Toitumisterapeudid annavad ohtlikke nõuandeid
Suurbritannias ilmub 1957. aastast tarbijate huve kaitsev ajakiri Which?. Nad testivad tooteid ja teenuseid, annavad erapooletut nõu. 2012. aasta veebruarinumbris ilmus uurimuslik lugu (pdf) end toitumisterapeutideks nimetavate inimeste teenuste ja nõuannete kohta. Lühikokkuvõte on pealkirjas ära öeldud – toitumisterapeudid annavad ohtlikke tervisealaseid nõuandeid, lisaks kasutavad nad pseudoteaduslikke diagnoosimeetodeid (nt iridoloogia ehk silmaiirise uurimine), mittevalideeritud teste (nt juuste mineraalide analüüs), soovitavad kalleid ja mittevajalikke toidulisandeid.
Hindamine oli korraldatud sedasi, et ajakiri saatis viis uurijat kokku 14 toitumisterapeudi juurde, neist ühte külastas kaks uurijat, kokku seega 15 külastust. Iga külaskäigu heli salvestati, kirjutati välja ning anti ekspertide paneelile hindamiseks. Ekspertideks olid dietoloog, farmakoloogia professor ja üldarst. Toitumisterapeutide teksti hinnati mitmest kriteeriumist lähtudes: toitumisalased nõuanded, meditsiinialased teadmised, kas inimese tervisehädad said tuvastatud, kas inimesele soovitati pöörduda oma perearsti (Inglismaal GP – General Practitioner) poole.
Näiteks soovitas üks terapeut teatud tüüpi rinnakasvajaga (DCIS) inimesel viivitada onkoloogi poolt määratud raviskeemiga ning võtta ette kolme- kuni kuuekuune suhkruvaba dieediskeem, kuna “vähk elab suhkrust” ning “kui me vähile suhkrut ei anna, siis on paremad eeldused, et vähk kaoks”. Kui uurija küsis, et kas kasvaja võiks selle aja jooksul edasi areneda, ütles terapeut, et see on “õnnemäng”.
Ekspertide paneeli liige dr Margaret McCartney ütles, et kui kasvaja ravimine oleks nii lihtne nagu terapeut ette kujutab, kasutataks seda meetodit laialdaselt. Aga selline soovitus terapeudilt on äärmiselt vastutustundetu, lisas dr McCartney. See külaskäik sai hindeks “ohtlik möödalaskmine”.
Hinde “ohtlik möödalaskmine” said ka kaks teist külastust, kus patsiendid kirjeldasid tõsist väsimust, seletamatut kaalu langust ja muud vastavat. Terapeudil jäi märkamata, et sellised sümptomid võivad olla signaaliks tõsistele põhjustele – rauavaegusaneemiale, II tüübi diabeedile, kilpnäärme alatalitusele või kolorektaalvähile.
Vastupidi ekspertide ootustele ei soovitanud enamus terapeute pöörduda oma tervisehädadega arsti poole, et meditsiinieksperdid hädade põhjused välja uuriksid. Üks terapeut ütles uurijale, et kui tal terapeudi raviplaani täitmise jooksul halb hakkab, siis tähendab see, et teraapia toimib ja arsti poole pole vaja pöörduda, kuna too ei taipaks niikuinii, mis tegelikult toimub. Sama terapeut soovitas kliendil kuueks nädalaks oma dieedist punane liha välja jätta, samas selgitamata, miks, ning aru andmata, et kliendi väsimus võiks olla põhjustatud rauavaegusaneemiast, mille põhjuseks võib just olla puudulik lihatoodete tarbimine.
Kaks terapeuti diagnoosisid probleemi neerupealistega, kuigi ühtki sellise häire diagnoosimiseks vajalikku vereproovi ei tehtud. Üks terapeut määras külastajale kilpnäärmele mõeldud toidulisandeid, kuigi polnud ühtki tõendit, et kilpnäärme talitusega mingi probleem oleks olnud.
Uurijale, kes väitis endal olevat probleeme viljastumisega, diagnoositi iridoloogia (libameetod, mille käigus uuritakse inimese silmaiirist) põhjal “sisikonna mürgisus” ja “nahkjas soolikas” – mõlemad mõttetud mõisted – ning soovitati loobuda piima- ja jahutoodetest, kuna need polevat toitvad. Veel sai uurija teada, et kui ta teraapia käigus end halvasti hakkab tundma, siis on see suurepärane, kuna keha läbib “tervenemiskriisi” (samuti sisutu mõiste).
