Ajaleht Valgamaalane ähvardab kah skeptik.ee-d kohtuga
Head inimesed, oskate ehk selgitada, mis toimub.
Allpool on lugeda Valgamaalase lepingulise esindaja Tiia Luhti reageering skeptik.ee loole, mille avaldasin reageeringuna ajalehes Valgamaalane ilmunud loole Jure Biechonskist, kes esitleb end psühholoogi, terapeudi ja professorina. Otsustasin oma eelmise loo asjaolude selgumiseni mitteloetavaks teha. Olen selle juhtumiga seoses pöördunud Eesti Ajalehtede Liidu pressinõukogu poole ja loodetavasti saabub neilt kunagi ka vastus.
Kuna ma eelmise Valgamaalast ja Jure Biechonskit puudutava loo lugematuks tegin, siis esitan lühidalt faktid sedasi, kuidas mina neid näen:
- Ajaleht Valgamaalane avaldas 23. oktoobril trükis ja 24. oktoobril internetis loo Psühholoog julgustab tundeid näitama, autor Marge Väikenurm, reporter.
- Lugu saab kommenteerida ja esmaspäevaks 25. oktoobriks oli sellel 17 kommentaari.
- Kommentaarides väljandasin mina kahtlust loos portreteeritava isiku pädevuse osas — kust on pärit tema professori nimetus ja kas ametinimetus ‘psühholoog’ on ikka tagatud õpingutega akrediteeritud õppekavaga õppeasutusest. (Täpset sõnastust ma ei mäleta ja kontrollida ju ei õnnestu.)
- Kas kommentaariumis oli ka otseseid solvanguid, mõnitavaid väärtushinnanguid ja muud, millele Tiia Luht allpool oma kirjas viitab, ei suuda ma öelda ja sedagi pole võimalik kontrollida.
- Kui selliseid kommentaare ka oli, siis on mõistetav, et kõrvaldatakse just need kommentaarid. Selle asemel piiras toimetus ligipääsu kõikidele kommentaaridele ja samuti uute kommentaaride lisamine.
kuna kommentaarid antud teema juures olid suures enamuses ebasobivad, otsustas toimetus antud teema kommenteerimisvõimaluse sulgeda
- Kui selgitasin omalt poolt, miks on oluline, et end psühholoogi ja terapeudina esitlev inimene omaks vastavat haridust ja et on lugeja huvides, kui sellistele puudujääkidele osundatakse, siis viitas ajalehe Valgamaalane peatoimetaja Sirli Homuha kommentaaride hea tava leppele, mis küll selgitab üksikkommentaaride kõrvaldamist, aga mitte kogu kommentaariumi sulgemist.
- Peale kahte järelpärimist, kas toimetus suvatseb veel mulle midagi vastata, ning sellele järgnenud vaikust kirjutasin selgituse saamiseks Eesti Ajalehtede Liidu pressinõukogule. Koopia kirjast pressinõukogule saatsin ka Valgamaalase toimetusele.
- Täna (29. oktoobril) sain Valgamaalase lepinguliselt esindajalt allpool oleva kirja. Saatsin selle täiendava asjaoluna edasi ka pressinõukogule.
Lp Martin Vällik!
Avalikes huvides ei saa kuidagi olla see, et kohaliku elu tasandil tähtsat rolli omav ajakirjandusväljaanne avaldab mistahes isiku kohta ebaõigeid andmeid. Samas on ajakirjandusvabadus piiratud teiste väga oluliste põhiseadusest tulenevate õigustega – õigus au ja hea nime kaitsele (põhiseaduse § 17), õigus eraelu puutumatusele (põhiseaduse § 26).
Ajakirjandusvabadusega ei saa seega õigustada isiku kohta solvavate ja mõnitavate väärtushinnangute ning ebaõigete andmete avaldamist. Enamgi veel, seesugune tegevus on ilmselge ajakirjandusvabaduse kuritarvitamine. Võlaõigusseaduse mõttes on kommentaaride avaldajaks nii ajalehe väljaandja kui ka kommentaaride autorid. Tuletan meelde, et hagejal on õigus valida, kelle vastu ta hagi esitab. Internetiportaalis kommentaaride avaldamine on samuti ajakirjanduslik tegevus. Au ja head nime riivava halvustava väärtushinnangu puhul ei ole avaldamise ja avaldaja mõiste määratlemisel oluline, kas väärtushinnang järeldub avaldatud andmetest või on halvustav oma sisulise tähenduse tõttu.
Lisaks tahan juhtida Teie tähelepanu Riigikohtu otsusele, et kommentaari portaalist kustutamine ei ole postitaja sõnavabadusse sekkumine ja siin ei saa tugineda Põhiseaduse §ile 45 väljendusvabaduse riive õigustamisel. Mis tahes põhiõiguse kasutamisele seab piirid PS § 19 lg 2 – igaüks peab oma õiguste ja vabaduste ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. PS § 45 esimese lõike esimeses lauses tagatakse igaühe õigus väljendusvabadusele, s.o õigusele levitada mis tahes sisuga informatsiooni mis tahes viisil. Seda õigust on piiratud põhiseaduses sätestatud au ja hea nime teotamise keeluga (PS § 17).
Väljendusvabaduse ning au ja hea nime konflikti käsitlemisel tuleb Riigikohtu arvates silmas pidada seda, et keeluna sõnastatud PS § 17 ei välista au ja hea nime riiveid (sekkumist) üldse, vaid keelab üksnes au ja hea nime teotamise (VÕS § 1046). Teisisõnu, kõnealuse keelu eiramine ei oleks kooskõlas põhiseadusega (PS § 11). PS § 45 esimese lõike teises lauses sisaldub võimalus piirata väljendusvabadust au ja hea nime kaitseks seadusega.
Au ja hea nime kaitse huvides on väljendusvabadust piiravatena käsitatavad VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1, § 1047 lg-d 1, 2 ja 4, § 1055 lg-d 1 ja 2 ning § 134 lg 2.
Internetiportaali pidaja sekkumine kommentaari postitaja sõnavabadusse on aga õigustatud portaalipidajast ettevõtja põhiseadusest (PS § 17) ja seadusest (VÕS § 1046) tuleneva kolmandate isikute au ja hea nime austamise ja neile kahju tekitamisest hoidumise (VÕS § 1045 lg 1 p 4) kohustusega.
Seadusest tuleneva kahju tekitamisest hoidumise kohustuse tõttu peab portaalipidaja selgelt õigusvastase sisuga kommentaaride avaldamist ennetama. Tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva au teotava väärtushinnangu avaldamist ei loeta VÕS § 1047 lg 3 kohaselt õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise vastu õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Keelelises väljenduses ebakohaste au teotavate väärtushinnangute avaldamist ei ole VÕS § 1047 lg-s 3 märgitud asjaoludele tuginedes võimalik õigustada: need hinnangud ei järeldu avaldatud andmetest, vaid on koostatud ja avaldatud au ja hea nime kahjustamise eesmärgil. Seega on selgelt õigusvastase sisuga kommentaaride avaldamine samuti õigusvastane.
Ülaltoodu on vastuseks Teie poolt algatatud diskussioonile veebiportaalis aadressiga www.skeptik.ee.
Lisaks esitab OÜ Valgamaalase Kirjastus MTÜ Eesti Skeptik vastu nõude lõpetada koheselt pärast selle kirja kättesaamist OÜ Valgamaalase Kirjastus kohta ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine veebiportaalis aadressiga www.skeptik.ee, vastasel korral oleme sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole.
Lugupidamisega,
Tiia Luht
lepinguline esindaja
OÜ Valgamaalase Kirjastus
Tõstan siia alla ka teemakohased kommentaarid, mis eelmise loo peitmisega muidu loetamatud oleksid.
(Lugu Jure Biechonski — õrnahingeline terapeut, kes vajab ajalehe Valgamaalane tsensorite erikaitset ei ole enam peidetud. Loo ette on lisatud õiend.)
Pisut maakonnalehtedest: http://www.epl.ee/artikkel/586160
Minu mäletamist mööda oli seal kommentaaride hulgas ainult üks, mis võinuks kustutamiseks kvalifitseeruda, ja see oli seotud Biechonski oletatava etnilise päritoluga.
Lehes jäi üks sõna trükkimata: loo juurde märge „reklaamtekst”. 12 tähe võrra trükimusta kokku hoitud, aga jama kui palju :)
Teadmiseks: homme toimub TÜ psühholoogia instituudi vilistlaspäevade raames konverents „Psühholoogia meedias”.
http://psych.ut.ee/psych/index.cgi?h&ps_paevad
“Ilus” pikk juriidiline jutt, millest tavainimene kahjuks midagi aru ei saa. Mida skeptik.ee siis ikkagi valesti tegi? “Süüdistusest” see ei selgu…
Olgugi, et skeptikud on rumalad ja mis iganes veel, siis see kommentaar on peajagu rumalam kõigest muust. “Ebakohased väärtushinnangud” – mis imeloomad need veel on?
Olen nõus, et mõtteselgust ja konkreetsust pole ei Tiia Luhti ega seni ka teiste mulle kirjutajate tekstides. Kirjutasin Tiia Luhtile ja palusin tal konkreetsemalt osundada, millised on need “ebaõiged faktiväited”, mida ma olen Valgamaalase suhtes esitanud.
ei ole sul siin karta midagi
Sisuliselt käib vaidlus selle üle, kas
“õigus au ja hea nime kaitsele (põhiseaduse § 17)”
on absoluutne või relatiivne.
Tõlgendus1: igal isikul on au ja hea nimi alati. Ka siis kui tema tegude alusel tal seda tegelikult ei tohiks olla. Mitte keegi ei tohi osutada isiku pahategudele, rääkimata küsitava väärtusega tegudest, sest au ja hea nimi on sünniga omandatavad omadused mida ei saa isiku küljest enam kunagi ära võtta. Tagajärg – kellestki ei tohi halba rääkida.
Tõlgendus2: isiku au ja/või hea nime olemasolu sõltub tema tegelikest tegudest. Kui isik on teinud halbu või küsitavaid tegusid, siis ju tal pole au ja head nime. Ja igaüks võib sellele osutada.
Nii et tegelikult tegelete te siin absurdiga – Põhiseaduse tõlgendamisega. Et kumb kahest grammatiliselt võimalikust tõlgendusest on tõsi. Rongaema kohtunäide osutab, et Eesti Wabariigis kaldub juba ammu esimese tõlgenduse kasuks.
Ma loen siit välja, et kui jutt on kellegi au ja hea nime kaitsest või eraelu puutumatusest, siis on ebaõigete andmete avaldamine lubatud. Parandage mind, kui eksin.
Natuke uurisin.
Selliste teemade juhul tuleb lähtuda Võlaõigusseadusest:
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13279942
Samas üks EE artikkel näitab seda, kuidas sellised inimesed teadlikult kasutavad antud seaduse äärealasid ära:
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/appi-mu-perearst-on-homoopaat.d?id=27691973
Väljavõtted:
Arstiks võib end nimetada isik, kellel on vastav diplom, ja ainult. Arst võib elu jooksul omandada lisapädevusi. Seega mõnel arstil võib olla teadmisi homöopaatiast. … teadmised üksi ei tee veel kedagi arstiks.
Vastavalt võlaõigusseadusele võib üldtunnustamata ennetus-, diagnostilist või ravimeetodit kasutada üksnes juhul, kui tavapärased meetodid lubavad väiksemat edu, patsienti on meetodi olemusest ja selle võimalikest tagajärgedest teavitatud ning patsient on andnud oma nõusoleku meetodi kasutamiseks.
Vastavalt võlaõigusseadusele peab arsti tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb teha tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega.
Üldine tase – st omandatud ja eestis kehtiva diplomiga haridus.
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13254328
Antud juhul nimetab mees end psühholoogiks ja vastavalt võlaõigusseadusele on tegemist pettusega, mis laieneb kelmuse nimega Karsitusseadustikule.
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13328657
Kuid kes võtab sellise Kolgata tee ette?
Minu arusaamist mööda üritab see “juriidiline” osa õigustada Valgamaalase kommentaarihirmu, mitte esitada väidet, et MTÜ Eesti Skeptik midagi valesti tegi. Ja kuna mingisugust sisulist — konkreetset — nõudmist esitatud ei ole, on ähvardus umbes samasuguse väärtusega nagu
Omaette põnev teema on, miks Valgamaalase toimkond isand Biechonski võimaliku solvumise pärast nii hirmul on. Hirm ei paista korporaathierarhias väga kõrgele minevat, mis nähtub sellest, et kirja ei koostanud advokaat vaid parimal juhul mingisugune parajurist (muidu olekski ta kirjutanud “vandeadvokaat”, mitte “lepinguline esindaja”. Ja muidu oleks ta advokatuuri hingekirjas.).
Kokkuvõttes tundub mulle, et vähemalt praeguse seisuga ei ole põhjust tolle artikli siit maha võtmiseks. Küll aga võib olla alust konkureerivale ajalehele intervjuu andmiseks.
tunguuz ütles:
Kriku võib lähemalt rääkida, kuidas seadused juba ammu muutunud on ja tänases Eestis rongaema kohtuasi oluliselt teistmoodi laheneks.
Andres Valdre ütles:
Noh, tegelikult ongi. Kohtu kaudu saab õigust nõuda see, kellele otseselt liiga tehtud on — aga kui kellegi nime ebaõigete andmete avaldamisega ausamaks ja paremaks tehakse, siis ei tehta justkui kellelegi liiga. Lugeja ei saa lehte kohtusse kaevata ja väita, et kuna leht avaldab ebaõigeid andmeid, on rikutud tema õigusi õigetele andmetele. Lugeja saab ainult tellimata jätta.
Sellepärast on tsiviliseeritud ühiskondades trobikond vahikoeri, kes meediat päevast päeva põrnitsevad ja sellele metafoorsesse kõrri kargavad, kui ta midagi niisugust teeb, mida juriidiliselt parandada ei anna, aga mis eetiliselt küsitav on.
@…:
Psühholoogia ei ole arstiteaduse valdkond. Psühhiaatriks ei paista Biechonski end kutsuvat.
@ dig:
Psühholoogia ei ole arstiteaduse valdkond. Psühhiaatriks ei paista Biechonski end kutsuvat.
Sõna sõnalt võttes jah, kuid mõte mida esitan, jääb samaks. Psühholoog on teaduslik eriala nagu ka arstiteduskond.
Mina ei saanud ka sellest kirjast aru, et mida skeptik.ee nüüd siis valesti tegi ja millepärast teda kohtuga ähvardatakse?
… ütles:
zooloog on kah teaduslik eriala aga kas inimene ei või siis olla harrastuszooloog? harrastuspsühholoog? harrastusmatemaatik? martin ise on meil ju harrastusastronoom… ka harrastuspsühhiaatreid võib näiteks delfi kommentaariumist hulgaliselt leida ja vahel, kui mõni juhtum väga ilmne on, tegelen sellega ka ise, aga tõsi – harrastuskirurgi mõiste tekitab tõesti külmavärinaid…
… ütles:
Ei jää ju samaks. Mõtte oluline osis on seaduseline vahend, et praktiseerivad arstid ikka korralikult haritud oleksid. Mittearstide peal see vahend kindlasti ei tööta.
@dig: Tiia Luht kinnitas mulle saadetud kirjas, et tema ‘parajuristiks’ nimetamise korral on tegu ebaõige faktiga.
@dig:
Kas Eesti seaduses on senini säte, et mittelitsentseeritud meditsiinitoimingute jaoks (nt tervisetõendi kirjutamiseks) ei pea olema arst (st arstiregistris olev meditsiinitöötaja)?
@Andres Valdre:
Mina ei tea.
Martin Vällik ütles:
Aitäh lisainfo eest, lisasin selle oma kommentaarile. Erinevalt Kanadast ei ole Eestis parajuristi-staatust kuskilt järele vaadata.
Oh jah.
Kirjutage Google otsingusse “paralayer” ja lugege kaht esimest leidu.
1. …of the occupations the para-lawyer work is only a part of their activities… (selle lingi alt PDF tasub ka alla tirida ja lugeda)
2. …having graduated from law school but failing to pass the Bar examination after six tries…
Ning muidugi: “paralaWyer”.
(kust mujalt kirjavigu ikka saab kui ise ei tee)
Minu arvates on kommentaarium siiski ajalehe eraomand ja pòhimòtteliselt vòib ajaleht omal valikul kommentaariumi sulgeda nii nagu ta vòib ka mòningaid kommentaare kustutada. Inimesel on valik seda lehte mitte enam lugeda jne. Samas, statistiline info, mille alusel ja kuidas kommentaare kustutatakse, on iseenesest huvitav.
