Vastus Aivar Hallerile, keda pean heauskseks pseudoteaduste levitajaks (+video)
Lugu on veidi vanavõitu, aga sisu poolest jätkuvalt päevakohane, kuna pseudoteaduste tung koolidele jätkub mitut otsa pidi. Viimane sellealane uudis rääkis sellest, et teaduse populariseerimise auhinnaga pärjatud Tallinna Reaalkooli ruumides hakkab plaanide kohaselt toimima UNIVERSUS Sisemise Tarkuse Kool, kus õpetatakse tervet spektrit liba-, pseudo- ja ebateadusi ning puhast jama:
Feng Shui, geobioloogia, pendliõpetus, bioenergeetika, erinevad meditatsiooni-tehnikad, astroloogia, mütoloogia, šamanism, budism, töö tšakratega, Silva meetod, Rännaku meetod, psühhosüntees, transpersonaalne psühholoogia, NLP, jooga, numeroloogia, Reiki, keha meridiaanid, refleksoloogia, värviõpetus ja värviteraapia, aroomiteraapia, muusikateraapia, loovteraapia, holotroopne hingamine, ravimtaimed, ruunid, Tarot kaardid, kivid ja kristallid, gongi tervendavad helid jne.
Koostööpartnerina on Universus ära tähendanud ka Spirituaalse Lektooriumi, mille juhtlektor on Aivar Haller. Aivar Halleri nimi käis skeptik.ee-st läbi Gabriele Eckerti kvantmeetodi loos, kus saime teada, et Aivar Haller sõidab ringi mööda üldhariduskoole ja plaanib näidata njuueidslaste pseudodokumentaali The Secret. Oma reageeringus Aivar Haller täpsustab, et seda filmi ta koolides siiski ei näita:
Kahtlemine on väga tervitatav nähtus. Tõenäoliselt oleks suur hulk geniaalseid teadusavastusi tegemata, kui üks julge teadlane poleks seadnud kahtluse alla tolle hetke kõige fundamentaalsemaid teadmisi ja tõekspidamisi. Samuti tuleb tunnistada, et liialdustesse kaldumine on inimlik. Pole vahet, kas liialdab usuhull, egomaniakk, tuntud akadeemik või tundmatu kodanik. Liialdamine viib alati äärmusesse. Seejuures pole vahet, kas olla pimesi poolt või pimesi vastu – äärmus on äärmus.
Mul ei ole au tunda Martin Vällikut. Ja ilmselgelt ei tunne tema ka mind. Kas on võimalik, et ta ei tunne ka seda teemat, millest kirjutab? Ühiskonna hoiatamisega on ta ka igatahes hiljaks jäänud, sest minu „promoturniir“ kestab juba viis aastat ja on läbinud üle kahesaja kooli üle Eesti. Filme ma ei näita, aga räägime noorte ja õpetajatega suhtumisest, suhetest ja eesmärkidest. Kutseid jagub ka järgmisse õppeaastasse.
Kõigil kahtlejatel on vaba voli osaleda minu avalikel koolikülastustel ja asuda seal ka avalikku väitlusesse. Kõik, kelle hinges on midagi enamat, kui pelgalt kahtlus, on teretulnud.
Parimate soovidega
Aivar Haller
aivar@haller.ee
5162211
@Aivar Haller – tänan, et meile kirjutasite, loodetavasti leiate võimaluse ka siinsete reageeringutega tutvuda.
Esiteks täpsustan, et olen ühel Teie osalusega koolitusprogrammis kaasa löönud. See oli ammu, Peep Vain oli vist ka kohal või vähemalt toimus see tema firma kaudu ning kui õigesti mäletan, siis töötasite sel ajal Jalajäljes ja mõned näited olid klientide pretensioonide lahendamisega seotud. Üritus toimus Ilmarise kvartalis. Küllap tegime ka mingeid praktilisi harjutusi.
Mulje oli igati positiivne, Teie tundusite ja kindlasti ka olite siiras ning asjatundlik, lisaks elulised näited, harjutused, nagu ühel korralikul firmakoolitusel ikka. Udujuttu ma ei mäleta Teid rääkivat :-)
Muidugi mängib sellises olukorras kaasa töörutiinist väljapääsemine, oma kolleegide nägemine teises situatsioonis ja loomulikult ka iseenda nägemine teise nurga alt, milleks osav koolitaja, nagu Te kindlasti olete, tublisti kaasa aitab.
Päevatöö asjus olen osalenud ka muudes ettevõtmistes, sh Peep Vainu megaüritusel, mis oli elamus omaette ja vääris kogemist, eriti kui tööandja selle eest oli nõus maksma. Ja ausalt, võtsin kõigest hingega osa, nii nagu olen entusiasmi, pühendumuse ja kogu oma loomejõuga osalenud kõigil teistel sedalaadi üritustel.
Üks hea koolituse tunnus on see, kus osalejad särama löövad, ennast avavad (mitte ka liiga palju), kus on nii võistlusmomenti, eneseavastamist-ületamist kui ka meeskonnatööd. Ja kus koolitaja isiksus jääb pigem taustale.
See selleks, mis aga Lektooriumi lektoritesse või nende poolt armsaks peetud valdkondadesse puutub, siis seltskond on tõesti vägev:
* Peeter Liiv – new age kogu oma kirjususes, mis sagedasti kasutab teadustermineid, eriti kvant- ja relatiivsusteooriatest tuntud asju sellisel moel, et füüsikaga veidi rohkem sinapeal olev inimene kukalt kratsib ja otsib keelele tunglevate vängete sõnade asemele veidi pehmemaid väljendeid.
* Katrin Aedma – Neurolingvistiline programmeerimine, äriprojekt, millel on vähe tegemist tegeliku neuroteadusega, lingvistikaga ja programmeerimisega. Lisaks pole teadusuuringud kinnitanud, et sel meetodil mingeid erilisi silmapaistvaid saavutusi oleks ette näidata. Lihtsalt üks kaubamärk, mille abil oma teenuseid kõlavalt müüa. Teadusterminid on NLP jaoks sobivakõlalised sõnad, et endast paremat muljet jätta, aga akadeemilistes ringkondades ei peeta NLP-d küll miskiks.
Inglise keeles öeldakse selliste asjade kohta psychobabble.
* Alar Tamming – kullaärimehest Biechonski jüngriks. Isiklik valik ja pole minu kritiseerida. Jure Biechonski transpersonaalne asi on samasugune psychobabble nagu NLP. Biechonski üritas Tallinnas kooli luua, aga meie ametnikud olid seekord valvsad ja hoiatasid potentsiaalseid tarbijaid. Tartus paistab paremini minevat, nagu võisime Pealtnägijast näha.
* Reigo Reimets – Silva meetod:
Suur osa inimestest kasutab ärkvelolekus teadlikult vaid vasakut aju poolkera ja sel ajal suur osa annetest-võimetest magab lihtsalt kasutuna. Silva Meetodiga õpid teadlikult kasutama madalamatel võnkesagedustel ka paremat aju poolkera.
Millel küll sellised väited põhinevad? Ilmselt mitte teadusuuringutel, kuna nende abil oleme teada saanud, et meie aju töötab siiski pidevalt kõigi oma osadega ja selline meelevaldne aju jagamine kaheks väga erinevaks poolkeraks on sellisel kujul õigustamatu.
Õige jah – tuleb sõnastada probleem (suur osa ajust magab kasutuna) ja siis pakkuda sellele lihtsat lahendust (Silva meetod) – selline skeem sobib küll kenaks äriprojektiks, kuid seos tegelikkusega võib jääda nõrgaks.
* Tõnu Aru – Reiki, no see on kõige otsesem posimine kõigi oma tunnustega – müstiline elujõud, kätega maagiliste vormelite vehkimine, väited, et suudetakse ravida igasuguseid haigusi. Tõnu Aru koduleht ei jäta mulle küll kuigi palju kahtlemise ruumi selles, et side tegelikkusega on kohati ikka päris õhukeseks kulunud.
Seal on juttu ka šungiidist ;-)
* Kalju Paldis ja maakiirguste pildamine. Pildamisest on siinmail päris mitu lugu olnud ja lühidalt öeldes on kogu pildamise asi teaduse vaatepunktist vaadates auga välja teenitult ja täieõiguslik jama.
Noja seda seltskonda kroonib siis Aivar Haller, kes on teadaolevalt vaimustunud filmist The Secret ja kes soovib selle pseudoteadusliku muinasjutu valevaimsust koolides levitada ja lisaks on sõnastatud programmiline eesmärk:
Muudame faktipõhise õppekava väärtuspõhiseks
Mulle jääb selline eesmärk sügavalt arusaamatuks, aga mõistan, et seesugune new age-lik PoMoBabble võib meeldida neile, kel arusaam reaalteadustest või teadustest üldse on ääretult nõrk. Kui pea fakte ja seoseid nende vahel ei võta, siis on hea peita end “väärtuste” taha ja kuulutada, et minu väärtussüsteemis ei pea nende faktidega arvestama. “Milleks evolutsiooniteooria? Jumal lõi maailma ja elukad selle sees!”
Võibolla olen millestki valesti aru saanud, aga kompott Saladuse, “väärtustepõhisusega”, “huvitavate” distsipliinidega väärib igati kriitikat ja skeptilist suhtumist. Spirituaalne Lektoorium, mis on koostööpartneriks näiteks ka Auratransformaatorile, ei ole minumeelest absoluutselt sellise vaimsuse kandja, mida lapsed, noored, täiskasvanud 21. sajandil vajavad.
Seega kordan kokkuvõtteks, et Spirituaalne Lektoorium koos Teiega, Aivar Haller, on konsultatsiooni- ja koolitusfirmaks maskeerunud posijakontor, mis tegeleb vaimu väänamisega, ebakriitilise ellusuhtumise propageerimisega, libatõdede levitamisega, teaduse hea maine kuritarvitamisega ja on skeptik.ee poolt nahutamise igati ausalt välja teeninud.
Kuidas kõlab “uue vaimsusega” ja “aususele, teadlikkusele ja vastutusele tugineva (täiskasvanute) õppesüsteemi”-ga kokku näiteks nõiavitsaga pildamine? Tegevus, mille kohta öeldi juba üle 100 aasta tagasi, et igasugune raha kulutamine selle uurimisele on taunimisväärne ressursside raiskamine. Või siis teaduseväliste ja akadeemilise tunnustuseta psühholoogia-alaste meetodite nagu NLP ja Silva meetod promomine?
Ja päris lõppu küsin sedasi:
Kuidas Teie, Aivar Haller, oma uudishimu rahuldate, kui on soov millestki teada saada? Kas otsite oma küsimustele meeldivaid vastused või tõepäraseid vastuseid? Kuidas seda tõepärasust hinnata?
Minu vastuse esimese lõigu lootus pole tänase päevani täitunud, aga miks ma seda oluliseks pean? Ma usun, et Aivar Haller on oma taotlustes siiras ja soovib elu siin Eestimaal paremaks teha ja olen temaga nõus, et haridusel, mida koolides antakse, on selles taotluses oluline roll. Küll aga olen totaalselt eri meelt selles, et “uus haridus” saaks kuidagimoodi olla seotud teadusvaenuliku eetosega, mida new age, Lektooriumi ja Universuse loengud endaga kannavad.
Lõppu ka väike video, kus Mihkel Raud küsitleb Aivar Hallerit ja Peeter Lepiskit:
VIDEOLÕIK: “Saladus” aitab rikkaks saada
Annan siingi teada, et Tallinna Reaalkooli direktor Gunnar Polma vastas Universuse kooli asjus sedasi:
peab olema ikka väga harimatu, ignorantne, et nimetada jamaks ja pseudoks
bioenergeetikat, meditatsiooni (ehk enesesugestsiooni),
joogat, refleksoloogiat, värviõpetust ja värviteraapiat, aroomi- ja muusikateraapiat, loovteraapiaid; alahinnata hingamise ja meeltega tajutava mõju inimesele, taunida ravimtaimede tundmist ja kasutamist; põlata teadmisi
mütoloogiast, šamanismist, budismist …
Selline suhtumine, andke andeks, on jahmatamapanev.
Mina ei tunne füüsikat ja algebrat kõrgtasemel, ent ma ei hakka väitma, et kuna mina ei tea neist palju, siis on need mingid jama-nähtused ja libateadus.
Las ma arvan: transpersonaalsel psühholoogial, mida õpetatakse Halleri “koolis”, pole suurt seost transpersonaalse psühholoogia kui teadusharuga (mis, jah, mitte-empiirilise distsipliinina pole ehk kõige teaduspõhisem psühholoogia valdkond, ent mõistlikumal kujul (ebatavaliste teadvusseisundite uurimine) siiski arendamist väärt). Ning vaevalt neurolingvistilise propgrammeerimise kursusel näiteks Korzõbskist ja muudest tänaseks päevaks (osaliselt) diskrediteeritud teadlastest, nende teooriatest ja teooriate nõrkadest kohtadest juttu tehakse. Üsna kindel võib vist olla ka selles, et kvant-tarkuste seminaril kvantfüüsikast ja -mehhaanikast teadustasandil juttu ei tehta.
Miks aga ei võiks inimestele tutvustada mütoloogiat, šamanismi või budismi ajalugu ja õpetuste olemust, joogat, ravimtaimede tundmist ja ruunikirja, kui seda tehakse rangelt kultuuriloolises kontekstis? Nendes valdkondades tahaks ka ise end arendada. Muidugi seni, kuni keegi ei tule lagedale jutuga, et nende va ruunidega midagi päriselt ennustada saab..
“Värviteraapial” ja “aroomiteraapial” nüüd küll mingit teaduspõhist baasi ei ole; need on ju tõestatult samasugused pseudoõpetused nagu homöopaatia.
Ravimtaimede tundmine tuleb kasuks igal juhul. Miks ravimtaimi üldse sellises kontekstis koos igasuguste ebateadustega mainida, jääb mulle arusaamatuks.
teadlane ütles:
mis alal sa siis “teadlane” oled? refleksoloogias? šamanismis?
@Kriku – selleks, et ka ebateadustele ehtsa asja hõng külge jääks.
Saatsin Aivar Hallerile ka personaalse kirja, milles andsin siinsest loost teada.
Blogi nimega VOOG kurdab:
Ja järgneb siinse loo teine kommentaar, autoriks “teadlane”.
Jätsin sinna maha sellise kommentaari:
Mainiks Peeter Liivi kohta sellise fakti, et PL on hakkama saanud yhe eesti Internetimaastikul ainulaadse saavutusega. Nimelt p2rast aastaid PL sisutu mula kannatamist viskas Raivo Juurak PLi hariduse mailinglistist v2lja. PL on ainuke inimene peale puhaste trollide ja spammerite, kes on suutnud sellise “au” ära teenida.
@Martin Vällik –
Tublid!!! Mul on tõesti hea meel!
Üldiselt, Martin, ei maksa üldse imestada, et sinu postitusi ei avaldata ja igal pool uksetaha jäätakse. Lihtsalt inimestel on saanud mõõt täis sellest asjatundmatust lahmimisest millega sa tegeled. Sa suhtud asjasse nagu mingi tõsiusklik tegelane, kes langetav otsuseid pelgalt piiblile viidates, arvates, et selles seisneb kogu vajalik tõde.
Muide, mis teaduskraad sul on ning mis alal?
Elmar ütles:
Milles see piibel antud juhul seisneb? Teadusliku tõe väljaselgitamise metoodikas?
Kui keegi kasutab tõe tuvastamiseks mingeid teisi võtteid, kui teaduses kombeks, oleks loomulik, kui ta oma meetodit täpselt kirjeldaks.
Näiteks ristiusk ütleb ilusti välja, et nende tõde lähtub jumalikust ilmutusest, ja kõik on korras.
@teadlane – kui Te lugesite mu sõnu:
millele järgneb siis nimekiri asju, siis minumeelest oleks loogiline arvata, et nimekirjas olevad asjad jaotuvad enam või vähem ühtlaselt üle kogu spektri ehk mõned nimekirjas olevad asjad on libateadus, mõni ebateadus ja mõni puhas jama. Minumeelest pole võimalik antud lausekonstruktsioonist võimalik teha järeldust, et kõik nimekirjas nimetatud asjad jama on.
Jamast on siin eraldi lugu, mis selle mõiste lahti seletab:
Mis on jama ehk sissejuhatus jamaloogiasse
Vaatame nüüd nimekirjas nimetatud asju eraldi, aga väga lühidalt:
Feng Shui – ajalooline metafüüsilis-kosmoloogiline maailmakäsitlus, mis osade siinsete tõlgendajate abil on saavutanud libateaduse staatuse;
geobioloogia – selline teadusharu on küll olemas, aga meie “geobioloogid” tegelevad olematute maakiirgust tuvastamisega pendlimeetodil; see ei ole teadus;
pendliõpetus – pseudoteaduslik jama;
bioenergeetika – sõnavargus, kuna see bioenergeetika, millest pendeldajad räägivad, erineb oluliselt tegelikust bioenergeetikast, mis ainevahetusest ja ATP-st pajatab;
erinevad meditatsiooni-tehnikad – huvitav enesevaatlusviis, aga paraku koormatud hulga jama ja lobaga;
astroloogia – jama;
mütoloogia – iseenesest korralik distsipliin, aga antud kontekstis jään taseme osas kahtlevaks;
šamanism – antropoloogilise, etnograafilise ainena kindlasti väga huvitav, aga antud kontekstis jään taseme osas kahtlevaks;
budism – potentsiaalselt väga sügavasisuline aine, aga antud kontekstis jään taseme osas kahtlevaks;
töö tšakratega – jama; tšakraid pole olemas;
Silva meetod – pseudoteadus;
Rännaku meetod – potentsiaalselt huvitav enesevaatlusmeetod, aga koormatud jamaga;
psühhosüntees – ei oska midagi kosta; antud kontekstis tundub teaduskõlalise kaubamärgina;
transpersonaalne psühholoogia – teaduskõlaline kaubamärk;
NLP – teaduskõlaline kaubamärk, kaldub sektantlusse;
jooga – võimlemine, mis on tihtipeale koormatud jama ja lobaga;
numeroloogia – jama;
Reiki – usukultuslik jama;
keha meridiaanid – neid pole ju olemas;
refleksoloogia – jalamassaaž, mis koormatud pseudoteadusliku udujutuga;
värviõpetus – õpitakse kunstiga tegelevates õppeasutustes, aga antud kontekstis jään taseme osas kahtlevaks;
värviteraapia, aroomiteraapia, muusikateraapia, loovteraapia – meeldiva meeleolu loomisel ja lõdvestumisel abiks, aga teraapia ehk tervise parandamise väited on põhjendamatud;
holotroopne hingamine – kaubamärgistatud hapniku-süsihappegaasi tasakaalu muutmine, mis võib esile kutsuda erinevaid tajusid, aga koormatud metafüüsilise jamaga;
ravimtaimed – seda teemat saab käsitleda nii teaduslikust vaatepunktist kui ka “ravib kõike” nurgast, antud kontekstis jään taseme osas kahtlevaks;
ruunid – objektidena olemas, aga nendega “ennustamine” on pigem külm lugemine;
Tarot kaardid – objektidena olemas, aga nendega “ennustamine” on pigem külm lugemine;
kivid ja kristallid – objektidena olemas ja füüsika kursuse raames vägagi uurimisväärsed asjad, aga antud kontekstis jään taseme osas kahtlevaks;
gongi tervendavad helid – helid mõjutavad meeleolu, aga tervise parandamise kohta puuduvad andmed.
Martin, kas väidad tõesti, et meeleolu ei mõjuta tervist ja tervenemist (põhjendamatud väited?)? Kas on vähe olnud juttu pingelisest tööst ja stressist tulenevatest tõsistest tervisehädadest – miks vastupidi ei peaks toimima?
Platseeboefekti peetakse siin täiesti olemasolevaks ja toimivaks asjaks, selle kaela aetakse homöopaatiliste ravimite toimegi, kuidas on nüüd võimalik, et mingi erilise meeleolu esilekutsumine helide, aroomide või värvidega ei oma mingit efekti sellele?
Kõlab, nagu oleks siin osadel isikutel tõsiseid probleeme üldistamisega.
Ja ikkagi, Martin, mis on sinu teaduskraad?
Ruunijama on minu jaoks iseäranis naljakas jama. Kirjasüsteeme on inimkond palju koostanud, paljud meist on lapsena ka isiklikke salakirju nuputanud. No mis loogika kohaselt mõnele sellisele märgisüsteemile maagilist mõju omistada ja mõnele teisele mitte?
Ruunid muidu on väga tõenäoliselt varasem versioon ladina kirjast, vähemalt Nigel Pennicku andmetel.
Kui keegi kasutab tõe tuvastamiseks võtteid, mis tõsiteaduslikest tõestustest erinevad, peaks ta oma terminoloogia erilise hoolega teaduse poolt kasutatavast isoleerima.
Muidu on segadus ja vääritimõistmine vältimatu.
Selle meetodi võiks vabalt ka umbluuks või kämarajuraks nimetada. Ega nimi meest riku, kui mees ise väärt on.
k_v ütles:
Toon näite, mis minu arvates kirjeldab siinsete võsaskeptikute mõtlemist: “nii, minu kõrvu pole raadio/teleri/Horisondi kaudu sellest asjast midagi jõudnud ja näe, koolis õpituga kah ei haaku, järelikult on pseudo”.
Kultusfilmi lause oli selline: “jumala loodud elukate nimekirjas teada pole, järelikult on saadanast!”
Ehk siis, kui paljud siinsetest tegijatest mingisse problemaatikasse üldse kunagi niimoodi on süvenenud, et on hakanud otsima selleteemalisi artikleid mõnest teadusandmebaasist? Mugav on muidugi öelda, et las need tõestavad, kes midagi väidavad, aga mis selle vaeva mõte on, kui tulemus on enam-vähem teada ning kes peaks olema need tõestajad? Ja üleüdse, miks peaks siin keegi kellelegi midagi vastu tema tahtmist tõestama?
Loomulikult, pendeldamise kohta ei maksa otsima hakata aga osad asjad millesse siin “skeptiliselt on suhtutud” on ilmselt täiesti potensiaalikad. Kord tõi üks kodanik siin mitu artiklit ravilaseri teemal – tundus, et seda vaeva ei pandud tähelegi, ikka oli hea oma egoistliku möla ajada.
Mis sa selle lausega tahad öelda, et kui keegi sulle ütleks, et bioenergeetika lähtub tšakrate süsteemist, et siis on korras vä? Teaduslikult pole neid ju olemas! Seega, puhast demagoogilist möla aetakse siin oma suures tarkuses samuti, võrreldakse võrreldamatuid asju jne.
No kuidas saab teaduslike meetoditega uurida nt meditatsioonide toimeid, kui on juba põhimõtteliselt teada, et need on äärmiselt personaalselt mõjuvad ja lähtuvad igast indiviidist ja tema mõttemaailmast eraldi. Kui võtta siit üks “skeptik” ja panna ta mediteerima, siis on 0-tulemus garanteeritud juba ainuüksi eelarvamuste pärast. Lisaks puudub eelhäälestatus, tegelik taotlus ja ilmselt mis kõige tähtsam – isiklik, sisemusest tulnud tõuge sellega tegelemiseks.
Elmar ütles:
Miks peaks keegi kuulajatele esitama tõe pähe teooriaid, mille tõestuseks tal midagi öelda pole?
Vahemalt midagi peaks ju öelda olema, mille poolest pakutav teooria suvalisest mulast erineb, või piisab tõesti ainult kuulajate tahtmisest seda uskuda?
Usu läbi tervendamise meetodeid võiks ehk katoliku kiriku toel uurida. Neil pidi rahasid üksjagu olema.
@Kriku –
Nigel Pennick kirjutab keldi ruunidest, mis tegelikult pole sugugi see, mida keeleajaloolased “mainstream-ruunide” all mõtlevad. Väga tõenäoliselt pole germaani-skandinaavia futhark seotud ladina kirjaga, kuigi mitu huvitavat teooriat on kreeka mõjude kohta.
Miks ruune seostatakse maagiaga? Tegelikult seostati kõiki varaseid kirjasüsteeme maagiaga, ladina kiri kaasa arvatud. Ja kui Edda Odini puu otsas rippumise kohalt lahti teha…
Pole mingit kahtlust, et ruune kasutati mingil moel ennustamiseks, seda kinnitab iga saksa fill, kes on kunagi Tartu ülikoolis käinud. Kuidas see toimus, pole teada, sest kõik kirjeldused pärinevad jupp maad hilisemast ajast. Praegune ruunidega ennustamine on täiesti tüüpiline new age’i pseudo, kusjuures Eestis on millegipärast levinud Ralph Blumi sisteem. Kui tema teost lähemalt uurida, siis autor tunnistab juba sissejuhatuses, et on kogu selle teaduse ise välja mõtelnud.
no miks ei saa. võtame baastaseme ajahetkel null ehk mõõdame enesetunde/meeleolu/füsioloogilised näitajad enne meditatsiooni ja siis pärast säärast sekkumist. ning teisel korral palume katseisikul tegeleda millegi meditatsioonilaadsega ning teeme samad mõõtmised. ainus probleem ongi leida sobiv kontroll(‘ülesanne’).
Nojah, ma tahtsin tegelikult seda rõhutada, et just ühe kirjasüsteemi maagilisena esiletõstmine on absurdne. Seda muidugi, et kogu kirjatarkust on kunagi maagiaga seostatud (heaks näiteks sobib veel kabala teema). Mis väljendub muuhulgas ka salamärkide tegemises, millega jäljendatakse kirjutamist, kuigi tegelikult neil tähendus puudub (näiteks roosi ravimisel).
Pennicki osas võib sul õigus olla, vaatan järele. Aitäh!
k_v ütles:
Elmar, tõend ja artikkel on kaks ise asja. Loomulikult on osa teadusliku meetodiga kogutud tõenditest (veel) artiklites avaldamata. Mis siis?
Enesetunde ja meeleolu mõõtmine ei olegi eesmärk, kuigi ilmselt saab ka seda tegelikult teha. Meeleolu tõstab näiteks ka anekdootide kuulamine (kui just Vado Jahilo omad ei ole). Ometi ei saa seada võrdusmärki ravimise ja meeleolu tõstmise vahele olenemata sellest, et hea meeleolu aitab kaasa ka kiirele paranemisele (mida minu teada keegi kunagi vaidlustanud ei ole).
Kui mõelda, siis need distsipliinid on igaüks täiesti ise ooperist. Mingi mõte peab olema, mispärast nad üldse kokku on pandud. Kui mind huvitab näiteks pendlivärk, kuidas siia haakuvad näiteks tshakrad, värviteraapia, numeroloogia, jooga…? Samahea ju, kui õpetada koos nt. autojuhtimist ja heegeldamist. Vbl ühine ongi see, et kõik on pseudo:)
Kriku ütles:
@Kriku – See on mullegi vähe arusaamatu. Näiteks tammekoort ei asenda mingi muu vahend nõnda efektiivselt. Samuti palderjan. Raudrohi näiteks annab väga hea une…Kanep jne. Mõned looduslikud vahendid on ikka endiselt vägevad küll!
Päris tõsiteaduslikult võiks alternatiivteadlane väita järgmist:
“Minu teooriasse tundub olevat mõistlik uskuda, kuna nendele, kes sellesse usuvad, tundub, et see teooria aitab neil maailma mõista/tervist parandada.”
Vahest ei oleks ka tavateadlastel selliselt serveeritud teooria vastu midagi.
Elmar ütles:
Kõike mida on võimalik kogeda saab ju ka mõõta ja vastupidi. Kuivõrd inimene suudab teadvustada, et ta end hästi või halvasti tunneb, on seda võimalik ka mõõta. Lihtsaim viis sellist mõõtmist läbi viia on inimese käest küsida, kuidas ta end tunneb. Mõõtmine muutub “teaduslikuks”, kui mõõtmise tulemusele lisaks antakse korralik hinnang mõõtmismeetodi usaldusväärsuse ja asjakohasuse kohta.
Mõõtmiste liigitamine teaduslikeks ja mitteteaduslikeks on muidugi mõnevõrra eksitav, sest ka teadlased võivad läbi viia ülalkirjeldatud mõistes mitteteaduslikke mõõtmiseid ja sellistele mõõtmistele tuginevad tulemusi võib aeg-ajalt kohata ka tunnustatud teadusajakirjades. Teisest küljest võib muidu teadusekauge inimene läbi viia “teadusliku” mõõtmise. Seepärast oleks “teadusliku mõõtmise” aselem korrektsem kasutatda väljendeid hästi, korralikult, põhjalikult vms läbi viidud mõõtmine ja “mitteteadusliku mõõtmise” all kasutada väljendit halvasti, pealiskaudselt, lohakalt vms läbi viidud mõõtmine.
Korraliku katse/vaatluse läbiviimine eeldab üldjuhul samavõrd korralikult püstitatud, st selget ja üheselt mõistetavat, hüpoteesi. Tihti võib hüpoteesi püstitamine osutuda keerukamakski, kui katse läbi viimine, sest paljusid protsesse pole võimalik otse jälgida. Selleks jälgitakse mõnd teist sündmust, millele uuritaval sündmusel eeldatakse mõju olevat. Selliste kaudsete katsete korraldamisel tuleb aga kõvasti vaeva näha, tagamaks, et me mõõdame ikkagi seda, mida me arvame mõõtvat.
Meditatsiooni uurimisel tuleks samuti arusaadavaks teha, mida mõeldakse selle all, kui öeldakse, et “meditatsioonid töötavad”. On loomulik, et usalduväärse uuringu ette kujutaminegi on esmalpilgul keeruline. Kuid kui leidub nähtus, leidub ka viis kuidas seda usaldusväärselt jälgida. Selle viisini jõudmiseks võib aga kuluda palju higi ja nurjunud katseid.
Kui nüüd veidi tooni muuta, siis suhtumine, kus peale lühikest mõtisklemist otsustatakse, et üht või teist nähtust lihtsalt pole võimalik uurida, ei viita ju millelegi muule kui mõttelaiskusele.
k_v ütles:
Tõepoolest, aga sel juhul pole tegemist ikkagi teadusliku teooria vaid uskumusega. Teaduslikku teooriat kinnitavad faktid ja tõestused. Miski ei saa olla tõene vaid seetõttu, et keegi usub, et see on tõene.
Muistsed traditsioonid ja esteetilised suundumised ning nende tundmaõppimine ei vääri kindlasti hukkamõistu, probleemiks on nende kasutamine iseõppijate ja ‘põhikursuse’ läbinute poolt ärilistel eesmärkidel vastandades end teadussaavutustele ning eriti vastandades riigivõimule, mis oma haridussüsteemi kaudu takistavat üles leidmast sisemist tarkust, ja see sisemine tarkus olevat ka kõik, mida eluks vaja on…
Robert Todd Carroll on kommenteerinud näiteks feng shuid tänapäeva lääne ühiskonna kontekstis:
“… feng shui has become an aspect of interior decorating in the Western world and alleged masters of feng shui now hire themselves out for hefty sums to tell people such as Donald Trump which way his doors and other things should hang. Feng shui has also become another New Age “energy” scam with arrays of metaphysical products … offered for sale to help you improve your health, maximize your potential, and guarantee fulfillment of some fortune cookie philosophy.”
Küsimus on, kas kogu see õppevärk avaldab positiivset mõju inimese tervisele. Mulle tundub, et tänapäevases agressiivses infoväljas võib positiivne mõju olla, vabastades inimesi näiteks tarbija ja naabriga võistleja mentaliteedist (muidugi selle eest omakorda makstes).
Sageli suudavad meie poolt kritiseeritud inimesed materjali edasi anda atraktiivselt, võluvalt, omades väga head sidet publikuga. Omaette roll on pandud muistsete ja idamaiste kultuuride salapärale. Sellest vaatevinklist omandab selline kool hoopis uue mõõtme: osa inimesi võivad sinna minna sisuliselt protestist, sest nende jaoks on ‘tavakoolid’ olnud igavad, rasked või mõttetud. Alternatiivina ju loevad inimesed läbi paar maailmalõppu kuulutavat raamatut ning ‘ergastuvad’, leides enda jaoks sealt uusi vaimseid väärtusi.
Teise kontingendi võivad moodustada inimesed, kes elavad endiselt ühiskonnakorra vahetuse shokis ning ei suuda aktsepteerida ühiskonnas toimuvat. Nende jaoks oli elu 20 ja rohkem aastat tagasi ilusam, lihtsam, riskidevabam, austusväärne.
Omaette küsimus on, kas kool ka noortele huvi pakub. Martin või keegi tallinlane, äkki külastate Universuse infopäeva neljapäeval kell 18 ja teete ülevaate – mis toimus, mida lubati, kes olid huvilised?
Huvitav, kui luua sisemise ja välimise tarkuse kool ‘Galaktika’ õppekavaga, mille õppeaineteks on huvitav füüsika, huvitav matemaatika, huvitav keemia, huvitav geoloogia, huvitav astronoomia jne, kas sel oleks huvilisi? Ehk poleks registreerimiseks kahte pilti ja 100 krooni vajagi…
Erik Puura ütles:
Vaevalt küll, et sama palju.
Esoteerika on populaarne, kuna pakub toitu inimese egole – avasta oma imepärased eelmised elud, võimed, anded jne…. Selle eest ollakse nõus ka maksma ja seetõttu ka seda ohtralt pakutakse. Füüsika ja keemia võivad huvitavad olla aga siiski enamikule palju igavamad, kuna pead jääma vaatleja positsioonile.
Oleneb, mis on uurimise objektiks. Kui uuritakse teooriasse uskujate subjektiivset kogemust, st. seda, mis neile tundub, st. seda, mis nende kõrvade vahel toimub, siis kindlasti mitte. Kui püütakse uurida tegelikkust objektiivse vaatleja seisukohalt, siis tsiteeritud mõttekäik ei kõlba, sest seab vaatlejale eeltingimusena usu teooriasse, millega koos vaatleja ühtlasi minetab objektiivsuse.
Ilmselt tõesti mitte nii palju kui esoteerika loengutele, kuid kui huvitav teadus oleks inimestele kättesaadavam, tuleks ka huvilisi tasapisi juurde. Esoteerika on nii õudselt kättesaadav, et vaimutoitu ihkav inimene ikka ja jälle just selle otsa komistab. Aga mitte loetavas vormis kvantmehhaanikat käsitleva raamatu või loengu otsa. Samuti kosmoloogia, või kuidas see Einasto eriala oligi … paleontoloogia ka jpt
Ütleks vaid, et tarkus ja teadmised on kaks eri asja.
Erik Puura ütles:
Kindlapeale, kui lektorid suudavad kuulajatele selgeks teha, kuidas oleks saadavaid teadmisi kasulik ja huvitav igapäevaelus rakendada.
Ma arvan, et see igapäevaelus rakendamise küsimus polegi nii oluline. Lõppude lõpuks loevad paljud inimesed raamatuid UFO-kontaktidest, Holokausti mittetoimumisest, Suure Püramiidi mõõtude tähendusest ja muust jamast, mis rakendusmaagia alla kuidagi ei käi.
Ma arvan, et päristeaduste rahvakooli populaarsus oleks kinni pigem lektori isikus.
Kriku ütles:
Siin seltskonnas paistab olevat üsna isikupäraseid tegelasi: füüsikud Jaak Kikas, Aigar Vaigu, Piret Keres, teadusfilosoof Ülo Kaevats, teoloog ja literaat Toomas Paul, Käsmu meremuuseumi hing ja vaim Aarne Vaik, helilooja Urmas Sisask, näitleja, pedagoog, laulja Tõnu Tepandi, teaduskirjanik Tiit Kändler, keemik Peeter Burk. Kahe-ja-poolepäevase teaduslaagri eest küsitakse sutsu rohkem raha kui maksta tahaks, aga vähemalt võib kindel olla, et kõik on teaduslik. Isegi Toomas Paul.
Mart K. ütles:
Kas näiteks Toomas Paul ei sooviks kuulutada teadust kõige jumalatteenivamaks tegevuseks tänapäeval üldse?
Kui Piiblit on usujuhtide poolt ajaloos korduvalt usu huvides muudetud ja parandatud, siis milline normaalne teadlane midagi sellist teeks?
Teadlased on alati valmis oma seisulohti muutma, kui Looduses peaks uusi fakte ilmnema. Nemad arvestavad sellega, et Tõde teab üksnes Jumal. Seevastu kõikide uskude tegelastel lööb välja komme raamatutarkust Loodusest kõrgemale seada, mõnikord lausa veriselt.
Kas usutegelastel poleks aeg pattu kahetseda ja teadlastele tunnustust jagada kõige järjekindlama Jumala teenimise eest?
Natukese teemast kõrvale.
Minu arust on ülim aeg nimetada skeptikud ümber uudishimurateks. Uudishimu iseloomustab paremini seda seltskonda kui skeptilisus.
Kui tuleb miski uus teooria jälle, siis just uudishimurad kodanikud kukuvad seda teooriat uurima, paluvad väitjal toda teooriat praktikas näidata, et saaks ka teised seda praktiseerida, mis kokkuvõttes siis meie kõigi heaolu tõstaks.
Skeptilisus aga kõlab negatiivselt. Eitamisena. Ja see pole ju õige. “Skeptikud” pole ju eitajad.
“Uudishimurateks” sobib vahest kollase meedia tarbijaskonda nimetada.
Minumeelest on Discovery Science vaatamisel see tulemus, et on võimalik mõnedki skeptik.ee väited ümber lükata.
Mis puutub antud teemasse, siis neid asju ei saa nii kergelt tõestada jah. Ometi ei maksa seepärast laskuda pimedasse kõigeeitamisse. Teadus ei ole nii kitsarinnaline.
@Aku – mõni konkreetne näide oleks abiks, mis puhul Discovery Science’i vaatamine millise siinse väite ümber lükkab.
Aga sa hakka otsast peale vaatama :)
järjekordne klassika
Ise oled öökull – mõtles Stirlitz.
http://dsc.discovery.com/search/results.html?query=Psychic+Witness&search.x=20&search.y=10&search=search
Räägib sellest, kuidas selgeltnägijaid ummikus politseid pätte püüda aitavad ning miilitsaonud skeptikast igaveseks lahti saavad. Pöörake tähelepanu ka sponsoreeritud linkidele
Või siis see:
http://dsc.discovery.com/search/results.html?query=a+haunting&search.x=36&search.y=11&search=search
Science koha pealt ei oska vaielda, mind kostitab sellise jumaliku tõega Discovery World, aga neid allkanaleid päris mitu, nii et Aku võis midagi sassi ka ajada. Igatahes Discovery,l pole umbluu vastu eriti midagi.
Ka skeptik.ee’l pole umbluu vastu midagi. Minu soovitus oli Discovery science vaadata algusest peale, s.t. vaadata kõike.
Mina soovitan sinna kõrvale ka Interneti läbi lugeda.
Jah, rangelt teaduslike kodulehtede külastamine tuleks skeptik.ee’le igati kasuks. Muidu tegeletakse mingi poolteadusega.
Ja Discovery on rangelt teaduslik?
Ja sina oled rohkem?
Mina ei ole teadlane ja see ei puutu ka asjasse. Sina rääkisid “rangest teaduslikkusest”, aga mainisid ka Discoveryt. Ma palusin Sul täpsustada, kas Discovery käib ka Sinu meelest “rangelt teaduslike” infokanalite hulka.
Seal esinevad aeg-ajalt teadlased, kes on 30 aastat oma ala uurinud. Sõnastavad nad oma uuringuid ikka nende valdkonnast kaugele publikule.
Igasuguseid tondipüüdjaid võib tuua näiteks paljudes kohtades. Nende järgi ei saa otsustada kogu kvaliteedi üle.
Küsimusele sa ikka ei vastanud :)
Aku ütles:
Rõõm tervitada igaühte, kes koostab oma nimekirja kolmest kõige rangemalt teaduslikust koduleheküljest.
kriku:
Discovery on teaduslikum kui teaduse eitamine. Vaatamata oma TV-pendlimeestele.
k_v
Kui skeptikud üritavad ajada taga rangelt teaduslikkust ja ei tea ühtegi vastavat kodulehte, on ju asi päris kole. Või nad ei üritagi ajada taga ranget teaduslikkust, vaid eitavad niisama. Viimane on minumeelest sobivam.
Aku hakkab kuidagimoodi aina enam trolli moodi välja paistma.
Aku, kui sul on identiteediprobleeme, siis mina ega ilmselt ka kogu skeptik.ee kommentaatorite armee ei suuda sind aidata. Pead ise hakkama saama.
Skeptik.ee-l on oma suund ja koht siin Päikese all olemas. Konstruktiivne kriitika on küll alati teretulnud, veel parem, kui lihtsalt jutust ka abitegudeni jõutaks (nt kasvõi rahaline annetus), aga selline “ise oled”-tüüpi loba on lihtsalt tüütu nagu sääsk lõkkeõhtul.
Küsimusele Aku ikka ei vastanud. Lõpetan trolli toitmise. Hammustagu end sabast :)
Martin Vällik:
Eitusest on olemas väljapääs – teadmised.
Selles suhtes ei saa ma jah skeptikuid aidata, kuna nende eesmärk on kõike eitada ja minu eesmärk on liikuda edasi teadmise püramiidis.
Veel üks asi. Skepsis ise ei ole konstruktiivne juba olemuslikult.
@Aku – Suisa põnev tõesti, mida sa “rangelt teaduslike” kodulehtede all silmas pead. Nopin oma järjehoidjate seast ühe suvalise; kas mõtled midagi sellist ja kui, siis miks pagana pärast süütud inimesed sellist asja külastama peaksid?
Ja muide, pea õige kõigisõimamises väike vaheaeg ja jutusta meile teadmise püramiidist, mida mööda edasi saab liikuda.
Ingmar – kui kaugele suudad sa mõttetusega minna?
Martin, kas meie sõber Celtic möllab uue nime all või on see mingi uus sõber?
@Aku – Olgu, hammusta siis tõesti oma saba.
@Kriku – Ära jama, Celtic pole mingi troll, ta vaidleb lihtsalt vastu ja teeb seda täiesti mõtestatud vormis.
Miks ei tohiks süütud inimesed seda lehte külastada? Alguses ei saa mitte möhhigi aru, siis peale kuude kaupa närimist midagi natu-natuke hakkab koitma. Peaks ju süütule inimesele piisama? Või mida sa mõtlesid? Mul on peene iroonia mõistmise kruvi puudu :) Aga mul on tunne, et sulle meeldib tavalisi (ehk süütuid) inimesi pidada sellisteks, keda huvitab ainult Kroonika, Võsapets jms.
Aga skeptikute seisukohast vaadates ongi sellised teaduse vastu huvitundvad tavainimesed kõige hullem kontingent. Loevad näiteks kvantfüüsikast midagi, suurt aru ei saa, panevad oma fantaasiat kõvasti juurde, vürtsitavad uhhuu-terminitega – ja ongi uus skeptikute õudusunenägu valmis!
Aga ikkagi, ma leian, et EI TOHI ise mõtelda soovivaid inimesi teaduse juurest Võsapetsi juurde (või mingi inglitädi Crystal Ra) juurde ajada. Nõuka-aeg tuleb meelde.
Meil on kõik ilma mõtteta. Kaasa arvatud Kroonika levitatud elulaad. See tõmbabki noored minema.
Aga mul oli hea meel skeptikuid ärgitama juurdlema neil teemadel.
@anu – loomulikult võivad “süütud inimesed” (kelle hulka ma antud lingi puhul ka ennast pean) selliseid kohti külastada, seda enam, et tegu on ju avaliku kohaga (kuigi täistekstidele ligipääsemiseks peab maksma), aga inimesel, kes huvitub teadusest üldisemalt ja mitte spetsiifiliselt puude füsioloogiast, võtab sedalaadsest tehnilisest tekstist mõistmistasemele jõudmine ebaproportsionaalselt palju aega. Selleks on meile teadusajakirjanikud, ülikoolide PR-töötajad, ajakirjandussõbralikud teadlased ja muud inimesed, kes keerukatest tektsidest midagi sellist meisterdavad, millest ilma spetsiaalse ettevalmistuseta “süütud inimesed” (kelle hulka ma paljudel juhtudel ka ennast pean) ka midagi aru hakkavad saama.
Vastandus Kroonika või Võsa Petsiga pole minumeelest kohane. Mind näiteks huvitab keskmisest rohkem hoopiski astronoomia, seega puude füsioloogia on mulle seni päris tume ala. Kuigi mõnikord satub ka Kroonika mu kätte ning Võsa Petsi seiklustest olen nii mõndagi kuulnud (näiteks on ta mõned šarlatanid paljastanud).
@Aku – mania grandiosa ka veel…
Selle viimase kohapealt ütleks, et see valitseb pigem siin portaalis.
@anu – Mis jutt, muidugi ei arva ma, et inimesed jagunevad täielikult ja mittekattuvalt laborinohikuteks ja kroonikuteks. Koukisin TreePhys’i välja näitamaks Akule üht “rangelt teaduslikku” võrgulehte, sest minu ettekujutus tema ettekujutusest teaduslikust tekstist oli üsna teistsugune.
Aga süütule inimesele ma nii kitsalt erialast (~rangelt teaduslikku) lugemist tõesti ei pakuks; mitte seepärast, et ta sest aru ei saaks (nagu ise kirjeldasid, küll pikapeale ikka saaks), vaid seepärast, et see pole ilma konkreetsesse erialasse süvenemiseta millegipoolest huvitav. Jeeben, viimase numbri mõnesse artiklisse vaataksin ma ise ka ainult pudeli õlle eest sisse.
See süütu inimese asi sõltub täiesti teadlasest endast. Mõni tahab oma avastusi populariseerida ja oskab ka lisaks. Seal on vaja omada terviklikku haridust, et osata lugejale neid asju seostada. Mõni aga istub oma toolil, ootab tunnustust ja rahvavalgustuslikku tegevust temalt oodata on raske. See on keeruline teema ja vist paremini lahendatud suurtes riikides.
Eestis annaks üht sügavalt mõtestatud teadusportaali teha sidemetega üle Euroopa, USA, Hiina, Jaapani ja Venemaa. Sel juhul oleks tase juba üsna mõtlemapanev. Viimasel ajal, tõsi, on ka meie olemasolevad juba huvitavamaks läinud.
@Ingmar, kusjuures ma oma praeguse huviala tõttu olengi end just pisut-pisut taimefüsioloogia-alasest teaduslikust materjalist läbi närinud. Huvitav on tavainimese jaoks veel see, et kuivõrd põhjalik ja mingeid pisidetaile lahkav võib mingi teaduslik uurimistöö olla. See asjaolu läheb teadusajakirjanike poolt vahendatud materjalis kaduma.
Mitte igal pool ei lähe kaduma.
siit kah üks kuradi rangelt teaduslik leht, millega ma viimati pikemalt kokku puutusin.l eriti rõve eksemplar sest kui sa juhuslikult teema vastu mingit huvi ei tunne, siis pole seal isegi mitte värvilisi pilte, mida oleks tore vaadata…ainult igavad, mustvalged kivikesed. aga minule meeldivad.
http://sarv.gi.ee/search.php?currentTable=specimen&collection_id_1=1&collection_id=1&collection_id_2=2&searchtype=2&resultPage=3&lang=et
2 lehte on juba olemas. Pakkuge kolmas ka välja. Siis on ülesanne täidetud.
HaHaHa
(kuri naer)
Aku ütles:
_Tree Physiology publishes both technical reviews and original research reports…?
_Geoloogilised kollektsioonid: ONLINE KATALOOG?
Sarnaseid saite peaks tõesti küllalt olema.
Kas selliste külastamine tulekski skeptik.ee’le kasuks?
Milles see kasu seisneb?
Või peeti silmas midagi muud?
ma arvan, et silmas peeti lehe ranget teaduslikkust. s.t ei mignit tilulilu, kelli ega vilesid, pilte ega meelelahutust. üksnes puhtakujuline teaduslik informatsioon kontsentreeritud kujul.
Ärge toitke trolli!
anu ütles:
Väga hea point. Populaarses teaduskirjanduses ongi paratamatult need detailid puudu, kasvõi mahu pärast – ei saa edastada kogu mõttekäiku, anda koos keskmistega veahinnanguid, koos väitega kõiki selle kehtimiseks vajalikke tingimusi. Lisaprobleem on kullakalli kvantfüüsika juures, mille täpne edastamine inimkeeles on muteada põhimõtteliselt võimatu, keel ei ole millekski selliseks lihtsalt mõeldud ja selle teaduse päris kommunikatsioon käib paratamatult matemaatika vahendusel.
Mis muidugi ei tähenda, et teaduse populariseerimisel iseenesest midagi viga oleks, võimalustmööda tehakse seda ikka, aga lugedes tuleks endale aru anda, et sest jutust on palju välja jäetud. Peamiselt muidugi veri, higi ja pisarad, ka enamus lolle apse, aga 5% esimest liiki vigu on tõenäoliselt rõõmsalt sees ja seda ilma selgituseta, mis nad on ja kust tulevad.
Füüsikast on eesti keeles hunnikute viisi suurepärast pop-teadust avaldatud, keemiast ka üht-teist. Teistelt aladelt miskipärast vähem, ilmselt pole nii seksikas. Ma näiteks ei kujutagi ette, mida võiks taimefüsioloogiast kirjutada, nii et saadust kellelegi pärist siiralt soovitaks.
Hirmsat matemaatikat ei saa anda neile, kelle haridussüsteem seda ei võimalda. Erich Fromm rääkis kunagi euroopaliku hariduse turule orienteeritusest. Seal ongi konks.
Olen näinud noortele suunatud matemaatikat ja füüsikat TUTVUSTAVAID ajakirju, kus on nii valemid kui selgitus. Valemitest läbi närimine nõuab üht-teist aga see pole noortele huvilistele kuigi raske. Nendes ajakirjades näidatakse kõige uuemaid probleeme ja nende lahendusi, mingisuguse eelmise sajandi asjaga otseselt tegemist pole, kuigi ka seda esineb.
Eesti keeles ilmunud pop-teadus ei anna sinna lähedalegi.
Täna (15. juuli) näitab ETV kell 22:15 dokfilmi Müümise kunst, kus võib ka Aivar Hallerit näha.
Erik Puura kirjutas:
Aga siis ühel ilusal päeval palkab naaber endale kangema feng shui meistri ja kõik algab otsast peale.
Olen solvunud, et, see kysimustik meie kooli peal kogu langust LASUB.
@baarikärbes:
Niisiis – Martin Vällik on skeptik….Aga see on ju üldmõiste, mis varjab endas inimese elutöös tegutsemise (antud juhul – hoiaku kujundamise) kahte erinevat aspekti: uurimist ja kahtlustamist.
Esimene on targa, elukogenud vanahinge nn vaimne aspekt, teine aga alles kogenematu nn noorhinge lineaarne (must-valge) kahtlustamise aspekt, mis veel tormakalt avaldub kahtlustamises. Pakungi välja: lugupeetud härra Välliku tegutsemist (hinnanguid-võrdlusi) valdavalt just sellest aspektist lähtuvalt. Piibel on ja jääb mõistujuturaamatuks, kus seetõttu otseselt valet polegi….nagu: looja lõi inimese oma näo järgi.
Kommenteerin seda nii: Inimkond on üks TERVIK, kus iga indiviid kannab üht, ülimalt olulist “tõeosakest”, mis pole kunagi teiste “osakestega” vastuolus seni, kuni ei anta hinnanguid-võrdlus… lapsepõlves tihi kuuldud lapsesuu tänitus…kes teisele nime annab, see ise seda kannab…tundub, et see polnudki nii ammu…lasteaed kestab lustiga edasi….hiii