Kaitse oma tervist — ära lase umbluujutul end mõjutada
Ohte tervisele on mitmesuguseid, mõnda riski saame vältida (nt sööme tasakaalustatud toitu, liigume mõõdukalt, ei liialda alkoholiga jne), mõnda mitte eriti (kaasasündinud geenikombinatsioonid), mõni on silmatorkav või muul moel otseselt meeltega tajutav (roiskunud toit), mõni jälle mitte eriti (radioaktiivne kiirgus). Siis on olemas ka hulk niinimetatud ohte, mida meile üritatakse selgeks teha ja mille eest ka kaitset pakkuda, mis aga lähemal vaatlusel sugugi ohtlikud ei ole ja päästeoperatsioon tähendab inimesele asjatut muretsemist ja väljaminekuid, ohukuulutajale aga sissetulekut kasutu kraami müümise läbi.
Üheks selliseks sagedaseks nn ohuallikaks peetakse raadiokiirgust, mikrolainekiirgust ja muud elektromagnetlainetust, mille sagedus jääb reipalt alla ioniseeriva kiirguse, alla ultraviolettkiirguse, alla nähtava valguse, alla infrapunakiirguse sagedustest. Ioniseeriv kiirgus on organismidele ohtlik, kuna see kahjustab kudesid, muteerib DNA-d ja sedakaudu võib põhjustada vähktõbe. Ka ultraviolettkiirguse, mida üldiselt ei liigitata ioniseeriva kiirguse alla (alfa-, beeta-, gamma-, röntgenkiirgus, neutronite voog), nahavähki tekitavat mõju on meile teadlaste ja arstide poolt selgitatud ja kutsutud inimesi üles ettevaatlikusele seoses päevitamisega.
Kiirgus on valdavalt nähtamatu, välja arvatud kitsas riba lainepikkuste vahemikus 400-700 nanomeetrit (sagedusega suurusjärgus 500 THz) ja mida nimetatakse nähtavaks valguseks. Nähtav valgus suudab ioniseerida (molekulidelt elektrone lahti rebida) suhteliselt väheseid aineid ja suurt terviseriski see ei kujuta. Madalama sagedusega (pikema lainepikkusega) kiirgused on vastavalt Plancki valemile E=hf (E – energia, h – Plancki konstant, f – sagedus) ka madalama energiaga, seega molekule ioniseerida või lausa lõhkuda sellisel kiirgusel ei õnnestu. Küll aga on nt mikrolainekiirgusel soojendav efekt ja seda kasutatakse edukalt kodumajapidamises mikrolaineahjudes, mille võimsus on suurusjärgus 1000 W. Soojendav efekt on ka raadiolainetel, nad kuumutavad ka su betoonmaja metallsarrust ja kahvlit su käes, kuid see efekt on siiski nii väike, et muud soojusnähtused (soojusjuhtivus sarrus-betoon-välisõhk) neutraliseerivad selle soojenemise, mille raadiolained esile on kutsunud.
Veel on kiirguse puhul hea silmas pidada, et selle tugevus ruumis kahaneb pöördvõrdeliselt kauguse ruuduga ehk kui mobiil asetada endast 1 meetri asemel 2 meetri kaugusele, siis mõõdetav kiirgus on 4 korda nõrgem.
Pikk sissejuhatus on selleks, et püüda luua mingi taust nendele tegelastele, kes väidavad, et kiirgus (nende puhul siis mitteioniseeriv kiirgus allpool nähtavat valguse sagedust) on ohtlik ja selle vastu peab end aktiivselt kaitsma. Teadmine, et meid ümbritsevad mitmesugused kiirgurid — mobiilimastid, mobiiltelefonid, wifi levialad, kineskoopteleviisorid, kõrgepingeliinid, elektrijuhtmed seina sees (isegi radiaator ja triikraud kiiritavad!), võib mõnele inimesele stressiallikas olla ja vähene arusaamine elektromagnetlainetusest võimaldab neile müüa mitmesuguseid kaitsevahendeid, mis väidetavalt blokeerivad väidetavalt kahjuliku kiirguse ja mis veel parem — lausa muundab kahjuliku kiirguse tervendavaks kiirguseks.
