Kuu, Kuu, kõversuu mõjutab häirekeskust ja teisi lugusid
- Häirekeskuse kõnede hulk sõltub päevast ja täiskuust
Vilja Kohler, PostimeesPeale palga- ja pensionipäevade annavad rohkem tööd ka täiskuuööd, mil helistavad nn püsikliendid. Päästekorraldajad tunnevad neid küll häälest, kuid ühtki kõnet ei tohi eirata, sest ka perutava vaimuga inimene võib olla hätta sattunud. Püsikliendid kurdavad näiteks kummaliste häälte või naabrusest tuleva kiirituse üle.
- Kuu mõju uurimusest
Ilmar Raidna, kronobioloog, Õpetajate Lehe lugejakiriLunaarsete tsüklite mõju (uurimi ne) kuulub tabuteemade hulka. Kui keegi püüab selles vallas midagi uurida, on kritiseerijad kohe platsis. Sest nemad – kaasa arvatud UNESCO kõrged, stagneerunud ametnikud – on otsustanud negatiivselt suhtuda. Nemad teavad igasuguste uurimusteta, et Kuu ei saa Maa loodusele mõju avaldada. On uurimusi, mis ei ole lihtsalt kontrollitavad ja järgitavad ning mille tegijad on naeru vääristamise kartuses oma töö laiemast tutvustamisest loobunud.
- Jogurtibakteritest pole mingit kasu?
Pamela Eesmaa, Naistemaailm.eeEkspertide hinnangul pole reklaamlausetel, nagu head bakterid võitlevad halbadega, mingit tegemist reaalsusega. 2006. aastast on EFSA keelustanud mittetõestatud tervisekasu informatsiooni levitamist reklaami eesmärgil.
- Algas üleriigiline gripivastane kampaania
Delfi“Gripist hoidumise kuldreeglid on lihtsad,” ütles tervisekaitseinspektsiooni peadirektor Tiiu Aro. “Meelde tuleks jätta neli põhitõde, nendeks on: pese käsi, köhides või aevastades kata suu, haigestunud inimesega hoia vähemalt meetrist distantsi ning haigena jää koju ja helista arstile.”
Vt ka gripivastu.ee
- WHO eksperdid kinnitavad seagripivaktsiinide ohutust
PM Tarbija24Kõik raportid, mis seni kas kliinilistest katsetustes või suurematest vaktsineerimiskampaaniatest saadud on, on näidanud, et ohutusega ei ole muret rohkem kui tavalise gripivaktsiini puhul.
- Ravi grippi toiduga!
Naistemaailm.eeIlmselt oled eelnevatel aastatel astunud gripile vastu tablettidega, kuid ei tasuks siiski unustada, et ka Emake loodus on meile päris mitu gripivastast toiduainet kinkinud.
- Nalja nabani: Eesti apteekrite kogutud killud
PM Tarbija24Beebihäda pillid…
Üks täiskasvanute nohu palun!
Midagi nina vastu…
Selliseid vitamiine palun, kus oleks seda ultravioletkiirgust sees…
Palun 1 libastumisgeel… - Kohtumised oma kaitseingliga
ÕhtulehtSuhtlemine oma kaitseingliga tekib aastatega, kui endaga vaimset tööd teha.
Pärast seda, kui esimest korda kohtusin bioväljade tikkija Lille Lindmäega ja ma avastasin endas pildilise nägemise, nagu see on koertele ja hobustele omane. Sellest järeldan, miks ma nii hästi klapin hobuste ja koertega.
- Hingedepäev vaimu pealetungi all ehk kuidas kaoses surfata?
Crystal Ra Laksmi, DelfiMe ei saa eitada, et kogu maailm on suurte muudatuste keerises. Mateeria ja vaim hakkavad sulanduma ja kõik protsessid on läbinähtavad.
Olin hiljuti Tromsö alternatiivmessil ja seal tegin oma kehale kvantmeditsiini testi.
Võtkem kas või mikrokiip, mis kaitseb mobiilikasutajaid tervisekahju eest, mida see tavaliselt tekitas.
- Miks ma ei usu surma?
Manona Paris, DelfiNing jah, ma ei tunnista endiselt surma, vaid näen selles 21-grammise hinge kesta vahetust.
- Ema süüdistab haiglat oma poja surmas
PM Tarbija24Ajakirjanik Anneli Rõigas süüdistab Põhja-Eesti regionaalhaiglat oma pojale selliste kannatuste põhjustamises, mille tagajärjel poeg elu kaotas.
Vägivaldne eutanaasia ehk üliraskesse seisu sattunud patsientide elu lõpetamine arstide hooletuse abiga on vähemalt Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpuses täiesti tavapärane nähtus, mille vajalikkust püüdsid mulle nende kolme nädala jooksul selgitada viiel korral kokku koguni kuus PERHi arsti, keda ei hoidnud tagasi isegi teadmine, et ma polnud mitte üksnes oma poja elu eest võitlev ja kõik need nädalad oma poja kõrval haiglas veetnud ema, vaid ka rahvusvahelises pressis kirjutav ajakirjanik kultuuriruumis, kus vägivaldset ehk patsiendi nõusolekuta tehtavat eutanaasiat peetakse tapmiseks, mitte armu andmise teoks nagu arvab osa PERHi arste.
Pildiline nägemine on üks ebatavaline nähtus küll. Kõik tavalised inimesed näevad teadupärast piltide asemel ainult rohelist kanas kirjutatud teksti, mida maailmasse veergude kaupa ülevalt alla juurde tuleb.
Taas üks võimalik nätakas njuueidslastest “mõtle positiivselt” gurudele ja Saladuse-Kaidodele, et nende elutõed ei pruugi olla kooskõlas empiiriliste vaatlustega:
Negatiivsetest mõtetest võib olla kasu
Selle viimase loo juures oli eriti õõvastav mitte lugu ise (mille autoriks tragöödia üle elanud ajakirjanik, kelle emotsioonidest võib aru saada), vaid see, et seda üllitas end kvaliteetajaleheks pidav ajaleht hea ajakirjandustava peale vilistades (vähemalt sellisel kujul, nagu lugu algselt, kell 12.44 ilmus; praegune sissejuhatus on lisatud hiljem, ära on võetud haiglatöötajate nimed, aga senini puudub vastaspoole kommentaar). Põhimõtteliselt heideti üleriigilises ajalehes konkreetsetele inimestele mõrvasüüdistusi, mida ei tee palju paremaks see, et uuel kujul on konkreetsed nimed ära jäetud. Kuidas on ajakirjandusest, rahvavalgustajast saanud kohtumõistja? Õudne.
@Martin Vällik – Ammu teada-tuntud tähelepanek, et igasugune negatiivne mõjub positiivselt… just negatiivne maailmatunnetus paneb tihti tegutsema selles suunas, et ennast august välj rabeleda. Positiivne maailm, kus mured puuduvad, on stagnatsioon, arengu seisak.
Libateadlane toitumisest:
Magus suhkur peidab endas mõrusid ohte
Kristi Ehrlich, Virumaa Teataja
Ain-Elmar Kaasik: teadustulemuste rakendamisel on piirid
Selle toitumisnõustaja kvalifikatsiooni kohta annab infot
varasem artikkel:
Postimees katsub eilset faux pas‘d siluda: Räägi oma lugu: millist kohtlemist oled haiglates kogenud?
Kohus: Itaalia koolid peavad klassiruumidest krutsifiksid maha võtma
Ott Heinapuu, Eesti Päevaleht
Artikkel kirjutab:
Kurb küll, et autor toitaineid ei tunne. Isegi Wikipedia kirjutab:
Suhkur läheb süsivesikute (carbohydrates) lahtrisse. Rafineerimine suhkru toitaineks olemist ei mõjuta.
Temaatiline aknapilt ka: http://pakkun.mirky.net/~dig/Google%20nutrient%2020091103T202712.png
Loomulikult on “toitumisspetsialisti” edasine jutt “valgest jahust” samamoodi jabur. Võib-olla selgitab selle nähtuse põhjused ära teine Google otsing, mille tulemuste õige tõlgendus mulle veel päris selge pole: http://www.google.com/search?q=Marika+Blossfeldt
Postimees peab ka oma jao saama. “Toitumisspetsialisti” jutule eelnevad rubriigi uudised on:
Ilmselt on tegemist kuritegevuse rubriigiga.
Kuna artikkel ühtki koeravileterminit nagu “vaktsiin” või “ravim” ei sisalda — kõige lähedasem artiklis esinev sõna on ilmselt “insuliin”, mis aga üksi esinedes uhuulastes sügavaid tundeid äratavat ei paista —, on kommentaarid vahelduseks asjalikud. Mul on kiusatus esile kergitada neid kommentaare:
dig ütles:
Parim „rubriigi uudis”, mida ma elaes näinud, oli uudise „Pirita kloostri preester Vello Salo sai paavsti kõrgeima aunimetuse” järel, nimelt selline.
Uuest gripist pääsu pole
Aime Jõgi, Postimees
http://forte.delfi.ee/news/teadus/toodeldud-ja-rasvane-toit-tekitab-masendust.d?id=26679287
Balti piiskopid muretsevad samasooliste abielude pärast
Vaesekesed küll, mure neil nii suur, et läheks või appi.
Evangeelium ja ajatu? Pole sel evangeeliumil vanust kahte tuhandet aastatki, mis ajatusest nad pobisevad? Enamus Rootsi kirikutegelasi leidis, et vabalt võib homoseksuaale laulatada. Kas nemad on Balti piiskoppide arvates nüüd vähem kristlased?
See on tore! Toetagu nad ka oma kaasinimesi, kes juhtumisi homoseksuaalsed on. Läkitatagu nende poole evangeeliumi rõõmusõnum, et kedagi ei jäeta ilma osadusest lihtsalt seepärast, et ta mehena meest või naisena naist armastab. Mida küll Jeesus ütleks? Homoabielude lubamine on just samm inimväärsema elukeskkonna poole.
Minu teada ei ole Baltikumis omasooiharaid kristlikust osadusest välja arvatud.
EELK uudised:
Lauseehitus on siin lõigus küll veider, aga mõte on vist ikka selles, et taaskord tõstab kirik oma institutsiooni kõrgemale inimesest, kuigi võiks ju olla sedasi, et kirik teenib inimest. Sarnane värk oli omal ajal ju mustanahalistega – osad usulahud ajasid väga aktiivselt võrdsete õiguste asja, osad jälle ei suutnud Aafrika päritolu inimesi kuidagi inimesteks pidada kuni päris hiljutise ajani.
Jah, Rootsis arutasid kirikuisad seda asja aastakümnete kaupa. Meie omad pole diskussiooni ilmselt veel alustanudki. Osadel kohalikel juhtidel paistab olevat tugev rooma-kalle, mis pigem tähendab varsti hoopis tugevamate homofoobsete avalduste väljendamist. Aga las nad kohalikud kirikud marginaliseerivad end edasi, mul teinekord jälle hea nende tobeduse üle itsitada.
Huvitav-huvitav, kohtumise eelteates selline asi:
Eesti piiskop: Kurat, need rootsi peded on ikka täitsa ära pööranud!
Läti piiskop: On jah, mina ei taha nendega enam midagi tegemist teha. Lõpetame suhted ja asi tahe.
Leedu piiskop: oot-oot, sõnastame selle ikka kuidagi viisakamalt, räägime oikumeeniast, traditsioonist ja kristlikest väärtustest…
Eesti piiskop: mis oikumeeniast siin juttu saab olla, kui Rootsis need soodoma sigidikud ja komorra kaagid jeesuse ees üksteist ilastama hakkavad!
Läti piiskop: Ei jah, ei mingit värki enam nende rootslastega! Peded, öäk! Lesbid, nõu vei!
Leedu piiskop: aga räägime inimväärikusest ja elukeskkonnast, meil on ju õigus nõuda inimväärset pedevaba elukeskkonda, paavst ju ütleb ka nii, aga tänapäeval ei saa me ju enam niisama rusikaga lauale lüüa, vaid peame veidi kavalamalt asju seadma. Lisaks polnud Rootsiski kõik sama meelt, nendega peaks ju ikka sidet hoidma.
jne
Loeme avaldust ennast ikka ka:
No näedsa. Üsna ultimatiivne, kas pole. “Ei saa tunnustada üksteise kiriklikke ameteid” tähendab ju seda, et kui siinsele homofoobile ei meeldi Rootsist tulnud homoseksuaalne kõrge ametikandja, kes on tulnud näiteks oikumeenilise koostööleppele allkirja andma, kas siis lahkutakse lauast?
Einoh, las jooksevad, mis mul sellest, aga on naljakas ette kujutada Põderit otsustavalt laua tagant püsti tõusmas ja kuulutamas, et “sinuga, pede, ma kokkuleppeid ei sõlmi!”
Nüüd on jõudnud otsapidi ka juba sellistele lehtedele.
“Arst.ee on Eesti suurim meditsiiniportaal. Siit leiate uusimaid uudiseid ja ekspertide artikleid, asjatundlikke nõuandeid arstidelt, põhjalikku teavet haiguste, ravimite, raviasutuste ja palju muu kohta”
Martin Vällik ütles:
Igasuguseid kallesid ja kaldeid tean, aga seesugust ei meenu. Kes või mis?
circles ütles:
Artikkel on ilmselgelt palju ja muu.
Artikkel pole eestikeelne ja ei pärine siinsest meediast, aga võib ometi huvi pakkuda neile, kes võitlevate ateistide tegemistega end kursis vaevuvad hoidma.
Endine fundamentaalevangelist mõlgutab mõtteid selle üle, kui sarnased on marukristlaste ja pop-ateistide retoorika ja propagandameetodid:
http://www.alternet.org/belief/143674/are_the_%22new_atheists%22_as_bad_as_christian_fundamentalists?page=entire
@Mart K. –
Hannu Lauerma on kirjutanud leheküljel 106 oma raamatus Usk, lootus ja ohtlik bluff (minu esiletõste):
Vaatasin ühe silmaga Sinu viidatud artiklit. Esmamulje järgi emotsionaalne tekst kubiseb tsitaatidest, mida pole kinnitatud isegi viidetega allikatele. Selleks, et veenduda artikli autori sõnade tegelikkusele vastavuses, ei pea ma kõiki viidatud allikaid läbi lugema, aga kui mul tekib kahtlus artikli autori tõlgenduses, siis oleks hea näha lehekülge, mida tõlgendatakse.
Tsitaat artiklist: “Nevertheless, Dennett believes that religion can be a wonderful thing for many people.” /”Sellegipoolest usub Dennett, et religioon võib olla imeline asi paljudele inimestele.”/ Ma ei oleks nii julge, et väita kedagi midagi uskuma, kuni ta ise sellest otsesõnu ei räägi või ei kirjuta. Demagoogia üks võtteid on kontekstist välja rebitud tekstiosade interpreteerimine endale sobivas võtmes. Kas Dennett või keegi muu, kellest artiklis jutt, ka tegelikult midagi taolist on väitnud või uskunud nagu artiklis kirjutatakse, pole võimalik kindlaks teha. Tegu on minu silmis blufiga. See käib terve artikli kohta.
NaisteMaailma eksperiment nr 1- kuidas me läbisime auratransformatsiooni
Naistemaailm.ee
@salvey – Juhin tähelepanu, et siin on üks viga – kõrge rasvasisaldusega piimatooted kipuvad olema just VÄHEM töödeldud, seega siis “whole food”, ja seega peaksid (ja tegelikult ka on, kui passiivse eluviisiga inimene neid just kilode ja liitrite viisi igapäev näost sisse ei aja) olema tervislikumad. Nullprotsendise rasvasisaldusega piimast on eraldatud piimarasv koos rasvlahustuvate vitamiinidega, neist D-vitamiin on samaaegselt vajalik kaltsiumi imendumiseks, seega pole sihukese lurri joomisel mingit mõtet. Mõned tootjad on aga kavalad – kirjutavad pakile: rasvata piim (0%), lisatud vitamiine ja kaltsiumi :)
kirjelduste põhjal arvan, et tegemist on sugestsiooniga, põhilise teeb ja positiivse eelhäälestusega ja aldis klient ise ära.
paljud psyhhoteraapiad töötavad sel põhimõttel, siis on vaid nimetustega lisatud värvi, ikka hoiaku loomiseks ja sobiva kliendi väljapeilimiseks.
ei ole kuidagi kahjulik inimesele. kui inime usub endasse, on heas toonuses – loogiline, et siis õnnestub nii mõnigi asi. keha lõõgastudes ju mõtted selgivad.
sry, vead! peab olema
põhilise teeb ju ……
ja
.. siin on vaid nimetustega …..
ajeke ütles:
“Ma ei viitsi järele uurida” ja “mind ei huvita” ei tähenda päris sama mis “pole võimalik”.
Artikli autor väidab end tsiteerivat Dennetti raamatut. Kui teoses tegelikult selliseid mõtteid ei leidu, on tegu muidugi valetamisega… aga miks peaks automaatselt eeldama, et autor tingimata valetab? Kas sellepärast, et Dawkinsi vaimukas võrdlemine religioossete rahaveskimeestega puudutab liiga hella kohta?
Saaksin sellest väitest aru, kui tegu oleks teadustööga. Aga arvamusartikkel on “bluff” täpsemalt kuidas? Mina näen ainult üht võimalust arvamusega bluffimiseks: tuleb väljendada arvamust, mida väljendajal tegelikult ei ole.
Artiklist huvitusin ja seda jagada soovisin eelkõige sellepärast, et see käsitleb (minu meelest piisavalt mõtlemapanevalt) teemasid, mis on viimasel nädalal siin veebiski tulised olnud. Ma ei väida, et mu arvamus igas punktis Schaefferi omaga kokku langeb, aga mõne mehe üleskutsed religioossus kui kasutu rudiment halastamatult inimloomusest välja juurida kostavad ka mulle mõnevõrra ebamõistlikud.
Mis siin kõike ülejäänut puudutab – mul tekkis kohe hulk mõtteid ja assotsiatsioone. Esiteks, kuu mõjust. Miks lp kronobioloog arvab, et Kuu mõju uurimine on tabu? Keegi ei väida, et loodeid ei eksisteeri. Mina olen kauges nooruses lugenud väga huvitavat raamatut bioloogilise kella uurijatest ja uuringutest (ilmus sarjas “Mosaiik”) – seal olid lunaarsed, semilunaarsed, tsirkaadsed jne tsüklid kenasti sees. Nt kuidas paloolouss tõuseb veepinnale paljunema just teatud Kuu faasis. Aga ma väidan, et neil uuruingutel pole midagi suurt pistmist uurimustega, kus hinnatakse liiklusõnnetuste arvu täiskuuööl ja kuu loomise ajal. Ma siinkohal tõestama ei hakka, kuigi mul on mõned mõtted selles osas. Näiteks kasvõi see, et maast-madalast õpetatakse meile, et me peame olema täiskuu ajal kuidagi teistmoodi – eks siis nii mõnigi tunnebki ennast teistmoodi. Rääkimata sellest, et täiskuu on ilus ja “paneb” loova vaimuga inimesel fantaasia lendama ja tunded tormlema (kronobioloog kirjanik Pervikust).
M. Blossfeldti väited ajasid mind päris nutma. Asjad, mida me õpetame lastele põhikoolis, on sellest inimesest ja tollest ajakirjanikust suure kaarega mööda käinud. Artikli kommentaarid olid võrreldamatult sisukamad kui too artikkel. Kas meie ajakirjanikel puudub igasugune loodusteaduslik haridus, mida ju meie koolides veel kohustuslikuna jagatakse (vastupidiselt USA-le, mis paistab intervjueeritava väidetest), et tal pole tekkinud kahtlusepojakestki, kas neil sõnadel ka mingisugust tõsiuseltvõetavat sisu on. Oleks ju võinud küsida mõne teadlase käest, neid meil nii TTÜ-s kui TÜ-s piisavalt.
Arst.ee lehel pole ehk päris arstidega väga palju pistmist, vaja oleks teada, mis seltskond artikleid üles riputab. Analoogne juhtum väravaga Bioneer, kust leiame läbisegi asjalikke artikleid, homöopaatoat, refleksoloogiat, kristallijama jne. Toimetaja pole endale võtnud kohustust artikleid kriitiliselt hinnata. Pahviks lööb muidugi nt selline lõik:
Üks Youngi tuntumatest avastustest on ülekaalulisuse seotus organismi ülihappesusega. Liialt happeline organism hakkab tootma rasvarakke, mis transpordivad happed eemale elutähtsatest organitest, et neid kahjustumisest säästa. Järelikult on rasva kogunemine organismi kaitsereaktsioon happelisuse vastu. Muutes organismi leeliselisemaks, langeb kehakaalgi.
Organismi nimetamine happeliseks/leeliseliseks näitab ära, et lause moodustaja ei tea halligi organismi kui terviku toimimisest, ja inimese ainevahetusest. Katsuks õige defineerida näiteks selise eluliselt olulise mõiste nagu homöostaas,mida meile selgitab õpetaja põhikooli bioloogiakursuse raames.
Kaitseingli-luulutajatele aga tuletaks lihtsaltmeelde: maailmas elab ligi 7miljardit inimest. Kas teil on natukenegi ettekujutust, kui palju iga päev sureb ainuüksi lapsi haiguste, nälja, õnnetuste, sõjategevuse, seksuaalse ärakasutamise jne tõttu? Kus olid nende kaitseinglid? Või oli asi selles, et nemad ja nende vanemad ei olnud kuulanud Crystal Lakshmi Ra (miks mitte Pepi II või muu vahva egiptimaa nimi?) jt ingliluulutajate loenguid?Mis maksavad ometi vaid tühised 8 tuhhi per naase! Preilid-prouad ja härrad võiksid võtta teadmiseks, et nad pole mitte maailma naba ja nende juhuslik pääsemine toimus just siis, kui kusagil juhuslikult vägistati 4-aastast last ja kusagil juhuslikult lõigati loodet ema kõhust mahamüümiseks välja. Andke andeks emotsinaalsus, aga selline egotsentrism ja lauslollus ajab marru. Lähen joon suhkruvett… mida suurel osal maailma lastest kunagi ei õnnestu juua, sest neil pole kaitseinglit ja keegi ei tiki nende aurasid…
Auratransformaatorite koordineeritud rünnak on alanud!
Kiiresti fooliummütsikesed pähe ja püramiidi alla peitu.
Selgeltnägija Kristiina Raie: unistused teevad teoks kirg ja hirm
Kaja Roomets, Õhtuleht
Ma ei tea, kes on need naised, kes seda jama loevad – ma olen naine ja lugesin säherdust jama õhinaga siis, kui olin 14-15. Olles piisavalt “Paradoks B” ja “Universum”-tüüpi sopakaid lugenud, sain aru, et jama on ikka jama ja aina jamamaks läheb, kuna artiklid koosnesid valdavalt täiesti seosetust sõnamulinast, mida kaunistasid keerulised terminid (nt hüper-kvantgeomeetriline negatiivne võnkesagedus peenenergia ülemistel tasanditel). Ma olin füssitunnis liiga hea kuulaja ja kodus liiga hea “Horisondi” lugeja. Muide, oli see ENSV mis ta oli, aga raamatupoest oli võimaliksaada paäris palju põnevat ja asjalikku populaarteaduslikku lugemist, seejuures väga hästi kirjutatud ja väga hästi tõlgitud. “Mosaiigi”-sari näiteks. Praegu on asi ikka nii nutune – mina annaksin umbluu auhinna meie surepärastele kirjastustele, mis tonnide viisi seda soppa klantspaberil välja paiskavad. Vaadake nt siia. Mina mõistan vaimsuse all küll midagi muud. Ja kui seesinane kirjastus saatis koju bukleti, siis rubriigist “Teadushuvilisele” leidsin kaks raamatut – “Kvantedu käsiraamat” ja “Uskumused ja bioloogia”. Vahva, kas pole?
Aga koledam asi veel juhtus mul kodus. Minu laps tuli koolist uute teadmistega – klassijuhataja oli käinud koolivaheajal kursustel ja rääkis 3. klassi lastele feng shuist (“kus kass magab, seal on voolud”) ja veesoontest. Ma ütlesin lapsele, et tjah, su õpetajal on vist palju vaba aega, kui sellistel kursustel käib. Et kas meie vannitoa põrandas ja meie kaminas on ka voolud, et kass nende peal magamas käib? Ja tugitoolides? Laps hakkas naerma. Aga mina olen kurb, sest ma arvasin, et meie õpetajad on targemad ja kasutavad oma kohustust täiendkoolitustel osaleda natuke paremini – käies nt kasvõi Looduse Omnibussiga ekskursioonil, et õppida taimetundmist.
PS Olen ise kah õpetaja… :(
Mart K. ütles:
Jahah, pole seda väitnudki, et tähendaks. Näib, et Sinu interpreteerimisvõime kuhtus akadeemiliseks tõlgendamiseks minu väljendi “pole võimalik” puhul ja puhkes õitsele kellegi teise arvamuse puhul. Ehk minu arvamusest sai kuiv väiteid sisaldav akadeemiline analüüs, aga Sinu viidatud artiklist arvamuslugu, mida peaks “võitlevate ateistide tegemistega end kursis” vaevuda hoidvad lugema?
Eelnevat vastukommentaari ajendas mind kirjutama arusaam, et seesuguseid põhjendamata arvamusi on veeb täis, nii nagu ma Lauermat tsiteerisin. Ilmselt libises selle tsitaadi mõte Sinust mööda. Ehk Sinu viidatud artikkel ei ole kuidagi valgustavam minu jaoks kui selgeltnägija N. intervjuu või tema tohutut elukogemust kirjeldav raamat (mõistagi pole ma kumbagi lugenud, raamatu ostmisest või teistele soovitamisest rääkimata). Seesuguseid põhjendamata arvamusi on kahtlemata huvitav lugeda, aga nende väärtus on minu silmis endine ehk olematu. Keegi tundmatu võtab vaevaks arvata? Ja siis? Arvaku terviseks! Ei näe selles mitte midagi mõtlemapanevat, et inimene arvab. See on meeldiv, aga meeldivam oleks, kui ta mõtleks, enne kui arvab.
Väitku terviseks, taas kord! Minu poolest kas või issandat jumalat ennast. Ega ma eeldagi automaatselt, pole mingi robot, vaid siis, kui inimene tõlgendab tsiteeritavat. Tõin selle kohta näite. Vist ei olnud arusaadav? Samuti on artiklis hulgaliselt kärbitud tsitaate. Enam ei eelda, vaid juba kahtlustan, et tegu on meelevaldselt ja kontekstist väljarebitud tsitaatidega, mida on ilmestatud autoripoolse emotsionaalse tekstiga.
Ma ei ole kindel, et autor ei võitle tema peas tekkinud viirastustega. Muretseda endale sellepärast üks või teine teos ja otsida, mis ärgitas või ajendas üht veebikirjanikku midagi arvama ja millistelt lehekülgedelt ta selleks materjali kokku kudus, ei viitsi tõepoolest, siinkohal on Sul õigus. Iga arvajat ma nii heaks ei pea, et tema sõnu ja mõtteid kriitikavabalt omaks võtta või midagi mõtlemapanevat neis leida. Pigem on märksa huvitavamad Mart K. enda arvamused asjast, ei pea kedagi tsiteerima ega allikatele viitama seejuures. Piisaks Mart K. isiklikust tõlgendusest.
bluff ülespuhuv v kiitlev väljamõeldis, kõmuteade, osav eksitav käik
.bluffima blufiga eksiteele juhtima. ▪ Nii halbade kaartidega peaks bluffima
Arvasin nägevat seost konkreetse arvamusartikli ja blufi vahel. Nii ka kirjutasin: “Tegu on minu silmis blufiga.” ja üldistasin: “See käib terve artikli kohta.” Ei tohiks väga raske aru saada olla? Kui on, siis on viga minus, aga ma kardan, et see on parandamatu.
Lille Lindmäe uurib biovälja saladusi
Malle Toomiste, Saladused –> naistemaailm.ee
Taaskord sõnade “teadus” ja “teadlane” liialt loominguline käsitlemine.
Ei anta mingit armu mu vaesele huviastronoomi hingele :(
Ei vähemat kui bioväljavärk arstikoolitusse:
Vabandust, korraks veel. Ennist jäi vastamata küsimus:
Lühidalt – ei. Pikemalt – ma ei lugenud artiklit süvitsi ega pinnapealselt. Klikkisin Sinu antud lingil, tuvastasin kaks mulle tundmatut nime, hulgaliselt jutumärke ja nokkisin välja ühe lause, kus autor väidab kedagi midagi uskuvat, kinnitamata oma sellekohast arvamust tsitaadiga, mida muidu paistab jaguvat rohkem kui autori omapoolset teksti. Tegin sellest kohast kopi-peisti ja kirjutasin siia, mis ma asjast arvan.
Kui keegi kirjutab, mida mina usun, siis saan see olla kas mina või mitte keegi. Oma mõtete teise pähe projitseerimine ei ole minu jaoks vaimukas ega huvitav, seetõttu jättis paljugi vaimukat antud (lugemata) artiklis mind puudutamata. Kirjutanuks autor “seems to believe” /näib uskuvat, arvavat/, “as I understand” /nagu ma aru saan/ või midagi taolist, võibolla siis… Aga vaimukusi loen ma mujalt:
ja
:P
ajeke ütles:
Kuna artikkel tundus mulle huvitav, siis ma arvasin, et see võiks huvitada ka teisi. Vabandust, enam ei tee.
Ma ei ole enda arvates midagi ei kuivaks tõlgendanud ega kohustuslikuks kuulutanud. Kui mitteteaduslikule meediale viitamine on bluffimine ehk eksiteele viimine, siis on ju sama kohatu ka Eesti peavoolumeediast nopitud artiklite kajastamine skeptik.ee-s — ehk siis see, mille poolest skeptik.ee üldse tuntud on.
Ei libisenud; ma lihtsalt ei saa aru sellest põhjendamise-nõudest. Artikli autor tsiteerib ju teisi autoreid, tsiteerib nende esinemisi meedias ning võrdleb fundamentalistliku usupropaganda osaliselt sarnaste võtetega. Ma kahjuks ei ole sügavamalt tuttav teiste autoritega, aga Dawkinsi puhul ei täheldanud ma küll mingisugust faktiväänamist. Kõik ütelused on kontrollitavad. Mida siis veel peale algallikate vaja on, et arvamus tunduks põhjendatud, mitte mõtlematu ja alusetu laim???
Ma saan aru, et antud artiklit ja fiktiivset intervjuud selgeltnägijaga N ühendab peamiselt see, et Te pole kummagagi tutvuma vaevunud ega kavatsegi seda teha, mis aga ei takista lahmimast. Kui teksti mitte lugeda, siis see tõesti ei saagi kuidagi valgustav olla. Mina leidsin sealt muu hulgas näiteks mõnede autorite ja teoste nimed, millega kavatsen end põhjalikumalt kurssi viia. Aga, nagu ma aru saan, tühipaljas arvamuse avaldamine, isegi kui see ajendab filosoofilisi küsimusi varem proovimata nurkade alt analüüsima ja raamatuid hankima, ei saa üldse kedagi kunagi valgustada. Sest niikuinii on eesmärk lugejat petta.
Äkki vaevute seda arvamust põhjendama? Ma mõistanb, et tutvumine kaaskodanike arvamustega, eriti sellistega, mis ei sisalda eelretsenseeritud teaduslike algallikate loendit, on Teie jaoks väga alandav, aga ehk saaks lahmimise vahele mõne tõestuse selle kohta, et arvaja Schaeffer ei mõtle sugugi, enne kui ütleb?
Ei, tõesti ei olnud. Teie tekstist on minusugusel harimatul põrsal üldse rase aru saada, aga ma vähemalt proovin mitu korda, kui esimene kord tundub seosetu jamana.
See tähendab, Te ei vaevu kontrollima, kas tsitaadid ikka on kontekstist rebitud ja artikli autori poolt meelega moonutatud, aga kahtlustamast see ei takista? Sest inimene, kes julgeb ettevaatlikult kahelda Teise Laine esiskeptikute mõnedes väidetes või arvustada nende enesepromo-meetodeid, lihtsalt peab olema valelik idioot?
Näiteks Bill Baheri intervjuu Dawkinsiga, mida ma polnud varem näinud ja täna selle artikli peale ära vaatasin, on sõna-sõnalt selline, nagu artiklis kirjeldatud. Aga see muidugi ei tõesta veel midagi — küllap laimajast autor lihtsalt segab vett, et kõiki tsitaate kontekstist ei eemalda ja vääratel alustel enda hobuse ette ei rakenda.
Mis poolest siis minu arvamus rohkem põhjendatud või vähem teadlikult valelik propagandatrikk on?
Ma pigem ei julge siin üldse enam midagi arvata, kui see nii palju pruuni vahtu üles klopib. Pahatahtliku räuskamise kuulamine/lugemine masendab ja muresid pole ka maailma kõige õnnelikumal olendil kunagi liiga vähe.
Kahju, et nii läks.
ajeke ütles:
Ühest küljest sain vist aru. Lauset “Dennett believes that religion can be a wonderful thing for many people” saab tõeväänamiseks nimetada ainult juhul kui Dennett sellist uskumust väljendanud ei ole. Võimalik, et ei ole ja Schaeffer on talle taolist usku väljendavad sõnad vägisi suhu surunud. Võimalik; ma ei saa seda hetkel kontrollida, kuna mul pole Dennetti teost.
Samas on sama asja veidi teiste sõnadega väljendanud ka R. Dawkins — umbes, et ta ei vaidle vastu, et usk võib inimestele pakkuda suurt lohutust, inspiratsiooni ja jõudu raskuste trotsimiseks, aga kuna see rajaneb irratsionaalsetele alustele, on aeg religioon inimkonnast eraldada. Kui on vaja, leian isegi lingi videole, ma arvan.
Mis puutub aga enda sõnade teiste pähe projitseerimisse, siis seesama Dawkins on taolise tegevuse poolest suisa kuulus (mitte, et see midagi vabandaks). Ta on mitmel pool korduvalt väitnud väga enesekindlalt, et teadlased, kes on avalikkuses väitnud end usklikeks (nagu näiteks Newton), tegelikult usklikud ei olnud. Isegi kui pole mingeid tõendeid vastupidise kohta — ma saan aru (võib-olla valesti), et tema loogika kohaselt ei saa teadlane lihtsalt usklik olla, sest siis ta ei oleks teadlane.
Ehkki Teie kriteeriumide kohaselt tähendab selline jutt tõenäoliselt andestamatut, karistamisväärselt vaimuvaest valskust, näen mina selles isegi teatud loogikat. Võib-olla mitte nii palju, et seda sama kindlalt väita kui Dawkins, aga hüpoteesina on see täitsa söödav.
@Mart K. ütles:
Tee ikka :) Teised pole ju protesteerinud ja ega ajekegi muarvates protesteerinud selle üle, et sa artiklile viitasid. Huvitavaid leide on ikka hea teistega jagada, missest, et kohe takka ei kiideta.
Minu arvates polnud ka sellel artiklil häda midagi. See, et Dawkins demagoogitseb, ei tohiks kellelegi uudis olla.
@Mart K. – vaata ka, mida PZ Myers Schaefferi loo kohta arvab:
Frank Schaeffer throws the ‘atheist fundamentalist’ bomb
ajeke ütles:
Mulle tundub Schaefferi referaat enam-vähem adekvaatne. Millest Schaeffer juttu ei tee, on Dennetti põhisõnum: usk on looduslik/loomulik nähtus nagu iga teinegi. Seega saavad usk ja sellega seotud fenomenid olla eriteaduste uurimisobjektiks. Usuliste fenomenide pulkadeks lahti võtmine annab võimaluse midagi toksiliste meemidega ette võtta.
Dennetti raamatutest on “Breaking the Spell” kõige lihtsam ja kõige laiemale publikule mõeldud. Nii et kui Schaefferi jutt millegi poolest häirib, siis ei tohiks selle ülekontrollimine raamatu lugemise teel kuigi keeruline olla, eksole :)
Dawkinsi referaati ei viitsinud üle kontrollima hakata. Mõne tema parema raamatuga, näiteks “Blind Watchmaker’iga” võrreldes, oli “The God Delusion” selge ajaraisk. Ja Hitchensi pamfletist suutsin esimese hooga läbi lugeda ainult esimesed poolteist peatükki. Eks ma üritan kunagi veel…
Mart K. ütles:
Nii, mis kohas täpsemalt ma viitamist mitteteaduslikule meediale bluffimiseks nimetasin? Väitsin bluffi nägevat vaid konreetse Sinu poolt viidatud artikli enda kohta. Ega ma ei pea kordama? Loed seda postitust ise veel korra?
Ei tsiteeri, väidab end tsiteerivat. Kas kordan seda kohta, kus võib väita end tsiteerivat issandat jumalat? Jäi arusaamatuks? Ma ei ole artikli autor ega toimetaja, vaid lugeja, seega ei lasu algallika väljaande ja vastava lehekülje tuvastamise kohustus minul. Tegu ei ole tsitaatfraasidega, mis oleks laiemale lugejaskonnale tuttavad või käibesse läinud väljenditega stiilis “Armas on Platon, aga tõde on armsam” (Arhimeduus).
Võibolla tõesti, aga ma ei näe ühtegi põhjust, miks peaksin mina autori või toimetaja eest selle töö ära tegema.
Ei tasu ärrituda ega nii emotsionaalseks minna. Pole veel nimetanud selles loos midagi mõtlematuks ega alusetuks laimuks. Väljendasin vaid oma arvamust. Kas ei tundunud piisavalt vaimukas või on mingi koht liiga hell? Aga siis võib minu kombel lugemata jätta või vähemalt mitte süveneda. Tõsi küll, seda viimast ma oletaksin Sinu puhul küll, st Sa ei ole suutnud minu teksti süveneda. Selle asemel oled loonud oma peas kellegi pahatahtliku “ajekese” konstruktsiooni ja võitled temaga. Ilmaaegu, minuga ei pea võitlema, olen üldiselt väga rahumeelne inimene, ausõna. Ma ei võitle Sinu poolt viidatud artikli autoriga ega Sinuga, kinnitan Sulle täie mõistuse juures ja teadvusel olles. Väljendasin oma arvamust nagu, oh, nüüd ma vaatan ta nime – Sinu jaoks mõtlemapanev ja vaimukas auväärt Frank Schaeffer.
Ma neid vahepealseid sarkastilisi märkusi ei viitsi kommenteerida, aga üldjoontes oled Sa õigel teel. St “alandav”, “teine laine”, “esiskeptik” ja kõik muu mis seal Sul kirjas oli, viitab sellele, et Sa saad mõistuspärasest aru küll, aga selle tunnistamine käib Sulle veel üle jõu. Ma arvan, et see ajapikku Sinu puhul paraneb või süveneb. Mõlemad arengud kindlasti rõõmustavad Sind.
Ei öelnud midagi rohkema põhjendatuse ega propagandatriki kohta, vaid kõigest, et see on mulle huvitavam. Vaatan üle… Ei, täpne sõnastus oli selline: “Pigem on märksa huvitavamad Mart K. enda arvamused asjast…” Kui mitmes kord taban end mõttelt, et Sa omistad kaude mulle midagi, mida ma enda mõttena kuidagi ära ei tunne?
Aga jah, miks Sinu arvamus mulle huvitavam on? See on väga lihtne – Sa oled käepärast põhjendama neid arvamusi, erinevalt Frankist. Sinu käest saan üle küsida neid allikaid, millele Sa oma arvamustes tugined (ega ma Franki küll sellegipoolest veel niipea lugema ei hakka, andesta) ja saan esitada Sulle omapoolsed arvamused põhjendustega.
Minu arvamus ei ole õige ega vale, see on minu arvamus ja see võib Sinu omaga kokku langeda või mitte. Viimasel juhul on meil erinevad arvamused, see aga tähendab võimalikku uue info sündi. Kui me oleme samadel seisukohtadel, siis selles pole midagi uut, me vaid kinnitame teineteisele, et kõik on endine.
Sinu arguses ma kahtlen. Pruuni vahtu? Hmm, see on minu jaoks uus väljend. Kui Frank väljendab oma arvamust, siis see on mis värvi? Ja miks minu arvamusavaldus kena pruun on? Päevitunud, ma loodan? Kas on värvitabel selle kohta kusagil?
Kui viimasest Sinu kommentaarist sarkasm välja arvata, siis üldjoontes hakkavad meie arusaamad jälle lähenema. Ses suhtes, et ega ma ei tee mingeid mööndusi Dawkinsile või Martin Vällikule või Mart K-le sellepärast, et nende nimi on selline. (Loe eelesitatud tsitaati Arhimeduusilt.) Kui ma taban kellegi esitamast seisukohta, mille põhjendatuses pole võimalik mul liigse sekeldamiseta veenduda, siis need ei ole minu jaoks arvestatavad seisukohad.
Artiklid on kajastatud omapoolsete arvamuste esitamisega koos viidetega. Ei ole leidnud kajastust, kus oleks kirjutatud, et mõni subjekt on esitanud ühe- või teistsuguseid seisukohti ja poleks viidatud sellele kohale, kus see on toimunud. Ma saan veenduda, et Skeptik.ee ei ole midagi välja mõelnud, vaid osundatud allikas ongi selline, nagu väidetakse. Frank Schaeffer seda teinud ei ole, Sina esitasid ainult kahelauselise mind eksitava kommentaari:
Mart K. ütles:
Seda, et sõna “artikkel” käis järgneva lingi kohta, mõtlesin välja teisel katsel. Ootasin Sinu kommentaari alusel võitleva ateisti tegemiste kirjeldust ehk kuidas Paulusest sai jälle Saulus, aga selle asemel mõlgutab hea endine Paulus oma mõtteid võitlevast ateistist. Kellegi vahendus mulle tõesti huvi ei paku ehk teisene allikas ei ole mulle enam huvitav — meenutab klatšikontorit: aga see ütles seal nii ja too ütles seal naa; ilma otsese veendumise võimaluseta, kas see või too üldse midagi ütles. Selliseid seisukohavõtte on nett täis. (Lauermat lugesid?) Ma võin ise selliseid produtseerida – kärbe siit, teine sealt, ilma nõela pistmata.
P.S. Kas saaks näha uurimust selle kohta, “mille poolest skeptik.ee üldse tuntud on”?
priitp ütles:
Nii-nii-nii! Ütleks, et “aga mis ma ütlesin”, aga pole ma midagi niisugust öelnud. Ütlen siis nüüdki: vaata, juhtus see, mis juhtuma pidi — “Frank was not so frank” — põhisõnum kellegi meelest üldse jutuks võtmata. (Ärge võtke seda kahjurõõmutsemise või parastamisena, vaid lihtsalt nendinguna, et seda oligi mu meelest oodata ja et see pole üllatus.)
Häirimise koha pealt — mind isiklikult ei häiri. Kirjutagu terviseks, kindlasti kellelegi on huvitav ja mõtlemapanev. ;)
Ja ma loodan küll siiralt, et Mart K. minu pärast nüüd järgmist kommentaari ei jäta tegemata. Kui sügavamalt järele mõtleb, kas või minu pärast, siis on tore, aga oma arvamuse avaldamine ja selle eest seismine on minu silmis väga hinnatud. Olgu siis Frank või Mart või kes tahes. :)
@Martin Vällik – otsuse õigsusest räägib näiteks uudis sellest, kuidas Itaalia kaitseminister otsusesse suhtub:
Kui keegi soovib, siis Dennetti Breaking the Spell on mul raamatuna olemas. Dawkinsi God Delusion ka. Religiooni kohta soovitaks hoopis antropoloogi Pascal Boyer’ raamatut Religion Explained.
Martin Vällik ütles:
Kui üks patune end pöörab, siis põhjalikult. ;-)
ajeke ütles:
Kõige lähedasem sellisele uurimusele on vast Martini aeg-ajalt ilmuv review sellest, milliste otsisõnadega skeptik.ee veebiavarustest üles leitud on.
Eesti teadlane: inimeste süül kliima küll ei soojene!
Kas seda satelliitmõõtmiste teemat oskab keegi kommenteerida? Ivar Puura näiteks…?
Vähemalt selles on tal kindlasti õigus, et poliitikute kõned maalivad alati must-valge maailmapildi (midagi teha pole, demokraatia varjuküljed) ja et suur raha mõjutab avalikkuseni jõudvat informatsiooni mõlemalt poolt (jällegi needsinased varjuküljed). Ja selles ka, et arvutusvõimsused on kliima korralikuks modelleerimiseks ikka veel masendavalt väikesed. Rääkimata selestt, et põhimõtteliselt on looduslik mõju inimese omast suurusjärke suurem – kui see looduslik mõju aga parasjagu avalduma peaks. Aga edasi…?
Lehelugeja on killmavallas kardetavasti kõige suuremates raskustes sellega, mis ikkagi on kindlalt teada ja mis mitte, sest kõiksuguste spekulatsioonide, pooltõdede ja kontrollimata teooriate hulk on suur. Mida arvatakse?
Samal ajal, kui arstid kutsuvad ministrit üles tegelema tõsiselt nn seagripiga ja maailmas surevad sellesse haigusesse inimesed, tegeleb mõni inimene vaktsiinivastase paranoilise vandenõuteooria levitamisega. Sain minagi selle leviva ringkirja. Keegi siin Eestis on võtnud vaevaks ühe Kanadas elava prantsuskeelse davidicke üllitise emakeelde tõlkida ja kettkirjana teele panna.
Mida arvata teatest: sea-gripi vaktsiin on vandenõu!
Rainer Kerge, Õhtuleht
Õnneks on selle tõsise teema puhul pöördutud ikka asjatundjate poole.
Sedalaadi vandenõuteooriaid on hiljuti illustreerinud Jon Stewart: The 11/3 Project.
@KatrinV –
see kassi negatiivsetsel väljadel magamine või kuidas see jutt täpsemalt ongi, ei vasta küll minu arvates ka tõele. Kass magab võimalikult soojas ja pehmes kohas, kui tal kohavalimis võimalus on olemas.
Sa kurat, kus on lehekülg!
Pole küll ajalehelugu, vabandan teemavälisuse pärast, aga kohe ei saanud postitamata jätta.
@Kriku – Anu Pihl ja Ainar Leppik, viimane paistab olevat juba pikema kogemusega kvantlobamokk: http://veevalaja.com/Avaleht.htm
@Martin Vällik – http://twitpic.com/onk2r
Füüsikatunnis The Secret?
Seagripirindelt:
Seagripivaktsiin nr 1 – sibul ja küüslauk
Pamela Eesmaa, naistemaailm.ee
See on toosama Pamela, sündinud Parts, kes kunagi viltusele pendlile esitati.
Kriku ütles:
Ma pole mingi klimatoloog, aga mingit poolt varvast pidi olen selle teemaga seotud, nii et miski väga hägune ettekujutus mul asjast on.
Kõnealune artikkel on muarust võitlus õlgmehikesega. Kliima soojenemise jutt ei põhine mingitel temperatuuri mõõtmise aegridadel, vaid modelleerimisel. Maa temperatuur, kuisiganes seda määratleda, on nii kaootiline asi, et paarikümne aasta mõõtmiste põhjal ei anna mingeid vaieldamatuid järeldusi teha. Seda asjaolu artikkel ka ohtrasõnaliselt kirjeldab. Mul ajas turjakarvad püsti väide, nagu väidaks keegi, et Maa soojenemine algas 1977 (kuupäeva oli peatoimetaja välja ratsinud?). Kuskil ketis klimatoloog -> kesveel? -> Arrak -> Pullerits -> mina on ilmselt informatsiooni juurde tekkinud.
Kliima modelleerimine. Siin pole asi palju parem. Esiteks on meil olemas lihtne mudel: võta 12700 km läbimõõduga pall, pane pinnale õhku nii-ja-niisuguse koostisega kümme tonni per ruutmeeter, riputa Päikesest 500 valgussekundi kaugusele, lase temperatuuril stabiliseeruda ja siis hakka lisama CO2 umbes 3 Gt/aastas. Lihtne ja selge, meie pall läheb soojemaks.
Teiseks on meil teada, et see lihtne pall (ehk esimest järku lähend) ei modelleeri Maa temperatuuri adekvaatselt. Natuke utreerides, rohkem polegi midagi teada – kõrgemat järku lähendid (mis võtavad arvesse atmosfääri tsirkulatsiooni, veeauru osakaalu (mis on suurem kui süsihappegaasil) ja mida veel, eelkõige Maa modelleerijate poolt kibedasti neetud hoovuseid) on võimatult keerulised, erinevad lihtsustused annavad erinevaid tulemusi ja nii mõnigi faktor ennustab 2-3 korda suuremat soojenemist või jahenemist kui see lihtsa palli mudel.
Lühidalt, Maa temperatuuri CO2-sõltuvuse kohta on teada ühe lihtsa mudeli ennustus ja see, et see mudel on tõenäoliselt võimatult ebatäpne. Temperatuuri mõõtmistega pole siin midagi pistmist, neist mingi usaldusväärse info saamiseks peame veel sadakond aastat jätkama.
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=354429&q=vigala+sass
loodetavasti pole ma jõudnud juba liiga aluseliseks minna, et ei oleks võimalik seagripi puhkemise ajaks happeliseks hakata.
Vatikan liitus Maa-välise elu otsingutega
Telegraph –> Postimees
Huumorikool.
Vabandust, et spämmin, aga see lihtsalt sobib liiga hästi.
http://www.smbc-comics.com/index.php?db=comics&id=1356
Lingindus ei tööta.
Natuke näotu on niimoodi tagaselja materda, või mis? Martin, Sa tead hästi mu e-maili, võid seda endiselt kasutada. Rääkimata sellest, et me ühes majas töötame – suuremate muredega võid ju tulla otse 8. korrusele kurtma ja jagama oma mõtteid.
Aga niimoodi kuskil foorumis “minuga” omaette vestelda ja materdada… tundub ühelt härrasmehelt küll kummaline käitumine.
Ei tule siia lehele rohkem – kui tahad oma mõtteid vahendada, siis Sa tead, milliste kanalite kaudu.
Seagripp ja selle ümber punutav vandenõuteooria vääriks omaette lugu, kuid kardan, et minu jõud ei käi üle, aga riigikogu liige Toomas Trapido ilmutab vaktsiinivastasust ja vandenõuteoorialembust:
Seagripist ja vaktsineerimisest
Mis Trapido seisukoha juures kõige enam häirib?
Mina ei näe enda ümber massilist suremist ega isegi mitte haigestumist, aga võib-olla ma ei käi nakatunud kohtades. Nii et sunniviisilist vaktsineerimist pole nagu põhjust toetada, nii hull asi ka pole.
Vabatahtlikkus peakski olema rangelt vabatahtlik. Ja paanikat on külvatud meedias küll, kuigi võib arvata, et autoavariides on selle aja jooksul rohkem inimesi surma saanud kui seagripi kaudu.
Vandenõu? Kas mõnel isikul pole ohtu näha igas kriitikanooles kohe “vandenõuteooria sepitsemist”? Minu arvates on selge, et vaktsiini tootvatel firmadel – nagu igal teiselgi kasumile orienteeritud ettevõttel – on “oma lehm ojas”, nagu põhjanaabrid ütlevad ja money talks erinevatel tasanditel – see ei tähenda veel vandenõuteooriat. Lihtsalt realistlik maailmanägemine.
Praegu peaks esimene gripinädal alles olema. Mina tean näiteks üht perekonda, kus on kõik täiesti haiged, väike laps oksendab jne. Massiline nakatumine on veel ees.
Trapido kütab oma väga tugevate avaldustega kompensatsioonist ja surma põhjustamisest minu meelest teistpidist paanikat.
No vot ma ei tea. Suvel puutusin Inglismaal kokku kahe äsja (väidetavalt) seagripi läbi põdenud inimesega ja mingi viiruse (millise, ei tea) põdesin seal läbi ka. Paar nädalat tagasi puutusin kokku hollandlastega, kes oma sõnul ka olid seagrippi põdenud. Ja käis jälle minust mingi “külmetus” üle. Haigestuma ei pea ju ainult seagrippi. Ja surra saab muudelgi põhjustel. Seda enam, et minu teada pole veel ükski inimene igavesti elanud ;)
Mäletan kooliajast aastaid, mil pooled klassikaaslased kodus haiged ja ühel (või kahel) korral olid isegi kinod ja teatrid mingi aja suletud ja avalikud suurüritused keelatud. Üks võimalik meede?
Aga surma ja kompensatsiooni jutt on küll tõesti pärit nagu ühest teisest riigist, kus iga asja peale hüvitisi nõutakse.
Kriku ütles:
Iseenesest ei ole ju midagi katki, kui riik mingisuguse kompensatsiooni ette näeb.
See oleks kõrgendatud riski möönmine, milleks ei ole minu teada alust ja mis ainult vähendaks elanike kindlustunnet.
Toiduteadlane: E-aineid ei tasu karta
Raivo Vokk, PM Tarbija24
Mulle on paarilt tuttavalt postkasti tulnud kaks seagripiga seotud vandenõudest rääkivat kirja, millest ühele on alla kirjutatud nimi Jean-Jacques Crèvecoeur ja teisele Dr. Teresa Forcades i Vila.
Hoiatatakse seagripivaktsiinide ohtlikkuse eest ja kirjeldatakse seagripi suhtelist ohutust võrreldes muude gripiviirustega. Samas viidatakse ka kavandatavale genotsiidile, mingitele USAs rajatud koonduslaagritele jne, mis muudab kogu jutu üsna ebausutavaks.
Kirjades väidetakse, et tuginetakse teaduslikele ja vabalt kättesaadavatele andmetele (nt WHO statistika). Kuigi osa nende kirjade sisust tundub täieliku jamana, ei oska teaduslikumana näivat poolt (vaktsiinide koostis, erinevad gripiviirused jne) oma teadmistele tuginedes ümber ka lükata… Kas see oleks ehk väärt skeptik.ee tähelepanu?
Võin huvi korral kirjad edastada, siia nii pikka teksti kopeerima ei hakka…
Ühte kirja juba analüüsitud siin: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=353925
WHO pandeemilisest gripist siin: http://www.who.int/csr/disease/swineflu/en/index.html
http://www.who.int/csr/disease/swineflu/frequently_asked_questions/vaccine_preparedness/safety_approval/en/index.html
LA Times kirjutab:
Maarja ütles:
See koonduslaagri-jutt on ilmselt variant juba pikemat aega USA paremäärmuslikes ringkondades levinud vandenõuteooriast. Esimesed versioonid liikusid 1990ndate aastate lõpus; sajandivahetuse paiku nad mõnevõrra vaibusid ja 2008. aasta lõpus paisusid jälle suuremaks. Klassikaline näide on see WingNutDaily versioon.
Kriku ütles:
Tänases Postimehes Heldur Haagi kommentaar.
Seagripirindelt ja vandenõuteooriate vastu:
Epidemioloog: ükski tänapäevane vaktsiin ei nakata inimest
Kadri Ratt, Eesti Päevaleht
Üks viis kuidas sellised vandenõuteooriad jõudu juurde saavad: Päevalehe artiklis:
Aga samas ühe seagripi vaktsiini infolehelt
(http://www.emea.europa.eu/humandocs/PDFs/EPAR/pandemrix/emea-combined-h832et.pdf) võib lugeda et “terve annuse” manustamisel tekkis grupis 6-9 aastat koguni 14,3% vaktsineeritutest >39 kraadine palavik.
Kahtlemata ei tulene see palaviku tõus ainult “vaktsineerimise reeglite vastu eksimisest”. Niisiis, inimene kes on ajakirjandusest lugenud arsti väidet et vaktsiinist mingit haigust ei teki ja samas kaevab kuskilt välja täiesti autoriteetse allika et kõrge palaviku tekkimine on päris sage, siis jääbki mulje et ilgelt vassivad need arstid ikka.
Kuidas selle vaktsiini ja palaviku tekkimisega üldse on, kas see on paljude vaktsiinidega kaasnev efekt et suht suure tõenäosusega võib mingi palavik tekkida ja kas sel juhul on sellele mingi lihtne ja tavainimesele mõistetav seletus olemas?
@Santa –
See tekkiv palavik ei ole küll mitte see haigus, mille vastu vaktsineeritakse (nii et ses mõttes on Kuulo Kutsaril küll õigus – ta mõtleb ikka haigestumist vastavasse nakkushaigusesse).
Palavik võib tekkida, kuna haigustekitaja või tema antigeenide sattumisel kehasse – ja vaktsiin ongi väikeses koguses antigeeni – võib tõusta mittespetsiifiliste infektsioonivastaste ainete e. interleukiinide tootmine – no et keha valmistub haigustekitajaga võitlema.
Interleukiinide taseme tõustes üle teatud piiri palavik tõusebki. Vaktsineerimise korral – kui see tekibki – on lühiajaline ja ei ole nakkushaigus ise.
Euroopas kasutusel olevad gripivaktsiinid (ükspuha, kas hooajalise gripi vaktsiin – nn tavaline gripivaktsiin või uue gripi vaktsiinid) on inaktiveeritud vaktsiinid ja mingit elusat nõrgestatud viirust seal pole.
M, ma saan aru küll et see pole see palavik pole see haigus mille vastu vaktsineeritakse. Aga tavainimese jaoks on palavik haigus ja kui pärast vaktsineerimist palavik tõuseb siis järelikult tegi vaktsiin haigeks. Ja ongi kohe nii selle inimese kui kogu tema tutvusringkonna jaoks tõendid käes et vaktsiinid on saatanast.
Seetõttu ma mõtlengi et kui see on suhteliselt levinud et vaktsiinid palaviku tõusu põhjustavad, siis ehk peaks sellest laiemale üldsusele ka rääkima, selgitama lahti et see on loomulik ja sellest midagi hullu ei ole.
See kui räägitakse et mingeid kõrvalmõjusid pole aga samas tõusis palavik ja mingil tuttaval ka oli palavik pärast vaktsineerimist… siis tekibki arvamus et ilmselt need arstid ikka varjavad midagi.
INTERVJUU Andrus Kivirähkiga: Jumal ja peapiiskop on nagu Dick ja Doff
Kalev Kesküla, Eesti Ekspress
Väga lihtne: ärge kasutage vulgaarmarksistlikke argumente ja teie kohta nii ka ei öelda. Tammsaare näiteks seda ei teinud.
Tammsaare religioossus on muidugi väga huvitav teema, eelkõige seetõttu, et okupatsiooniajal püüti sellest võimalikult mööda vaadata (paralleelide tõttu Dostojevskiga siiski päriselt ei saanud). Aga kirikuorganisatsioonist ta vististi tõesti suuremat ei pidanud.
See jutt läheb juba jamaks. UT-s on koguduse rollist nii palju juttu, et vähemalt kristluse raames sellest mööda vaadata ei anna. Kristlus ilma koguduseta pole lihtsalt enam kristlus (eremiidid ei ole muidugi välistatud, aga on igal ajajärgul marginaalne nähtus olnud).
Kas tasub end (sea)gripi vastu vaktsineerida?
PK Tarbija24
Braavo, Raivo Järvi, ja tänan selge sõnumi eest!
See “olen väga teadlik” ei vasta paraku tõele ja seda näitab pea iga järgnev lause. Õnneks on Kleer Maibaumi tekst piisavalt äärmuslik, et mõtlev inimene peaks saama aru selle absurdsusest.
Näiteks see lause:
Eriti on sellise teadliku valiku teinud just emaüsas arenevad looted, eksole.
Üks kommentaar ka:
Seagripp näitab peagi uut palet
Alo Lõhmus, Postimees
Kleer Maibaum on üks neist hiljuti ennast leidnud noortest prouadest. Tüüpiline juhtum?
“Kleeri kasvamine” (“Naiste Maailm” 04.05.2005):
“Kleer Maibaum: hingates kõikvõimsaks” (“Naised” 06.04.2007):
Hetkeolukord leheküljelt http://www.hingamistuba.ee:
Vaat’ milline kena armas elujõuline alternatiiv ristiusule.
Ma olen natuke segaduses. Miks avaldavad selliseid artikleid just naistelehed? Kas esoteerikaväljaanded on turult kadunud? Kas eeldavad naistelehtede toimetajad, et naisi huvitab umbluu, või naisi huvitabkli umbluu? Ja miks just naisi? Ma tean mitut meesterahvast, kes võiks sama emotsionaalselt mullikesi ajada, ja teist sama palju neid, kes neid meeleldi ammulisui kuulaksid/loeksid. Kas siin tuleks näha vandenõud eesmärgiga eraldada Eesti naiste ajud konsensus-tegelikkusest, või ongi mingi määrav protsent nii suurel määral eraldunud, et nad kliendina ei lepi asjaliku ajakirjandusega?
Lugesin Tiit Kändleri lasteraamatut “Päikeselt näeb kaugemale” ja hakkasin mõtlema, et kas ehk oleks tarvis sedalaadi teost, mis oleks konkreetselt tüdrukutele suunatud. Et järgmises põlvkonnas oleks kõiksugu kleere vähem.
Vat ei tea. Ma arvan, et see on ikka ühiskondliku ootuse küsimus.
Samas mind huvitab uugabuuga ja umbluu ka, aga pigem uurimis kui uskumisobjektina – olen käinud reiki teraapias (vanemad maksid, ma olin umbes 15. ei toiminud kuigi ma siis sellest midagi ei teadnud nii et platseeboefekt oleks võinud olla) Vabastavat hingamist olen ka teinud kuna üks sõber tegeleb sellega. No eks lõpus oli teistsugune tunne küll, aga kas just see mida ta ootas (võis tuleneda hapniku suuremast ja CO2 väiksemast hulgast veres) … pingete vastu aitas lõdvestumine küll.
Homöopaatia pole ka eriti mõju avaldanud, kigi seda mul on olnud au aegajalt proovida. Väidetavalt kummitavates kohtades olen ka käinud.
Kui mõni “vaimolend” (jumal) end mulle ilmutaks, siis ma ilmselt laseksin enda mõistust kontrollida…
… Samas ma pole tüüpiline humanitaarist tibi ka. Õnneks. Aga lilled ja liblikad on ilusad sellegipoolest.
väike My ütles:
Nagu see, et poisid mängivad autode ja püssidega ning tüdrukud nukkude ja plastmassnõudega? Ma pole nagu tähele pannud, et samasugune rollijaotus valitseks päristeaduste ja pseudoteaduste vallas. Igasugustes nõiafoorumites on sood umbes pooleks. Kas selles selgeltnägijate katsumise saates (ma pole nimelt näinud) on naisi rohkem kui mehi?
Mu arust ei paista need ühiskondlikud ootused küll kuidagi välja, või kui, siis iganenud šovintslikul tasandil, et naisi peetakse meestest alaväärtuslikumaks, seega ka rumalamaks. Kahtlen siiski, kas ajakirja Naised või Naiste Maailma väljaandjad peavad oma lugejaskonda rumalaks.
No mind huvitab ka, tänapäeval eelkõige vast sotsiaalpsühholoogilise fenomenina, ja nii palju, kui olen “ala asjatundjatega” kokku puutunud, paistab sooline jaotus olema enam-vähem võrdne. Võib ju oletada, et spiritistide või toitumismaagia jüngrite seas on rohkem naisi ja vandenõuteooria-usklike või nullruumi-energeetikute hulgas mehi, aga ma poleks selles sugugi automaatselt kindel.
Siiski näen Eesti turul tühjalt seismas pigem tüdrukutele huvi pakkuva teadusharidus-väljaande nišši kui meestele huvi pakkuva umbluulehe oma: viimase järele pole vast vajadust.
Väike My, misasi see “vabastav hingamine” on üldse?
Noh , loodetavasi, Mart, on sul õigus. Teadlaste hulgas on ka viimasel ajal rohkem naisi kui vanasti… Mis puutub Selgeltnägijate Tuleproovi, siis võib-olla saatejuhid valisid sedasi, et mehi ja naisi oleks pooleks. Ma ei tea kuidas seal kandideerijate seas see oli, ei vaata seda saadet.
Astroloogia tundub küll stereotüüpselt rohkem naiste pärusmaana.
Naistemaailma jms ajakirjadega on ilmselt nii, nagu pseudoteadusi propageerinud tudengipäevadega – nad teevad seda , sest see müüb ja on põnev. Vahet pole, mida nad oma lugejast arvavad.
Tüdrukutele suunatud teadushariduse nišiga on nii: ilmselt on see üsna alaekspluateeritud tõesti, samas kuidas see välja peaks nägema? Mille poolest poiste omast erinema? Kui inimesel ikka huvi on, siis Horisont ja Eesti Loodus ega Geo pole ju vähimalgi määral soospetsiifiline. Mina vähemalt ei näe mingit erinevust. Olümpiaadidel osalejate seas oli sooline jaotus küll pigem veidike tüdrukute kasuks…
Meestele umbluuajakirja tegemine oleks lihtsalt nõme. Nagu naistelegi..
Vabastav hingamine on hingamisteraapia vorm mis peaks parandama tuju ja enesetunnet ja andma positiivset energiat vms. Seisneb juhendatavas lõõtsutamises, tekitab hüperventilatsiooni (selle tagajärgedest võib lugeda wikipediast ).
Ahah.
Ma arvan, et sellise materjali naisteajakirjas ilmumises on siiski loogika olemas. Asi selles, et paljud naised – järgnev on minu tutvusringkonna alusel tehtud üldistus ega pretendeeri objektiivsele tõele – minetavad raseduse ja sünnituse käigus enesekriitika ja omandavad kõrgendatud valmisoleku võimalike ohtude tõrjumiseks. Evolutsiooniliselt on see täiesti mõistlik, et rase või tita eest hoolitsev naine on enda ja ülejäänud perekonna jaoks maailma naba, aga tänapäevases praktilises elus kaasneb sellega rida probleeme alates tõenduspõhise meditsiini eitamisest (sh. vaktsiinipaanikast) ja lõpetades sektantlusega. Kõige paremini illustreerib sellist suhtumist emotsionaalne hüüatus “Emasüda on see, mis teab kõige paremini“.
Seda võimendab liberaalses ühiskonnas laialt levinud leebe anarhism – riigivõimu, korporatsioonide, institutsionaliseeritud teaduse ja kõiksugu “autoriteetide” põhimõtteline umbusaldamine ning arvamus, et “alternatiivne” võiks olla väärtuslik ainult seetõttu, et on alternatiivne.
Mart K. ütles:
Õh? Ei ole ju Horisondi peale kirjutatud “Poistele”.
Ajakiri Tarkade Klubi on ka olemas.
Kuigi meie peres loevad poisid tõesti seda suurema huviga kui tüdrukud…
Me räägime sutsu eri vanuseastmetest vist. Alla kümne aastasele ma Horisonti või Tarkade Klubi või Geod või Eesti Loodust ei soovitaks — karta on, et enamikul sellevanustest jääks algteadmistest väheks, et üldse huvi tekitada. Kändleri “Päikeselt näeb kaugemale” on kindlasti suunatud mõlemale soole, ja see on väga hea. Mina pidasin silmas pigem seda, et oleks vaja mingisugust meediumit (koomiksit? multikat? arvutimängu?) just konkreetselt pigem tüdrukutele, et tõrjuda varakult umbluulaviini, mida pakub täiskasvanud naistele suunatud populaarebateaduslik žurnalistika.
Kriku:
See pigem paneb oletama, et rasedate naistega kokku puutuvad inimesed minetavad enesekriitika ;) Lihtne seletus säärastele näidetele on sotsiaalne sooline ebavõrdsus – väikelapsega seonduvate otsuste langetamisel on naissoost lapsevanem eelisseisus, nii et niihästi (üldinimlik) skepsis kui ka lihtsameelsus saavad väljendatud pigem ema, kui isa suu läbi.
Võibolla see naisteajakirjade ja esoteerika seos paistab silma seetõttu, et (1) naisteajakirju on rohkem kui meesteajakirju; (2) teemavalik on laiem; (3) oma sisemuse ja välimuse eest erinevail viisidel hoole kandmine on rohkem aktsepteeritud naiste kui meeste juures. Tüdrukutele suunatud teadusressursid oleks tore (Ingmar – see, kui kaane peale pole kirjutatud “poistele”, ei tähenda, nagu oleks sellega võrdne omaksvõtt garanteeritud); ja samamoodi oleks lahe üks teadushuviline ja missioonitundeline naistelehe peatoimetaja…
Ka võimalik. Nagu öeldud, ei pretendeeri minu kogemus objektiivsele tõele.
Millised on meesteajakirjad? Ei meenu meesanalooge ajakirjadele “Eesti naine”, “Anne”, “Marie Claire” jne Porno, auto- või tehnikaajakirjad võivad oma lugejas küll rohkem mehi näha, aga nad ei defineeri end meeste ajakirjadena – või ma eksin?
Suur “Playboy” (see Eesti oma on kaunis nigel). Muidugi ei tea kui palju ka suure PB kvaliteedist järele jääb.
talairach ütles:
Okei, ega jah :)
Nõnda, kui me oleme siin selgeks vaielnud, milles seisneb naiste ja meeste informatsiooniomastamise erinevus (minu teada ei ole sooerinevuste puhul tegemist puhtalt sotsiaalse ootuse mõjuga, selgeid vahesid tüdrukute ja poiste käitumises esimesel elupäeval on kenasti näidatud, kuigi ma muidugi ei oska lambist mingit viidet pakkuda), siis hakkame õige kujutluses kokku panema populaarteaduslikku ajakirja tüdrukutele. Mul pole tõtt-öelda mingeid ideid… :?
Miks just ajakirja? Miks mitte seiklusjuttude või -koomiksite sarja või, ma ei tea, arvutimängu? Ja see ei pruugiks olla tingimata rangelt plikadele mõeldud, pigem võiks olla näiteks lihtsalt “peategelane” tüdruk, kellega 8-13-aastastel sookaaslastel on lihtne samastuda.
Kas meie kodumaine Lotte-frantsiis mingis ulatuses seda juba ei teegi? Ma pole neid multikaid-raamatuid näinud-lugenud, aga ühe pealkirjas sisalduv Leiutajateküla kõlab intrigeerivalt. Pressist on siiski mulje jäänud, et rohkem tegeldakse jaapani maalduse propageerimisega (mis pole muidugi põrmugi halvem üritus).
Eesti Ekspress: Teisitimõtlejast uurija: Seagripivastane vaktsineerimine on ülemaailmne vandenõu
FWIW, minu katsed kinnitada hüpoteesi, et Yves Delatte mingisugune teadlane on, kukkusid läbi. Mingisugune Yves Delatte, kes ei pruugi küll seesama olla, paistab inseneritegevust harrastavat ning evib patenti klaasist katusele, mis aru saab, kui vihma sajab ( EP1821098), meetodile happelises keskkonnas loomasööda tootmiseks (WO/1988/000439), mitmesugustele kombinatsioonidele klaaspaneelidest ning vihmadetektorist ning immuunpuudulikkuse (AIDS mainitakse eraldi ära) ravimisele piimhapet tootvate bakterite seedetrakti sokutamise teel (WO/1989/011858).
Vihmadetektor võib isegi töötada, aga tema kasulikkus tundub kahtlane. Happevaimustus on AIDSi kontekstis jama, lehmade jaoks tehtud hapukapsa kontekstis ilmselt maitse küsimus. Meeles tuleb pidada, et patendi väljastamine ei tähenda, et patenditekstis aetav jutt õige või kasulik on.
@dig – Tänases (varsti eilses) Postimehes järab selle jura kallal ja ajab üldisemat siin viitamist tasuvat juttu professor Madis Metsis.
@Ingmar – tänan-tänan, seda lugu tasub kohe mitu korda lugeda :-)
Head klassikalist kirkaga kivitoksimise teadust:
Paekarjäär peitis üliharuldast loodusimet
Tervitused Tõnu Panile :-)
Ajakirjanduse kolmandasilmastumine on ilmselt ajakirjanike kättemaks oma õpetajatele, täppisteadusele, ühiskonnale selle eest, et nad füüsika, keemia, matemaatika tunnis millestki aru ei saanud.
Postimees: Näitleja Malle Pärn: olen raamatukogu raamatutest ropud sõnad maha tõmmanud
Õhtuleht:
Teie kraanivesi on elukohtik
Nii uskumatu, aga täiesti asjalik artikkel, kuidas Aqualife müügimehed kasutavad elektrolüüsi selleks, et inimestele pähe määrida nende veefiltreid. Pealkiri muidugi jätab veel soovida. :P
hjarg ütles:
Artiklis on sihuke lõik:
Kriku, ega niisuguses käitumises kelmuse (KarS §209) tunnuseid ole?
Ajakirjanik ei ole jälle patuta, räägib megaoomidest sentimeetri kohta. Eritakistuse ühik on oom-meeter (ehk oom korda ruutmeeter meetri kohta, saadakse takistuse ristlõikepindalaga korrutamisel ja pikkusega jagamisel). Ülipuhta vee eritakistus standardtingimustel võib 18,2 megaoom-sentimeetrit olla küll (allikas). Lihtne on näha, et megaoom-sentimeeter on kümme tuhat oom-meetrit, seega on 18,2 megaoom-sentimeetrit 182 000 oom-meetrit ehk 182 kilo-oom-meetrit.
Oom-meetrite oomidega meetri kohta segamini ajamine on sarnane klassikalise veaga, kus kilovatt-tundide asemel räägitakse kilovattidest tunni kohta.
Priit Hõbemägi üritab oma vaktsiinivandenõuteoreetiku mainet vähendada:
Kuus väidet ja vastuväidet vaktsiinide kahjulikkuse kohta
Aga noh, hea üritus, aga välja kukkus ikka nagu vaktsiinivastasuse propaganda, sest ilusti on kenad lingid nii kohaliku iamfree ja Soome paranoikude lehele, lisatud on nimekiri prominentsetest vaktsiinivastastest, aga vaktsiinipooldajad on nimetud teadlased ja ametnikud ning ei mingit linki normaalsetele allikatele.
No on ikka tobe!
Minus on juba tükk aega käärinud õiglane nördimus. Miks kuradi pärast minust kõik head asjad mööda peavad minema???
Näiteks see “hispaanlanna”, kes wõrgus poistelt alastipilte küsis. Minult pole keegi küsinud. Ja minu ukse taha pole keegi tulnud pakkuma tolmuimejat ega veefiltrit. Viimase kümne aasta jooksul on mulle ainult üks kord üritatud midagi pähe määrida – vähem vett kulutavat dushiotsikut sel kevadel telefoni teel.
Nagu mina ei olekski inimene. Peaks vist paraadi korraldama.
On küll.
Kriku ütles:
Ei, see pole mitte “õiglane nördimus”, millega sa end kaunistada püüad, vaid pesuehtne kadedus :-)
Karta on.
Postimees: Kalad näksivad kauniks
Kuna seisukohaministri otsus viibib, torisen ma kõigepealt selle üle, et “Dr Fischi kalateraapia” sounds fishy. Ja muidugi on tähelepanuväärne, et emand Põldmets ei paista tervishoiutöötajate hingeregistris olevat.
On väga vaieldav, kas seda saab raviteenuseks lugeda.
Kui turustusprogramm rõhub “doktor” Fischile ja väidab, et tegemist on “teraapiaga”, siis on mõistlik eeldada, et tervishoiujärelvalvel on jurisdiktsioon.
Puhas füsioteraapia teema minu meelest. Massaazhi lisateenus.
Eestis suri uue gripi tõttu 13aastane poiss
:'(
“Teisel pool usku: teadus, usund, mõistuspärasus ja ellujäämine”
Jällegi ei ole tegu Eesti meedias toimuva diskussiooniga ning kahtlemata võib mõni võitlev skeptik mõningaid selle raames väljendatud mõtteid pidada provokatiivseks või solvavaks, aga mul oli igatahes huvitav lugeda, nii et julgen soovitada ka teistele.
Rõhutan: ei Scott Atran, Noam Chomsky ega keegi teine debatis osalejaist ei ole minu suuvooder, ja vastupidi. Kui usunditeemaliste arutluste taoline kuju osutub vastuvõetamatuks, võiks seda siiski rahulikult põhjendada, mitte eos mutta trampida kui retsenseerimata allikatele toetuvat bluffi, või kuidas see oligi.
Vaktsineerimisvastased said oma paranoiale toitu juurde:
Seagrippi surnud poissi oli äsja vaktsineeritud
JUHTKIRI: Gripiskeptik Pevkuri kuritegelik hoolimatus
??? Minister ütles nii???
http://www.tartupostimees.ee/?id=192039
Eesti teadlased tuvastasid musta augu masinas esimeste osakeste kokkupõrkeid
Tore uudis, aga pealkiri on kohutav.
salvey ütles:
Jah, raamatu autorit tuleks süüdistada tervisekahjustuse tekitamises kuritahtliku hooletuse läbi ja kelmuses. Ilmselgelt on ta lugejatele loonud ebaõigeid kujutlusi tegelikest tervise-aladest asjaoludest materiaalse kasu — raamatu müümise — eesmärgil.
Võimalik skandaal kliimasoojenemise rindelt: Climategate – maakera inimtekkelise soojenemise andmeid võidi võltsida
Vaevalt. Õigus jama kirjutada on sõnavabadusega kaitstud. Kelmuse alla võiks minna mitte raamatu, vaid mingite selle poolt reklaamitud preparaatide müük. Aga see oleneb ka paljudest asjadest.
volli ütles:
Elektronpostiga on see häda, et tähendust ei evi üksikkirjad vaid terved threadid, aga “ühik” on üksikkiri. Pahalaste sissevehitud elekronpostist on seega veel lihtsam kui raamatutest või artiklitest leida kirjakohti, mis ilma kontekstita kummaliselt kõlavad.
dig teab, alles kaks kuud tagasi varastas keegi ära veidi üle 3000 kirja digi maililistist ja presenteeris neid Kurja Wikipedia-vastase Vandenõuna. Siiamaani ilmub aeg-ajalt välja tegelasi, kes listirahvast seitsmes wikipatus süüdistavad: diff, diff.
Kriku ütles:
Kas ikka on?
Ja kui mõnel pool ongi, kas ka Eestis on?
Kõnealune raamat on toode. Kui seda müüakse väärtusliku terviseteatmikuna, aga tegelikult on ta jama täis, võiks tervisekaitseametil olla põhjust sekkuda.
@dig: Jah, ega minagi sellest veel suurt midagi arvata ei oska. Need tsitaadid mida ma seni lugenud olen (näiteks siit) tundusid küll mõnevõrra häirivad. Samas oli neid juba minu eest interpreteeritud. Eks seda näha ole, mis suuna see asi võtab.
On. Muidugi on hulk erinorme, mis seda piiravad – lapsporno, vaenu õhutamine, käitumine võimuesindajatega jne. – aga üldjuhul on.
Selle loogika järgi peaks ka iga kirjaniku, kes ennast epohhiloovaks geeniuseks kuulutab, aga tegelikult seda teps mitte ei ole, kelmina vastutusele võtma. Totra raamatu müük isoleeritud faktina ei täida koosseisu. Seda võib aga teha raamatu abil mingite tegeliku mõjuta toodete reklaamimine ja nende turustamine või muu selline tegevus. Samuti võib kelmus olla näiteks raamatu müügiargument, et autor on olnud professor maailma juhtivates ülikoolides, kui ta seda tegelikult olnud ei ole või muud sellist.
Lihtsalt see, kui ma ütlen, et minu raamat sisaldab suurepärast ja head nõu, ei ole kelmus.
Kriku ütles:
Ei, miks? “Epohhiloov geenius” on ilmselge teatraalne ülepingutamine. Reklaamis on sellel oma koht olemas. Aga ravimireklaamis niisuguseid asju ei lubata — ja põhjusega.
Koosseis koosseisuks, aga tervisekaitseamet võiks väljastada teaadaande, mis inimestele meelde tuletaks, et pea ahjupistmine ei aita vältida ega ravida ühtki haigust ning raamat, mis seda soovitab, on totter.
See on reklaam. Aga ravimireklaami nõuded ja meditsiiniteenuste (sh meditsiiniliste nõude andmine) nõuded on rangemad kui muude reklaamivaldkondade omad.
See on juba ise teema. Muidugi peaks vastav ametkond olema aktiivsem totruste ümberlükkamisel. Sellest on juttu ka teema “Mida vaktsiinivastased räägivad”.
Sellisel juhul võib olla tegemist mingite reklaami kohta käivate erinormide rikkumisega (näiteks reklaamiseaduse §4 lg. 3), aga kelmus see ikka ei ole. Aga juhul, kui konkreetsetest toodetest ei räägita, ei ole tegu ka reklaamiga. Lihtsalt loll jutt pH tasemest ei ole ei eksitav reklaam ega kelmus.
http://www.elu24.ee/?id=192817
Bulgaaria teadlane: tulnukad on end Maal sisse seadnud
Elu24 ja Inga-Katrin Hein käivad jällegi mööda teadusradu. :) Kommentaarides on mõningaid häid pärle.
volli ütles:
Midagi hakkab kostma, täna ilmus Scientific American’i lehel sellekohane nupp. Samas on viide ka kõnealuste pängapandud kirjade andmebaasile – otsingufunktsiooniga või mitte, aga tuhat on tuhat, mina seal tõtt-öelda kaevata ei viitsi.
“Eesti Päevalehe” vaheleht “Loodus ravib”, neljapäev 26.11.2009. Toon lühidalt esile huvipakkuva materjali.
Esilehe katab artikkel kodanikult, teda tituleeritakse (kirjaviis muutmata):
Kodanik väljendab muuhulgas järgmisi seisukohti:
Kolmandal leheküljel on artikkel vabastavast hingamisest. Neljandal reklaamitakse raamatuid “Massaazh ja aroomiteraapia”, “Looduse ime – apteegikaan” ja “Feng shui ja bagua” ning lisaks leidub seal nupp “Raskemetallid mürgitavad keha”, milles muuseas väidetakse, et
Artikli viimases lõigus tehakse juttu kelatsioonist, kuid kahjuks on laduja vea tõttu nupu lõpp kaotsis.
Viiendal leheküljel on artikkel “Orgon-teraapia suurendab keha energiat” koos selgitava juhtlõiguga:
See on juba täielik posimine.
Kuuendal leheküljel kirjutab Kaia-Liisa Reinut, “Sisemise Tarkuse Kooli UNIVERSUS juhataja ja reiki õpetaja” meile, et “Tee oma sisemise tarkuseni nõuab julgust”. Artikkel on täiesti sisutühi reklaamnupp.
Seitsmendal leheküljel hoiatab keegi Loksa ravikeskuse taastusarst dr. Ljudmilla Agajeva omal käel paastumise eest. Artikkel suubub samuti reklaami nimetatud keskusele.
Terve väljaanne sisaldab veel hulka reklaamina esitatud kuulutusi või reklaame, millest mõned reklaamivad kahtlasi asju.
http://gripp.postimees.ee/?id=193634
Jaak Kalju on lausa kuldseid sõnu lausuma hakanud.
http://gripp.postimees.ee/?id=193710
Kriku ütles:
Missugused mittekahtlased asjad selles väljaandes reklaami saanud on?
salvey ütles:
Ja kui Allah seda tahab, saadab Prantsusmaa abi. Allah on suur!
Peale Enneti raamatu tõesti polegi ühtki. Ma ei viitsinud reklaamidesse enne süveneda.
Nutikas veebikoomiks xkcd viskab oma 666. ribas nalja skeptikute üle.
Hurraa, Terviskaitseinspektsioon hoiatab petiste eest:
Martin Vällik ütles:
Korteriomanikel on veel tark kõrva taha oanna, et raskemetallide sisaldust joogivees ei ole tänapäeval kindlasti tarvis korteri tasemel uurida — raskemetalle ei tule kuidagimoodi vee torustikus liikumisel juurde. Korteriveest võib otsida näiteks mikrobioloogilist reostust.
Kord ennemuistsel ajal ühendati torusid plii abil. Plii on raskemetall ja lekkis aja jooksul veevärgivette. (Inglise keeles on torustiku nimetus tänapäevani plumbing, mida võib tõlkida umbes kui “tinutamisvärgendus”.) Aga pliid ei kasutata meie mail veetorustikus enam väga pikka aega just sellepärast, et plii mürgine on. Tänapäeval on peamised joogiveetorustikuga seotud mured, et torustik läheb katki, külmub kinni või bakterid teevad sinna pesa.
@volli:
Palju kära suurt ei millestki. Kui vorstisööjad näeksid kogu protsessi algusest lõpuni, siis ilmselt häiriks selleski nii mõndagi. Näiteks Real Climate arvab, et tegu on sissevaatega teadusetegemise köögipoolele, aga ei miskit sellist, millest selguks mingi sihipärane andmevõltsimine, et täita mingit kliimasoojenemise vandenõud.
Küllap käib võitlus vandenõuteoreetikute-kliimasoojenemiseitajate ja teiste vahel edasi viidatud loo tuhandetes kommentaarides, aga kui keegi soovib asjast loo kirjutada, siis palun väga – skeptik.ee külg on teile avatud.
Ajaloolane Lauri Vahtre avaldab Õpetajate Lehes arvamust, et risti peale sülgamast ja jumalat mõnitamast keeldujaid juba kiusataksegi Eestis taga. Delfi on selle ka üles korjanud.
Mina olen kogu aeg arvanud, et Kiviräha kiitjad ei ole vaimuinimesed… :S
@Mart K.:
Lauri Vahtre võitleb seal õlgmeestega ehk iseenda ettekujutusega kellestki, keda ta ei tunne ega tahagi tunda.
Tema Jumala-lood on küll sageli allpool hea maitse piiri, aga mõned laupäevased kommentaarid seevastu päris muhedad ja tabavad. Aga eks ole antiklerikaalsusel Eestis pikk traditsioon ja kohati päris põhjendatult.
Lihtsalt üks lahe asi – kohvioast süsiniku aatomini:
CELL SIZE AND SCALE
Nõid Nasjta teeb oma blogi!
Ja kohe üks briljantne sissekanne!
http://www.nastjaelu.com/220-aastat-tagasi/
Kohe tundsin kes sõitis sellega,,ja millal see oli,,see oli kindlasti 220 aastat tagasi! Aga tõld ei olnud selline ,nagu praegu, ainult osad ja mingid detailid kuulusid sel kangelasliku ajastusse!
Ehk siis- läbimurre mootorsõidukite ajaloos! Nõid Nastja avastas maailma esimese teadaoleva mootorsõiduki, mis pärineb aastast 1789!
… või siis on tunne nii võimas, et laseb ca saja aastaga mööda :D
Haigete inimeste üle ei ole ilus irvitada.
hjarg ütles:
dig avaldab kahtlust, et tegemist on fänniblogiga. Kas mõni kollane usaldusväärne allikas kinnitab, et nõid ise blogi peab?
Kuidas minagi siis sellest teada sain muidu kui mitte meie armsa ajakirjanduse abil:
http://www.elu24.ee/?id=194662
Jah, allikas on ilmselt veenev. Kui ta ütleb, et Nastja on nõid, kes blogi avas, siis tuleb uskuda.
Tere. Pole vist küll ilus artikleid tellida, aga sa ei hakka ju ometi mind suu pihta lööma. Eestikeelses vikipeedias on artikkel väidetavast uhhuuteadlasest Vladimir Nekrassovist, kes tunnustamata teadussaavutustega Eestis äri ajab. Vikipeedias ei ole ainsatki linki allikale, mis Nekrassovisse kriitiliselt suhtuks. Kui skeptik.ee temast mingi artikli teeks (ükskõik kas pooldava või laitva), saaks sellele viidata.
Allan Tankler: Pedofiili portreteerimine haiguse ohvrina
Äärmiselt demagoogiline ja teadusliku maailmavaate vastane artikkel. Martin, on sul midagi selle vastu, kui ma oma kommentaari sellele eraldi skeptik.ee sissekandena vormistan?
@Kriku:
Mina sest asjast ise küll ei jõua kirjutada, lugesin seda artiklit ka ainult selle peale, et sa sellele viitasid, aga kui vajalikuks pead, siis anna aga minna, kui arvad, et kommentaarist üksi vähe ja pedofiilia kohta lisaks artikli demagoogilisuse paljastamisele miskit täpsustavat öelda on.
Mina näen seal inimest arutlemas, küsimusi püstitamas ja neile vastuseid oletamas; kui õigeid, pole aimugi. Poleemiline artikkel nagu palju teisigi, mis demagoogiat seal.
Nojah, ilmselt on minu valulävi teatud valdkondades kõrgem. Homme kirjutan.
Postimees: Itaalia minister tahab lipule krutsifiksi
dig lõpetab siinkohal tsitaadi, mis oli täielikult indenteeritud.
Ehkki detsember on juba alanud, pole siia vastava kuu meedianopete teemat veel ilmunud. Seega postitan novembriteemasse lingi tänasele artiklile forte.ee-s.
Usklikud teevad jumala kohta enesekeskseid oletusi
`Must auk Tartus` kõlab natuke hirmutavalt Loodetavasti tuleb ta hästi pisike.http://www.postimees.ee/?id=195593
Ei ole Eesti meedia, aga märkimisväärne siiski:
USA president Obama tänavune tänupüha-kõne oli ajaloo esimene, kus Jumalat otse mängu ei toodud.
Kriku ütles:
Terve see leht tükkis reklaamidega on pseudoteadustele pühendatud. Ilmselt on keegi neid süstemaatiliselt otsinud.
Täiskuu jälle käes, aga ei mingit minu poolt ennustatud külmalainet :s Selle eest märkasin, et sina, Ajeke oled jälle terve öö üleval veetnud. Oled kindel, et su kolmas silm ei hakka avanema. Või on su töökohustused kuidagi täiskuu öödega seotud? (teen rohkem nalja ikka muidugi)
@salvey ja trikitav täiskuu…
Kui sa Peter Watsoni Kohutava iluga oled ühele poole saanud, siis eelnev tsitaat pärineb Jonathan Swifti Gulliveri reisidest. Suur tõearmastaja käsitleb seal samuti erinevate rahvaste kultuuri ning muuhulgas võid sealt ka lugeda, kuidas Kuu ja muud taevakehad korrale kutsuda:
@ajeke:
Annan sulle teada, et olen Watsoni raamatuga (lõpuks) ühele poole saanud. Tsitaadid Gulliveri reisidest (lugenud olen lapsepõlves ja ei mäleta nii üksikasjaliselt) kõlavad ju päris põnevalt, aga et mul see raamat kodus puudub, tuleb üle lugemine edasi lükata. Läbilugemist ootavaid raamatuid on mul aga juba niigi terve hulk, nii et ei ole kindel, et ma üldse Swifti omani jõuan. Aitäh juhatuse eest siiski.
salvey kurtis:
Puuduvate raamatute koha pealt aitab välja raamatukogu.
Mul sama häda, sellepärast loengi vahele:
“Laputlaste naised ja tütred hädaldavad, et nad on saarel otsekui vangis. Minu arvates on see meeldivaim koht maailmas, kus nad elavad suurimas külluses ja toreduses ning tohivad teha seda, mida aga tahavad.”
või:
“Sõna hiihnhm tähendab nende keeles hobust ja sõnaseletuselt l o o d u s e ü l i m a t t ä i u s l i k k u s t.”
PS. Eelmise postituse esimeses tsitaadis on vahele jäänud üks sõna, peab olema: “…naabrite juures Redriffis…” Kirjutasin sellest Martinile ka meili peale, et parandust ei õnnestunud postitada, selle asemel tuli valge leht. Näis, kas see läheb üles.
Rahvatarkus kuufaaside ja sademete hulga seose osas leidis teadusliku kinnituse