Vuu-duu teadus Vuti tänaval ja Pealtnägijas
Postimees edastas Pealtnägija loo selle kohta, et Tallinnas Vuti tänaval on seis kurb:
pea pooli väikese uulitsa elanikke on aja jooksul tabanud raske haigus
Pealtnägija käis uurimas, kas äkki on põhjuseks kõrgepingeliinid. Võimalikuks tõestuseks tuuakse juhtumid konkreetsete inimestega:
Pensionäridest abielupaar Marje ja Ernst, keevitaja Endel, endine vagunisaatja Senta, literaat Hans, näitleja Tamara, autobaasi direktor Richard… Igaühel neist on oma ja erinev elu. Kuid kõigi saatust läbib punase niidina üks haigus – kõik nad põdesid vähki.
Osa neist on tänaseks juba surnud, mõned veel võitlevad, mõni üksik on õnneks tervenenud.
Paikkondliku uurimuse tegi kirjamees Hans Luik. Ta kirjutas üles kõrgepingeliini ajaloo ja kõik teadaolevad vähijuhtumid. Uuringu teostas ka Pealtnägija. Käidi läbi kõik Vuti ja Nirgi tänava majad. 25-s majas elas kokku 16 inimest erinevate vähivormidega.
Kuhu Pealtnägija oma uurimuses välja jõudis, näeb saates.
Miks seda vuu-duu teaduseks nimetasin? Esiteks muidugi seepärast, et sellel vaatlusel puudub mida ilmsemalt kontrollgrupp, kus oleks võrdluseks samasuguse sotsiaaldemograafilise (sh majandusliku) taustaga inimesed. Siis alles saab võrrelda, kas esineb mingeid tõbesid selles piirkonnas rohkem või mitte. Vastasel korral on tegu lihtsalt inimliku mustriotsimise ja kontekstita teadmistekogumiga, mis väga palju midagi ei tähenda. Huvi pärast võiks üheks uurimisrühmaks võtta ka elektrikud, kes liinitöid teevad.
Teiseks on elektriliinide vähiteema väljamaades juba unustatud ja jäänud marginaalsete ludiitlike löögirühmade eneserahuldamiseks, mida kuigi tõsiselt enam ei võeta. Tänapäeval on uus trend kõigis hädades mobiiltelefone ja tugijaamade maste süüdistada ning tõusvas joones on hirmukülvamine wifi levialade suhtes.
Elektriliinide asjast kirjutas Robert Park raamatus Voodoo Science: The Road from Foolishness to Fraud
Kõik teadaolevad vähki tekitavad tegurid – sh kiirgus, teatud kemikaalid ja mõned viirused – toimivad läbi selle, et lõhuvad keemilisi sidemeid ja tekitavad muteerunud DNA-d. Mitte varem kui on saavutatud elektromagnetlainetuse ultravioleti piirkond, edasi nähtavast valgusest, kaugel infrapunakiirgusest, kaugelt edasi mikrolainekiirgusest, pole footonitel piisavalt energiat, et keemilisi sidemeid lõhkuda, olgu kiirgus kuitahes intensiivne.
Raadiokiirgus on veelgi madalama energiatasemega footonite voog (sagedus tavaliselt suurusjärgus kHz kuni MHz, mõnel juhul ka GHz), kõrgepingeliinides vaheldub polaarsus sagedusega 50 Hz (lainepikkus 6000 kilomeetrit). Elektromagnetvälja elektriliinide ümber vahendavad ikka needsamad footonid, mis pildi välismaailmast meie silma toob, ainult tunduvalt, tunduvalt, või ehk lausa igatpidi tunnetamatult madalama energiatasemega kui lume pealt peegelduv kuuvalgus.
Võrdluseks võiks veel öelda, et kui gammakiirgus oleks nagu sõidaks sulle auto otsa, siis madala sagedusega elektromagnetlainetus on nagu langeks lumehelbeke tasa-tasa su mütsile.
Jutu mõte on selles, et elektriliinide poolt kiiratav elektromagnetlainetus pole võimeline mittemingisuguse meile tuntud mehhanismiga tekitama keres selliseid muutusi, mis vähktõveni võiksid viia.
Võibolla on olemas mõni tundmatu mehhanism, aga seda oleks põhjust otsima hakata siis, kui epidemioloogilised uuringud viitaksid mingilegi tuvastatavale korrelatsioonile vähtõve ja elektriliinide läheduses elamise vahel. Sellealaseid uuringuid on ainuüksi Põhja-Ameerikas tehtud kümnete miljardite dollarite eest. Üks tulemustest on see, et elektriliinidega töötjad põevad keskmisest vähem vähki (see pole ilmselt küll elektriliinide positiivne mõju, vaid pigem mõjub töö värskes õhus tervist edendavalt). Seost haiguste sagenemisega pole elektriliinidel leitud.
Kui Vuti tänaval ongi keskmisest rohkem vähki põdevaid inimesi, siis on veel suur hulk muid võimalikke selgitusi, miks sellel ajal sellisel hulgal sellise soodumusega inimesi sellisesse kohta on sattunud. Välistada ei saa ka lihtlabast statistilist fluktuatsiooni, pärilikke asjaolusid, demograafilist tausta jne jne.
Paistab, et Kärmas on auga üle võtmas Kersna mantlit ka kahtlase teadusväärtusega teemade osas.
Lisalugemist:
Power Lines and Cancer: Nothing to Fear
Currents of Death?
Power-Frequency Fields and Cancer
njah, ma juba saate alul mõtlesin, et kas keegi radooni peale pole tulnud. aga paistab, et mitte.
Jasonile: saate lõpus mainiti ju ka radooni?
—-
Gammakiirgus ja madalsageduslik elektri-või/ja magnetväli on siiski erinevad asjad, et neid niisama lambist ühele pulgale panna: ühel juhul on tegu osakeste vooga, teisel juhul ei “lenda” midagi füüsilist. Võrdluseks: inimesele võib haiget teha nii noaga torgates kui ka $itasti öeldes.
duhh ajab gammakiirguse ilmselt beeta- ja alfakiirgusega segi. Viimased on siis vastavalt elektronide ja heeliumi tuumade vood.
Gammakiirgus on siiski kõrge sagedusega elektromagnetkiirgus. Ehk siis sama, mis röntgen.
Gammakiirgust võime loomulikult ette kujutada ka kvantide voona, aga gammakvant on ainult füüsikaline mudel elektromagnetkiirguse duaalsete omaduste kirjeldamiseks.
Vuti tänava juhtumi teeb omamoodi naljakaks saatejuhtide ja elanike soov saada kaabel enda lähedale maa alla. Ilmselgelt on kaabel, mida ei näe, palju ohutum. Pean väga lugu austatud literaadist, aga jutt elektromagnetkiirguse ladestumine luudesse ja vereloomesse on puhtalt saate toimetajate praak ning mõjub lihtsalt naeruvääristamisena.
Õigus, Riho.
Hommikul ei maksa tarka juttu ajada …
Teemassepuutuv uudis Sebastopol’ist Kalifornia osariigis räägib sellest, kuidas “grupp seltsimehi” seisab vastu avaliku WiFi-võrgu väljaarendamisele ja kurdab tervisemurede üle.
Seda wifi hirmu on Euroopas ka kõvasti. Olin millalgi välismaal ja sattusin lugema mingit briti lehte, kus siis olid lugejakirjad mingile ilmunud artiklile wifi kohta ja enamus kirjadest oli stiilis “jah, see on tervist kahjustav, ma tundsin ise ka.” Keegi isegi oli kirjutanud pika saaga sellest, kuidas tal peale wifi paigaldamist oli tervis kohe tuksi läinud ja peale selle kinni panemist ja kaabli külge tagasi ronimist oli tervis jälle suurepärane.
Olen kuulnud jutte mingi(te)st SEBE bussijuhi(tide)st, kes ei lülita seda wifi masinat sisse oma istumise all, sest see kiiritab. Aga SEBE reklaamib oma wifiga busse edasi…
Bugabugabuga!
catlyn kirjutas:
Mina juhtusin hiljuti sõitma Sebe bussiga, mis levitas WiFi’t, aga mitte Kõue. Tulemus: WiFi on, aga Interneti-ligipääsu mitte.
Aga see võis ka tehniline rike olla.
mainiti jah aga seda tehti saate lõpus ja kärmase poolt. ma lihstalt mainisin, et mulle lõi see klipi alguses pähe.
Pole parata, inimestele meeldivad lihtsad, arusaadavalt seletatud, mis siis, et valed, selgitused. Nad on rahul, et kõik on nõnda lihtsalt selgitatav, see on taoliste saadete juures peamine, saate juhte huvitab ilmselt tõde kõige vähem ja vaevalt, et nad nii rumalad ongi, et seda kõrgepingejama uskuda.
Ma ei tea kuidas on lood 50 Hz elektrivõrgu mõjuga, kuid töötava mobiiltelefoni lähedust ma tunnen füüsiliselt ja mitte ainult lihtsalt tunnen – pikem kõne mobiiltelefoniga teeb lausa füüsilist valu.
Pimekatses side silmade ees ei ole mul mingi probleem ära tunda kas minu pea ligidusse toodav mobiiltelefon on parajasti kõnerezhiimis (valjuhääldi võib olla seejuures kasvõi lahti monteeritud ja eemaldatud) või täielikult välja lülitatud.
Kui ma füüsiliselt tunnen mobiiltelefoni elektromagnetvälja, siis järelikult on olemas selle välja füüsiline mõju mu kehale.
Seda ma ei tea kas see füüsiline mõju kahjustab otseselt või mingite kaudsete mehhanismide kaudu ka mu rakkude DNA-d, aga ka see oleks probleem kui DNA jääb küll mobiiltelefoni otsese mõju poolt rikkumata, kuid mobiiltelefoni väli mõjutab mu mälu, käitumist, aju tööd, und.
Hiljuti avaldatigi üks uurimus mille kohaselt neil kes kasutavad õhtupoolikul enne uinumist mobiiltelefoni, on öine uni häiritud.
Aga hea sügav uni omakorda võib ehk ravida algstaadiumis vähki, mis on tekkinud näiteks muudel põhjustel kui mobiiltelefoni väli.
Mati,
aga see on küll tore! Selle testi peaks kindlasti ära tegema, korralikult pimendatuna muidugi. Ma olen lugenud mitmetest sellistest katsetest ja nood on kõik feilinud. Kui sinuga see ära tundmine õnnestuks, pääseks kindlasti rahvusvahelisse meediasse. Kas see mitte randi miljonile dollarilegi ei kvalifitseeruks?
http://www.badscience.net/?p=470
http://www.badscience.net/?cat=65
jne. jne.
minul oli lapsepõlves selline lugu, et tundsin juba umbes 30m pealt, aiaväravalt ära, kui minu toa telekas mängis. tollal sai nimelt kesktelevisiooni teist kanalit vaadata detsimeeterantenniga ja ainus koht meie majas, kus see välja võttis, oli minu tuba, kus siis vanamees vahest mingeid asju vaatamas käis. oma teleka “heli” tundsin seejuures eksimatult ära. kohe oli selge, et papi istub ja vahib minu toas telekat. seejuures polnud näha valguskuma ega loomulikult ka hääli kuulda. ei oskagi öelda, misasi see oli…selline infra- või ultraheli moodi tunne oli peas. elutoatelekas tegi samuti “oma häält” aga see ei “kostunud” nii kaugele. siiski – läbi seinte ja akende paarikümne meetri kaugusele…veider.
oskab keegi oletada, millega tegu oli?
Mati, töötav mobiiltelefon on soe. Ka mina tunnen ära, kas minu pea ligidusse toodav sigarett hõõgub või mitte.
Jason,
mina teeks panuse ultrahelile lähenevale helile, mida kineskooptelekad tekitasid. Miks nad seda tekitasid, ei oskagi öelda. Keegi kunagi rääkis sellest, aga olen unustanud.
Seda teleka vininat mäletan lapsepõlvest ise ka. Lisaks muidugi asjaolu, et noorem kõrv kuulebki kõrgeid helisid paremini kui vanem inimene.
Jason kirjutas:
Vanades televiisorites on muuhulgas reatrafo, milles 20 kHz ringis sagedust elamas leida võib. Ja trafodel on pahatihti komme südamikuplaate elektriväljaga samas taktis kaasa võngutada.
Selle tulemusena võivad vanad televiisorid töö käigus produtseerida heli, mis on inimkõrva kuulmispiiri ülemises otsas — ehk ultraheli alumises otsas. Noor kõrv kuuleb seda paremini, täiskasvanu või vanainimese kõrv ei pruugi üldse kuulda.
Jess, Mati! Kas sa võtaksid vastu Martini väljakutse: https://skeptik.ee/index.php/10-000-kr/ ? Oleks jube tore näha ja teada saada, et maailmas leidub üks tõeliselt eriliste võimetega inimene.
tegelt kuuleb isegi praegu väljamaa telekat aga oluliselt vähema maa peale ja mitte enam nii selgelt.
ega ma arvanudki, et midagi erilist aga selgusetu oli, MIS tekitas heli ja mis sorti heli see oli.
Seda telekaheli olen isegi kuulnud. Uuemate telekate puhul vahest isegi koridoris trepist üles minnes “tunned” kuidas keegi oma korteris teleka tööle paneb jne.
Televiisori reatrafo sagedus on 15625 hertsi ja selle sagedusega heli peaks vähemalt keskmisele lapsele täiesti kuuldav olema.
SLÕhtulehes on Vuti tänavast üllatavalt mõistlik lugu:
http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=272924
endel. muideks, mu sõbrad ei kuulnud meie kodu telekaid. aga eks ta ole muidugi harjumise asi kah.
Endlil on õigus. Meie ilmanurgas elavatel televiisoritel on kombeks sekundis 25 kaadrit, igaühes 625 rida (mis kõik küll pilti ei kanna) laiali laotada. Ja selleks vajalik realaotussagedus on 15625 hertsi.
dig kirjutas:
Bähää, see on tavaline. Ma sõidan suht palju selle bussiga ja ma olen siiani tervelt 2 korda reaalselt netti saanud. Aga vahest pole isegi wifit, kuigi peaks olema (neis uuemates bussides).
Mati on vist ära kadunud ja raha jääb jälle seisma. Kahju…
Ma tunnen kah ühte meest, kellel mobla pool pead soojaks ajab.
Varem ta uue mobla valikul muudkui käis mööda poode ja katsetas: mõned mudelid olid ka sellised, mille ta välja kannatas. Nüüd on loobunud – juba mitu aastat kasutab ainult hands-freed.
Kusjuures talle mõjus ka mu tolleaegne cordless telefon Mobira Ringside, millel väljundvõimsust vaid 10mW.
Elektrijuhtmetest triivisime nüüd muidugi üsna kaugele…
Äkki mõjuks talle samal moel ka väljalülitatud telefon, kui pimekatset teha?
Kui trafo töötab 15,6 kHz-l, siis trafoplaadid teevad edasi-tagasi võnke 15,6 kHz-se sagedusega. Edasi-tagasi loksuvad plaadid võivad muidugi ühes suunas veidi erinevat häält teha kui teises suunas liikudes, kuid minu arusaamise järgi undaks selline trafo 31,2 kHz-l. Nagu 50 Hz-t töötav trafo suriseb 100 Hz-ga.
Muidugi võivad osad plaadid tõesti vaid ühes suunas heli tekitada ja mingi osa helist on 15,6 kHz. Trafode inisemisi oleks päris põnev ossilt jälgida. :-)
Mati fenomen võib muuseas seisneda väga heades kõrvades. Nimelt GSM’i timeslotid ju tekitavad helisageduslikku võnkumist. Üldiselt suudavad moblatootjad takistada selle jõudmist telefoni enda kõlarisse aga usun et mitte 100%.
Aga see võnkumine tekib muidugi vaid siis kui mobla midagi masti poole saadab…. tähendab ma ei tea mida Mati “töötava mobiiltelefoni” all silmas pidas… kui lihtsalt sisse lülitatud moblat millel parajasti ühendus püsti ei ole, siis see on selgelt juba paravärk ja võiks 10 tonni kindlasti väärt olla.
Testis annab kindlasti kuidagi heli isoleerida, seega katseni võiksite ikkagi mõlema variandi puhul jõuda.
duhhh, maini oma sõbrale seda 10 tonni mis siin selle asja eest saada võiks. Väga lahe oleks kui ikka lõpuks mõne reaalse testini jõutaks siin saidil. Muidugi veel lahedam oleks kui see 10 tonni jalutama läheks, see viiks vähemalt rahvusvahelise uudiseni kui mitte mõne uue teadusliku avastuseni.
Noh, unistada ju ikka võib…
Kõik ei pürgi superstaarideks. Blogijad on jah edevamad kui keskmised inimesed, too minu tuttav mitte.
Aga eks ma pakun talle välja, kui jälle rääkima juhtume.
Vaatasin ETV arhiivist saadet üle, mõned märkused:
* Üsna lõigu alguses öeldakse, et vähk levib Vuti tänaval nagu nakkushaigus, tegu olla lausa epideemiaga, punase niidina läbib eri inimeste saatust üks haigus – nad kõik põdesid vähki.
Parandagu mind meditsiiniinimesed, aga vähktõbi on üldnimetus paarisajale eri haigusele, mille ühiseks nimetajaks enamus juhtudel on rakkude molekulaartasandil (DNA) toimunud muutused, mis paneb rakud kontrollimatult vohama. Tihti on tegu pärilikkusega, kuid on ka keskkonnategureid (kiirgus) ja eluviisist tulenevaid faktoreid, aga madalsageduslik elektromagnetväli pole pühtfüüsikaliselt võimeline midagi sellist korda saatma.
Saates nimetatakse neeruvähki, verevähki, kopsuvähki, lümfi- ja kilpnäärmekasvaja uuringuid. Tõesti oleks ahvatlev leida nendele ühine põhjus. Väga inimlik ja ehk lausa intuitiivne, kuid silmnähtavalt puudulik arutluskäik tõe otsimise mõttes.
* “kiirgus kumuleerub, koguneb luuüdisse”
* “ei ole tõsiteaduslik”, ütleb Kärmas, aga Vähialleeks nimetab ikka
* suure raha ja “lihtsa inimese” vastandamine, kellele kuulub poolehoid?
Kolmefaasilise voolu olemusest:
http://www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/7Kolmefaasiline.pdf
Suur tänu Urmasele!
sellega ei peagi kaasnema superstaaristaatus. ega siis keegi kedagi ajalehe esiküljele ei sunni.
Ma lugesin nüüd esimest korda läbi ka skeptikute üleskutse 10000 teenimiseks. Selle tingimustest kumab läbi toon “no tulge ja tõestage siis meile …”. Pakun, et ei tule kedagi. Ehk tasub need tingimused veidi ümber sõnastada?
Mis puutub Jasoni ütlusse “ega keegi kedagi ajalehe esiküljele ei sunni” – tingimuste järgi on mõlemal poolel vaba voli katse tulemustega teha, mida heaks arvatakse. Ma kujutan ette, et “praktiseerivale nõiale” võiks ju PR mokkamööda olla, aga mõned kodanikud hindavad privaatsust rohkem.
Nii, rääkisin vahepeal selle kodanikuga. Küsisin, et kas telefonid endiselt häirivad. Ütles, et ikka; ainult kuna räägib viimasel ajal vähe, siis hoiab moblat vahel ka kõrva ääres.
10000-t ma talle pakkuma ei hakanud: kodanik müüs hiljuti maha oma osaluse ühes edukas firmas …
Savi see 10 000, aga tahaks tõestust nii või naa näha. Teaduse huvides võiks kodanik ju ikkagi ette astuda… Kui tal on õigus, on see murrang ning parandab inimeste elukvaliteeti märkimisväärselt.
Minu tagasihoidlik hinnang…
Selle moblavärgiga on muidugi nii et tea kas see päris paranormaalseks üldse kvalifitseerub. Nimelt mikrolaineahju 500W tunneks ilmselt iga inimene, mobla 2W enamasti mitte. Kust täpselt piir läheb? See pole ju tegelikult paranormaalse nähtuse ilming kui me avastame et piir läheb veidi madalamalt kui seni arvatud. Oluline avastus oleks see aga küll.
Ma kaldun Santaga nõustuma. Ei viitsind enne kirjutada, aga:
selle inimese jaoks ei ole see miski paranormaalsus, vaid vastik & ebameeldiv nähtus.
Samas võib aga siiski olla, et kodanik kujutab seda vastikut ja ebameeldivat nähtust endale lihtsalt ette, kuna on endale pähe võtnud, et mobiilid “kiirgavad”. Aga noh, kui ei julge oma väiteid tõestada, siis kõlbab iga vabandus. Ka see, et “müüs maha oma osaluse edukas firmas”… ja supleb nüüd sularahas nagu Onu Robert. Jajah.
Tegu pole tehnikakauge humanitaariga, kes polkovniku lese moodi igatsugu hädasid välja mõtleb, vaid elektroonikuga, kes on kõikvõimalike elektrooniliste vidinatega päris palju kokku puutunud.
Muide, NMT-ga seda jama ei olnud.
Nagu ma varem kirjutasin (vt. 27. märts 17:55) on selle elektrosensitiivsuse kohta palju katseid tehtud ja pimendatud tingimustes on need kõik feilinud. Seetõttu, para või mitte, oleks igal juhul põnev katsetada, …
Ega mobiili saatja pidevalt võimuses 2 W ei tööta. Pigem ikka 0,02 – 2 W vahemikus, ja sedagi portsionite, timeslottide kaupa. Kõne ajal, signallingute vahelisel ajal on saatja enamuse ajast (ca 1/8) ju tegelikult üldsegi välja lülitatud. Seega, võimsus on asulates rääkides üldjuhul 0 koma midagi W ja sedagi aegajalt, pulsseerivalt.
Vanematel mobiilidel lõi GSM-le omane kappadi-kappadi täiesti kuuldavalt kõlarisse sisse. Nt ka mina kuulsin Ericsson 388 kuularist enne telefoni helisema hakkamist ära, et telefon vist suhtleb tugijaamaga.
Linnas on jah võimalus, et alla 2W asi toimetab, mõne kildi kaugusel olles on alati max. võimsus.
3G muide kappadi-kappadi ei tee. Vat peakski tolle tegelasega selle katse ise ära tegema: andma talle vaheldumise 3G ja tava-GSM kõrva äärde. Hmm, mul veel üks töötav ilma 1800MHz-ta telefon kah olemas.
Proovin kunagi.
Ma olen see Mati kes ülalpool kirjutas et tunnen eksimatult ära pea lähedale asetatava töötava mobiiltelefoni ja et see teeb tavaliselt lausa kerget valu.
Ja tunnen märksa nõrgemat valuaistingut, kuid siiski valuaistingut, ka cordless lauatelefoniga helistades.
See aisting ei ole soojuse aisting, see on ikka kerge valu aisting, soojust ma küll ei tunne. Ja kindlasti saaks katses telefoni korpuse soojuse kuidagi isoleerida nõnda et selle tundmine oleks välistatud – näiteks panna plastleht kõrva ja telefoni vahele.
Ma ei ole viitsinud läbi lugeda ülalviidatud 10 000 kroonise preemia tingimusi, aga ma loen nad läbi.
Kuid ma ei usu et selline aistmine kvalifitseeruks Randi preemiale, sest see pole ju mingi paravõime vaid täiesti tavaline füüsilise aistmise nähtus. Või arvate et siiski kvalifitseeruks?
Eesti Päevaleht on järeluurimist teostanud ja teadlastelt üle küsinud:
Soome ekspert: hirmud kõrgepingeliinide mõju pärast on alusetud
Autor: Ulvar Käärt
Siinne lugu on leidnud tsiteerimist eestikeelses vikipeedia artiklis Nirgi tänava kohta:
Vikipeedia: Nirgi tänav (Tallinn)
Kuidas nüüd siis ikkagi Mati eksperimendiga jäi?
Enne kui see teema taas “üle serva” kukub, tahaks ka sama küsida. Kas Mati võiks kvalifitseeruda 10 000 krooni taotlejaks? Ja kui mitte, siis miks?