David Colquhoun, üks ekspertide paneeli liige, ütles, et toitumisteraapia valdkond on pungil mitmesuguseid tõendamata teste, mis on mõeldud pigem edendama müügiprotsessi kui tuvastama tõelisi toitainete puudujääke. Üks terapeut pakkus uurijale 312 naela (375 €) maksvat testpaneeli, mille abil saaks täpsustada, kas ja milliseid vitamiine ning mineraalaineid patsient peaks võtma hakkama. Esiteks ei olnud ekspertide paneel kindel, et need testid toimiksid, teiseks ei ole need seda raha väärt, kuna oma perearsti juures saab selliseid teste teha tasuta. Kogunisti 12 külastuse käigus 15-st kirjutasid terapeudid uurijatele välja toidulisandeid, mis maksaksid kuni 70 naela (84€) kuus.
Terapeutide arusaam ja teadmised inimkeha bioloogiast, vitamiinidest, mineraalainetest oli samuti kehvapoolne. Näiteks teatas üks terapeut, et kehakaalul ei ole II tüübi diabeediga midagi pistmist, teine teadis öelda, et alkohol ei ole rinnavähi puhul riskiteguriks. Peamised toiduained, mida soovitati oma toiduvalikust välja jätta, olid ennustatavalt nisu, piimatooted ja suhkur, kuigi on teada, et kui inimesel pole just nisu ja piimatoodete suhtes toidutalumatust, siis pole sellest ärajätmisest mingit kasu, vaid pigem isegi kahju, kuna võib pikema aja jooksul viia vitamiinide ja mineraalainete puudulikkuseni.
15 külastuse kokkuvõtteks hinnati, et 6 olid ohtlikud läbikukkumised (jäeti tähelepanuta ohumärgid, ei suunatud arsti poole), 8 läbikukkumised ja vaid üks piiripealne õnnestumine (üldised toitumissoovitused, liikumissoovitus, soovitus informeerida arsti, et käidi toitumisterapeudi konsultatsioonil).
Seos Eestiga? End toitumisterapeutideks nimetavaid inimesi on ka Eestisse sugenenud ja peavoolumeedia laseb hea meelega neil endale reklaami teha. Näiteks Annely Soots ja Sirli Kivisaar erinevates Postimehe lisalehtedes. Kohalikel toitumisterapeutidel on oma assotsiatsioon ning ka koolituskava, mis üritab omasuguseid juurde toota.
Olgem siis tähelepanelikud, kui toitumisalast nõuannet vaja läheb, et ei satuks selliste juurde, kel arusaam inimkeha toimimisest on “alternatiivne”, umbusk arstide suhtes, igast varrukast, hõlmast ja taskust totsikud välja punnitavad ning kes kahtlase väärtusega kalleid teste pakuvad.
Loe veel:
- Are Nutritional Therapists Gambling With Your Health? Ajakiri Which? (pdf)
- Which? magazine: “…high street nutritional therapists are a waste of money”, David Colquhoun
- Which? Uncovers Dangerous Advice from Nutritionists. Quackometer.net
Lugu jätkub:
Kas on tehtud uuringud Eesti toitusimisterapeutide kohta nagu ülal toodud artiklites?
Kas on olemas inimesed kes käis nende juurde ja lihtsalt kaotas oma raha kallima toidulisandite ostmas (tervis ei paranenud)?
Kas tervislik toitumine on “alternatiivne”?
Kas teadlased teavad väga hästi kõik protsesse mis kehas toimuvad?
Minu kokkupuude Eesti toitumisnõustajatega on olnud positiivne ja olen saanud ka kaua oodatud ja loodetud abi. Meie tänapäeva inimeste toitumisharjumused on tegelikult päris paljude haiguste põhjuseks ja kahjuks olen kogenud näiteks meie perearstide seas väga suurt teadmatust selles valdkonnas. Toitumisterapeudid on spetsialistid toitumisvaldkonnas, kellest kogenumad on käinud ja käivad end pidevalt täiendamas ka välismaal ja on üldiselt ikkagi teadjad antud valdkonnas.
Ma ei jaga sinu pahameelt meie kohalike toitumisterapeutide suhtes. Neil on olemas vastava ala haridus ja nad ei ole mingid soolapuhujad. Kusjuures Annely Soots omab minu mäletamist mööda ka meditsiiniharidust.
Ja kui rääkida rahalisest poolest, siis tõesti on antud teenused kahjuks üsna kallid, kuid kui vaevled tervisehädade küüsis ja nö tavaarstid on täiesti teovõimetud, siis oled nõus ka maksma uuringute eest, mida kahjuks Eestis ei ole võimalik teha või siis ei ole need lihtsalt läbi Haigekassa ja nö tasuta meile kättesaadavad (näiteks toidutalumatuse testid).
Kahju, et tuleb maksta sageli suuri summasid, et leida haiguse põhjust ja saada ravi. Kuid siiski on väga hea, et meil leidub siin pisikeses Eestis inimesi, kes tegelevad sellise valdkonnaga ning kelle kaudu on võimalik saata oma proove välismaale. Sest kui Eestis puuduvate teenuste tõttu tekib selline vajadus, siis on see ju siiski igati mugavam kui minna ise seetõttu teise riiki, et seal proove anda.
Kuid loomulikult tuleks olla inimestel tähelepanelik nagu on teksti viimases lõigus räägitud. Mingi suvalise kuulutuse peale kuskil teadetetahvlil ei tasu loomulikult reageerida. Kui vajate tõesti abi, siis tuleb pöörduda diplomit omavate toitumisnõustajate- ja terapeutide poole, kellel on vastavad teadmised.
Kristel ütles:
Maksin ka kunagi Levini firmale ROLE selliste testide eest päris kopsaka summa. Skeptik.ee lehele sattusin märksa hiljem, muidu poleks maksnud. Need näitavad nimelt aiateibaid.
Nukrad lood. Mulle on räägitud, et Adik Levin, kes oli varem lastearst, ravis mind kunagi terveks raskest haigusest (ise olin nii väike, et ei mäleta sellest midagi). Nüüd aga, näe, teenib elatist hanitamisega. Meditsiiniharidus pole paraku garantii lohkutõmbamise eest.
Kristel ütles:
Toitumisnõustajaks või toitumisterapeudiks võib Eestis ennast nimetada igaüks, sama kehtib (kahjuks) ka mujal maailmas. “Diplom” on üldiselt pärit mõnest kassiülikoolist. Vt nutritionist, nutritional therapist kohta UKs, Kanadas, USAs etc. Annely Sootsi firma müüdavad analüüsid ei ole rohkem valideeritud ega asjalikumad kui Levini poolt pakutavad, mõlemad näitavad aiateibaid.
Lohkutõmbamise eest ei anna miski täielikku garantiid… mitte mingis valdkonnas. Siin pole mõtet rohkem peatuda.
Levini poolt pakutavad testid siiski tunduvad kahtlasemad kui Cytotoxic test, millega ise olen kokku puutunud. Kuid eks igaüks leiab oma või siis veel parem, kui üldse vajadust pole neid teenuseid kasutada. Kuid kui tekib vajadus, siis mina soovitaksin küll pigem natuke maksta ning see vereproov anda, kui jääda üldse ilma vastusteta. Toidutalumatusest saab aimu ka nö välistamise meetodil, kuid leian, et kui on rahaline võimalus teha test ja saades vastuse saab rutem jätta kahjulikud toiduained ning siis jälgida oma keha reaktsioone ja sellest juba järeldused teha, kas testi tulemus oli õige või mitte. Seda saab ju enesetunde järgi kontrollida hiljem.
On arusaadav, et inimene soovib küsimustele vastuseid, aga väär vastus võib väga kalliks minna (nii tervise mõttes kui loomulikult ka tühja kulutatud aja ja raha mõttes).
Tsütotoksilistest testidest ülevaade on siin.
@Kristel:
Toidutalumatuse teste (täpselt samasid, mida teeb dr Levin) Haigekassa kompenseerib ja neid teevad allergoloogid. Seda muidugi meditsiinilistel näidustustel, mitte lihtsalt huvi korral. Ja peab mainima ka seda, et need testid ei näita kõike ja need ei asenda tervislikku toitumist.
Kristel ütles:
Ma polekski peatunud, kui Te poleks ise seda argumendisarnaselt sedastanud: “Neil on olemas vastava ala haridus ja nad ei ole mingid soolapuhujad. Kusjuures Annely Soots omab minu mäletamist mööda ka meditsiiniharidust.”
Kuna vastused on nähtavasti sisutud, siis ma küll vastavat teenust kasutada ei soovitaks. See on raharaiskamine ja potentsiaalselt ohtliku haigusseisundi vältuse venitamine.
Enesetunne on paraku üks petlikumaid mõõdupuid üldse.
Põnevat lugemist antud teemal leiab nt Web MD-st.
Karmen ütles:
Levini juures tehakse IgG põhinevaid teste (mis, nagu eelpool öeldi, näitavad aiateibaid), allergoloogid teevad erinevaid teste, muuhulgas IgE põhinevaid teste. Need ei ole samad, mida Levin müüb.
Paluks põhjendust sellele lõigule:
“Peamised toiduained, mida soovitati oma toiduvalikust välja jätta, olid ennustatavalt nisu, piimatooted ja suhkur, kuigi on teada, et kui inimesel pole just nisu ja piimatoodete suhtes toidutalumatust, siis pole sellest ärajätmisest mingit kasu, vaid pigem isegi kahju, kuna võib pikema aja jooksul viia vitamiinide ja mineraalainete puudulikkuseni.”
Eestlaste jaoks on piim oluliseks kaltsiumi ja D-vitamiini (täpsemini selle eelmaterjali) allikaks. Teraviljad nagu nisu või rukis on B-rühma vitamiinide ja mitmete mikroelementide allikaks. Kui hõlpsalt kättesaadavad vitamiinide allikad toidust välja jätta, on kaks võimalust: need tuleb kas asendada või ähvardab vitamiinide ja mineraalainete puudulikkus. See, et lihtsalt kättesaadava toiduaine asendamine keeruliselt kättesaadavaga on märgatavalt keeruline, ei vaja vist eraldi selgitamist.
Pahatihti toetuvad sedasorti nõuanded maagilisele mõtlemisele, näiteks stiilis “nisu toodetakse tööstuslikult, järelikult on see paha — riisi tootmise kohta võib näha pilte käsitööstuslikest hiina põllumeestest, järelikult on riis mittetööstlusik ja seega hea”. Maagiline mõtlemine on reeglina kasutu1, halvemal juhul ohtlik.
____________
1 Erandiks on riistapuud, mille tootja nende sisse metafoore ja muud maagiat kätkenud on. Neid hüütakse tehnilisteks vidinateks. Aga isegi selles kontekstis ei pruugi hammustatud õuna pilt tähendada, et edasi hammustamine hea mõte oleks.
Siinne lugu ilmus Terviselehes 13. märtsil. Toitumisterapeudid Annely Soots ja Sirli Kivisaar kaebasid Terviselehe Avaliku Sõna Nõukogusse. Sõnastamisel olev lahend on tulemas “tauniv”:
Kui sõnastus on valmis saanud ja avalikustatud, siis on jälle põhjust toitumisterapeutidest ja spetsiifiliselt just neist kahest pikemalt pajatada. Teie võite seda muidugi ka varem teha :)
Millega tasakaalustada erapooletut nõu, et artikkel erapooletuse poole kaldu olles head ajakirjandustava ei eiraks?
Sõnakasutuse järgi tundub minule, et huviline ja Kristel on üks ja sama isik ning toitumisnõustaja diplomiga…
ASN lahend on tänaseks kõigile loetav.
Esitan siin vaid ühe lõigu:
See puudutab otsesemalt küll Tervislehete, et teistele asjaosalistele peab sõna andma, aga ma omalt poolt püüan selle esimese poolega tegeleda ehk esitada informatsiooni, mille põhjal ma sain esitada lugejale hoiatuse toitumisterapeutide suhtes.
diginoukogu digi isikus asub uhehaalselt seisukohale, et on vaegadi huvitav, et ASN jatab ilmutatult uurima artikli asjatundlikkuse, aga ilmutamata vihjab, et Soots ja Kivisaar on asjatundjad: