Mis on haiguste happeline-aluseline teooria?
Paljud inimesed ilma peal söövad iga päev. Valdavat osa ajast inimese evolutsioonis on valitsenud pigem toidupuudus kui küllus ja paraku kestab selline olukord paljudes maakera osades tänagi. Teisalt vaevab suurt hulka inimesi ülekaal ja nähakse ränka vaeva, et liigsest kaalust ja sellega seotud tervisehädadest lahti saada. Pole ime, et sellele ülesöönud rikkale osale maakera asukatest pakutakse igasuguseid imevahendeid ja leiutatakse imeteooriaid, millega neile imevahenditele usutav mulje tekitada.
Üks viis “uut revolutsioonilist” imedieeti leiutada on lühidalt selline:
* leia õpikust mingi tegelik kehaprotsess (see loob vajaliku usaldusväärsuse, kui saab kindlalt väita, et teadlased on selle kindlaks teinud ja arstidele seda koolis õpetatakse);
* väida, et tasakaalu häire just selles protsessis on kõigi hädade põhjus (inimestele meeldib, kui nad saavad oma hädade põhjusele konkreetse nime anda);
* paku tasakaalu taassaavutamiseks lihtne, kuid mingeid kindlaid tooteid ja teenuseid sisaldav lahendus (inimestele meeldib lihtne lahendus, mida ostutehinguga sooritada).
Näiteid ei pea kaugelt otsima. Meie oludes vast tuntuim on “varjatud toidutalumatus” ja seda peletav Levini Role dieet. Ja muidugi see pealkirjas nimetatud happeliste-aluseliseliste toitude teooria, mida nüüd pikemalt vaatleme.
Jutt pH tasakaalul põhinevast terviseteooriast on jõudnud ka meie suurematesse lehtedesse. Näiteks saame Maalehe vahendusel teada järgmist:
Enamik inimesi teab, et muld ei kanna vilja, kui pH tase on korrast ära. Sama süsteem toimib ka meie kehas. Haigus saab areneda ainult happelistes tingimustes.
Happelisust ja aluselisust (leeliselisust) oma organismis saame väidetavalt muuta oma toitumisharjumuste kaudu. Näiteks õpetab Aili Meristo Õhtulehes:
Et ainevahetus saaks normaalselt töötada, vajab inimene ca 80% aluselisi ja 20% happelisi jääke andvaid toiduaineid.
Just jääkidest on jutt, sest kuidas muidu saaks näiteks sidrun kuuluda nn aluseliste toiduainete hulka. Aluselised toidud on head, nende hulka kuuluvad veel näiteks sojatooted, juurviljad, läätsed, kartulid, lehtsalatid, rosinad, munakollane, pähklid, hapupiim, maitsetaimed. Happelised toidud on üldiselt aga pahad, nende tarbimist tuleks piirata. Happeliste toitude hulka kuuluvad näiteks liha, piimatooted, teraviljatooted, muna, suhkur, kohv, alkohol, karastusjoogid. Buduaar hoiatab eraldi aspartaami eest.
Erinevad eestikeelsed allikad pole siiski alati ühel meelel – näiteks liigitatakse piimatooted kord aluseliste, kord happeliste toiduainete hulka.
Aluselisus on nii hea, et tasub ette võtta “organismi leelistamine”, millele aitab kaasa Super-Greens stardipakett:
Organismi leelistamise algfaasis võib tulla situatsioon, kus tundub, et vaegused lähevad hullemaks. Puhastusreaktsioonid on mööduvad tunded (nt peavalu, lööve, valude suurenemine, palavik). Need on alati mööduvad ja kaovad puhastumise jätkudes. Kõigile ei pruugi seda juhtuda.
Sellised sümptomid kaovad, kui jätkad keha puhastamist edasi. Leevendada saad, kui vähendad rohepulbri ja pH-tilkade määra.
Tasakaal on hea, tasakaalutus halb. Refleksoloog Janne jagab oma koolis õpitut happelisuse ränkade tagajärgede kohta: allergia, astma, bronhiit, insult, infarkt, kare nahk, kurnatus, kuseteede põletikud, luude hõrenemine, sigimatus, vaimuhaigused, vohav seen ja muidugi ka surm, mis on refleksoloogi sõnul alati happelisusest tingitud: “kõik surmad on happesurmad”.
Saidilt Minu Oma Tervis saab huvitavat teavet juurde:
Keetmine teeb toidu happeliseks. Põhjus seisneb selles, et vee temperatuuri tõusmisel üle 45 kraadi hakkab kuumus toitu tapma.
Ja:
Tähtis punkt, mida peab meeles pidama, on see, et toit peab olema värske roheline (kui ei ole värske, siis see on ka hape).
Kuid sealsamas kommentaarides selgitab autor vastuseks Jürile:
Sinu mainitud jääk(tuhk) ongi see tähtis osa, mille järgi paigutatakse toidud ühele või teisele poole. Enamasti mineraalide koostis määrab, kas happeline või aluseline jääk.
Ja Raul täpsustab:
Täpselt nii. Toidu aluselise/happelise efekti määrabki ära ainult see, milline on selle toidu tuhk pärast nn põlemist (ehk siis seedimist). Konkreetse näitena võib tuua sidruni – väga hapu ja pH poolest happelise mahlaga puuvili, aga keha pH’le omab aluselist efekti, kuna pärast seedimist tekkivad jääkained on aluselised. Seega otsene toiduaine pH mõõtmine on täiesti mõttetu tegevus. End oma tervislikku seisundit kontrollida ja jälgida, mõõda parem oma uriini ja/või sülje pH’d.
Kui sidruni tuhk ehk see, mis tast peale põlemist (kuumtöötlemist, seedimist) järgi jääb, on leeliseline, siis kuidas see kuumtöötlemine sidruni samal ajal happelisemaks teeb? Mis aga saab sellest happest, mis sidrunis algselt olemas on? Seegi ju läbib seedekulglat.
Ilmselt pole aga loogiline järjepidevus ja sisemine kooskõla selliste teooriate peamine eesmärk.
Mida head leeliselisemaks saamine väidetavalt kaasa toob?
Kaalu languse justnagu iseenesest. Lisaks muidugi eelpool nimetatud haiguste ennetamise või lausa tervenemise neist; paraneb üldine enesetunne, kaovad valud, keha vabaneb ladestunud toksiinidest jne.
Kuidas seda head saavutada ehk kuidas keha leeliselisemaks teha?
Süüa rohkem rohelist, süüa liha asemel pigem kala, olla soola tarbimisega mõõdukas, juua piisavalt vett, mitte aga magustatud karastusjooke, tarbida rohkem täisteratooteid valge jahu toodete asemel, tarbida hapendatud tooteid (kapsas, kurk, piimatooted), tegeldagu hobiga, mis õnnelikuks teeb, liigutatagu end mõõdukalt (kepikõnd), puhatagu normaalselt, maandatagu stressi jne.
Alati nendest lihtsatest käibetõdedest, mis tegelikult ei erine kuidagimoodi üldistest tavalistest, normaalsetest soovitustest, ei aita, vaid tuleb osta spetsiaalseid tooteid, et paha elustiiliga kogunenud liigne happelisus ja mürgid välja ajada.
Kuidas asjad tegelikult on, vaatame järgmises osas.
—————————
Allikad:
- Toidu pH-l põhinev superdieet
Kairi Look, füsioteraapia ja liikumisteaduste magister; Buduaar.ee - Tasakaalustatud toitumine alandab kaalu
Aili Meristo, Õhtuleht - Oksüdatiivne stress – moehaigus või tõsine tervisehäire?
Marge Kaljuvee, M.I. Massaažikooli õpetaja; Maaleht - Millised toidud on happelised ja mis on aluselised?
ph-tasakaal.planet.ee - KEHA HAPPE JA LEELISE TASAKAAL
Janne, refleksoloog - Aluseline ja Happeline toit – baasteadmised
Karl, minuoma.ee
Mina soovitan mõõta ka maomahla PH-d. Kui see on madal, tuleks kindlasti mõelda organismi leelistamisele.
Organismi aitaks leelistada hästi lubjakivi, mida Põhja-Eestis on lademes.
Kas see teooria pole mitte uues kuues esitatud vana – meditsiiniajaloost tuntud arvamus, et kõik ihu- ja vaimuhädad tulevad nelja kehavedeliku (must sapp, kollane sapp, lima, veri) ebatasakaalust?
Kusjuures ka selle taga on üks järjekordne püramiidskeem. ph.tasakaal.planet.ee reklaamib Innerlight tooteid, Innerlight webis on aga ilusti näha tavapärane püramiidi stiilis “business oportunity” koos kõigi vingete “director”, “executive”, “silver”, “gold” ja “diamond” tasemetega nagu ühes korralikus võrkturunduses ikka:
innerlightinc.com
Väga põhjaliku ülevaate oled teinud, Martin. Ootan juba järgmist osa!
Uhuud aetakse tihti selles osas, kuidas pH tasakaal saavutada. Aga kes natuke seedesüsteemi täpsemalt tunneb, teab, et pH tasakaal seal tõepoolest väga suurt rolli mängib. Seedkulgla esimene osa (suu, söögitoru) peaksid olema neutraalsed (väga kerge happelisusega) ja siis edasi maos on tugevalt happeline keskkond. Maost tulev maohappega ja ensüümidega segunenud poolseeditud toit aktiveerib oma madala pH’ga kaksteissõrmikus maksa ja sapipõie ja pankrease, kust tulevad seedemahlad (sapp, bikarbonaat ja ensüümid) jätkavad toidu seedimist ja muudavad selle aluseliseks. Peensooles peab valitsema aluseline keskkond, et toit korralikult imenduks. Samuti on paljud reklaamid teleris eksitavad, mis illustreerivad nagu elaksid suurem osa kasulikke baktereid peensooles. Tegelikult elab enamus kasulikke bakereid jämesooles, kus peab samuti valitsema õige pH tasakaal (et kasulikud bakterid saaksid elutseda), mis varieerum neutraalsest kuni kergelt (5.5 pH) happeliseni. Erinevad bakterid vajavad erinevad pH keskkonda.
Kindlaim viis pH tasemes tekkinud kõrvalkaldeid korrigeerida on tagada hea mao, pankrease ja maksa töö. Loomulikult mängib rolli mida süüakse, aga kindlasti ka millal, kui palju ja kuidas. Värske õhk, magamine. Kui maks on heas vormis siis üldjuhul ka teised seedeorganid.
Lisaksin siis postituses mainitud tervislikule toitumis-tegevus skeemile lisaks: roheline tee, artišoki kapslid enne sööki, seedeünsüümidest toidulisandid ning kiudainerikas toit aitavad üldjuhul kiirelt seedesüsteemi tasakaalu viia.
võrreldes kõigi teiste “dieetidega” ei ole hapelise-aluselise problemaatika üldse “halb”. promotakse üldtervistavaid eluviise ja 80% osas toore ja rohelise toidu söömist (milles sisaldub ka teine energiaallikas – klorofüll). kui mõelda loogiliselt, siis meie kehad umbes taolise ratsiooni baasil on välja kujunenud. ei pea neid pulbeid ja tilkasid ostma, saab muidu ka hakkama.
@ABC – püüan reede hommikuks teise osa üles saada.
jah, epp, oht ei peitu mitte alati konkreetsete nõuannete rakendamises või mingite tundmatu toimega lisandite manustamises. Samuti nagu homöopaatilised “ravimid” pole ohtlikud, kuna ei sisalda tihtipeale toimeaine molekuligi.
Ohtlikuks võib asi saada siis, kui inimene hakkab vastavalt libateooriale oma päris rasket haigust ravima. Näiteks on inimesel vähk ja ta on lugenud, et “kõikide haiguste põhjus on vale mõtlemine ja happeliste toiduainete söömine”. Enda terveks ravimiseks oleks siis vaja õigesti mõtlema hakata (selles on abiks näiteks vabastav hingamine, Luule Viilma raamatud või mingi muu vastav umbluu) ja toiduvalik aluselisemaks muuta.
Mõtlemise muutmisega kaasneb tihti aga see, et minnakse oma vanamoodi mõtlevate sugulaste ja tuttavatega pahuksisse, eriti nendega, kes püüavad mõistust koju tagasi tuua ja inimest tõenduspõhise ravi juurde suunata. Lisaks muidugi löök rahakotile, mida posijad usinalt oma mittemõjuva või tundmatu mõjuga sisuga potsikute ja totsikute pähemäärimisega tühjendavad.
See mõttemaailma muutus ongi vast kõige hullem lugu, mida posijatööstus oma vuuduudega suudab teha. Inimesed eraldatakse reaalsusest, neile manatakse ette hulk vaenlasi (arstid, ravimitööstus, toiduainetööstus, ateistid, teadlased, skeptikud, pereliikmed), luuakse paralleelmaailm, milles füüsika ja keemia kui teadused enam mingit sisulist tähendust ei oma. Surnud ei tule tagasi oma lugu rääkima ega teisi hoiatama.
Siuke lugu, epp.
@epp – Mitte ainult taimedest, vaid segasöögist. Kui oleks ainult taimesöögist kujunenud, siis oleks inimese hammastik taimesööja oma ja pimesool oleks mitte 10 cm, vaid poolteist meetrit pikk.
Hea huumorirubriik. Ei satu ise selliseid materjale muidu lugema, aga siin kvintessents koju kätte toodud. On see issanda loomaaed alles suur. Tänud Martinile avaliku teenuse eest.
Toetan Eppu selles mõttes, et pean ka ise pH-teooria toitumissoovitusi väga asjalikeks, suures osas on need minu arvates lausa eeskujulikud! Kahjuks aga ei rõhuta nad ise seda oma väärtust üleliia, vaid suruvad rohkem ikka välismaiste ning kallite purkide ja potsikute suunda, mis muidugi ka rahvale paremini peale läheb, selge see.
Kutsun siiski skeptikut üles asja laiemalt kommenteerima ja mitte paljalt ärapanemisega tegelema!
@Rain – Need üldised toitumissoovitused ei ole mitte midagi erilist ega absoluutselt mitte sellele pseudoteadusele omased. Sarnaseid soovitusi oskab sulle ka perearst jagada, kuid perearst ei uduta sulle libateooriaid keha või vere happelisusest.
Ja nagu lubatud, saab see lugu homme järje.
@Martin Vällik – Olen kahjuks kohanud vaid ühte perearsti, kes natukenegi selles suunas mõelda suudab ja tõepoolest asjalikke soovitusi oskab pakkuda… Pean muidugi tunnistama, et ma ei ole kohanud neid kõiki ;-)
Suuremalt jaolt piirdub jutt ikka sellega, et sööge rohkem puu- ja köögivilju. Asi ilmselt eelkõige selles, et nad ei ole endale isikliku kogemuse kaudu selgeks teinud, et mis see tegelik tervislik toitumine ikkagi tähendab. Ja probleemide korral aitavad tabletid…
Libateooriaid nad muidugi ka ei räägi, sellega olen nõus.
Natukene segaseks jääb, et mis autor tahab selle looga öelda?!
Viimase lause järgi võib järeldada et tal on midagi plahvatuslikku tagataskus ja laseb nüüd kommentaatoritel ennast lolliks teha:)
Milles on mittepäristeadlaste eelis teadlaste ees?
Nad suudavad igaühele oma tegevuse teoreetilised alused lihtsalt ja mõjuvalt selgeks teha. Kui tegevus ise on mõistlik, tuleks nendelt rääkimiskunsti õppida. Kui inimesele midagi selgitada viisil, millest ta aru ei saa, tunneb ta ennast alandatuna. Kui alandamine pole eesmärk, tuleks seda igal juhul vältida.
Võib ju ette kujutada, kuidas Jehoova prohvetile kuus päeva evolutsiooniteooria aluseid selgitada püüdis. Kuuenda päeva õhtul aga loobus ja ütles:
“Savist tegin inimese. Nii kirjutagi.”
Võib-olla peaksid ka teadlased arusaadavuse nimel palju rohkem pingutama?
Loomulikult on aluselisus-happelisus inimorganismile tähtis.
Ookeanivee aluselisus oli 1990ndateks vähenenud mõnede hinnangute kohaselt 0.075 pH ühiku võrra võrreldes 1700ndatega ja viimaste aastakümnete jooksul mõnes ookeanipiirkonnas kinnitamata andmetel isegi 0,1 ühiku võrra.
Kui ookeanivee aluselisuse tühisel määral vähenemise tõttu on juba reaalselt vähenenud koralliatollide suurus nagu väidetakse, siis ei maksaks nii väga imestada kui ka inimorganism võib olla üsna tundlik keskkonna ja toidu suhteliselt tühiste pH muutuste suhtes. Tasuks siinkohal meenutada et näiteks osteoporoosi esinemissagedus on kõvasti kasvanud.
http://en.wikipedia.org/wiki/Ocean_acidification
http://en.wikipedia.org/wiki/PH#Seawater
Aga jah, segadus selles valdkonnas vajab selgeksrääkimist – kas kergelt aluselise vere saavutamiseks tuleb süüa-juua-hingata veidi rohkem rohkem aluselisi toite, jooke ja õhku kui happelisi? Või on see ikkagi kuidagi teisiti? Ma arvan et asi on tõesti keerulisem kui esmapilgul paistab.
Inimesed ei ela ookeanis nagu korallid.
Oma peaga mõtlemise tulemused:
Kuna maos peab olema happeline keskkond, siis loogiliselt võttes peaks makku sattuv toit olema siiski happeline, s.t. ehk on inimesel siiski kasulikum süüa-juua kergelt happelist toitu ja vedelikke.
Aga kuna seejärel maost soolestikku väljudes peab toit muutuma jälle aluseliseks, ja see muutmine toimub ainult vereringe poolt varustatavate organite eritistega, siis seedesüsteemi efektiivseks tööks peaks veri olema aluseline. Mis teeb aga vere aluseliseks? Ma pakun et sissehingatav õhk muudab vere aluseliseks.
Selle loogika alusel oleks hästi tervislik kui sissesöödavas toidus-vedelikes domineeriksid happelised toidud-joogid (sealhulgas H ioonid) ning sissehingatavas õhus aluselised gaasid, aurud ja udud (näiteks OH ioonid).
Magu on väga tugevalt happeline, maosisu pH on 2, vere pH on 7,4 (pluss-miinus 0,05) – aga pH väärtused on ju äljendatud logaritmilisel skaalal! Pisut happelisema joogi joomine ei oma ausalt öeldes mingitki märkimisväärset tähendust maosisu happelisuse muutmise osas.
Miks on maosisu nii happeline? Evolutsiooni käigus on see kujunenud selleks, et me solgisurma (nii kergesti) ei sureks – et hävitada suu kaudu sisse söödud pahad batsillid (või vähemalt enamus neist).
pH tasakaalu reguleeritakse tõesti palju kopsude abil, aga mitte sissehingatava, vaid väljahingatava õhuga – kui hakkab kujunema atsidoos (pH langeb), siis inimene hakkab hingeldama ja CO2 eritub rohkem ning pH normaliseerub.
Neerude kaudu toimuvad pH-d normaliseerivad mehhanismid ka, aga need võtavad veidi rohkem aega, kui hingamise kaudu toimuv pH regulatsioon.
Parandan trükiviga – mitte äljendatud, vaid väljendatud.
@Mati – Miks peaks toit olema happeline kui mao keskkond on niigi happeline? Ega toit seda happeliseks ei muuda, vaid rakkude poolt toodetav maohape. Pigem põhjustab happeline toit häda hammastele, sest suus peab neutraalne pH olema. Aga haput juues stimuleerime me tõesti maksategevust, nii, et see võib teatud juhul kasuks tulla.
Ja su teise mõtekäigu kohta -> vereringe ei toida mitte ainult neid rakke, mis toodavad aluselisi vedelikke, vaid ka happelisi vedelikke nagu maohape, nii, et siin kohal ka see loogikajada katkeb.
Ma ei saa aru, mida loo autor siin öelda tahab. Kui ta tahab kritiseerida neid tabletimüüjaid, kes nn. võlutablette promovad, millega keha saaks aluselisemaks, siis nende tegevus on küll tõeline jama. Kui aga autor arvab, et keha alus-happe tasakaal on mingi posimine, siis on autor lihtsalt vähese lugemusega. Sellekohaseid teadusartiklied on ilmutatud juba aastaid eelretsenseeritavates teadusajakirjades. Ja ammu on teaduslikult tõestatud, et aluselise euroopa kultuuriruumis peaks inimesed sööma enam aluselise jäägiga toiduaineid. Heaoluühiskonnas lihtsalt pole meie toitumine enam lihtsalt tasakalus.
Hiie – soovitused süüa rohkem köögivilju, süüa vähem (eriti rasvast) liha ja rohkem kala, olla soola tarbimisega mõõdukas, juua piisavalt vett, mitte aga magustatud karastusjooke, tarbida rohkem täisteratooteid valge jahu toodete asemel, tarbida hapendatud tooteid (kapsas, kurk, piimatooted), tegeldagu hobiga, mis õnnelikuks teeb, liigutatagu end mõõdukalt (kepikõnd), puhatagu normaalselt, maandatagu stressi jne – nagu juba artikliski kirjas – suurepärased soovitused, aga keha pH tasemega pole siin suurt midagi pistmist.
Sel inimesel, kelle toidusedelis peamiselt rasvane ja soolane nn rämpstoit, on pH täpselt samuti 7,4.
no inimene võib ju hakata nii sööma,igas arstiraamatus on need portsionite liha-juurvili samad ainult happeline aluseline ei räägita,kui isik koolitusel ära käib ja aasta otsa nii toitub läheb organism ise tasakaalu,ei usu et lisandid muuta saavad midagi.see ju ka arstidel teada fakt et rasvane praetud-suitsutatud toit vähki põhjustab,friikartulid tõstavad kolesterooli jne.probleem tekib siis kui mingid “lisandid” tulevad.need küll alati ohutud pole,herbalife omade tõttu on paljud haigeks jäänd gnlde puhul seda juhtund pole,lihtsalt mitte mingit muutust.
Aitäh M-le tarkuseterade eest.
Huvitav oli teada saada et hingeldamise üheks põhjuseks võib olla organismi püüd reguleerida vere pH-d.
Mille pH on 7.4? Kui loo autor ei ole isegi tutvunud sellise teabega, et erinevates kehaosades ja -vedelikes on pH erinev, siis ma ei saa üldse aru, millest tahab autor meid teavitada või mille eest hoiatada? Kui me võrdleme 2 inimese nt. lihaste, uriini, vere pH-d, kellest ühel on aluselise ja happelise jäägiga toitude osakaal tasakaalus ning teine tarbib liha, rasva, krõpse jne. (vaata eelolevat nimekirja), siis nende pH tasemed on erinevad.
Siin vaid mõned ajakirjad, millest vastavat kirjandust leiab:
http://www.sciencedirect.com/science/journal/07493797
http://ajl.sagepub.com/
http://www.sciencedirect.com/science/journal/10773150
Pange vaid otsingusse alus-happe tasakaal ja lugege.
@Hiie – tänan, Hiie, soovituse eest, aga palun ole täpsem. Su viidatud ajakirjad on kenad ja prestiižsed küll, aga ehk oskad ise mõne konkreetse artikli juurde meid juhatada.
Hiie ütles:
Jutt verest. Vere pH on 7,4 ümber kitsas vahemikus. Ma ei mõista jälle sind, et millest sa järeldad, et siin eri kehaosade pH väärtusest teadlikud ei olda?
Kuidas lihaste pH-d mõõdetakse? Uriiniga on vast lihtsam – sorts topsi ja testriba värvimuutus näitab väärtuse enamvähem ära. Vere puhul pole ilmselt võimalik testribaga midagi mõistlikku teada saada, kuna täpsus on väike ja vere pH tase muutub väga kitsas vahemikus. Vere pH täpne määramine vajab keerukat aparatuuri ja lihtsalt niisama seda ette ei võeta.
Ei usu, et toidust sõltuks vere pH väärtus. Kui just mingi tõsine tervisehäda küljes pole. Uriini pH muutub küll söödud toidust, aga lihaste osas on ka väike kahtlus. Trenni tegemine ehk füüsiline pingutus võib lihased piimhappeseks teha, aga see pole toiduga kuigipalju seotud. Palun parandage, kui eksin.
Hiie ütles:
Tundub mitteasjakohase teabega üleujutamise katsega –
see kuulub pseudoteaduse arsenali.
skeptik.ee lugejatel on teaduskirjanduse lugemise alal siiski päris suur kogemus:)
Hiie poolt toodud ajakirjades kasutasin ma Hiie soovitatud otsisõnu ‘acid base balance’ ja veel paljusid erinevaid uriini, pH jne seotud asjakohaseid otsisõnu, kuid ei leidnud küll neilt ajakirjalinkidelt mitte ühtegi artiklit, mis tõendaks Hiie toodud väidet, et eri dieedil oleval inimestel oleks vere või lihaste pH erinev (võimalik, et on selliseid uuringuid, kuid paluksin konkreetseid viiteid konkreetsetele uuringutele) .
Vere pH on sõltumata dieedist vahemikus 7,35-7,45. Kui pH on väljaspool neid piire, siis on inimene nii haige, et ta vajab kiiret haiglaravi!
Uriini pH on eri inimestel küll erinev, aga see sõltub enamjaolt sellest, kui kontsentreeritud on uriin (palju inimene on vedelikku tarbinud).
Ja kui uriin on aluseline (pH>8), siis on see hoopis kuseteede infketiooni tunnuseks (selline infektsioon, mille põhjustab uureat lagundav mikroob, näiteks Proteus mirabilis.)
Heips,
Ei ole küll selle jutu teema , ei oska mujale neid praegu ka panna aga tahaks küsida kahe asja kohta:
1) inimese teadvus
2) platseebo effekt
Üldiselt nende kummagi olemasolu maailmas ei eitata. Ka kõige skeptilisemad inimesed reeglina tunnistavad et vähemalt teadvus on reaalselt olemas.
Samas teaduslik põhjendus nii nagu siin saidil defineeritakse et peab 100% olema igal maailma asjal, neil mõlemal hetkel tundub puudulikuna. Kas võime lugeda mõlemad nähtused umbluuks?
Näen et siin on tegu ärksate inimestega, äkki aitate mul ka paremini maailma asjadest aru saada?
@Mart – teadvusest on meil siin pikem lugu koos kommentaaridega:
Jaan Aru: Teadvus on ajus
Platseeboefektist on ka siin üks lugu:
Platseeboefekt – imeravim või misasi, kuid eks seda teemat on käsitletud ka paljudes muudes lugudes.
Aga millest sa järeldad, et
?
Sa püha lolluse vägi. Kodanik skeptik võiks enne teemat põhjalikumalt uurida, kui siin huupi lahmima tuleb ;) Tüüpiline hale skeptiku plära, mis tegelikkust kahjuks tugevalt moonutab, tänu oma lühinägelikule suhtumisele. Aga jõudu udu ajamisel ! See leht on väärt võistlema delfi sopakakaga :)
@ubin – sinu jutust saime muidugi ka väga palju teada, et mis ja kuidas siinses loos valesti või udu on.
vaata seda-
Kellelt: Aire-Maria Tampold
Pealkiri: Keda huvitab septembris kõrvalesta-diagnostika? (dr Olga Priiman)
Hea kirja saaja!
Käesolevaga teatan väga heast tervisekontrolli võimalusest septembris!
BIOREEPER ehk KÕRVALESTA DIAGNOSTIKA
DENS-diagnostika/teraapia aparaadiga
(see diagnostika viis võimaldab väga täpselt hinnata organite seisundit ja seda on hea teha ka üldise tervisliku seisundi kontrollimiseks / samuti küsida arstilt nõu individuaalselt vajalike kõrvapunktide mõjutuseks)
Tartus 5, 6, 7 september / Aadressil Kooli 34-13
Diagnostikat viib läbi dr Olga Priimann Tallinnast
Kestvus kliendile 40 min – 1 h / maksumus 300 kr
NB! Õhtul enne järgmist päeva, mil inimene tuleb diagnostikasse, peaks ta ära võtma kõrvarõngad.
Samuti, kui vähegi võimalik, mitte tarvitama enne diagnostikasse tulemist ravimeid.
Diagnostika läbiviimiseks antakse üks elektrood testitava kätte, aktiivse elektroodi asetab arst kõrvapunktidele, mis vastavad organitele, organsüsteemidele jne. Arvuti registreerib näitajad.
Arst annab nii suusõnal kui paberil hinnangud ja ka individuaalseid soovitusi probleemsete organseisundite raviks, vajalike mineraalide-vitamiinide tarvitamiseks jms.
(kes on osalenud Denas koolitustel, teab dr Olga Priimani, ta on hästi armas ja südamlik ja tark naine, kes on läbi murdnud tavameditsiinist ja võtnud julgelt käsile haiguste ennetuse ja patsientide sellise nõustamise, mida arstid tavaliselt ei tee! Enne Denasega tööle asumist töötas ta Tallinnas peaarstina sellel ametikohal, kus pidi vastutama üle-eestiliselt igasugu marutaudi-puugi jms hammustuste juhtumite osas)
Vastuvõtule registreerimiseks palun helistage 5271008, või kirjutage aire.maria@ yahoo.com
(Vene keeles on mul põhjalik ülevaade olemas selle diagnostikaviisi osas. Kes tahaks lugeda, andke palun märku!)
Vastuvõtu ajad:
5.sept – laupäev
10.00 broneeritud juba
11.00 broneeritud juba
12.00
14.00
15.00
16.00
17.00
6.sept – pühapäev
7.sept – esmaspäev
@limpa – jälle üks päris arstist posijaks taandarenenud tegelane. Kahju küll, aga “hästi armas ja südamlik ja tark” ei tee ebateadust teaduslikuks ega kaalu üles kahju, mida arstikutse prestiižile sedamoodi tehakse.
Olga Priiman paistab olevat firma Denas Eesti UÜ kontaktisikutest, Tervishoiuameti baasi kohaselt pole infektsioonhaiguste spetsialistil teadaolevalt töökohta tervishoiuasutuses.
Ravimiameti meditsiiniseadmete kogu muidugi sellist seadet nagu DENAS ei tunne.
@M – Keha pH taset ei saagi muuta. Kui saaks, oleks enamus inimesi surnud, sest see vahemik, kus ta kõikuda tohib, on väga väike. Aluselise toitumisega saame me kehal aidata seda õrna taset (7,365) hoida. Kõik meie tegevused, sealjuures mõtlemine ja hingamine on protsessid, mis tekitavad kehas happeid. Ehk toidul on asjaga väga palju pistmist :)
Kulla Krissu, erinevatel kudedel-vedelikel jne. on erinev pH tase. Seetõttu on “keha pH-st” rääkimine mõttetus.
Noh, võtame näiteks hamstri. Hamstril on palju kudesid, igaühel oma pH. Muist on aluselised, muist happelised.
Aga kui see hamster nüüd töötavasse blendrisse kukub, siis ühtlustuvad ta koed kenasti ära ja tema kehal on üks terviklik pH. Seda saab siis erinevate kemikaalide ja maitseainete lisamisega tõsta või langetada, nagu parajasti tarvis on.
@Kriku – Mõte jääb ikkagi samaks. Aluselisel elustiilil ei ole eesmärgiks pH taseme tõstmine. Ja täpsustuseks, jutt käis siiski vere pH-st. Selle eest vabandan, kuid muus osas jääb asja point samaks.
Krissu, kas “aluselise elustiili” eesmärgiks on siis vere pH taseme langemise vältimine? Kui ei, siis milles seisneb selle elustiili eesmärk vere pH taseme kontekstis?
Aluseline elustiil seisneb loomulikult alusel taimede kasvatamises. Illustreeriv pilt ka.
Aga inimese vere pH on võrdlemisi stabiilselt 7.4 +/- 0.05 ja ei sõltu toiduainetest. Mõned ravimid võivad seda natuke mõjutada; klassikaline näide on aspiriin (atsetüülsalitsüülhape), mis suurtes kogustes või pikaajaliselt võetuna verd tavalisest veidi happelisemaks muudab.
Vere pH ülalmainitud — nagu näha, kaunis kitsastest — piiridest väljaminek võib terve hulga kudesid vastikult katki teha, sageli pöördumatult. Õnneks on organism enamasti varustatud riistapuudega sellise riski vältimiseks. Kõige olulisemad nondest riistapuudest kannavad neerude ning kopsude aukartustväärivaid nimesid.
Mõnede haiguste korral ei pruugi automaatne vere pH regulatsioon korralikult töötada. Näiteks (eeskätt esimest tüüpi) diabeedi all kannatavad inimesed võivad insuliini puudumisel kannatada pH’d langetava diabeetilise ketoatsidoosi all; see seisukord vajab kiiret meditsiinilist sekkumist (mis enamasti algab insuliini manustamisest). Cushing’i sündroom jälle võib hakkama saada vere pH normaalsetest piiridest kõrgemale tõstmisega; ka alkaloos vajab kiiret meditsiinilist sekkumist ning võib ilma arstiabita patsiendi surma kaasa tuua.
@Kriku – Mõte seisneb selles, et me aitame kehal hoida seda taset. Ta hoiab seda ka ilma meie abita, kuid mitte kaua ja selleks, et sellega hakkama saada, peab ta ressursse mujalt tõmbama (sellest ka meie keha erinevad hädad).
Üldiselt saan aru, et rääkida inimestega asjast, mis ei ole “eelretsenseeritud” teaduslikes materjalides tõestatud, on mõttetu. Tembeldatakse usuhulluks ja ma ei tea kelleks veel. Mina kuulan oma keha ja tarbin looduslikku. Olen terve kui purikas ja õnnelikum kui enne. Elamiseks ei ole vaja tarbida igasugust keemiat ja imetablette, pulbreid jne. Saan aru, millest tuleb vaenulikkus selle elustiili pihta. Ma ise ei poolda samuti seda ja leian, et inimene ei vaja eluks rohkemat kui loodus talle pakkuda suudab oma naturaalses pakendis ja konsistentsis.
Ja eelretsenseeritud tähendab, et teatud info jäetakse välja või moonutatakse. Palju avarama maailmavaate saab lugedes mustandit. Ning mitte kõik, mis on väärt, ei jõua üldse sinna materjalidesse, kuna ei ole kellelegi kasulik. Mõelge natukene ikka ka skeptikud. Pean ennast väga skeptiliseks inimeseks ja ei usu hookus-pookust. Ausaim inimene maailmas? Polegi olemas.
Krissu ütles:
Jama!
Üks vere põnevaid omadusi on, et ta on puhverlahus: sellele on omane iseseisvalt pH’d säilitada ka siis, kui verele aluseid või happeid lisada.
Muide, ka nende inimeste, kes toiduainete aluselisusest kunagi midagi kuulnud ei ole, vere pH püsib peaaegu alati iseseisvalt stabiilsena. Ilma mingisuguse välise abita. Ja see on nii ka inimahvidel ja teistel imetajatel. Tõsi küll, vere normaal-pH kõigub liigiti veidi.
Inimene, kelle pH DKA tagajärjel kukkuma hakanud on, vajab elamiseks säherdust kemikaali, mida insuliiniks hüütakse. Ilma insuliinita ei ole tal mingit elu. Imetablettidest on tal tõesti mõistlik kaugele hoida, aga see on omaette skeptikateema.
Täiesti kena keskkooliprogrammi baasil arusaadav lühiülevaade vere pH regulatsioonimehhanismist ja selle olulisematest riketest on Ameerika Kliinilise Keemia Assotsiatsiooni veebilehel.
Möh? Jama!
Krissu ütles:
Jah, tõepoolest, kui inimene väga väga valesti toitub, siis võib ta surra ja surm võib omakorda pH tasemele mõju avaldada. Kuid ka siin on küsitav, kas nimetatud mõju just pH languses (mitte tõusus) avaldub.
Loomulikult valivad teadusajakirjad seda, mida nad avaldavad, mistõttu jäävad mõned artiklid jäävad trükkimata. Eelretsenseerimisüsteemi eesmärk on tagada avaldatava info võimalikult kõrge usaldusväärsus ja kvaliteet.
Sellisel kujul on jutt info moonutamisest kas eksitav või lihtsalt vale.
Kuid kuidas on lood aluselise ja happelise joogiveega, mille tervistavaid võimeid kiidetakse? Kas ka umbluu?
salvey ütles:
Jah.
Joogivee pH — niikaua, kuni ta joodav ja joojale maitsev on — ei mõjuta vere pH’d arvestataval määral. Üldiselt kipuvad inimesed eelistama nõrgalt hapusid jooke, mistõttu joodavad kommertsvedelikud sageli süsihapet või sidrunhapet või ortofosforhapet sisaldavad, aga see on maitseküsimus.
Joogivee pH võib Tavaliste Inimeste(tm) jaoks kahe marginaalse terviseküsimusega kokku puutuda:
* liiga rohke liiga happelise vedeliku joomine võib hambakaariese tekkele (veidi) kaasa aidata;
* mõned maohaigused võivad liiga hapu vedeliku joomisel süveneda või aeglasemalt paraneda.
