Peaministriproua ufonautidega Veenusel ja teisi lugusid (leiud septembris)

Miyuki ja Yukio Hatoyama

  • Jaapani tulevane esileedi on ufoga Veenusel käinud
    Delfi

    Jaapani esileedi kirjutab, et kui ta unest ärkas, rääkis ta oma eelmisele abikaasale, et oli just Veenusel käinud. Mees kinnitas vastuseks, et see oli tõenäoliselt ainult unenägu.

    „Minu praegusel abikaasal on teistmoodi mõtteviis,” kirjutab Miyuki Hatoyama. „Ta ütleks kindlasti: „Oo, see on suurepärane.””

  • CIA arste süüdistatakse inimkatsete tegemises
    Delfi

    Aprillis avalikkusse lekkinud Punase Risti raporti järgi kogusid CIA arstid näiteks andmeid vangide hapnikusisaldusest veres veega piinamise ajal (waterboarding), et näha, kas vangid on tõesti hapnikupuudusse suremas. Punane Rist on CIA arstide tegevuse karmilt hukka mõistnud kui arstieetika vastase.

  • Arstide reisid tõid maailma suurimale ravimitootjale rekordilise trahvi
    PM E24

    Pfizer reklaamis retseptiravimeid arstide seas, korraldades neile puhkekuurortides ravimifirma kulul seminare ning pakkudes teisi hüvesid, sealhulgas golfimängu võimalust ning massaaži.

  • Matti Maimets: viirus ei lenda meetrist kaugemale
    Postimees Tarbija24

    See kõik tähendab, et haiged inimesed ärgu mingu tööle, kooli, lasteaeda. Perearsti ja pereõega saab ka telefoni teel rääkida.
    Viirus ei lenda üle meetri. Eestlastel on üldse väga vähe niisuguseid inimesi, kellele ta tahab olla lähemal kui üks meeter. See sotsiaalse distantsi hoidmine ei tohiks väga keeruline olla.
    Ja kui saabub kõrgenenud haigestumiste aeg, siis ärge kippuge nii kangesti klubisse, diskoteeki või sõpradele külla! Peske käsi! Uus gripp on kätehügieeni probleem nagu kõik gripid! Hoidke kaugemale köhivatest inimestest! Kõige hullem on peo sisse köhimine. On olemas salvrätikud, varrukad…

    Ma usun, et tipparstina olete isegi põnevil ja adrenaliin muudkui tõuseb. Et ootate, mis juhtub ja kuidas hakkama saate?
    Kas nüüd adrenaliin tõuseb, aga jah, ma olen oma eriala patrioot. Mu meelest on nakkushaigused kõige erutavam ja põnevam eriala meditsiinis üldse. Ja tegelikult on mul hea meel, et kõik saavad praegu aru, kui tähtis eriala see on.

  • Esoteerikahuvi toob vallajuhile umbusalduse
    Nils Niitra, Postimees

    Tervisetoas võis Kivirüüt tutvuda vabastava hingamisega, samuti tutvustas selgeltnägija ja ravitseja negatiivsete tunnetega toimetulekut ning vanade energiate vabastamist. «/…/ paljudel foobiatel või kaasasündinud rasketel haigustel on seos eelmiste eludega ja nende tervendamiseks on vaja mõista eelmiste elude sõlmpunkte ja need lahti harutada,» seisis muu seas regressiooni töötoa tutvustuses.

  • TIIT KUUSKMÄE: Keeleseadus kui suvateadus
    Tiit Kuuskmäe, Eesti Päevaleht

    Ainuõiget vaadet uue keeleseaduse eelnõuga kaasnevatele täiendustele ilmselt pole. Kuid vähemalt keeleteaduse vaatepunktist olen ma eelnevaga enda arvates liigagi rõhutatult näidanud (vähemalt niikaua kuni komisjoni liikmed või nende toetajad ei lükka minu väiteid konkreetsete viidetega ümber), et keeleseaduse täiendused ei põhine mitte mingitel ühiskonnas toimuvate protsesside kohta teaduslikult kogutud teadmistel, vaid täielikul suval.

  • Siirdatud neer muutis torumehe kunstnikuks
    PM Elu24

    44-aastane Gary Leighton on veendunud, et neer pärines andekalt kunstnikult, vahendab WENN.
    […]
    Mitmed uuringud on näidanud, et kolmandik siirdatud elunditega inimesi omistab mõningaid doonori iseloomujooni.

  • Edda Pauksoni nõuandeid sügiseks
    PM 24 tundi

    Hea on keskenduda kodule, aiale, perekonnale, hobidele, sõita ringi, käia veekogude ääres, metsas seenel ja marjul. See aitab koguda energiat ning saada võitu stressist ja pingetest. Eriti hästi mõjuvad sellised ühised ettevõtmised koolilastele, sest tänavu kohanevad nad kooliga raskemini.

  • 10 kahtlase väärtusega tervisenippi
    Pamela Eesmaa, naistemaailm.ee

    5. Klistiir
    Kuigi enne teatud meditsiinilisi protseduure on klistiir vajalik, siis regulaarne sooltepuhastus on ohtlik ning ei tohiks olla promotud teguviis. Vett sooltesse lastes võid tekitada hoopis vanadest jäätmetest ette tropi. Samuti on sooltel endal piisavalt hea puhastusvõime ja seda ei pea pidevalt turgutama. Liigne vedeliku tulv sooltes võib viia kõrvalmõjudeni nagu iiveldus, oksendamine ja isegi vesi kopsudes. Väga äärmuslikel juhtudel võib soolestiku sein puruneda, mis lõpeb fataalselt.

  • Katoliiklased: enne seksi tuleb palvetada
    PM Elu24

    Peatükk «Prayer Before Making Love» (Palvetamine enne seksi) sätestab, et palvetamine jumala poole aitab luua eelkõige armastust, hellust, eneseohverdust, andestamist ja alles lõpuks füüsilist ühte liitumist.

    Pikemalt: Daily Mail

  • Eestlaste abiga saavad 30 Aafrika last koolihariduse
    Kadri Ratt, Eesti Päevaleht

    30 Kongo küla last saavadki projekti käigus igaüks endale ühe toetaja Eestist, kes annavad neile 600 krooni stardiraha. Selle summa eest saab iga õpilane endale soetada koolikoti, koolitarbeid ja kohustusliku koolivormi, milleta kooli ei lubata. Lisaks saavad õpilased selle raha eest iga semestri lõpus ära maksta eksamitasud.

    Vt Muudamaailma.ee

95 Replies to “Peaministriproua ufonautidega Veenusel ja teisi lugusid (leiud septembris)”

  1. @Kriku – Esmapilgul võib tunduda, et Vene budistidel läks midagi natuke nihu, Medvedev ju pealtpoolt vaadates mõnevõrra isane. Kaevasin yksvahe uudise tausta ja tundub, et see ongi neil selline komme, kuulutada olulised välisvalitsejad Roheliseks Taraks. Ei leia praegu linki, kuid väidetavalt juba Elizabethist saati. (Ajalooliselt ei tahaks kyll uskuda, Victoria tunduks loogilisem, aga võib-olla on kah.)

    Antud juhul on kysimus muidugi poliitikas. Kõigepealt tahtis Venemaa juhttandem saata armeesse õigeusu vaimulikke, aga juudid ja muhameedlased pistsid kisama. Seepeale otsustati võtta palgale armeevaimulikud igast “traditsioonilisest” usust (õigeusk, judaism, islam ja budism), mille huvilisi on yksuses vähemalt 10%. Seda ja muid sarnaseid lubadusi presenteeris Medvedev vägeva riigitoetusena Burjaatiast läbi sõites, kui Mongoolias kaevandustest kõnelemas käis. Kuna eri andmeil olla Venemaal budiste kokku 700 000 kuni 1 miljon, ei maksa see muidugi suurt midagi.

    Myndi teine kylg oli yhisdeklaratsioon vaimulikega, et Vene budistidel pole välismaa abi tarvis. “Kahjulikud välismaa mõjud” on Vene retoorikas juba vähemasti Juhan Julma ajast saati ning ei kao arvatavasti ka lähema aastatuhande jooksul.

    Nii et nagu ikka, on religioossete avalduste taga võim ja raha.

  2. See läheb juba septembri leidude alla muidugi, aga kuna vastavat teemat veel pole, lingin siia. Genfi ülikooli lingvistika järelmagistrant Tiit Kuuskemäe analüüsib skeptiliselt värske keeleseaduse eelnõu täiendusi ja leiab need olevat ebateaduslikud ning mitte-teadmistepõhised.

    TIIT KUUSKMÄE: Keeleseadus kui suvateadus

    Kas Eesti soovib liikuda teadmistepõhise ühiskonna poole? Jah! Kas teadmistepõhisus peaks väljenduma ka valmivates seadustes? Kindlasti. Kas värske keeleseaduse eelnõu põhineb teadmistel? Kaugeltki mitte. /…/

    Vaatasin läbi Eesti peamised lingvistilisi uurimistöid avaldavad ajakirjad. Tulemused on uue keeleseaduse eelnõu kontekstis pehmelt öeldes kummastavad. Nii selgub, et eri väljaannetes on ilmunud ühtekokku vaid kaheksa artiklit, mis on analüüsinud ajakirjandust ja meediat lingvistiliselt: ajakirjas Oma Keel on ilmunud kolm artiklit aastal 2004, Keeles ja Kirjanduses kolm artiklit aastal 2006 ning Emakeele Seltsi Aastaraamatus on üks artikkel ilmunud aastal 2007 ja teine 2008. Eesti rakenduslingvistika ühingu aastaraamatuis, ajakirjade Trames ja Linguistica Uralica veergudel pole neil teemadel ilmunud mitte midagi.

