Sõõrumaa pendliusk ja muid lugusid Eesti ajakirjandusest (juuni)

Urmas Sõõrumaa ja Rein Weber. Pilt: Silja Kaigu

  • Idamaade tarkus aitab äri teha
    Sirje Niitra, E24 Otsustaja

    Tiit Pruuli hoiatas idamaiste trikkide eest
    Idamaade tundja ja ärimees Tiit Pruuli ütles, et on naljakaid inimesi, kes püüavad oma põhihariduse puudujääke korvata lünklike esoteeriliste teadmiste rakendamisega igapäevaelus.

  • Neli Eestis levinud müüti tuumaenergeetika kohta
    Villu Päärt, Novaator

    Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika labori erakorraline vanemteadur, EURATOMi teaduse ja tehnika komitee liige Enn Realo tõi hiljutisel energeetikaseminaril välja neli müüti, mis on Eestis liikvel seoses tuumaenergeetikaga.

  • Tulnukad päästsid maailma 100 aasta eest hukust?
    Delfi

    Vene teadlane Juri Labvin väidab, et 100 aastat tagasi viskusid tulnukad oma alusega Tunguusi kohal Maa poole sööstnud meteoriidi ette ning päästsid sellega meie planeedi.

  • Vene tervendajal kästi Eestist lahkuda
    Põhjarannik PM Tarbija24 vahendusel

    Tänavu kavatses Dmitri Jefremov aprilli lõpus ja mai alguses korraldada kaks seanssi, mis kandsid nime «Hingele ja tervisele», Kohtla-Järve kultuurikeskuses ning seejärel viis analoogset seanssi Narva kultuurimajas Rugodiv, kirjutab Põhjarannik. Nagu tavaliselt, oli tervendajal kavas laadida inimesi vaimuenergia ja tervisega ning vabastada neid neeru-, südame-, silma- jt haigustest.

  • Imeravitseja Galina Grossmann ammutab energiat kosmosest
    Kanal 2, Reporter, PM vahendusel

    Interneti kodulehel tutvustab särav daam ennast maailmas tuntud teadlasena. Oma Koplis asuvas keskuses võtab proua Grossmann vastu patsiente, kes soovivad kõhnuda, nooreneda, suitsust ja viinast vabaneda, välimust parandada ja koguni ooperi hääleseadet teha.

  • Wikipedia keelas saientoloogidel artiklite toimetamise

    Arbitraažkomisjoni otsusest ilmneb, et saientoloogia pooldajad ja selle vastased toimetavad pidevalt usulahku kajastavaid artikleid vastavalt oma tõekspidamistele, mis aga takistab info objektiivset kättesaamist ning loob «toimetamiseks ebasobiva keskkonna».

  • Kui paljud teadlased oma uurimistulemusi võltsivad?
    Siim Sepp, Novaator
  • Mõnede inimeste jaoks on teadus ja teadlaste sõnad justkui absoluutse tõe kehastus. Tegelikkus on sellest aga kaugel, sest kogu teadusajalugu on üks pikk eksituste ja nende ümberlükkamiste rida.

  • Miks on inimesed nii haiged?
    Siim Sepp, Novaator

    „Me usume, et ülihügieeniline keskkond teeb inimesed haigemaks,“ ütles gastroenteroloog Joel Weinstock Tuftsi ülikooli meditsiinikeskusest. „Me ei taha öelda, et peaks käte pesemisest loobuma ja mudasse püherdama minema, aga kindlasti on vaja teada, milline osa hügieenireeglitest on vajalikud ning mis põhjustab enam kahju kui kasu, et jõuda tulevikus parima võimaliku tasakaalupunktini.“

  • Loodus pakub inimesele oma arsti
    Kristo Kivisoo, Järva Teataja

    Kogenud arstid-hirudoloogid leiavad tihti oma tõhusa meetodi ja ravivad mitte ainult haigust, vaid korrastavad ka patsiendi teisi elutähtsaid funktsioone ja inimene saab juurde nii elu- kui ka vaimujõudu. […] Kaanid aitavat ka siis, kui klassikaline meditsiin on abitu, ja tulevad appi inimestele, kes põevad depressiooni.
    Hirudoteraapia on edukalt ühildatav nõel-, aroomi- ja manuaalraviga.

  • Pinges kehas elab väsinud vaim ja vastupidi
    Iira Igasta, Pärnu Postimees

    Alexander avastas, et keha ja mõtlemist ei saa teineteisest eraldada. Sellest lähtuvalt on kõik haigused, nii füüsilised kui vaimsed, seotud vale kehakasutuse ja ülepingetega – nii vaimsete kui füüsilistega. Pinges kehas elab väsinud vaim ja vastupidi.

  • Karstist ja Nabala maa-alustest jõgedest
    Rein Perens, hüdrogeoloog, Postimees

    Asi on selles, et maailm ei tunne selliseid sõnu nagu «geobiolokatsioon» või «geobiotopograafia».
    Proovige Google’i abil, kui te ei usu! Maailmas ei tunta sellist meetodit. Mehed peaksid selle meetodi kohta võtma kiiresti patendi ja nad oleksid elupäevade lõpuni majanduslikult kindlustatud.
    […]
    Paradoksaalselt on igast pendlimeeste poolt väljahõigatud jaburusest kinni haaranud ajakirjandus, produtseerides artikleid nagu «Nabalas ongi maa-alused jõed» «Kaevandus kuivataks Ülemiste» jne.

    Ma ütlesin juba ammu, et Tuhala kandis ei ole avastatud uut maa-alust jõge. Nüüd lõpuks on PM ärganud ja lisaks “geobioloogidele” ka päris asjatundjalt loo küsinud.

88 Replies to “Sõõrumaa pendliusk ja muid lugusid Eesti ajakirjandusest (juuni)”

  1. Loen Perensi artiklit ja imestan:

    Hüdrogeoloogid ei eita pendli- või vitsameeste võimet leida veesoonte asukohti…

    Tekib küsimus, et miks Eesti Geoloogiakeskus siis ei palka kallihinnaliste seadmete ostmise asemel pendli- või vitsamehi?

  2. Tervist! Rein Perens on igati asjalik inimene ja raudselt ka põhjavee-temaatikaga ülipõhjalikult kursis. Tema juhtimisel tehakse ka riiklikku põhjaveeseiret, ülevaated kõik netis kättesaadaval ja puha. Aga mis puudutab tema ütlust vitsa- ja pendlimeeste kohta, siis siin on kaks varianti – esiteks oleme me kõik ainult inimesed ja igaühel oma “kiiks” või kinnisidee. Ma olen kuulnud inimestest, kes korrusmajas vitsa abil veesooni otsinud ja need ka leidnud – eks ikka sealt, kust veevärgitorud läbi lähevad. Iseenesest pole ka raske arvata, kust nad peaksid läbi minema… Ja olen kuulnud, et mõnes maailma paigas saab terase silma ja kogemusega inimene ka silma järgi aru, kust mingi säherdune maa-alune jõgi läbi voolab, või kus on kivimikihtides lõhed – näiteks taimestik on teistsugune. Ma ei tea, kuidas see Eesti kliimas ja floora puhul kehtib, aga meistrimehed (kaevukaevajad nt) pole kunagi ära põlanud vahendeid oma tööle salapära ja prestiizhi lisamiseks. See oligi siis teiseks… Aga üldiselt – mõnda aega tagasi lugesin ühte ingliskeelset artiklit selle vitsavärgi kohta – kirjeldati kontrollitud katset vitsaga ja ilma “veesoonte” otsimiseks, ja tuli välja, et vitsamehed ei õnnestunud paremini kui pime juhus. Peab meeles pidama ka seda, et üks asi on maa-alused jõed (neid vist peavad meie “geobioloogid” “veesoonte” all silmas), teine asi aga vettläbilaskvate kivimite kihis veepideme ehk vettpidavate kivimite (nt savid) peal “voolav” vesi – sellele juhtis artiklis muide tähelepanu ka Rein Perens – vettläbilaskev kivim on urbne, seal on lõhesid ja pragusid, mida mööda sade- ja pinnavesi aegamööda allapoole imbub, kuni veepide vastu tuleb. Veepidemed ja vettläbilaskvad kihid on vaheldumisi, üksteise peal nagu tordikihid, vesi erinevates kihtides erineva keemilise koostisega, sõltuvalt kivimitest, millest ta läbi tuleb ja mille peal “voolab”. “Voolab” on jutumärkides, sest see vesi ei kohise ega vahuta, kuigi liigub gravitatsioonijõu mõjul mööda kivimikihtide kallakuid. Sellise vee saab lõpuks suvalisest kohast kätte, puurides piisavalt sügavale. Ja kui keegi arvab, et jube hea on, kui vee saab madalalt kätte (seda nimetataksegi rahvakeeli “veesoone tabamiseks”), siis siin panete küll kõvasti mööda – see ei pruugi teil olla üldse põhjavesi, vaid pinnasevesi ehk siis pindmisest kihist (kvaternaari setted) kogunev vesi, mis sageli võib olla reostunud ja reostusaldis ning suvel kuumaga üldse lõppeda. Või on ülemine põhjaveekiht reostuse eest vähe kaitstud ja näiteks suurveeperioodil mõjutatud tugevasti ümberkaudsete majapidamiste fekaaliveest (meie ekstrasensoorsed ülisensitiivsed loodustaustavad ja kummardavad kodanikud ja mittekodanikud ja kinnsivaraarendajad harrastavad nimelt hulgakaupa fekaalivee otsejuhtimist oma kogumispaakidest jõkke, järve tiiki, põllale.. kui neil need paagidki üldse on, sest veel lihtsam on toruots otse jõkke viia… a’ imbväljaku tegemine on tülikas ja natuke raha ka kulutab…) ja põldudelt kogunevast väetiste väljauhtumise koormusest (nt Pandivere, Põhja-Eesti paepealsed alad). Minul ongi sihuke kaev – raha kokkuhoiu pärast võetud kohe esimeselt sügavuselt, kust vesi “välja” tuli, sügisel-kevadel ja suurte vihmadega vesi kollane ja lõhnab pahasti, ammooniumioon üle normi, raud üle normi. Aga vett tuleb küll nigu muda, jah, aga seda oli ka fekaalipaagi maassekaevamisel näha – hoolimata sellest, et kaevukoha määras kuulus nõid pendliga ja fekaalipaagi auku ta pendliga ei määranud, pressis paagile augu kaevamisel maa seest vett säherduse kiirusega, et paak ujus nagu laevuke basseinis ja selle uputamiseks läks vaja nii pumpa kui buldooserit… kuigi seal ei pidand ju “veesoont” olema… Tuleks teha sügavam puurauk ja proovida alumisest põhjaveekihist, mille vesi uuringute järgi (Geoloogia Instituut eesotsas Rein Perensiga!) peaks olema reostuse eest hästi kaitstud ja hea kvaliteediga, aga praegast pole vist raha.

  3. Tegelikult ma tahtsin hoopis millestki muust rääkida… Ma ei taha, et te eelmist postitust lugedes arvaksite, et ma paranormaalseid nähtusi ja ülemeelelist eitaksin. Lihtsalt – põhjavesi on selline teema, kus klassikaline füüsika ja geoloogia asja ammendavalt seletavad. Aga see pole ju kõik – maailmas (st universumis ehk kõiksuses!) on nii palju imelist, mille kirjeldamiseks teadus kui keel on jõuetu. On paremaid keeli, mis võimaldavad seletamatute ilmingute märksa täpsemat ja adekvaatsemat kirjeldamist – näiteks hingerännakud ja teadvusetasandi muutmine, mida me kogeme oma teadvuses, kui vabastame selle igapäevareaalsuse kammitsaist. Sageli ei ole võimalik neid kogemusi sõnadese panna – need tuleb üles joonistada, ja nendest joonistustest kiirgub vaatajale vastu kogu see energia ja peenmateeria, mida sina kogesid. Sellistest piltidest on ka näitusi tehtud ja need pidavat ravima – mina ei ole proovinud, aga meil kodus on selliseid pilte ja ma tahan lähiajal katsetada, kas see jutt on tõsi, et neid vaadates võib aju lained viia teetatasandile, mis on omane meditatsioonis oleva inimese ajuvõngetele.

    Ma olen kirjutanud skeptilisi sõnavõtte selgeltnägijate ja ravitsejate teemal, aga hiljuti oli mul selline kogemus, mis pani mind oma maailmapilti ümber vaatama. Kas ikka tasub olla nii skeptiline? Teadlased arvavad, et nemad teavad tõde – aga tegelikult? Teadlased arvavad, et nemad on kõik ära seletanud – aga tegelikult? Pollidoro (ma vaatasin seda filmi tema loengust) räägib stigmadest nii kaljukindla veendumusega, et tema teab… Newton ka arvas, et gravitatsiooniseadus kehtib – nüüd tuleb välja, et ei kehti! Pollidoro jutt on kõik suunatud sellele, et halvustada ja alavääristada nende inimeste usku, kes usuvad selgeltnägemise võimalikust ja mõtete lugemist ja seda, et lisaks nähtavale maailmale on veel midagi suuremat, mida me veel seletada ei oska (vaid kvantteooria on teinud mõned sammud nende nähtuste mõistmise suunas).

    Teie muidugi ei usu ja hakkate halvustama, aga – minu lapsele ilmusid stigmad! Võin vanduda, et keegi ei ole neid tekitanud! Palun, selgitage seda!

    Ja ma tänan südamest seda ekstrasenssi, kes aitas mul avada silmad ning näha, kui palju mul veel on vaja areneda, et saavutada sama taset, mis on temal ja jõuda iseendas ja ümbritsevas arusaamisele ning elada harmoonias kõiksusega. Tema pisarad ja mure minu saatuse pärast tõid mu selleni…

  4. @Naissoost skeptik (haruldane eksemplar?)

    Ma ei taha, et te eelmist postitust lugedes arvaksite, et ma paranormaalseid nähtusi ja ülemeelelist eitaksin.

    Ega skeptikudki ei eita (minu arvates). Lihtsalt enamikel juhtudel tundub üleloomulikel asjadel olevat naturalistlik seletus.

    Aga see pole ju kõik – maailmas (st universumis ehk kõiksuses!) on nii palju imelist, mille kirjeldamiseks teadus kui keel on jõuetu. On paremaid keeli, mis võimaldavad seletamatute ilmingute märksa täpsemat ja adekvaatsemat kirjeldamist – näiteks hingerännakud ja teadvusetasandi muutmine, mida me kogeme oma teadvuses, kui vabastame selle igapäevareaalsuse kammitsaist.

    Esimese lausega olen peaaegu nõus, kuigi ise lisaksin “jõuetu” ette sõna “veel”. Teise lause puhul ei tahaks hästi nõustuda, sest ei ole kohanud teist meetodit, mis võimaldaks midagi kirjeldada kõikide inimeste jaoks piisava täpsuse ja adekvaatsusega, et igaüks sellest aru võiks saada.

    Kas ikka tasub olla nii skeptiline?

    Arvestades inimliku kogemuse eripära ja subjektiivsust, miks ei tasuks olla skeptiline?

    Teadlased arvavad, et nemad teavad tõde – aga tegelikult? Teadlased arvavad, et nemad on kõik ära seletanud – aga tegelikult?

    Tegelikult on paljud teadlased õnnelikud, et nad on suutnud killukesegi meie imetabasest maailmast avastada ja ka teistele kättesaadavaks teha. Ma ei ole veel kohanud teadlast kes arvaks, et teadus on kõik ära seletanud. Pigem vastupidi — suurel hulgal küsimusi juurdegi toonud.

    Pollidoro (ma vaatasin seda filmi tema loengust) räägib stigmadest nii kaljukindla veendumusega, et tema teab…

    Kas me kuulasime ikka sama loengut?

    Newton ka arvas, et gravitatsiooniseadus kehtib – nüüd tuleb välja, et ei kehti!

    Üldrelatiivsusteooria ei lükanud ju gravitatsiooniseadust ümber vaid täpsustas seda olulisel määral.

    Pollidoro jutt on kõik suunatud sellele, et halvustada ja alavääristada nende inimeste usku, kes usuvad selgeltnägemise võimalikust ja mõtete lugemist ja seda, et lisaks nähtavale maailmale on veel midagi suuremat, mida me veel seletada ei oska (vaid kvantteooria on teinud mõned sammud nende nähtuste mõistmise suunas).

    Mulle hakkab tunduma, et Polidoro pidas nii Tallinnas kui Tartus kaks loengut — ühe skeptikutele ja teise mitteskeptikutele.

    Teie muidugi ei usu ja hakkate halvustama, aga – minu lapsele ilmusid stigmad! Võin vanduda, et keegi ei ole neid tekitanud! Palun, selgitage seda!

    Millised need stigmad välja nägid/näevad? Mida arst ütles?

  5. Mulle näib, et naissoost skeptiku kaht postitust pole kirjutanud sama inimene. Teise postituse autor on ilmselt mõni pendliusku imelik, kes ei oska isegi Massimo Polidoro nime õigesti kirjutada.

  6. @Kriku

    Või tegi naissoost skeptik ise pulli.

    Jah, Kriku tõi välja ühe päris olulise erinevuse skeptikute ja liigselt usust haaratute vahel. Skeptikutel enamasti on olemas huumorisoon.
    Pendliusklikel, homöopaatidel, kreatsionistidel ja muudel huumorimeel puudub. Sellega on seletatav ka see, miks skeptik.ee-sse ilmub sageli nende poolt postitatud lahmivaid sisutuid kommentaare. Päikest ja võtke asju vähe kergemalt, kulla inimesed.

  7. Ei usu, et naissoost skeptik pulli tegi. Postitus liig tõsine.
    Kas on võimalik, et selle kirjutas keegi teine?
    Olen tema postitusi heameelega lugenud ja nautinud – kenasti ja selgelt kirjutatud.
    See kõnealune postitus on üsna teistsugune. Võimalik, et kirjutaja meelerahu oli lihtsalt väga häiritud (või mõni muu selline värk). Kuidagi ei seostaks seda kirjatükki naissoost skeptikuga.

  8. Aigar Säde teab, kuidas asja tegelikult on:

    Säde: “Majanduskriis on tekitatud teadlikult!”
    Aigar Säde kolumn Naistemaailmas

    Kõiksuse tasandilt vaadeldes koosneb inimene arusaamadest. Mateeria on loodud mõtteenergiast. Inimese keha koosneb inimese mõttemallidest ehk arvamustest. Need arvamused on süsteemselt koondatud ja moodustavad bioloogilise tasandi ehk süsinikeluvormi superkompuutri inimese keha näol. Inimese keha allub/reageerib inimese mõttetegevusele ja muutub vastavalt inimese arusaamade muutumistele. Seega on suvaline haigus inimese enda mõttetegevusega ravitav.

    Riigid on omakorda salaorganisatsioonide kontrolli all. Salaorganisatsioonid on aga tulnukate kontrolli all. 99,9% inimkonnast on vaimselt manipuleeritud. Inimestega on tehtud planeedil Maa geneetikakatseid ja neid on geneetiliselt muteeritud 200 000 aasta vältel.

  9. Mida see mees küll tarbib?

    Neil puudub paljunemissüsteem ja nad kasutavad oma rassi taastootmiseks kloonimist. Kloonimisel kasutatakse massiliselt Maa naisi, sisestades nende munarakku kas une ajal või uimastatuna tehnoloogia kaasabil seemne. Rasedus eemaldatakse kolmandal elukuul. Probleem on selles, et asja tehakse paralleelsageduses ja arstid pole võimelised sellist manipulatsiooni avastama. Paljudel naistel on kogemus, et neil on raseduse sümptomid aga füüsiliselt rasedus puudub.

  10. See jääb küll juba maisse, aga kuivõrd ajakirja Akadeemia lood ei vanane, siis mainin, et maikuises väljaandes ilmus autorite Pascal Boyer ja Brian Bergstrom artikkel Evolutsioonilisi vaateid religioonile.

    Minumeelest jääb sealt ühe asjana kõlama arusaam, et religioon ei ole miskit erilist võrreldes muude inimkultuuri väljendusvormidega, et selle tarbeks ajus mingi eriline moodul peaks olema. Religiooni asju ajavad ajus samad osad, mis muidki asju ja kõigel sellel paistab olevat evolutsiooniline tagapõhi.

    Huvitav lugemine igal juhul. Lisaks on mul olemas Pascal Boyeri raamat Religion Explained. Kui keegi soovib lugeda, palun väga…

    Samas Akadeemias on Väitluse rubriigis kirjutis Mõnede kliimaskeptikute taustast ja tegemistest, autor Silver Rattasepp. Ta kajastab veebruarikuises Akadeemias avaldatud artikli autorite ja inimtekkelises kliimasoojenemises kahtlevate S. Fred Singeri ja Dennis D. Avery taustu.

  11. Alexanderi tehnika ei ole mingi jama, see on rohkem tuntud küll muusika ja teatriinimeste seas, kellele keha on töövahend ja on ka enamike nende koolide õppekavas sees, kaasaarvatud meie Muusikaakadeemias.

  12. @ell – korralik rüht ja kehahoid on kindlasti tähtsad, aga jamaks teeb aleksandritehnika ülisuur pretensioon tõlgendada kõiki haigusi just iseenda mätta otsast.

    Ülal tsiteerisin lõiku:

    Alexander avastas, et keha ja mõtlemist ei saa teineteisest eraldada. Sellest lähtuvalt on kõik haigused, nii füüsilised kui vaimsed, seotud vale kehakasutuse ja ülepingetega – nii vaimsete kui füüsilistega.

    19. sajandil sai tõestatud paljude haiguste pisikuteooria, kuid loomulikult ei meeldinud see kõigile, kuna võttis pinna alt igasugustelt posijatelt, kes oma lobaga inimeste hädadelt profiiti lõikavad.

    19. sajand oli igasuguste “teraapiate” ja “tehnikate” osas väga viljakas. Iga sell üritas omanimelise tehnika, teraapia või praktika kaubamärgistada, mis viis selleni, et arenemise asemel jäigastusid need oma asutaja kummardamisele, et olla “õigeusklikud”, järgnesid sektisõjad ja uute kaubamärkide ilmumine. Trend on jätkunud ka 20. ning 21. sajandil.

    Teisi näiteid kultusteraapiatest: kiropraktika, osteopaatia, reiki, naturopaatia, homotoksikoloogia, antroposoofiline meditsiin, terapeutiline puudutus, refleksoloogia…

    Kui aleksandertehnika piirduks kehahoiu ja rühiga ning ei pretendeeriks seletama kõiki haigusi oma kitsast nurgast, siis polekski nagu millegi üle kobiseda.

  13. Martin, see toodud lõik on ajakirjaniku poolt kirjutatud ja on natuke lihtsustatud nägemus tõesti, mis võib asjast vale mulje jätta.

    Alexanderi tehnika ei luba tegelikult haigusi parandada vaid tegeleb inimese õige rühi, tasakaalu ja kehakasutuse paikasättimisega ja harjutamisega, mille tulemusel võib kaasneda ka mõnede vaevuste – nii vaimsete kui füüsiliste – kadumine või leevendumine. Õige kehahoiak ei ole ju liiast kellelegi, halb aga kindlasti. Seda ei ole õige nimetada ka teraapiaks vaid pigem on tegu õpetaja-õpilase suhtega – umbes nagu autojuhtimise õpetamine, kus tuleb mitmeid kümneid kordi tunnis käia, kuni uus oskus on kinnistunud ja võid iseseisvalt edasi areneda. Mingisuguse kätega posimise ja müstikaga siin tegemist ei ole, tehnika põhineb aastakümnete pikkusel empiirilistel vaatlustel ja uurimustel ning õpetaja tegevus tunnis on teadaolevate loodusseadustega täiesti kooskõlas – kuigi asjatundmatule inimesele võib esimene kord olla tõesti pisut harjumatu ja arusaamatu. Kes täpsemalt huvitatud on, leiab internetist hulgaliselt matejali.
    Tehnikad ja teraapiad võivad saavutada populaarsuse tõesti ka juhuse läbi ja olla vahel ka ebaõiglaselt alahinnatud. Ma arvan, et kuna alexanderi tehnika on üles korjatud näitlejate, tantsijate ja muusikute poolt, kelle nõudmised õigele kehakasutusele on tavainimestest kordi kõrgemad, siis võib seda siiski ehk usaldada?

  14. Rain Kooli: Eesti lollide blogid

    Kõigi juudivihkajate piibli “Siioni tarkade protokollid” pühapäeval oma blogisse üles riputanud ning selle oma erakonna survel mõne tunniga kõrvaldanud reformierakondlane Talis Kitsing põhjendas oma tegu maailma vanima seletusega: “Ma pole rassist, aga… blablaablaa… sõnavabadus… blablaablaa”.

    “Siioni tarkade protokollid” on üldtunnustatud ajalookäsitluse kohaselt ammu võltsinguks tunnistatud. Mitte ainult võltsinguks, vaid ka plagiaadiks, vähemalt osaliselt Maurice Joly raamatust “Dialogue aux Enfers entre Machiavel et Montesquieu” maha viksituks. Joly aga ei rääkinud oma satiirilises teoses üldse juutidest, vaid Napoleon IIIst.

  15. Tartu observatooriumi teadlane sai kõrge tunnustuse
    Risto Mets, Postimees

    Rahvusvaheline relativistliku astrofüüsika keskus (ICRA, Itaalia) ja sellega seotud teadusinstituutide võrgustik (ICRANet) annavad alates 1985. aastast välja Marcel Grossmanni auhinda, märkimaks väljapaistvaid saavutusi teoreetilise füüsika ja kosmoloogia alal. Einasto on esimene eestlane, kellele Grossmanni auhind omistati.

    Einasto ise on kosmoloogia ja mikrofüüsika auhinna üle väga õnnelik. «Ega meid ei tahetud ju esialgu hulk aega uskuda, et selline aine on olemas,» märkis päevakangelane. Kuid kui rahvusvaheline teaduskoostöö Tõravere teadlaste väidetele kinnitust leidis, võeti eestlaste ees müts maha.

  16. Mindsweeper Raimo Ülavere
    Rakubioloog: inimese olemus oleneb keskkonnast, mitte geenidest

    Raku käitumise määrab ära keskkond, mitte geneetika. Lipton ütleb, et olles üle veerandsaja aasta uurinud rakkude käitumist julgeb ta täie kindlusega väita, et rakkude käitumist kontrollib keskkond, täpsemalt keskkonnast tulevad signaalid. Just need signaalid käivivad raku DNAs ehk geenides protsessid, mis väljenduvad siis muutustena raku olemuses ja käitumises.

    Inimene käitub nagu rakk. Inimene on hulkrakk, kes käitub samamoodi, nagu tavaline üksikrakk – saab infot-signaale keskkonnast, töötleb neid, reageerib neile, tekitab jääkaineid jne. Kokku koondunud 50 triljonist rakust koosneva hulkrakse ehk inimese jaoks kehtib seega sama – meid mõjutab selliseks, nagu me oleme, eelkõige keskkond, mitte geneetika.

    Lipton väidab, et keskkonna mõjutused algavad juba enne eostamist, tugevnevad aga oluliselt lapse kasvades emaüsas. Mis meeleolud on eelkõige emal, kuid ka isal, kes mõjutab ema meeleolusid jne. Kas rasedus on oodatud, kas õhus on palju pinget, stressi, kas toitu jätkub piisavalt jne. Seega, kui laps sünnib, on tema geenide potentsiaali rakendumist juba mõjutanud raseduse aegne keskkond emaüsas. Rääkimata perioodist lapse kuni 6 aastaseni saamisel, mil laotakse paljuski vundamenti sellele, kes inimesest kujuneb. Keskkond, väidab Lipton, mitte geneetika.

    Jutt endisest rakubioloogist Bruce Lipton ja tema raamatust Uskumused ja bioloogia.

    PhD Bruce H. Lipton on pälvinud teaduse ja vaimsu se ühendamise eest rahvusvahelise tunnus tuse. Ta on hariduselt rakubioloog, kes on töötanud Wisconsini ülikooli meditsiini koolis rakubioloogia õppejõuna ja viinud hiljem Stanfordi ülikooli meditsiinikoolis läbi mitmeid teedrajavaid eksperimente.

    Ta on olnud kümnete tele- ja raadiosaadete külaline ning paljude rahvusvaheliste konverentside peaesineja. Liptoni murrangulised rakumembraani uuringud on avanud tee uuele teadusele nimega epigeneetika ning teinud temast uue bioloogia juhtfiguuri.

    Teaduskirjanduse andmebaasid pole viimasel ajal tema kirjutisi ilmutanud.

  17. Mardna: paljud patsiendid ei tea midagi
    Kristi Leppik, Postimees

    Mis raskendab või takistab teie tegemisi ekspertkomisjonis?

    Takistab delikaatsete isikuandmete ja psühhiaatria seadus, sest ilma psüühiliselt haige kirjaliku nõusolekuta ei tohi keegi teada, et ta on psüühiliselt haige. Aga katsuge see nõusolek nende käest saada.

    Perearstid näiteks ei tea, et mitmed patsiendi ihulise haiguse kaebused on tingitud pehmelt öeldes tema mõttekäigu iseärasusest ehk need haiged saavad abi ravitsejate käest ja seal haigus äkitselt haihtub.

    Tavaline arst on nendega hädas nagu lits lapsega. Ta ei tea, patsient ei ütle ja patsient ei pruugi teadagi. Siit need mittemõistmised algavad.

  18. Hurraaga väljakuulutatud “puuduv lüli” Ida mängis teadlastele ninanipsu

    Mai keskel trükiti auväärses teadusajakirjas PLoS ONE artikkel, mis lõi kohe suuri laineid. J.L. Franzen ja ta kolleegid teatasid seal 47 mln aasta vanusest fossiilist, mis justkui oleks see paljuotsitud puuduv inimese ja teiste primaatide ühine esivanem. Saksamaalt Messeli lähedalt leitud Darwinius masillae nimelise liigi Idaks ristitud esindaja pidanuks leiu ajakirjanduslike tõlgendajate meelest muutma meie arusaama primaatide evolutsioonist.
    /…/
    Enne pressikonverentsi ei saanud ükski ajakirjanik artikliga tutvuda, et seda ka kriitiliselt hinnata. Uudis põhjapanevast leiust jõudis ka Eesti meediasse. Ühesõnaga – palju kära eimillestki. Või õigemini küll millestki, ent mitte mingil juhul ei ole asjatundjate arvates tegu inimese eellasega, vaid adapiidide sekka kuuluva väljasurnud primaadiga, kes on pigem sugulane leemuritega, kommenteerib teadusajakiri Nature.

  19. Samasooliste suhteid esineb pea kõigil loomadel
    Delfi Forte vahendab ajakirja ScienceDaily.com-i.

    “Kui suur roll nende käitumiste avaldumises on geenidel võrreldes keskkonnateguritega?” küsis Bailey. “Seda ei tea me endiselt. Vastav teadmine aitaks meil paremini mõista käitumismudelite arengut ja seda, kuidas need mõjutavad muude omaduste evolutsiooni. Samuti oleks sellest abi püüdlustes mõista, kas tegu on millegagi, milleks asurkonna kõik isendid võimelised on, kuid mida väljendavad vaid üksikud.”

  20. Kristlik graveerija keeldus satanismi sümbolile kirjutamast
    Doris-Katre Truuver, Aarne Mäe, Virumaa Teataja

    Hiljuti astus graveerija Iveta Uibo juurde klient, kes soovis graveeringut kingituseks ostetud tagurpidi ristile.

    Ülesanne osutus aga oodatust palju keerulisemaks, sest Uibo hinnangul on tagurpidi risti näol tegemist satanistliku sümboliga.

    18aastane Liina Virusiim alias Revain tahtis läinud teisipäeval lasta ristile graveerida sõnumi “Alati sinuga. Revain”, et ehe sõbrale kinkida.

    Tema suureks üllatuseks tuli aga välja, et valitud kingitus kujutab endast satanismi sümbolit. Sellest kuulis ta graveerija Iveta Uibolt, kes on sügavalt usklik inimene.

    Et olla päris kindel, tõi Uibo tagaruumist välja oma sümbolite raamatu, millest ta aga tagurpidi risti ei leidnud. Seejärel helistas graveerija tuttavale pastorile, kes kinnitas naisele, et ehe kuulub tõesti satanismi sümbolite hulka.

    Vestluse käigus ilmnes, et Uibo ei võta graveerimiseks vastu ka tähtkujusid, sest okultismi sümbolid toovad tema peale mustade põlvkondade needuse. Ja et ta on näinud kuldse risti ilmutust, siis teab, mis on hea.

    Klient püüdis korduvalt selgeks teha, et tema jaoks on ehe lihtsalt stiilne, mitte seotud satanismiga, aga Uibole need sõnad korda ei läinud.

    “Paljud üldse ei tea, et see on kahjulik, kuid kui ma millestki keeldun, siis nad hakkavad sellele mõtlema. Minul tuleb ka võib-olla kunagi vastust anda, mida ma elus teinud olen,” põhjendas graveerija oma otsust Virumaa Teatajale.

    Veel tunnistas Iveta Uibo, et juhtum ei ole esmakordne ning vahel tuleb tal päeva jooksul lausa mitmest tööst keelduda. Paraku, mõni inimene solvub selle peale.

    Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär Tauno Teder ütles, et kuna varakristliku legendi järgi löödi Peetrus ristile tagurpidi, siis on selle sümboli näol tegemist apostel Peetruse ristiga.

    Veider maailm, veidrad inimesed sees, on inimesed veidrad sees, kuid mulle meeldib leierkasti mees, mulle meeldib lõbus leierkastimees…

  21. “Amoraalne on jätta ohmudele alles nende raha,” kui oleksin ise graveerija. Samas tekkis minus tung tellida ambivalentse või lihtsalt kahtlase sõnumiga ehteid ja proovida Ivetat saatanlikku lõksu meelitada.

    Kas näiteks selline vidin oleks vastuvõetav? Või selline? Või ruunimärgid, mida, teadagi, samamoodi ebakristlikuks ennustamiseks pruugitakse? Või vaatab vaga tädi iga kord tarkadest raamatutest järele, ega äkki millegi pahelisega tegu pole?

  22. eks see oli lihtsalt rohkem tädipoole poosetamisvajadus. selle haiguse käes vaevlevad paljud keskmisest allapoole jääva IQ’ga usulollid. õli lisab tulle ka kurat täpselt teab, millest tingitud vajadus otsida ja näha igal pool vaenlasi. eks suur ja tugev ja iga nurga taga varitsev vaenlane kompenseerib mingil moel puudujääke isiksuses ja tekitab samas uhke tunde, et ollakse osaline mingis suures ja tähtsas plaanis.

    eriti pani mind muigama telefonikõne pastorile. näitab absoluutset isemõtlemise ja vastutusvõime puudumist. juhti järgitakse kõiges. isegi siis, kui juht ei juhtu juhuslikult teadma, et tagurpidi rist on tõepoolest peetruse sümbol, tähistab ülimat alandlikkust ja allaheitlikust ning on juba ~2000 aastat olnud ka paavsti sümboliks (aga noh, eks paljude uus-usuhullude jaoks ole ju ka paavst sulaselge antikristus ja tumedate jõudude esindaja (loe erinevaid 666 gematrilisi tõlgendusi)). aga eks murukõrgused inimesed peavadki oma suhtumist, tõekspidamisi ja vahest ka protesti nende võimete piiresse jäävate vahenditega demonstreerima. millekski enamaks see graveerija võimeline pole – järelikult tuleb peedistada juhuslikku klienti. aga igatahes võib vist kergendusega hingata, et ta nii marginaalse aktiga omale seinale ristikese sai tõmmata. mõtle, kui sellist võimalust poleks tulnud ega tulnud, väljendusvajadus hinges olek aina kasvanud ja muteerunud millekski oluliselt destruktiivsemaks ning siis spontaanselt välja purskunud. tagajärjed võinuks olla palju traagilisemad :-D

  23. Ah, mis te kiusate vanainimest.

    Muidugi kui hakata ajama pilli lõhki usulise diskrimineerimise teemal, siis annab väita igasuguseid asju. Privaatautonoomia ning diskrimineerimise piir on udupeen ja ma ei arva, et sellest lõpuni aru saan.

  24. Evelyn Sepp – Estonia vrakiga valimistele?
    Kiri, Tarmo K, ww w.DELFI.ee

    Teine komisjon ütles otsesõnu, et olemasolevad tõendid ei võimalda uppumise suhtes uusi järeldusi teha.

    Ma tean, keskerakondlaste ja vandenõuteoreetikute vastus on nüüd, et kui olemasolevad tõendid ei võimalda, siis hankige uusi tõendeid. Jah? Aga kui leia? Jääte te siis rahule? Muidugi mitte, sest Estonia puhul pole ammu enam tähtis lõpppunkt, vaid teekond ise. Vandenõuteoreetikud saavad sellest oma igapäevase adrenaliinilaksu ja vastutustundetud poliitikud lõikavad valimiste eel kasu.

    Iga õnnetuse puhul leidub keegi, kes ei suuda külmade faktide ja mõistlike põhjustega leppida. Keskerakondlased vaevalt vandenõuteooriatesse usuvad. See muudab nende valimiseelse kasulüpsi veelgi küünilisemaks! Niigi õnnetute inimeste arvel end esiplaanile upitada… Häbi!

  25. Evelyn Sepa kui “Estonia” hukkumise uurimise RK komisjoni esinaise puhul on mul olnud kogu aeg küsimus, et mida teab Evelyn Sepp uurimisest… Kui “Estonia” tõesti põhja lasti, siis on see suur rahvusvahelise mastaabiga kuritegu. Kust on prl. Sepp saanud teadmised ja kogemused sellise asja uurimiseks?

  26. mulle ei mahu ikka kuidagi pähe selle väiklase ja ebauskliku graveerija käitumine, no ei saa aru, ei mõista

    “Paljud üldse ei tea, et see on kahjulik, kuid kui ma millestki keeldun, siis nad hakkavad sellele mõtlema. Minul tuleb ka võib-olla kunagi vastust anda, mida ma elus teinud olen,” põhjendas graveerija oma otsust Virumaa Teatajale.

    naudib ta oma võimu? on see koht tal viimane kants, kus end tähtsana tunda? graveerimistöökoda ju pole koht, kuhu minnakse sooviga end päästa lasta. kui kellelgi midagi sellist vaja, läheb ta kirkusse või paastulaagrisse, aga mitte töökotta.

    “kahjulik”, no mõni arvab, et piim on kahjulik, aga pole kuulnud, et kassapidaja seepärast kedagi teenindamata oleks jätnud.

    Aga olgu see juhtum üheks näiteks, kuidas usulollus reaalset elu mõjutab ning kuidas tavalised inimesed usulollusega pihta saanud inimese tõttu kahju kannatavad.

  27. Graveerijale peaks see olema tema isiklik äriline probleem.
    Konkurentidel rõõmu.
    Eks kiriku rüppe ole ennegi liigse ilmatarkuse eest põgenetud.

  28. Oleks tahtnud loomade tehtud viljaringi pilte ka näha. Miks oli ainult känguru pilt? Kuivõrd keerulisi ja sümmeetrilisi ringe nemad teevad?

  29. Lollused käivad ikka karjakaupa:

    Urmas Sõõrumaa valib töötajaid tähemärgi järgi

    “Mina olen Härg. Hobune sobib mulle nõunikuks, ta kipub kõiki õpetama. Tiiger on teener – tuleb läheduses hoia. Rott, Ahv, Draakon on ideede elluviijad.”

    Pikemalt Naistelehes, mis müügilettidel, aga tekst ilmub võrku hiljem.

    Kas selline töötajate valimine mitte diskrimineeriv pole? Inimese sünnikuupäeva ja sünniaasta fakt on sama paratamatu nagu nahavärv, rahvus, nina kõverus, seksuaalne suund, sugu ja paljud muud asjad, mille põhjal inimeste eelistamist-tõrjumist me sugugi heaks ei kiida.

    Kas oleks põhjust tööinspektsiooni või võrdõiguslikkuse ametnikku informeerida?

  30. oleks küll, tahtsin just ise sama pakkuda aga jõudsid must ette.

    paraku tegeleb sellise jamaga väga suur hulk ettevõtteid. nende seas on ka selliseid, kes otseselt igasuguste nõidadega koostööt teevad, saates töölekandideerijate ankeediandmed neile “autoriseerimiseks.” üks selline autentija on näiteks tiit vasmann, kes seda avalikult öelnud on (iseasi muidugi, kas ta ka tõtt rääkis) ning teine oli oma hiilgeaegadel muidugi tuntud vanaküla.

    oh, oleks vaid võimalus neist firmadest nimekirja koostada… äkki on kellelgi siseinfot?

  31. Kunagi väga õrnas eas, kui ma kirjutasin ühele ammuhääbunud personalifirmale tarkvara, oli esialgsetes nõuetes sees ka sodiaagimärk. Kui imestust avaldasin, korjati välja.

    Minu meelest igati diskrimineerimise teema.

  32. A mis seal, vahet, küsivad otse sodiaagimärki või mõtlevad ise sünnikuupäeva järgi välja? Kui üks firma ikka tahab endale töötajaid silmade värvi, sodiaagimärgi või mingi kolmanda jura põhjal valida, ei keelaks ma neile seda, liiati mingi koomilise võrdõiguslikkuse instantsi kaudu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga