Mis see haiguste happeline-aluseline teooria siis tegelikult on?
Üleeile kirjutasin sellest, mida haiguste happeline-aluseline teooria endast eestikeelsete allikate põhjal kujutab ja kuidas toiduaineid headeks aluselisteks ja halbadeks happelisteks jagatakse. Pealkirjas küsisin, et mis see haiguste happeline-aluseline teooria on. Lühikese ja kokkuvõtva vastuse leiate siinse loo lõpus.
Pikemalt vastamiseks refereerin dr Gabe Mirkini artiklit Quackwatch.org kodulehel.
Ta alustab küsimusega, et kas olete kohanud reklaame, mis lubavad Teie vere happesust ehk pH väärtust neutraliseerida leeliselise vee või korallkaltsiumiga ja ütleb kohe, et sellisel moel ei ole võimalik vere happesust mõjutada ja kes vastupidist väidavad, ei mõista toitumise olemust.
Samuti ei pea me muretsema selle üle, kas toit on aluseline või happeline, sest ükski toit ei muuda peale uriini su kehas ühegi asja happesust. Magu on ise nii happeline keskkond, et sinna sattuvad toidud ei muuda suurt midagi. Tsitruselised, äädikas, vitamiinid (nt askorbiinhape) ei muuda mao ega vere happesust. Terve purk kaltsiumitablette muudab mao happelisust vaid mõneks minutiks.
Iga toit lahkub maost happelisena. Seedekulglas neutraliseerivad pankrease nõred happelise maomahla. Seega ükskõik, mida sa sööd, on toit maos happeline ja seedekulglas aluseline, räägib dr Mirkin.
Muutused toiduvalikus ei muuda su keha happe-alustasakaalu, väljaarvatud uriin. Vereringe ja siseorganid hoiavad pH väärtuse väga kitsastes piirides. Igasugune asi, mis muudaks su keha happesust, teeks su väga haigeks ja võib isegi surma põhjustada. Happesust väidetavalt vähendavate toodete müüjad väidavad, et vähirakud ei suuda leeliselises keskkonnas ellu jääda. Neil on õigus, kuid sellises keskkonnas ei suudaks ka ükski muu rakk su kehas ellu jääda.
Kõik keemilised reaktsioonid kehas algatatakse ensüümide poolt. Kõik ensüümid töötavad väga kitsas happesuse piires. Kui keha pH tase mingil põhjusel muutub, siis need reaktsioonid seiskuvad ja pH tase muutub taas normaalseks. Näiteks kui hinge kinni hoida, muutub veri süsihappegaasi tõttu happelisemaks, inimene tunneb end ebamugavalt ja võib teadvuse kaotada. Kõik see sunnib taas hingama hakkama, mille tulemusena pH tase kiiresti normaliseerub. Kui neerud on rikkis ja ei suuda vere happesust reguleerida, siis koguneb verre hulk mürgiseid jääke, eluks vajalikud keemilised reaktsioonid peatuvad ja inimene sureb.
Teatud toitudest tekkivad lõpp-produktid (ingl. ash) võivad muuta uriini aluselisemaks või happelisemaks. Aluselise jäägiga toiduainete hulgas on värsked puu- ja köögiviljad, happelise jäägiga on näiteks loomse päritoluga toiduained, täisterad, oad ja teised seemned. Need toiduained võivad muuta uriini happelisust-aluselisust, kuid see ei oma kuigipalju tähtsust, kuna uriin asetseb kuni väljalaskmiseni põies ja ei mõjusta muude kehaosade pH-d.
Kui inimene sööb rohkem valku kui keha vajab, ei saa organism seda kuhugi talletada ja liigsed aminohapped muundatakse orgaanilisteks hapeteks, mis muudaksid vere happelisemaks. Kuid veri ei muutu sellest happelisemaks, kuna luudest võetav kaltsium neutraliseerib tõusnud happelisuse kiiresti. See on põhjuseks, miks osad teadlased arvavad, et liigne valgu tarbimine võib põhjustada luude hõrenemist.
Kui keegi räägib Teile, et Te keha on liiga happeline ja pakub Teile kaltsiumilisandit või leelistatud vett, siis targem oleks seda inimest mitte uskuda.
Allikas:
Acid/Alkaline Theory of Disease Is Nonsense, Gabe Mirkin, M.D.
Mõned faktid Wikipediast ja mujalt:
- Inimese vere normaalne pH tase on vahemikus 7,34-7,45, mis on destilleeritud veest (7,0) veidi aluselisem.
- pH tase alla 7,1 on meditsiiniline hädaolukord.
- Uriini pH on umbes 6,0 ringis.
- Maohappe pH on vahemikus 1-2 (väga happeline).
- pH tase näitab lahuses lahustunud vesiniku ioonide aktiivsust. Mida madalam on pH number, seda rohkem on lahuses aktiivseid vesiniku ioone.
- pH skaala on võrdlev logaritmiline skaala. Võrdluseks kasutatakse standardiseeritud lahuseid, mille pH tase on rahvusvaheliselt kokku lepitud. (vaata ka kuuba kommentaari)
- Peamine pH tasemega seotud ainevahetushäire on atsidoos, mille puhul on vere pH tase langenud alla 7,35. Selle põhjuseks on vereplasma bikarbonaadi (HCO3–) sisalduse vähenemine näiteks mürgistuse tagajärjel.
- PubMedis leidsin täpselt ühe inimeste kohta käiva uuringu, kus sisaldus sõnapaar “alkaline diet”, selle uuringuga selgus, et uriini pH järgi saab järeldada, milliseid toiduaineid (aluselisi-happelisi) inimene söönud on.
- Inglisekeelne internet on paksult täis alkaline diet võtteid ja asju tutvustavaid lehekülgi ning raamatututvustusi, kuid adekvaatse ja kriitilise materjali leidmiseks peab palju vaeva nägema või tutvusi kasutama.
- Üks pH libateooria populariseerijatest Robert O. Young, keda ka meie kohalikud jüngrid ohtralt tsiteerivad, laseb end doktoriks nimetada. Tema “doktorikraad” ja muud tähed (M.S., N.D., D.Sc., Ph.D.) nime ees on pärit akrediteerimata diplomiveskist nimega American Holistic College of Nutrition. Samuti pole tema nimega nähtud ühtki meditsiiniteaduslikku artiklit eelretsenseeritavas teadusajakirjas. Lisaks sellele tunnistas “dr” Young end 1996. aastal süüdi ilma litsentsita meditsiini praktiseerimises, mis on USAs kuritegu. Allikas: ncahf.org.
Head inimesed, kes te asjast oma hariduse ja ameti tõttu rohkem teate, palun parandage siinseid võimalikke ebatäpsusi.
Ja midagi on minumeelest ikka totaalselt lahti meie naisteajakirjade toimetajatega, kes süüdimatu järjekindlusega lasevad oma lehekülgedele igasuguseid “revolutsiooniliste terviseteooriate” veel süüdimatumaid propageerijaid ilma igasuguse taustauuringuta. Näiteks lastakse joogaõpetajal Ragnar Kurmil ajakirjas Naised jutlustada järgmist:
Toksiliste happeliste jääkainete kuhjumine tipneb degeneratiivsete haigustega, nagu vähk, diabeet, multiskleroos jne.
Näiteks kulub ühe tassi piima põhjustatud happesuse neutraliseerimiseks 20 tassi aluselist jooki, ühe tassi jäätise puhul 240 tassi aluselist jooki.
Ja toimetajal ei helise peas ühtki kellukest, et selline jutt võiks olla ilmselge umbluu ja äkki küsiks mõnelt päris asjatundjalt üle?! Vat see on tõeline müstika ja paranähtus, kuidas inimesed, kes on võtnud endale vastutuse kirjasõnaga üldsust teenida, tallavad häbitult lillepeenras murtudsüdametel ja jätavad maltsa ning ohaka võidukalt vohama.
Magustoitu koos pisukese ajaloolise taustaga pakub kuulus Orac:
- Your Friday Dose of Woo: Acid, base, or woo?
- Your Friday Dose of Woo: Acid, base, or woo (revisited)
- Sepsis is not caused by bacterial infection?, selle loo üheks peategelaseks on Robert O. Young.
Lisalugemist meditsiinilistest tõsiasjadest huvitatutele:
Infusioonravi, kirjastus Medicina
——————
Lühidalt ja kokkuvõtvalt on haiguste happeline-aluseline teooria jama.
Tore et artikkel ärgitas end harima inimorganismi pH teemal.
Sain nüüd teada et inimese magu toodab niinimetatud prootonpumba protsessi abil ühest küljest soolhapet (mis jääb makku) ja teisest küljest aluselisi aineid (mis lähevad verre). Seega on magu samaaegselt nii happeliste kui ka aluseliste ainete tootja.
Sellest järeldub et päris vale pole ka mu ühes eelmises kommentaaris toodud oma peaga mõeldud mõte – et aluselised on kõik need süsteemid mis on seotud vere ja hingamisega ning et happelised on kõik need süsteemid mis on seotud mao sisemise poolega ja toiduga-joogiga kuni toit-jook on veel maos.
http://en.wikipedia.org/wiki/Gastric_acid
http://en.wikipedia.org/wiki/Proton_pump
http://en.wikipedia.org/wiki/Hydrogen_potassium_ATPase
Eespool kommentaarides ja artiklis mainiti et magu toodab ise piisavalt happeid ning toiduga happeid juurde anda polevat vajadust. Kuid magu ei saa toota neid happeid ju siiski mittemillestki – peab olema mingi tooraine millest toota.
Ok, prootonpump annab maohapete tootmiseks vajalikud vesiniku ioonid, aga kust tuleb mao soolhappe moodustumiseks vajalik kloor? Äkki peaks inimene siiski kergendama mao tööd ja sööma-jooma piisavalt ka selliseid toite-jooke millest maol oleks kergem ehitada üles maohappeid? Näiteks NaCl, KCl ning muid mineraale sisaldavat merevett (mõõdukas koguses muidugi), hapukurki, hapukapsast, jne …
Kloriide on meie tavatoidus piisavalt:) Ei ole vaja kuidagi eripäraselt toituda. Ja kuna mõne inimese peas selle mõttekäigu tulemusena võib sündinda geniaalne mõte “toidu tõhustamiseks” vastavat toidulisandit müüa – ei ole vaja võtta ei kloriide sisaldavaid kapsleid ega pille.
pH tasakaalu puudutavatest asjadest on hoopis üks omamoodi asi veeel nn. vabastav hingamine.
Kui hakata ebaloomulikult fosseeritult hingama, siis selle tagajärjeks on vere pH muutumine aluselisemaks, mille tagajärjeks on erinevad kehatalitluse häired: külmatunne (eriti jäsemetes), higistamine, tajuhäired kuni hallutsinatsioonideni…
Inimene saabki normaalse toitumise korral toiduga kätte nii päevase Na, Cl kui ka K annuse. Kõik nad on ühtviisi vajalikud. (Antud juhul Na ja K rakendatakse molekulide transpordis rakku sisse ja välja ning lisaks mängivad nad olulist rolli ka närvisignaalide edasikandumises) Märgiksin ära veel, et pH on laiem mõiste ja hõlmab palju rohkem, kui ainult H+ ja OH- ioonidega kirjeldada annab, huvilistele annaks lingi näiteks Brönstedi hape-alus teooriast. Samuti on keha väga keeruline süsteem ja nagu Martin juba kirjutas, üritada meelevaldselt jõumeetodiga selle tasakaalu muuta on kas lihtsalt tulutu või viib tegelikult tõsise tervisehäireni.
link
Link ise jäi millegipärast maha, aga panen siis juba üldisema, kus igaüks saab tutvuda nii sügavuti mineva lähenemisega, kui huvi on.
wikipedia
@circles – lingi lisamisel pane tähele, et lõpus oleks lõpetav tähis </a>
<a href="http://lingi_aadress/">lingi pealkiri</a>parandasin käsitsi ära
@circles –
Mingi värk siiski on selle Na / K vahekorraga – kipub teine tänu soolade (NaCl) liigtarbimisele Na kasuks pöörama, aga see polevat jälle hea. Sellpärast ongi ju välja tuldud nn Pansoola ideega, milles K osatähtsust on kõvasti suurendatud. See on vähemalt Soomes ka üsna populaarseks saanud.
@Rain – ja teatud mineraalvetes on Na+ asendatud K+-ga
Ma parandaksin pisut pH ja pH skaala definitsiooni:
pH on negatiivne logaritm vesinikioonide aktiivsusest lahuses e.
pH = -log_10 a_+H. Aktiivsus a on avaldatav korrutisena f*c, kus f on iooni aktiivsuskoefitsient ja c konsentratsioon. Aktiivsuskoefitsient sõltub lahuse ioonjõust ja lõpmatult lahjades lahustes on selle väärtuseks 1. Sageli on reaalsetes lahustes vahe a ja c vahel väga väike ja seda ei ole vaja arvestada.
pH mõõtmiseks kasutatakse valdavalt pH elektroodi, ning sel puhul on vajalik kalibratsioon kindlal temperatuuril või vastava temperatuurisõltuvuse arvestamine.
pH skaala on absoluutne, mitte võrdlev. Neutraalsus seevastu on defineeritud olukorraga, kus a_+H = a_-OH ja sõltub vee dissotsiatsioonist. Vee dissotsiatsioon omakorda sõltub temperatuurist ja pH=7 on neutraalne ainult normaaltingimustel ehk inimkeeli toatemperatuuril. Vee dissotsiatsioonikonstandi negatiivne logaritm toatemperatuuril on -log_10 K_H2O = 14, teistel tingimustel on neutraalseks pH väärtuseks -log_10 K_H2O / 2.
pH kui selline ei ole väga lai mõiste, nagu “circles” seda mainis, kuid happelisuse ja aluselisuse nähtused on seda päris kindlasti. Piisab, kui väljuda lahjade lahuste süsteemist ja võtta ette näiteks mullad, orgaanilised lahustid või ka vedelas faasis soolad. Huvilisel maksaks lisaks Brønstedi teooriale tutvuda ka Lewise loominguga – tegemist on huvitava ja aktiivse uurimisvaldkonnaga.
Martin, su töö pole jäänud tähelepanuta. Isegi teaduslikke tõendeid pakutakse lahkelt tutvumiseks.
Lifewateri kodulehel põrkasin teistkordselt kokku Lynne McTaggart raamatuga “Väli“. Esmakordselt kohtasin ma seda raamatut seoses Bioexperdi poolt pakutava Elca vee magnepuhastusseadmetega (siin). Et sarnastel teemadel pakutavaid raamatuid ja filme on võrdlemisi palju, siis võiks skeptik tutvustada lühidalt ka pseudoteadust esindavat kirjandust.
Oh-ohoo, hakkasin kohe huviga lugema, aga seal oli ainult nimetu (autoriks ilmselt Indrek Niidas) kurtmine selle üle, et skeptikud ja eriti mina olen kole paha. Teadusest suurt ei midagi.
Sealse blogi varasemaid sissekandeid lugedes leidsin, et raamatut Väli peetakse teadusraamatuks, mis ilmselt kõik nende soovmõtlemise teaduslikuks teeb.
Konkreetne väide, mida tasuks ehk edasi uurida, kõlab seal sedasi:
Võibolla tõesti kasutatakse, hetkel puudub mul ülevaade, aga samamoodi kasutavad osad meditsiinina ka homöopaatiat. Kasutamine ise ei pruugi veel midagi tähendada, kui tulemused teadmata.
(huvitav vahemärkus, et lifewater.ee on kuidagi sedasi tehtud, et otse lehelt ei õnnestu lõikusid kopi-pasteerida, aga sellegipoolest ei tippinud ma nende lõiku uuesti ümber)
Sealse autori füüsikast arusaamist iseloomustab ehk järgmine lõik:
See võiks tähendada seda, et autor võiks kooli minna, sest omalkäel õppimine on väga rappa läinud.
Olles looduses roheliste taimede vahel, satub loodusesõber kiirgusvälja, mille võnkesagedus on umbes 540 terahertsi (THz) ehk 540×1012 Hz ehk 540 miljon miljonit hertsi!! Taimed on muidugi kavalad – nad ei kiirita mitte ise, vaid kasutavad oma lehti pealelangeva valguse filterpeeglitena. Rääkimata päise päeva ajal õues olemisest, kus võib otse allikast (Päikeselt) pihta saada ka 3 petahertsise (miljard miljonit) pommitusega.
Huvitav faktiväide on veel selline:
Kas peaks asja uurima hakkama Tallinna Lennujaamast, Tallinna Veest, keskkonna asjadega tegelevatest ametitest või lausa politseile jõhkra saastamise eest avalduse tegema?
(See ei puutu küll siinsesse teemasse, aga sufi ei ole hindu müstik. Sufism on islami vool, kuigi hindu jooga mõju peetakse sellele suunale oluliseks.)
Nojaniiedasi.
@volli – selleks peaks seda raamatut ju lugema, et sellest miskit asjalikumat kirjutada. Raamatupoes ma seda veidi sirvisin ja vaatasin homöopaatia kohta käivat. Jutuks oli Benveniste homöopaatiat valideerivad katsed, mis leidsid tee isegi ajakirja Nature külgedele, kuigi peatoimetaja kaaskirjaga. Benveniste laborisse tehti seejärel külaskäik ja üheks delegatsiooni liikmeks oli James Randi. Soov oli kontrollida, kas tulemused ikka on püsivad või on katsete tegemisel mingi kala sees.
Oligi. Rangemaid kontrollimeetmeid kasutades homöopaatilised efektid ei ilmnenud ja ilmselt oli tegu ühe laborandi poolt kallutatud katseandmetega.
Raamatus Väli kirjeldatakse seda kontrollkäiku kui inkvisiitorite kohust, mille ainus eesmärk oli revolutsioonilisele avastusele vesi peale tõmmata ja Benveniste teadustöö tegemisest kõrvaldada. Positiivse arenguna kirjeldatakse ka seda, et Benvenistel õnnestus leiutada meetod, kuidas homöopaatilist raviefekti e-kirjade teel maksvatele klientidele saata.
No sellest lõigust mulle piisas, et mõista raamatu taset ja kalduvust. Kui keegi mulle selle raamatu tasuta tekitab (võin hiljem tagastada), siis võibolla loeksin ja võibolla viitsiksin sellest kirjutada.
Mulje jäi, et autor on püüdnud üles otsida igasugused esmapilgul anomaalsed ja kordumatud üksikkatsed ja neist alternatiivse maailmapildi kokku klopsinud. See pilt ei erine kuigipalju New Age muinasjuttudest ja kvantmüstikast, aga omab pretensiooni selles osas, et on autori arvates jube teaduslik.
@Martin Vällik –
Tõepoolest :) Kui sa Martin tead postituse autorit, nimega Indrek, siis on ju toredasti.
Aga füüsikaga on mul asjad hästi. Isegi toredasti.
Toodud vedelike võnkesagedused väljendavad NMR analüüsi tulemusi, mis on läbi viidud veeklastri suuruse hindamiseks.
Ma ei ole kordagi väitnud, et Martin Vällik on “paha”. Avaldasin arvamust, et selline tegutsemine väljub skeptitsismi raamidest ning on sellises vormis ehk eksitav. Samuti ei arva, et skeptitsism oleks vale. Pigem vastupidi. See on eluterve mõtlemise üks väljundeid.
Mis aga puudutab Ülemiste saastamist, siis tegemist pole faktiga, vaid järve läheduses elavate inimeste tähelepanekutega, mida nad ei ole olnud kitsid jagama.
Ja järelkaja oli tingitud eelkõige sellest, et aeg – ajalt õnnestub teie lehel lapse koos pesuveega väljaviskamine liialt kergelt.
Natuke rohkem vaeva, natuke vähem teaduslike tiitlite varju pugevate tõestamata väiteid ja leht muutuks veelgi rohkem on nime vääriliseks.
Jõudu!
@Martin Vällik – Loomulikult oleks mõistlik raamat enne selle arvustamist läbi lugeda. Tartu Ülikooli raamatukogus on “Väli” täiesti esindatud (link). Millegipärast ka märksõnade “kvantfüüsika” ja “teaduslik tõde” all. Tallinna keskraamatukogu otsingumootor McTaggarti nimele ei reageerinud, kuid usun, et selle raamatu laenutamine ei tohiks ületamatult suuri raskuseid valmistada.
@Indrek – Tuumamagnetresonantsi (NMR) mainimine sellises tekstis on tühipaljas terminitega liputamine. Pealegi julgen kahelda, et need sagedused nii madalad on (kuigi võin ka eksida. Mõni viide oleks teretulnud.) Esmalt tuleks aru saada, kuidas NRM töötab ja mida need sagedused väljendavad. Samuti tuleks teadvustada seda, et vee molekulidega saab siduda ka nö “vaenulikke” sagedusi.
Indrek ütles:
@Indrek – Palun esita oma väite kinnituseks viide eelretsenseeritud ajakirjas avaldatud või aktsepteeritud materjalidele.
@kuuba – mida tuuma-magnet-resonantsiga analüüsida annab ja kuidas teadlased seda kasutavad? Ja kas ning milline tähendus võnkesagedusel selles kontekstis olla võiks?
@kuuba –
Panen lingi ühe teise firma testraportile, kes on vedelikele NRM analüüsi tellnud. http://revitalizedbiogenic.com/AnalyticalPDF.pdf
Minu andmed on paberkandjal, mis kaasnevad müüdava tootega.
Kui huvi on, siis võib läbi astuda ja tutvuda.
Kuivõrd NMR analüüs ei ole midagi müstilist, siis on igal soovijal see tellida ja ise tulemustes veenduda.
Minu käsutuses olevad andmed on tellinud TaeYoung E&T CO Ltd ja ilma nende nõusolekuta ma neid võrgus avaldada ei või.
Huvilised võivad huvi korral läbi astuda ja oma silmaga piiluda.
@Martin Vällik – Tuumamagnetresonantsi (NMR) kasutatakse väga erinevates valdkondades. Lihtsalt väljendudes võimaldab see uurida aine struktuuri. Üks võimalik rakendus:
http://en.wikipedia.org/wiki/Magnetic_resonance_imaging
Ka NMR tööpõhimõttest annab vikipeedia üpris põhjaliku ülevaate, kuid proovin selle (tugevalt lihtsustatud kujul) kokku võtta:
Aine uurimiseks NMR abil asetatakse see (üldjuhul võrdlemisi tugevasse) magnetvälja. Aatomituumad, mis sisaldavad paaritu arvu nukleone (prootoneid ja neutroneid) omavad sisemist magnetmomenti, mistõttu orienteeruvad need tuumad magnetvälja suunas. Erinevatele orientatsioonide suundadele vastavad tänu magnetväljale erinevad energianivood (energianivood on kvantiseeritud ja põhimõtteliselt võiksime rääkida vaid kahest võimalikust orientatsioonist ja seega ka vaid kahest võimalikust energianivoost), kusjuures üleminekult ühelt nivoolt teisele kiirgab (või neelab) tuum footoni, mille energia on võrdne magentvälja poolt tekitatud energianivoode vahega. Kiiratud footoni energiat iseloomustada ka sageduse abil. Nüüd, mida tugevam on magnetväli, seda enam erinevad teineteisest energianivood ja seda suuremad on seega ka iseloomulikud sagedused, kuid kuna see efekt on siiski piisavalt nõrk, siis raadisagedusalast siiski ei väljuta.
Indreku poolt pakutud iseloomulikud sagedused võivad tõepoolest sisu omada, kuid vastavat protsessi uurida Maa magnetväljas, mis on võrdlemisi nõrk. Samas, arvestades asjaoluga, et need sagedused sõltuvad siiski objektile rakendatavast magnetväljast, pole neis midagi fundamentaalset.
Lisaksin veel, et NMR ei põhjenda kuidagi asjaolu, et mobiile (mis nangu NMR-gi raadiolainete sagedusalas opereerib) mikrolaineahjudega võrreldi. Mulle jääb ikkagi mulje, et antud juhul prooviti vett “liigse teaduslikkusega” sogaseks ajada.
Lisaksin ka seda, et ergastuste energiad võivad sõltuda tugevalt keskonnast, millele magnetvälja rakendatakse, mistõttu on aatomutuumi uurides võimalik uurida kaudselt ka kekskonda. Samuti on võimalik kindlakst teha aatomituumade paiknemist teineteise suhtes. Erinevaid sageduse ühikutes väljendavaid karakteristikuid on seega palju ning need võivad erinevates eksperimentides tähendada täiesti erinevaid asju.
@Indrek –
Indrek, näiteks, viitas uurimisele, milles mõõdeti spektrijoonte laiust. Paraku ei sisaldanud see uurimus aga ühtki viidet, kuigi mõõtmistulemuste tõlgendamine oli üpris suurejooneline. Ka eksperimentide kirjeldus oli praktiliselt olematu. Oleks võinud ju vähemalt mõned veahinnangud anda. Võiks oletada, et eelretsenseeritavates ajakirjades sellist uuringut ei avaldataks.
volli ütles:
Ma ei oskagi Volli jutule palju muud lisada, kui et tõdeda – oma palvele ma vastust ei saanud.
Toodud viitel pole midagi pistmist teadusajakirjandusega ja viidatud pdf-failis pole peale teaduslikult kõlavatele sõnadele suurt midagi. Saame teada, et mõõdeti 17O resonantsi ja väidetakse, et spektrijoone laius erineb teatud puhkudel, ning seostatakse see vee klastritega. Millel see väide põhineb (viited)? Millistel tingimustel resonantsi mõõdeti (17O osakaal on 0,037%, e. magnetväli ja proovi kogus peavad mõistliku signaal/müra suhte saavutamiseks päris suured olema)? Statistika?
Indrekule sooviks edaspidiseks ikka jätkuvat uudishimu ja soovitaks tal süveneda ikka materjalidesse, mille on koostanud oma ala asjatundjad, mitte uhhuumarketingi DJ-d. Allikakriitilisus pole sõnakõlks ja mitte ilmaasjata ei läbi uurimistööd üsna tiheda sõela. Tegelikult läbib selle sõela ka paras kogus rämpsu, kuid see on juba teine lugu. Nii et, vähemalt üks eelretsenseeritud publikatsioon on tegelikult vähim, millest alates võiks hakata väidet teaduslikel alustel baseeruvaks lugema.
Paar parandust/täpsustust/lisandust NMR kirjeldusse kah: NMR-i abil mõõdetakse ikkagi tuuma spinni energianivoode vahelist energiat – magnetmoment ja spinn on siiski erinevad, kuigi seotud asjad. Seda põhilist nähtust, mis võimaldab teha järeldusi struktuuri ja muu säärase kohta, nimetatakse keemiliseks nihkeks (neid efekte on veel, aga see on pikem lugu). Ei maksa peljata eestikeelse terminoloogia kasutamist kui see juhtub olemas olema.
Vaatasin ka seda Indreku poolt viidatud testiraportit ja kerkisid mõned küsimused ja märkused:
* isegi juhul, kui erinevate vete näitajad on NMR analüüsil erinevad ja teatud vee omadused kiirendavad teoreetiliselt (sõna “teoreetiliselt” oli ka raporti esilehel olemas) rakkude ainevahetust, siis tuleb siiski silmas pidada, et vesi, mida joome, läbib päris pika teekonna – suu, söögitoru, magu, soolikad, vereringe – igal poolt isesugune seltskond muid molekule omi asju ajamas. Vee klastrid on mäletamistmööda sellised asjad, mis ilmuvad ja kaovad vägagi kiiresti, seega kui palju sest pudelis või klaasis olnud erisugususest keres alles jääb, et see saaks seda “teoreetilist” kiirendatud ainevahetust teostada?
* kas tugev väline magnetväli, mida NMR-s kasutatakse, äkki ei lõhu neid klastreid, kuna veemolekul on dipool ja magnet pöörab molekulid kõik ühte pidi?
* kas NMR analüüsil saadud piikide väärtused sõltuvad või ei sõltu aparaadi magnetvälja tugevusest?
* vee elektrijuhtivus on keres tähtis küll, aga jällegi – pudelis olev vesi läbib pika tee ja selles lahustuvad soolad, millest kokku intra- ja ekstratsellulaarne (ägedad võõrsõnad!) vedelik saab, juhib elektrit pigem ikka nende elektrolüütide kui pudelivee “teoreetilise” omaduste abil
* sarnaselt võib arutleda kõigi muude katselisel mõõdetavate omaduste üle, et kas need omadused, mis “teoreetilislelt” on kerele head, säilivad teekonnal pudelist rakku.
Tõepoolest! Ka imo ei oma see test mingit raudpolt infot, mis võimaldaks midagi põhjapanevat väita.
Kuivõrd vesi on selline substants, mille kohta järelduste tegemisel on enamik teadlasi sunnitud oma arvamustes mööndusi tegema, siis võib ehk väita, et uurismistee ei ole sugugi lõppenud.
Näiteks on teadlane, kes on üle 18 aasta uurinud Saksamaal ühest vanast kaevandusest alguse saavat allikat, mida parandamatud vähihaiged peavad on “imepäraste tervenemiste” põhjuseks (kusjuures tervenemisprotsent on hämmastav) ja on sunnitud nentima, et pole mitte ühtegi teaduslikku põhjust, mis seda seletaks.
See omakorda ei tähenda, et vesi paranemisel mingt rolli ei mängi. Leidmata on lihtsalt parameetrite kogum, mida asjasse selgust tooks. Ja see on alles tuleviku muusika.
Võib väita küll, et olen uudishimulik :)
Üritades mõista vee olemust olen seni pidanud leppima tohutu hulga praktiliste katsete tulemustega, mis näitavad selgelt, et looduslik allikevesi (värske) ja ioniseeritud vesi (värske) toimivad ilma kahtluseta organismi puhastavalt ja rakutasandil tervendavalt.
Ja vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole vee puhul olulisim, mitte pH tase (mis peab siiski ülalpoolt neutraalsetl olema), vaid hoopis ORP tase, mis on oluline ebavajalikust keemiast vabanemisel.
Jaapani Veeinstiuut on asja uurinud neile omase põhjalikkusega :)
Aastakümneid.
Jään huviga ootama lõplikku teaduslikku tulemust.
Seni lepin parema puudumisel praktiliste fikseeritud tulemustega, mis toimivad.
Ja kui keegi soovib jagada infot, siis olen alati valmis seda vastu võtma.
Parimat!
Indrek lõpetab.
Tunnet tõe teadmisest vajab inimene vähemalt sama palju, kui tõde ennast. Selle tunde avastas ta endas tõenäoliselt koos müstika tekkimisega.
Kui nüüd teadus ei suuda paljudele seda tunnet pakkuda- “ei jõua pärale”, pöördutakse paratamatult teiste allikate poole, mis selle tunde annavad.
Kahju küll.
Allikad, allikad, allikad…? Volli, Kuuba ja Martini märkused ülalpool seavad selle “selguse” vähemalt viimasena mainitud artikli puhul tõsise kahtluse alla.
Tüüpiline :)
Indrek ütles:
Katsete klassifitseerimine teaduslikeks ja mitteteaduslikeks võib olla veidi eksitav. Nimelt võivad ka teadlased läbi viia lohakaid ja asjaarmastajad korralikke katseid. Loomulikult võib teaduslikku katset mõista kui korraliku katse sünonüümi. Viimasel juhul jääb mulle selgusetuks asjaolu, et kui on olemas korralikud katsed, mis midagi selgelt näitavad, siis kuidas saab rääkida teaduslike tulemuste puudumisest?
Samas, tuletame meelde blogis öeldut:
Nüüd tuleb aga välja, et korralikke katsete asemel on tehtud mingisuguseid “praktilisi” katseid ja selgeid tulemusi pole veel olemaski. Viidatud test, näiteks, ei oma ka mitte vaskpolt või puutapp infot raudpoltinfost rääkimata. Ma ei tea, mida sellisest keerutamisest arvata?
@Martin Vällik – NMR abil mõõdetavate energianivoode erinevus (ja seega ka piikide asukoht) sõltub rakendatava magnetvälja tugevusest. See piik ilmneks üksiku tuuma mõõtmisel. Et aatomi tuumani jõudvat magnetvälja mõjutab ka elektronkate on võimalik öelda üht-teist ka aatomi või molekuli kohta. Ka see info sõltub rakendatavast magnetväljast. Hajumine ei toimub üldjuhult väga suurelt hulgalt molekulidelt. Erinevatelt molekulidelt hajunud lained interfereeruvad, mistõttu võib hajunud laine tervikuna sisaldada infot ka materjali suuremamastaabiliste struktuuride kohta. Viimane info sõltub rakendatava magnetvälja tugevusest sedavõrd, kuivõrd magnetväli neid struktuure mõjutab. (Ehk oskab keegi mu teoreetilisele hämale ka midagi kokreetsemat lisada.)
Samas on NMR eesmärk mõõta uuritava materjali karakteristikuid ning, eeldades, et NMR analüüsi abil eesmärk oli mõõta veeklastrite suurust, siis oleks oodata, et tulemuste analüüsis proovitakse neid suuruseid ka hinnata (kasutades mõõdetud piikide laiusi). Kuivõrd magnetväli vesiniksidemetele mõjub, ma hinnata ei oska. Samas tundub veider, et antud töös üleüldse vesiniksidemetele keskenduti. Esiteks sõltub nende hulk temperatuurist ja vaevalt nende esialgsest “erilisest” konfiguratsioonist mao palavas ja happelises keskkonnas midagi alles jääb. (Ehk oskab keegi seda lähemalt kommenteerida)
Märkigem veel, et vesiniksidemetele panustavad ka homöopaadid, kuid paraku pole meil ei teoreetilist ega empiirilist alust arvata, et joogivee vesiniksisdemete kontsentratsioon meie tervisele mingisugust mõju avaldaks.
kuuba ütles:
Jah, täiesti õige märkus. Minu selgitus tugines muuseas peamiselt Zeemani efektile ning on seega rohkem kui ebatäielik. Spinni mõistet vältisin teadlikult.
Meedia poolelt.
Toimetajad täidavad tööandja tellimust – tiraaž, läbimüük, reklaamikäive… Selleks on vaja anda lugejatele “seda mida nad soovivad”. Ametiau on kadunud ja lubab edastada igasugu saasta, sest toimetajast kui väravavalvurist on saanud toimetaja kui vahendaja. Vahendaja vahendab valimatult, ei valva, ei filtreeri, ei sorteeri. Sa tead seda niigi ja näed ise kõrvalt.
Lisaks puudulikele ametioskustele või nende sihiteadlikule mittekasutamisele on levinud suhtumised “see on kõigest sinu arvamus” ja “kes oled sina, et seda öelda”. Ei ole kaugel päev, kui ka korrutustabel pannakse kahtluse alla, sest “see on kõigest sinu arvamus”. Fakte ei eksisteeri, sest neid peab teadma. Teadmised tulevad õppides. Õppimine raske. Lihtsam on omada arvamust ja seista õiguse eest kõigest kõike arvata.
Mati ütles:
Enamasti. Üksikutel inimestel on haiguslik seisund, mil maos soolhappe produktsioon on pärsitud — nemad peavad seda korrigeerima, tavaliselt soolhapet sisse võttes. Loomulikult arsti kontrolli all.
Soolhape koosneb vesinikust ning kloorist. Mõlemat on mitmesugustes ühendites saadaval lugemata hulgast erinevatest toiduainetest.
Tänapäeva inimene kipub keedusoola tarbima rohkem kui kõigiks bioloogilisteks protsessideks kokku tarvis on. Lihasööjatel loomadel pole samuti enamasti erilist muret. Taimetoidulistel võib soolavaegus tekkida küll; nad leevendavad seda tavaliselt looduses anorgaaniliste protsesside käigus tekkivate soolaste pindade või klompide lakkumise teel.
Risk soola ebapiisavalt manustada kuulub nende hulka, mille inimtsivilisatsioon sajandeid tagasi lahendada suutnud on. Soola hind on ka ajapikku langenud.
Ja kui dissertatsiooni kirjutamiseks läheb, siis ei tohiks võnkumiste reast mitte välja jätta muusika taktis jala võngutamise sagedust, oma saba taga ajava kutsika pöörlemissagedust ega Fletcheri meetodil toitu närides kasutatavat alalõua liigutamise sagedust. Korea koerarestorani klient tänab selle dissertatsiooni autorit kindlasti palavalt.
Sellelt lifewater.ee lehelt püüdis minu pilku niisugune jaigutus:
Aga kopipastemise jaoks tuleb lihtsalt kuri JavaScript kinni keerata.
Nami-nami foorumis arutatakse ka pH toitumise üle.
A. Välba rääkis endise vähihaigega, kes olevat PH-toitumise abil tervenenud.
Anu Välba PH-dieedist: tunnen end halvasti!
Noor naine paranes lümfivähist dieedi abil
Õhtuleht vahendab Ringvaadet.
Ehk oskab mõni arst kommenteerida, kas sellist asja tõesti nähtud pole. Ja kas kahanemine ikka tähendab paranemist?
Ahoi! Tore oleks kuulda/lugeda, mis siis tekitab erinevate toitude manustamise puhul erinevaid kehalisi ja emotsionaalseid seisundeid. Ma ise olen taimetoitlane ja olen viimasel ajal proovinud asendada nn happelisi toiduaineid alustelistega. Ma ei ole üldsegi mitte selle teooria pooldaja, lihtsalt tekkis tunne, et peaks proovima. Ja keha tunneb end oluliselt paremini. Kuidas kommenteerib seda SKEPTIK?
Vaevalt et skeptik oskab kuidagi kommenteerida seda, kui keegi jätab midagi söömata, ütlemata, mis see on, asendades selle millegagi, mille kohta ta ei ütle, mis see on ja arvab, et tunneb ennast paremini, ütlemata, milles see seisneb.
Võõraste veenete järelemõtlematu omaksvõtt on nagu võõra pesu selgapanek, ilma et seda vahepeal pestaks.
@Starker –
Andragoogid nimetavad seda õppimiseks. ;)
Läksin ise ka sellele pH-liimile! Tütart raviti 4 aastat ja aina hullemaks läks, kaal langes. Arstid olid nõutud, ei aidanud Levin ega keegi. Aitasid pH dieet ja InnerLight tooted. Praegu on ta 18 ja ei vaja ravimeid, elab normaalset elu .. :-) Ka enda tervis on parem kui aastaid tagasi ehkki nii tormiliselt see värk minu puhul ei toimi.
Normaalne, et Anu Välba end halvasti tundis. Mõni täitsa terve inimene on samuti teinud seda “puhastuskuuri”, arvan , et rangemalt kui Anu ja 4-5 päeval on lausa hommikust õhtuni öökinud. Kõigile ei tule nii tugevat reaktsiooni. Olenemata skeptikute arvamustest need asjad toimivad. Pole teadlane, et oskaks protsesse seletada, aga need toimivad. kaloss1@hot.ee, Guits
Ja milles see pH dieet siis antud juhul seisnes? Selliste sõnakestega on tihtipeale nii, et nende all mõeldakse erinevaid süsteeme, mida kiputakse ühe termini alla koondama täiesti meelevaldselt. Milline dieet täpsemalt Teie tütart aitas?
Mis Innerlighti puutub, siis vähemalt selle ettevõtte kodulehekülg paistab olema tüüpiline erksavärviline ja suurte piltidega pseudoteaduslik materjal koos võrkturundusepakkumisega.
Mina olen kuulnud paarilt inimeselt seda, kuidas tugeva paastumise ja puhta toortoiduga on nende kasvajad kahanenud või hoopis ära kadunud. Sama olen kuulnud ka mõnedelt arstidelt eravestluses. Teaduslikus mõttes muidugi “naised saunas rääkisid” tase. Kas selles osas on tehtud uuringuid, ei oska öelda.
Kuidas mõista küsimust “Ja kas kahanemine ikka tähendab paranemist”? Üldiselt eeldatakse paranemist kõikide meditsiiniliste protseduuride puhul keemiaravist kirurginoani, kuigi nii ei pruugi minna
http://www.kasvaja.net , sealt Lümfoomid, sealt Hodgkini lümfoom – 80% tervistub – mida need arstid siis näinud pole?Seda enam, et noor naine…
Kuigi ta keemiaravi ei pooldanud – ei ütle ta sõnaselgelt, et ta seda ei teinud või et talle ei tehtud n kiiritusravi…ei viitsi praegu ravimetoodikaid tuulata… igal juhul toimus see ravi enne, kui dieet- seega ei saa väita, et just dieet tervistas.
http://www.leukeemia.ee – ka infot.
Ma olen ka paarilt inimeselt kuulnud, et paar inimest on paranenud küll mõttejõu, küll söögiga rängast vähist, mida keegi peale nende endi näinud-diagnoosinud pole…. :)
Ma ei ütle sugugi, et toidul vähi tekkega ja arenguga ja raviga miskit pistmist pole – on küll ja mõnikord vägagi oluline osa. Aga on ka palju muid tegureid, mida arvesse peab võtma.
“pH Ime” – kas ohtlik raamat?
Kriku ütles:
Kõik on õige, mida siin pakud InnerLighti lehekülje kohta. Ainult et sellel leheküljel pakutav puhastuskuur SuperGreens joogi ja lisaainetega toimib. Ega need ained pole ravimid, mis mingit haigusnähtu maha suruvad. Need aitavad organismi puhastada kahjulikest jääkainetest ning puhtas organismis suudavad rakud ise end parandada. Muidugi, üpris kallis kraam. Ja mis selles edasimüügis nii halba on? Kade hakkab või?
“pH-ime” on ohtlik raamat – haigustekitajatele. Kes on sellest abi saanud, seda ümber ei veena. Sama lugu usklikuga, kes on Jumalaga tuttavaks saanud, teda Jumala mitteeksisteerimises ei veena. Ateist ei tunne Jumalat ja teda samuti vastupidises ei veena.
Mis on need kahjulikud jääkained? Mille käigus nad tekivad? Täiesti siiralt, äkki keegi seda teooriat toetav valgustab mind. Või kui on mõni jutulõng olnud, kus seda maailmavaadet pikemalt lahatud, juhatage mind sinna.
Spetsiifiliste jääkainete kogunemisega on seotud näiteks podagra, amüloidoos, ateroskleroos. Kas väidad, et pH dieet ravib neid haigusi?
Aga ikkagi, milles dieet antud juhul seisnes?
Selle pH-ime raamatu ümber käiv trall Aktuaalses Kaameras:
AK 16. okt
Lõpus esinev Kersti Kracht on tuntud umbluu-meister mitmel rindel – Silva meetod ja muud new-age psühhoteraapiad, nüüd siis ka toitumispseudoteadus.
Tema sõnum kõlab: “Mida te, lollid, piuksute. Lugege raamat korralikult läbi enne kui seda kritiseerima hakkate!” Tüüpiline pseudoteaduse kaitsekõne.
Jüri Tervisekeskus, kus nimetatud Riina Raudsik töötab ja kes pH-ime raamatule eessõna on kirjutanud, kuid ei soovi end lasta siduda toidulisandite müügiga, on selle pseudoteadusega rõõmsalt kaasa jooksnud ja tuleb vastu “inimeste soovidele”:
Huvitav, kui inimesed väga soovivad, kas ta paneks välja ka astroloogilise meditsiini nõuanded?
Ja kuidas on lood arstieetikaga, mis sätestab:
Peaks Mardna kommentaari küsima…?
Väga head lugemist neile, kes huvituvad teaduslikust lähenemisest vee omaduste uurimisel: Philip Ball “H2O – a biography of water”. Alates vee keemilistest ja füüsikalistest omadustest kuni homöopaatiani. Eriliselt huvitav osa skeptikule on vee struktuuri puudutav osa, kuna võimaldab põrmustada igasugused väited vee “mälust” ja klastritest jne. Mulle pakkus raamat huvi seetõttu, et otsisin raudpoltkindlat põhjendust oma sugulasele, miks ta EI peaks ostma 6400 krooni maksvat kristallpulkade komplekti vee “kristallstruktuuri” uutmiseks, Mis pidavat sduurendama vaimset võimekust, avama kõik energiatasandid (võnked!) ja ravima vaat et kõike, surmani välja.
@talairach – Vere analüüsi tulemuses oli päris pikk jutt. Sain ise ka mikroskoobist neid asju jälgida. Tütre vereplasmas oli baktereid, pärmi- ja hallitusseeni, nende happelisi jääkaineid ja happekristalle. Siis veel mingeid imelikke tundmatuid kahte sorti elukaid mille kohta ei osatud kohe nagu midagi tarka öelda.
Meie tark tavameditsiin ei suutnud 4 eelnenud aasta jooksul kahjuks midagi:( Seetõttu me selle analüüsi ja pH “teooriani” jõudsimegi. Ja aitas üpris kähku:-)
Dieedi kohta nii palju, et vastavalt sellele tabelile 80% värsket ja värvilist, 20% muud (see ju samuti toit ). Blenderdatud kurk ja avokaado:öäkk!! Toit tuleb valmistada nii, et see ka maitseks!
Endelile nii palju, et usun sellesse, et kui pH dieedi tulemusel seedimine saab perfektselt korda ja veri puhtaks, siis kaovad ka need hädad. Pöördumatuid muutusi ei keera tagasi ei aspiriin, diclofenac ega ka muud keemiat täis preparaadid, mida “ravimina” kasutatakse. Ateroskleroos – seda võib mõista ka kui organismi mõningast kaitsereaktsiooni.
80% millest? Mahust? Kalorsusest?
@Kriku – Mida rohkem värsket seda parem. Niikuinii Sa ei söö 80% ulatuses värsket ja värvilist, arvestad siis kalorsuse või koguse järgi. Kalorsuse järgi on tülikam, hakka veel kaaluma ja tabeleid uurima:-(
Aga antud juhul, millest ikkagi 80%…?
Teiseks, mismoodi ikkagi soovitus süüa võimalikult palju värsket pH umbluuga seotud on? Sedasama soovitavad ju ka peavoolu meedikud ja toitumisteadlased? Miks peaks eelistama peehaatajate loodusteaduslikult alusetuid väiteid?
Aga öelge siis palun, kas eksisteerib sellist asja nagu “pärmseen” organismis… no ei oska kohe seisukohta võtta… aga need tunnused, kuidas pärmseene vohamist organismis ära tunda (kirjutati naistelehes)??? Kust see siis võetud on? Palun seletage…
Jah, eksisteerib.
http://en.wikipedia.org/wiki/Yeast#Pathogenic_yeasts
Naistelehes väljatoodud tunnuste kohta ei hakka midagi arvama. Üldiselt on palju targem küsida selliseid küsimusi oma perearstilt, mitte foorumitest.
Kõrvalt vaatajana on silma jäänud peamiselt kahte tüüpi inimesi.Need kes pole kunagi koolis käinud ja arvavad et on kohutavalt targad ja need kes käivad kogu elu koolis ja arvavad endast sama.Niimoodi kõrvalt vaadates tundub,et nad on sama pulga peal.Miks siis otsekui teemaväline mõtteavaldus? Aga seepärast ,et kui kogu see kommide joru läbi lugeda see ainult kinnitab seda.
Ühed tuginevad ainult valemitele ja omaenese egomaniakaalintelligentsile ja teised patravat kuuldud populaarteaduslikust hiiinamuunast segamine teadusliku terminoloogiaga.Milleks?
OK OK.OK.
Kui see ph jama peale hakkas mõtlesin ilma ,et mul midagi viga oleks proovida. Ainult toitumist.Olles suurel määral “kiskja” sest pigem eelistan tooremat liha ja palju, sundisin ennast poole aasta jooksul rangele taimsele ph dieedile
tulemused:
paranes tunduvalt füüsiline suutlikus ja vastupidavus.
peale lõunasööki ei olnud kunagi häirivat unisust
kadusid ebameeldivad kehalõhnad ja gaasid.
paranes üleüldine vaimne seisund.
ja veel hulgaliselt pisiasju.
Alludes siiski oma ihadele ei suutnud lihast täielikult loobuda…pigem olen oma harjumusliku rämpstoidu juures tagasi ja kõik need ilmingud on kadumas.
Ehk siis peeretan nagu siga …
Samuti tean väga lähedast pereliini pidi diagnoositud kasvaja kadumist sarnasel viisil tv s näidatule.
Ehk siis miks eirata reaalselt toimuvat??? Sest kurat võtaks minu sisetunne on mulle 100x tähtsam kui raamatukogu täis valemeid ja hullunud teadureid olgu neil niipalju tiitleid kui galaktikas tähti.
Milleks plärada mingit teaduslikku umbluud ja meelega mitte puudutada küsimusi mida see umbluu ei suuda lahendada.
Teadusliku lähenemise üks ilmekamaid näiteid muidugi on kurikuulus “Seagripp” ja võltspandeemia.
Kokkuvõtteks ei tohi mitte midagi ega mitte kedagi tõsiselt võtta.
No eks pöördu siis oma taimetoitluse juurde tagasi,kes keelab, vahepeal aga söö liha, kui liha järgi vajadust tunned. Lihtne, vähemalt teoreetiliselt :)
Sellega võin subjektiivselt peaaegu nõustuda, liiga tõsiselt ei maksa tõesti võtta :)
Gabriel, asi on selles, et rasvase liha söömise vähendamise tagajärjel tekkivatel positiivsetel muutustel on palju loogilisemaid ja tõenäolisemaid põhjusi kui mingi pH jutt. Happelisuse teooria on katse kleepida ammutuntud tõsiasjadele külge mingisugust uudset silti ja siis seda silti müüa.
Kui hakkad oma kaine peaga mõtlema, siis kui toidulaual on rohelist (juurivlija, köögivilja) 70-80%, liha ja makarone/kartuleid 20%, siis saab iga laps ka aru, et see on tervislik toit. Ja rafineeritud suhkur on üleüldse paras mürk pikas perspektiivis, kuna on täilikult toitainevabaks töödeldud kemikaal.
Mille üle siin vaielda.
Pigem usun, et kui tervislikult toituda, süüa rohkem rohelist.. vähem liha ja keedetud/praetud/küpsetatud tooteid on ka tervis parem.
Polegi vaja midagi tõestada, nii lihtsalt on ja haigused kibutavad vähem. Kuna rohelises on vitamiine rohkem ja vsjoooo.
Seda et aluselised toidud on paremad kui happelised ja tervistavad pikemas perspektiivis, seda usun ka !!!
SIILILEGI SELGE !
Miks üleüldse peab normaalsetele tervisliku toitumise soovitustele aluselise-happelise juttu juurde pookima?
Olgem ausad, see pH jutt on ju vaid müügiabivahend (raamatud, koolitused, pulbrid-pillid…).
Ei ole. Vaata näiteks siia.
Nii.
Inimesed kes hakkasid tervislikult toituma ja ostma ilgelt kalleid toidulisandeid ja “green stuffi” said tervemaks
Inimene kes tervislikust toitumisest ei suutnud väidetavalt korralikult kinni pidada
( http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/piinav-ph-dieet-viis-vahihaigelt-raha-ja-viimase-tervise.d?id=34096427&com=1&s=1&no=60 ” ) kuid sõi neid ülikalleid preparaate ikka sisse, jäi haigeks.
Gabriel siin kommentaariumis hakkas tervislikult toituma, kuid nagu ma aru saan mingeid mega-green-drinke ei ostnud – sai tervemaks.
I see a pattern here.
M ütles:
Fun and games. Ju pakub tolle jutu järgi koostatud reeglite järgimine ja achievement’ide rehkendamine inimestele rohkem lõbu kui “niisama” tervislikult toitumine — ja see annab hästi välja töötatud mängulisele jamale memeetilise evolutsiooni võitlustandril teatava konkurentsieelise.
Ly ütles:
Vabandust, ma olen enamuse ajast kaine, aga sellist heinahunnikut ei aja mulle peksuga ka sisse. Lapsena ka ei ajanud (õnneks keegi ei proovinudki). Inimesed on muidugi erinevad.
Oeh. Rafineeritud suhkur on peaaegu puhas sahharoos, mis on väärtuslik toitaine. Kahjulikud kõrvalmõjud, nagu hammaste lagunemine, on tingit sellest, et me seda väärtuslikku toitainet suurtes kogustes tarbime. Tõepoolest, ülearugi tarbime. Viimane omakorda on tingit sellest, et meil selle väärtusliku toitaine suhtes teatav tugev tõmme on evolutsioonis välja kujunenud. Nii palju, kui mina tean, on ka näiteks enamus koeri valmis magusa eest mõrvama.
Mitte-rafineeritud sahharoos, nagu näiteks fariinsuhkur või roosiirup, sisaldavad lisaks sahharoosile veel mingit raskestimääratletavat sodi. Praktika näitab, et mingit arvestatavat kahju see sodi meile ei tee, nii et kui maitseb, võib süüa küll. Kas sahharoos seguneb muu sodiga taimes, vabrikus, taldrikul, suus, maos või üldse mitte kuskil, on ainult esteetilise tähtsusega.
Pean ennast korrigeerima. Sahharoosil on ebasoodsad mõjud olemas muidugi sõltumata kogustest, milles me teda tarbime; me lihtsalt tähendame neid kõrvalmõjusid tänu sellele, et me teda suurtes kogustes sisse sööme. Viimast teeme me selle pärast, et ta on väärtuslik, kergesti kättesaadav ja hästi omastatav energiaallikas.
Midagi hoopis muud guugeldades sattusin müügilehele http://www.sango.lv/et/ph.html, mille strateegiaks oletan jama kumulatsiooni, st teaduslikena näivate faktide valingu, millel ei ole reaalsusega suurt pistmist. Kohe esilehelt („Avastamise ajalugu”) võib näiteks järeldada, nagu võetaks Jaapanis joogivett merest (Jaapanis on imeline joogivesi, sest meres elavad imelised korallid). Eesti „tõlge” paneb tavalise lugeja väänlema naeru- ja elukutselise tõlketoimetaja valukrampides.
dig tõstab siinkohal esile, et “mineraalide rattal” on esindatud hõbe ja alumiinium. Orgaanilised mineraalid on ka põnev leidus.
“Kaltsiumi leidub tugevates, kõvades asjades nagu seemnete koored ( suure proportsionaalsusega koor seemne suhtes on näiteks seesamiseemnel ja seesam on üks kõige kõrgema Ca sisaldusega seemnemaailmast), samuti kiudainerikkad aedviljad (kapsas on üks suurema sisaldusega, äratuntav oma rabeduse poolest). Samuti leidub kaltsiumi – muidugi – lehmapiimas, niiöelda „parimas” allikas. Kui sa mõistad paari fakti kaltsiumi ja lehmapiima kohta, saab selgeks, et see väide on tõest väga kaugel.
Esiteks, kaltsium on väga aluseline mineraal ja iga kord kui sööme toitu, mis sisaldab kontsentreeritud valke, siis maosekreedid hakkavad eraldama happeid, et algatada selle toidu lagundamist. Maks seejärel peab tootma aineid, mis neutraliseeriksid happelisust, et see ei põletaks seedesüsteemi ja põhielement hapete kahjutuks tegemiseks sapisoolades sel puhul on kaltsium.
Nii, et iga kord kui sööme tihket, valgurikast toitu, võtab meie keha osa varutud kaltsiumist, et neutraliseerida maos toodetud happeid. Kui toit saab seeditud, toitained imendunud, saame osa kaotatud kaltsiumist tagasi. See toimiks hästi kui a) meie toitumine oleks mõistlikult madala valgusisaldusega b) kui kogu kaltsium oleks kättesaadav. Aga tänapäeval, enamus tihketest valkudest, mida sööme on küpsetatud. See teeb keha jaoks kaltsiumi kätte saamise toidust väga raskeks ja tulemuseks on puhtalt kaltsiumikaotus”
http://www.paikesetoit.ee/kaltsiumist/
Kaltsiumist
7. aprill 2010
Kaltsiumi küsimus
Dao Ear
Reeli ütles:
Tõsijutt, kaltsiumi peetakse leelismetalliks.
Ee… möhh?
Paljude inimeste toidus on liiga vähe valke, mitte liiga palju. Peale selle on korras neerudega inimesel nii kaltsiumi kui lämmastiku liiast suhteliselt hõlbus automaatselt lahti saada, valgupuuduse parandamine aga automaatselt ei käi.
Üks asjalik artikkel selle kohta:
http://www.paikesetoit.blogspot.com/2013/02/veri-aluseliseks-veri-on-aluseline-ja.html
@Madis:
„Asjalik”?? Pigem on siin pisuke asjalik iva (füsioloogiline puhverdamine) peidetud muu lora vahele.
Puuvili olevat aluseline:
Seedimise üldistus:
Toitumise üldistus:
Kuidas püsib vere pH samas vahemikus ka toitu teadlikult valimata, jääb kahjuks ütlemata. ;)
Ma arvan, et kogu selle väitluse võib kokku võtta sellega, et igaüks söögu mida tahab. Mina ise valin, mida suhu pistan ning tunnen end väga hästi, paremini, kui minust 20 aastat nooremad. Asja mõte on selles, et meie ei ole kohanenud selliste söökidega, mis viimase 50 aasta jooksul on tekkinud.