    Filmide subtiitreid pole seejuures uuritud mitte ainsalgi korral, mistõttu jääb ühemõtteliselt selgusetuks, millistele salapärastele keeleinimestele ja nende sahtlisse kirjutatud uurimustele viidatakse tõdemusega, et „subtiitrites esinevatele ebatäpsustele, vigadele ja küündimatule keelekasutusele on keeleinimesed pidevalt tähelepanu juhtinud”.

    Mis puudutab ajakirjandust, siis vahest oleks komisjoni liikmeil abi neist kaheksast teadus-artiklist, mis mul siit ja sealt õnnestus päevavalgele tuua? Ilmselt mitte, sest ükski neist ei ole võtnud analüüsida trükiajakirjanduse mõju ulatust inimeste keelekasutusele. Ühtlasi pole ainsalgi puhul olnud uurijate eesmärgiks vaadelda teist meediakeele normeerimiseks pakutud põhjust ehk seda, kas ja kuidas ajakirjanduskeele kvaliteet on aastate jooksul paranenud või halvemaks muutunud (sic!).

    /…/

    Ainuõiget vaadet uue keeleseaduse eelnõuga kaasnevatele täiendustele ilmselt pole. Kuid vähemalt keeleteaduse vaatepunktist olen ma eelnevaga enda arvates liigagi rõhutatult näidanud (vähemalt niikaua kuni komisjoni liikmed või nende toetajad ei lükka minu väiteid konkreetsete viidetega ümber), et keeleseaduse täiendused ei põhine mitte mingitel ühiskonnas toimuvate protsesside kohta teaduslikult kogutud teadmistel, vaid täielikul suval.

  3. Minu jaoks on see probleem hoopis teistsuguse sisuga. Minu jaoks pole asi mitte eesti keele kaitsmises (oleme elanud üle mitmekordse saksastamise ja venestamise ja käputäis ajakirjanikke vaevalt et eesti keele lõplikult ära solgib), vaid tarbijale pakutava toote kvaliteedis. Vigases keeles ajaleht või subtiitrid on ebakvaliteetsed ja ebakvaliteetse toote tarnija sanktsioneerimine täielikult õigustatud.

  4. Filmide subtiitreid pole seejuures uuritud mitte ainsalgi korral, mistõttu jääb ühemõtteliselt selgusetuks, millistele salapärastele keeleinimestele ja nende sahtlisse kirjutatud uurimustele viidatakse tõdemusega, et „subtiitrites esinevatele ebatäpsustele, vigadele ja küündimatule keelekasutusele on keeleinimesed pidevalt tähelepanu juhtinud”.

    Vanasti, nii umbes möödunud sajandi viimastel aastatel, ilmus vähemalt Meie Maa sabas aeg-ajalt kohalike lehelugejate kurtmisi, kui naljakaid subtiitreid teles näidatud on. Võib-olla need on need uurimused?

    Meie Maa oli üks kahest Saaremaa maakonnalehest; teine oli Oma Saar. Igati ontlik koht teaduslikkusel põhinevate lingvistiliste uurimuste avaldamiseks ;-)

  5. Vaadake, head inimesed, selleks, et aru saada, et saast on saast, ei ole vaja uurimust eelretsenseeritavas teadusajakirjas. Seda, et filmide subtiitrid on väga viletsal tasemel, võib kinnitada iga telerivaataja, kes nii inglise kui eesti keelt korralikult oskab.

  6. Kriku ütles:

    Minu jaoks on see probleem hoopis teistsuguse sisuga. Minu jaoks pole asi mitte eesti keele kaitsmises (oleme elanud üle mitmekordse saksastamise ja venestamise ja käputäis ajakirjanikke vaevalt et eesti keele lõplikult ära solgib), vaid tarbijale pakutava toote kvaliteedis. Vigases keeles ajaleht või subtiitrid on ebakvaliteetsed ja ebakvaliteetse toote tarnija sanktsioneerimine täielikult õigustatud.

    Küll oleks ilus, kui see seaduses niimoodi kirjas oleks.

  7. Mesilase mürgi teraapias lastakse mummil haigeid kohti nõelata, et ravida herpest, artriiti, liigesepõletikke, isegi rinnavähki jne. Kuigi Lääne meditsiinis pole teraapia levinud, siis Hiinas kasutatakse seda seniajani ning pole see võõras ka meil Maarjamaal. Kuna Ameerikas on asi veel niivõrd võõras, siis on valukartlikud jänkid asetanud mesilasmürgiteraapia tabeli pronksikohale. Põhjuseks lihtsalt uskumatus, et see võiks aidata.

    Mingite reuma moodi asjade vastu see väidetavalt isegi aitab, kuigi kõik muu on loomulikult täielik jamps.

  8. Noh, see on veidi ootamatu, et sait, mis suurema osa ajast tegeleb selle üleslugemise ja kritiseerimisega, mis tegijate arvates nõme on, nüüd järsku muu üleslugemise seas ka midagi positiivset kajastab. Jah, ma saan aru, et teie versioon toimuvast on “selle üleslugemine, mis teie arvates oluline on”, kuid minu meelest on kas sellest kontseptsioonist arusaamine vildakas või kuskil suund kaotsi läinud. Meenutab kangesti anekdooti mehest, kes sõbrale oma pildialbumit näitab: üleujutus Hiinas, rongiõnnetus New Yorgis, maavärin Madagaskaril, lennukatastroof Pariisis, minu pulmad… (“Kui sa mõistad, Christopher Robin, mida ma sellega öelda tahan” ütleb klassik.)

    Et siis – kui isegi sissekanne jätab mulje neutraalsest kajastusest, siis kommentaarium ei jäta mingit kahtlust selles suhtes, milline on suhtumine. Statistika huvides: võtkem skeptik.ee “viimased lood” (12 sissekannet) praeguse seisuga . Neist “oma maailmavaadet” reklaamiva sisuga on 2 (Kändler + Tõravere), ülejäänud aga on rohkem või vähem kriitilise (nimetagem seda viisakalt sel moel) kallakuga. Sellise pro et contra omavahelise statistilise suhte juures tekkiski arusaam, et ju peab selleski hariduse-värgiski midagi nõmedat olema. (Olete endale alles renomee kujundanud, ah? :)

    Ja kohe ongi seal üks “skeptik”, kes urgitseb: “Aga kust me teame, et see on aus ettevõtmine?”. Mingid inimesed püüavad maailma parandada ja see on esimene küsimus, mis kogu selle teema peale kostub? Ma saan aru, et ma võin kõlada idealistlikult, kuid selline suhtumine on küll… nõme. Ei, ikka ekstranõme. Ei, isegi see ei kirjelda piisavalt hästi… “Nii nõme, et sa oled valmis maha käima viis kilomeetrit, et lähimast bensiinijaamast laenata kummivoolik, millega sellisele tölplasele mats vastu lagipead anda” – jah, ma arvan, et see on adekvaatne kirjeldus :)

  9. Võib-olla peaks ajakirjanduse kajastuse lahku lööma: eraldi artiklid heade ja halbade uudiste jaoks? Või siis halbade uudiste ja muude uudiste jaoks?

  10. Pigilind ütles:

    Et siis – kui isegi sissekanne jätab mulje neutraalsest kajastusest, siis kommentaarium ei jäta mingit kahtlust selles suhtes, milline on suhtumine. Statistika huvides: …

    On see konkreetne suhtumine, mis kommentaariumist ja “statistikast” vastu vaatab, siis kuidagi vastuolus konkreetsete teemade kajastamise neutraalsusega?

    “Nii nõme, et sa oled valmis maha käima viis kilomeetrit, et lähimast bensiinijaamast laenata kummivoolik, millega sellisele tölplasele mats vastu lagipead anda”

    Leian, et kui mõni tölpar teiste inimeste heausklikkust ära kasutades endale ebaausat elatist teenib, siis pole viis kilomeetrit sugugi pikk maa. Kuid milleks see voolik? Tümitamisest mõistlikum võimalus on inimeste teavitame ning selle ülesande näib skeptik.ee endale ka võtnud olevat. Selles pole midagi ekstranõmedat, pigem vastupidi. Kuid see on kõigest minu arvamus.

  11. Kaks meest lauamänguga pimeda ebausu vastu
    Maris Meiesaar, Eesti Päevaleht

    Kui nüüd tuleb huumorimeeleta kristlane ja solvub?

    Künnap: Oi, küll see oleks tore!

    Kivirähk: Ega siis ei saa kõiki rahuldada. Kristlastel on oma mängud, mida saab Vatikanist osta.

    Künnap: Mõtle, kui kaua nemad on karistamatult oma mänge mänginud! On aeg natuke nende kulul mängida. Nende mängud olid ju palju hirmsamad, keldrid täis piinapinke ja õudsed institutsioonid. Las me nüüd vastame neile leebelt lauamänguga. Ega raamatki ei ole ainult kristluse vastu.

    Kivirähk: Ta on igasuguse ebausu vastu. Hiietark ei ole mingi kristlane.

    Künnap: Kriitikavaba publiku kummardamise vastu. Igaüks leiab oma tee, olgu ta budist või satanist. Ja mis puutub koolides usuõpetuse õpetamisse, siis loomulikult: võrdlev usundiõpetus – alati. Aga mitte usupropaganda. Võrdlev usuõpetus võiks Eestis toimuda nõnda, et leitakse maausklike, katoliiklaste, luterlaste, õigeusklike, budistide, satanistide hulgast inimesi, kes lapsi hariks. Koolis oleks nii, et üks nädal on sul budist, järgmine satanist ja nii edasi. Maailmapilt loksuks paika. Aga paluks mitte nii nagu vanalinna hariduskolleegiumis. Siis tulevad tõesti ussid ja hakkavad varsti susisema.

  12. See mäng on muidugi ka ideoloogiliselt täiesti haruldane ja võimas. Ta on niivõrd kirikuvastane. Põhilised ülesanded, mida inimestele antakse, on kirikute ja kloostrite laialipeksmine.

    Oh seda õnne ja rõõmu.

  13. Künnap: Ma ka kuulsin seda kurba uudist. Arhitektuurimälestisi ei ole mõtet hävitada. Tuleb tegeleda tegeliku põhjusega.

    Otse loomulikult.

  14. dig ütles:

    Standardsed skeptilised riistapuud aitavad enamikku petistest ära tunda ning seeläbi hoolitseda, et annetatakse sinna, kus annetusi sihipäraselt ja kasulikult rakendatakse.

    Et siis… standardne skeptiline aparaat, mis inimesele suunates näitab kas rohelist tuld (normaalne) või punast (petis)? Meenutab “Kin-Dza-Dzad”. :)

    ***

    http://www.elu24.ee/?id=159507

    Tulnuka tapnud kylamees põles pargitud autosse.

    “Paljud skeptikud peavad seda tulnukate kättemaksuks, kuna ta tappis ühe nende seast.”

    Huvitav, mida tähendab sellise teksti autori arvates sõna “skeptik”?

  15. Ringo Ringvee: religioon mõjutab ka uskmatut
    Tanel Veenre, Eesti Päevaleht

    — Milline on sinu suhtumine ajupesu mõistesse? Kas oled oma töös puutunud kokku selliste juhtumitega?

    — Eks ajupesu toimub igal pool, mitte vaid religioossel tasandil. Kuid selliste juhtumitega, kus inimesed – tavaliselt perekond ja lähedased – pöörduvad kimbatuses meie poole, olen kokku puutunud küll.

    Väikeses rühmas tekib kokkukuuluvustunne, välismaailmast lõigatakse end ära või tõukab sellise inimese hoopis ära tema senine keskkond, sest ta on muutunud, ta on muutunud n-ö imelikuks. Kõige suurem probleem on sellisest olukorrast välja astumine – olgu siis tegemist sektist, sõpruskonnast, erakonnast või ühiskonnast välja astumisega.

    Mis siis teha? Kuidas peaks käituma sellise inimese lähedane? Usu leidmist võrreldakse tihti armumisega, sümptomid on sarnased. See haarab sind jäägitult, muudab maailmapilti. Sellisel hetkel ollakse nõus loobuma kõigest eelnevast, teiste arvamus ei loe enam absoluutselt.

    Kuid selline kirglik periood kestab tavaliselt mõne aja ja siis toimub argistumine. Ei olda enam nii radikaalsed. Kui selleks ajaks on kõik muud suhted lõpetatud, siis on väga raske tagasi pöörduda ja teistel on seda tagasitulemist raske aktsepteerida.
    Kõige olulisem on kogu selle protsessi vältel säilitada inimlik kontakt. Ka siis, kui mõni sinu lähedane hakkab rääkima vaid oma uuest vaimsest kogemusest või õpetajast.

  16. Intervjuu hr Ringveega oli huvitav lugemine: tõenäoliselt kiidab selle laias laastus viisakaks nii usklik kui ateist.

    EPL kirjutab täna, mille arvel haridusministeerium peab vajalikuks kärpeid teha:

    Lukas külmutab teaduskirjanduse hankimise raha

    Uute raamatute hankimise arvelt hoiab ministeerium kokku 25 miljonit krooni.

    Nagu kõik teised ministeeriumid, nii on ka haridusministeerium pidanud leidma kokkuhoiukohti. Ühe kärpena lõigatakse ära ülikoolide raamatukogude ja Eesti kirjandusmuuseumi uute teavikute hankimise rahastamine.

    Minister Tõnis Lukas saatis eelmisel reedel kõikidele riigiülikoolide rektoritele ja kirjandusmuuseumi direktorile kirja, kus teatab teavikute hankimise väljamaksete külmutamisest. „Oleme teadlikud selle otsusega kaasnevate suurte raskuste tekkimisest,” vabandab Lukas kirjas. „Ministeerium teeb kõik endast oleneva, et leida võimalus teavikute soetamiseks ette nähtud raha leidmiseks.”

  17. Numeroloogiateemaline ja loomulikult ülimalt päevakajaline “teadusartikkel” fortes:

    09.09.09: miks on tänane kuupäev oluline?

    Kas teil on kuupäevaga 09.09.09 seoses erilisi plaane? Ehkki tehniliselt pole sümmeetrilises kuupäevas muidugi midagi märkimisväärset, omistavad mõned, kes numbrite ajalugu ja tähendust oluliseks peavad, tärgijadale 09.09.09 suurt tähendusrikkust.

    Inimestele tundub tihti, et sümmeetrilistes arvudes on midagi erilist. Kuna tänane kuupäev on viimane korduvate ühekohaliste kuupäevade jadas peaaegu terveks järgmiseks sajandiks (2101. aasta 1. jaanuarini) või suisa aastatuhandeks (tehke kalendrisse märge 3001. aasta 1. jaanuariks) — sõltuvalt sellest, kuidas loendada —, võib seda soovi korral tähistamisväärseks pidada küll, vahendab LiveScience.

    Neis kultuurides, kus 9 on peetud õnnenumbriks, oodatakse 9. septembrit pikisilmi — samal ajal kui mujal võib numbrikombinatsioon endas kanda hoopis halvaendelist hoiatust.

    Matemaagika

    Kaasaegsed numeroloogid — kelle tegevus jääb väljapoole tõsiseltvõetavat teadustööd — usuvad, et igale numbrile ühest üheksani saab omistada müstilise tähenduse või võnkumise, ning et numbrite eri kombinatsioonide rakendamine annab päris elus käegakatsutavaid tulemusi.

    Viimase numbrina selles loendis on üheksal eriline positsioon. Numeroloogid seostavad seda positiivsest küljest andestamise, kaastunde ja edukusega, negatiivsest küljest aga ülbuse ja iseteadlikkusega.

    Ehkki numeroloogiat peetakse üldiselt ebateaduseks, on selle ala entusiastidel vähemalt üks tuntud ja tunnustatud eelkäija, kellele näpuga näidata. Kreeka matemaatikut ja kuulsa omanimelise teoreemi loojat Pythagorast peetakse numeroloogia populariseerijaks antiikmaailmas.

    Jne.

  18. Eino tõesti, leedu seim ületab idiootsuses isegi iseennast:

    Leedu seim tahab homoseksuaalsuse kiitjaid vangi panema hakata
    Ott Heinapuu, Eesti Päevaleht

    Alles suvel võttis Leedu seim vastu seaduse, mis keelab homoseksuaalsust, biseksuaalsust ja polügaamiat propageeriva info avalikkuses, juhul kui sellega võivad kokku puutuda alaealised. Samuti on nüüd keelatud paranähtuste propaganda. Kuid kui praegune eelnõu seaduseks saab, võidakse selle alusel inimesi lausa vangi panna.

    Karistusseadustikku lisataks eelnõu kohaselt paragrahv 130, mis ütleks: “Isik, kes propageerib avalikus kohas homoseksuaalseid suhteid, sooritab sellega kriminaalkuriteo, mille eest võib toimepanijat karistada üldkasuliku töö, trahvi või vangistusega.” Sama paragrahvi alusel võib karistada juriidilisi isikuid, andis teada rahvusvaheline inimõiguste kaitse organisatsioon Amnesty International.

  19. Rein Raud: Kas Newtoni seadused on ideoloogilised?

    See on küsimus, mille esitas mulle Tallinna ülikooli Studia Generalia avaloengu järel saalist üks kuulaja, sest olin just väitnud, et kõik teadmised on ideoloogilised.

    Küsimus oli mõistagi provokatsiooniline ja samuti oli provokatsiooniline minu jaatav vastus. Kuid Karl Mannheimi väidet arendades olen tõepoolest arvamusel, et ideoloogiast sõltumatut maailmapilti ei ole olemas

    Praegu õpitakse Newtoni füüsikat koolis ja esitatakse seda meile niisama loomuliku maailmapildina, nagu oli kristlik tegelikkuse-ettekujutus sel ajal, kui tegutses Newton. Kuid võib ka öelda, et tegelikult ulatub mõlema maailmapildi ideoloogilisus veelgi sügavamale, nende ühisosani. Lääne mõtlemine põhineb üleüldse olemise kui niisuguse kohta käivatel aksioomidel, mida paljud muudes asjades üpris erinevad filosoofilised koolkonnad omavahel jagavad: maailm koosneb asjadest, asjadel on omadused, asjad on omavahel suhetes, meie teadvus vaatab maailma tinglikust absoluutsest seisukohast, justkui väljastpoolt. Kõigi nende väidetega on võimalik vaielda ning maailmas on olemas terviklikke, ratsionaalseid ja praktilise toimimise alustena väga hästi hakkama saavaid maailmapilte, mis neid väiteid ei jaga.

    Laskumata siin vaidlusse, kas kellelgi on neis asjus rohkem õigus kui teistel, tahan vaid osutada, et neist teemadest on võimalik mõelda mitmel eri viisil.

    Kena on, et on võimalik mõelda mitmel eri viisil – kindlasti on – aga kui “ei laskuta vaidlusse, kas kellelgi on neis asjus rohkem õigus”, asutakse paratamatult positsioonile, et kõigi vaatepunktid on võrdsed ja mistahes teadmiste objektiivse vaagimise katse on asjatu või vähemalt ei tasu “selleni laskuda”. Millega on raske nõustuda.

    Siin avaldubki tinglikult oma teadmisliiki esindama kutsutud Newtoni seaduste soovimatu ideoloogiline roll: naeruvääristada meie arusaamu inimesest ja tema kultuurikeskkonnast kui ebateaduslikke ja ebatäpseid, kutsuda üles mõõtma tegelikkust ainult võimalikult absoluutsetes arvudes.

    Siit loen mina välja lihtsalt humanitaari solvumist.

  20. Jah, vandenõuteooriaid on igasuguseid, üks fantastilisem kui teine. Samas annab neile toitu teadmine, et ajaloos on küllalt juhtumeid, kus sõdade alustamiseks on kasutatud igasugu ettekäändeid. Raha, võimu, territoooriumi ja maavarade nimel on küllalt ohverdatud oma rahvast, võõrastest rääkimata.
    “Alternatiivajaloo” kirjutajatele ja uskujatele annab inspiratsiooni see, et meedias avaldatavad ametlikud seisukohad on sageli valeks osutunud. NSVL aegadest peaks üle 30 a vanuste põlvkond ühtteist mäletama. Kahjuks ei ole ka vaba ühiskonna meediakanalid alati just puhta kulla allikad. Kasvõi Iraagi massihävitusrelvade lugu

  21. Jah ja ei. Ühelt poolt, muidugi ajavad poliitikud kohutavas koguses jama. Teiselt poolt, reaalses elus tuleb see siiski välja, tavaliselt ka rutem kui aastakümnete jooksul. Vaba ajakirjandusega riikides kiiremini kui suukorvistatud ajakirjandusega riikides. Seesama Iraagi massihävitusrelvade lugu sobib hästi.

    Muide, USA valitsusel oleks olnud palju kergem Iraaki mõni pommike sokutada ja see siis “avastada” kui 911 rünnakuid korraldada. Ometi olid nad selle asemel hoopis sunnitud möönma, et Iraagil ikkagi polnud massihävitusrelvi. Järelikult oli ka selline pettus liiga raske või riskantne.

  22. Kristiina Tambets: eurooplaste päritolu jätkuvalt mõistatus
    Riho Laurisaar, Eesti Päevaleht

    — Kas põhimõtteliselt on võimalik määrata kindlaks iga eurooplase esivanemad? Kas nad olid kütid-korilased, maaviljelejad või midagi kolmandat?
    — Ütleme nii, et põhimõtteliselt on võimalik määrata, millist selles töös vaatluse all olnud DNA-tüüpi keegi kannab. Aga geenidel ei ole kultuuri ja nad ei räägi keeli. Ei saa niimoodi ütelda, et need on küttide-korilaste geenid ja need põlluharijate omad või et need on eestlaste geenid ja need sakslaste omad.
    Geenitüüpe kannavad inimesed. Inimesed tegelevad maaviljeluse, küttimise või millegi muuga ja räägivad seda või teist keelt ja peavad ennast mingisse rahvusesse kuuluvaks.
    Küll aga saame me öelda, et see DNA-tüüp, mis on sinul või su sõbral, oli Euroopas olemas juba tol kaugel ajal, kui siin tegeleti küttimise-korilusega. Või, et too geenitüüp levis siin tõenäoliselt hoopis hiljem, pärast esimeste põlluharijate tulekut.

    — Ütlete, et maaharijad ilmselt küttide-korilastega ei segunenud. On teie rühmal ka versioon, miks nad ei segunenud?
    — Seda kinnitab DNA – kui nad oleksid segunenud, siis peaks ühtesid ja teisi DNA-tüüpe olema nii ühes kui ka teises populatsioonis. Aga olgem selle väitega uuritud proovide arvu silmas pidades siiski ettevaatlikud – esiotsa lihtsalt tundub nii olevat. Miks nad ei segunenud (juhul kui nad seda ei teinud), sellele ei oska praegu keegi ilma väga palju spekuleerimata vastata. Kui soovite, võite kas või oletada, et nad lihtsalt ei meeldinud üksteisele.

    Ja palju muud huvitavat…

  23. väga tore, et eesti uudistes seda kajastatakse! tegu on Blue Brain Projectiga – http://bluebrain.epfl.ch/ , mida juhibki intervjuud andnud Henry Markram. Huvi korral soovitan kindlasti selle projekti kodulehel natuke ringi vaadata. Markram ise on muidugi optimistlik ja ka paljud teised neuroteaduse juhtfiguurid toetavad seda projekti ja panevad talle suuri ootusi. Muidugi on ka kahtlejaid ja kõhklejaid, kuid üldiselt tundub, et tegu on väga õige lähenemisega, mille vilju saame järgmiste aastakümnete jooksul nautida küll ja küll :)

  24. vabandan, et ühe postituse jooksul kõiki mõtteid kirja panna ei suutnud, aga 1) iseasi küsimus on, kas tõepoolest kümne aasta pärast tehisaju valmis ja töökorras on, kuid 2) andmeid, millega rahvusvaheline teadlasteseltskond maadlema hakkab, saab sealt igal juhul juba varem (ja ka juba praegu)

  25. Mind kui ulmeautorit huvitas sealt muuhulgas see inimajust informatsiooni lugemise teema. Millised võimalused on praegu või ettenähtavas tulevikus võimalused iga üksiku neuroni asukohta & ühendusi kaardistada…?

  26. elava inimese ajus üksikneuronite ja nende ühenduste kaardistamine võimalik ei ole ja hetkel ei ole kuskilt näha ega ennustada ka tehnoloogiat, mis seda võimaldama peaks. aga tehnoloogiat on alati raske ennustada, niisiis ei jää muud üle kui olla optimistlik. (praeguse aja parim meetod aju ühenduste kuvamiseks on /mitte väga huvitavalt/ kirjeldatud siin – http://en.wikipedia.org/wiki/Diffusion_MRI )

  27. probleem on selles, et kui invasiivselt aju kallale minna (et näiteks tükki välja võtta ja seda lähemalt uurida), siis see invasiivsus ise juba lõhub aju (nt ühendusi selle tüki ja ümbritseva vahel). mitteinvasiivset üksikneuronite tasemel kaardistamist minu teada (veel) ei eksisteeri. üks kena lugu modernse ajukaardistamise kohta on siin – http://www.wired.com/science/d.....nnectomics . aga nagu aru saada võid, ei saaks sellega kaardistada ühe spetsiifilise inimese kogu ajuühenduste mustrit (sest, taaskord, aju lõigatakse peenteks kihtideks, aga selle lõikamise käigus saavad kannatada need ühendused, mis on kihtide vahel)

  28. Christian Veske: geide õigused ei vähenda teiste õigusi
    Christian Veske, sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialist

    Paljuski heidetakse meie meedias ette, et meil valitseb homopropaganda. Positiivse info edastamine mõjutavat noori tegema oma valikuid ning seeläbi saavat neist homoseksuaalid. See viitab aga, et homoseksuaalsust tajutakse õpitavana või elustiili valikuna. Soovituseks võiks olla siinjuures küsida mõne homoseksuaalse inimese käest, kas ta õppis või valis endale selle elustiili. Ning siinkohal jääb ka küsimus – miks peaks üldse keegi endale valima «homoseksuaalset elustiili», kui ühiskonna hoiakud selle osas on väga taunivad?

  29. elusolend viibib teadvusel, kui ta aju võtab vastu ja töötleb informatsiooni. Ütleme, et sama kehtib tehisaju kohta, alguses on ta siis tühi, sellisel juhul ei saa ta teadvusel olla? Siis hakatakse teda teadlaste poolt programmeerima? Kui see aju pole lapsest saati õppinud, mis on valus, magus, hapu jne. siis pole ilmselt teda võimalik ka õpetada nendest asjadest aru saama. Või on selliseid teadmisi võimalik kuidagi programmeerida? Kui sel ajul puudub mina pilt, pole tal järelikult eneseteadvust. Kuid loomadel ju polevat enamasti ka. Nüüd tekib mul küsimus, kui hea aju valmis ehitatakse: kas nagu inimesel, elevandil või koeral? Eeldatavasti on siiski inimaju eeskujuks võetud. Tähendab siis, et saame öelda, et see tehisaju viibib tedvusel juhul kui tal on olemas minapilt, ta suudab mõelda ja arutleda? Oletame, et teadlased jõuavad imekombel niikaugele. Aga kuidas ta oma mõtetest teada andma peaks? Vaene aju :(

  30. salvey ütles:

    elusolend viibib teadvusel, kui ta aju võtab vastu ja töötleb informatsiooni.

    kahjuks see päris nii lihtne ei ole (pikalt selgitada aega pole, aga lihtne probleem selle väite juures on see, et aju võtab vastu ja töötleb informatsiooni ka siis, kui ta pole teadvusel, nt sügavas unes ja anesteesia all; lisaks saab laboritingimustes näidata, et ka ärkveloleva inimese puhul võtab aju vastu ja töötleb informatsiooni, mis teadvusesse ei jõua – teadvus ja informatsiooni töötlemine pole sama /ehkki Tononi arvates on võimalik teadvust selgitada, kui teatud tüüpi informatsiooni õigesti karakteriseerida ja mõõta – http://teadvus.wordpress.com/2.....seteooria/ )

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga