Täpsustus abort.ee piltide asjus (loodetavasti viimane sellealane lugu)
Esiteks palun vabandust, et ma oma esialgses postituses ei eristanud selgelt abort.ee küljel olevate piltide kohta käivat isiklikku arvamust ja vahendatud kirjatükke, mille allikad olid küll viidatud ja mille eesmärk oli valgustada laiemat tausta valikuvastaste poolt kasutatavate piltide olemusest. Lisasin algsele kirjatükile vastava selgituse (teksti ennast ei muutnud), mis neid asjaolusid täpsustab.
Eks see selgub hiljem, kas piltide ümber käiv tants on pettemanööver või siiras soov õiglus jalule seada. Omapoolse selguse suurendamiseks tegin südame kõvaks ja vaatasin üle ka The Center for Bio-Ethical Reform (CBR) kodulehel oleva video (ei pane linki), millest osad abort.ee pildid näivad pärit olevat.
Emotsionaalselt oli sellist asja loomulikult raske vaadata, aga näib, et just sellele rõhutaksegi – löövad tugeva emotsiooniga vastu silmi ja siis veel imestavad, miks asjalikust arutelust midagi välja ei tule. Faktipõhisus ja objektiivsus ei ole sellise käitumise eesmärk, pole iial olnudki. Provokatsioon on CBR-i teadlik taktika. Aga on esimesena ähvardamas kohtuga, kui keegi julgeb nende pakutud tões kahtlevaid materjale vahendada. Olete head Cunninghami õpilased, lugupeetud Elukultuuri Instituudi vedajad.
Tunnistan oma viga selles, et eelmises postituses, kus ma pilte käsitlesin, ei toonud ma piisava selgusega välja, et analüüsid ja arvamused on pärit eri allikatest, mis küll lõigu lõpus viidatud said ja siin üle kordan ja pikemalt vahendan:
http://en.allexperts.com/q/Abortion-Pro-Choice-338/abortion-photos.htm
http://www.lifeandlibertyforwomen.org/truth_about_photos.html
http://www.pomegranatecollective.org/resources.php?articlePLT
New York Times’i omanduses oleval allexperts.com lehel vastab Margaret Sykes küsimusele, kas pro-life saitidel olevad pildid on tõesti need, mida piltide esitajad väidavad olevat:
Ei, need pildid ei ole need, mis need väidetakse olevat. Enamus “aborditud loodetest”, mida valikuvastased oma piltidel näitavad, on iseenesliku abordi teel eemaldunud või surnult sündinud looted. Osad on kummist või plastist võltsingud.
Kuivõrd esimese trimestri raseduse katkestamine toimub vaakumaspiratsiooni teel, mille käigus pehme, geelitaoline loote kude ja emaka limaskest peeneks hakseldub, ei jää sellest midagi pildistamisväärset. Teise trimestri kirurgilistel katkestustel jääb alles kehaosi, kuid neid koheldakse kui plutooniumi vastavalt ohtlike jäätmete käitlemise korrale, kuna on potentsiaalselt nakkusohtlikud. Sellisel juhul ei jää võimalust midagi pildistada.
Briti arst Sarah Whippmann:
Arvan, et mõnedel piltidel on tegelikult kumminukud, kuna proportsioonid on täitsa mööda, et olla tegelik loode. Osade piltide puhul saab juuresoleva käe järgi hinnata arvatava loote suurust, aga pea ja jäsemete proportsioonid on liiga valed, et olla väidetud vanuse loode. Seega vähemalt mõned näivad olevat võltsitud. Paljud taas paistavad õigeagsed vastsündinud, seega on ääretult vähetõenäoline, et need näited esindavad aborti – kahtlustan, et vähemalt mõned pildid on võetud üsas surnud loodetest ja pakutud meile kui abordipilt. Olen aborte näinud, kuid need ei paista üldse selle moodi, mida meile piltidel pakutakse kui aborte esindavaid. Nõrk.
Tsitaat raamatust Maternity & Gynecologic Care (Bobak ja Jensen):
Surnud beebi hooldus võib meditsiiniõele olla raske ülesanne. See on veelgi raskem siis, kui loode on enne sündi olnud üsas mitu päeva või nädalat surnuna. Oleks abiks, kui kolleeg aitaks beebi väljanägemist korda seada ja pilti teha, mille käigus on teinekord esinenud pea või teiste kehaosade eemaldumist.
Teisisõnu, nurisünnitused jne võivad olla üsna õudsad ja need pole isegi meditsiinipersonalile kerged taluda. Kahtlemata on mõned pildid nn “aborditud loodetest” just sellistest olukordadest pärit.
Meditsiiniõpikutest võib samuti võikaid pilte leida. Nt 1997. aasta väljaande Williams Obstetrics leheküljel 986 on pilt erythroblastosis fetalis‘e tulemusest, mille käigus on loote keha pehmenenud ning pildil on näha väga kahjustunud laps puuduvate kehaosadega, lahtise suuga, moondunud nahavärviga umbes nagu mõnedel abordivastaste poolt levitatud piltidel, mille juurde öeldakse, et see olla soolvee abordi jäänus. Kuid paraku võib selline asi naise üsas iseeneslikult juhtuda.
Leian, et see on üsna südametunnistusetu käitumine, et abordivastased väärkasutavad surma ja surnult sündinud beebide lahangute pilte kui “aborditud loodete” pilte, või varastavad looteid ja tükeldavad neid propaganda tegemiseks. Jäle on kasutada ära traagilisi asjaolusid, mille käigus tihti pikalt üsas surnud beebidest pildid tehtud on. Räägi veel austuse puudumisest inimelu suhtes!
Kusjuures. Kas tead seda kaunilt valgustatud ja südantsoojendavat Lennart Nilssoni pilti, kus loode hoiab pöialt suus ja mis kaunistab aegajalt ajakirjade kaasi? See foto nagu ka paljud teised A Child Is Born ja miracle of life before birth fotod on tehtud surnud loodetest, mis on üsast keisrilõiketaolise protseduuriga eemaldatud. See näitab veelkord, et “aborditud loote” pildid on pigem poliitika kui reaalsus.
Pomegranate Health Collective:
Paljud grupid kasutavad pilte jäsemetest või pöialt imevast lootest, kes hõljub ringi photoshopitud taustal ja öeldakse juurde, et tegu on elu 10. nädalaga (või mis iganes nädalaga). Siit algab nende vale. Kuivõrd pole võimalik täpselt määrata, kui vana loode on, siis arstid kasutavad mõistet viimane menstruatsiooni kuupäev, samas fotod kajastavad kaks nädalat hilisemat arengujärku. See eksitab neid, kes bioloogias teadmatumad – kui abordivastased ütlevad, et 10. kuni 14. elunädal, siis arstid ütlevad 14. kuni 16. nädal peale viimast menstruatsiooni, mis nihutab pildid teise trimestrisse.
Konkreetselt üks näide abort.ee pildiküljel olevatest piltidest, pilt nr 26 (purgist pintsettidega välja tõstetud pea)
Legend: kolmandal trimestril aborditud loode, Texas, august 1987
Life and Liberty for Women (hoiatus: sisaldab pilte):
kui need on standardsed pintsetid, mille rõnga läbimõõt on 1×1,5 cm, siis on pea liiga väike, et olla kolmandast trimestrist, samas väiksemal lootel ei oleks nii palju juukseid. Dr Andrew Ross lisab, et kahtlustab selles pildis võltsingut ja pildile lisatud info ei ole see, mis pildil tegelikult näha. Teine eksimus on selles, et Texases oli aastal 1987 kolmanda trimestri raseduse katkestamine keelatud.
Abort.ee küljel on ka üle 11-nädalase loodete pildid. Milline on nende relevantsus Eesti oludes? Vastavalt Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadusele:
(1) Rasedust võib katkestada, kui see ei ole kestnud kauem kui 11 nädalat.
(2) Kauem kui 11 ning kuni 21 nädalat kestnud raseduse võib katkestada, kui:
1) rasedus ohustab raseda tervist;
2) sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus;
3) raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist;
4) rase on alla 15-aastane;
5) rase on üle 45-aastane.
7-nädalase loote pikkus on 13-18 mm (vt pilti päises)
Visible Embryo (parandage mind, kui arvestatud vanused ei klapi – sellel saidil on vanus alates ovulatsioonist). Kes julgeb, võib proovida pilte võrrelda.
Peamine häma seisneb aga selles, et ei räägita, mis põhjusel need looted emakast väljutatud või väljunud on. Abort.ee (ja CBR ning paljud teised valikuvastased) annab vaid pildi ja väidetava nädala, kuid puudub kontekst. Ja minu sõnavaras on kontekstivaba või võõrasse konteksti asetatud infokillu propagandistlikel eesmärkidel ettesöötmine valetamine.
Igasugune meditsiinilise sekkumise kujutamine võib vaatamata asjaolude teadmisele olla emotsionaalselt raskelt talutav. Paljud tunnevad end kehvasti ainuüksi vereproovis näpuvere andmisest või selle nägemisest. Mis aga puutub valikuvastaste propagandasse, siis peale esimest emotsionaalset šokki, kui mõtlemisvõime taastub ja jätkub julgust asjaolusid lähemalt uurida, hakkab selguma ka tõsiasi, et inimest on üritatud emotsionaalselt manipuleerida. Mulle on jäänud mulje, et üldjuhul ei meeldi inimestele, kui nende tunnetega mängitakse, nad tunnevad end petetuna ja pahameele sihtmärgiks saab manipulaator, kes kaotab ka usalduse.
Ega abort.ee valed ei piirdu ju ainult piltidega, valesid jagub muudessegi osakondadesse, kuid püüan sellest üle saada ja oma elu edasi elada.
Ilmselt olen nüüd keskmisest rohkem vastavat pildi- ja videomaterjali vaadanud. Kas ma olen nüüd rohkem nn pro-life? Ei, sugugi mitte. Pigem sai kinnitust mu veendumus, et otsus rasedus katkestada on iga üksiku naise enda teha ja tal on selleks õigus ilma selleta, et keegi asjassepuutumatu mingil põhjusel talle seda ette peaks heitma ja süütundeid õhutab. Lisaks sain kinnitust oma loodetavasti ekslikule eelarvamusele, et osadele inimestele pole oma religioosse-poliitilise-ideoloogilise asja ajamisel peaaegu miski püha ja eesmärk (mis iganes see ka on) pühendab abinõu.
Samas mainin ära, et on olemas ka katoliiklik pro-choice liikumine Catholics for a Free Choice.
Edasiseks käsitlemiseks:
http://8e.devbio.com/article.php?ch=21&id=164
Arutletakse selle üle, kuidas pro-life propagandistid annavad lootele keelekasutuse ja pildikeelega iseseisva ja sõltumatu entiteedi, kuigi samas sõltub ta otseselt emaüsast.
Võibolla tasuks piltide osas abi küsida spetsialistidelt? Näiteks Jüri Kärner, TÜ ZHI arengubioloogia õppetooli professor, peaks oskama täpset teavet anda.
Eks see ongi religiooni taktika. Hirmutada jumala viha ja põrguga, inimene emotsionaalselt tasakaalust välja viia ja siis talle oma religioossed tõekspidamised müüa-pähe määrida. Kõige hullem, et seda tehakse juba inimestega kes on omadega puntras ja niigi tasakaalust väljas ja haavatavad.
Väga hea ettepanek Sanderilt. Ma just mõtlesin, et abort.ee viitab pro life allikatele ja skeptik.ee viitab pro choice allikatele (vabanda Martin kui eksin).
Sõltumatu eksperdi hinnang oleks igati asjakohane.
Martin, oled vägeva töö ära teinud! Sobrasin ise prolaiferite pildikogus (video jäi teisele poole taluvuspiiri); mõned pildid näivad ka mu suhtelisele võhikusilmale täiesti mööda (pea ja keha proportsioonid nagu täiskasvanul; ilmselt liiga vana loode, et olla kunstlikult aborteeritud) ja viidatud materjalid näivad veenvad. Oleks ikkagi suur, kui saaks ühe professionaalse günekoloogi või vähemalt arengubioloogi seisukohavõtu just abort.ee galerii piltide kohta – ühekaupa, õige asi või väärinfoga ehtne pilt või võltsing.
Täpsustus: “…ja _Martin Välliku siinses nupus_ viidatud materjalid näivad veenvad”. Alati ei saa sõnad päris sirged.
Ühe asja ma tahaks veel lisada.
Mitmes postituses on süüdistatud abort.ee tegijaid piltidega valetamises. Kuna ma põgusalt tean neid inimesi, siis ma olen suht kindel, et nad ei tegele teadliku valetamisega. Pigem ma arvan, et nad võtavad oma pro life algmaterjale “puhta kullana”.
Asi selles, et nii perekond Vooglaid kui ka preili Madise on humanitaarharidusega inimesed ning sarnaselt paljudele teistele humanitaarinimestele, ei suhtu algmaterjali kriitiliselt ning neile piisab kui pildi või info külge on riputatud silt “teaduslikult tõestatud”.
Ma ei oska kommenteerida nende inimeste motiive kes neid pilte teaduslike faktidena neile pakkunud on, ent ma olen kindel, et Vooglaiud ja preili Madise ei kahtle nende autentsuses.
Ma loodan, et ma ei solva kriitiliselt mõtlevaid humanitaarinimesi aga kahjuks minu kogemus ütleb seda, et (enamus) humanitaarinimesed ei oska teadusesse kriitiliselt suhtuda.
…humanitaarinimesed ei oska teadusesse kriitiliselt suhtuda….
tahtsin öelda, et “teaduslikesse faktidesse”.
Martin, tubli!
Sa ikka viitsid tõestusi otsida, ma selliseid pilte küll pikalt vaadata ei suudaks. Mõtlesin vahepeal, et kas peaks ka sellest teemast kirjutama, aga kristlastega vaidlemine on suhteliselt keeruline, kuna neil on 1 kindel autoriteet. 2 just pakkusid mulle tasuta piiblitundi. Üritasin neile seletada, et Pipi Pikksukk on hoopis parem muinasjuturaamat kui piibel, aga nad ajasid ikka oma joru.
Ma tahtsin iriseda ainult ühe lause üle siin postituses. Sa ütled, et otsus rasedus katkestada on iga üksiku naise enda teha ja tal on selleks õigus ilma selleta, et keegi asjassepuutumatu mingil põhjusel talle seda ette peaks heitma .
Ma ei ole päris kindel, et ainult naine. Äkki on ka lapse potensiaalsel isal õigus oma arvamus välja öelda? Mina enda seisukohalt küll leian, et mina tean kõige paremini, äkki kõik naised ei ole endas 100 prossa kindlad.
See ei ole küll täpselt teemasse, aga siia sobib kenasti üks pisike jupp Monty Pythoni filmist “Elu Mõte”, mis on laste saamise ja rasestumisvastaste vahendite kohta.
http://www.myccm.org/brotherterry/photos/images/B4C81B1C-85C2-4B16-ADC3-56B6CA7E10CC.jpg
ei tea kui pauk alla neelata ja sperm maohappes sureb,kas see on ka abort?
Nõus kõigi eelmistega, hr. Vällik on tubli ja tänuväärse töö ära teinud.
Ise lisaks niipalju, et kogu lugu kõrvalt vaadates jääb mulje, et tegemist pole mitte abordi poolt või vastu olemise vaid lihtlabase värbamiskampaaniaga.
Abort on raske otsus. Hirm, häbi, teadmatus…. Sait tundub asjalik olevat , nii väga tahaks südant puistata ja nõu küsida. Ja helistabki tüdruk spetsialistile ( usuvärbajale ) . Kes tasapisi ja professionaalselt ajusid pesema asub. Kõik tänapäeva “allapoolevööd ” turundustehnikad on usklike välja mõeldud .
Ma muidugi väga põhjalikult asja pole uurinud, aga eemalt vaadates jääb küll mulje, et sel saidil on abordiga samapalju pistmist kui rotilõksul tervisliku toitumisega.
Tegelikult ei ole see piltide autentsuse üle vaidlemine eriti konstruktiivne ega sisuline. Erinevatel koolitustel on üsna sageli esitatud sellist video- ja pildimaterjali, mis on lavastatud, kuid samal ajal reaalsusega kooskõlas. Näiteks ei hakanud ma autokooliraha tagasi nõudma, ehkki seal näidati õpilastele shokifilme lavastatud avariidest (kusjuures sageli ei olnud juures märget, et lavastatud). Ma saan aru, et kriitika käib eelkõige selle pihta, et piltidel on looted terved, kuigi nad abortimise järel on purustatud massiks? Mis seal vahet on, pilt näitab lihtsalt seda, et loode, keda rakukogumi pähe aborditakse, on rohkem inimese moodi, kui me uskuda tahaksime. Ja et see nii on, olen ma isiklikult nii enda kui ka sõbrannade 7-12 nädala uh-videotelt näinud.
Tunnistan, et nii pro-choice kui ka pro-life liikumise aktivistid on mulle mõlemad ebasümpaatsed, sellised asjad ei peaks käima fanatismi ja demagoogia saatel. Paraku on need omadused tõesti mõlema puhul olemas. Kui proliferitele on omased samas vähemalt mingi loogiline järjepidevus nende tõekspidamistel, siis prochoicerid ei teeni selles mõttes üldse mingit austust välja: ei saa aru mina nende eetilistest kriteeriumidest abordi puhul ega ka sellest, mida nad elu alguseks loevad. Mõne meelest on 12-nädala +1-päeva vanune loode järsku elusolend, keda ei tohiks tappa (miks, ei saa mina aru, meditsiiniliste ja hilisabortide kogemus ju näitab, et ema riskid hilisemate abortidega eriti palju ei tõuse). Mõni arvab, et 20-nädalani võime aborti lubada, mõne meelest ei ole seni mingit probleemi, kuni suurem osa lootest on emast väljunud. Prochoicer oleks vähemalt aus ja järjepidev, kui nõuaks lapsevanemale Rooma stiilis õigusi lapse termineerimiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni, aga miskipärast selliseid ma kohanud ei ole.
Ja selline kummaline kõikumine käib ka sinu kohta, skeptik. Kord ütled sa, et abordivideot oli emotsionaalselt raske vaadata (miks ometi, see on ju lihtsalt üks rakukobar, soovimatu võõrkeha, mis eemaldatakse?), kusagil mujal nägin ma su kommentaari, kus väitsid, et naistearsti küsimus: abort või sünnitus, on jäle. Kas abort on siis jäle või on ta lihtsalt üks meditsiiniline protseduur? Ja miks on 84-päeva vanune loode vähem inimene kui 85-päevane?
Hakatuseks ütlen, et ma taunin aborte aga olen siiski varase abordi tegemise vabaduse poolt. 84 vs 85 päeva probleem on sama kui küsida, et miks 17 aasta ja 364 päeva vanune inimene on vähem täisealine kui 17 aasta ja 365 päeva vanune. Kuhugi tuleb lihtsalt piir tõmmata. Ma oletan, et pro-choice ideoloogia järgi peaks see piir olema kuskil sealmaal, kus loote närvisüsteem on piisavalt arenenud teadvuse tekkeks, aga ettevaatuse mõttes tuuakse see piir tükk maad ettepoole 12 nädala peale. Neid, kes lubaksid aborti kuni raseduse lõpuni, on vast ikka väga vähe. Samuti nagu on pro-life pooldajate hulgas vähe neid, kes ei lubaks aborti isegi siis, kui ema elu on otseses ohus, kuigi loogiliselt järjekindlalt ei tohiks ju lubada ühe inimese mõrvamist teise elu päästmiseks. Mina arvan, et kui abordiportaal on mõeldud nõustamiseks, siis peaks ta olema erapooletu selles mõttes, et mitte ütlema “iga mõistusega inimene saab aru, et abort on mõrv” vaid “maailmas on suur hulk inimesi, kes on kindlalt veendunud, et abort on mõrv”.
Just nimelt: kusagile on lihtsalt piir tõmmatud, niisiis on see piir tinglik. Ja see on erinev täisealiseks saamise piirist, sest siin on küsimuse all elu ja surm. Nii olulises asjas on ikkagi vaja väga head põhjendust, mitte mingit suvalist, kokkuleppelist piiri, mis pealegi eri riikides on erinev (ja mõnel pool tõesti kuni raseduse lõpuni välja).
Aga mida selles diskussioonis tuleks eriti rõhutada, on see, et portaal ei ole suunatud skeptikule ja tema mõttekaaslastele, kelle seisukohad selles küsimuses on juba ammu välja kujunenud ja tõenäoliselt ei muutu kunagi. Portaal ei ole suunatud ka nendele, kes on kunagi aborti teinud. Selle ainus sihtgrupp on naine, kes on rase, kes kahtleb ja kes otsib infot poolt ja vastu. Ma ei näe midagi halba selles, kui paljude naise õiguste ja vabaduste kesksete infolehtede kõrval on olemas üks selline eestikeelne sait, mis lähtub lapse kaitsmise vajadusest. Abordipooldajad võiksid võltsingute paljastamise kõrval ka korraks vaadata aborti kahetsevate naiste statistikat ja mõtelda korraks, mis oleks tegelikult kõige parem naisele, ühiskonnale, lootele.
Need abort.ee lood ajendasid mind kirja panema oma lugu, mida, mul on miskipärast urr tunne, abort.ee ei avaldaks. (Pilte ma siiski ei suuda väga kaua vaadata, ma olen omas kodus, omas vannitoas näinud neljakuist iseeneslikku aborti, alles minu kehast sooja, ja kõik need pildid toovad selle mulle kuidagi hirmus selgesti tagasi.)
Minu kasvatus, minu taustsüsteem välistab nii abordi ükskõik millistel põhjustel kui ka rasestumisvastaste vahendite kasutamise.
Ma jäin rasedaks oma elu teisest vahekorrast ja sünnitasin.
Ma jäin rasedaks esimesest imetamisjärgsest vahekorrast ja sünnitasin. Laste vanusevahe alla kahe aasta.
Ma jäin imetades rasedaks ja keeldusin arste kuulamast, kui nad mõjuvatel meditsiinilistel põhjustel aborti soovitasid. Nelja aastaga kolm last. Töötu mees ka. Nälja maja, üleelusuuruses.
Arste oleks pidanud ikkagi kuulama. Mul on haige laps. Ma ise ei sünnita enam iialgi kedagi elusat.
Ma ei kahetse oma otsust, aga ma kahetsen, et mul ei olnud tegelikult valikut. Ma tahaksin, et ma oleksin teinud selle otsuse kõiki võimalikke aspekte kaaludes, mitte pimeda usu ainuvõimalikus kindluses.
Asjad sain selgeks siis, kui kuu aega verd jooksnuna puhastusel käisin. Statistikasse läks abordina kirja niikuinii. Aga päästa ei olnud seal enam midagi peale mu enda elu. Minu, mu olemasolevate laste ema.
Kuna minu maailmavaatesse ei mahu igasuguste rasestumisvahendite vahendite kasutamine, ma õppisin täiesti tundetuna kord-paar aastas koristama klompunud verd. Iga kord, kui enne paar kuud päevi ei ole. Kes see siis sellise väikese asja pärast arsti juurde. Varsti kümme aastat. Ise ainsana süüdi kah.
St ma olen väga veendunud abordivastane, ikka veel. Aga ma arvan, et teised inimesed ei peaks tegema oma vigu minu südametunnistuse järgi.
Kui ma üritan kedagi abordiotsusest välja rääkida, ma pakun talle kasutatud lasteriideid, tuttava lapsehoidja telefoni, asjakohast juriidilist teavet — oma parimal tasemel teadmist, kuidas lapsega edasi elada on kah võimalik ja ilus. Mitte süütunnet ega põrgupilte.
Minul ei olnud valikut, ei ole enam valikut. Palun, armas Jumal, tee nii, et teistel naistel oleks — vähemalt see võimalus valida.
Mar. – küsimus ei ole mitte selles, et abordivastaseid argumente ei tohiks veebis olla või et kirik ei tohiks neid reklaamida. Lihtsalt riik ei tohiks rahastada programmi, mis pooldab ühte poliitilist seisukohta “neutraalsuse” sildi all. Liikumised “ei abordile” ja “jah abordile” on kõik väga toredad, aga riik kas rahastab neid võrdselt või parem, ei rahasta üldse.
Muuhulgas, argument “elusolendit ei tohi tappa” on küll omal kohal budistlikus ideoloogias, aga kristlased tapavad sääski, lambaid ja viliste nii et tolm taga :)
Mar:
Nõus, tõesti pole, aga just seda teemat soovisid abort.ee inimesed edasi arendada ning just piltide asjus (vähemalt esialgu) oli kohtuähvardus vormistatud.
Ei, minu peamine kriitika piltide osas on selle pihta, et pakutakse pooltõdesid ja jäetakse selgitamata, millistel asjaoludel ühe või teise pildi materjal on saadud ja kas jutt ja pilt ikka käivad kokku ning esindavad reaalsust võimalikult tõepärasel moel või konstrueeritakse faktikildudest ideoloogiline reaalsus.
Jah, ka lapseootusportaalides saame näha inimese arengu kõiki etappe läbi piltide ja kirjelduste ja videote, seega mina küll ei usu, et inimesed ilmtingimata ei usu või ei tea, kuidas loode mingil arenguetapil välja näeb.
Mul on ka veenivere võtmist emotsionaalselt raske vaadata. Mis teha, inimesed on erinevad. Jäledaks pidasin olukorda, kus rasedusega naistearstile minevalt küsitakse sellist küsimust esimeste seas, kui ei suudeta diskreetsel ja inimlikul moel näha ega hinnata naise olukorda, valmisolekut mingeid teemasid arendada. Samas ei ole meist ju keegi mõttelugeja ega selgeltnägija, et inimese meelsust silmist lugeda, aga arsti juures on juhtpult siiski arsti käes ja oskus inimesega inimlikul moel suhelda tuleb alati kasuks.
Seda suurem on nende vastutus esitada tõeseid fakte. Ilmselt mitte keegi ei kahtle selles, et abort.ee ei võiks sellisel kujul olemas olla (arvamus-, sõna-, usu- jne vabadus), aga omalt poolt nimetan kahte asjaolu, mida kritiseerida annab:
* riik ei pea rahastama usupropagandat;
* oldagu valmis kriitikaks sama sõna-, usu-, arvamus- jne vabaduse raames, mida ise viljeletakse.
Elukultuuri Instituudi partnerorganisatsioon The Center for Bio-Ethical Reform on nagu saientoloogid, kes kriitikuid kohtuga ähvardades vaikima üritavad sundida.
Ei näe minagi selles põhimõtteliselt midagi halba, kuid tehtagu seda inimese moel ja ausalt.
Statisika näitab, et raseduste katkestamiste arv väheneb. Aeglaselt, aga siiski väheneb. Vähenemisele aitavad kaasa vastava teadlikkuse tõus, seksuaalharidus, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ja teadlik kasutamine, majanduslik ja muu stabiilsus, sotsiaalsed tugisüsteemid jne jne.
Veelahe ei lähe mitte abordi pooldajate ja vastaste vahelt, vaid kusagilt mujalt, mida ma ehk ei oskagi kuigi täpselt määratleda, aga tundub, et ühed asetavad end moraalse absolutismi troonile ja üritavad oma uskumust ühiskondlikuks normiks suruda. Abordivastasus ei ole selle meelelaadi ainus väljendus ja kui neile sinisilmselt sõrm anda, siis varsti võtavad terve käe, kere ja aju takkaotsa.
“Selle ainus sihtgrupp on naine, kes on rase, kes kahtleb ja kes otsib infot poolt ja vastu.”
Ja mida see naine, rase ja üliemotsionaalne, abort.ee lehelt saab? Asjalikke nõuandeid, milliseid soodustusi riigilt või KOVlt küsida, kuidas suhelda tööandjaga, mida seletada sugulastele? Materiaalset abi? Tuge, sõprust ja tingimusteta armastust?
Ei ava uut teemat, aga vahendan arenguid:
Maripuu ja naisteühendus: portaal abort.ee levitab kallutatud infot
Veel on olemas Eesti Naisteühenduse Ümarlaua kiri:
ENÜ kiri sotsiaalministrile seoses portaaliga abort.ee
Mina suhtlesin eile Lastevanemate liiduga sellel teemal. Sain Pakostalt vaid mingi üldise mämmutuse oma küsimustele vastuseks. Ilmselgelt polnud ta ise seda saiti näinud ega omanud mingit ülevaadet seal toimuvast. Piinlik-piinlik-piinlik.
Nojah, nüüd ma olen siis sattunud selle saidi advokaadiks, kuigi see ei ole ilmselt tegijate suhtes õiglane, sest mingit erilist sooja kiindumust ma nende vastu ei tunne.
Aga vastaks ikka.
Skeptik 20:42.
1. Veel piltidest. Utreeritud shokikujundi kasutamine on sotsiaalsete sõnumite puhul ju väga tavaline, seda on igal pool meie ümber. Ma ei ole kohanud, et keegi kritiseeriks näiteks reklaami ‘suits tapab hääletult’, kuigi see, mida ekraanilt näeme, on reaalsusest kaugel. Idee on lihtne: näidata võimsa kujundiga, mis see siis on, mida tegelikult teeme. Milline see olevus on, kes ära hakitakse. Ma ei kirjutaks seda, kui ei oleks oma silmaga korduvalt abordivaidlustes näinud selliseid kommentaare, kus naine ütleb, et soovinuks, et keegi enne aborti oleks talle neid pilte näidanud. Olgem ausad, aborditegija ei lähe raseduskalendrisse loote arengut vaatama. Tema püüab mõelda sellest kui elutust rakukogumist, kasvajast. Ma arvan, et see on ka üks põhjus, miks nii paljud naised pärast aborti masendust põevad: nad on püüdnud selle mõelda millekski muuks, kui see tegelikult on. Ma ei viitsi praegu otsida teaduslikku kinnitust, aga olen küllaltki veendunud, et hästi informeeritud naiste seas on kahetsejaid vähem.
2. Usupropaganda riikliku rahastamise argument minu jaoks ei toimi. Miks? Sest kui keegi soovib tõesti võidelda selle vastu, et riik usuga seotud asju ei rahastaks, ei alustaks ta sellest abordiportaalist, vaid hoopis sellest, et riik rahastab kirikuid, teoloogiaharidust, arvukaid otseselt usulisi üritusi jne. See ei ole usk, mille vastu te võitlete, vaid prolife hoiak. Ja need ei ole tingimata sünonüümid (kuigi kahtlemata on proliferite seas usklikke päris palju).
3. Ikkagi, astuks korra sellest pilditeemast sammukese kõrvale ja vaataks suuremat pilti. Mille eest või mille vastu selles portaalis võideldakse? Kas ei võiks olla üks selline portaal, mis seisab ühemõtteliselt just lapse huvide eest?
4. Niisiis, see asi on paigas: abort on sinu jaoks puhtalt meditsiiniline protseduur. Kuidas aga suhtud hilisaborti? Naisekeskse lähenemisega on ju päris palju argumente hilisabordi kasuks (pikem järelemõtlemise aeg, hormoonide stabiliseerumine, mis lubab adekvaatsemalt otsustada, suurem informeeritus nt lapse tervise ja soo kohta, ka kuuekuuse loote puhul kehtib endiselt see paljuräägitud õigus oma keha üle otsustada jne). Miks mitte siis juba võidelda hilisabortide lubamise eest?
Lis 20:00
Me elame küll kristlikus kultuuriruumis, aga kas kõike on vaja tingimata kristlusega siduda? Ilma igasuguse kristluseta on mõte 10-nädalase loote elusast peast hekseldamisest rõve.
n*** n **** :
Mida see naine seal lehel teeb? Saab enne lõplikku otsustamist veel ühe perspektiivi. Ikka selleks, et pärast oleks vähem, mida kahetseda.
Mar kirjutas:
Ei, see on müüt. Peamised faktorid abordijärgses depressioonis on:
* ajutine hormonaalne tasakaalutus;
* kaotusvalu (iseäranis raseduse iseenesliku katkemise korral);
* ülemäärane süütunne.
Üllatus küll, abort.ee sugused veebilehed süvendavad ülemäärast süütunnet ja seega suurendavad abordijärgset depressiooni.
Mar kirjutas veel:
Ameerikas nii tehaksegi. Euroopas ei ole kombeks taga ajada printsiipi “riik usuga seotud teemadest eemale” vaid hoopis “riik ärgu propageerigu konkreetset usku” (ja mõnel pool pole sedagi; näiteks Ühendkuningriigis on tänini riigikirik olemas). Näiteks kirik ei ole eurooplase jaoks mitte üksnes usurajatis, vaid mõnikord ka ajalooline mälestusmärk või arhitektuuriliselt huvitav rajatis, ja võib sellisena riiklikku rahastamist väärida küll. Teoloogiahariduse ja usuliste ürituste riikliku rahastamise vastu aga juba töö käib.
Mar kirjutas siis veel:
Kui me suuremat pilti vaatame, näeme, et siinne veebisait võitleb häma vastu ja ratsionaalse maailmanägemise eest. Ja sellest vaatenurgast on portaal, mis — võib-olla küll ülla eesmärgi nimel — irratsionaalseid valesid levitab, moraalselt vastik. Selleks, et lapse huvide eest väljas olla, ei ole tarvis looteid tavapärasest skaalast kaks nädalat nooremaks kuulutada.
Mar: kuidas on lapse huvides see, et ema sünnitab ta pelgast süütundest? Kuidas on lapse huvides see, et ta sünnib emale, kes ei ole psüühiliselt või sotsiaalselt või füüsiliselt võimeline teda kasvatama? Kas meil ikka jätkuks armastavaid kasuvanemaid kõigile vesipäistele narkarilastele? Pro-life aktivistid enamasti juba sündinud laste õigustest ei huvitu, need võivad parvede viisi nälga või väärkohtlemisse surra, peaasi, et ükski rase mitte mingil juhul ei teeks aborti.
Mida võib tunda naine, kes satub abort.ee lehele meditsiiniliselt näidustatud aborti kaalutledes?
Miks üritab ühiskond ajada oma moraalist nõretavat käppa minu suguelunditesse?
dig
Ma ei saa nõustuda Sinu väidetega kuna ma tunnen naisterahvaid kes on teinud aborti. Ka aastaid hiljem, kui hormonaalne tasakaalutus on möödas, on nad öelnud, et kahetsevad. Kusjuures tegemist ei ole usklike inimestega.
Tean ka tüdrukuid kes on tõsiselt plaaninud aborti ning tugeva “selgitustöö” tagajärjel sellest loobunud. Abordi soovi põhjused olid vanus ja majanduslik olukord. Nendest keda mina tunnen, ei kahetse keegi, et abordi tegemata jättis.
Sanderil oli siin väga hea ettepanek (vaata kommentaar number 2). Kuidas sellega jääb? Oleks võimalik saada kommentaari sõltumatult spetsialistilt?
Mar kirjutas:
Mina vastasin:
int kirjutas:
Misotsast aastaid hiljem toimuv kahetsus abordijärgse depressiooniga seotud on?
(Googeldajaid tuleb hoiatada, et abordijärgne depressioon, teatud konkreetse etioloogiaga meeleoluhäire, on midagi muud kui abordijärgne sündroom, prolaiferite müütiline kõiki abordi teinuid ähvardav vastik haigus. Esimesest kirjutavad näiteks http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7817735 ja http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/6660067; teisest jälle http://postabortionsyndrome.org/. Google kipub — paraku — neid kaht mõistet segamini ajama.)
dig
ma vist väljendasin end halvasti. ma ei mõelnud, et depressioon kestab igavesti. ma mõtlesin seda, et negatiivsed emotsioonid kestavad. ma ei oska öelda kas see on enamusel või vähemusel aga nendel keda mina tean on sügav kahetsus ka aastaid pärast seda.
tegelikult on see nõme, et meie (meesterahvad) arutleme selle üle mida naised tunnevad peale aborti.
Tõsi ta on, et abordi tegemine toob kaasa paljudele halvad mõtted elu lõpuni. Aga ega aborte ei tehtagi niisama ja lihtsalt. See on raske otsus, millega tuleb elada terve elu. Samas, lapse saamine on ka raske otsus, millega tuleb elada terve elu. Hiljem, meditsiinilistel põhjustel tekkinud abordiküsimuse puhul on asi veel hullem – kas see laps on elujõuline ning kas vanemad saavad lapsega hakkama jne. Niisama õnnetust ei ole vaja siia ilma tuua. Kahjuks on tutvusringkonnas just üks näide, kus abort oleks olnud tunduvalt parem valik, nüüd on lihtsalt ilmas palju õnnetuid inimesi rohkem, neist üks kahjuks vaid paarikuune…
Mina ei teinud aborti seepärast, et sellest oleks tulnud vaid halbu emotsioone. Mõtlesin, et lapsesaamisest tuleb äkki paremaid ka. Ja noh, me kogemata olime just paar päeva enne teada saamist vaadanud filmi Idiocracy, mis näitas, et targad inimesed peavad rohkem paljunema. Mõtlesime, et mis siis ikka… :P
Aga palun lööge oma lapsi siis kasti edasi ja summutage oma südametunnistust!
Elagu darwinistlik seksurevolutsioon ja ateistide tühi süda ja maailmapilt, kus ei ole ruumi nõrkadele!
Hale …
dig, vabandust, aga pean sulle vastu vaidlema ja toetama inti. Ma ei räägi tegelikult abordijärgsest depressioonist, vaid elukestvast kahetsusest. Ja minu arvamus on kujunenud mitte mingite abstraktsete targutuste põhjal, vaid paari jutuajamise järel aborti teinud naistega. Isegi kui aborti käsitleda ainult meditsiinilise protseduurina, on igal selle läbitegijal õigus teada, milles see tegelikult seisneb, täpselt nagu teistegi meditsiiniliste protseduuride eel.
Igal juhul olen aga nõus sellega, et proliferite hämamine on vale ja rumal teguviis, kahju, et nad aru ei saa, et nad muudavad sellega ise ennast haavatavaks ja diskrediteerivad selliste pooltõdedega kogu oma ettevõtmist. Ausalt öeldes arvan, et antud juhul on tegelik tõde isegi valusam ja mõjusam nendest võltspiltidest, nii et mul on isegi raske mõista, miks nad neid produtseerivad.
n*** n ****: ka süütunde argument minu jaoks ei päde. Sest kui me läheme sellega loogiliselt lõpuni, siis oleme tagasi hilisabortide teema juures (inimene võib ju ümber mõelda) ja koguni seal, et lapsevanem peaks õigus olema oma lapse elu üle otsustada seni, kuni laps on tema vastutusel.
Mida võib tunda naine, kes satub abort.ee lehele meditsiiniliselt näidustatud aborti kaalutledes?
See on väga raske olukord, aga selle naise suhtes on ainult õiglane, kui ta teab, mida ta tegelikult teeb. Prochoicerite häma on täpselt sama vastik kui proliferite häma.
tjah, aga kui nüüd kohe TÕSISELT sellele mõelda, siis ei jää üle muud, kui tõdeda, et nõrkade väljasöömine on liigi säilimise seisukohast hädavajalik.
on vaieldamatu tõsiasi, et viimased mõnisada aastat on inimoknna genofondile paraja karuteene teinud ning sellise tendentsi jätkudes on pikemas perspektiivis tulemuseks see, et homo sapiens kujuneb mingiks äbarikuks, kes pole ilma hingamisaparaadita üldse võimeline elus püsima.
muidugi on see pealtnäha julm ja ebainimlik suhtumine aga kallid homo sapiensid, öelge mulle, mis on julmem ja ebaINIMLIKUM – kas liigi eluvõimelisuse eest võitlemine või mingitest hetkeemotsioonidest lähtuv lühiajalise kasuteguriga programm, mis lõpuks kogu liigi hävitada võib?
Jason, aga kuidas saad kindel olla, et abordiga just kõige nõrgemad hävitatakse? Äkki ootaks ikka ära, kuni laps on sündinud, et siis saaks arstlik komisjon otsuse teha?
Mar kirjutas:
Aga siis oled Sa teemat vahetanud. “Masendus” viitab just nimelt depressioonile (võimalik, et näiteks bipolaarse meeleoluhäire osana). Kahetsus on midagi muud ja ei evi tingimata lihtsat füsioloogilist põhjust.
Mar, aga kust sa võtad, et ma üldse abordist räägin?
Lugesin läbi kõikide kommentaare, ning, nagu keegi juba eespool on maininud, seda rohkem tõdesin endale, et see teema on minu arvates väga isiklik teema, milles ei tohi teistele pähe määrida kindlat seisukohta.
Ka minul on olemas seisukoht, kuid see on väga kaalutletud, ning igasugused propagandad seda enam ei mõjuta. Minu kogemus rasedana olles oli, kahjuks, lühike ja traagiline. Peetunud rasedus ja edasine puhastus, mis läks, muidugi, ABORTina kirja (siit ka skeptiline suhtumine statistikasse; mina pole oma “abordiga” kellegi elu peatanud ega lõpetanud, seega abortide statistika on nii vale, nagu üldse võib mingi vale asi olla. Autos infarkti surnud inimene ei ole sama, mis autos avariis saadud vigastuste tõttu surnud inimene; nad ei lähe ühe ja sama statistika alla).
Tulles tagasi teema juurde. Lugesin uudist, et selline sait on avatud, mis tutvustab laiemale ringile aborti; kõik sellega seonduvad; neutraalselt ja tasakaalustatult. Läksin uurima ja suur oli mu ehmatus, kui nägin seda, mida sealt on näha.
Rääkima piltidest ja videotest isegi; sünnitus on, muide, ka šokeeriv, nagu ka paljud muud asjad selles elus. Üllatas tekst, mis seal, minu jaoks tundmatute inimeste poolt, kirjutatud on. Üheski kohas pole mainitud ühtegi inimese nime, rääkimata ta “staatusest” ehk siis mina küll ei tea kuivõrd usutavad seal välja toodud argumendid on. Kes on see inimene, kes avaldab oma arvamust nii delikaatsel teemal, tuues argumente välja – on ta pädev neid küsimusi, riiklikult rahastuna, arutama? See on esimene etteheide.
Teine ja tõsisem on argumentide sisu. Kui see pole puhas propaganda, siis ma söön oma mütsi ära.
Tahaks nagu tõesti küsida saidi kirjutiste müstilistelt autoritelt, kas teil on julgust vaadata vägistatud rasedale naisele silma ja öelda, et ta peab sünnitama, muidu on ta mõrtsukas?
Kas teil on julgust soovitada rasedale naisele, kes mitmete testide tulemusel sai teada, et tal sünnib raskelt haige laps, kelle elupäevad on vb sündinuna loetud, et ta peab sünnitama, muidu on ta egoist ja mõtleb ainult endale?
Kas teil on seda pädevust ja võimu, et kinnisilmi propageerida abortide keelustamist, süvenemata tegeliku olukorrasse? Kas teil on seda pädevust, et propageerida naistele MITTE planeerida rasedust ja lapsesaamist? Kui on, siis kes on seda andnud?
Mina leian, et objektiivne informatsioon kunagi ei saa olla vaid ühepoolne. Siinkohal ma ei räägi sellest, et peab rääkima abordi “headest külgedest”, ei – vaid ma leian, et peab teavitama ka sünnitamise tagajärgedest. Kui seda teeb naine, keda te olete veendunud sünnitama paraliseeritud lapse. Kui seda teeb neiu, kes oli vägistatud oma onu poolt. Kui seda teeb vaesest perest, hariduseta, HIV-positiivne töötu tüdruk.
Mis edasi saab? Aga see jällegist kedagi ei huvita.
Tahate olla neutraalsed – ripputage ülesse haigete laste pilte, raskete geeniliste defektidega; pange pilte lastekodudest ja -internaatidest; pange pilte vaesuses elavate perekonna, 10 lastega, pilte.
Julm ja ebaeetiline? Ilmselt on, kuid mitte rohkem, kui “abordi pildid”.
Minu arvamus, et väga labane ja ühekülgne kellegi hoiak antud asjus, mida ei pea rahastama riigi poolt.
Sihuke abordipilt siis LOLkaslastelt.
A mis sellest on ,et on surnud embrüo pilt. Miskitpidi neid ju pildistama peab ja ehk on targem elusaid mitte niiväga näppida?
samas tunudb mulle,et ei abordi pooldajad ega tulised vastased ei ole selle teemaga eriti kodus. samamoodi,nagu mulle tundub,et loomakaitseseadused on välja mõeldud eluaegsete linnalaste poolt :) viiviii…nii kole kui alles kõhus kasvav laps tapetakse. viivii…nii kole kui kassipoegi uputatakse. jnejnejne.
vat teadlased. nüüd mõelge valmis,kuidas raseda seest (kes aborti tahab teha) embrüo kätte saada ja mõne lastekaitsja sisse kasvama panna. sest noh…meil on ilmselgelt inimesi ju liiga vähe veel.
proLofe:
Oeh. Darvinism on evolutsiooniteaduse suund (praktiliselt ainus, mida keegi tõsiselt võtab, aga põhimõtteliselt üks võimalikest), seksrevolutsioon on kultuurinähtus. Pistmist pole neil kahel miskit. Südame täiuse ja maailmapildi detailide osas vaevalt keegi teid ümber veenda jaksab; arvake terviseks.
Ma arvan, et Ali postitusega võikski teema kokku võtta ja joone alla tõmmata.
7-nädalane loode abort.ee lehel vastab 9-nädalasele lootele visembryo lehel (esimene loote tegelik vanus, teine post-ovul). 9nädalat x 7päeva=63päeva, loote pikkus 31 kuni 42mm. Arvestades, et pea moodustab ca poole lootest, jääb ilma peata järgi just paras näpuotsasuurune osa. Ei mingit märgatavat vastuolu, lihtsalt kritiseerimine ilma arvutusoskuseta.
Ei ole siin mingit häma, pildid illustreerivad ennekõike seda, milline oli loode või osa sellest emakas viibimise ajal. Ehk siis seda elusolendi alget, kellest hakkliha tehakse.
Ma siiski eristaks meditsiinilist protseduuri meditsiinilistel põhjustel ja meditsiinilist protseduuri sotsiaalsetel põhjustel. Rasedus ei ole haigus.
Need eriti ekstreemsed näited ei oma erilist seost keskmise aborditegijaga. Lisaks käsitleb abort.ee rubriigis “vajad abi” võimalusi probleemile lahenduse leidmiseks (ei oska pädevust ega piisavust hinnata, samas ei saa öelda, et nad ei prooviks). Siinkohal on veel oluline lisada, et soovimatu rasedus on sageli märk laiemast sotsiaalsest probleemist, mida abort otseselt ei lahenda.
Kui kõik inimesed oleksid teadlikud, mõtlemis- ja vastutusvõimelised, siis poleks ju probleemi. Tegelikult elavad valiku ees seisvad naised puuduliku seksuaalhariduse (ja veel puudulikuma anatoomiatundmise), hoolimatute meeste, kurjade ämmade ja juhmide vanemate maailmas, mis ei soodusta just parima võimaliku otsuse langetamist. Abort on siiski jõhker vahelesegamine organismi normaalsesse toimimisse ja ei peaks olema tavapärane pereplaneerimise vahend, milleks ta meil paraku veel tundub olema.
abort.ee lehekülg on kindlasti kritiseeritav ja mõneti kallutatud, kuid probleemile tähelepanu juhtimise ja diskussiooni tekitamise osas tänuväärne. Antud leheküljel toodud kriitika ja viited jäävad oma tõsiseltvõetavuselt siiski ka abort.ee leheküljele endale alla.
Andres, mina arvan, et oma raha eest võib igaüks mis tahes diskussioone avaldada, aga antud juhul ei tehtud abordilehte sugugi oma raha eest.
HMN rahaga finantseeritud kodulehel sooviks näha siiski midagi paremat kui igivanad loogikavead, nagu “appeal to emotion” ehk rõhumine emotsioonidele.
To: Teadusemees
Kommenteerisin antud kirjutist ennekõike piltide tõepärasuse seisukohast, milles olen artikli autoriga vähemalt osaliselt eriarvamusel. Nõustun ehk selles osas, et teise ja kolmanda trimestri piltide relevantsus Eesti kontekstis on küsitav.
HMNi raha kasutusele esitatud nõuetega kursis ma ei ole, seega ei oska tulemust hinnata. Samas teades, kui problemaatiline on ülikoolide teadustöö rahastamine sihtfinantseeringute ja teadusgrantide abil, siis sellises kontekstis võib antud summa kulutamise otstarbekuse üle muidugi diskuteerida pikemalt. Ehk 200+Keek grandiga on ikka üsna palju jahmerdamist, rääkimata siis muudest nõuetest tegijate ja publikatsioonide taseme kohta.
Emotsioonidest, abort ongi emotsionaalne teema. Samas on skeptiku kriitika antud lehe suhtes ka üsnagi emotsionaalne, näiteks pidev rõhumine tegijate religioossele taustale.
Andres kirjutab:
“Emotsioonidest, abort ongi emotsionaalne teema. Samas on skeptiku kriitika antud lehe suhtes ka üsnagi emotsionaalne, näiteks pidev rõhumine tegijate religioossele taustale.”
Inimest eristabki lisaks mõistusele suurelt jaolt muust loodusest emotsionaalsus, tunded kui soovite. Mitte primaatide grimasside tasemel emotsionaalsus, vaid tunded, mis tuginevad mõistusele. See tähendab, et inimene on võimeline oma tunnetest endale aru andma ning neid ohjes hoidma. Üksnes tunnete mõju alla jäänud inimest peetakse emotsionaalselt tasakaalutuks ning afektiseisundis viibivaks.
Mõnele on ninanuuskamine kah emotsionaalne teema. Enamik vähememotsionaalseid soovitab sellisele inimesele ninarohtu. Emotsioonidega mittetoimetulevatele inimestele on olemas harjutused ning spetsiifilised keemilised vahendid (tuntud ka psühhofarmakonide nime all), mis aitavad elukvaliteeti parandada ning vabastada ettekujutusest, et “skeptiku kriitika antud lehe suhtes ka üsnagi emotsionaalne”.
Sõna “rõhumine” on emotsionaalne ning sõnapaar “pidev rõhumine” selgelt negatiivse märgiga emotsionaalne väljend. Selle väljendi kasutamine on rõhumine alateadvusele juhtimaks tähelepanu kõrvale otseste viidete või argumentide puudumiselt ning negatiivse eelhinnangu kujundamine skeptiku poolt antud taustinformatsiooni kohta. Üks demagoogia võtetest.
Kahjuks ilmneb lähemal vaatlusel samuti muu teksti demagoogilisus Andresel ning seetõttu on raske tõsiselt võtta väidet, et “Kommenteerisin antud kirjutist ennekõike piltide tõepärasuse seisukohast”, kui eelmises kommentaaris juhuslikult autor ise kinnitab, et “ei oska pädevust ega piisavust hinnata” ning viimases “kursis ma ei ole, seega ei oska tulemust hinnata”.
See mõistagi ei sega teda tegemast järeldusi “antud leheküljel toodud kriitika” tõsiseltvõetavusest ja piltide tõepärasusest. Paraku ei oska mina suhtuda sellistesse järeldustesse ja kommentaaridesse tõsiselt ning julgen kahelda tema esitatud väidete tõepärasuses.
Võimalik, et Andres ise on emotsionaalselt ülitundlik ning sellest tingituna ebaadekvaatne, aga võin ka eksida, sest võimalike põhjustena võivad arvesse tulla ka puudulik teadmistepagas, vähene elukogemus, ahas silmaring jne. Pikas nimekirjas võimalikest põhjustest ei ole kindlasti välistatud ka inimlik rumalus, et mitte öelda lollus, seda esineb tänapäeval veel, kahjuks.
Lp. kommenteerija Andres!
Lugesin Teie postitust, ning peab tõdema, et osa teie mõttetega vist olen nõus, kuid selge on see, et Te ei ole asja sügavamalt uurinud.
Oma esimest kommentaari kirjutades polnud ka mina teadlik kõikidest asjaoludest, kuid kuna teema tundus nii huvitav, siis oli igati loogiline uurida nii tähtsa temaatika esitlejate tausta.
Peab tunnistama, et hämmastus oli suur.
Ma isiklikult leian, et abordist rääkimine ei pea olema piiritletud ainult selle ümber. On see hea või on see halb. On see mõnedel juhtudel õigustatud või on see patt igaljuhul.
Kas ei peaks teemat käsitlema laiemalt, ning alustada võimalustest, kuidas kaitsta osapooli üldse sellisest teemast arutamist? Ehk siis anda neile mõista, mis kaasneb nii tähtsa otsuse tegemisega, ning teavitada, kuidas saaks olukorda üldse ära hoida? Nimelt, andes rohkem infot rasestumisvastastest vahenditest? Muidugi, võib seda juttu ignoreerida, ning peita ennast selle põhimõtte taha, et abieluväline seksuaalne elu on paha ja amoraalne, ning seda üldse ei tohi teha, kuid kas tänapäeval on mõeldamatu selline hoiak*? Kas on õige propageerida mõttet, et pereplaneerimine on ei muud, kui lastest hoidumine, ning juba olles abielus PEAB pisiperet tingimata tegema*? Kas selline hoiak aitab, ning kui jah, siis keda?
Kas tänapäeval ei ole õige olla hoopis avatum ja keelude asemel kasutada dialoogi?
(* antud hoiakud on lihtsustatud; originaalkujul selles artiklis: EKI avalik kiri: Miks tähistab Eesti rasestumis- vastaste vahendite päeva? )
Mina, muide, tahaksin ka elada oma väljamõeldud maailmas, kuid see ei tähenda, et ma hakkan oma mõtteid propageerima riigi rahaga. See on mu peamine mure seoses selle küsimusega.
Kuidas me saame lubada riiklikul tasemel finantseerida abordi teema käsitlust neile, kes lähtuvad oma kindlast ideoloogiast, kõvasti mõjutatud kristlike põhimõttetega? Abordivastaste poolt abordist lehekülg? Mida seal saab veel oodata?
Minu poolt veel ideid riiklikuks toetuseks kampaaniatele (ei luba, et selliseid organisatsioone on):
– integratsioon Naši liikumise poolt
– toiduportaal Anoreksikute Liidu poolt
– tervisliku eluviisi portaal AA poolt
– portaal “Loomulik ilu” Ilukirurgide Liidu pool … jne
Küll läksin teemast kõrvale, kuid vb mu mõttekäid aitab mõista ka minu (ja ainult minu) arvamust asjast. Küsimus enam pole isegi selles, kas on kaasatud pilte või mitte. Küsimus on selles, et kas me oleme nõus riiklikul tasemel toetama sellist kristliku taustaga põhimõttete levitamist, ning kui jah, siis kuhu see meid viib???
28.-29. aprillil ilmusid need uudised:
abort.ee loojad teevad portaali ümber, Delfi
Abordivastase portaali tegija lubab seda tasakaalustada, Eesti Päevaleht
Ja Toomas Vooglaiu kommentaar ka:
Soovil on suured silmad, abort.ee
Jälle üks Vooglaid.
Kas see abordivastasus on neil mingi perebusiness või?
Soovitan Vooglaidudel külastada psühholoogi – aastaid teraapiat teeb teinekord imet :)
no on xxx [ebatsensuurne sõna].pole sõnu eriti ülbed ikka-
Kohtumisel sotsiaalministeeriumi rohkearvulise spetsialistkonnaga lubasime lisada eraldi ennetust puudutava osa, ehkki rahastamistaotluses seda polnud mainitud, nii et me näeme seda osaliselt vastutulekuna ministeeriumile.
hallo.nagu et tiblastani saatkond teex eesti ajaloo õpiku ja hiljem teatab et tuleb vasistidele vastu ja mainib moka otsast ka küüditamist.
nemad tulevad vastu.võtavad maxumaxja raha ja mölisevad ka veel.pole sõnu.
Keda huvitab, siis abort.ee on teatanud uuendustest:
http://www.abort.ee/uudised/article_id-362
Küürakat parandab siiski vaid haud :)
Seda ilmestavaks lugemiseks näiteks uus lugu:
Sooline kasvatus ja haridus
Huvitav, kas edasiminekuks (evolutsiooniliseks arenguks) võiks pidada seda, et selles loos isegi mainitakse kondoomi kui mingitki võimalikku vahendit suguhaigustest hoidumisel:
Ilmselt mitte, sest teise käega saavad “identiteedihäired ning perverssused”, mille all peetakse tõenäoliselt silmas ka homoseksualismi; ja üldse need, kes juhtumisi seksi naudivad ja pole seepärast võimelised omama rikkalikku siseelu, vastutustunnet, rajama püsivat perekonda, tundma sõprussuhteid jne või on neis asjus väga puudulikud.
Varsti aga on ilmselt oodata “hoidu suguelust!” kampaaniat.
Ahet see siis oli ilmselt see “vastutulek” ministeeriumile, et neilt raha tagasi ei küsitaks. Ministeeriumi ametnikud ja nõuandjad, küsige ikka raha tagasi või suunake see projekt kultuuriministeeriumi alla ning toetatagu seda kunstiprojektina.
Wowzers! Olen ma kaugustest kohanud igasugu veidrusi, aga kohata suisa koduõuel seltskonda pealtnäha täiesti normaalseid inimesi (usklikkus iseenesest ei muuda inimest jobuks isegi minu silmis), kes käsitlevad tõsimeeli seksuaalsust väärastumusena, ületab mu kujutlusvõime.
Omamoodi äratundmine tekkis mul veel neist lõikudest:
Nimelt pole VHK gängi arvates sellised suundumused sugugi juhuslik ega inimkonna kulgarengust tulenev, vaid kellegi kindel kava ja vandenõu. On nad ju VHK pedagoogilises kontseptsioonis öelnud:
Ja joonealusena on selgitatud:
Iseküsimus on muidugi see, et kas pere rajamine ikka on edasi lükkunud, sest ajaloost mäletan, et omal ajal hakkas mees pere rajamist plaanima pigem siis, kui majapidamine mingi järje peal oli ja valdava põllumajanduse ajal ei toimunud see sugugi kehekümnendates aastates.
Ja et suguhaigused on just tänapäeval kuidagi rohkem levinumad kui vanasti “kuldsel heal, moraalsel, kõlbelisel, traditsioone austaval” ajal? Võibolla tõesti.
Samuti oleks naiivne arvata, et huvi seksi eri vormide vastu alles nüüdsel ajal tekkinud on. Just valitsejad ja kirikutegelased nende hulgas tundsid (tunnevad siiani) teatud nihestatud huvi seksuaalsuse suhtes. Neil oli lihtrahva ees veel see privileeg, et said oma fantaasiaid lihtsamalt realiseerida kui talupoeg või käsitööline.
Privileegide vähenemine võib muidugi meele mõruks teha. Või siis asjaolu, et seksi vabalt nautiv ja enesega rahujalal olev inimene ei vaja enam kirikute ja gurude teeneid, sellest siis seksuaalsuse demoniseerimine igat masti usuvõitlejate poolt.
Tegu on puhtakujulise müüdiloomega:
Vanasti oli hea, vanasti oli parem, vanasti olid peaaegu kõik kõlbelised, moraalsed, kartsid ja austasid jumalat jne (paradiis, Atlantis).
Vahepeal juhtus midagi: inimesed said targemaks, teadlikumaks, võimekamaks, mingi tehnoloogia omanikuks (heakurja puu, Prometheuse tuli, kontratseptiivid…). See “juhtus” oli tihti kellegi teadlik tegevus – saatan-madu, ülejooksik-jumalus, illuminaatide salaplaan, vabamüürlaste sepitsus. Miski ei juhtu ju põhjuseta!
Või läksid inimesed lihtsalt ennast täis ja hakkasid end jumalatega võrdseiks pidama, millele järgnes muidugi jumala karistus (paradiisist väljaajamine, veeuputus, Platoni lugu veerevate inimeste pooleksraiumisest, lihtsalt sugupuuta surm, HIV, AIDS, muud suguhaigused, keeristormid ja määvärinad…).
Või kohe varsti hakkab jumal inimesi karistama, kui meelt ei parandata. Kõik läheb veel hullemaks, saabub kaos ja pääsevad vaid pühendunud ja väljavalitud (need, kes meie sekti kuuluvad).
Siis alles tuleb uus rahuaeg, harmoonia, õnn, paradiis maa peal, New Age – Age of Aquarius, uus vibratsioon.
Seega veelkord: kunstiprojektina andku minna, kuid pretensioonid objektiivsele kajastusele võiks jätta neile, kes teemat valdavad.
Eesti Päevaleht: Abordivastane portaal pääses raha tagastamisest
23. mai 2008
Autor: Kadri Ibrus
Sotsiaalministeerium, kelle heakskiidul rahastas hasartmängumaksu nõukogu (HMN) abordivastast portaali 203 050 krooniga, lasi tegijatel portaali sisu muuta, kuid raha tagasi nõuda ei saa.
Ministeeriumi sotsiaalala asekantsleri Riho Rahuoja sõnul on portaali loojad formaalselt ministeeriumi parandused teinud – muutes mõningaid lauseid ja sõnu – ning lisanud ka lingi ministeeriumi seisukohtadele aborditeemal. “Kahetsusväärselt on aga vahepeal portaali lisatud ka uut materjali, mis ministeeriumi arvates pigem suurendab portaali kallutatust, mitte objektiivsust. Sotsiaalministeerium ei nõustu portaalis esitatud seisukohtadega,” kinnitas Rahuoja. Näiteks on lisandunud uus rubriik “Riistad” – mahukas fotogalerii aborditegemisriistadest minevikus ja tänapäeval.
Ministeeriumi käed on nüüd aga seotud, kuna raha tagasiküsimiseks peab näitama selgetele lahknevustele taotluses lubatu ja praegu ilmavalgust nägeva portaali vahel: esitatud konkreetsed muudatusettepanekud on portaal juba käiku lasknud. Ministeeriumil on aga endiselt õigus portaalile märkusi teha.
“HMN ning sotsiaalministeerium on sellest loost õppust võtnud ja edasiste rahaeralduste otsuste tegemisel püüame täpsemalt selgusele jõuda, millise projektiga on tegemist,” lisas Rahuoja.
Sama lugu Delfis.
Tänu hoolikale sõnastamisele on niisiis prolaiferite juriidika korrektne.
Liiga hea lugu, et jätta ainult Delfisse:
Järgneva täieliku “andumisjuhendi” on kirjutanud USA metodisti kiriku pastori L.D. Smytheri abikaasa Ruth Smythers. See on avaldatud meie Issanda aastal 1894, Spiritual Guidance Press, New York City.
Tundlikule noorele korraliku kasvatusega pruudile on pulmapäev iroonilisel moel kõige õnnelikum ja ühtlasi kõige kohutavam päev elus. Positiivne on pulmapidu ise, mille keskpunktis pruut on, ja mis sümboliseerib tema edu enesele mehe kindlustamises, kes täidab tema vajadused kogu ülejäänud elu. Negatiivne külg on pulmaöö, mil pruut kogeb esmakordselt seksuaalvahekorra õudust.
Siinjuures, kallis lugeja, lubage mul avaldada šokeeriv tõde: mõned noored naised koguni ootavad pulmaöö katsumust uudishimu ja mõnuga! Hoiduge sellise suhtumise eest! Isekas ja sensuaalne abikaasa võib kergesti sellist pruuti ära kasutada. Unustada ei tohiks abielu põhireeglit: ANDUGE NATUKE, ANDUGE HARVA; JA MIS KÕIGE TÄHTSAM – ANDUGE VASTUTAHTMIST, vastasel juhul võib muidu korralik abielu kujuneda seksuaalse iha orgiaks.
Teisalt ei pruugi ka kohutavat hirmu tunda. Kuigi seks on parimal juhul vastumeelne ja halvimal juhul üsna valus, tuleb seda taluda ning see on olnud naise pärisosa aegade algusest peale, mille kompensatsiooniks on monogaamne kodu ja selles sündivad lapsed. Enamusel juhtudel on pruudi püüded veenda peigmeest seksuaalsetest kavatsustest loobuma tulutud. Kuigi ideaalne peigmees ligineks naisele vaid tolle ettepanekul ja ainult järglase saamise eesmärgiga, ei tasu keskmiselt mehelt sellist rüütellikkust ja isetust oodata.
Enamus mehi nõuaks seksi peaaegu iga päev, kui neil oleks sellele vaba ligipääs. Arukas pruut võimaldab esimestel abielukuudel mehele maksimaalselt kaks üürikest seksuaalset kogemust nädalas. Aja möödudes peaks ta kogu hingest püüdma selliste kokkupuudete sagedust vähendada.
Teeseldud haigus, unisus ja peavalud on selles osas naise parimad abimehed. Ka vaidlemine, näägutamine ja kurjustamine on väga tõhusad, kui neid võtteid kasutada hilja õhtul umbes tund aega enne seda, kui abikaasa tavaliselt võrgutamismanöövritega algust teeb.
Targad naised on alati valvsad ning õpivad uusi meetodeid mehe armumanöövrite tagasilükkamiseks. Hea naine peaks esimese abieluaasta lõpuks olema suutnud vähendada seksuaalseid kokkupuuteid ühele korrale nädalas ja viienda aasta lõpuks ühele korrale kuus.
Kümnendaks pulma-aastapäevaks on paljud naised täitnud lapsekandmise ülesande ning ühtlasi saavutanud ka lõppeesmärgi, milleks on seksuaalse kokkupuute lõpetamine abikaasaga. Selleks ajaks saab ta arvestada sellega, et armastus laste vastu ja sotsiaalne surve hoiab abikaasa kodus.
Kõrvuti sellega, et naine piirab seksuaalsete kontaktide sagedust, peaks ta pöörama tähelepanu ka selle erinevate vormide ja ulatuse ohjeldamisele. Enamus mehi on loomu poolest üsna perverssed ja kui neile vähegi võimalust anda, harrastavad nad erinevaid jäledaid asju. Selline tegevus hõlmab muuhulgas normaalse akti sooritamise ebanormaalses asendis.
Alastus, seksist rääkimine, seksist lugemine, seksi kujutavate või sellele viitavate fotode ja jooniste vaatamine on jälgid kombed, mille mees kergesti omandab, kui seda talle lubada.
Aruka pruudi eesmärk peaks olema mitte iial lasta abikaasal näha oma katmata keha ning mitte kunagi lubada tal oma katmata keha enesele näidata. Seksi, kui seda ei ole võimalik vältida, tuleks harrastada täielikus pimeduses.
Paljud naised on leidnud abi paksust puuvillasest öösärgist, samas kui abikaasa kannab pidzhaamat. Sugulise vahekorra ajal ei ole neid esemeid vaja seljast võtta, mistõttu keha paljastub võimalikult vähe. Kui pruut on öösärgi selga pannud ja tule kustutanud, võib ta lebada vaikselt voodis ja peigmeest oodata. Kui too pimedas teed otsides ruumi siseneb, ei peaks pruut tegema ühtegi häälitsust, et mehele suunda näidata, kuna too võib tõlgendada seda julgustava signaalina. Naine peaks laskma mehel rahus pimedas kobada. Sellisel juhul jääb alati võimalus, et ta komistab ja saab kerge kehavigastuse, mida naine saab omakorda kasutada ettekäändena mehele seksuaalset lähenemise keelamiseks.
Kui mees leiab naise üles, peaks too lebama võimalikult vaikselt. Optimistlik abikaasa võiks tõlgendada kehalist liikumist seksuaalse erutusena. Kui mees üritab naist huultele suudelda, peaks too oma pead kergelt keerama, et suudlus maanduks ohutult põsele. Ja kui mees peaks püüdma naise kätte suudelda, siis peaks too selle rusikasse tõmbama. Ja kui mees peaks kergitama ta särki ja üritama teda kusagile mujale suudelda, siis peaks naine tõmbama särgi kähku alla, kargama voodist välja ning teatama, et loomulikud vajadused kutsuvad teda tualetti. See jahutab tavaliselt mehe soovi naist keelatud piirkonda suudelda.
Kui mees üritab naist libeda keele abil ära rääkida, siis peaks naine tuletama meelde mingi tühise mitteseksuaalse küsimuse, mida mehele esitada. Ja kui mees sellele vastab, siis peaks naine üritama vestlust sellel teemal jätkata, olgu see nii tühine kui tahes. Lõpuks mees mõistab, et kui ta tingimata peab seksuaalsesse kontakti astuma, siis tuleb tal seda teha armujanuse ilukõneta.
Kõige olulisem on see, et naine peaks kogu aja lebama vaikselt ning mitte mingil juhul oigama ega muid häälitsusi tegema. Ja niipea kui mees on asjaga valmis saanud, peaks arukas naine alustama mehe kallal näägutamist erinevate väiksemate ülesannete osas, mida ta tahab, et mees järgmisel päeval teeks. Paljud mehed ammutavad suure osa seksuaalsest rahuldusest aktile järgnevast rahumeelest rammetusest. Seetõttu peab naine kandma hoolt selle eest, et mees ei saaks sellel ajal nautida vähimatki rahu. Vastasel juhul võib ta varsti uuesti üritada.
Südantsoojendav asjaolu, mille eest naine peab tänulik olema, on see, et abikaasa kodu, kool, kirik ja sotsiaalne keskkond on kogu elu sisendanud temasse sügavat süütunnet, mis puudutab tema seksuaalseid tundeid, nii et sageli astub ta abielusse vabandavalt ja tulvil süütunnet, olles juba poolenisti alistatud. Arukas naine kasutab seda ära ning järelejätmatult üritab kõigepealt piirata ja lõpuks täielikult elimineerida abikaasa iha seksuaalse väljenduse järele.
Viite tekstile sain siit:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=18962847&com=1&s=1&no=60
Vaesekesed elukultuurlased, keegi neid ei mõista ja kõike tõlgendatakse nende kahjuks:
http://www.abort.ee/uudised/article_id-381
Pole ammu käinud siin, näed, millest ilma olen jäänud. See andumise õpetus on hiiglama naljakas. Samas, uskumatult kurb ka. Mul on tõsiselt kahju neist inimestest, kes selle järgi elavad.
Huumoriga pala see “andumisjuhend”, aga tõenäoliselt on tegu linnalegendiga — http://www.snopes.com/weddings/newlywed/advice.asp
See konkreetne tekst võib olla linnalegend, aga reaalsusest kahjuks siiski mitte kaugel. Olen ise kokku puutunud erinevat sorti kristlastega siin ja sealpool maailma ning ka teiste rangemate religioonide esindajatega ja sellist suhtumist vahest ikka kohtab. Alastus ja seks on nii uskumatud tabud nii paljudele inimgruppidele, et jääb mulje, et nende arvates ei olegi midagi jubedamat ning et nende elus muid teemasid ei olegi. Lemmikhetk oli siis, kui üks tõsiusklik hindunoormees üritas msn-is mulle selgeks teha, et ilma riieteta duši all käimine on patt.
Muuseas, kui soovite huumorikogemust, soovitan proovida tõsiusklikule kaugelt maalt selgitada meie saunakonseptsiooni. “te olete alasti kuumas ruumis?? mismõttes?” Kui keegi suudab selgeks teha, et see pole seksiga seotud ja saunas ei käida seksi eesmärgil (no on erandeid:D)…annan au.
catlyn, pidasid sa silmas sega- või tavasauna? Esimese selgitamisega on alati nalja nabani, aga arusaamist kuulajal enne isiklikku kogemust mitte :) , kui siiski tekib…
Mõlemat, aga segasauna puhul on selgitustöö täiesti mõttetu. Idamaine inimene näiteks keeldub aru saamast, et kui mina, veel paar naist ja mõned mehed lähme kõik koos sauna ja isegi, kui meil ei ole midagi seljas, ei tegele me üksteise vahtimisega. Samas, kui ma läheks selle idamaise kasvatusega mehega sinna sauna, siis tema vahtimisega ei piirduks…(tema enda sõnad).
Mina olen seletanud, et see segasaunades käimine on kasvatuse asi, ja Eestis oli pikalt see komme, et kui teismelised oma keha kontrollida ei suutnud, siis visati nad lihtsalt saunast välja. Kuid kõige suurem saavutus on ikka see, et inimesed lepivad “seal põhjas on mingi imelik tilluke rahvas imelike kommetega, ju nad saavad nii”.
Rihole teadmiseks, et see konkreetne noormees ei olnud moslem.
Eelarvamused ei vii kuhugi…
Äsjasurnud ameerika koomik George Carlin ja pro-life:
… ja kena kristliku abordivastase häma stiilinäide ka: Had an abortion? Call an attorney!
Põnev leid on termin abordiohver, mida see kirjatükk kasutab viitamaks naisele ja eeldatavale hagejale.
On huvitav märkida, et abort.ee riistapildikogus ei ole ühtki traadist riidepuu pilti.
a veel huvitavam on et seal riistakogus pole põhi “riista” pilti mille tõttu aborte tehakse! :-)
Ei saa ju — see seostub seksiga, aga ameerika sorti kristlike äärmuslaste meelest on seks tabu ja ei kõlba avalikult näidata.
Selle asemel näitavad nad teravaid riistu. Need seostuvad hoopis vägivallaga, mis on näitamiseks igati sünnis ja kohane.
Ei tea midagi… lingist, mille ma juba oktoobrikuu lugude alla postitasin, võib vastupidist järeldada.
Tegemist on järjekordse meelevaldse üldistusega meie sõbra Digi poolt. David Koresh on tõenäoliselt kuulsaim vastunäide.
mitte, et isand Koresh klassikaline ameerika-tüüpi fundamentalist olnuks …
Mulle tundub, et siin on tegemist kas oma üldistuse objekti igakordse ümberdefineerimisega, et üldistus ikka kehtima jääks või siis suutmatusega ennast üldistuse objekti kirjeldades arusaadavalt väljendada.
LIISA PAST: Abordist kui poliitika tööriistast
Elukultuuri Instituut küll ei paista nende heatahtlike hulka kuuluvat. Mõned seal töötavad inimesed ehk küll, aga organisatsioon, mille tipus on paavst ei pea küll silmas muud kui oma usu kuulutamist ja seda siis igasuguste ja alatute vahenditega. Inimestest paistab neil ikka üsna pohh olevat ja kes see tavaline inimene võrreldes jummi või krissuga ikka ära pole.
Sõna ütleb sekka kohalik katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan:
Philippe Jourdan: kas loode on inimene?
Veidi oli raske aru saada, mida ta püüdis öelda. Ilmselt püüdis mitte liiga “vastuoluliseks” minna ja mitte liiga räigelt pähe astuda nagu on kombeks mõnele paavstist suuremale kohalikule katoliiklasele.
Aga see, et ta evolutsiooni selgesõnaliselt õigeks peab, on ka hea lugeda:
Kas aga võrdlus abordiarutelus sedasi midagi juurde annab või seletab, on iseasi.
Küsimus on minu meelest valesti asetatud. Asi pole mitte selles, kas loode on inimene, vaid selles, mis tingimustel inimelu kaitstakse. Teatavasti ei ole ka kõik sündinud inimeste elud seaduse kaitse all.
Vaatasin seda CBR videot, kusjuures minu arvates oleks Martin võinud rahulikult ka selle lingi siia panna. Väidan, et tegemist on võltsinguga mis on tehtud spetsiaalselt emotsioonidele rõhumiseks.
Millel minu väide põhineb:
a) kindlasti ei ole tegemist naise jalgevahega;
b) tänapäeval kasutatakse abordi tegemiseks labida kujulisi tange ja jämeda nõela taolist pumpa, seal aga madistatakse peenikeste teravate pinsettide ja kulbiga;
c) korraks (tõesti vilksamisi) näidatakse ka suure lapse väljavõtmist, kusjuures inimese keha tundes, saab aru, et tegemist on keisrilõike taolise operatsiooniga. Edasi näidatakse peaageu väljaarenenud last.
Filmi teine pool keskendub keskaegsetele arstiriistadele, verele ja želatiini taolisele massile, kus paistab hulk käsi, jalgu ja päid. Kindlasti ei saa see mass olla pärit ühest lapsest. Arvan, et tegemist on tüüpilise sotsiaalreklaamiga.
Milleks arutada, kas loode tunneb valu ja millisest hetkest alates, sellel pole üldse tähtsust, sest kas keegi reaalses elus jätab teise inimese mõrvamata, teades et ohver tunneb valu? Ei jäta ju, ta tapab, sest talle pakub tapmine head enesetunnet! Kas pätikamp jätab kellegi julmalt läbi peksmata või kambas olles koguni tapmata selle tühise asja pärast nagu seda on kellegi teise valu kui see pole tema ise? Kas sõda peetakse valutult ja ohvriteta?
Jätame heaga ka abordipooldajate kujutletud mõnutunded naise kehas terariistadega sorimisest kõrvale, las nad kujutlevad, kuidas nad seda isiklikult teeksid ja mitu korda neil seejuures erektsioon tekib, sadistidel ju pole inimlikke tundeid.
Mina räägin hoopis sellest, kuidas abort tegelikult normaalse naise psüühikale mõjub. Jätan kõrvale need naised, kelle tundeelu joomisega tuimaks tehtud on ja ka need, kes seksimisega raha teenivad ning kes sellepärast tööõnnetuse likvideerivad.
Kuritegelik on noorte seas propageerida “vaba” valikut hävitada oma ihuvili. Seksuaalkasvatus ei tohi piirneda ainult rasedusvastaste vahenite kasutamise oskustega ja seksi esikohale seadmisega inimese elus. Seks ei tee inimest inimeseks, ka ahvid paarituvad väljaspool innaaega, teie tolvanid, nad teevad seda võimu näitamiseks emase isendi üle. Inimene peab oma instinkte vaos hoidma, ei tohi lapses meedia kaudu ja ühiskonnas last ümbritseva porduelu kaudu äratada varajast sugutungi, kui te ei taha ka uut sugpõlve pärdiku tasemele kukkuda lasta, kes te ise juba olete. Varase porduelu on tekitanud häbitunde täielik kadumine, siis otse loomulikult tagajärjeks on abordid, mille tagajärjeks sigimatus, mida siis kunagi riigi raha eest kunstlikult viljastada lastes “ravitakse.”
Abort paneb põntsu naise tundeelule üldiselt ja eraldi just võimele oma olemasolevaid lapsi endise soojusega armastada, aborti teinud naine ei andesta mehele seda kunagi, ta võib teeselda, kuid tal jääb igaveseks okas südamesse., sest peaaegu alati läheb abielunaine mehe käsul aborti tegema, erandid välja arvates, neid on alati olnud. Vaadates oma olemasolevaid lapsi, mõtleb ta alati sellele, kelleks hukatud laps oleks võinud saada, kas mitte just kõige targemalt ja andekamalt lapselt elu ära ei võetud. Tegelikus elus tehaksegi sageli nii – ei anta võimalust. Ärgem jälle rääkigem neist looteist, kel tõesti väärarengud on avastatud, jumal nendega. Vanasti, kui peredes palju lapsi sündis, oli ka palju rohkem šansse andekate inimeste sünniks, kas kellestki sai suurmees, olenes hariduse saamisest ja igaühe pürgimustest, kuid ta andis oma geenid edasi järgmisele põlvkonnale, ta geenid ei läinud kaotsi. Nüüd ei peaks asi hariduse taha kinni jääma, kui ainult õpetajad ja vanemad andekust märkaksid ja ei laseks andekal lapsel pättide hulka ära kaduda. Aga ikkagi väheste sündide hulgast pole loota eriti suurt tarkade “saaki,” sest sageli ei lastagi andekatel siia ilma tulla, nad elimineeritakse abortide ja rasestumisvastaste vahenditega. Meie ajal ei sure ükski nälga, ei külmu surnuks, kui ta just lootusetute joodikute ja narkarite perre ei sünni, isegi sealt saab lapsed päästa, kui ainult sotstöötajatel ja lastekaitjatel tahtmist oleks.
“häbitunde täielik kadumine” – see on minuarust justnimelt asi mille poole püüelda! Nii seksuaalses kui igas muus mõttes. Lahe on jälgida oma last kellel veel ei ole tekkinud häbitunnet, kes räägib praktiliselt kõigest ausalt, olgu see siis see kuidas ta kedagi armastab või see kuidas ta just kogemata peeretas. Loomulikult ei jää see ühiskonna survel alati nii aga loodan et igasugust häbitunnet tekib temas võimalikult vähe.
Moodsas maailmas hakkab igasuguseid häbitundeid tõesti järjest rohkem kaduma ja mulle isiklikult meeldib see väga.
Samuti võiksid aru saada et seksis ei ole mitte midagi halba. Idiootsus on seda maha suruda, tuleb ikka teadvustada endale oma soove ja ihasid et neid analüüsida, vältida nendest tulenevaid vigu ja elada oma elu nii nagu tegelikult tahad.
Mahasurutud seksuaalsus tekitab ainult patsiente psühhiaatritele.
Idee siis selles et kui sa saaksid aru et seks pole halb siis kaoks sinus ka tahtmine karistada neid “porduelu elajaid”, see kättemaks aga paistab olema põhiline motiiv millest lähtuvalt sa abortide üle arutled.
Täiesti teemaväline repliik.
Moodne maailm oleks elamiseks palju parem paik, kui valetamist ja varastamist häbenetaks rohkem.
Suht teemaväline muidugi aga mis sest. Nojah, avalikku varastamist võiks mõni mees tõesti rohkem häbeneda aga valetamisega on siuke lugu et suurem osa valetamist justnimelt häbenemisest tulenebki. Kõige tüüpilisem asi mille pärast igapäevases elus valetatakse, on oma laiskuse häbenemine. Stiilis “no ma jah juba tükk aega teen seda aga päris valmis veel pole”. Või siis oma rumaluse häbenemine “jah, üldjoontes sain aru küll”.
No vaat’ just, valetamist peaks häbenema rohkem kui laiskust või rumalust.
Kriku, laisk ja rumal