Ionic-Detox veelkord köögilaual

Täitsa põnev! Proovisin veel elektrolüüsi. Seekord mitmes konfiguratsioonis.

Esimene proov oli taaskord raudnaela ja vasetükiga soolvees. Huvitav oli jälgida ka ampermeetri näitu – kui algul ei läbinud vooluahelat kuigi suur vool, siis natukesehaaval soola lisades hakkas näit sujuvalt ülespoole ronima.

Kümnekonna minuti jooksul muutus vesi selgest läbipaistvast algul kolla-pruunikaks ja siis tumerohelise hõljuva sademega vedelikuks. Aimamisi võis sõrmede vahel tunda, et vesi oli muutunud veidi libedamaks.

Järgmine trikk oli see, et valasin vette veidi äädikat. Roheline hägu kadus kui vits vette, kuid roostene kolla-pruunikas värvus jäi alles.

Järgmine katse toimus kahe raudelektroodiga. Sama asi – algul vesi pruunistus, siis tekkis sekka aina rohkem tumerohelist lahustumatut soga.

Vahepeal sai proovitud sedagi, et sellele elektroodile, millelt mulle tõusis, panin tiku juurde. Kuulda oli vaikset praksumist.

Järgmine katse oli kahe vaskelektroodiga. Miinus poolele ühendatud vaskelektroodilt hakkas mulle eralduma, pluss-elektrood kattus valge kreemja ollusega. Vesi muutus algul kergelt rohe-sinakaks, kuid hiljem lisandus sellele valkjas lahustumatu hõljum. Ja kui nüüd asendasin plusspoolele raudnaela, siis mõne aja pärast oli vesi ikka eriti kole! Lisaks juba tuttavale tumerohelisele pudile oli elektroodi kohale tekkinud ilge kobrutav mullipesa.

Kui nüüd elektroodide polaarsust muuta, siis hakkas raudnaelalt suuremaid tükikesi eralduma, mis lisas oma panuse kogu kausi sisu eemaletõukavusele.

Siit ettepanek Ionic-Detox jalavannide tootjatele, et kui soovite oma klientidele veelgi dramaatilisemat ja mitmekülgsemat-vaheldusrikkamat elamust pakkuda, siis tuleks ehitada selline seade, kus oleks kaks vaskelektroodi ja üks raudelektrood ning võimalus ümberlülitusi teha. Seda viimast peaks saama väikese taimeriga ajatada, et ei peaks ise nuppe vajutama.

Programm oleks selline, et algul tekitavad kaks vaskelektroodi vette heleda siniroheka värvuse, siis lisandub sellele valge hõljum, seejärel lülitub üks vask välja ja asemele asub raudelektrood, mis muudab vee mürkroheliseks ja sogaseks. Vahepeal lülitub polaarsus ringi ja ajab vette raudelektroodilt eralduvaid musti tükke.

Ja kogu selle protsessi juurde tuleb jutustada pseudoteaduslikku muinasjuttu, kuidas pahad mürkained ja halvad mõtted su kehast jalataldade kaudu heade ioonide abil välja meelitatakse. Mõelda vaid, kui kogu see silmnähtav soga kõik su sisse oleks jäänud! Hea, et lahti sai. Aga kindlama tulemuse saavutamiseks tuleks ikka mitu korda jalgu leotamas käia.

Kui on soov ootamatu trikiga inimesele selgeks teha, et ta organism on nüüd üsna puhas ja mõtted positiivsed-helged, siis lisa vette salavooliku kaudu äädikat ja sogane vesi muutub läbipaistvaks nagu helgetele mõtetele kohane.

Tuleks eri ainetega veel proovida, küllap leiaks veel huvitavaid ja rabavaid reaktsioone, mida mütoloogiliselt seletada annaks. Eriti lahe oleks silmnähtavalt armunule tekitada roosakas jalavann, mis näitaks talle ta tunnete tõelisust.

Veel saaks elektroodilt eralduva vesiniku kinni püüda ja sobival hetkel sädemega plahvatama panna. Juurde tuleb öelda, et need olid su sisse pugenud deemonid, kes headele ioonidele vastu ei suutnud seista ja sedasi ahastusest olematusse plahvatasid.

Loe veel:
https://skeptik.ee/index.php/2007/06/27/ionic-detox-vann-viib-raha-kehast-eemale/
https://skeptik.ee/index.php/2007/09/30/ionic-detox-koogilaual/
http://www.badscience.net/?p=134