Jesus and Mo

Briti võrgukoomik pseudonüümiga Mohammed Jones alustas 2005. aastal koomiksisarja Jesus and Mo ilmutamist. Peategelasteks on kristlaste prohvet Jeesus ja prohvet Muhamedi kehadublant Mo, et hiilida kõrvale keelust prohvetit pildis kujutada. Veel esineb jutumullidena ateistist baaridaam ja mõnikord on näha ka Moosest.

Siin paar näidet koos eestikeelse tõlkega:

J: Baaridaam, kuidas sa evolutsionistlikult pattu ja moraali seletaksid?
B: Mnjah, lõplikku vastust pole, aga kindlasti mängib looduslik valik selles mingit osa.
B: Need, mida sina patuks nimetad – õgardlus, lõbuhimu, kadedus, viha jne – on alusimpulsid, mis tagavad ellujäämise. Teisalt aga – “moraalsetel tunnetel” nagu empaatia ja altruism on arvatavasti samuti geneetiline alus – isegi kui need on suunatud lähihõimlastele.
B: Praegu igatahes uuritakse, kuidas eri tegurid omavahel toimivad – see on päris põnev.
J: Sa mõtled: keeruline.
Mo: Meie eelistame pühakirjalist seletust.
B: Rääkiva mao hüpoteesi?
J: See on ju niii liiihtne.

J: Kõige rohkem ärritab mind ateistide juures see, et nad ründavad alati lihtsaid sihtmärke – kõige äärmuslikumad usufanaatikud.
Mo: Nagu Osama bin Laden ja Torquemada?
J: Jaah, või Ajatolla Khomeni või Fred Phelps.
J: Nad teesklevad, et need äärmuslased esindavad enamust usklikke – see on häbitu, autu trikk!
Mo: Aga mis sa neist uskmatutest ikka ootad? Neil pole ju mingit moraali.
J: Just, sa vaid vaata seda Stalinit – tema oli ateist.
Mo: Ja Pol Pot.

J: Mooses saatis meile e-kirja. Ta on meie peale pahane, et me narrisime shia-moslemeid ja nende kaevu-imaami.
Mo: Mis ta räägib?
J: Ta räägib, et meie ei või kindlalt teada, kas 12. sajandi imaam ei istu kaevus. Kuna pole olemas objektiivseid standardeid, mille abil reaalsust hinnata.
J: Seega peaksime me teiste inimeste tõdesid austama, mitte arrogantselt privilegeerima oma paradigmat.
Mo: Las ma vastan talle.
Mo: Kallis Mooses, epistemoloogiline relativism võib olla tõde sinu jaoks, aga see pole tõde kõigile. Armastusega, Mo xxx
Mooses: Mölakas!

Mo: Ei mõista ma seda kristlikku Pro-life seisukohta. Moosese 2. raamatus on selgelt kirjas, et kui mees põhjustab naisel nurisünnituse, peab talle trahvi määrama (II Mo 21:22), mitte hukkama, mis on piibellik karistus mõrva eest.
J: Aga see on ikkagi elu võtmine.
Mo: Ei ole, kui kasutada piibellikku elu definitsiooni, milleks on hingus: “puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks” (I Mo 2:7).
Mo: Looted ei hinga. Seega peaks elu algama sünniga mitte aga viljastumise hetkest. Pealegi, kristlased on “uuestisündinud” mitte aga “uuestiviljastunud”…
J: Hea küll, tunnistan – abordivastasusel pole Piibliga mingit pistmist.
J: Lugu on naiste kontrolli all hoidmises.
Mo: Sellest saan ma juba aru.

Koomiksi Jesus and Mo esimene pääsuke.