C-vitamiin häirib vähiravimite toimet

C-vitamiini on peetud ja mõned peavad siiamaani peaaegu imeravimiks kõigi tuntud ja tundmatute haiguste vastu. Eriti palju pakub muidugi huvi võitlus vähktõbedega, sest praegused ravimeetodid tunduvad paljudele hirmutavalt järsud ja seetõttu paistab igasugune “looduslik” raviviis päästva õlekõrrena noa-keemia-kiirutuse käest.

Tuntud C-vitamiini eest võitleja ja promoja oli kahekordne Nobeli preemia laureaat Linus Pauling. Tema tegevus sel alal võttis inetuid pöördeid ja vääriks eraldi artiklit, kuid mõju laiemale ühiskonnale oli vast see, et me kõik oleme kuulnud ja võtame justnagu iseenesestmõistetavalt, et C-vitamiini lisamanustamine muidu tervete inimeste poolt on üks tervisele meelepärane tegu (ärme räägi skorbuudist, eksju). Enamgi veel: võttes C-vitamiini sisaldavaid toidulisandeid, tõrjume või ennetame ka raskeid haigusi tänu selle antioksüdatiivsetele omadustele.

Nüüd selgub aga mitmete laboriuuringute tulemuste valguses, et tõeks võib osutuda hoopis vastupidine: C-vitamiini võtmine võib vähendada vähiravimite efektiivsust ja sellega aidata kaasa patsientide seisundi halvenemisele.

Eri vähiravimite mõju vähenes 30-70%. Katseid tehti laboris vähirakkudega ning hiljem ka hiirtel. Hiirtel, kellele manustati C-vitamiiniga töödeldud vähiravimit, kasvasid tuumorid kiiremini kui neil, kes said regulaarset vähiravimit.

Osad vähiravimid toodavad hapnikuvabu radikaale, mis reageerivad vähirakkudes teatud molekulidega, sundides vähirakku seeläbi hävima. Senine teooria väidab, et C-vitamiin korjab need vähiravimi poolt toodetud vabad radikaalid endale ja vähirakk jääb mõjutamata. Selgus aga, et võti ei peitu mitte vitamiini omaduses vabu radikaale neutraliseerida, vaid võimes kaitsta vähirakkude mitokondreid – energiajaamu. Otseselt või kaudselt toimivad vähivastased ravimid just mitokondrite kaudu.

Seega on uurijate järeldus, et toidulisandid, mis sisaldavad C-vitamiini, võivad vähendada vähiravi efektiivsust.

Tasub aga silmas pidada, et uuringud on alles üsna algusjärgus ja inimkatseid pole tehtud. Briti vähiuuringute selts soovitab inimestel sellegipoolest oma vitamiinivajadus rahuldada mitte niivõrd toidulisanditega kui eelkõige tasakaalustatud toitumisega.

Vähiravi läbivad patsiendid peaksid oma raviarstiga konsulteerima, enne kui hakatakse võtma mingeid tooteid, mida arst pole määranud.

Allikas:
BBC: Vitamin ‘may blunt cancer drugs’

17 Replies to “C-vitamiin häirib vähiravimite toimet”

  1. tahaks muidugi uuringu täisteksti näha, sest liiga palju küsimusi jääb õhku.
    Esiteks oleneb tulemus manustamisviisist ja hulgast.
    Just hiljuti ilmus äärmiselt kõvade tegijate art väga tugevas ajakirjas, mis näitab süstitavate c vit megakoguste puhul superhead tulemust st kasvaja mahu vähenenist 40-50% (võrdluseks – suukaudsega sisuliselt midagi ei saavutatud – lihtsalt ei jõua sihtkohta vajalikul hulgal).
    Samuti on ära toodud selle mehhanism – ehk siis rakus moodustub vesinikperoksiid – vähirakud on sellele väga palju rohkem tundlikumad ja hukkuvad, terved aga saavad selle elimineerimisega hakkama.
    Tegemist on siis ülilühikeste kuuridega – tunni- kolme jooksul kuni 150g c vitamiini neutraliseeritud lahusena! Just grammi, mitte milligrammi! ja kuuri ei tehta sagedamini kui kord kuus – seal on küll erin skeeme, mida katsetatud on…

  2. Minu oletused osutusid põhjendatuks – kasutatakse madalat c vit kontsentr 250 mg/kg ja pika aja vältel, millega põhjustatakse rakkudes olukord, millega need hakkama ei saa ehk siis pidev H2O2 mürgitus.
    Katsed 4g/kehakaalu kilole teht katsetes hiirtega lühikese aja vältel andsid kasvaja vähen mõõtmetelt 40-50%.

  3. Hmm, et erinevalt üldlevinud arvamusele C-vitamiini kasulikkusest tervisele selgub nüüd “hoopis vastupidine”, nimelt, et C-vitamiin vähendab vähiravimite mõju!? No lubage.

    Aga minu puhtempiiriline arvamus asjast on piltlikult hoopis see, et C-vitamiin oma tuntud headuses võitleb efektiivselt nn “vähiravimitega” mis muidu organismile jõledalt laastavalt mõjuks – jajah, seal hulgas ka väidetavalt vähki nö “ravides” :-P

  4. Elus on harva tegemist absoluutidega, ei maksa imestunud olla, et joogivee kätte võib ka uppuda, või et suhkruhaige võib teistele täiesti normaalse dieedi tagajärjel koomasse langeda.
    Nii on ka C-vitamiini puhul kõik sõltuv kogustest ja konkreetse organismi eripäradest.

  5. Tegelikult me peame arvesse võtma, et vähk ei ole üks haigus, vaid üldnimetus tervele haiguste klassile, mille ühine tunnus on rakkude kontrollimatu kasvamine. Nii et ühe vähivormi ravi võib olla kergesti teise vormi stimulaator.

  6. Sellelt Integrative Medicine lehelt loen:

    My oncologist or radiologist is concerned that the intravenous vitamin C will reduce the effectiveness of my chemotherapy or radiology treatments. Is this true?

    No. That’s a medical myth. Dr. Drisko believes there is no reduction of effectiveness of the chemotherapy or radiation when vitamin C is administered intravenously the same day. In addition, intravenous vitamin C is not an antioxidant; it is a pro-oxidant and, therefore, seems to augment the effectiveness of chemotherapy or radiation. Dr. Drisko and Dr. Khosh often give it on the same day as the chemotherapy and/or radiation treatment.

    Selline vastus tundub vähemalt mulle veidikene liiga optimistlik, et mitte öelda eksitav.

    Nagu Gorski oma artiklis mainib, on C-vitamiini ülikoguste vähki peletav efektiivsus Mark Levine uuringute põhjal enamvähem sama ebakindel nagu Mark Heaney järeldus C-vitamiini negatiivsest sekkumisest käimasolevasse vähiravisse.

    Kasutatud meetodi ja mudelid on sarnased – laboritestid vähirakkudega ning hiiremudelid. Kummalgi pole kliinilisi inimkatseid ette näidata. Selliste tegemiseks eetikakomitee luba saada võib osutuda keeruliseks.

    Gorski räägib pikemalt Levine tegemistest siin:
    High dose vitamin C and cancer: Has Linus Pauling been vindicated?

    Aga neis lugudes on palju sellist juttu, mille mõistmisega ma hätta jään, seega ei pruugi mu tõlgendus sugugi adekvaatne olla.

  7. Martin kirjutas:

    Kasutatud meetodi ja mudelid on sarnased – laboritestid vähirakkudega ning hiiremudelid. Kummalgi pole kliinilisi inimkatseid ette näidata. Selliste tegemiseks eetikakomitee luba saada võib osutuda keeruliseks.

    Sellistes kontekstides on tavaline järgmine samm sigade, seejärel mitte-inim-primaatide peal tehtavad kliinilised katsed. Mõnikord võib sigade peal katsetamise vahele ka jätta — kui biokeemiline analüüs näitab, et sellistest katsetest kasu poleks.

  8. Teisiti ütles:

    On ka teine avamus …

    Arvamusi on vähemalt sama palju kui urruauke — igaühel oma. Mida tõendid räägivad?

    Teisiti ütles:

    Kasulik ei ole see ravimitööstusele …

    Kumb on tugevam — Euroopa Liidu riikide haigekassad või ravimitööstus?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga