Kohvijoomine tekitab hallutsinatsioone? Pole üldse kindel.
Igava nimega Suurbritannia rahvuslik tervishoiuteenuste teenistus (NHS) haldab üldse mitte igavat kodulehte nimega Behind the headlines (pealkirjade taga), milles analüüsitakse meedias ilmunud artikleid ning selgitatakse rahulikult üle, mida tegelikult ajakirjanike poolt vahendatud teadusuuringutega tuvastati või ei tuvastatud. Väga kasulik lugemine kõigile ajakirjanikele, kes kas töö või hobina teadusuudiseid produtseerivad ning tahavad teada saada, kuidas asjad tegelikult on.
Näiteks selgitatakse seal meilgi ilmutatud uudise Rohke kohvijoomine põhjustab hallutsinatsioone (pikemalt Delfi Fortes) pealkirjatagust.
Uudises öeldakse:
Rohke kohvijoomine põhjustab aistingute häireid. Briti psühholoogid märkasid katses, et liigne kofeiini nautimine võib tekitada nägemis- ja kuulmishallutsinatsioone.
NHS selgitab, et see töö oli alles eeluuring, millega testiti teooriat, kas kofeiin võib tugevdada kehaomase stressihormooni mõju. Leiti, et kofeiini tarbimise määr on seotud nii stressi kui kalduvusega hallutsinatsioone näha. Kui stressi mõju kõrvaldati, siis jäi ikkagi mingi kalle selles suunas, et kofeiin võib olla seotud hallutsinatsioonide nägemisega. Põhjuslikku seost see uuring ei väida. Ei saagi väita.
Nagu öeldud, oli uuring esialgne ja autorite sõnul oli vaadeldud efekt nõrk. Enamgi veel, küsitlustes hinnati uuritud 219 üliõpilase “eelsoodumust hallutsinatsioonidele” mitte aga seda, kas nad ka tegelikult olid hallukaid näinud või kogenud. Kokkuvõtteks ei ole millegagi tõendatud, et kohvi või kofeiinirikkaid tooteid juues inimene hallutsinatsioone nägema hakkab.
Seega kui keegi soovib hallukate nägemist kogeda, siis paraku pole kohv just see, mida sel eesmärgil tarbida. NHS hoiatab, et kui inimesel on psühhootiline episood (nt hakkab hallutsinatsioone nägema), siis pöördugu ta arsti poole konsultatsioonile, mitte ärgu arvaku, et see kohvijoomisest põhjustatud on.
Meie kohaliku ajakirjanduse tase näib olevat välismaistest analoogidest vaid ühe sammu tagapool — nopitakse väljamaa väljaandest pealkirja järgi uudis, mis vahendab uudisteagentuuri teadet, mis on koostatud PR-agentuuri poolt kokkuvõtvate materjalide põhjal, mis kajastab tegelikult tehtud uuringu abstrakti ja mõnikord ka mõnd uurija kommentaari, millest usin ajakirjanik rebib välja sõnumi või teeb ise kaugeleulatuva fantaasiarikka järelduse, mis inimesi kõige rohkem vapustama peaks. Mida tegelikult uuriti, teada saadi ja järeldati, see jääbki pahatihti teadmata.
On muidugi meeldivaid erandeid ja nimetan neist mõned – ajakirjad Horisont ja Tarkade Klubi (Arko Olesk ja meeskond), “vanad kalad” Priit Ennet ja Tiit Kändler, blogijatest on silma jäänud Marek Tihhonov ja muidugi Tartu Ülikooli ja Äripäeva ühisprojekt Novaator (Villu Päärt, Siim Sepp).
Palun nimetage kommentaarides veel häid ajakirjanikke, kes teadusuudiseid hästi vahendavad, ja kohti, kus neid lugeda saab.
Mul tekkis üks tagasihoidlik küsimus, kas hüpnoos toimib päriselt ja on teaduslikult põhjendatud või on tegemist posimise alla käiva ebateadusega, mille reaalset toimet pole tõestatud?
Ei osanud seda kuhugi teema alla panna.
salvey ütles:
See on üpris keeruline teema. Väga lühidalt kokku võttes: nii ja naa.
Hüpnoos on reaalse fenomenina olemas, aga rahvafolklooris omistatakse talle sageli omadusi, mida tal tegelikult ei ole. Peale selle esitatakse mõnikord tsirkuses teatrietendusi hüpnoosi pähe ning lõpuks on olemas meeldivushüpnoosi fenomen, kus hüpnotiseeritav on küll teadvusel, aga veenab teisi asjalisi oma hüpnotiseerituses mingisugustel sotsiaalsetel või psühholoogilistel põhjustel.
Nojahh väidetavalt kui paluda hüpnotiseeritud naistel
lahti riietuda, siis nad enamasti keelduvad.
salvey ütles:
Defineeri “toimib”! :)
Eks hiljem pea vist ka küsima defineeri “hüpnoos”?, sest selle nimega tähistatakse igasugu imeasju.
Kohvijoomine suurtes kogustes tekitab küll teatud tüüpi inimestel hallutsinatsioone. Olgu siis uudis hea või halb teadusuudis. Hea on, et keegi üritab teemat lõpuks ka uurida. delfis kinnitas teatud % hallutsinatsioonide teket. Iseasi, mida iga konkreetne jaatavalt vastanud kodanik mõtles, kuid tendentsi saab mingi usaldusnivoo peal määrata küll.
Ütleme siis nii. Kui üle 5% inimestest tekitab kohvi joomine suurtes kogustes hallutsinatsioone, ei kehti usaldusnivool 0.95 vastupidine väide ehk ei kehti väide “kohvi joomine suurtes kogustes hallutsinatsioone ei tekita” ja seda usalduse 95% juures. 90% juures vastupidine väide muidugi kehtib.
Edasiseks uurimiseks tuleks konkreetselt teha kindlaks, mida mõeldakse hallutsinatsioonide all. Kogemuste kirjeldamiseks peab kasutama pikaajaliste kohvijoojate hulka ütleme 2000 inimest ja soovitavalt üle maailma. No ja nii edasi.
Igal juhul on teada juhtumid, kus väide kehtib. Kohvi pideva üledoosi juures lõhutakse ära aju normaalne talitlus ja intuitsiooni ning tunnetega tegelevate ajupiirkondade kas ülekoormuse või muu reaktsioonilise hälbe tõttu hakkab tunduma nähteid, mida ei ole. Lisaks pööratakse liigset tähelepanu sinna, kuhu pole vaja.
Kohvist tekkivate häirete tõttu võib kaduda normaalne ennast jaatav seisund ja asenduda psühhootiliselt negatiivse sõltuvusega ümber toimuvast.
Pidasin silmas hüpnoteraapiat, mida kasutab ja õpetab dr. Jure Biechonski.
Mõne riigi sõjaväelased ei soovita ennast hüpnotiseerida lasta, kuna nii võib sulle alateadvusse sisestada infot, mis sulle hiljem kasulik pole. Samas, nendel oli selleks ka põhjus.
Kui lühidalt öelda, siis Jure Biechonski sellealane tegevus on libateadus. Aga 10. detsembri Pealtnägijast nähtu põhjal üpriski tulus libateadus.
Kullaärimees alustas psühholoogiabisnisega
Biechonski teemat võiks veeretada õige loo all. Nimelt kirjutasin temast juba üle-eelmise aasta aprillis:
Nõiakool inimesi eksitamas
Huvitav allikas eneseergastuseks lugejana ja mõtlejana teaduse, filosoofia ja muidugi religiooni teemadel on Toomas Paul ja tema lood. Aga need nagu hästi kõlba Sulle, eks, kuna Toomas Paul on mees, kes usub tõestamatu ja tema poja ja neid ja meid kõiki ühendava vaimu olemasolusse…
@andry – kellega sa räägid?
Isiklikult mina loen küll Toomas Pauli lugusid. Luterlike teoloogide suhtumine Jeesuse olemasolusse on pehmelt öeldes keeruline. Eelmise aasta ajakirjas Vikerkaar (1-2 2008) on sest palju juttu.
Samuti pole harvad juhtumid, kus põhjamaised pastorid mitte usust jumalasse ja Jeesusesse oma ametit peavad, vaid selle töö pärast, mida nad koguduse ja ühiskonna tarbeks teevad.
Ja Toomas Pauli kohta võib ju ka arvata, et äkki on ta kapiateist ;-)
Seoses heade ja halbade ajakirjanikega tahtsin lisada, et Tiit Kändler peksab vahel päris hästi segast, vt näiteks juttu kormoranidest siin: http://www.epl.ee/artikkel/256517
Tookord kirjutasin talle, et lõpetagu mees teadlaste halvustamine ja pangu argumente sekka, kui midagi väidab. Vastas tema mulle, et see on kõik üks väikese maailma teooria, lugegu ma kõigepealt seda, siis tulgu rääkima.
Vahepeal on kormoranide küsimust edasi uuritud ja tundub, et viimasel ajal on meie juhtiv teadusajakirjanik hakanud asjast aru saama.
Tahtsin öelda seda, et hinnata tuleb iga kirjutist eraldi, targad inimesed võivad ka väga vabalt rumalat juttu ajada.
http://www.tarbija24.ee/?id=70696
vot see on veel lollim lugu kui see hobusepalsami määrimine penskaritel.hea veel et oma tüdrukutele sos tablettide asemel ei antud.
@Martin Vällik – Pean Sind kurvastama, Toomas ei ole kapiateist. Tunnen teda isiklikult.
Ta on lihtsalt erakordselt haritud ja laia mõistusega mees.
aga mõte, et ta võiks “kapiateist” olla, on tänase hommiku naljakaim ja ajas mõnusalt muhelema, aitäh, siiralt, ma ei ironiseeri siinkohal üldse, hea tuju
andry ütles:
näedsasiis, kui raske on erakordselt haritud ja laia mõistusega meest kapiateistist eristada …
andry ütles:
Kohe tükk aega norutasin, aga lohutan end sellega, et kuuldavasti on kapihomod ka tihtipeale välispidiselt ontlikud pereinimesed ja taunivad avalikult neid homoseksuaalseid inimesi, kes oma olemust avalikult tunnistavad. Seega mingi lootus mul siiski veel püsib, et ehk on erakordselt haritud ja laia mõistusega mees ehk siiski ateist…
;-)
tere. osati vana teema, aga ma olen uus lugeja ja tahtsin viidata, et eestikeelseid teadusuudiseid aju-uuringute kohta vahendab ka http://www.teadvus.wordpress.com , kuigi ma ei tea, kas seda teeb mõni ajakirjanik või keegi muu. kohati on seal postitused väga keerukad, aga enamasti saab vähemalt midagi huvitavat aju kohta teada.
Austraalia teadlased leidsid, et suurem kogus kohvi kombinatsioonis kontoritööst johtuva närvipingega võib siiski tekitada (üsna spetsiifilist sorti) kuulmishallutsinatsioone.
ERR on vastavasisulise uudise miskipärast varustanud sildiga “vaim ja hing”.