastu on, tahaks ma ka teada :) Kristlik punk on täiesti olemas.
Kristlusega mul tegelikult erilist kana kitkuda ei ole, aga mittekristliku munitsipaalkooli lõpetanuna tundub mulle pisut veider olukord, kui ühe kooli õpilasel on sõnavabadus ja teise kooli omal ei ole.
Starker ütles:
ja minu isiklik lemmik:
Starker, ma arvan, et see on nende oma asi.
terve see Eesti ja ülejäänud maailm toetub mingil määral usule. Natuke haiglane oli skeptiku poolt see asi negatiivseks pöörata. Ja kui arvata et riik ei peaks sellist asutust toetama, siis see on sama loll öelda, nagu riik ei peaks toetama AIDSi programmi. Kaudselt saame me sellest kõik kasu.
Nende oma asjaks pean kooli kristlikkust tõtt-öelda mina ka – kristlik ideoloogia ei ole kriminaliseeritud ja tõepoolest, kõik, mis pole keelatud, peab olema lubatud. Siiski ei saa ma jätta väljendamata oma täiesti mittejuriidilist tülgastust
ja
vastu. Lähen oksendan endamisi.
Mis johtuks siis, kui Eestis esineks üldhariduskool, mis muu hulgas alustaks nädalat palvusega Meka poole?
Marv ütles:
Ametlik protest riigikiriku poolt :) . Ei, tõenäoliselt mitte, pigem mõned isiklikud sõnavõtud murelikelt kirikutegelastelt võõra usundi importimise teemal.
Onu Bella ja Öörahu tulevad uuesti kokku
@Ingmar – ma tõstatasin selle küsimuse natuke meelega, nimelt on tekitanud paksu pahandust Tallinnasse mošee rajamise mõte. Islami-kooli avamise idee oleks tõenäoliselt veelgi rohkem vastukaja tekitav.
@Marv – on ikka vaks vahet, kes on kooli asutaja ja pidaja. Erakoolil on vabadusi rohkem. Sedasi toimib näiteks ka Tallinna juudikool. Samadel alustel võivad oma koole teha katoliiklased (nagu Tartus) ja moslemid või minupärast kasvõi satanistid.
VHK on aga munitsipaalkool. Otsast lõpuni. Seepärast paistab, et maksumaksja raha eest on püsti pandud sellise põhikirja ja põhimõtetega kool, mis on vastuolus meie arusaamadega demokraatiast ja põhiseaduslikest vabadustest.
Teine asi on aga see, mida siingi sõna võtnud kooli õpilased on märkinud, et tegelik elu ei järgi sugugi neid põhimõtteid nii jäigalt kui kirja on pandud. See omakorda tõstatab küsimuse, miks üldse on vaja selliseid põhimõtteid postuleerida, kui nende jõustamine üle jõu käib. Jätab siukse silmakirjaliku mulje.
@Martin Vällik – täpselt, hüpoteetiline islami-kool “riigi raha” eest tekitaks palju kära, samas munitsipaalkool Tallinnas “huvitava põhikirjaga” oleks justkui OK (eelnevalt pidasin silmas riiklikku moslemi-haridustemplit).
Kuid isegi era-algatusliku islami-kooli rajamine tekitaks ühiskonnas (põhjendamatut) paanikat.
***
Aga põhikirjas mainitu? Üldhariduskooli kohta on see väga häiriv.
Kuigi seda ei jälgita rangelt, ei saa välistada lõplikult, et mingit mõju osadele õpilastele ei ole? Hüpoteetiliselt on vastuvõtlikumad nooremate klasside õpilased.
Katoliiklased on ka maksumaksjad. Nagu öeldud, toetab riik igasugu ettevõtteid. Ma arvan, et paljudel Kulkast toetust saanud asjadel on vähem tarbijaid, kui VHG-l.
Keda sa “meie” all mõtled?
See on nende õpilaste vanemate valik. Kedagi ei sunnita oma last VHG-sse panema. Asi on tegelikult täpselt vastupidi – sinna käib üsna kõva rebimine.
Vabandust, VHK ikka!
VHK õpilastööst (gümnaasium): “Valdav osa gümnaasiumiõpilastest usuvad või pooldavad mõnda inimese tekke- või arenguteooriat. Need teooriad kirjeldavad, kuidas on inimesed planeedile Maa sattunud või kuidas on nad üldse siia universumisse tekkinud. On väga palju erinevaid inimese
tekke- ja arenguteooriaid ning iga noor leiab nende seast endale kõige sobivama teooria.”
1. Õpilastele, kuigi VHK peaks olema väidetavalt hea või isegi väga hea tasemega õppeasutus, pole selgeks tehtud, mis vahe on “uskumisel” ja “teadmisel”.
2. Eelnevast järeldub, et neile pole selgitatud teaduse kui meetodi olemust ning kirjatüki autori nägemuses on evolutsiooniteooria puhul tegemist vaid omalaadilise uskumusega ehk siis… religiooniga? Seega – kui me paneme kõrvuti teadusliku uurimistöö tulemused, st fossiilid, kivimite ja fossiilide vanuse dateeringud, andmed maakoore sarnase ehituse kohta erinevatel mandritel (st tõendid mandrilaamade liikumise kohta), andmed kivimite koostise kohta teistel planeetidel, andmed orgaaniliste ühendite leidumise kohta Universumis jne, ja kõrvutame selle looga, mille kohaselt sündis maailm pardimunast ja loomad (sest Piibel ei pea taimi eluslolenditeks – neid polnud ka Noa laevas – huvitav, millest tehti siis esimene leib kuival maal?) sündisid nt suure Tshumbaramba-jumala oksest, siis need on täiesti võrreldavad, kõrvutatavad ja “noor leiab endale sobiva”.
3. Väide selle kohta, et igaüks leiab endale sobiva teooria, meenutab kangesti nõukogude-aega ja toonaseid loosungeid ajalehtedes ja telesaadetes, kus väidetavalt olid kauplused kaupa täis ja ostjal polnud muud teha, kui leida endale sobiv – igaüks leiab endale sobiva! Õppuri tööst saaame aimu, et tema nägemuses on teadmised ja uskumine mitte ainult üks ja seesama, vaid et seda võib ka vastavalt oma paremale äranägemisele ja meeldimisele ka valida. Veel üks kinnitus selle kohta, et teadusliku meetodi ja mõtteviisi ning kriitilise mõtlemise õpetamisega pole selles koolis teps mitte kõik korras. Mitte et mujal oleks, aga kui juba reklaamitakse end nii vägevalt välja, siis ootaks ju enamat..
Katsuks leida lihtsa näite… näiteks katsetatakse kahte-kolme erinevat ravimit. Ühe puhul on ravitulemused võrreldes platseebogrupiga väga head, teisel juhul samuti väga head, kuid oluliste kõrvalmõjudega (nt sisemised verejooksud vmt), kolmandal juhul ei ole mingit statistiliselt usaldusväärset erinevust märgata. Ja katse läbiviija otsustab, et talle meeldib isiklikult kõige rohkem ravim nr 2, sest see on nt roosa ja ümmargune ja lõhnab hästi. Ja ravim läheb masstootmisse ja lettidele – nojah, veidi aja pärast tuleb ikkagi hakata tootma ravimit sisemiste verejooksude vastu või võtta kasutusele too nr 1, mis tollele katsetajale ei “sobinud”. Sama võib näiteks ka väita füüsikaseaduste ja -teooriate kohta – miks teadlased sajandeid vedasid vägikaigast selle üle ja arutlesid ja nägid vaeva selgitamaks, mis valgus on – kas ta on laine või korpuskulite voog. Oleks võinud ju kätt suruda ja kokku leppida, et igaühele oma. Ainult et siis oleks vist jäänud selgitamata ka fotoefekti olemus ja leiutamata laser. Või kui nt pooljuhtide olemuse selgitamisel igaüks oleks oma “sobivaima” selgituse juurde jäänud, siis ei oleks meil vist kellelgi transistorraadiot olnud?
Ah, igas koolis leiab mõne õpilase, kes jaburusi kirjutab. Selle põhjal üldistamine on kahtlane.
@Naissoost skeptik (haruldane eksemplar?) –
Palun ära tee hinnanguid kooli ja selle asukate kohta ühe õpilase najal, see on loogikaviga, mis ei jäta sinust just parimat muljet.
Ja seda ka, et “Naissoost skeptik (haruldane eksemplar?)” lulz. Palun väga, terve blogi skeptilistelt naistelt.
Selle töö juhendajaks, nagu ka kirjutet, oli direktor Kersti Nigesen ja mulle tundub (jah, tean, et tundmus on subjektiivne nähtus ja Krikule see teps mitte ei meeldi, aga kirjutan siiski, et tundub), et see esitab siiski justnimelt koolidirektori nägemust nii evolutsiooni kui ka hariduse olemuse kohta laiemalt kui juhendaja asi oleks õpilasele teadusliku meetodi olemust selgitada ja JUHENDADA. Asi ei ole sugugi selles, mida mingi konkreetne õpilane oma töös kirjutas, vaid kuidas direktor Nigesen oma juhendamisetööd ja -ülesannet ette kujutab. Tegemist ei olnud ju ometi kirjandiga, milles vaid inimese loomevõimeid hinnatakse. Kas järgmisena lõpetavad ka bioloogid Tartu ülikooli selliste “igaüheleoma”-diplomitöödega?! Nii et, jah, ühest küljest justkui üksiku õpilase juhtum, teisalt aga asi, mis võib midagi hoopis enamat näidata…
Õnneks ei anna Kersti Nigesen ühtegi täppisteaduste tundi ega ole veel kunagi ka nende normaalsele õpetamisele vahele seganud. Ma ei kavatse seda uurimustööd kuidagi kaitsta, aga üldiselt ei ole see bioloogiauurimus, neid uurimusi tehakse mingi ühiskonnateemalise asja raames.
@Karin – ühiskonnateadus või mitte, see ei tohi muuta loodusteaduste saavutusi “selliseks roosaks ja pehmeks”, mida saaks vajadusel/soovi korral pöörata ja väänata
…
Kuid kirjanduses on olemas valdkond nimega ‘sci-fi’
Tarvo, sulle võib ju ka õigesti tunduda. Aga oluline on siiski see, mis haridusega inimesed sealt koolist aasta-aastalt välja tulevad, eks?
Kaua võib ühe õpilastöö kallal võtta? Mis aastal see õnnetu tekst üldse kirjutati…?
Suhtumist “igaühele oma” saab tolereerida sellistes küsimustes, mida pole võimalik katseliselt kontrollida ja mis eriti ei mõjuta meie praktilist elu ja tulevikku.
Ei saa kontrollida, kas mitu miljardit aastat on universumi vanus. Seda saab ainult arvutada. Ja see teadmine ei mõjute meie igapäevast elu eriti.
Inimese arengu üle saab arheoloogiliste leidude, geneetika jne. põhjal juba paremini otsustada, aga ka see on teooria, mida ei saa katseliselt kontrollida.
Mõnikord on kurb vaadata, kuidas inimesed kulutavad energiat, et vaielda teemade/protsesside üle, mis ei mõjuta inimkonna pakiliste probleemide lahendamist ja mille üle meil endal ka mingit kontrolli ei ole.
kahjuks nende vaidluste tulemused siiski võivad meie elu ja muid protsesse mõjutada. kui meie nende üle ei vaidleks, võtaks teema üle need, kelle jaoks on eluliselt oluline, et universum oleks 6000a vana ja mingit evolutsiooni poleks kunagi toimunud. ja oi-oi, kuidas need tulemused siis meie elu mõjutama hakkaksid…
Jah, aga isegi 6000 a vanuse universumi uskumine ei muuda tänapäeval ja tulevikus toimivaid loodusseadusi. Olenemata sellest kuidas maailm alguse sai, tuleb siin elavatel isikutel arvestada ikkagi samade seaduspärasustega. Universumi vanus ei ütle midagi selle kohta, kuidas me siin oma suhtelistelt lühikese eluaja peaksime mööda saatma.
Ja muidugi olen seda meelt, et ka need “kelle jaoks on eluliselt oluline, et universum oleks 6000a vana ja mingit evolutsiooni poleks kunagi toimunud” , võiksid sellele küsimusel vähem tähtsust omistada. Ei ole hea pidada eluliselt oluliseks kontrollimatuid ideid.
sul on põhimõtteliselt õigus aga kahjuks unustad ära, et otseselt universumi vanusest ja päritolust sõltuvad mõnede inimeste muudki tõekspidamised, mille eesmärgid ja ellurakendamine ei sõltu kahjuks sellest, kas energia võrdub massi ja valguse kiiruse ruudu korrutise või luuka 13:3 öelduga ;-)
:)
Tjah, uurija, kui võtta eelduseks, et Universum on 6000 aastat vana, peame näiteks C14-dateeringud korstnasse kirjutama ja see muudab oluliselt arheoloogiateadust (ka märksa hilisema aja kui 6000 aasta kohta käivat), see omakorda ajalugu, see jälle ühiskonnateadusi ja vaikselt hakkab valus olema.
Olen tähele pannud jah, et mõned isikud tahavad et neile armas õpetus oleks eksimatu igas punktis või et selle õpetuse erinevate punktide vahel peab valistsema mingi põhjuslik seos. Aga tegelikkuses teevad ka need isikud mingi valiku, et milliseid punkte nad järgivad ja milliseid mitte.
Nii palju kui mina usklikke tean (Eestis), siis nende jaoks ei ole see maailma vanus oluline küsimus olnud. Pigem ikka eluviisid, ehkki ka seal sõnad ja teod alati kokku ei lange.
Lisaks võib 6000 a vanuse maailma ka kergesti oma õpetusest välja jätta kui “väheolulise”, ajades muudes küsimustes endist rida edasi.
Jah, see 6000 ongi pigem kurioosum, mida vaevalt keegi peale Meerikamaa fundide tõsiselt võtab.
Ingmar ütles:
Tõsi ?
Aga olgu, Anti Loodus on ise selline kurioosum, keda vaevalt keegi enam tõsiselt võtab :)
@Ray D. Noper – Tean, tean :D Too mees on tõesti suht üksiküritaja, kes pongestab terve eesti rahva eest kuulutada ja valab hüüdja häälena kõrbes tuld ja tõrva igasse ilmakaarde. No ja kui väga hästi otsida, leiab küllap veel paarkümmend vaikset hullu ka.
Ingmar ütles:
Mt. 5:3: Õndsad on vaimust vaesed, sest nende päralt on taevariik.
mis vahest veelgi enam kõiksugu uskude olemust kirjeldab:
ETV räägib, et VHK asutaja on saanud poole Aadu Luukase missioonipreemiast.
Delfis pikem lugu
Kindlasti on Kersti Nigesen sellist preemiat väärt. Missioon ja pühendumus ju täitsa olemas.