Sniffexi börsipettus paljastatud

Sniffex on jutu järgi pommituvastusseade, kuid tegelikult lihtlabane nõiavits (ametliku testi tulemused, millest selgub, et seade tegelikult ka ei tööta), millele on külge jutustatud omadusi, mis peaksid potentsiaalset soetajat veenma seekordse nõiavitsa kõrges teaduslikkuses ja usaldusväärsuses.

Olukorra teeb tunduvalt piinlikumaks asjaolu, et selline libatoode on olemas ka meie päästeameti pommirühmal ning seda on kastutatud näiteks USA presidendi George Bushi visiidi ajal. Veel piinlikum on see, et peale mitmeid järelpärimisi, informeerimisi ja selgitusi usuvad Eesti asjaosalised jätkuvalt selle seadme (hind umbes 6000 dollarit) toimivusse ja ilmselt ei kavatsegi seda potentsiaalselt ohtlikku nõiavitsa käibelt kõrvaldada.

Sellise vankumatu usu eest pälvis Päästeameti pommimeeskond esimese Umbluu preemia.

Pikemalt kõigist neist asjaoludest skeptik.ee kodulehel teemas pildamine.

Sniffexit turustava firmaga Homeland Safety International seoses on aga algatatud ametlik käik börsipettuse teemal. Algatajaks on sealne börsijärelvalveorgan Securities and Exchange Commission (SEC, sama asutus, mis LHV tegelased vahele võttis). Süüdistuse kohaselt produtseeris Sniffexi tegevjuht Paul B. Johnson, tegelikkuses bulgaarlaste tankist, lühikese ajaga hulga vääraid pressiteateid, mille eesmärk oli tõsta aktsia väärtust, et petised heausksetelt investoritelt tõusulaines raha kätte saaksid. Pressiteated sisaldasid ka uudiseid väidetavatest tulemuslikest testidest, mis tõestavat Sniffexi toimivust, ja eri valitsuste otsuseid antud terrorismivastast seadet endale soetada. (Wired, pikemalt Pro Publica)

Aktsia hind tõusis sellise tegevuse käigus 80 sendilt 6 dollarile vähem kui kolme kuuga. Praegu võib seda aktsiat osta 0,0010 dollarit tükk ehk ühe sendi eest 10 aktsiat.

Aga pole hullu, Sniffex pole ainus, mis lihtsameelseid tüssab, James Randi annab oma nädalakirjas teada, et ADE651 on sama tõhus kui Sniffex.

Don’t be fooled by copies…

Mis tõestab, et toode toimib? No kui juba Nigeri, Tai, Liibanoni, Iraagi jõustruktuurid on neid ostnud, siis järelikult peab ju töötama. Onju?

ADE651 suudab tuvastada ka narkootikume, isegi kui need on peidetud inimese keha sisse.

Ainsad, mida Sniffex, ADE651 ja muud vastavad vidinad tegelikult leida suudavad, on lollid.

13 Replies to “Sniffexi börsipettus paljastatud”

  1. Ei tohi järele jätta selgitustööd. Kirjuta äkki uudisteportaalidesse mõni uus artikkel selle snihveksi-jura kohta?

  2. Juhuu, Postimees korjas ka selle teema kuskilt üles:

    Päästeameti imevits osutus petukaubaks, Vahur Koorits

    Ärevaks teeb aga Umbluu-preemia vääriline vastus:

    Päästeameti peadirektori Kalev Timbergi sõnul kasutab tema asutus Sniffexit endiselt lõhkekehade otsimisel.

    «Meie esialgne hinnang on, et see on olnud kasulik ja jääb kasutusse,» lausus Timberg, kelle sõnul on seade aidanud demineerijaid vähemalt lõhkeaine asukoha poole suunata, et sealt muude vahenditega edasi otsida.

    Lisaks samalt autorilt ka arvamus:

    Vahur Koorits: umbluu:

    Päästeamet on mitu aastat kasutanud pommide otsimiseks vahendit, mis pole midagi muud kui lihtlabane nõiavits, ja millega kõigi sõltumatute katsete kohaselt leiab pomme sama efektiivselt kui pimesilmi näpuga näidates. Vitsamees otsis lõhkekehi näiteks USA presidendi George W. Bushi Eesti-visiidi aegu.

    Isegi nõiavitsa tootjafirma vastu börsipettuses uurimise algatamine ei loksuta päästeametit ja vitsa lubatakse ikka edasi kasutada, seda kõike mõistagi eesti rahva jätkuvalt pommivaba elu nimel.

    Usk on hea asi, on tõestatud, et selle abil saab näiteks haigustest jagu, ent kas see ka pommide vastu aitab, on omaette küsimus. Loodetavasti pole nõiavits Sniffex ainus, mis päästeametil pakkuda on, sest siis hakkab küll natuke kõhe.

  3. shallallaa, milleks keegi peaks tõestama hakkama, miks ei tööta, siis tuleks ka seda tõestama hakata, et lehm pole hobune jne. Muuseas, väidan, et ka õmblusmasina tagavaraosadega ei ole võimalik lõhkeainet leida, aga miks ei tööta, kurat seda teab.

  4. OK! Ei tööta. Aga äkki keegi oskab siin tõestada miks ta ei tohiks töödata?

    Lugesid ikka esimese postituse läbi, enne kui ise midagi kirjutama hakkasid? Ma arvan, et see järgmine osa katab kogu vajaliku tõestuse, miks see ei tohiks töötada – seal ei ole lihtsalt mingeid osasid, mis vähegi kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks tööd teha saaksidki..

    The SNIFFEX has very few internal parts, comprised only of two magnets of two different sizes, a brass cylinder, and a spring with a brass contact piece on the end of it. The brass cylinder contains an unknown gas, whose nature is concidered a trade secret. The brass cylinder lies between two groups of magnets. In the center of the top group of magnets, a small spring with a brass cap resting on it is pressed against the base of the antenna.

  5. Veel seoses Volandi korrektse ja shallallaa ebakorrektse kommentaariga: unustasin kohe alguses postitada lingi lihtsale wikipedia artiklile, mis võiks olla antud küsimuses ammendavak vastuseks: http://en.wikipedia.org/wiki/Negative_proof

    Negative proof, the fallacy of appealing to lack of proof of the negative, is a logical fallacy of the following form: “X is true because there is no proof that X is false.”

  6. Jah, asja töötamist/mittetöötamist saab katseliselt testida. Aga tõestada seda, et asi ei tööta mitte üheski võimalikus tingimuses, on võimatu.

    Äkki töötab Sniffex ainult vee all või vihmase ilmaga? Äkki oli testi ajal kuufaas või planeetide seis ebasoodne? Võibolla passisid konkurentide telepaatiliste võimetega agendid põõsa taga ja segasid operaatori vastuvõtu tundlikkust?

    Neid erilisi tingumusi ehk vabandusi saab välja mõelda lõputul hulgal ja kõiki neid läbi testida pole lihtsalt võimalik. Ja sedasi jääb usklikule alati õhkõrn võimalus, et kusagil universumis võib olla üks eriline koht erilisel ajahetkel, mil Sniffex töötab. Vahepeal võib aga mõni tubli inimene maistes oludes mittetöötava pulga tõttu kannatada saada. Lisaks muidugi kahju mainele, mida riiklik maagiaharrastus asutusele kaela toob.

  7. Jah, asja töötamist/mittetöötamist saab katseliselt testida. Aga tõestada seda, et asi ei tööta mitte üheski võimalikus tingimuses, on võimatu.

    Ja selleks tulebki vaadata põhjendusi, miks see asi üldse töötama peaks ja miks keegi seda osta ja kasutama peaks, ja vaatada seadme ülesehitust, ning selle põhjal otsustada, kas on üldse mingit loogilist alust eeldada, et see mingites tingimustes töötada võiks.

  8. Jah, asja töötamist/mittetöötamist saab katseliselt testida. Aga tõestada seda, et asi ei tööta mitte üheski võimalikus tingimuses, on võimatu.
    ******************************

    Täpselt nii ongi. Sa võid ju lihtsalt siin kirjutada et pettus, pole olemas, muinasjutt jne. Seda on ju väga lihtne öelda ja teist inimest maatasa teha aga samas on palju raskem selgitada miks ei tohiks antud seade töötada

    Ma olen mõelnud et kõigepealt tuleks välja selgitada kuidas täpselt töötavad meie tajuorganid, seejärel kui palju neid üldse peale teadaolevate veel inimesel on ja kuidas ta suudab neid omavahel kombineerida.

  9. shallallaa sehkendas:

    Täpselt nii ongi. Sa võid ju lihtsalt siin kirjutada et pettus, pole olemas, muinasjutt jne. Seda on ju väga lihtne öelda ja teist inimest maatasa teha aga samas on palju raskem selgitada miks ei tohiks antud seade töötada

    Ma olen mõelnud et kõigepealt tuleks välja selgitada kuidas täpselt töötavad meie tajuorganid, seejärel kui palju neid üldse peale teadaolevate veel inimesel on ja kuidas ta suudab neid omavahel kombineerida.

    Mis jama see olgu!?

    Kui katse näitab, ei tööta, siis ei tööta ja edasi pole tarvis mingisuguseid tajuorganeid uurida ega tuuleveskeid tõestada.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga