Ema Teresa ei uskunud jumalat?
Ettekujutus Ema Teresast kui ustavast jumalateenrist ei pruugigi olla nii üksühene kui see esmapilgul tunduda võis. Olles katoliku kiriku poolt kiirkorras pühakuks kuulutatamas ja oma avalikes sõnavõttudes Jeesust ülistanud, paljastavad tema erakirjad ja päevikud hoopis midagi muud.
Üks aasta nägemusi ja 50 aastat kahtlusi, öeldakse Itaalia ajalehes, kes uudise välja tõi. Ema Teresa erakirjad on kokku kogutud ja avaldatakse peagi raamatuna.
Jumal, mu Jumal, sa oled mu minema visanud, sa ei taha mind, sa ei armasta mind.
Ma hüüan, ma klammerdun, ma tahan, ja seal pole kedagi, kes vastaks. Mitte kedagi. Üksi. Kus on mu usk? Isegi sügaval mu sees pole mitte midagi. Minus pole usku.
Ma tunnen, et Jumal ei taha mind, et Jumal ei ole Jumal ja teda pole tegelikult olemaski.
Ta nimetab ennast silmakirjalikuks:
Mu naeratus on kate, mask, mis kõike varjab. Ma räägin, nagu oleks kogu mu süda täidetud armastusega Jumalasse, õrna isikliku armastusega. Kui sa aga siin oleksid, siis ütleksid: “Kui silmakirjalik!”
Vatikani ametnikud aga väidavad, et Ema Teresa kahtlused ei takista mingist otsast tema pühakuks kanoniseerimist. Ka Uues Testamendis on näiteid, kus apostlid kaotavad usu, võitlevad kahtlustega, aga tõusevad sellest kõrgemale ja jätkavad oma tööd.
Need kahtlused ja selle aus tunnistamine ja sellegipoolest oma töö jätkamine on hoopis veelgi tugevamaks tunnistuseks tema vaimsele kangelaslikkusele.
Allikad:
http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2007/08/24/wteresa124.xml
http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2007/08/24/wteresa224.xml
http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2002/11/29/wteres29.xml
Ema Teresa – vaade Indiast
Indias, kus Ema Teresa tegutses, ei suhtuta tema tegemistesse sugugi nii üheselt, tänulikult ja heakskiitvalt.
Calcuttas tegutseb üle 200 heategevusorganisatsiooni, kes seal vaeseid aitavad. Vaeste aitamise ettekäändel on hea PR töö tulemusel palju raha kogutud, aga kuhu need miljonid dollarid läinud on, küsivad India uurijad. Ema Teresa rahastu ei olnud Indias registreeritud heategevusorganisatsioon, seega polnud India ametivõimudel mingit võimalust ordult aru pärida.
Vaeste kannatused on midagi väga ilusat ja see kannatuse ja viletsuse üllas näide saab olema abiks kogu maailmale, õpetas Ema Teresa.
Tegelik olukord Surijate Kodudes, mille liigutavate kannatuslugude turjal palju annetusi kokku meelitati, oli skandaalne – paljud pidid ülerahvastatud hoonetes aset jagama. Vaatamata sellele, et paljud põdesid tuberkuloosi, AIDSi ja teisi nakkushaigusi, ei olnud hügieen mingi teema. Inimesi kostitati palvete ja mahakantud ravimitega. Vanu süstlaid pesti vaid leige veega, lahtistel haavadel roomasid ussikesed ja valuvaigisteid ei antud põhimõtteliselt.
Inimeseks olemise suurim anne on võime kannatada nagu Jeesus.
Sa kannatad – see tähendab, et Jeesus suudleb sind.
Tema abordi- ja sünnikontrollivastased sõnavõtud võisid meeldida küll katoliku kirikule, kuid andsid järjekordse kõrvakiilu nii India kui teiste arengumaa inimestele, kus ülerahvastatus on tõsine probleem.
Ema Teresa ei aidanud mitte vaeseid Calcutta inimesi, vaid Lääne rikkaid, kellele ta pakkus teenust annetustega halvast südametunnistusest lahti osta.
Allikas: http://www.rationalistinternational.net/article/20031020_en.htm
Ema Teresa – kannatuste propagandist
Ema Teresat, tema tegevust ja vaateid on kritiseerinud tuntud kirjanik Christopher Hitchens oma raamatuga Misjonäriasend: Ema Teresa teoorias ja praktikas (The Missionary Position: Mother Teresa in Theory and Practice; Verso, 1995).
Filosoofina kritiseerib ta Ema Teresa vaesuse ja kannatuse ülistamist. Selle asemel, et kogutud rahaga vaeseid aidata, avas Ema Teresa 150 riigis oma nunnaordu harukontoreid, et oma sekti sõnumit veelgi laiemalt kuulutada. Ema Teresat ei huvitanud vaesuse likvideerimine, vaid kannatuse ülistamine ning India vaesed ja tõbised olid hea vahend Lääne halva südametunnistuse rahaga oma tõekspidamisi levitada.
Pikem intervjuu Hitchensiga Ema Teresa teemal: http://www.secularhumanism.org/library/fi/hitchens_16_4.html
Pisike videolõik Penn ja Teller Bullshit saatest:
Ema Teresa kannatas oma usu puuduse pärast ja nägi, et see talle hea oli. Nii lasi ta kannatusi ka nende peale paista, kes tema võimu alla sattusid, et seltsis segasem oleks.
Aga küllap on nende avaldatavate kirjade valguses põhjust Ema Teresa elu ja tegevust edasi uurida ja ümber kirjutada. Tasub tähele panna sedagi, et vastupidiselt Ema Teresa enda soovidele need kirjad hävitada, on katoliku kirik nende avaldamise heaks kiitnud. Katoliku kirik kutsus ka Hitchensi vaibale, kui arutati Ema Teresa õndsakskuulutamist. Selles mõttes au neile, aga jääb pisike kahtluseussike, et ega nii kogenud organisatsioon selliseid asju ilma enese huvidest lähtuva tagamõtteta ei tee.
Hm, huvitav, kui usus puudub kahtluseiva, siis on see skeptikutele probleem. Kui kahtlus on, siis saab sellest aga kohe usu puudumine. Ma kutsuks üles natuke sügavamalt loodima neid küsimusi.
Mis aga puudutab halbade praktikate kriitikat, siis ei näe ma siin mingit vahet, kas selle objektiks on sekulaarne nõmedus või religioosne nõmedus. Nõmedus on nõmedus ja omakorda üks kõige üldisemaid nõmeduse liike on oma vastase halvustamine ja mõnitamine.
Ma tooksin siinkohal võrdluse USA-st. Vaadake Ralph Naderi stiili opositsiooniga ringi käimisel või vaadake Michael Moore’i oma. Isand Nader jääb väljapeetuks ja väärikaks ning keskendub eelkõige oma programmi tutvustamisele. Isand või peaksin ma ütlema Molkus Moore ehitab aga oma kriitika üles oma vastase mõnitamisele, kasutades selleks kõige nõmedamaid võimalikke trikke ja sittudes pihku isegi oma varasematele headele liitlastele.
Niisiis hea Skeptik, kui saad, siis ära kasuta oma igati hüvelise ja tervitatava tervemõistuslikkuse programmi toetamiseks nõmedate abi.
Tervisi!
SV
kõigepealt peab ütlema, et autor on palju vaeva näinud artiklite eestindamisel ja ettekandmisel. tänud.
teisalt aga soovitan autoril lugeda mitte lihtsalt apostlite kirju, vaid ka iiobi ja taaveti raamatuid. seal mitte lihtsalt ei avaldada oma nõrka usku, kahtlusi, vaid ka Jumala süüdistusi. on hea, kui inimene on aus.
ega siis Jumal ilusaid sõnu taha… ikka seda katkist südant ja avameelset vestlust. et suhe saaks parandatud.
loodan, et innustada skeptikut uurima ka natuke teist poolt!
Kui Jeesus ristil oli, siis hüüdis ta:
“Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?”
Ei ole suuremat selgust kui siis kui mustad pilved taevalaotusest kaovad ja juba nende taandudes hakkab pilveservalt sirama päike.
Usutee pole lai tee. Usuteed ei käida kuldtõllas ega koguta jõudu kuninglikus toidulauas.
Usuinimene käib läbi elu sulatusahjude, kus vahel tekib tunne, et Jumal on su maha jätnud. “Sulatusahjust” väljununa oled sa tugevam, rõõmsam, rahulikum, valgustunum.
Hmm, ma mõtlen nüüd, et mida teeb selle peale vaene paljukannatanud albaania rahvas. Ema Teresa on Kastriota Skanderbegi kõrval ainuke albaanlaste rahvuskangelane. Erinevalt Skanderbegist on ta aga ainuke albaanlane, kellest väljaspool Albaaniat üldse midagi teatakse. Oma rahvuse ikoonist ilmajäämine võib küll albaanlasile halvasti mõjuda ning põhjustada isegi piirkonna sotsiaalse allakäigu kiirenemist.
See kõik muidugi ei tähenda, et tõde ema Teresa kohta ei peaks päevavalgele toodama. Kõik, mis on tõde, tuleb päevavalgele tuua.
Lihtsalt: ma näen siin väljakutset humanistidele. Mis võiks olla albaanlaste positiivse eneseuhkuse järgmine märk, kui ema Teresa selleks enam ei sobi? Sest silmapaistvaid isiksusi selle muidu väga sümpaatse rahva hulgas pole rohkem tõepoolest mitte ühtegi. Ema Teresa on nende ainuke.
Kust me teame, et see kõik on tõde? Või mis üldse on tõde? Mis ühele tõde, see teisele vale. Ja vastupidi.
Kahtlusi on kõigil inimestel ja aegajalt vaadatakse oma tõekspidamised üle, nii mõnigi arusaam muutub elu jooksul. võibolla korduvalt. See on inimlik.
Kui inimene ei otsiks ega kahtleks, siis oleks ta valmis. Valmis inimene on vaimselt surnud, tal ei ole enam kuskiole areneda. Kuni inimene otsib ja kahtleb iseendas, seni on ta teel.
Mind enam ausaltöeldes ei üllata. Üllataks siis kui mõne sitakeeraja kohta, mõne pedofiili kohta äkki rääkima hakatakse, et ta annetab raha kirikule, käib koerte varjupaigas koeri jalutamas ning Hipodroomil vabatahtlikuna sitta vedamas.Küll on mõnus iidoleid maha teha.Ja ajakirjandusele see meeldib, võid ju lausa välja mõelda midagi, kusagil ju viitama allikale ei pea.Kirjutad lihtsalt: anonüümseks soovida jääänud isiku andmeil…Printsess Dianast on ka nii palju halba räägitud. Inimesed on ikka vastikud.Mis see kurat teie asi on mida keegi kunagi on teinud ja öelnud!!
Olen nõus mitmete eelpoolkõnelejatega. Minu enda kogemus ütleb samuti, et usk ei ole kõikumatu ja sama veendumus. Inimesed on kõik skeptikud. Inimesed on loodud otsima, küsima, kahtlema. Minus pigem kasvas austus Ema Theresa vastu nähes tema ausust ja siirast otsimist Jumala järgi.
Ma pean ka üsna tõenäoliseks, et Ema Theresa tegi oma elus vigu, tegi asju valesti, süüdistas kedagi, kasutas raha valesti. Ta on ju inimene. Selge kutsumusega, ent siiski inimene. Samuti on tema mõttekaaslased, annetajad, ordu-liikmed inimesed. Inimesed nagu Sina ja Mina.
Ma ei taha skeptikuid süüdistada, et nad selle teema tõstatasid – ma arvan on oluline analüüsida ning olla aus ka vigade suhtes.
Minu jaoks aga ei vähenda see seda head, mida Ema Theresa korda saatis.
See, millele ta pühendus, oli tema elu ja probleem. Igaüks otsigu endale ise väljund ja ka tõde. Teiste omi ei maksa kopeerida.
http://www.comedycentral.com/motherload/?lnk=v&ml_video=102804
Mõnikord põhjalik analüüs ruudus on hoopis ring.