Levin ja teised toidutalutajad, osa 1
Terviselehe lahkel loal avaldan siin mitmest artiklist koosneva seeria, mis räägib mitmetest teaduslikult põhjendamata varjatud toidutalumatuse ja allergiatestidest, mille alusel sama ebateaduslikke erinevaid toitumissoovitusi antakse, nende seas ka Adik Levini poolt müüdav Role teenus.
Dieeditestide tagamaad ja võimalused
Toimetusse on helistanud paljud meie lugejad ja küsinud, mida peaks arvama erinevatest dieetidest ja testidest, mis on nende tegelik sisu. Järgnev on paljude inimeste koostöös valminud sõltumatu uurimus, mis põhineb vaid tõsiasjadel e faktidel. Kindlasti pole see viimane selletaoline artikkel – kavatseme ka edaspidi aidata inimestel endil teha faktidel põhinevaid otsuseid, kuidas pikemas plaanis tervist tõsiselt kahjustavatest asjadest eemale hoida.
Varjatud toiduallergia teste tuntakse erinevate nimede all, kõige enam tsütotoksilisuse testina, aga ka: Brayani test, ROLE programm, HEMOCODE, leuko-tsütotoksiline test, metaboolse intolerantsi test, tundlikuse test, Humare/PrimeTest, Quality Longevity programm, Nutron Test, varjatud toiduallergia test, personaliseeritud või individuaalse dieedi programm, IgG ELISA, ALCAT, ELISA/ACT, FICA, allergiate määramise eesmärgil tehtud bioresonants, elektrodermaalne testimine e elektroakupunktuur jne.
Mingit põhimõttelist vahet neil pole, nagu pole neil ka teaduslikku alust ja sõltumata kodanikult küsitavast rahakogusest ka muid toredaid omadusi, mida nende müügimehed (sh ka mitmed arstid-müügimehed) väidavad neil testidel olevat. Nagu ikka pakuvad sellised müügimehed imet kaugetest maadest pärit imevahenditega – kõigi murede lahendamist oma testiga. Ja väidetavalt on absoluutsel enamusel meist muresid, mida imetegijate tegemised kõrvaldavad – mis sellest, et te ei pruugi teadagi endal miskit erilist häda olevat.
Kuna selliseid asju reklaamivad nad uudsetena, siis vaatame, kuidas on asjad tegelikult. Selliste testide ajalugu algab 1950ndate aastate lõpust (nii et midagi uut selles pole!) ja eriti laia leviku saavutasid need 80ndatel aastatel, kui USAs pakkusid selliseid teste loendamatu arv kliinikud, laboreid, konsultante, soolapuhujaid ja „arstegi” – ja müüsid koos testiga ka erinevaid nn tervisetooteid.
Illustreerimiseks järgnevalt ühest asjast pikemalt, aga kõik allpool toodu kehtib ka Moskvas ja mujal Venemaal rakendatava rahamasina HEMOCODE, Tallinnas rakendatavate ROLE programmi ja varjatud toiduallergia määramise uuringu e PrimeTesti jne kohta.
Ameerika Allergia, Astma ja Immunoloogia Akadeemia, mis on üks suurimatest allergiaarstide seltsidest, on kindlaks teinud, et tsütotoksiline (e varjatud allergia) test on ebaefektiivne nii toiduallergia kui ka inhalleeritavate allergeenide kindlakstegemiseks (viide 1).
Mõned näited:
Allergiliselt patsiendilt võetud verest eraldati valgelibled. Seejärel kasutati tsütotoksilist testi e “tutvustati” valgelibledele nii neid aineid, mis patsiendil kindlalt allergiat esile kutsusid, kui ka neid, mis kindlasti allergilist reaktsiooni esile ei kutsunud. Mingit vahet valgeliblede reaktsioonis ei leitud – ometi oleks see vahe pidanud olema väga selgelt märgatav (viide 2).
Teine uuring näitas, et tsütotoksiline test “ei tundnud ära” allergeene ega teisi toidust põhjustet reaktsioone, samuti ei langenud ühele patsiendil tehtud mitme testi andmed kokku – st üks test näitas ühte gruppi allergeene, teine teisi, mis on selgelt absurdne (viide 3).
Parimal kaasaegsel tasemel tehtud uuring tsütotoksilise meetodiga lülitas “lubatud” nimekirja toiduained, mis kutsusid allergilise reaktsiooni esile ja keelatud ainete hulka paigutas toiduained, mis ei kutsunud esile mingeid ebameeldivaidki sümptomeid (viide 4).
Teine topeltpime uuring (st testi tegev arst näiteks ei tea, kelle verega tal on tegemist – otsuseid tuleb teha vaid testi tulemuse järgi, et tulemus oleks objektiivne) tegi kindlaks, et tsütotoksilise testi tulemused on üks päev ühed, teine päev hoopis teistsugused (viide 5) – võite aastas kasvõi 365 korda testimas käia, ikka saate iga päev uudise osaliseks. Või tahab keegi tõestada, et inimese kehakeemia muutub tõesti iga päev nii suurtes piirides? Sellisel juhul peaks testitegijad muidugi hoiatama, et nende juures peab käima lausa enne igat söögikorda – kuna siis sööma ei jõugi, siis on kaalulangus garanteeritud…
Kriitilise seisukoha on võtnud ka American Academy of Otolaryngology-Head and Neck Surgery, New York Academy of Medicine [6], Royal College of Physicians [7], ja isegi American Chiropractic Association.
Mõned selle meetodi kontrollimise katsed on olnud erilised pärlid ja võiks tulemustelt sobida pigem kallite anekdootide rubriiki – maksab see mõttetu asi ju ikkagi tuhandeid kroone. Näiteks saatsid 80ndate aastate keskel FDA ja NewYorgi elanike tervise eest vastutav ametkond ühte kuulsasse tsütotoksilise testimisega tegelevasse kliinikusse kahe katsealuse vereproovid. Üks oli ilma igasuguste allergiliste ja muude terviseprobleemideta arsti veri, teiseks prooviandjaks oli… lehm. Ja mis te arvate, milline oli vastus? Loomulikult oli nii arstil kui lehmal suur “varjatud toidutalumatus”, lehm “ei talunud” testi tulemuste järgi näiteks piima (viide 9). Kuidagi ei klapi terve mõistusega ka väited, et need testid ei näitagi nn tavalisi allergeene – kui ikka test ei suuda tuvastada isegi palja silmaga nähtavat, siis pole nähtamatu maailma analüüsimine lihtsalt jõukohane ülesanne. Eelmise aasta suurem, topeltpime platseebokontrolliga toidukatsetusuuring selliste testide tõepärasuse osas andis selge tulemuse: mõttetu nii meditsiinilises kui majanduslikus mõttes, sest ei näita kahjuks mitte midagi (viide 15).
Seega on piisav alus väita, et kogu selline “varjatud toidutalumatuse” testimine püsib püsti vaid tarbijate eksitamisel aktiivse müügitöö abil.
Lisaks kõrval avaldatud kohtu otsusele, mis keelab sellise tarbija petmise Washingtonis, on sarnased otsused vastu võetud 1985-86 ka New Yorgis, Californias ja Pennsylvanias (viide 10). Samal ajal visati test välja ka Medicare-nimelisest kindlustusskeemist, kuna leiti, et see on lubamatult põhjendamatu ja sel pole seost toiduallergiaga (viide 11). Lõpuks keelas FDA selliste testide turustamise (viide 12). Ka tervisekindlustusega tegelev Aetna selliste “testide” eest ei maksa – peab mõttetuseks. Nende mõttetute testide nimekiri on nii pikk, et seda ümber trükkima ei hakka (viide 13).
Seega – kui teie arst (?) ütleb, et peaksite sellise testi läbima, siis on teil õige mitu võimalust. Esimene ja kõige mõistlikum on arsti vahetada, kuna teie arst (nii nagu teste müüvad tegelasedki!) ei tea kahjuks inimorganismi biokeemiast, tema ainevahetusest, ainevahetuse põhisest toitumisest, seedimisest, toitainetest jne, ehk kuidas asjad keha sees käivad, mitte midagi sisulist. Teine võimalus on annetada see kolm tuhat või rohkemgi krooni mõnele heategevusüritusele või osta käimiskepid ja/või head väljasliikumise jalanõud ning alustuseks mõni korralik toitumisalane raamat – näiteks “Normaalne söömine”, julgen soovitada. Ja siis ikkagi arsti vahetada.
Ah et mõned kõhnuvad!
Olge enda vastu ausad – tuletage meelde, kui palju, millal ja mitu korda päevas te tegelikult sõite või sööte? Et hommikul suurt midagi, lõunale ei jõudnud või kui, siis sõite teadmata kalorite arvuga ja toitainete koostisega toitu. Ja õhtul – palju ja rikkalikult. Ja vahel õlut. Ja vastu ööd midagi head. Mida see keha siis arvama peab? Et kui süsivesikuid ja rasvu antakse eelkõige õhtul, aga vaja on eelkõige hommikul, siis järelikult tuleb varuda – ja rohkem. Ja kus on, sinna tuleb juurde. Loomulikult on ebatervislikke valikuid veel palju – kõike üles lugeda pole mõtet. Mis iganes kombinatsioon ebanormaalsest toitumisest ja haiglaslikult vähesest liikumisest see ka oli – see on või oligi rasvumise ja halva enesetunde põhjus.
Ja siis tuleb üks kitlis onu, ütleb, et söö ainult seda-seda-seda ja kolm korda päevas, ja seda ei tohi sellega süüa – ega neid valikuid palju ei jää, toit saab erilise tähelepanu osaliseks vast esimest korda elus. Ja kui tuhanded kroonid on makstud, siis teetegi vähemalt mõnda aega seda, mida tasuta info peale ei tee. Inimloomus? Loomulik ignorants? Soov uskuda, et olete eriline ja just teile tehti eriline menüü? Ju vist kõik kokku. Ja ometi on kogu vajalik ja adekvaatne info praktiliselt tasuta või väga odavalt saadaval.
ALEKSANDER LAANE
————-
Viited:
1. American Academy of Allergy: Position statements — Controversial techniques. Journal of Allergy and Clinical Immunology 67:333-338, 1980. Reaffirmed in 1984.
2. Chambers VV and others. A study of the reactions of human polymorphonuclear leukocytes to various antigens. Journal of Allergy 29:93-102, 1958.
3. Lieberman P and others. Controlled study of the cytotoxic food test. JAMA 231:728, 1974.
4. Benson TE, Arkins JA. Cytotoxic testing for food allergy: Evaluations of reproducibility and correlation. Journal of Allergy and Clinical Immunology 58:471-476, 1976.
5. Lehman CW. The leukocytic food allergy test: A study of its reliability and reproducibility. Effect of diet and sublingual food drops on this test. A double-blind study of sublingual provocative food testing: A study of its efficacy. Annals of Allergy 45:150-158, 1980.
6. New York Academy of Medicine Committee on Public Health. Statement on cytotoxic testing for food allergy (Bryan’s test). Bulletin of the New York Academy of Medicine 64:117-119, 1988.
7. Lessof MH and others. Food intolerance and food aversion. A joint report of the Royal College of Physicians and the British Nutrition Foundation. Journal of the Royal College of Physicians of London 18(2), April 1984.
8. Saywer CE, Adams AH. The cytotoxic leukocyte test. A position statement of the ACA Council on Nutrition. ACA Journal of Chiropractic 21(2):59-61, 1987.
9. Hecht A: Lab warns cow: Don’t drink your milk. FDA Consumer 19(6):31-32, 1985.
10. Bartola J: Cytotoxic test for allergies banned in state. Pennsylvania Medicine 88:30, Oct 1985.
11. Proposed notice: Medicare program; Exclusion from Medicare coverage of certain food allergy tests and treatments. Federal Register 48(162):37716-37718, 1983.
12. Cytotoxic testing for allergic diseases. FDA Compliance Policy Guide 7124.27, 3/19/85.
13. http://www.aetna.com/cpb/data/CPBA0038.html
14. “lapsesuu”, Postimees 17.08.2005 kommentaarides
15. Food allergy diagnostics: scientific and unproven procedures. Curr Opin Allergy Clin Immunol.2005. Review ja Unproven techniques in allergy diagnosis. J investig Allergol ClinImmunol. 2005
———————
vabandust! See pole vist päris õige koht, kus kohast teada saada niisugust asja aga sattusin sellele leheküljele, ehk saate aidata. Lugu järgmine:minu mobiilile helistas sümpaatse häälega naine ja teatas, et minu mobiili nr. on võitnud tasuta vaiba puhastuse, et nemad tulevad kohale erilise tolmuimejaga, mis maksab ainult 18000.- ja teevad minu vaibad ja madratsid puhtaks tolmust,lestadest,pisikutest jne., et see ei kohusta mind millekski ja ma ei pea ostma. Kas keegi teab, mis ime-tolmuimeja see on? Kuidagi kahtlane värk, keeldusin.
Juta, see peaks olema see Kirby. Võitu asja taga ei ole, keegi tuttavatest lihtsalt andis numbri (esitluse lõpus nad nuiavad teatud arvu numbreid). Üldiselt nii on jah, et ostma nad ei kohusta ja ära puhastavad ka ilusti, aga eks ta ebameeldiv ole, kui keegi kodus sult raha välja nuiab.
Proovitud, testitud: http://vasak.blogspot.com/2006.....ibale.html
Laane vana artikli pikk viidete nimekiri ja kriitika käib toiduallergia jt allergiate kohta. Need testid ükski ei tuvasta allergeene ja ei aita otseselt allergia puhul. Sest toidutalumatus test või mõni muu test ei saagi määrata ega aidata, ta pole selleks mõeldud et allergiat testida. Levin ei tegele allergiaga, vaid toidutalumatusega. Toidutalumatus on liigse hulga sobimatute jääkide teke, pikaajaline seedesüsteemi ülekoormus, mille juures allergilisi reaktsioone toidule ei pea tekkima. (Kui mõni sobimatu toit juhtub olema ka allergeen, võib saada ka sellest jagu, kuid otseselt test ega dieet pole suunatud allergeeni tuvastamisele). Tavaliste allergiate jaoks on endiselt omaette testid.
Laane ja teie vaatate mööda neist tuhandetest inimestest, kellele Levini dieedist on tegelikult olnud abi. Miks Levini dieet töötab ja miks tema tulemused jäävad kergemini püsima kui teistel? Põhjuseks on praktilisus, toidu koguselist piirangut on vähem, sai pea lugema punkte ja kilosid ning pidama toidupäevikut. Levini dieedist on tuhandetele inimestele sh mulle isiklikult olnud abi. Üle aasta on püsinud kaalulangus -17 kg, mida pole varem teiste dieetidega saavutanud. Olles saanud sellest reaalset abi, ei saa kuidagi aru, miks te panete Levini samasse patta petistega, kelle konsultatsioon on olematu. Levini dieet töötab ja seda on kergem pidada ning võib julgelt soovitada. Toidusõltuva probleemi korral saate sealt tõenäoliselt abi küll.
eeemmmm …. kas sa saaksid vähe täpsustada, mis moodi see Levini dieet reaalselt välja näeb … kui suur on selle dieedi vahe teiste (tavaliste) dieetidega … kas siis, kui Levin ytleb – ära söö seda – aitab paremini kui keegi teine seda ütleb… kas levini dieet on jääv – st. kas peab seda dieeti pidama jääma, et kui levini dieeti enam ei pea kas siis kilod jälle juures või ei ole …
et põhjenda vähe seda asja
mina näen selles dieedis, et see on moe värk, SEST selleni jõudmine võtab palju raha ja on ümbritsetud saladuselooriga ja lisaks kasvatab minu skeptitsismi põhjendatud lugu ülevalpool (lausa mitu osa)….
mul pea valutas … mulle kyll aitas pits viina …tonn taala pits … miks teie ei joo siis…jummalast hea ravikuur
Lugu selline, et tänan südamest dr Levinit ja teen seda iga päev ja lausa mitu korda päevas. Dr Levin ja tema kolleegid on ausad ja tõelised arstid, lisaks on nad suutelised tegema tõelist imet.
Kõigepealt on mul öelda, et nad on päästnud minu enneaegse lapse ja mu tütar on juba 20 a.
Seejärel olen mina toitunud Role programmi järgi juba üle aasta. Esmalt pidasin kindlalt järge 5 kuud ja võtsin alla 14 kg. Kõik toimus piinadeta ja rahus. Seejärel olen üht-teist vahel endale lubanud, näiteks söön tööl sööklas kartuleid ja lihakastet koos ning söön magustoidu otsa. Minu kaal on kõikunud sügisest alates vaid1-2 kg piires. Suuremas osas on nõuanded ja soovitused saanud meeldivaks harjumuseks. Olen veendunud, et toidutalumatuse programm Eestis on usaldusväärne ja soovitan seda inimestele, kes tõesti usuvad endasse ja sealjuures soovivad leida arsti, kes oleks kui sõber eluteel.
Ülalpool kõnelejat, nn arsti, pean klouniks ja häbituks inimeseks. Tänan tähelepanu eest!
Paklapea kirjutas:
No oli see vast üks enneaegne laps, kes “üle aasta” aja kuludes 20-aastaseks sai.
Aga järgnevat isiklikku kogemust kõlbab täiesti kenasti selgitada artiklis kirjeldatud valguses.
Paklapea ütles:
kuidas see toimub? kas kohtute temaga tänamisprotseduuri läbiviimiseks või helistab ühs teisele ning tänud edastatakse telefoni teel või saadad talle tänud (e-)kirja ehk postkaardiga?
või on tegu äkki nn kaugtänamisega, mis seisneb selles, et tänaja süütab dr levini pildi ees küünla, laskub põlvili, paneb peopesad rinnal kokku, langetab pea ja lausub südamest tuleva, härda tänupalve. ja niimoodi ikka mitu korda päevas – hommikul, lõuna ajal ja õhtul. ja ikka vastavalt dr levini ettekirjutusele – kas enne või pärast sööki.
samad sõnad :-)
@dig – see lapse päästmine on ajast, mil dr Levin oli lastearst ehk pigem neonatoloog. Mis muidugi ei puutu absull dr Levini praegusesse tegevusse.
Lugupeetud Paklapea, kas Te olete kindel, et salenemine ei toimunud lihtsalt seetõttu, et uue menüü järgi tarbite vähem kaloreid?
Neile,kes soovivad LOOBUDA SUITSETAMISEST.Kui suudad pidada toidudieeti,suudad ka loobuda suitsetamisest,järeldasin isiklikest kogemustest.Nikotiinisõltuvust pean ületähtsustatuks.Mingeid tüsistusi see ei tekita.Suitsetamisest tingitud hingamiselundite probleemid,aga kadusid alles 2a.möödudes.Kui on huvilisi annan hüva nõu,kuidas loobuda nii,et ei peaks kasutama vaimset vägivalda enese vastu.Tulemus minu puhul oli 100%.
Miks on artikli viited nii vanad – 1970-ndatest ja 80-ndatest. Jube imelik ja ei ärata eriti usaldust. Kas tõesti midagi värskemat polnud võtta?
nipi ütles:
Sellepärast, et artikkel räägib vanast jamast, milles viimased paarkümmend aastat olulisi muudatusi pole toimunud. Kui mõni toidutalutaja peaks soovitama raadiumiga toonikut, siis võiks allikas selle kahjulikkusest vabalt ka 1950ndatest pärit olla.
tegin just sellise toidutalumatuse testi märtsi lõpus ja vaatasin,et mulle ei jäänudki enam eriti midagi süüa järele,kui seda testi järgiksin,kusjuures olid enamus kõik mu lemmiktoiduained,mida ma praktiliselt iga päev tarvitasin!
Nüüd aprilli keskel tegin ära ka teise testi teises kohas,kontrollimaks kas on ikka õige neid toiduaineid ikka välja jätta ja kõike seda uskuda,ning oma suureks imestuseks olid erinevused tervelt 13 toiduaine osas,üks test ühte lubas,aga teine test jälle ei lubanud,ning kui ma nüüd need mõlema testi poolt lubamatud toiduained kokku paneksin ja välja jätaksin,siis mul ei jääkski eriti midagi süüa s.t.suurem osa meil müüdavatest toiduainetest ma tarvitada ei tohiks,ning meie toidupoodides pole mul midagi eriti osta,ning väljas ei saaks ma küll lausa midagi süüa,sest nendes valmistoitudes on kohe kindlasti midagi mulle lubamatut sees!
Olen täielikus segaduses ja näljas,ning kindlasti hakkan siis ka nüüd alla võtma ja tervemaks,tugevamaks ning rõõmsamaks muutuma!!!???
Olen nõus sellega, et sellist tüüpi teste on kerge vaidlustada kasvõi näiteks ELISA testi suure tundlikkuse tõttu. Erineval ajal tehtud testid annavad erinevaid tulemusi ning vigade tekke võimalusi on väga palju ja erinevaid. Samas olen ma siiski mõnevõrra üllatunud, et seda küsimust siin portaalis arutatakse, sest põhimõtteliselt pole see minu meelest pseudoteadus ega ka mitte inimeste sihilik petmine, vaid pigem samm õiges ehk personaalse meditsiini suunas. Pole ju mingit kahtlust selles, et inimesed on erinevad ning me oleme toiduainetele ja nende koosmõjudele erineval määral tundlikud. Arvestades näiteks ELISA mikrotiiterplaadi hinda ei saa tegelikult väita, et Levini kliiniku test oleks üle mõistuse kallis. Pigem tekitab minus imestust ja kahtlust, kuidas Levin seda nii odavalt saab teha. Peamiseks probleemiks selle testi puhul näib mulle suur valepositiivsete tulemuste hulk, mis tähendab, et inimesel soovitatakse vältida toiduaineid, mis talle tõenäoliselt mingit kahju ei tee. Siinse artikli toon on natuke liiga lahmiv ning paneb kohati muigama. Näiteks iroonia lehma piimatalumatese kohta on lausa naljakas. Täiskasvanud imetajad peale inimese ei talugi piima. Veider oleks hoopis see, kui labor oleks andnud tulemuse, et lehm võib vabalt piima juua.
Kui see test on täielik jama, siis kuidas ikkagi selgitada suurt inimeste hulka, kes sellest väidetavalt on abi saanud? Platseebo? Saavad süüa vähem asju ja seepärast kõhnuvadki ja tänu vähenenud kehakaalule paraneb ka tervis? Lihtsam on dieeti pidada, kui see on maksnud palju raha, tehtud on labori analüüs ja kasutatud black-box tarkvara tulemuste analüüsimiseks? Kõik see on võimalik ja tõenäoliselt mängib oma rolli, kuid mulle tundub siiski, et asjal on olemas vähemalt osaliselt vettpidav teaduslik vundament. Probleem on ehk tõesti pigem selles, et rakendamine on läinud natuke liiga kõrgelennuliseks ja järeldused on liiga mustvalged ning kategoorilised. Aga kui test avastab õigesti kasvõi mõne reaalselt inimesele sobimatu toiduaine, siis on sellest tõenäoliselt juba suur kasu, nii et ma ei kiirustaks selliseid teste kaartide panemise ja ufode nägemisega samasse kategooriasse paigutama.