Oktoober ajakirjanduses ja taevas
Delfi, algselt ajakiri Elukiri
Tema [Anu Hermlini] sõnul on meil ka arste, kes vaikselt soovitavad patsiendil homöopaadi poole pöörduda, aga nad ei räägi sellest kõva häälega, sest see pole Eestis akadeemilise meditsiini ringkondades hea toon.
Üks kõige vähem silmatorkavam, kuid laste puhul väga oluline on see, et need preparaadid maitsevad hästi. Siinkohal tuleb ära märkida asjaolu, et kuigi homöopaatilised ravimid on ohutud, tuleb neisse siiski suhtuda kui ravimitesse ning hoida lastele kättesaamatus kohas.
Kaarel Kressa, EPL
Ent kuigi sektikesi on loodud aegade algusest peale, pidid juhid varem kurja vaeva nägema, et sektiliikmeid ilmaliku maailma infovoolust eraldada. Kui tänapäeva inimene võtab omaks veendumuse, et fluoriidiga hambapasta on surmavalt mürgine, et lennufirmad pumpavad masside kontrollimiseks taevasse psühhoaktiivseid kemikaale või et kõik tänaval kohatud punased autod jälitavad teda, leiab ta Facebookist silmapilkselt salga ja on vastuväidete kuulamisest edaspidi vabastatud. Inforuum koosneb nüüd erineva suurusega mullikestest, mille vahel liikumine muutub järjest raskemaks.
“Ei ole teaduslikku seletust tõsiasjale, et kui mu keha oli koomas, oli mu mõistus, minu teadlik sisemine mina elus ja terve. Kui minu ajukoore neuronid olid neid rünnanud bakterite poolt täielikult toimetuks muudetud, rändas mu ajust vaba teadvus universumi teise, suuremasse dimensiooni – dimensiooni, mille eksisteerimisest ma ei olnud kunagi unistanud ning mida mu vana, koomaeelne mina oleks pidanud lihtsalt võimatuks.”
Arvan, et mida universaal-sekulaarsemaks meie munitsipaalkoolid muutuvad, seda rohkem hakkab tekkima eri usuliste gruppide ja kirikute rajatavaid erakoole. Alternatiiv on, et need usulised rühmitused hakkavad valjemalt nõudma oma usuliste vajadustega arvestamist tavakoolis. Mujal maailmas koolide ruumiprogrammi kuuluvad universaalsed kabelid või palve- ja vaikustoad hakkavad olema ka meie tulevikukoolis tavapärased. See näitab ühiskonna küpsust ja sallivust. Esimesed selliste küsimuste tekkimise kogemused on mõnel Eesti koolijuhil juba olemas.
Madis Masing
Minnes õppima akadeemilist psühholoogiat lootsin leida teaduslike uuringute tulemustele tuginevaid analüüse ja järeldusi, prognoose, küsimusi ja argumenteeritud vastuseid. Lootsin leida inimesi, kes teenivad tõtt ja otsivad lahendusi. Ülikoolide psühholoogia instituutidest lootsin leida küpseid ja tarku inimesi, kes on empaatilised ja hoolivad, sest teist inimest on võimalik juhendada vaid nii kaugele, kui ise ollakse käinud. Lootsin leida teadlasi, kes tegutsevad selle nimel, et meie ühiskond saaks inimlikumaks, õnnelikumaks, tervemaks ja targemaks ning väheneksid rumalusest ja toorusest tingitud kannatused, nagu vägivald, stress, depressioon, nälg, hirmud jms.
Kui Tallinnas põrkasin kokku kõrkusega, siis Tartus ollakse vähemalt siirad.
Marek Strandberg, Sirp
MS: Madis Masing kirjeldab oma kogemust ülikoolis psühholoogia õppimisest üsna kriitiliselt. Missugune on tema kokkupuude Tartu ülikoolis õpetatava psühholoogiaga?
JA: Madis Masing visati edasijõudmatuse tõttu ülikoolist välja. Kui ma õigesti mäletan, siis ei olnud ta võimeline sooritama isegi paari eksamit.
Marek Strandberg, Sirp
Küsimus on laiem ja seotud sellega, kuidas toime tulla suure hulga blufi ja silmamoondustega, mida alusetute „teaduse”-liidetega meie ette tuuakse. Paraku ei oska ma soovitada muud teed kui aina rohkem võtta sõna kõikvõimaliku ebateaduse vastu ja mitte loota selle peale, et valgustusvajadust pole ühtäkki enam vaja. Lamp tuleb alati siis põlema panna, kui saabub pimedusehetk.
Martin Vällik on üks neist, kes veebisaidil skeptik.ee on aastaid korraldanud terve skeptitsmi ja piiri sättimist teaduse ja ebateaduse vahele. Küsimus pole mitte võitluses, vaid ikka ja ennekõike teaduse meetodi loomuse ja tähenduse piisavas selgitamises, sest kindlasti ei ole teadus dogmaatiline usk, vaid võimalus teadmine mitteteadmisest välja sõeluda.
Space.com räägib, et USA föderaalregulaatorite arvates on meteoriite õige antiikesemeteks pidada.
Tõepoolest, meteoriidid on ajaloolise tähtsusega kaevandamise objekt. Nii egiptlased kui asteegid tegid meteoriitrauast nuge (ja ka Euroopa raua-ajastu alguses mängisid niklist ja rauast koosnevad meteoriidid ilmselt olulist rolli), Wired aga on äsja kirjutanud Venemaal asuvast Popigai meteoriidikraatrist tükkis triljonite teemandikaraatidega, mida sealt tööstuslikult kaevandatakse.
Guardiani teatel püüavad tundmatuks jääda soovivad aktivistid distantseeruda tuntuks jääda soovivast WikiLeaks’ist.
“Ulmefilmil” Facebookis juba üle 2500 fänni.
Aeg on vabastada eestlased orjamüüdist: kas ajalooõpikud tuleks ümber kirjutada?
Eks uusi ja kaasaegsemaid õpikuid kirjutatakse ikka; mul endal üpris ükskõik, kas mu kauged esivanemad on kivikalmesse maetud või tolleaegse lihtrahva kombel. Tublid oli ikka, jäid ju ellu läbi katku-näljahäda -Põhjasõja ja jumal teab mille veel. Antud artikli kommentaarid on huvitav lugemine küll, mu arust.
Mõisa aja kohta võib aga vanu ilukirjandusteoseid ka lugeda, neid ei saa keegi enam ringi kirjutada
Minu esimesed “triibulised” – Eduard Vilde
@salvey:
Selles artiklis on päris hulka punalipukesi. Peaks Krikult kriitilist analüüsi küsima.
New York Times räägib, et Iraani riiklik uudisteagentuur Fars on ebapiisava skeptitsismiga suhtunud Ameerika peenima uudistelätte The Onion artiklisse, mis väitis, et Ameerika valgenahalised maal elavad valijad eelistavad Ahmadinejadi Obamale.
Sibulased ei olnud muidugi suu peale kukkunud:
Fars koristas oma versiooni artiklist hiljem ära, aga teised Iraani uudistekanalid olid selle juba üles korjanud:
(Mehri nupp on praeguseks kadunud, Hayati oma kenas pärsia keeles veel alles. Kes toda keelt ei loe, võib eelistada Google Translate’i tõlget ühes Lääne-Vyryjynay osariigi olematu talumehe Svydrsky Dale kommentaariga.)
Postimees kirjutab kahtlasest intsidentsist Rootsimaalt.
Dalarnas Tidningar räägib, et tegemist on jamaga.
Seekord ei toimetanud nuppu IKH.
ERR teatab, et Eesti Kristlike Demokraatide pankrott on välja kuulutatud.
Idee, et erakond võiks võla liikmemaksude ja annetuste toel tagasi maksta, on Postimehe teatel naeruväärne.
Sellegipoolest on saadaval halvasti varjatud vandenõuteooria.
Kui pankroti väljakuulutamist nõudis võlausaldaja, ju ta siis võlausaldaja huvides välja kuulutati.
New York Times räägib, et Gallupi teadlased on esmaspäevasid põhjalikult uurinud ja välja selgitanud, et need ei ole teisipäevadest ega kolmapäevadest sinisemad.
Artikkel lahkab seepeale küsimust, miks inimeste usk nende kogemuste kohta kogemuste endiga kooskõlas pole.
Mustpeade maja jaoks küsiti topeltallkirju
Teatavasti väidetakse meil (Eestimaal) sagedasti, et eestikeeles pole sõnal “neeger” mingit halvustavat varjundit, sõnal “must” aga küll, nii et neegrile tuleb seda siis sobival võimalusel selgitada.
Mustpeade maja saaga kohta lugedes tuli pähe mõte, kas see ka päriselt nii ikka on – on ju siin iidamast-aadamast olemas uhke mustpeade vennaskond, kes nüüd oma majagi tagasi taotleb, neegerpeade vennaskonda asutada ei ole aga kellelgi pähe tulnud.
Medical Xpress vahendab teadet rottidest, kelle peal selgitati välja, miks muudetakse meelt.
Tuftsi ülikooli häälekandjas kirjutab Phil Primack, miks teadus inimesi ei veena ja vaeb, kuidas olukorda muuta.
@salvey:
Mustpeade vennaskond on vanem kui sõna ‘must’ halvustav tähendus eesti keeles.
Phys.org teatab mudeldusuurimusest, mis keskendus küsimusele, miks ja kuidas radikaalsed vaated tõrjuvad reeglina kõrvale mõõdukad vaated.
The Daily Mail kuulutab hukku kliimasoojenemise hüpoteesile senisel kujul. Pealiskaudsel vaatlusel jääb mulje, et seekord põhjendatakse hukukuulutust päris arvudega.
Nendin, et minu arusaamine statistikast ja kliimast on nii võhiklik, et ma ei oska viidatud teksti põhjal pakkuda, kas tegu on DM-i tüüpilise hädapasundamise ja poliitilise vahuga või on sel viimaks alust.
dig ütles:
Küllap see nii on, kuid vaevalt Sul sellekohast allikaviidet varnast võtta on.
NAOJ toob meieni uudiseid kosmilise tiirlemise alalt: viimaste mõõtmiste andmeil pöörleb Linnutee oma keskme ümber märksa kiiremini kui seni arvatud.
Saadaval on ka ilusad värvilised pildid.
Raw Story vahendab uurimust, mida tähelepanuhäirega lapsed neile antavatest stimulantidest arvavad. Mõnedel andmetel ei ole seda varem laste käest küsitud.
dig ütles:
Tolle fännidele on aga pakkuda uus lugu: Video: papist jalgratas võib muuta transpordiharjumusi. Põhjaliku kriitika on postitanud kommentaator HeH:
Science Now on maha hõiganud viienda doktoriväitekirja koreograafilise esitamise võistluse auhinnad.
Auhindu oli päris mitmes kategoorias. Lugejate lemmikuks sai tants sellest, kuidas deuteerium volframi kristallvõrre takerdub.
Ennast toidupolitseinikuks tituleeriv keemik Ene Lill levitab Maalehes midagi, mis pealiskaudsel vaatlusel meenutab vägagi “keemiahüsteeriat”.
Mart K. viitas:
Väidetavasti sai Fanta alguse sellest, et enne sõda oli Saksamaal väga populaarne jook Coca-Cola, mida Saksamaal turundati Saksa joogina (nõnda et sõja lõpupoole olevat sakslased ameeriklastelt imestusega küsinud, kas ka nemad teavad Coca-Colat – Coca-Colast sõjaeelsel ja -aegsel Saksamaal on peatükk H-G Wohlfrommi ja G Wohlfrommi raamatus „„Und Morgen gibt es Hitlerwetter”: Alltägliches und Kurioses aus dem Dritten Reich”, 2006, ISBN 3821856297), aga sõja ajal sai USAst imporditud kontsentraat otsa ning üks saksa apteeker segas apteegis leiduvatest ainetest kokku uuelaadse ersatsjoogi, millele pani fantastilise nime Fanta.
Wohlfrommide raamatus on muide foto, kuidas Saksa sõdurid marsivad 1939 Poola, Coca-Cola auto kõrval. Poola Wikipedia nõnda varajast aastat ei tunnista ja väidab, et Coca-Cola jõudis Poola alles 1957.
Kui keemiku väide, et happe-Fanta toru-ummistusi lahti söövitab, tõele vastab, on see küll õnnistus. Torusiili liiter maksab limonaadist ikka märksa rohkem…
@Mart K.:
et happe-Fanta toru-ummistusi lahti söövitab, tõele vastab, on see küll õnnistus.
Fanta kohta ei tea, aga Coca-Colat on kasutatud isegi mingis USA tõsielu koristussaates. Muide mõjus.
Aga äädikas on odavam.
Ise kirjutasin:
Meteoroloog Paul Huttner kirjutab, miks Daily Mailis ilmunud jutt jama on.
Skeptical Science’i mees Dana Nuccitelli kirjutab samal teemal The Guardianis.
Phil Plait räägib, et Alfa Kentauri ümber tiirleb Maa mõõtmetes planeet. Kahjuks ei ole leitud planeet Maa moodi — ta tiirleb kohalikule tähele üsna lähedal ja on seetõttu kuumavõitu.
Lõuna-Korea teadlastel õnnestus hiljuti laboris magnetväljadega vähirakkude apoptoosi esile kutsuda; teatab teiste allikate hulgas Belfast Telegraph.
Uudise on kaaperdanud mitmed vandenõu-usklikud tõekuulutajad, kes esitlevad seda kui “peatselt kinnimätsitavat” avastust, mis, kui ei mätsitaks, põrmustaks kolli nimiega Big Pharma.
Mart K. ütles:
Sama jutu osaline tõlge ilmus Fortes.
Mart K
Siin on selleteemaline päris hea arutelu
Siin on, muide kogu senine 21. sajandi soojenemine
Ennetavalt … ma tean, mida tähendab “cherry picking”
WingNutDaily vahendab uut ja ‘uvitavat umbluud.
Isand Hodges väidab, et tema tehnika teeb kõnede seest pattude ülestunnistuse leidmise sama lihtsaks kui piibli tõlgendamise.
BBC teatel on loomingulisus ja vaimuhaigus tihedalt seotud.
dig ütles:
Sama uudis ilmus eilses Fortes.
Tänane Forte seevastu vahendab “uudist” osavast Hiina kunksmehest.
Vastne füüsikaprofessor jahib tumeaine osakesi Tartu Postimehes
Martin Pau intrervjuu Martti Raidaliga.
@Tarvo Kruus:
Panin seal algaastaks 1850 ja sai hokikepi moodi asja küll :)
Jah, muidugi, Martin, ja selle vastu suurt keegi (peale tõsiste vuuvuude) ei vaidlegi. Isegi hokikepi(mis käsitleb paleoklimatoloogiat)kriitikud mitte.
PZ Myers on just taaspostitanud asjassepuutuva lintpildi.
See on kõik ammu juba teada ja pole teps mitte PZ Meyers-i algatus ega leiutis. Muidugi ei ole temperatuuritõus lineaarne ja pidev. Asi, millest artiklid alaguse said, oli faktis, et alates 97. aastast (jah, küll tänu 1998. aasta super-el-nino-le), ehk siis 16 aastat, on temperatuuritõusu lineaarne trend sisuliselt nullis olukorras, kus CO2 tootmine on jätkunud “business as usual” trajektooril. Esialgu oli väiteks, et oodatud on kuni 8 aastased tõusutrendipausid, siis 10 ja lõpuks, et 15-aastased. Selle platoo pikkus ongi küsimuseks. Ja IPCC ennustatud 0,2 kraadi kümnendi kohta (mis põhineb kliima sensitiivsushinnangutel) ei paista kuskilt. Kui jätta isegi 1998 kõrvale, siis sel sajandil (12 aastat) on temperatuurid selgelt platool või isegi languses. Peamised skeptikute vaidluspunktid ongi seotud tollesama “sensitivity”-tega, mis omakorda seotud “feedback”-idega, kliimamudelite ennustamisvõimega ja muutuste tagajärgede ulatusega. Igal juhul ei ole asjakohane Fortele sobimatu pealkiri “konservatiivse kõmulehe jampsuudis”. Küsimuseks on alust igal juhul ja hoolimata vigadest (näiteks väide, et trend on 0-s, kui tegelikult on 0,05 kraadi kümnendi koht plussis) on Rose-i artikkel siiski vähem eksitav kui Nuccitelli oma. Huvitav ja tehniline arutelu nende kahe üle on näiteks siin
Ennast ei pea ma ei ühe ega teise poole selgeks toetajaks, pigem ehk agnostikuks või “lukewarmer”-iks. Üritan lihtsalt skeptilise meelega jälgida, mis toimumas ja olen aru saanud, et see on kaugelt mitmetahulisem teema kui alguses arvasin. Samas aga olen seda teemat vägagi tähelepanelikult jälginud viimased 6 aastat ja tean piisavalt hästi, et kliimasoojenemise kui sellise üle arutlema-vaidlema hakkamine (eriti vell nullist) ei ole eriti produktiivne tegevus. Seetõttu lõpetan seekord selle teemaga.
Tarvo Kruus ütles:
Pardonnez moi, eesti keel kipub meelest ära minema. Kas siia on kirjutatud “Jah, see on tore pikk tõusev kõver küll, aga vaatame nüüd seda viimast trepiastet üksinda — siis on kohe selge, et tegemist on kauakestva langustrendiga” ?
Zen Faulkes kirjutab, kuidas ideoloogia eelretsenseeritud teadusesse imbub, klassikalise näite varal. Nimelt ilmus 1990. aastal ajakirja Canadian Journal of Physics kaoseteooria-erinumbris artikkel, mida on raske nimetada millekski muuks kui jauramiseks. Autor väitis mh, et töötavate emade lastest pooled kannatavad ränkade psühholoogiliste häirete all ning et elutarkus on ühiskonnateaduste vallas teaduslikust meetodist etem riist tõe väljaselgitamiseks.
Postimees trollib Eesti toonide üle.
Ei tea, kas “valdavalt” võiks enda taga peita statistilise valimi representatiivsuse probleeme?
dig ütles:
Tõelise skeptikuna Sa muidugi ei lase end ära hirmutada siinkohal ja kolid ikkagi ükskord tagasi?
Ma ei tea, ma ise sellist otsest ebasõbralikkust nö tänavasuhtluses pole eriti täheldama juhtunud küll.
salvey ütles:
Ka siin võib statistilise valimiga probleeme olla. :)
Immigrandil kipub tänavasuhtlust kohalikest rohkem üles kerkima näiteks sellepärast, et immigrandil on rohkem tarvis teed küsida. Ja Dublini rahvas on üllatavalt abivalmis teed näitama.
Salvei.
Kõigepealt infokilluke igivana uudise kohta. Aeg on vabastada eestlased orjamüüdist: kas ajalooõpikud tuleks ümber kirjutada?
Hea käsitlus eestlaste ajaloolise mälu kohta on ära toodud: Eestlaste ajalooteadvus 18..19. sajandil http://www.ra.ee/public/TUNA/A.....k20-36.pdf
Hoopis ebamäärasemalt ja napimalt teatakse vesta mandri Kalevipoja võitlustest. Temaga seotud muistendite põhjalik uurija August Annist pole neist suutnud leida mingit ajaloopära, mispuhul ta järeldab: Polnudki ju need rahvajutud enam mingi ülimuskihi või sõjasangarite psüühi kajastused, vaid ainult maa ligi surutud orirahva omad, kelle poliitiline meel pea täitsa atrofeeritud ja kelle elutingimused juba lihtsalt ei lubanudki avaldada paindumatu eneseteostuse heroismi..6
Siia see koer maetud ongi. Eestlastel puudus oma valitsev ülemkiht, kes oleks vajanud ja kandnud tõelist, lineaarset ajaloolist traditsiooni. Võib siis öelda, et pärimused sündinud asjadest folkloriseeruvad rahvasuus mõne põlvkonna vältel, mistõttu nende varal tegelikku ajalookäiku pole võimalik rekonstrueerida. Eestlaste teadmised omaenda ajaloost olid 18. sajandil peaaegu olematud või siis andsid mingi ebamäärase pildi peamiselt vaid rahvast tabanud suurtest õnnetustest.
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kusagil netis olid kunagi 19 sajandi alguse eestlastest orjade müügikuulutused, ei leia neid praegu, aga kõnekes on: Roseni deklaratsioon http://et.wikipedia.org/wiki/Roseni_deklaratsioon
Rosen väitis:
talupoeg on juba maa vallutamisest alates pärisori;
mõisnik võib teda kohelda oma äranägemisel;
nii talupoeg kui tema varandus kuuluvad mõisnikule;
mõisnikul on õigus talupoega pärandada ja müüa;
talupoegade koormised pole seadusega piiratud.
@O cookievaba Kameelion:
aitäh, mulle oli päris huvitav lugemine.
@salvey:
Palun. Aitan hea meelega.
That’s Mathematics! rõõmustab, et väärt-teadusajakiri Advances in Pure Mathematics on trükki lubanud arvuti koostatud teadusartikli.
Artikli ülevaataja pakkus ka veidi kriitikat:
Mis edasi?