Tòepoolest, sul on vòimalus kòneall olevast hàrrast omaette lugu kirjutada (olen temaga natukene kokku puutunud, ma arvan, et seda lausa tuleks teha). Muide, vòib ka Eesti Psyhholoogide Liidult kommentaari kysida, et kuidas nende kutsekvalifikatsioonidega ikka on – standardid on vist teatud erialadel nagu koolipsyhholoogia, samuti kohtueksperdiks vist igayks ei pààse jne (vòib kiigata ka sinna: http://www.epl.org.ee/index.php?page=pohimotted)
Aga miks peaks ajaleht mingile MTÜ-le üldse vastama? Ja veel kohemaid? Võibolla nad vastavad neile sobival ajal?
Mis samas ei tähenda, et hr terapeut puhas poiss on.
Las selgitab argumenteeritult, mida täpselt ta peab “Valgamaalase” kohta avaldatud ebaõigeteks faktiväideteks ja ebakohasteks väärtushinnanguteks. Niisama umbmäärane jahumine ei maksa midagi. Vasta talle, et sa ei saa aru, täpselt millise info eemaldamist ta soovib ja tahad ka teada, milles täpselt seisneb selle info faktiline ebaõigsus või väärtushinnanguline ebakohasus.
See, et üks ajaleht on asunud niimoodi ajakirjandusvabadust lämmatama, tuleks suure kella külge panna küll.
On laekunud Jure Biechonski diplom ja ‘Student Profile’, mis näitavad ta õpinguid psühholoogia alal (musta kastiga varjasin koduse aadressi).
(klõpsa piltidele, näed suuremalt)
Kel akadeemiliste asutuste ja nende dokumentidega rohkem kogemust, palun andke tagasisidet.
Mul isiklikult ei ole midagi selle vastu, et tunnistada oma viga ja faktid sirgeks ajada, kuid üks asi on õpingud, teine asi professoriks olemine, kolmas kuulumine tunnustatud erialastesse seltsidesse. Neljas asi võtted ja praktikad, mida rakendatakse, ning teooriad, millele oma võtted ja praktikad rajatakse.
Oudekki ütles:
Jah, muidugi. Aga see näitab, et ajaleht ei pea lugu demokraatlikest väärtustest ega sea oma eesmärgiks ausat ja avatud arutelu.
Nagu sinagi muide.
tunguuz ütles:
Inglise keeles on tolle elukutse nimetus tavaliselt paralegal. Kuna sakslased kasutavad
viienelja-ja-poole-osalist liitsõna Rechtsanwaltsfachangestellter, ei olegi eesti keeles suurt muud teha kui laenata prantsuse vormi parajuriste. Mõnedes keeltes hüütakse noid tegelasi juriidikatehnoloogideks ka, aga suure eufemismide fännina kardab dig, et too läheks õiguseväänajate, paragrahviseppade või kohtukäsitöölistega segamini.Ümmarguselt :
Isiklike kogemuste põhjal tean seda, et kui antud diplom ei oma eestis ametliku kinnitust, siis peab haridusministeeriumis otsustama, et kas nende diplomite alusel antakse välja vastavus sertifikaat või eestis kehtiv võrdväärse haridustasemega diplom.
Nii kaua kui seda ei ole tehtud, ei oma need paberid siinmail mitte mingit alust. Nagu mõnel tavaks öelda, et raamigu ära ja riputagu seinale, siis ilus vaadata. JOKK.
Pealkiri “Jure Biechonski — õrnahingeline terapeut, kes vajab ajalehe Valgamaalane tsensorite erikaitset” on artikli sisu arvestades solvav ja õhust võetud.
Või on sul martin teada fakt, et jure ise palus kommentaarid kinni panna?
Kriku ütles:
Minu viide kàis selle kohta, et Martini sònavabadust tòesti ei ole piiratud.
Edasi, ajalehe toimetusel vòivad olla vaated ja nad vòivad kasutada oma ajalehte nende vaadete propageerimiseks, see on absoluutselt demokraatlik. Ebademokraatlik oleks see, kui ainult yhte sorti vaadetega lehti tohiks ilmuda. Vaated ei vabanda muidugi vààrinfo avaldamist, faktid peavad olema kontrollitud (ja siis need vastulause kysimused jne). Ajalehe puhul ootaksin ma ainult, et need vaated ja reeglid oleksid selgelt sònastatud (ja reklaamtekstid vastavalt màrgistatud), sellisel juhul on arutelu ka aus. Avatusel on muidugi piirid, lubatakse arutleda teatud teemadel ja teatud viisidel. See, kas inimesed tahavad seal pàrast arutleda on nende enda vaba valik. Siin muidugi tekib jah see internetiprobleem, et kuna igayks vòib teha endale oma lehe, siis lòpuks rààgivadki omavahel ainult sarnaste vaadetega inimesed. Aga see on yks teine teema.
Seega, minu arvates Valgamaalane lihtsalt demonstreerib oma vaateid, mul on hea meel, et ma neid kunagi lugenud ei ole ja ei kavatse seda ka edaspidi teha.
Aga Biechonski kohta faktidekaevamine ja avalikustamine on vàga oluline, ma arvan. Huvitav, kas Valgamaalane avaldaks loo “kas Biechonski on psyhholoog”? :)
@Allar: ma küll küsisin toimetuselt, kas nad reageerisid loo kangelase pöördumisele või tegutsesid omal algatusel, aga nad ei vastanud. Mis pealkirja puutub, siis jah, möönan õhku selles, aga kellegi solvumist ma enda hingele küll ei võta. Mõni ju solvub ka selle peale, et päeval paistab Päike ja öösel kumab Kuu.
Allar ütles:
Isegi kui see nii on, ei ole kannatanu ju “Valgamaalane”. Kui J.B. ise kirjutaks Martinile, et tegelikult ei ole ta õrnahingeline, ei vaja kellegi kaitset ega ole kellelgi palunud antud artikli kommentaare sulgeda, oleks lugu teine. Aga kust teab “Valgamaalane”, kas J.B. on õrna- või sitkehingeline?
Oudekki ütles
Kommentaaride selektsiooniga ainult poolehoiuavalduste allesjätmise teel kujundatakse kommentaaride lugejas väär ettekujutus allesjäetud kommentaarides avaldatud vaadete tegelikkusele mittevastavast suurest populaarsusest. Selline käitumine ei ole aus, vaid vastupidi, sihilikult eksitav.
Antud juhul aga on küsitavad ka artiklis esitatud faktiväited, millisele küsitavusele kommentaarides tähelepanu juhiti.
Selle J.B diplomi vòiks hindamiseks enic-naricusse saata :)
Kriku ütles:
Antud juhul ju kustutati kogu kommentaarium, seega seda probleemi ei tekkinud. Vastasel juhul on aususega probleem siis, kui ajaleht ei ytle, et ta teatud sisuga kommentaare kustutab (muidugi anonyymsete ajalehekommentaaride alusel nagunii populaarsust ei saa hinnata, EPL systeemi puhul saaks, aga ainult siis, kui inimesed tegelikult kommenteeriksid; aga kommentaariumipidamisest ma siin rohkem ei viitsi rààkida, seda vòib kuskil mujal teha).
Oudekki ütles:
Kuidas see käib ja mida see teeb?
Antud juhul, nagu ma juba ütlesin, oli küsimus artiklis sisalduvatest küsitavatest faktiväidetest. Kommentaarium suleti seetõttu, et kommentaatorid kahtlesid ajalehes avaldatud andmete õigsuses. Ka see ei ühti minu arusaamisega aususest. Ma olen valmis uskuma, et sinu puhul võib asi olla teisiti.
Martin,
http://archimedes.ee/enic/index.php?leht=53
Kriku,
see on juba uus vàide :) Aga jah, ma arvan, et korrektsem oleks olnud ka artikkel kustutada, kui osutus, et andmed on ebakorrektsed.
Ei, see ei ole uus väide. Ma esitasin selle postituses 37.
Oudekki ütles:
Ju siis toimetus leidis, et probleem ei ole mitte selles, et ajaleht eksikombel kontrollimata andmeid avaldas, vaid selles, et inimesed laimavad ausat ajalehte ja väidavad, et see avaldab ebakorrektseid andmeid. Andrew Schlafly blogis on see igapäevane probleem.
Oudekki ütles:
tekkis küll. ega’s see, et negatiivsete kommidega koos ka positiivsed kadusid, ei tähenda, et lugejani jõudis vaid neutraalne info. kuidas jääb näiteks artikli endaga?
Kriku ütles:
Sa vist ei saa aru, et see oli martini väide, mitte valgamaa ajalehe. Aga see pole üldse ju probleemiks. Probleem on selles, et martinile ei meeldi tsensuur ajakirjanduse poolt. Mõistetav.
@martin:
Ma mõtlen, et kas on ikka eetiline enda probleem ajalehe/toimetuse/sõnavabadusega viia üle artikli sisuks olevale persoonile, kes on hetkel ju kõrvalseisja. Kui pole konkreetseid fakte, et tema on kõige taga, siis on see ajalehe ja/või toimetuse isetegevus ja jure on samamoodi kannataja.
Võiks tegeleda konkreetsete faktide ning probleemidega eraldi, mitte õhtulehelikult kõike ühte patta panna ning silte laduda.
PS: Ma ei usu, et jure on tunnustatud arst vms, aga mind häirib martini ja skeptik.ee topeltmoraal/topeltstandardid. Teistelt oodatakse faktipõhist ja väga siledat käitumist, aga ise lahmitakse ja segatakse suppi kokku.
Sa vist ei saa aru, et Martini väide käis J.B., mitte “Valgamaalase” kohta ja seega on pretensiooni esitamine J.B. asi.
Leidsin loo 2007. aasta Postimehest:
Hüpno- ja psühhoteraapia kool annab tunnustamata haridust
04.07.2007, Vahur Koorits
Üks lugu ühelt inimeselt, kes on Jure Biechonski õpilastega kokku puutunud:
Miks just Tartu Ülikool? – lugu, mis otsustas saatuse
Veel veidi arutelusid:
Ramo Pener: psühholoogia võlu ja valu
09.07.2007
Ramo Pener, teadusmagister pedagoogikas
Jure Biechonski vastus, mida postimehes ei avaldatud:
Kas psühholoogia on teadus? (vastus artiklile “Psühholoogia võlu ja valu”)
Vaadake kommentaare ka…
Kriku ütles:
Saan absoluutselt hästi aru.
Aga see ei muuda fakti, et see on kollane ja alusetult laimav väide. Loe mu eelmist kommentaari.
See muudab aga arusaamatuks “Valgamaalase” pretensiooni.
Kollasuse ja laimavuse suhtes ei võta ma enne asjaolude selgumist seisukohta.
Martin on võimas mees, kui tahab, muudab loo lugematuks. Tark on ta järelikult ka- valdab eesti keelt. Või ei valda?
“selle asemel piiras toimetus ligipääsu kõikidele kommentaaridele ja samuti uute kommentaaride lisamine.”
jabur. esiteks. kommenteerimise õigus ei ole inimõigus. ei saa siis ei saa. teiseks. miks peaks keegi soovima ajalehes võrguversiooni kommentaari kirjutada. okk, epl.ee on erand.
@toivo: nõus, et kommenteerimine ei ole inimõigus ja ükski leht ei ole kohustatud võimaldama kellelgi kommenteerida. Antud juhul on aga sedasi, et inimestel ju võimaldati kommenteerida, Valgamaalane on liitunud sellise asjaga — Online kommentaaride hea tava lepe, milles väljendatakse sedasi:
Valgamaalane viitas oma vastuses samale leppele, aga näib, et ta ise ei pea iseenda poolt kokku lepitust kinni. Ühest küljes kutsub inimesi kommenteerima ja seegi tegevus sisaldab tööd ja vaeva, inimeste ajalist ja intellektuaalset panust (nõus ka sellega, et mitte alati pole see nii), aga teisest küljest, kui kommentaaride suund näib kulgevat toimetuse arvates mittesobivas suunas, siis ei kustutata mitte üksikud ebasobivad kommentaarid, vaid kogu kommetaarium.
Kusjuures, pean hetkel kirjavahetust JB-ga ja tema stiilist ei kuma küll kuidagimoodi läbi, et tema oleks kommentaaride sulgemise osas toimetusele midagi kostnud. Aga küsin igaks juhuks üle.
Huvitav, kas mõrtsuka kohta mõrtsu või varga kohta varas ütlemine on ka au solvamine?
Jure Biechonski meenutab mulle kangesti Huck Finni loos figureerivaid kuningat ja hertsogi. Leidis väikese süütu riigikese ja muutus pärismaalaste silmis maailmakuulsaks. Aastaid tagasi googeldasin teda, ajendiks tema tollane peamine reklaamlause “rohkem kui 20 riigis tunnustatud…”. Google andis paraku vastuseks vaid eesti- ja venekeelseid lehekülgi (googeldasin välismaal nii et guugel ei saanud mulle ka teps mitte ise mulle sobivaid eestikeelseid lehekülgi anda). Lisaks neile leheküljile sain vaid teada, et tema Sach Internationalil läheb Inglismaal äraütlemata halvasti ja kurjad angelsmannid (kel ka kommunismist pärit rikutus?) ei taha teda kuidagi kohe tunnustada, ta on osalenud mingil indias toimunud new age teraapia seminaril ja kalifornias Primal Therapy (TM) koolis. Primal therapy on ise ka muidugi üks vägev asi, väärt googeldamist…
Kas olen nüüd piisavalt solvanud toda kõrgestisündinud isikut ja saan Martini kõrval ka Tiia Luhti poolt kohtusse kaevat?
toivo ütles:
See võib nii olla küll. Mida see tähendab? See tähendab, et kommenteerimise õigus ei ole võõrandamatu ja riiklikult ning rahvusvaheliselt eriliselt kaitstud õigus. Aga see ei tähenda, et kommenteerimise õigus oleks täiesti väärtusetu ning selle äravõtmine mittemärkimisväärne sündmus. Iseäranis ajakirjanduses kommenteerimise kontekstis.
Martin Vällik ütles:
Ilmselt on tal järgijaid, kes on suuremad katoliiklased kui paavst ise.
Minu teada on JB hüpnoterapeudid üritanud end psühholoogidena kutseregistrisse sisse suruda ja saada oma õppekavade psühholoogilisusele kõikvõimalikke aksepte. Õnnekombel aga on asjaomased ametnikud siiani ikka pöördunud EPL poolt ja saanud sealt ka …no ütleme, et mitte just toetava hinnangu. Et huvihariduse mõttes võivad niplispitsi, joodeldamise ja hüpnoteraapiaga tegeleda kes iganes, aga selle tasemega võiks hüpno puhul asi ka piirduda. Täpsemalt teab öelda EPLi raudvara Maie Kreegipuu (keda ma mälu järgi tsiteerin). Aga surve on jah olnud tugev ja mõju seltskonnal ilmselt suur, sest sinna koolitusse satub oma rahakotti tuulutama ka TÜ psühholoogia bakasid (ilmselt taas üks põhjus massilise kõrghariduse kvaliteedile mõelda).
Mis professoritiitli kasutamisse puutub, siis seda tehakse täna Eestis ikka väga vabalt. Nõnna palju on uksed sulgenud ülikoole-kõrgkoole. Nii mõnelegi sellise sulgunud kooli professorile on tiitel aga nii armas, et kohe kuidagi ei raatsita sellest loobuda.
Tänase päeva seisuga saan öelda, et Jure Biechonski ei olnud oma sõnul see, kes oleks Valgamaalase toimetusel palunud kommentaarid ära peita. Enamgi veel – võib juhtuda, et JB palub toimetusel hoopis need kommentaarid taas avalikuks teha.
Seega mu esialgne arvamus, et just “Jure Biechonski on õrnahingeline terapeut, kes vajab ajalehe Valgamaalane tsensorite erikatset” ei vasta tõele selles osas, et õrnahingelisus antud juhul ei ole omadussõna, millega peaks Jure Biechonskit iseloomustama ja erikaitset sellisel moel ta ei vaja.
Oijahh, nukker mees oled Sa va Skeptik…
Rohkem päikest Su peakohale!
Eesti Psühholoogide Liit, kutsetunnistuse omistamise kord:
http://www.epl.org.ee/files/klps_KA_kord_121109.pdf
Nagu näha, on see igati mõistlik ja üpris karm. Ma tean konreetselt ühte isikut, kellel pole mitte mingit haridust ei meditsiini ega psühholoogia ega psühhiaatria vallas, aga kes nimetab end psühhoterapeudiks ja tegeleb inimeste peal regressioonteraapia löbiviimisega.
Eesti psühholoogide eetilised nõuded:
http://www.epl.org.ee/index.php?page=pohimotted
Nagu nähtub, siis ei pruugi igasuguste holistiliste ja terviklike psühholoogiaerakoolide juhid ja õppejõud neile tingimustele vastata (nt Psühholoog ei kasuta oma töös kontrollimata ja teaduslikult põhjendamata töömeetodeid ega vahendeid).
EPL liikmed:
http://www.epl.org.ee/index.php?page=liikmed
Jah, nimekiri on muljetavaldav. Rahuldusega näen, et presidendiks on minu kunagine õppejõud. Talis Bachmann, Endel Tulving – need nimed peaks midagi ütlema. Iga psühholoog muidugi liitu kuuluma ei pea, aga üks tõsine psühholoog võiks sellises seltskonnas ennast väärikalt tunda küll. Oleks ka võimalus ju riohkem mõjutada süsteemi nii, et see poleks nii kivinenud…
Ma sattusin neid psühholoogia imekoole sirvima, kui uurisin EAS-i kuulsat toetusesaajate nimekirja. Seal oli holistilise teraapia instituut (http://www.holistictherapy.eu/), ja kuidagi jõudsin ka Jure koolini. Õppemaksud on neis kooldies soolased, õppekavad leebelt öeldes kummalised. Loodetavasti oskavad inimesed vahet teha, mis on holistilise psühhoterapeudi ja psühhoterapeudi vahe (vastus – ametlikult tunnustatud atesteering).
Mis aga puudutab diplomit, siis esiteks – kas sa meelega kustutasid maha ainepunktid ja tulemused? Minu diplomiga tulid need küll eesti ja inglise keeles kaasa, sellel aga on need kohad tühjad. Huvitav lugu selle Roehampton Institute’iga – diplomil on selgelt aastaarv – välja antud 1994, allkiri kah. Dokument ise ei näe välja tagantjärgi välja antud õiendina, vaid on vormistatud nagu diplom kunagi. Seega peaks aastaarv olema õige. Minu teada küll pannakse täpne kuupäev (nt Soomes), mitte lihtsalt kuu ja aasta, aga ehk neil uduses Albionis teised tavad. Huvitav on hoopis see, et 1994. aastal kandis see õppeasutus nimetust Roehampton Institute of Higher Education. 2000ndal aastal ühendati ta Surrey University’ga. Ja 2004. aastal sai sellest koolist Roehampton University.
1994 ei saanud paberit välja anda University of Surrey, sest Roehampton Institute ei kuulnud siis selle ülikooli alla. Võiks arvata, et paberit on küsitud aastate 2000 ja 2004 vahel Surreyst. Esimesel lehel on aga hoopis Roehampton University logo – mis loodi 2004. aastal. Selline segadus. Miks? Kooli psühholoogiaosakond näib igati ok.
Ma leidsin kuupäeva ka, vabandust…
Nojah, nüüd ma olen aplausi ära teeninud, sest leidsin, et jah, “hinneteleht” on produtseeritud aastal 2009. Aga diplomil ikkagi nimed ei klapi. Kui see on originaal, peaks seal olema teine nimi. Kui see on õiend, siis peaks seal olema ka selle väljastamise kuupäev ja ikkagi teine nimi (Federal University of Surrey). Variant on see, et University of Surrey tunnistas Roehamptoni teatud erialade õppekavasid juba varem kui 2000ndal (nii oli), ja väljastas ka diplomeid.
Nii et vist tuleb välja, et kui J.B millegi vastu eksib, siis psühholoogide liidu poolt kehtestatud eetilistele tõekspidamistele, need aga talle kui mitteliikmele ei kehti niikuinii. Kas tal ka Eestis psühholoogi või psühhoterapeudi akrediteering on, seda ei tea ma mitte, sest see näib olevat segane valdkond. Kliinilise psühholoogi-psühhoterapeudi, koolipsühholoogi, lapsepsühholoogi ega kohtupsühholoogina teda kutseregistris ei ole, aga nagu ma aru saan, siis paljud praktiseerivad ja psühholoogi haridusega psühholoogid ei ole selles registris.
Ja küll mulle meeldib, kui mu isklikud õpingukaaslased bullshitti reklaamivad…
http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/Raha_ps%C3%BChholoogia_seminar_Tallinnas.aid-1901
Kui keegi viitsib J. B-d guugeldada, siis tuleb sealt tonnide viisi paravärki, sulaselges eesti keeles, ja ei mingeid teadusartikleid.
Mul tuli vahepeal uusi mõtteid. J.B kooli kodulehte ja teda mainivaid allikaid vaadates on näha, et kõlavate tiitlite ja rahvusvahelise haarde taga on esinemised tema enda loodud kooli ja erinevate alternatiiv-intuitiivkoolide üritustel. “Valgamaalase” erinevad artiklid J.B ja Katrin Eimla toimetamistest viivad mind aga hooga tagasi 90ndatesse, kui iga läänepoolne välismaalane oli kindlasti geenius, varustatud eriliste tarkustega ning väärt täielikku ja küsimusteta usaldamist. Mäletan üht artiklit kunagises noorteajakirjas, kus intervjueeriti kedagi USA kodanikku, ja mainiti rõhutatult ära tema tõsine teaduslik kraad, mis loomulikult andis tema sõnadele tohutu kaalu – bakalaureusekraad! Giovanni Sposatot mäletate? Ja siis oli meil üks piimaärimees, kes lausa presidendilt aumärgi sai. Usukuulutajad USA-st ja mujalt käisid koolides lapsi pööramas (ise olen sellisel üritusel olnud, kooli juhtkond käskis kõigil osaleda). Transendentaalne meditatsioon – keegi ei vaevunud uurima, mis on nende gurude taust, kõik tassisid oma viimased veeringud sinna. Igaüks võib tuua kindlasti veel näiteid.
Koolid – tollal tekkis erakoole nagu seeni peale vihma. Ja nad olid loomulikult paremad kui riiklikud koolid. Kõik üritasid oma lapsi sinna saada, või ise sinna pääseda. Neid nimetati kassikoolideks – istus metsas, kännu otsas, kutsus lapsi lugema… Kui suur oli inimeste üllatus, kui nende vaevaga teenitud raha ja kulutatud aeg osutusid väärt olevat üht paberilehte, omahinnaga ca 2 krooni. Lubatud rahvusvahelisest tasemest ja tunnustusest aga ei õhkagi, isegi Eestis ei tunnustatud neid lipakaid. Oli meil siin üks Moskva ülikooli filiaal, ja teisigi. Kas need õppetunnid on meelest läinud, või on rahval raha liiga laialt käes?
Diplomid ja tunnistused – mul on olnud hulk tuttavaid, kes on omandanud keskhariduse paberil. Klassiõde, kelle pea ei töötanud, lasi oma peikal kusagilt keskkooli lõputunnistuse osta. Paar koolivenda niisamuti. Jällegi õndsatel 90ndatel. Samal ajal tekkis meile ka välismaiseid eksperte, kes lehvitasid uhkete diplomitega väljamaa kooldiest, ja ega neid ei söandatud kontrollida. Nagu eespool öeldud – väljamaalane olemine juba iseenesest oli piisav põhjus usaldamiseks. Et aga tegelikult oli diplom võltsitud või kool eksisteeris ainult paberil või oli lihtsalt vilets – see tuli hiljem välja. Seda kajastati korraks ajalehes, mõnel oli piinlik ja siis asi unustati. Aga diplomiveskid jahvatavad tänase päevani ja põhimõtteliselt on võimalik osta mistahes kooli diplomit, küsimus on vaid rahas. Ja koole on maailmas väga palju.
Ma pean normaalseks, et minu hariduse tausta kontrollitakse, kui minuga leping sõlmitakse. Selles suhtes ei tohiks keegi solvuda, see on normaalne ja vajalik protseduur. Imelik on, kui keegi arvab, et nii tähtsas valdkonnas nagu meditsiin või psühholoogia on teatud inimesed väljaspool kriitikat ning kontrolli,…
Teine mõttearendus. Millist haridust ikkagi toetab riik? Kui koolil on riiklik koolitusluba, siis enamiku inimeste jaoks assotsieerub see riikliku tagatisega selle kohta, et tegemist on tõenduspõhise, teaduslikel alustel seisva hariduse jagamisega. Tegelikkuses antakse koolitusluba mistahes koolile või kursusekorraldajale, mis vaevub kokku panema õppekava. Ma võin endale luua nt mulliteraapia kooli, kus õpetatakse ravima stressi ja vabastama loovat alget seebimullide puhumisega. Ma mõtlesin selle juba läbi – seebimull, vesi, vee mälu, pindpinevus, mull kui universumi mudel, loomishetke kogemine…
Ma mõtlesin ka, et kui ma nt tahan registreerida multikultuuri ülikooli, kus õpetatakse Kesk-Ameerika rahvaste kultuure, ning õppekavas oleks selline aine nagu “Maiade ja asteekide rituaalid”, loeng ja praktika, praktika osas harjutused rinnakorvi kiire avamise ja südame väljarebimise harjutamiseks – kas siis tuleks piir vastu?
Biechonski kooli töö tulemusel on meile tekkinud inimesed, kes omal käel oma kodus teevad hüpnoteraapiat. Vt nt seda: http://www.maie.ee/maie_tutvustus.html
Hüpnoosi tänapäeval psühholoogid ja psühhoterapeudid enamasti ei kasuta. Seda tehakse filmides. Üks põhjus on see, et nagu näitavad uuringud, ei ole hüpnoosiseansi ajal patsiendi poolt väljaöeldud mõtted ja mälestused sageli mitte tema mõtted ja mälestused, vaid pigem terapeudi sekkumise tõttu kujunenud pseudomälestused. Üpris drastilisi näiteid võib lugeda nt C. Sagani raamatust “Deemonite käes vaevlev maailm”. Inimese psüühika on sellise suunitlusega – soov meeldida, soov ära teenida tunnustust ja rahulolu paneb inimese oma mälestusi ümber kujundama ning oma hüpnotiseerijale meeldivaid avaldusi tegema. On väga raske viia läbi hüpnoosiseanssi nii, et patsienti ei mõjutata, ütlevad õppinud psühholoogid. Meil aga on nüüd tekkinud hulk inimesi, kes oma korterites hüpnoteraapiat teevad, adumata vastutust, mis neile langeb. Ilmselt ei adu seda ka J.B, sest miks muidu on ta oma tegevuses eksinud iga viimase kui Eesti Psühholoogide Liidu eetikapõhimõtte vastu.
Lisaks on veel Holistilise Terapia Instituut, kus õpetatakse inimesi regressioonteraapiat tegema, st eelmiseid elusid meelde tuletama. Nende üle puudub igasugune kontroll. Mida aga asjatundmatu inimene põhjustab psüühikahäirete alla kannatavale, seda olen ma ise näinud (ja siin ka kunagi kirjutanud).
Me ei saa keelata ära inimestele luua koole oma soovi järgi. See on vabas ühiskonnas võimatu. Aga äkki oleks siiski vajalik teha koolidel vahet. Anda riiklik koolitusluba koolidele ja kusrustele, kus õpetatakse oskusi ja antakse edasi teadmisi, mis põhinevad teaduslikul mõtteviisil, faktidel ja tõenduspõhisusel (nõme lause, aga mõte on ehk arusaadav). Ja anda tegevusluba neile koolidele, mis otseselt kedagi ei kahjusta (ei õpetata inimohverdust), aga millel eelnimetet baasi ei ole.
pikka aega pole lugenud nii asjalikku ja julget kirjutist.
Ja see teema kehtib köigi eluvaldkondade puhul.
koristaja on ju nyyd öueoperaator-krt.muidugi tellin operaatori,siis saan kindla peale oma ala asjatundja.