Tõepoolest — kaitse oma tervist ja ära usu udujuttu! Liigne ja pidev stress ei ole arstide sõnul tervisele hea.
Ahjaa, internetis on olemas ka selline koduleht nagu blog.kaitseomatervist.com, mille moto on “Kogu Informatsioon Elektromagnetkiirgustest ja Elektromagnetväljadest” ehk siis lugusid kurjadest lainetest ja nende eest pääsemise võimalustest.
Müüdid jutustavad ikka sellest, et kusagil kaugel on Väga Targad Inimesed, targemad kui meie siin. Lisaks laialt levinud uusmütoloogiale, et palju uut sorti tarkust on pärit idamaadest, on levimas ka müüt, et Nõukogude Liidu kinnistes tingimustes arendati imepäraseid teadmisi, mida läänemaailm nüüd pisitasa avastamas on. Nõukogude militaar- ja kosmosetehnoloogia on jõudmas tavatarbijani ning edumeelsemad uue ilma loojad kasutavad seda kõike. Sööge savi, mis väidetavalt päästis ukrainlased Tšernobõli järel veelgi hullemast.
Kas seda teadsite, et millimeeterlained on hoopis kehale kasulikud? Nüüd saad end vastava Vene päritolu Novacorp MMBT apraraadiga ise ravitseda (seal on veel hulganisti väga erinevaid diagnostika- ja teraapia-aparaate, mis meil klassifitseeruksid ilmselt ‘ohututeks elektriseadmeteks’). Ja meie kohalik mees Valeri Aljas on leiutanud viisi, kuidas ohtlikud mobiilikiired muundada kasulikeks millimeeterlaineteks Micro Fa kiibi abil ja see lausa vähendab vähi tekke riski.
Elektroonikaseadmed on vastupäeva pöörleva energeetikaga ja levitavad detsimeetersagedusel laineid, mis kahjustavad elusorganisme. Sellega tihedalt kokku puutudes pidurdub parempoolne pöörlemine rakutasandil – millele keha reageerib nt peavalu, kiire väsimise ja unetusega. Nõrgeneb immuunsüsteem ja inimene on tihti haige.
Ei, ärge uskuge ühtegi nende väidet, sest ainus reaalne asi, mis nendega suhtlemisel tõeks võib saada, on raha vahetumine kauba vastu, mis ei tööta ega toimi. Need asjad “kaitsevad” inimest väljamõeldud ohu eest väljamõeldud viisil. Kui inimesed rakendaksid oma tühitoodetele kulutatud vaimuenergia ja loomingulise potentsiaali tõeliste inimesi aitavate asjade peale, siis ilmselt oleks nii mõnigi päris häda juba päriselt toimiva lahenduse leidnud.
Paistab, et Peeter Liiv usub ka seda kõike, sest ka tema on sellesisulisi reklaamtekste oma kirjalistide vahendusel edastanud.
(Jutt on inspireeritud paari skeptik-ee lugeja poolt saadetud e-kirjast.)
Veel sarnasel teemal skeptik.ee lehel:
Mina hoiduks nii tugevatest väljaütlemistest mobiiltelefonide ohutuse teemal. Meie põlvkond on neid ainult umbes 10 aastat kasutanud, nüüd sirguv põlvkond on see, kes kasutab 50 aastat ja rohkem, kui midagi uut ei leiutata. Kindlasti kohe ja kiiresti nad midagi ei tee, seda on näha.
Samas Eesti onkoloogid väidavad, et empiiriliselt paistab olevat seos mobiiltelefoni kasutamise ja üliagressiivse ajukasvaja – multiformse glioblastoomi vahel. Nimetatud kasvaja on väga haruldane, meil u. 20 juhtu, seega statistiliselt ei ole midagi tõestatud, aga see haigus paistab esinevat rohkem inimestel kes palju mobiili kasutavad ja just sellel poolel ajus, kus kasutatakse. Kui seos on, siis tõenäoliselt ilmneb see aastakümnetepikkuse kasutamisega.
Erinevad õhumüüjad väidavad et kõik on ohtlik ning et haigus luurab igal sammul, aga skeptik.ee samas kaldub vastaspoolsesse – ülehindab kõige ohutust. 100 aastat tagasi soovitati ka vastavastatud röntgenkiirgust habeme ajamiseks, naljapiltide tegemiseks ja kingade proovimiseks, enam mitte. Röntgenkiirguse ohtlikkuse kontseptsioon on samuti vaid umbes 40-50 aastat vana.
Ootame ja vaatame. Mina praegu ei kaldu väga kummalegi poole – kas mobiiltelefonid on tõesti aastakümnetepikkusel kasutamisel täiesti ohutud (ikkagi u. 2W mikrolaineahi) või pikema aja jooksul ilmnevad siiski mingid seosed haigustega -eks näis.
@ cyrix
Kirjatükist ei selgugi, et mobiil oleks 100% ohutu.
Saidki eesmärgist valesti aru. Antud artikli siht oli see, et inimesed ei langeks igasuguste vidinate ja pettuste ohvriteks nagu just see sama mobiili kleebitav plastiktükk. Loomulikult toimub elektromagnetlaine sumbumine mateerias. See kiirgus muutub soojusenergiaks, kus siis raadiolaine kadu antud vidina tõttu on umbkaudu 1-4%, mis ei oma mitte mingisugust efekti.
Kuid kaasa käiv reklaamjutt on eksitav ja mida ütleb reklaamiseadus selle kohta?
Näide:
Elektroonikaseadmed on vastupäeva pöörleva energeetikaga ja levitavad detsimeetersagedusel laineid, mis kahjustavad elusorganisme.
Mis asi on vastupäeva pöörlev ebnergeetika (töötleva majanduse haru, mis tegeleb energoressurside kaevandamisega)?
Samas seda kurja detsimeeterssagedus ehk UHF kasutatakse tegelikult täiesti ametlikulty taastusravis.
http://8704673.la02.neti.ee/index.php?page=168&
Kui oled kergelt paranoiline nagu mina siis kõne alustudes hoia telefoni peast eemal ja ole heas levis, muidu kiirgab antenn rohkem, et levis olla. Võid ise kuskil 50 krroonise eelarvega teha vidina millega antenni kiirgust mõõta (muidugi eeldab see multimeetri või lihtsa voltmeetri olemasolu). Vajad 4 dioodi, kaks keraamilist kondekat ja kahte elektrolüüt kondekat ja võid neid telefoni antennist väljuvaid millivolte püüda ning arvutusi teha. Smas veel eksperimenteerida selle imevidinaga.
Mobiilide võimsusest ja kiirgusest.
http://en.wikipedia.org/wiki/Mobile_phone_radiation_and_health
Kuid pea padjal magades soojenab ka pea see külg mis toetub padjale.
eile oli mingis uudistesaates (reporter?) lõik kaitseväe rahastatud uuringutest, millest üks kujutas endast musta riiet, millesse mässitud telefonist enam mingit kiirgust ei lähtu. äkki saaks sellele kraamile küüned taha ja hakkaks müüma sellest valmistatud kotikesi (vastavalt sihtgruppidele näiteks hello kitty või metsatölli sümboolikaga), kuhu ühiskonna see osa, kes moblasid keskmisestrohkem kardavad, oma taskutelefoni peita saaks? erinevalt uhhuu-kleepusudega oleks tegu igati toimiva kaubaga ehkki sel oleks muidugi oma miinused. näiteks tuleb telefon helistamiseks kotikesest välja võtta. aga samas võiks eriti kergeusklikule sihtgrupile müüa ka vaid sellest riidest lapikesi, mille saaks telefonile kleepida.
Mitte et ma tahaksin ideid anda, aga sellest riidest pesu läheks arvatavasti kaubaks küll. Ja vähemasti esialgu ei tule mulle küll ühtegi mõtet pähe, mida see paha teeks. Seega muidugi ka mitte head.
tq ütles:
eriti mütsikesed. ikka oluliselt mugavamad, vastupidavamad ja silmatorkamatumad kui needsamused fooliumist voolitud.
lisaks võiks mõtelda ka sellistele toodetele nagu stepslikate nullimaks seinakontakti kaudu kiiritavate naabrite püüdlusi, kardinad/tapeet (toas ju mütsiga ei käida!) ja palju muid innovaatilisi ideid.
Ja millised kardinad veel sellest kangast saaks! Ja voodipesu. Ning eriti paranoilistele veel kangastapeet.
Martin Vällik ütles:
Hmm…huvitav, kas sellest tehtud voodipesu neutraliseeriks ka Hartmanni võrgustiku mõju? Siis ei oleks mõni tuhat krooni sellele sugugi kahjulik kulutada, ikkagi oma tervise heaks jne… Äriidee?
Kardinad ja tapeet oleks lahe mõte küll, siis saaks neid vastikuid mobiilioperaatoreid kiruda, et miks ometigi levi ei ole!
Ütle veel, et kaitseministeeriumi innovatsioonirahad on kehvasti kulutatud. Kõik läheb asja ette.
cyrix ütles:
Kas saan õieti aru, et tegemist on lihtsalt esmase tähelepaneku, mitte uurimusega? See tekitab mul küsimuse, kuidas mobiili kasutamise ohtrust hinnata. Me kõik kasutame seda taskutonti enam-vähem pidevalt; raske on ette kujutada viisi isiku mobiilikasutuse mõõtmiseks, mis poleks tõeliselt põhjalik uuring. Tuleb arsti juurde ajukasvajaga (põiepõletikuga, sapikiviga, nohuga) inimene ja arst küsib: “Kas kasutate mobiiltelefoni palju?”…
See öeldud, mul on ka selline mulje jäänud, et mobiiltelefoni võimalik kahjulikkus vajab jätkuvaid uuringuid, mitte deklaratsioone ühes või teises suunas.
… ütles:
Kui selguks, oleks kirjatükk jama. On päris mitu telefonist lähtuda võivat ohtu.
Esiteks võib telefon häirida autojuhi tegevust ning kaasa tuua liiklusõnnetuse.
Teiseks võib mobiiltelefon kõrghoone aknapesija taskust välja pudenedes kellelegi muhu pähe kukkuda. Traadiga telefonist säärast õnnetust juba karta ei ole.
Ja kolmandaks võib kuri terrorist mobiiltelefoni kasutada lõhkeseadeldise kaugjuhtimismehhanismina. See on lausa surmavalt kardetav risk.
cyrix ütles:
Tõsi ka, et väidavad? Ja, et tegemist ei ole linnalegendiga nagu lugu sellest, et “Eesti arstid oma lapsi ei vaktsineeri”?
dig kohe peab selle järele küsima, sest tegelkult ei ole Eesti onkoloogidel nende igapäevatöös ju kuskilt sihukest empiirilist seost näha. Neil ei ole andmeid patsientide telefonikasutustavade kohta ja neil ei ole noid andmeid ka kuskilt võtta. Kui nad tagantjärele patsientidelt küsiksid “Kas mobiiltelefoni kasutate?”, ähvardaks neid confirmation bias — patsientide oma. Ja kui nad oma kahtekümmet patsienti hakkaksid jagama kahte rühma — ühes telefonikasutajatest patsiendid ja teises telefoni mittekasutajatest mitte-patsiendid, jõuaksid nad paradoksi ette: miks need mittepatsiendid nende ravile tulid?
@dig:
Jah, dig, väidavad. Allikaks isiklik otsene kommunikatsioon. Väitjaks üks kiiritusravi osas eesti pädevamaid inimesi, ilmselt. Pööritasin ka ise natuke silmi, kui kuulsin. Asi vajab küll täpsemalt uurimist, aga kõik meditsiinilises teadusuuringud algavadki sellest, et kellelegi tekib millegi jälgimisel mingi hüpotees, millel on ka võimalik usutav patofüsioloogiline selgitus ja siis tehakse uuring.
Probleem hetkel ka veel selles, et kasvajad on vanema ea haigus, mis vajavad mõnikord soodustava teguri mitmekümneaastast mõjumist, et protsess kulgema hakkaks. Mobiiltelefonid ei ole veel nii vana (soodustav?) tegur.
Ma ei väida mingil juhul et mõni onkoloog oleks öelnud, või ka et ise arvaksin, et mobiiltelefonid kasvajaid tekitavad. Samas dig tõi välja mobiiltelefonidega seotud ohud pisut iroonilises võtmes – jättes kiirguse üldse välja – mida tahan öelda, on et vara on väita, et mobiiltelefoni KIIRGUS on OHUTU.
P.S. Hetkel on üsna hästi näidatud mobiiltelefoni kahjulkku mõju tervisele, mis küll ei seondu kiirgusega – mobiiltelefoni pikast hoidmisest kõrvaääres võib tekkida käe pidevast kõverdusest küünarluunärvi pitsumine ja kubitaaltunneli sündroom. Sama võib küll ka tavalise telefoni toru põhjustada.
Kas kõigil elektromagnetlainetel ei ole?
Ingimar küsis:
Iga inimese kohta on EMT-s vist lausa sekundi täpsusega teada, kui palju ta mobiiltelefoni kasutab.
Mobiiltelefon ei ole siiski 2 W-ne “mikrolaineahi”. Vee molekulide soojendamine toimub mikrolaineahjus sagedusel 2,45 GHz. GSM toimib sagedustel 900 või 1800 MHz, esimesel on MAKSIMAALNE saatja võimsus kuni 2W ja teisel 1W. Tegelikkuses, kui levi on hea, on võimsus kordi väiksem. Peale selle on GSM-s telefon saatvas režiimis põhimõtteliselt vaid 1/8 ajast. (lugegem Wikipediat jt lehti)
See, kui palju elektromagnetkiigust mingis materjalis soojuseks muundub, sõltub väga palju sagedusest. Nähtav valgus ei läbi inimest, nt 100 kHz aga küll. See imepisike osa kiirgusest, mis meis siiske neeldub, vaid see saab midagi soojendada.
Teatud küstitavusei tekitab minus see, kas me peame muretsema vaid soojusliku mõju pärast?
Kriku ütles:
Okei, aga seda nad esimesele ettejuhtuvale küsijale küll öelda ei tohi.
Küll aga inimesele, keda ta tervis murelikuks teeb, endale. Millest IMHO piisab. Suurem osa elustiili käistlevaid uuringuid toetub ju self-reporting‘ule.
Oo jaa, nagu analoogarvutid, mida nt kosmoselaev Saljut kasutas tänavu oktoobrini :)))
(sry, Sojuz)
http://www.parnupostimees.ee/?id=336050
Auväärt füüsikaõpetaja tegeleb pensionipõlves umbluumeeste uurimisega (keegi Duff Newton, keegi Weiss ja muidugi Chopra). Kuidagi on artiklisse ära eksinud ka Endel Tulving.
Vabandan eksitava info edastamise pärast.
Ilmselt võtab mees siiski mainitud umbluuautoreid humoorika vahepalana, kirjutades:
“Siinkirjutaja maailmapildis ei ole need raamatud küll suutnud korrektiive teha ega midagi tõestanud, ainult vaatevälja veidi laiendanud. Seda soovitan teistelegi.”
Tundub, et teaduslik maailmapilt on tal ikkagi valdav.
Siin on veel üks vahva vidin, mis kindlasti kasulik lastele jõuluks kinkida – saavad tuleval poolaastal kekas paremaid hindeid. Power Balance käevõru, nanokristallripatsi sugulane.
http://espn.go.com/video/clip?id=5699811
Nagu nanokristallripatsit, reklaamivad sedagi ühiskonna teravaimad pliiatsid – sportlased ja lauljad… ;) Ei, tegelikult ma sellist üldistust ei tee, aga kuidagi silmatorkavalt lihtsameelsed ja usaldavad on nad küll.
Soomlased hakkavad siin just jutuks olnud mobiiltelefoni kiirguse ohutust suurelt testima
Kera ruumala peaks võrduma 4/3 pi r^3, ehk siis mobiili viimisel meetri kauguselt kahe meetri kaugusele nõrgeneb selle signaal 2^3 = 8 korda. Jutus oli aps, et tegu on ruutfunktsiooniga.
Artur ütles:
Ega ikka mitte. Mobiil ei aja välja kiirgust nagu mahtu, vaid, ütleme, nagu laineid. Sama energia langeb kaks korda kaugemalt neli korda suurema pinna peale (vrd kaks kontsentrilist kera, ühe raadius 1 m, teisel 2 m). Sama nagu valgustusega.
Artur ütles:
See on jama.
Kui meil on punane kivi, mis kiirgab igas lühikeses ajavahemikus laiali tuhat alfaosakest või gammakvanti, siis mingisugusel ajahetkel on need tollest kivist meetri kaugusel ja paiknevad laiali mööda õhukest sfääri raadiusega üks meeter. Mingisugusel teisel ajahetkel on needsamad osakesed või kvandid tollest kivist kahe meetri kaugusel ja paiknevad laiali mööda õhukest sfääri, mille raadius on nüüd kaks korda suurem ja pindala seega neli korda suurem. Kuna osakeste või kvantide arv on sama, on teisel juhul osakesi või kvante sfääri pinnaühikul neli korda vähem, mitte kaheksa korda vähem. Muidu peaks muist osakesi või kvante kuhugi ära kaduma, aga see ajaks termodünaamikat tundvad füüsikud väegadi kurjaks.
http://ohtuleht.ee/429377
Maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO) tunnistas eile ametlikult, et liigne mobiiltelefoni kasutamine võib tuua haigestumise pahaloomulistesse kasvajatesse;
Mai viimasel nädalal kohtus Prantsusmaal Lyonis WHO rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri (IARC) töögrupp, et hinnata elektromagnetilise välja võimalikku vähkitekitavat mõju. Teadlased keskendusidki just mobiilide, mikrolaine- ja radarikiirguse mõju hindamisele inimorganismile.
Lyonis kohtunud töögrupp jõudis järeldusele, et piiratud tõendusmaterjal, mida siiski järjest juurde tuleb, on piisavalt tugev, et lülitada mobiilide tekitatud väli klassifikatsiooni 2B. Seal seisavad kirjas inimesele tõenäoliselt vähiriski kujutavad mõjurid. Selles nimekirjas on ained ja ohud, mille osas on olemas piiratud tõendid nende vähkitekitavast mõjust.
Üldiselt võin üleoleva ja ülbe suhtumisega skeptikutele öelda oma isiklikust kogemusest,et elektro- magnetväli hävitab organismi. Olen pikalt depressiooni põdenud mistõttu organismi immuun on nõrgenenud ja EMV hävitavat mõju organismile füüsiliselt regulaarselt tunda saanud!. 1. laptopiga üle poole tunni tööd teha ei saa,hakkab halb (kerge iiveldus,neerud hakkavad valutama,kurk kipitama,nägu õhetama jne.) samas desktopiga ei ole sellist probleemi. Uurisin asja tuntud TTÜ füüsikult ja tuli välja,et läpakas eraldab 10x suuremat kiirgust kui desktop (tõestatud)!!!
2.Moblaga üle paari minuti rääkida ei saa-sama probleem,ei aita ka kaitsev kleeps-(tõestatud).3. Wifi-s olemine on välistatud max 20min. ja hakkab kehv-taastun terve järmine päev (tõestatud)!!!
Wifi leviga kohvikud jm. piirkonnad minu jaoks out! Olen kui elav dosimeeter. Nii,et ,kes ise pole omal nahal füüsiliselt erinevate kiirguste laastavat toimet organismile kogenud ei ole, hoidku mokk maas!!!
Iseasi on see ,kas reklaamitavad EMV eest kaitsvad imevärvid ja kiled ka seda väärt on!See juba teine teema!
Nii,et suhtuge asja tõsiselt.Ükski ennetav abinõu ei ole liiast!!
EMV ohver ütles:
tuntud? kui nagunii tuntud, siis võiks ju ka nime ära märkida.
EMV ohver ütles:
kui tõestatud, siis võiks ju ka viidata tõestusmaterjalile
EMV ohver ütles:
küllap oled siis nõus skeptiku testiga? tõestad ilusasti ära, kas tunned konkreetses ruumis ära, millal wifi töötab või mitte ja võid auhinnaraha oma elamise fooliumiga vooderdamisse investeerida.
EMV ohver ütles:
just! eriti kui selle eest mõnuga pappi kasseeritakse :-)
@Jason:
võid auhinnaraha oma elamise fooliumiga vooderdamisse investeerida.
Skeptiku Facebooki lehel väidab Martin hoopis, et fooliumist tuleb hästi kaugele hoida! Irw, irw, irw!
Ma saan aru, et ACTA ja Ansip ja seemned ja tinapaberist müts ja meeleavaldus laupäeval, aga kas selle alumiiniumist hõbepaberiga (heal lapsel mitu nime, eksole) ka mingit teadust on tehtud? Selgub, et on ikka ja selgus hirmutav tõsiasi –
tinafooliumist kiiver hoopis võimendab teatud raadiosagedusi ja just neid sagedusi, mis USAs on reserveeritud valitsussidele (1,2-1,4 GHz) ning mis kuuluvad rahv…usvahelistele sidefirmadele (2,6 GHz), seega just neid mõjuagente, mille eest tahetakse end varjestada (lisaks muidugi tulnukate invasioon ajju).
Järeldus: alumiiniumfooliumist “kaitsemütsi” kasutamise kampaania algatasid valitsused (Ansip!!) ja rahvusvahelised korporatsioonid, et pääseda paremini mõjutama inimeste ajusid. Me vajame paremat kaitset.
Homseni!
/kiiver pähe/Vaata veel
http://web.archive.org/web/20100708230258/http://people.csail.mit.edu/rahimi/helmet/
web.archive.org
O cookievaba Kameelion ütles:
aga skeptikute väidetest tuleb ju omakorda kaugele eemale hoida. nii, et milles probleem?
Ei maksa narrida neid, kes usuvad, et neil WiFi-marsruuterist või mobiiltelefonist paha hakkab. Teadlased Mainzi Gutenbergi-nimelisest ülikoolist mõõtsid simuleeritud “elektrosudu” sümptomeid inimestel, kellele oli eelnevalt näidatud ebateadussaadet EM-kiirguse ohtudest, ja järeldasid, et tervisele ei avalda mõju mitte elektromagnetväljad, vaid vastutsutundetust sensatsioonilisest meediakajastusest johtuv notseeboefekt. (Allikas: MedicalXpress.com)