Üldiselt on põnev tähele panna, et toitumisega seotud umbluud kipuvad lubama väga ebamääraseid ja sageli kroonilisi tervistavaid imesid. See, et seebikivi või väävelhappe joomine akuutselt ebatervislik on, nende huviorbiiti ei puutu.
Krissu, Teie väite sellise sõnastuse puhul tekib küsimus, kuidas olete kontrollinud põhjuslikku seost.
Kui vere pH tase ei muutu toitumisest ja võimalikud on ainult “ressursside mujalt tõmbamisega” seotud negatiivsed tagajärjed, siis kuidas olete kindlaks teinud, et mingi tervisehäda just “ressursside mujalt tõmbamise” tagajärg on?
Teistpidi, kuna kõnealused toitumissoovitused on nagunii üldtunnustatult ja paljudes teadusartiklites kirjeldatud erinevatel põhjustel head (süüa rohkelt värsket, pigem kala kui liha jne), siis kuidas olete kindlaks teinud, et need just seni veel ühtegi artiklisse mitte jõudnud vere pH tasemele avaldatava mõju tõttu häid tulemusi annavad?
Rusikareegel: igasugune õpetus, mis taandab kõik tervisehädad väärtuseks ühel skaalal ning väidab, et patsiendi tervise hoidmiseks või taastamiseks on ainult tarvis toda väärtust mingis vahemikus hoida, on jama.
Miks niisuguseid õpetusi palju on? Sest nad on LIHTSAD. Lihtsus on “tsiviil-umbluu” laiaks levimiseks väga oluline komponent. Umbluu, mis vähemalt esmapilgul lihtne ei näi olevat, kipub nõudma fanaatilist järgijaskonda. Korralike fanaatikute leidmine aga on palju keerukam kui ühe jabura artikli naisteajakirja hapukurginumbris äratrükkimine.
Krissu ütles:
Täitsa huvitav, arvan materjaliinsenerina, – ütle kas või üks toiduaine, mis ei ole keemia, st ei koosne ainest! ☺
Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.
toetan pH toitumist. loomulikult ei pea kohe ostma neid nn “murujooke”. ja happej22ke ei tekita ainult toit meie kehasse vaid ka stress ja keskkond tervikuna. peab nentima, et keskmise eestlase toidulaud ei ole just eriti tervislik. kas skeptik vaidleb vastu?
Mina pole “keskmise eestlase” toidulauda uurinud. Aga kindlasti võiks “keskmine eestlane” tervislikumalt toituda. Ainult et kuidas need kujutletavad “happejäägid” asjasse puutuvad…?
Inimese organism on tegelikult uskumatult keerukas süsteem…
Kui sa teed sporti, tahab vere pH kangesti kõikuma hakata – ka siis tõmmatakse ressursse “mujalt”, selleks et lihased saaksid oma toitained ja energia kätte. Mida rohkem sporti sa teed, seda parem tervis on, seda paremini see ahel toimib. Ja seda enam väheneb ka pekivolt kõhu peal.
Kuuldavasti ei tekita tervisesport “keha erinevaid hädasid” vaid pigem vähendab neid.
pH aitab tõsta ka hingamie, kus sissehingamine suu kaudu ja väljahingamine kiirelt nina kaudu. Boonuseks veel see et, suus ja maos leiavad viirused kiiremini otsa kui ninaõõnes.
Ilmar paneb puusse!
Natuke ehk jah. Tõsi aga on, et hingamine eemaldab verest süsihappegaasi ning muudab verd sedasi natuke aluselisemaks — tõstab tema pH’d. Hüperventilatsiooni üks teadaolevaid tagajärgi ongi vere pH tõus. Õnneks aga on vere pH pelga lõõtsutamise teel referentsvahemikust välja tõstmine raskevõitu.
Tasuks vaadata järele, mis funktsioon on ninal, miks on tal karvad suunaga tahapoole, milleks on vajalik lima. Eriti aga pöörata tähelepanu asjaolule, et kopsud on maru õrnad, ning samuti infektsiooni poolt ohustatud. Suuõõne puhastusvõime on tunduvalt puudulikum…
Olen niiviisi hinganud juba neli aastat. Tavaliselt hingates hakkab lõpuks paha ja iiveldus. Taustaks: magetoitlane, palju vett, kõrgenenud radioaktiivsus.
Ilmar ütles:
Mis see magu siia puutub?
@Santa:
aga kas sina loodad siis ettervise saab korda tasuta,apteegist ei saa sa tasuta klaasivetki ja looduslikke taimi müüakse ka juba!
Aga miks ta peaks maksma jama eest?
tervis42 torises:
Jah, nende õigete taimede äratundmine, säilitamiseks ettevalmistamiseks, sildistamine, pakendamine ja muud vajalikud tegevused ei ole lihtsad. See võimaldab inimesel, kes täiesti looduslikke metsamarju turul müüb, nende käitlemise eest turult raha saada. Potentsiaalsed kliendid mõistavad, et ise metsaminemine, mustikate juurest karu ära ajamine ja muud säärased toimingud kätkeksid endas arvestatavat ajakulu, ja mõned neist järeldavad, et seega on odavam noid marju või lehti või juuri spetsialistilt osta kui ise metsast otsida.
Skeptik võib irvitamisrõõmu leida näiteks pHbalance wikispaces’i juhtnööris aluselisust suurendada sidrunite ja äädika abil.
Pärismaailmas on nii sidrunimahlas sisalduv sidrunhape kui äädika põhiline toimeaine äädikhape teadupärast happed, mitte alused.