Intellektuaalgurmaanidele Edge.org aastaküsitlus: teadlased muudavad meelt
Edge Foundation on New Yorgi intellektuaalide kamp, mis ärimehe ja kirjastaja John Brockmani eestvedamisel hoiab üleval edge.org kodulehte, kus kohtuvad intellektuaalset kõdi pakkuvad teadlased, mõtlejad ja seda moel, millest ehk ka filosoofiliselt treenimata huviline aru võiks saada.
Teadlasi ja muidu kirjutajaid on neil üle maailma, kes taset hoiavad. Üks huvitavatest ettevõtmistest on paluda juhtivatel teadlastel ja arvamuskujundajatel vastata ühele küsimusele.
2005. aasta küsimus kõlas: Mis sa arvad tõe olevat, kuigi sa seda tõestada ei suuda?
2006. aastal oodati vastust küsimusele Mis on sinu ohtlik idee?
2007. aastal küsiti Mille suhtes sa optimistlik oled? Miks?
Ja tänavusele küsimusele Mis asjus sa oled oma meelt muutnud? Miks? on vastanud 163 inimest.
Eelroaks pikale gourmet-naudingule pakun teile nuusutamiseks:
* Närviteadlane Joseph LeDoux uskus, et mälu on midagi, mis on salvestunud ajusse ja seda siis loetakse sealt maha, kui vaja. Nüüd aga on eksperimendid näidanud, et mälestus millestki on parasjagu nii hea nagu on su viimane meenutus sellest.
* Astrofüüsik Piet Hunt uskus, et ta suudab ükskõik kui keerulise probleemiasetuse analoogiate abil ja vägagi lihtsal tasemel ükskõik kellele selgeks teha. Eksitus seisnes aga selles, et see esimene lähendus võib asjast mitte midagi jagavale inimesele jätta ikka täiesti vale mulje. Mõelgem nt kvantfüüsikale.
* Füüsik Marcelo Gleiser uskus, et ühendteooria on nurga taga ja tegeles sellega Einsteini vaimus päris pikka aega. Nüüd aga peab ta seda ühendteooria ideed omamoodi monoteismi vormiks ja nagu iga jumala otsimine, võib see ühendteooria tagaajamine küll olla esteetiliselt köitev, aga eksperimendid ei pruugi seda ilu mitte kunagi kinnitada. Isegi varsti käivitatav LHC mitte.
* Füüsik Gino Segre uskus, et universum, saanuna suurest paugust paisumisele algtõuke, hakkab mingil hetkel taas kokku tõmbuma nagu üles lastud suurtükikuul kukub peale maksimumkõrguse saavutamist taas alla. Aga 1a tüüpi supernoovade vaatlustest järeldus, et universum paisub kiirenevalt ja mingit “suurt krõpsu” ei tule kunagi. Mis see paisumist kiirendav Tume Energia täpselt on, saame ehk tulevikus teada ja see muudab me arusaama universumist veelgi.
* Evolutsioonibioloog Mark Pagel räägib, et vaatamata teatud tsensuurile eri inimpopulatsioonide erinevuste kajastamise osas, on inimesed siiski erinevamad kui arvatud. Vanad rassiteooriad on omadel põhjustel valed, aga eri inimeste genoomid on varasema 99,9% sarnasuse asemel hinnanguliselt 99,5% sarnased. Meie lähima sugulasliigiga – šimpansidega – on meil 98,5% või rohkemgi ühiseid geene.
* Füüsik Haim Harari uskus, et lihtsad ja selged asjad peaksid olema ka tõestatavad või vähemalt hästi piiritletavad. Ja kui miski on hästi piiritletud-defineeritud, siis on see lihtne. Aga pole mitte! Näiteks kui keegi näeb taevas seletamatut kuma, siis see võib olla meteoriit või hoopis rohelised külalised kaugelt planeedilt. Kumbagi versiooni pole võimalik tõestada või ümber lükata, aga meteoriidihüpotees on tõenäolisem.
* Molekulaarbioloog Lee M. Silver uskus, et kui inimesed saavad parema hariduse, siis kaob ära usk surematusse ja üleloomulikku hinge, mis peale inimese surma kuhugi alles jääb. Francis Crick – DNA struktuuri kaasavastaja – ütles vahetult enne oma surma, et usk surematusse hinge on sama ekslik kui usk sellesse, et Päike tiirleb ümber Maa. Enam Silver sellesse üleüldisse meelemuutusse ei usu. Kui selline meelemuutus on võimatu isegi kõrgelt haritud ja teaduslikult treenitud õpetlaste puhul, siis mida veel teistest rääkida.
* Neurotedlane Marco Iacoboni uskus ka, et ratsionaalne ja valgustusideedest kantud mõtlemine kõrvaldad irratsionaalse mõtlemise ja usu üleloomulikku. Et teadlastel on faktid ja raudne loogika ning “teistel” vaid tõestamatud uskumused ja kehv arutluskäik. Reaalsus näitab aga muud. Paraku.
* Psühholoog-teadvuseuurija ja endine parapsühholoog Susan Blackmore uskus, et parapsühholoogial on aines, mida teaduslikult uurida. Aga olemasolevale ja süvenevale tõendusmaterjali puudusele otsa vaadates muutis meelt.
Veel hulk psühholooge, füüsikuid, matemaatikuid, biolooge, teadusajakirjanikke, majandusteadlasi, sotsiolooge, astronoome, arvutiteadlasi, ajaloolasi, närviteadlasi, kes on oma meelt muutnud. Kindlasti räägitakse lisaks oma eriala puudutavatele meelemuutustele ka sellest, kuidas usklikust ateist sai, kuidas muutus usk teadusesse kui tõeleidjasse, mil moel usk Popperi falsifitseerimiskriteeriumi mõranes, hingeotsingud, neutriinojaht, jumalaotsingud… Daniel Dennett, Richard Dawkins, Brian Eno, Michael Shermer, Sam Harris, PZ Myers, Steven Pinker, Martin Rees, Rupert Sheldrake…
Põnev, väga põnev…
Teadlased on elusad inimesed, kes eskivad ja muudavad meelt, kui keegi seda veel ei teadnud. Teadus pole mingi monoteistlik tõemonopol, mis vaid oma võimu pärast väriseb, kui mõni seda juhuslikult veel ei teadnud. Veel on huvitav aimu saada, millega juhtivad teadlased tegelevad ja millised probleemid meeli elevil hoiavad.
Palju kommentaare slashdot.org-is.
Kuivõrd ühel inimesel võib olla keeruline kõike süvendatult läbi lugeda, siis oleks tore, kui siin tekiks kollektiivne aju, millesse teie, head lugejad, lisate väljavõtteid sellest, mis just teile sealt pikast ja ülipõnevast reast silma jäi. Ilmatu tore oleks, kui raatsite targad mõtted ja arutlused eestkeelsena edasi anda.
Link ka veel siia lõppu – link.