Äärmustaimetoitlased kiusavad jälle inimesi
Karismaatilise usukultuse sarnane loomakaitseorganisatsioon PETA (People for the Ethical Treatment of Animals) on peale karusnahksete riietusesemete mökerdamist ette võtnud uue sihi – liha söövate inimeste ahistamise. Esialgu küll kuulsused, sest nende kiusamisega saab ka mingit avalikkuse tähelepanu.
Esimeseks ohvriks on lauljatar Jessica Simpson, kes kandis T-särki kirjaga “Tõelised tüdrukud söövad liha”, mis võib olla peen vihje tema praeguse poissõbra Tony Romo endise tüdruksõbra Carrie Underwood’i vegetaarlusele.
PETA esindaja Alistair Currie ütles:
Jessica Simpson võib küll kanda, mida iganes ta soovib, aga tal ei ole õigust süüa, mida iganes soovib – liha söömine tähendab kannatust ja surma. Mõni inimene arvab, et selliseid avaldusi tehes seisab ta vastu poliitilise korrektsuse pealetungile, aga tegelikult seisab ta hoopis praeguse olukorra püsimise eest.
Loomaõiguslased sepistasid Jessicast pildi, millelt loeb, et “Rumalad tüdrukud söövad liha” ja esitasid viis peamist põhjust, miks lihasöömisest loobuma peaks:
- Liha suurendab rinnavähi riski.
- Tõelised tüdrukud ei poolda loomade julma kohtlemist. Kaastunne on seksikas.
- Lihatööstus hävitab maailma.
- Liha teeb paksuks.
- Lihasöömine röövib toidu nälgivatelt lastelt.
Pikaajaline taimetoitlane Paul McCartney algatas kampaania “Lihavaba esmaspäev”, et julgustada inimesi vähendama lihasöömist. Samas näitavad Briti müüginumbrid kauplustes, et lihatarbimine hoopis kasvab.
Allikas: The Independent
Varsti on äärmustaimetoitlased restorane piketeerimas ja kuulsuste liharoogi punase värviga üle valamas.
Kuidas nahkriietes Penn ja Teller PETA-t näitavad:
Hmm… ootaks siit lehelt skeptilist analüüsi, mis PETA poolt välja toodud viis põhjust ümber lükkaks. Praegu on lihtsalt lahmimine stiilis “nad on äärmuslased ergo lollid”.
Ja et keegi valesti aru ei saaks ning minu isikut ründama ei hakkaks – mina söön liha hea meelega ja teen seda ka edaspidi. Samas pooldan, et loomad, keda söömiseks kasvatatakse, elaksid elamisväärsetes tingimustes ning tapetaks võimalikult valutult.
Mis puudutab aga PETA võitlust karusnahkade kandmise vastu, siis pean seda igati põhjendatuks – tänapäeval on olemas piisavalt palju sünteetilisi materjale, mis on nii oma omadustelt kui ka välimuselt päris karusnahkade sarnased või neist isegi paremad. Seega pole tõepoolest eetiline hõberebaseid vaid sellepärast õudsetes tingimustes kasvatada, et mõni daamike saaks rebaseraibet presidendi vastuvõtul ümber kaela kanda.
Kõht punni, käed puusa ja nõudma :-)
Ei suuda mina sinu, mr.Costello, soove ennetada ja meele järele olla. Pole isegi sellist eesmärki püstitanud.
Su eelmisele nurinale isegi vastasin, aga näib, et seegi kostus kurtidele kõrvadele. Niiet, mr.Costello, sul on alati võimalus paremini teha, omalt poolt teemaalgatust täiendada, lisada oma uuriv panus sind huvitavatele küsimustele ja teistegagi jagada. Onju.
1) Põhjus ei pruugi olla lihasöömises kui sellises, vaid valmistusviisis näiteks. Aga seda me muidugi ei tea.
2) Söömine ei ole julm kohtlemine. Kui rebasel on loomulik õigus süüa hiiri ja konni, siis on minul loomulik õigus süüa sigu, lehmi ja lambaid. Aga kuna tegemist on väärtushinnangutel põhineva argumendiga, ei ole see tegelikult käesoleva lehe meetoditega analüüsitav.
3) Maailm on minevikus olnud nii oluliselt soojem kui külmem koht, aga ikka alles jäänud.
4) Kasv 172, kaal 64, loodan kindlasti mõned kilod lihast juurde kasvatada :)
5) Näljahädadel on hulk põhjusi. Ilmselt kõige olulisem neist on poliitiline ebastabiilsus, hullud diktaatorid, kodusõjad ja üldine suutmatus elu-olu korraldada.
Lihtsalt mõtted
Ma saan aru kui propageeritakse nende loomade naha mittekasutamist kes on ainult naha pärast tapetud.
Ma ei saa aru kui proovitakse panna inimesi loobuma nahkasjadest mis on tehtud looma nahast kelle liha inimesed söövad.
Võtame näiteks lamba. Inimesed söövad lambaliha. Lambavilla kasutatakse väga laialdaselt ja lambanahk on väga soe. Hetkel kasutatatakse lambast lamba tapmisel võimalikult palju ära mis on ju tegelikult austus looma vastu. Looma tapetakse vajaduse pärast ja proovitakse teha nii, et midagi raisku ei läheks. Kui me nüüd peaksime nahad ära viskama siis ei oleks see ju nagu looma solvamine.
Veel üks mõte. Kui me ei või kanda nahast või villast riideid siis me peaksime kandma riideid mis ei ole toodetud looduslikul moel. See omakorda reostaks loodust ja lõppkokkuvõttes oleks ka loomadele halvem.
Ja viimaks. Kui jahimehed ei tapaks söögiks kitsi, karusid ja metssigu siis lõppkokkuvõtteks oleks nende arvukus nii suur, et hakkaks toimuma rohkem avariisid kus loomad surma saavad. See oleks ju veel hullem kui loomade tapmine söögiks.
Ka mulle tunduvad need viis põhjust asjalikud. Ise liha ei söö just sellepärast, et vähemalt Eestis ei ole võimalik saada selliste loomade liha, kes, nagu mr Costello ütles: elaksid elamisväärsetes tingimustes ning tapetaks võimalikult valutult. Päris kindel sellise asja võimalikkuseski ma muuseas ei ole.
Mind ausalt öeldes selline suhtumine häiribki kõige rohkem antud küsimuses: inimesed deklareerivad, et nad söövad küll liha, aga tahaksid, et loomi koheldaks hästi. See, et keegi tööstuslikult peetavate loomade kannatustest ei hooli, neid ei huvita. Loomi koheldakse kohutavalt, millest need inimesed eriti teada ei taha, niisiis söövad nad liha rahumeeles edasi.
Liha tootmiskulud hoitakse võimalikult madalad, tänu sellele on liha tarbimine suurem kui kunagi varem inimkonna ajaloos. Selle kohta, et see tervislik pole, on ka küllalt andmeid. USAs, kus liha ei maksa suurt midagi, on mitmes mõttes ebakvaliteetsem kui kunagi varem, on väga palju haiguseid — diabeeti, jämesoolevähki, rinnavähki, südame-ja veresoonkonnahaiguseid, mida otseselt seostatakse toitumisega, just nimelt liigse loomse valgu ja rasvaga.
Loomulikult on PETA meetodid kohati ekstreemsed, aga enne, kui suu täis võtta, võiks ka vastaspoole argumentidega tutvuda.
Näiteks vaadata PETA leheküljelt paari videot ja siis käsi südamel öelda, et tõepoolest, meiesarnaste loomade pidevad ja kirjeldamatud kannatused (ma ei saa aru, mida on ilkuda Holocausti analoogi üle nagu Penn ja Teller seda teevad), nende pidamine neile absoluutselt mitte liigiomastes tingimustes, vastu kõiki nende instinkte, ei ole absoluutselt olulised. Ja et ainus, mis tähtis, on võimalikult odavad lihatooted poodidesse. Lisaks on Eestis, kus odavad lihatooted nagu vorst ja kotletid kuuluvad suurema osa inimeste igapäevasesse menüüsse ja taimetoitlust peetakse väga kahtlaseks veidruseks, üks Euroopa madalamaid keskmisi eluigasid, äärmiselt palju südame-ja veresoonkonnahaiguseid.
Mis seos on Eesti poodides müüdavatel vorstidel lihaga?
Inimesi endid peetakse ka mitteliigiomastes tingimustes.
Liiga äärmuslik järeldus.
See peaks inimlik käitumine olema, olemata soost.
Igasugune toit teeb paksuks kui niipalju süüa, et sa ei jõua ära kasutada seda. Lihas, aga on väga palju toitaineid, mida näiteks on vaja just lihasmassi kasvatamisel.
Inimesed ei ole paksud sellepärast, et nad söövad, vaid sellepärst, et nad ei liiguta ennast. Organism ei põleta tarbitud energiat ära ja see hoitakse “for later use” rasvana.
Aga nälgivad lapsed võivad paksuks minna ja rinnavähki surra?
Päris hea loogika.
Sellise suhtumise kohaselt peaks just nälgivad lapsed ära surema, et nemad ka liha ei tarbiks ning loomad ellu jääks.
Eks see üks paras pask ole jah mida nad ajavad.
Kriku,
Mis sellisest lausest peaks nüüd järeldama, et see jääb nüüd ka endiselt alles kui samas vaimus edasi lastakse?
Kui sa kujutad ette meie planeeti Maa organismina ja inimesi parasiitidena, siis umbes viimase 208 aastaga on maailmas inimeste populatsioon 6 kordistunud.
Kunagi ei elanud siin planeedil 6.7 miljardit inimest, mis iga aastaga omakorda kasvas 2.2% võrra.
Kui sa nüüd järele mõtled selle üle, siis meie planeedil lihtsalt saavad resursid otsa ja liha on paraku üks neist.
Sealhulgas heitgaaside paiskamine atmosfääri suureneb, kuna suurem tarbimisvajadus nõuab suuremat toodangut. Ja nagu sa vist tead, heitgaasid põhjustavad osoonis auke.
See, et kunagi oli külmem, ma ei tea kas sa mõtled talve 10 aastat tagasi või endist jääaega, siis eelmist jääaega ei kutsunud inimene oma vajaduste rahuldamistega ette.
Seega sina kui parasiit, oled üsna optimistlik. Või lihtsalt ei mäleta koolis õpitut.
Jah, kui ressursid otsa saavad, siis me kärvame maha (või vähemalt suur osa meist). Aga maailm ega isegi biosfäär ei hävi, nagu nendes viies punktis ekslikult väidetakse.
see toidu röövimise osa ju täielik jama ei pruugi olla: taimetoitlane saab oma kalorid odavamalt kätte kui lihasööja. selles mõttes, et kui sama maa ala peal toota taimset toitu, saab sellest 6 korda rohkem inimesi söönuks kui siis kui seda maad liha tootmiseks kasutada ja kui vaestes maades lapsed nälgivad, ning vili, mida nad süüa saaks, söödetakse loomadele, keda pistavad hoopis rikkad eurooplased ja ameeriklased, siis ei saa öelda, et see täiesti lambist võetud väide oleks.
Need ei olegi lambist võetud väited.
Tööstuslikku loomakasvatust loomade holocaustiks nimetamine ei ole ka just lambist mõeldud väide. Ega palju muudki.
Mulle tundub, et inimesed tunnevad veganite ja võitlevate loomaõiguslaste vastu sellist ägedat reaktsiooni ja tungi kohe kasvõi absurdiargumentidega vastu lahmima vajada (naljad stiilis porgandid tunnevad ka valu jne), sest neil ei ole südametunnistus päris puhas.
Mina ootan põnevusega millal PETA hakkab võitlema igasuguse loomade aretamise vastu. Võtkem näiteks koerad. On täiesti selge, et koertetõud nagu pekingi paleekoer, taksid ja veel paljud palju teised on loodusliku valiku teel tekkinud huntide hale paroodia. Enamusel selliste tõugude aretustest ei ole olnud mingit muud eesmärki kui rahuldada inimeste ülimalt egoistlikke esteetilisi vajadusi (eriti kui mõni koer aretati, sest ta oli kellegi arvates ilus). Pole saladus, et paljudel tõukoertel on oma tõuspetsiifilised haigused, mis aretuse käigus on tekkinud. PETA subjektiivsete hea-halva või valus-mitte valus hinnangute kohaselt peaks sellised loomad elama hirmsas piinas, mille inimesed on nende jaoks loonud. Võiks lausa utreerida ja väita, et see piin on isegi neil, keda tapetakse (mõeldes, et kumb on siis kergem, kas surra piinarikkalt või elada piinarikkalt) märkimisväärselt väiksem.
Kui ma ei eksi, siis vist ütles Turovski ühes telesaates, et puuris sündinud loom ei soovigi midagi muud, sest puur on tema kodu. Olenemata sellest kui julm selline hoidmisviis (meie, inimeste, väärtushinnangute järgi) tunduda võib.
Inimesed, kes seostavad taimetoitlust usuhullusega, ei tea teemast midagi ning kasutavad ise tunduvalt enam usupõhiseid argumente, nagu näiteks, et inimesel läheb vaja loomset valku või et oleme alati liha söönud (harjumus ei tähenda vajadust). Taimetoitlus kasutab argumente, mis põhinevad loogilistel järeldustel, ka eetilised põhjused tulenevad tegudest, mis pole põhjendatud.
Pigem oli käesolev arvamuslugu selgelt mõjutatud pimedast karnivoorsest usuvihast taimetoitlaste vastu, sest lehm minu taldrikul on ju püha. Mingit arvamust või põhjendust, et miks nimetatud staarile avaliku kirja saatmine vale oli, välja ei toodud. Väga vähesed taimetoitlased on usklikud, aga enamik lihasööjatest ateiste ei saa aru, et nad järgivad kristlikku ideoloogiat, mille põhjal on loomad Jumala and inimeste toidulauale. Jah, lihasöömine on ideoloogia.
Igaühte, kelle vaated on piisavalt ebatavalised, kuigi põhjendatud, ning kes julgeb neid seejuures avalikkustada, saab sõimata äärmuslaseks, kui ei leita ratsionaalset vastulauset.
Inimesel, kes nimetab end skeptikuks, peaks olema piisavalt iseseisvat mõtlemisvõimet, et mitte hukka mõista kedagi puhtalt vaadete ebatavalisuse tõttu. Kas inimene, kes arvab, et õpetajate palku tuleks tõsta, on äärmuslane, kui ta räägib sellest avalikult või protesteerib poliitikute vastu, kes seda ei tee? Vaevalt, sest tema vaade leiab toetust suurema osa elanike hulgas. Tegelikult pole oluline toetajate hulk, sest enamik inimesi nagunii ei viitsi neid otse mitte puudutavatesse teemadesse süveneda ja kujundavad arvamuse (kui üldse) massimeeia põhjal.
Ja ekstreemsed meetodid? Kuidas saab taimetoitlasi ja loomaõiguslasi, kelle vaated on eetiliselt ja loogiliselt põhjendatud ning kes ei kasuta nende levitamiseks inimestele eluohtlikke meetodeid, võrrelda näiteks islamiterroristidega, kelle vaated põhinevad isiklikul arvamusel ja hallutsinatsioonidel kõrgemast olendist/häälest, kes neil midagi teha käsib? Taimetoitlaste mõtteviisis on olulisel kohal elu austamine, mitte selle kahjustamine.
Antud juhul oli provokaator Jessica Simpson. Loomad ei pea kannatama, sest kaks staarikest jagelevad mehe pärast. Jessica fännid vaevalt et sellest “peenest irooniast” aru saavad, pigem mõjub see reklaamina, a’la “tõelised armastajad on lihasööjad” või lihtsalt perverssusena. PETA seisukoht oligi, et Jessica ei reklaamiks liha, sest tema tegudel on noortele väga suur mõju ning teinekord võiks enne mõelda, mida tegelikult öelda tahab. PETA kampaaniad on üldsõnalised ja tähelepanu äratavad, sest need on suunatud laiemale üldsusele ja peavad olema sihtgrupile arusaadavad. Aga see ei tähenda, et need faktiliselt valed oleksid, iga pesupulbri reklaam on sadu kordi eksitavam, aga inimesed ei protesteeri millegipärast selle üle. Kui teaduslikumat teksti tahad (kuigi lihasöömise valimiseks ei loe inimesed hunnikute viisi teadustekste läbi, sest kahtlevad valiku õigsuses – see on ju ühiskonnas tunnustatud staatus), siis tee natuke netiotsingut.
Silver-
Turovski ega ükski teine inimene ei tea, mida puuris sündinud loom tunneb või mõtleb, kuigi nad arvavad end seda teadvat. Üheks suuremaks motivatsiooniks, et elus püsida, võib küll olla turvaline elukoht ja piisav toidukogus, aga öelda, et nende saavutamine kui tegevus ei ole iseenesest piisavalt tähtis või mõtivatsiooniline tegur, on puhtalt inimese isiklik arvamus. Loomadel on bioloogiline vajadus liigiomaselt käituda, teha tegevusi, mis on nende geneetiliste vajadustega kooskõlas, näiteks sigadel tuhnida ja rebastel ringi joosta. Kui olete näinud rebaseid pisikestes puurides, siis on teevad nad stereotüüpseid (ühesuguseid) liigutusi, mõne kehaosaga või teevad puuris tiire, mis näitab tõsist psühholoogilist häiritust. Kui seapõrssad ei saa tuhnida, närivad nad üksteisel sabad ära.
Vangivalvur võib ju samuti öelda, et vanglas üles kasvanud laps ei oskagi muud tahta, kui head kõhutäit, aga see ei pruugi tõsi olla. Inimesed suudavad end oma liigikaaslastele arusaadavalt väljendada, aga loomad seda ei suuda ja meil polepõhjust arvata, et teame midagi, mis pole tõestatud.
Loomatõugude aretamine on tõesti natuke ebaeetiline tegevus, eriti kui rõhutakse peamiselt esteetikale ning ei arvestata looma vajadustega. Kui oled selle vastu, et karvutuid kasse ja voldilisi koeri aretatakse, sest neil on ebamugav ja sageli piinav elada, võiksid ise midagi ette võtma. Antud juhul võttis PETA sõna taimetoitluse teemal, aga sa ei pea tõesti ootama, et PETA kõike teeks, tee parem ise.
See ei ole usupõhine argument. Inimene on bioloogiliselt kõigesööja nagu ka karu näiteks.
Looduses on olemas niisugune asi nagu toiduahel ning suurema osa liikide loomulik saatus on saada ära söödud – vahet pole, kas inimese või mõne muu ahela tipus oleva organismi poolt. Elu meie planeedil on selline.
Loomad ei mõtle. Muidu nad poleks loomad.
Puuris elavate loomade seisundit saab siiski päris hästi hinnata näiteks selle järgi, kas nad vangistuses paljunevad. Vähesed loomad paljunevad neile stressirohketes tingimustes.
Kuidas defineerid mõtlemise? Meil ei ole õigust öelda, millised loomad mõtlevad ja millised mitte (inimene on ka üks loomaliik), sest me ei mõista nende kultuurilist käitumist ja suhtlemistavasid. Nende semiootiline keskkond on teine. Isegi erineva kultuuritaustaga inimesed võivad oma liigikaaslasi mõtlemisvõimetuteks pidada, ainuüksi sel põhjusel, et nad ei saa neist aru. Vahel tuleks teadvustada, et alati polegi võimalik teistest aru saada – näiteks Aafrika elanik ei taipa, kui eskimo räägib 20-t erinevat sorti lumest. Miks meie arvame, et meie loomade käitumist taipame? Isegi, kui nad ei mõtle nagu inimene, ei tähenda, et neil pole mingit vajadust vabaduse järele. Kõik loomad, kel pole ulatuslikku psühholoogilist kahjustust (nagu nt laboriloomadel võib esineda), põgenevad võimaluse korral puurist. Olgu selleks instinktid, tundmine või mõtlemine, neil on vabaduse järele vajadus.
Paljunemine ja stress ei pruugi olla omavahel seotud, eriti kui loomad on aretatud võimalikult efektiivselt paljunema
Turovski väited on puhas demagoogia, ta teab küll faktiliselt palju loomade käitumisest, ütleb paar fakti nende kohta, näiteks kui palju poegi mõni liik saab või mitu partnerit tal on ning viib jutu mujale, öeldes, et loomad ei mõtle ja neil on vangistuses hea. Ta ei tõesta oma väiteid loomade mittemõtlemisest millegagi.
Inimene on tunduvalt lähemal herbivoorsele loomale kui karu (kuigi isegi karu võib ellu jääda vaid marju süües). Erinevalt karust pole inimesel saaklooma murdmiseks vajalikke instrumente (küüniseid, hambaid) ega oskusi (osavust, kiirust, haistmisvõimet jne). Loomse valgu vajadus on müüt, mida levitavad nõukaaegsete teadmistega (või lihtsalt ignorantsed) toitumisteadlased. Lääneriikides peetakse loomse valgu vajadust juba ammu vananenud informatsiooniks ning tunnistatakse tasakaalustatud taimetoitluse (et mitte taimetoitlaseks nimetada igaühte, kes üldse midagi ei söö) tervislikkust.
Inimene on tegelikult puuviljatoitlane:
http://www.tierversuchsgegner......e=Taxonomy
Tegelikult ei ole ühegi liigi eesmärgiks olla teise poolt ära söödud, sest siis ei võitleks loom/inimindiviidid oma elu eest. Looduslikult on kiskjaid tunduvalt vähem kui potentsiaalseid saakloomi ning nende populatsioonid sõltuvad teineteisest. Sellel on väga oluline põhjus: mõlema ellujäämine oleneb ka muudest (ammenduvatest) ressurssidest, keskkonnast. Inimene on isehakanud kiskja, kes ei arvesta loodusliku tasakaaluga, vaid kasvatab “saakloomi” juurde, kui vajadus tekib. Lihatarbimine kasvab pidevalt, kuigi juba praegu ei ole selleks piisvalt ressursse, nt haritavat maad, seetõttu peab suur osa inimestest nälgima.
Kui jõukamate riikide inimesed üha enam liha säävad, on loomadel toitu vaja. Arengumaad kasvatavad seetõttu vilja pigem rikaste riikide tarbeks, kui et oma maa laste toitmiseks, sest esimene teguviis on majanduslikult kasulikum. Lihtne ju?
PETA ei taha, et arengumaade lapsed hakkaks liha sööma, et rinnavähki surra ja paksuks minna, vaid et inimesed mõtleksid, mis tagajärgi nende lihasöömine kaasa toob.
Mhmh, eks ta ole jahh. Nii moslemid, hindud, hiinlased, jaapanlased, vanad roomlased ja kreeklased, babüloonlased ja assüürlased, Austraalia ja Ameerika hõimud; koopainimestest rääkimata, järgisid/järgivad puhtalt kristlikku ideoloogiat, kui nad kahe suupoolega liha sisse ajasid. Halleluuja?
Miks sa arvad, et neil üldse on mingi semiootiline keskkond või kultuuriline käitumine? Liike, mille puhul seda võiks oletada, on peale inimese vaid mõni üksik (suured inimahvid, delfiinid, elevandid). Kust sa võtad, et sigadel ja lehmadel on mingi “semiootiline keskkond”? Onu Remuse juttudest?
Vale. Loomad, kellel ei ole ulatuslikku ajukahjustust (näiteks marutõbe), on äärmiselt ettevaatlikud harjumuspärasest keskkonnast lahkumisel. Kui neil niipalju oidu on, et üldse mingit ettevaatust ilmutada (ärme hakka siin diskuteerima kanaarilindude üle, eks ole).
On elementaarne loogikareegel, et tõestama peavad need, kes väidavad millegi (Jumala, loomade mõtlemisvõime, nõiavitsa toimimise) olemasolu. Turovski lihtsalt eeldab, et asju, mille olemasolu kohta pole tõendeid, pole ka olemas.
Vale. Inimesel on olemas kõik omadused, et vabas looduses edukalt jahti pidada. Kui sulle karu ei meeldi, siis võid ju seaga inimest võrrelda – siga sööb liha hea meelega, aga tal pole ka kihvu ega küüniseid. Inimene ei ole jah kiskja – aga seda pole keegi väitnudki.
“Nõukaaegseks” sõimamine vastandatuna “lääneriikidele” on demagoogiline võte. Inimese seedetrakt on kohastunud loomse valgu omastamiseks (erinevalt näiteks lehma seedetraktist).
Sa segad ära liigi ja indiviidi. Liigi kestmisele võib kõvasti kasuks tulla, kui selle vähemvõimekaid isendeid otsast süüakse (esiteks sunnib surve kohastuma, teiseks hoiab populatsioni mõistlikes piirides ja katku eemal) hoolimata tõsiasjast, et igale indiviidile on ärasöömine katastroof.
Kuna inimene on bioloogiliselt kohastunud loomse materjali omastamiseks, ei ole ta “isehakanud kiskja”. See kohastumus ei ole mingi kultuurinorm. Lehm või lammas ei saa liha süüa, inimene saab. Kas sa evolutsiooni kui sellist ikka tunnistad?
Mis puutub jõukate riikide lihasöömisesse, siis kellelt võtan ma ära vilja, kui söön Eestis kasvatatud siga? Kas ma peaks Eestis kasvatatud kartuli Aafrikasse saatma selle asemel, et seda Eestis seale sööta? Ja selleks Araabiast naftat pumpama? Miks ma üldse peaks siis seda kartulit kasvatama? Kas mul on mingi kohustus töötada selleks, et Aafrika nälgijad midagi süüa saaksid ja ise samal ajal taimetoitlane olla?
Kui Jumal ei tahaks, et me loomi sööks, siis poleks ta neid lihast teinud.
Igal aastal 15. märtsil muide tähistatakse sellist asja nagu “Eat A Tasty Animal For PETA Day”. Hea žest lokkava idiotismi vastu.
paraku on inimesel siiski vaja loomset valku saada – reeglina mitte niipalju, kui usakad ja eskimod ehk sisse ajavad,kuid vaja siiski on – see on lihtsalt bioloogiline fakt.
Kui peast ütlen, siis tartlaste Normaalses söömises on sellest arusaadaval kombel kirjutatud…
Nälg pole ainult lihasööjate süü – pigem on süüdi usuhullud jmt, kes sündivust piirata ei lase ja … kaasaegse meditsiini hea tase, sest üha rohkem lapsi jääb ellu ja üha rohkem in elab vanaks…
Paranoid Android
Seda minagi püüan väita. Paraku koosneb ka tubli organisatsioon PETA ainult inimestest. Ma arvan, et igal arvamusel on põhimõtteline võimalus olla vale. Kunagi öeldi ajaliku ja ajatu saates (jah, mulle meeldivad mitmetes kohtades välja öeldud mõttekillud), et ajalugu on näidanud, et kõik, mida inimesed on kunagi teadnud, on mingil ajahetkel osutunud valeks. Nii võib käia see Turovski, PETA inimeste, teadlaste, minu, sinu jne kohta. Võibolla selleks ongi antud meile võimalus kahelda kõiges. Ja oma valikud kahtluste osas määravad meie veendumused.
Selle üle kui palju on käitumisest loomale geneetiliselt kaasa antud ja kui palju õpib ta liigikaaslastelt on palju vaieldud ja seda uurivad ka teadlased. Neid uurimistöid on palju. Nii näiteks on selgunud, et ilma liigikaaslasteta kasvanud kassipoeg jahib küll hiirt (suhteliselt ebatõhusalt küll), aga kui ta on selle kätte saanud, siis ei oska ta sellega midagi peale hakata. (Kas see on tõde? pagan seda teab) Minu arvates ei ole “bioloogiline vajadus” midagi nii enesestmõistetavat. Elusorganismidel tundub olevat soov ellu jääda (ja seda liigi tasandil, mitte tingimata üksikindiviidi). See tundub olevat minu meelest ka ainuke “bioloogiline vajadus”. Kõik ülejäänu on pigem meetodid nimetatud eesmärgi saavutamiseks (ma küll ei kujuta ette kuidas sabade närimine sellele kaasa aitab, aga see selleks).
Kust see väide, et kõik loomad põgenevad puurist? Minu teada on pigem täheldatud, et vangistuses sündinud loomad põgenevad ohu korral puuri tagasi. Nende puurist väljumise korral tekib loomal stressiolukord ja nad ei suuda uues keskkonnas orienteeruda (ja võivad selle tulemusena mõnikord muutuda vägivaldseks). Puuri all pean ma silmas muidugi ka võimalust peitu minna seal puuris mitte ainult metallvarbadega kasti.
Karnivoore ja herbivoore on püütud kõrvutada küll ja uurida, mis mis on neil iseloomustavateks (ja teistest eristavateks) tunnusteks. Kuna taimetoit on üldiselt vähem energiamahukas kui liha, siis peavad taimetoidulised märksa rohkem sööma, et energiat kätte saada. Samal ajal on nende organism säästlikumalt üles ehitatud. Mis jälle teisest küljest tähendab, et nad ei suuda ka nii palju energiat plahvatuslikult puhtaks tooreks jõuks muundada. jne…
šimpansid ja teised meie sugulased nosivad küll putukaid ja ussikesi hea meelega. On terve trobikond tarku inimesi, kes arvavad, et liha osakaalu tõus meie toidulaual oli ka üks olulistest põhjustest, miks inimestel mõistus nii hästi arenenud on. Et kui ei pidanud enam päevi veetma toitu otsides (kuna liha annab rohkem energiat), jäi aega üle niisama olesklemiseks ja see omakorda tekitas võimaluse abstraktse mõtlemise arenemiseks. Meil on loomulikult võimalus olla täiesti skeptiline nende arvamuse suhtes.
Ühelgi olendil pole õigust piirata teise vabadust, eriti mitteelulisel põhjusel, nagu on selleks loomade vangistamine loomaaias või nende muutmine liha- ja piimatootmise masinateks. Juhul, kui loomale meeldib rohkem puuris olla, poleks ju vaja puuriuksi sulgeda.
Kuna keegi tegelikult ei tea, mis instinktid, vajadused ja mõttemaailm loomadel on, ei ole neil ka õigust öelda, mida loomad tegelikult tahavad. Me ei tea ju isegi seda, mida tahab inimene, keda suhteliselt hästi tunneme. Seetõttu peaks jätma loomadele ja inimestele piisava tegutsemisvabaduse, mitte allutama neid oma tahtmise järgi.
Kui kunagine liha sööma õppimine inimest arendas, siis oli see seotud vastava olukorraga, sest muud toitu polnud nii palju saada, samuti võis arendada lihahankimise protsess – näiteks õpiti uusi tööriistu kasutama, tuld tegema, üheskoos (jahti) planeerima. Tänapäeval pole see olukord enam aktuaalne ning õppida saab ka muul viisil kui loomi tappes.
Kindlasti on putukad ja ussikesed olnud ka inimese toidulaual, aga tänapäeval saame teha otsuseid, lähtudes eetikast ja teadmistest. Arvatakse, et inimesed erinevadki muudest loomadest selle poolest, et meil on moraalitunnetus, kuigi tahe sellest kinni pidada on sügavalt individuaalne. Kui taimetoitlus oleks iseenesest ebatervislik või lausa eluohtlik, ei oleks maailmas nii palju taimetoitlasi.
“Plahvatuslikku energiat” saab ka rafineeritud toiduainetest, inimene ei pea taimetoitlasena toortoitlane olema. Kuigi – kuna inimene ei tee üldiselt sellist tööd, kus on vaja plahvatuslikku jõudu, on stabiilne energia palju parem.
Kui Jumal ei tahaks, et me inimesi sööks, poleks ta neid lihast teinud?
Ja miks ei ole? Kust sa võtad, et ei ole? Mina näiteks arvan, et on ja võin loodusest näiteks tuua kassi mängimise hiirega. Mis annab sulle aluse oma väärtushinnanguid minu omadest õigemaks pidada?
Kui sa näed hiirega mängivat kassi, kas sa siis annad talle vitsa?
Antropomorfism. Inimese ajutegevus on palju suurusjärke keerulisem kui loomadel (mille tõestuseks on fakt, et mul on kõht selget sealiha täis ja toksin siin arvutisse mingit teksti, mitte vastupidi). Seetõttu saab inimene väga paljudel juhtudel loomadest päris hästi aru (mille tõestuseks on muuseas asjaolu, et inimesel õnnestub loomad oma võimete piiril väga keerulisi ja liigile täiesti mitteomaseid tegevusi sooritama panna).
Et siis kõigepealt oli kristlik ideoloogia ja siis hakkasid inimesed liha sööma? No selge, siis on kõiges süüdi meie palju taga räägitud Jeesus!
Mõned sõnad ka minu poolt.
Mulle jääb täiesti arusaamatuks see, et miks peavad taimetoitlased enda vaateid ja soove nii valjuhäälselt teistele peale suruma?Minule endale meeldib tubakat suitsetada ja liha süüa, kuid ka nt. õlut juua.. kas taimetoitlastele meeldiks, kui ma kellegi nendest tänaval silo või heinaga üle kallan?
Mina paneks nad ühte patta islamiäärmuslaste ja pederastitega, kes samuti oma väärarengut teistele füüsiliselt peale üritavad suruda.
Jätke meid ometi rahul.Palun.
Nad teadvustavad seda maailma ja minu meelest on see piisav semiootilise keskkonna olemasoluks. Muidugi võib see olla hoopis teisel tasemel kui inimesel. Seni, kuni me nende suhtlust ei mõista, pole ka õigust öelda, et neil see puudub.
Kui loom ei lahkuks puurist, võiks loomaaias puuride uksed teatud vanuses loomadel lahti teha.
Isegi, kui nad ei lahku, ei tähenda, et nende puuripanek oleks õigustatud või et nad eelistaksid puurielu looduses elamisele. Võimalik, et liigile ebaloomulikus keskkonnas kasvamisega on nende psüühikat juba niipalju muutnud, et nad seetõttu ei lahku, me ei tea seda. Loomad ei saa meile teatada, mida nad tunnevad või mõtlevad.
Kui eeldus mõjutab teise maailma tajuva ja valu tundva olendi saatust, pole õigust selle eelduse kohaselt käituda. Meil pole ka õigust võtta inimest välja oma keskkonnast, mille kultuuri me ei mõista ning seetõttu ei suuda ta meiega suhelda ja vangistada, sest “ei ole tõestatud, et ta seda ei naudi”.
Inimesel ei ole oskust looduses abivahenditeta püüda loomi, keda igapäevaselt süüakse. Loomade kasvatamine ja abivahenditega küttimine on õpitud oskus, aga iga oskus ei anna oskajale õigust seda rakendada.
Nõukogude Liidus oli taimetoitlus midagi sellist, millest ei räägitud ja milleks tegelikult võimalust polnud, sest enamik vajalikke
Inimene suudab küll mingil määral tarbida ka loomset valku, kuid pole kindlasti ainult või suuremal määral loomsele valgule kohastunud. Seedimine on suhteliselt paindlik (st inimene on võimeline seedima vähesel määral loomset valku, aga ka näiteks keemilisi toidulisandeid) ning seetõttu on taimetoitlus võimalik ja tervislik ning inimesel on võimalus teha valik, lähtuvalt tema eetilistest tõekspidamistest. Toiduks kasvatataval loomal seda valikut aga pole.
Mõned inimesed on taimetoitlased näiteks ainult tervislikel põhjustel.
Lehm on mäletseja, sugugi kõik taimtoidulised loomad pole mäletsejad.
Väga paljud inimesed saavad edukalt hakkama loomse valguta ja see on suuremaks tõendiks, kui ükskõik milline teadlaste arvamus.
Jah, ma mõtlesin tegelikult indiviidi. Aga populatsioonide vastastikune arvukuse piiramine (nõrgemate isendite söömine)ongi looduse tasakaalu tagamiseks oluline. Inimene ei osale selle tasakaalu tagamises.
Loomindiviidid ei ela kindlasti sellepärast, et inimesed neid sööks.
Evolutsioon ei toimu nii kiiresti, et inimene harjumuste tagajärjel nii suure hulga lihaga kohastuks, kui seda tänapäeval süüakse (ja ma ei mõtle ainult USA ülekaalulisi). Muidugi võib inimene vähesel määral loomse valguga kohastuda, aga see ei tähenda, et tal oleks selleks vajadus.
Oled kindel, et sööd ainult Eestis isekasvatatud siga? Kahtlen tõsiselt, et loomasööt ainult Eestist tuleb. Ülejäänud viljast võiks teha näiteks kütust.
Kohustust pole keegi olla, küll aga peaksid inimesed olema moraalselt võimelised läbi viima tegusid, mis on vajalikud nende poolt tarbitava toodangu tootmiseks.
Parandaks jah oma viga, et heitgaasid soodustavad päikesekiirguse mitte välja peegeldumist atmosfäärist. Mistõttu seda nimetataksegi kasvuhoone effektiks.
Osooni auke põhjustab siiski freoon.
Vabandan oma lolli vea välja sellega, et olin unine :P
Sest inimestel on moraalitunnetus, eetikareeglid, kuigi kõik ei täida neid. Väärtushinnangud, mis puudutavad kellegi teise elutegevusesse sekkumist, ei ole rangelt isiklik asi. Mõned moraalinormid peavad olema paika pandud ühiskondlikul tasemel – me ei saa laste vägistamist või naabri tapmist, isegi poevargust tolereerida, sest isiklikud väärtushinnangud lubavad seda.
Erinevalt kassiga mängivast hiirest on inimesel võimalus teha valikuid loomi toiduks mitte tarbida, neid mitte vangistada. Need valikud ei ole sugugi rasked, kuigi nende järgi käitumine on imelihtne.
Vaatepunkt, et inimesed on muudest loomadest igati erinevad, on antropodenial. Inimestel ja teistel loomadel on kindlasti väga palju ühiseid jooni, hetkel on üldtunnustatud, et loomadel on instinktid (kuigi see on inimeste väljamõeldud mõiste, mis annab võimaluse instinktiks nimetada kõike, mida loom oskab, et mõtlemisvõime mõiste inimesele reserveerida), maailma tajumise ja valu tundmise võime, aga seni me lihtsalt ei tea, mida loomad tahavad.
See, et kedagi pannakse väga keerukaid tegusid tegema, et tähenda tema mõistmist, pigem ranget treeningut ja puhta uudishimu pärast katsetamist, kus ei arvestata teise osapoole kui indiviidiga. Isegi isikliku mõistmise olemasolu tunnetus ei tähenda, et teine osapool seda sama tunneb või suhtlemist samamoodi mõistab.
Antud juhul oli selge provokatsioon selle artikli poolt.
Taimetoitlased ei söö silo ja heina.
Tubakas ja õlu ei saa kannatada, kui neid tarbida. Aga kui nende mõju all olles kahjustada teisi inimesi, sekkuvad samuti inimesed, kelle meelest see pole õige.
Kõikidel taimetoitlastel pole sarnaseid vaateid, nagu enne mainisin, otsustavad mõned inimesed taimetoitluse kasuks tervislikel põhjustel, teised kultuurist või usust lähtuvalt, kolmandatele ei maitse liha, põhjuseid on erinevaid. Loomaõiguslusliikumised, nagu PETA (kuigi pean jällegi ütlema, et kõik liikumised pole meetodite poolest sarnased), peavad loomi individuaalseteks olenditeks, kel on teatud liigikohased õigused, näiteks kõikidel maailma teadvustavatel ja valu tundvatel loomadel on õigus otsustada oma elu üle, elada vabana inimestepoolsest julmusest, vangistamisest ja ärakasutamisest. Seega ei ole lihasöömine pelgalt isiklik asi, vaid tegevus, mis puudutab teise elusolendi vabadusi.
Miks suruvad lihasööjad oma vaateid peale? Selline pealesurumine algab juba lapsepõlves, sest ei anta informatsiooni ja vabadust valida.
Kust sa tead, mida nad teadvustavad? Ja kas sinu meelest ongi oma väidete põhistamiseks piisav, kui ütled, kuidas miski “sinu meelest” on?
Oh, muidugi ta mingil hetkel lahkub, et natuke ringi vaadata… Aga tõenäoliselt tuleb tagasi oma pessa magama. Kui erutunud inimloomad teda oma sagimisega ogaraks ei aja. Igal loomal on territoorium, mida ta enda omaks peab.
Jah, loomad ei lahku korralikust puurist – või aedikust – sellepärast, et on puuris kasvanud ja peavad seda oma territooriumiks. Täpselt samamoodi ei lahku ka vabaduses elavad loomad naljalt oma territooriumilt. Neid ajab liikvele keskkonnatingimuste muutus, liigikaaslaste surve, nälg jne.
Kahjustustest rääkides võiksid sa lähemalt selgitada, milles need seisnevad ja kes ning kuidas on neid uurinud. Sinu antropomorfismil ja oma kultuurikonteksti absolutiseerimisel tuginev eeldus, et kõik terved loomad peaksid tingimata püüdma kõikidest piiridest välja murda, ei ole teaduslikult põhjendatud. Lõppude lõpuks ei kehti ju see ka kõigi inimeste kohta – sa mitte ainult ei omista loomadele inimeste jooni, vaid lausa mingi spetsiifilise inimkultuuri jooni. Sarnaselt sinu muudele pidevatele katsetele kõrvutada liikide vahelisi erisusi ning inimpopulatsioonide vahelisi kultuurierinevusi.
On küll ja primitiivsed hõimud tõendavad seda iga päev. Vajadusel valmistavad abivahendeid koha peal kättesaadavast materjalist, nagu ka mõned loomad. Ainult et paremini.
Täpselt seetõttu nimetasingi inimesi kõigesööjateks. Arvamus, et kõigesööjaks kohastunud organismil on tervislik süüa ainult taimset toitu, on aga evolutsiooniteooria seisukohalt ekslik. Ükski kohastumus ei teki niisama.
Miks? Mis vahet seal metskitsede seisukohalt on, kas nende arvukust piirab hunt, inimene või ilves? Praegu näiteks Eestis on väga jämedalt võttes suhe selline, et 2/3 metskitsedest tapab ilves ja 1/3 inimene.
Kust sa võtad, et inimene näiteks kiviajal (kümned tuhanded aastad!) vähem liha sõi kui praegu? Oleks nagu loogiline arvata, et enne maaviljelust sõi isegi rohkem?
Kahtle kui tahad. Kahtluste asemel võiksid esitada statistikat, mille järgi Eestisse veetakse arengumaadest hulgaliselt loomasööta sisse ja seetõttu sealne rahvas nälgib. Ilma selliste andmeteta on sinu kahtlused lihtsalt üks subjektiivne tõde pealt 6 miljardi hulgas.
Viimasel ajal kiputakse just biodiisli tootjaid süüdistama arengumaade näljas :)
Vabandust, mõtlesin Eesti ateiste.
Enamik jumalasse mitte uskuvaid inimesi ei püstita kunagi küsimust, kas lihasöömine on vajalik, tervislik ja eetiline, sest see on levinud, kõik teevad seda. Usundid mõjutavad väga palju kultuurilisi tavasid, liha söömine on sellest väga mõjutatud.
Väga õige. Need aga on kultuurispetsiifilised, mitte üldinimlikud väärtushinnangud. Väärtushinnanguid, mida kogu inimsugu tunnistaks, ei ole olemas. Sa võiks hoiduda oma kultuurile spetsiifiliste väärtushinnangute pealesurumisest teistele.
Mitte ühtegi looma ei saa ainult rangusega ning tema soovide ja vajadustega arvestamata Pavlovi refleksidest kaugemale treenida või dresseerida.
Kui anda väiksele lapsele vabadus valida kapsa, leiva ja liha vahel, siis sööb ta natuke kõigest. Seda on korduvalt katsetatud.
Olen seda raamatut lugenud, minu meelest ei olnud seal tõestatud väidet, et taimedest ei saa vajalikke aminohappeid kätte.
Nt siin on USA toitumisteadlaste liidu seisukoht, mille alusel saavad taimetoitlased (ka need, kes üldse loomseid produkte ei tarbi) kõik vajalikud ained kätte:
http://www.eatright.org/cps/rd.....U_HTML.htm
Täisvalgu saamisest:
Ühest taimest:
http://en.wikipedia.org/wiki/Complete_protein
Lisaks võib erinevaid taimi kombineerida, nt teravilja kaunviljaga, see ei pea toimuma isegi sama söögikorra ajal.
http://circ.ahajournals.org/cg.....05/25/e197
Olgem ausad, kogu see targutamine selle üle, kas puuriloom tahab põgeneda või mitte, kui palju loomad mõtlevad ja muu taoline on ikkagi väga lihtsalt mõttelt tähelepanu kõrvalejuhtimine:
kas on OK meile siiski lähedasi, üsna samamoodi valu ja hirmu tundvaid olevusi kannatama panna, olles täiesti teadlik nende kannatustest?
See jutt, et taimetoitlase väärtushinnangud pärinevad tema kultuurist ja ühte kultuuri ei tohi teisele peale suruda, on vähemalt juhul, kui omavahel vestlevad kaks samast riigist ja rahvusest indiviidi, täielik silmakirjalikkus. Samamoodi võiks öelda, et Eestis levinud komme end täis juua ja surnuks sõita või kasvõi mitte alimente maksta on kellegi väärtushinnangud ja tema kultuur ja kellelgi pole õigust temale enda omasid peale suruda.
Ega asjata ei räägita nähtusest nimega “speciesm”, rassismile sarnane ühe liigi eelistamine teistele ja sügav veendumus, et nende heaolu pole absoluutselt tähtis.
Lõdvalt. Mind paneb näiteks ka hulk organisme kannatama ning kui ma suren, õgib mind teine seltskond suure heameelega.
Costello kirjutas:
See oleks mõeldav siis, kui mõni neist ka põhjuse moodi oleks. Aga kui põhjuse pähe pakutakse sihukesi asju:
siis võiks jamasus nii ilmne olla, et ümberlükkamiseks polegi eraldi vaeva tarvis näha.
Riina Ree kirjutas oma lühikirjandis:
Siis on veel abiks tähele panna, et
1. mitmesugustel põhjustel on USA kandis praktiseeritav toitumiskultuur oluliselt teistsugune, kui enamikus muus maailmas.
2. Kõiki nimetatud haigusi esineb arvukalt väljaspool USA’d.
3. Diabeeti ja aterosklerootilisi haigusi ei seosta päristeadlased “liidse loomse valgu ja rasvaga”. Nende tekkes on oluline roll ülearusel toiduenergial, aga loomsus ei mängi siin mingit rolli.
4. Vähiliikide ja “loomse valgu ja rasva” tarbimise vahel leiduvad kausaalsed seosed on linnalegend.
Ivar küsis:
Saladuskatte all võin välja lobiseda, et korralikes poodides müüakse ka niisuguseid vorste, mille põhiliste komponentide hulgas ka liha leidub. Kana lihasmagudest ja kondijahust tehtud vorstisordid, mis küll “populaarsed” on, on hõlpsalt ära tuntavad pakendile kirjutatud koostisosade nimekirja järgi.
Riina Ree jätkas:
Woohoo! Õkva saientoloogide mänguraamatust: kes meie argumentides sisalduvate aukude üle nurisemisega vaenulikkust üles näitavad, neil pole südametunnistus puhas.
Kriku kirjutas:
Rusikareegel on niisugune, et taimtoidu seedimine on raske töö, milleks on tarvis kas Eriti Kanget Seedetrakti, abistavaid baktereid, või — veel parem — mõlemat korraga. Loomse toidu seedimine on oluliselt lihtsam.
Ja sellepärast saavad kõikvõimalikud loomad, kes tavaliselt taimedest toituvad, liha seedimisega kenasti hakkama, aga mitte vastupidi. Jänes suudab liha ära seedida küll, aga jänes ei saa looduses ulukit kätte ega jaksa raipe juurest konkurente minema tõrjuda. Koer aga rohulibledest või kapsapeast söönuks ei saa.
Inimese moodi olevused alustasid paar head miljonit aastat tagasi taimtoidulistena — suuresti selsamal põhjusel, nagu jänesed: taimi on lihtsam edukalt taga ajada. Aga tasapisi õppisid nad raipeid sööma ja seejärel mõtlesid välja, kuidas ringijooksvaid lihatükke kinni püüda. See omakorda tõstis nonde inimese moodi olevuste jõukust — ja see omakorda provotseeris säherdusi toredaid evolutsioonilisi muutusi nagu ajumahu kasv ja võimalik, et muutis ka püstipäi ringijooksmise ahvatlevaks tegevuseks.
Ja siis sai inimesi palju ja nad sõid kõik mammutid ära, lojused sihukesed …
Paranoiline android jahvatas nii ohtralt, et enamikku lugeda ei jaksanud, aga see torkas silma:
… ja vale.
Reaalses maailmas on Esimene Maailm oma põllumajandussaadusi kuni viimase ajani nii ohtralt tootnud, et nad vilja mitte sisse, vaid välja veavad. Sissevedamise vastu on üldiselt ranged kaitsetollid ja muu protektsionism sisse seatud.
Põllumajanduse peamine nõrkus on vajadus stabiilsuse järele. Kui põllumees ei saa mõistlikult kindel olla, kas ta sügisel veel sama põllu peal majandab, siis pärsib see oluliselt tema tahtmist kevadel seeme mulda pista.
Õnnetuseks on mitmetes arengumaades selle poliitilise stabiilsusega üpris kehvasti. Kui ei ole piisavalt stabiilsust, et ise vilja ja loomi kasvatada, siis aga ei ole ka mingisugust arvestatavat tööstust — ja kui maal just loodusvarasid, mida vähese töötlemisega müüa saaks, pole, siis ei ole tal ka raha toidu rahvusvaheliselt turult sisse ostmiseks.
Viimastel aastatel on toiduainete hinna kasv toomas huvitavaid muudatusi mõnedesse neist punktidest. Nii näiteks on nüüd põllumajandus oluliselt rentaablim kui kümme aastat tagasi, mistõttu on oodata, et mõnedes “piiripealsetes” riikides hakkab põllumajanduse osatähtsus majanduses kasvama — ja see omakorda võib stabiilsusele kaasa aidata. Aga endeemilise anarhia käes vaevlevaid maid nagu Somaalia see tõenäoliselt üksi ei aita.
Kriku kirjutas:
Jah. Aga paljude jaoks religioon ka.
Kuigi, mina oleksin lootnud, et Bushi valitsemisaeg inimeste usku sellesse ideesse oluliselt jahendanud oleks.
Lehmal või lambal ei ole mingisuguseid raskusi liha seedimisega, vähemalt mõistlikus koguses. Aga looduses ei saa nad liha kätte ja kuna need elukad üsna suured on, siis ei jaksa farmerid neile olulisel määral liha anda. Annavad ümbertöödeldud lihajäätmeid, jõusöödaks hüütuna.
Muide, hullulehmatõve ajaloost on õpetlik teada, et kui lehmad lehmasid ei sööks, siis ei oleks ka hullulehmatõve ajalugu.
Silver kirjutas:
See mõttekild on vale. Aga postmodernistid muidugi armastavad sihukesi.
Paranoidne android jahvatas edasi:
On ikka. Muidu ronivad inimesed puuri sisse.
Ja veel paranoiat:
Niisiis: teadlased arvavad, aga ideoloogilised liikumised on tõendiks. Kas FSTDT moodi woostdt-veebileht ka juba kuskil on?
Kriku kirjutas:
Ei ole. Küttimine on oluliselt raskem töö, kui korilus.
Anomaalne periood ebatavaliselt väikese lihasöömismääraga kestis inimeste (eel)ajaloos ainult umbes masspõllunduse tekkest kuni lihaloomade kodustamiseni. Olenevalt kohast võttis see paarsada kuni paar tuhat aastat 10000 e.m.a. paiku.