Kuu, Kuu, kõversuu mõjutab häirekeskust ja teisi lugusid

Kuu 22-kraadise haloga

  • Häirekeskuse kõnede hulk sõltub päevast ja täiskuust
    Vilja Kohler, Postimees

    Peale palga- ja pensionipäevade annavad rohkem tööd ka täiskuuööd, mil helistavad nn püsikliendid. Päästekorraldajad tunnevad neid küll häälest, kuid ühtki kõnet ei tohi eirata, sest ka perutava vaimuga inimene võib olla hätta sattunud. Püsikliendid kurdavad näiteks kummaliste häälte või naabrusest tuleva kiirituse üle.

  • Kuu mõju uurimusest
    Ilmar Raidna, kronobioloog, Õpetajate Lehe lugejakiri

    Lunaarsete tsüklite mõju (uurimi ne) kuulub tabuteemade hulka. Kui keegi püüab selles vallas midagi uurida, on kritiseerijad kohe platsis. Sest nemad – kaasa arvatud UNESCO kõrged, stagneerunud ametnikud – on otsustanud negatiivselt suhtuda. Nemad teavad igasuguste uurimusteta, et Kuu ei saa Maa loodusele mõju avaldada. On uurimusi, mis ei ole lihtsalt kontrollitavad ja järgitavad ning mille tegijad on naeru vääristamise kartuses oma töö laiemast tutvustamisest loobunud.

  • Jogurtibakteritest pole mingit kasu?
    Pamela Eesmaa, Naistemaailm.ee

    Ekspertide hinnangul pole reklaamlausetel, nagu head bakterid võitlevad halbadega, mingit tegemist reaalsusega. 2006. aastast on EFSA keelustanud mittetõestatud tervisekasu informatsiooni levitamist reklaami eesmärgil.

  • Algas üleriigiline gripivastane kampaania
    Delfi

    “Gripist hoidumise kuldreeglid on lihtsad,” ütles tervisekaitseinspektsiooni peadirektor Tiiu Aro. “Meelde tuleks jätta neli põhitõde, nendeks on: pese käsi, köhides või aevastades kata suu, haigestunud inimesega hoia vähemalt meetrist distantsi ning haigena jää koju ja helista arstile.”

    Vt ka gripivastu.ee

  • WHO eksperdid kinnitavad seagripivaktsiinide ohutust
    PM Tarbija24

    Kõik raportid, mis seni kas kliinilistest katsetustes või suurematest vaktsineerimiskampaaniatest saadud on, on näidanud, et ohutusega ei ole muret rohkem kui tavalise gripivaktsiini puhul.

  • Ravi grippi toiduga!
    Naistemaailm.ee

    Ilmselt oled eelnevatel aastatel astunud gripile vastu tablettidega, kuid ei tasuks siiski unustada, et ka Emake loodus on meile päris mitu gripivastast toiduainet kinkinud.

  • Nalja nabani: Eesti apteekrite kogutud killud
    PM Tarbija24

    Beebihäda pillid…
    Üks täiskasvanute nohu palun!
    Midagi nina vastu…
    Selliseid vitamiine palun, kus oleks seda ultravioletkiirgust sees…
    Palun 1 libastumisgeel…

  • Kohtumised oma kaitseingliga
    Õhtuleht

    Suhtlemine oma kaitseingliga tekib aastatega, kui endaga vaimset tööd teha.

    Pärast seda, kui esimest korda kohtusin bioväljade tikkija Lille Lindmäega ja ma avastasin endas pildilise nägemise, nagu see on koertele ja hobustele omane. Sellest järeldan, miks ma nii hästi klapin hobuste ja koertega.

  • Hingedepäev vaimu pealetungi all ehk kuidas kaoses surfata?
    Crystal Ra Laksmi, Delfi

    Me ei saa eitada, et kogu maailm on suurte muudatuste keerises. Mateeria ja vaim hakkavad sulanduma ja kõik protsessid on läbinähtavad.

    Olin hiljuti Tromsö alternatiivmessil ja seal tegin oma kehale kvantmeditsiini testi.

    Võtkem kas või mikrokiip, mis kaitseb mobiilikasutajaid tervisekahju eest, mida see tavaliselt tekitas.

  • Miks ma ei usu surma?
    Manona Paris, Delfi

    Ning jah, ma ei tunnista endiselt surma, vaid näen selles 21-grammise hinge kesta vahetust.

  • Ema süüdistab haiglat oma poja surmas
    PM Tarbija24

    Ajakirjanik Anneli Rõigas süüdistab Põhja-Eesti regionaalhaiglat oma pojale selliste kannatuste põhjustamises, mille tagajärjel poeg elu kaotas.

    Vägivaldne eutanaasia ehk üliraskesse seisu sattunud patsientide elu lõpetamine arstide hooletuse abiga on vähemalt Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpuses täiesti tavapärane nähtus, mille vajalikkust püüdsid mulle nende kolme nädala jooksul selgitada viiel korral kokku koguni kuus PERHi arsti, keda ei hoidnud tagasi isegi teadmine, et ma polnud mitte üksnes oma poja elu eest võitlev ja kõik need nädalad oma poja kõrval haiglas veetnud ema, vaid ka rahvusvahelises pressis kirjutav ajakirjanik kultuuriruumis, kus vägivaldset ehk patsiendi nõusolekuta tehtavat eutanaasiat peetakse tapmiseks, mitte armu andmise teoks nagu arvab osa PERHi arste.

172 Replies to “Kuu, Kuu, kõversuu mõjutab häirekeskust ja teisi lugusid”

  1. Pildiline nägemine on üks ebatavaline nähtus küll. Kõik tavalised inimesed näevad teadupärast piltide asemel ainult rohelist kanas kirjutatud teksti, mida maailmasse veergude kaupa ülevalt alla juurde tuleb.

  2. Taas üks võimalik nätakas njuueidslastest “mõtle positiivselt” gurudele ja Saladuse-Kaidodele, et nende elutõed ei pruugi olla kooskõlas empiiriliste vaatlustega:

    Negatiivsetest mõtetest võib olla kasu

    Austraalias läbi viidud uurimus näitas, et paha tuju ja sellega kaasnevad negatiivsed mõtted võivad kokkuvõttes kasulikud olla, vähendades inimese kergeusklikkust, suurendades võimet teisi objektiivselt hinnata ning parandades isegi mälu, vahendab Reuters.

  3. Selle viimase loo juures oli eriti õõvastav mitte lugu ise (mille autoriks tragöödia üle elanud ajakirjanik, kelle emotsioonidest võib aru saada), vaid see, et seda üllitas end kvaliteetajaleheks pidav ajaleht hea ajakirjandustava peale vilistades (vähemalt sellisel kujul, nagu lugu algselt, kell 12.44 ilmus; praegune sissejuhatus on lisatud hiljem, ära on võetud haiglatöötajate nimed, aga senini puudub vastaspoole kommentaar). Põhimõtteliselt heideti üleriigilises ajalehes konkreetsetele inimestele mõrvasüüdistusi, mida ei tee palju paremaks see, et uuel kujul on konkreetsed nimed ära jäetud. Kuidas on ajakirjandusest, rahvavalgustajast saanud kohtumõistja? Õudne.

  4. @Martin Vällik – Ammu teada-tuntud tähelepanek, et igasugune negatiivne mõjub positiivselt… just negatiivne maailmatunnetus paneb tihti tegutsema selles suunas, et ennast august välj rabeleda. Positiivne maailm, kus mured puuduvad, on stagnatsioon, arengu seisak.

  5. Libateadlane toitumisest:

    Magus suhkur peidab endas mõrusid ohte
    Kristi Ehrlich, Virumaa Teataja

    Tavaline valge suhkur on valmistatud kas suhkruroost või suhkrupeedist. Taimi töödeldakse, kuni on saadud kontsentreeritud aine – rafineeritud suhkur, milles ei leidu mitte mingeid toitaineid. Siit ka ütlus: suhkur kannab endas tühje kaloreid.

    “On veel kolmas rühm süsivesikuid, mida mulle meeldib nimetada võltsideks süsivesikuteks. Nende all mõtlen ma valget jahu ja kõiki valgest jahust valmistatud tooteid: saiad, pirukad, küpsised ja pastatooted,” rääkis Blossfeldt.

  6. Ain-Elmar Kaasik: teadustulemuste rakendamisel on piirid

    Samas tuleb ka tunnistada, et kliinilise meditsiini saavutused kujundasid 20. sajandi teisel poolel lootuse arstiabi kõikvõimsusesse, mille mõnes mõttes apogeeks sai inimsüdame siirdamine Kaplinna kirurgi Christian Neethling Barnardi poolt 1967. aastal. Seda ja saavutusi meditsiinis on arstide biograafid ülistanud kui moodsa arstiteaduse rajajate kuldset ajastut ning kujundanud müüdi arstiabi piiramatutest võimalustest.

  7. Selle toitumisnõustaja kvalifikatsiooni kohta annab infot
    varasem artikkel:

    Nii oligi liikumine tantsu ja jooga juurest toitumise juurde mulle loomulik samm, sest toit on energia ja elujõud, pealegi spirituaalne. Ei olnud ka juhus, et otsustasin mõne aasta eest õppida New Yorgis Integratiivse Toitumise Instituudis holistiliseks toitumisnõustajaks.

  8. Kohus: Itaalia koolid peavad klassiruumidest krutsifiksid maha võtma
    Ott Heinapuu, Eesti Päevaleht

    “Krutsifiksi kohalolek võib innustada usklikke õpilasi, kuid võib häirida õpilasi, kes järgivad mõne teise usu kombeid või on ateistid, eriti juhul, kui nad kuuluvad usuliste vähemuste hulka,” seisab kohtu kirjalikus otsuses. “Riik peab loobuma usu pealesurumisest paikades, kus üksikisikud riigist sõltuvad.”

    Inimõiguste kohus märkis otsuses ka seda, et hariduse eesmärk on “kasvatada kriitilist mõtlemist”, ning mõistis Lautsile välja 5000 eurot (78 000 krooni) kahjutasu.

  9. Artikkel kirjutab:

    Tavaline valge suhkur on valmistatud kas suhkruroost või suhkrupeedist. Taimi töödeldakse, kuni on saadud kontsentreeritud aine – rafineeritud suhkur, milles ei leidu mitte mingeid toitaineid.

    Kurb küll, et autor toitaineid ei tunne. Isegi Wikipedia kirjutab:

    A nutrient is a chemical that an organism CHLOE SHEFFORD :)needs to live and grow or a substance used in an organism’s metabolism which must be taken in from its environment.[1] […]

    Organic nutrients include carbohydrates, fat Eshh ya cant call someone fat s, proteins (or their building blocks, amino acids), and vitamins. […]

    Suhkur läheb süsivesikute (carbohydrates) lahtrisse. Rafineerimine suhkru toitaineks olemist ei mõjuta.

  10. Postimees peab ka oma jao saama. “Toitumisspetsialisti” jutule eelnevad rubriigi uudised on:

    14:54 Poisike läks kullapoodi vargile (1)
    14:31 Juhtimisõiguseta roolijoodikust autovaras tegi avarii (1)
    14:12 Kohus saatis isehakanud sohvrid trellide taha (2)

    Ilmselt on tegemist kuritegevuse rubriigiga.

    Kuna artikkel ühtki koeravileterminit nagu “vaktsiin” või “ravim” ei sisalda — kõige lähedasem artiklis esinev sõna on ilmselt “insuliin”, mis aga üksi esinedes uhuulastes sügavaid tundeid äratavat ei paista —, on kommentaarid vahelduseks asjalikud. Mul on kiusatus esile kergitada neid kommentaare:

    urr
    02.11.2009 23:15
    Mis postimees hullu inimese juttu trükib?
    -14 +26

    saarlane
    02.11.2009 23:16
    Julm dark side kui keha peab insuliini tootma, kuigi ta on seda koguaeg teinud. Kõik on ok, doktor mine erutu millegi targema asja kallal.
    -11 +28

  11. dig ütles:

    Postimees peab ka oma jao saama. “Toitumisspetsialisti” jutule eelnevad rubriigi uudised on: […]

    Parim „rubriigi uudis”, mida ma elaes näinud, oli uudise „Pirita kloostri preester Vello Salo sai paavsti kõrgeima aunimetuse” järel, nimelt selline.

  12. Uuest gripist pääsu pole
    Aime Jõgi, Postimees

    Maimets sirvib lõunapoolkera statistikaandmeid ja ütleb, et oleks rumal neist arvudest mitte järeldusi teha. Gripiviiruse liikumisel ja mandrite vallutamisel on oma loogika ning selles erilisi üllatusi ette ei tule.

    Kõige karmim järeldus on Maimetsa sõnul see, et juhul, kui Eesti vaktsiini ei saa, on tulemuseks 500–1000 surnut.

    Asi, mida Matti Maimets eriti rõhutada tahab, on aga, et vaktsiinid ja vaktsineerimine ei ole vaid ravimifirmade kasumi küsimus, nagu neti­kom mentaariumidest võib sageli lugeda.

    «Vaktsineerimisel on ka veebruaris väga oluline mõte. Viirus jääb ju tsirkuleerima ning vaktsineerides kaitseb inimene kõigepealt ennast ja paneb ühtlasi tõkke ka viiruse levikule,» selgitab ta.

    Nakkusarst soovitab inimestel end kindlasti vaktsineerida ka sesoonse gripi vastu, sest teatav ristkaitse võib toimida.

  13. http://forte.delfi.ee/news/teadus/toodeldud-ja-rasvane-toit-tekitab-masendust.d?id=26679287

    Teadusasutuse University College London uurijad leidsid ka, et ohtralt värskeid juur- ja puuvilju ning kala sisaldav toiduvalik võib aidata depressiooni tekkimist ennetada, vahendab uudisteagentuur AFP.

    Teadlased võrdlesid suuresti terviklikel toiduainetel (ingl whole foods, st võimalikult vähe töödeldud ja rafineeritud toitudel) põhinevate toitumisharjumustega katsealuseid teise rühmaga, mille liikmed sõid peamiselt praetud toitu, töödeldud lihatooteid, kõrge rasvasisaldusega piimatooteid ja magustatud magustoite. Kõik katsealused olid, muide, riigiteenistujad.

  14. Balti piiskopid muretsevad samasooliste abielude pärast

    Vaesekesed küll, mure neil nii suur, et läheks või appi.

    «Kaasaja väljakutsed nõuavad kindlat seisukohavõttu, mis toetub ajatutele tõdedele ja väärtustele. Kirikute ühine arusaam evangeeliumist on varandus, mille kadumist me ei saa lubada ning see tuleb anda edasi nii praegusele kui ka tulevastele põlvkondadele,» ütlevad kirikupead.

    Evangeelium ja ajatu? Pole sel evangeeliumil vanust kahte tuhandet aastatki, mis ajatusest nad pobisevad? Enamus Rootsi kirikutegelasi leidis, et vabalt võib homoseksuaale laulatada. Kas nemad on Balti piiskoppide arvates nüüd vähem kristlased?

    Pöördumises rõhutatakse inimväärse elukeskkonna ja kristlike väärtuste hoidmise vajadust. Balti kirikud kutsuvad ühiselt oma kaasmaalasi üles vaimulikule uuenemisele, solidaarsusele ja üksteise toetamisele.

    See on tore! Toetagu nad ka oma kaasinimesi, kes juhtumisi homoseksuaalsed on. Läkitatagu nende poole evangeeliumi rõõmusõnum, et kedagi ei jäeta ilma osadusest lihtsalt seepärast, et ta mehena meest või naisena naist armastab. Mida küll Jeesus ütleks? Homoabielude lubamine on just samm inimväärsema elukeskkonna poole.

  15. Läkitatagu nende poole evangeeliumi rõõmusõnum, et kedagi ei jäeta ilma osadusest lihtsalt seepärast, et ta mehena meest või naisena naist armastab.

    Minu teada ei ole Baltikumis omasooiharaid kristlikust osadusest välja arvatud.

  16. EELK uudised:

    Käesoleval ajal on kirikute ühine tunnistus äärmiselt oluline, mistõttu avaldame muret arengute üle, mis nõrgestavad kristlaste osadust ja põhjustavad lõhesid kirikutes ja kirikute vahel. Mõnede Luterliku Maailmaliidu liikmeskirikute hiljutised otsused kiita heaks samasooliste paaride kiriklik laulatamine ja sellise kooselu võrdsustamine abieluga. Kirikud mõistavad abielu all kooselu mehe ja naise vahel.

    Lauseehitus on siin lõigus küll veider, aga mõte on vist ikka selles, et taaskord tõstab kirik oma institutsiooni kõrgemale inimesest, kuigi võiks ju olla sedasi, et kirik teenib inimest. Sarnane värk oli omal ajal ju mustanahalistega – osad usulahud ajasid väga aktiivselt võrdsete õiguste asja, osad jälle ei suutnud Aafrika päritolu inimesi kuidagi inimesteks pidada kuni päris hiljutise ajani.

    Jah, Rootsis arutasid kirikuisad seda asja aastakümnete kaupa. Meie omad pole diskussiooni ilmselt veel alustanudki. Osadel kohalikel juhtidel paistab olevat tugev rooma-kalle, mis pigem tähendab varsti hoopis tugevamate homofoobsete avalduste väljendamist. Aga las nad kohalikud kirikud marginaliseerivad end edasi, mul teinekord jälle hea nende tobeduse üle itsitada.

  17. Huvitav-huvitav, kohtumise eelteates selline asi:

    Samuti tulevad kõne alla ka oikumeenilised suhted rahvusvaheliste organisatsioonide ning Rootsi luterliku kirikuga.

    Eesti piiskop: Kurat, need rootsi peded on ikka täitsa ära pööranud!
    Läti piiskop: On jah, mina ei taha nendega enam midagi tegemist teha. Lõpetame suhted ja asi tahe.
    Leedu piiskop: oot-oot, sõnastame selle ikka kuidagi viisakamalt, räägime oikumeeniast, traditsioonist ja kristlikest väärtustest…
    Eesti piiskop: mis oikumeeniast siin juttu saab olla, kui Rootsis need soodoma sigidikud ja komorra kaagid jeesuse ees üksteist ilastama hakkavad!
    Läti piiskop: Ei jah, ei mingit värki enam nende rootslastega! Peded, öäk! Lesbid, nõu vei!
    Leedu piiskop: aga räägime inimväärikusest ja elukeskkonnast, meil on ju õigus nõuda inimväärset pedevaba elukeskkonda, paavst ju ütleb ka nii, aga tänapäeval ei saa me ju enam niisama rusikaga lauale lüüa, vaid peame veidi kavalamalt asju seadma. Lisaks polnud Rootsiski kõik sama meelt, nendega peaks ju ikka sidet hoidma.
    jne

  18. Loeme avaldust ennast ikka ka:

    Me kutsume valitsusi üles selgemini nägema inimelu vaimulikku mõõdet ning riigi, omavalitsuste, koolide ja kiriku positiivse koostöö häid vilju. Kristlike põhimõtete õpetamine ja rakendamine toetab nii perekonda kui kogukonda. Ühiskonna väärtuste hulka kuuluv südametunnistuse- ja sõnavabadus määratlevad religioosse elu mitte ainult privaatse, vaid ka avaliku sotsiaalse õigusena, mida tuleb soodustada ja edendada. Religiooniõpetus ja kristlik kasvatus on selle õiguse lahutamatu osa.

    Käesoleval ajal on kirikute ühine tunnistus äärmiselt oluline, mistõttu avaldame muret arengute üle, mis nõrgestavad kristlaste osadust ja põhjustavad lõhesid kirikutes ja kirikute vahel. Luterliku Maailmaliidu mõne liikmeskiriku hiljutised otsused kiita heaks samasooliste paaride kiriklik laulatamine ja sellise kooselu võrdsustamine abieluga või ordineerida vaimuliku või piiskopi ametisse homoseksuaale, kes ei ela tsölibaadis, kehastavad neid arenguid, mis lõhuvad kristlaste osadust. Me kinnitame, et abielu on kooselu mehe ja naise vahel ning homoseksuaalse sättumuse praktiseerimine on ühtesobimatu Kristuse järgimisega. Me usume, et neid suundumusi järgides eralduvad kirikud apostlikust õpetusest inimese seksuaalsuse ja abielu kohta. Me näeme, et sellised otsused ja tegevused ohustavad luterlikku osaduskonda ja oikumeenilist koostööd, kuna need viivad välja olukorrani, kus luterlikud kirikud, olles Luterliku Maailmaliidu liikmed ei saa enam üksteise kiriklikke ameteid täielikult tunnustada, koostööd teha ning üheskoos Sõna kuulutamises ja sakramentide pühitsemises osaleda.

    No näedsa. Üsna ultimatiivne, kas pole. “Ei saa tunnustada üksteise kiriklikke ameteid” tähendab ju seda, et kui siinsele homofoobile ei meeldi Rootsist tulnud homoseksuaalne kõrge ametikandja, kes on tulnud näiteks oikumeenilise koostööleppele allkirja andma, kas siis lahkutakse lauast?

    Einoh, las jooksevad, mis mul sellest, aga on naljakas ette kujutada Põderit otsustavalt laua tagant püsti tõusmas ja kuulutamas, et “sinuga, pede, ma kokkuleppeid ei sõlmi!”

  19. @Mart K.
    Hannu Lauerma on kirjutanud leheküljel 106 oma raamatus Usk, lootus ja ohtlik bluff (minu esiletõste):

    Tänapäeval on kirjalikud allikad — ka internetist kopeerituna — üha kergemini kättesaadavad, info on kõigil käeulatuses. Seepärast on pealtnäha teadusliku teksti “tootmine” muutunud üsna hõlpsaks. Kuid probleem on selles, et lõputute retsenseerimata allikate hulgast leiab meelepärast tuge mis tahes uskusmusele või savijalgadel seisvale järeldusele, eriti siis, kui teaduslik oskusteave on puudulik.

    Vaatasin ühe silmaga Sinu viidatud artiklit. Esmamulje järgi emotsionaalne tekst kubiseb tsitaatidest, mida pole kinnitatud isegi viidetega allikatele. Selleks, et veenduda artikli autori sõnade tegelikkusele vastavuses, ei pea ma kõiki viidatud allikaid läbi lugema, aga kui mul tekib kahtlus artikli autori tõlgenduses, siis oleks hea näha lehekülge, mida tõlgendatakse.

    Tsitaat artiklist: “Nevertheless, Dennett believes that religion can be a wonderful thing for many people.” /”Sellegipoolest usub Dennett, et religioon võib olla imeline asi paljudele inimestele.”/ Ma ei oleks nii julge, et väita kedagi midagi uskuma, kuni ta ise sellest otsesõnu ei räägi või ei kirjuta. Demagoogia üks võtteid on kontekstist välja rebitud tekstiosade interpreteerimine endale sobivas võtmes. Kas Dennett või keegi muu, kellest artiklis jutt, ka tegelikult midagi taolist on väitnud või uskunud nagu artiklis kirjutatakse, pole võimalik kindlaks teha. Tegu on minu silmis blufiga. See käib terve artikli kohta.

  20. @salvey – Juhin tähelepanu, et siin on üks viga – kõrge rasvasisaldusega piimatooted kipuvad olema just VÄHEM töödeldud, seega siis “whole food”, ja seega peaksid (ja tegelikult ka on, kui passiivse eluviisiga inimene neid just kilode ja liitrite viisi igapäev näost sisse ei aja) olema tervislikumad. Nullprotsendise rasvasisaldusega piimast on eraldatud piimarasv koos rasvlahustuvate vitamiinidega, neist D-vitamiin on samaaegselt vajalik kaltsiumi imendumiseks, seega pole sihukese lurri joomisel mingit mõtet. Mõned tootjad on aga kavalad – kirjutavad pakile: rasvata piim (0%), lisatud vitamiine ja kaltsiumi :)

  21. kirjelduste põhjal arvan, et tegemist on sugestsiooniga, põhilise teeb ja positiivse eelhäälestusega ja aldis klient ise ära.
    paljud psyhhoteraapiad töötavad sel põhimõttel, siis on vaid nimetustega lisatud värvi, ikka hoiaku loomiseks ja sobiva kliendi väljapeilimiseks.
    ei ole kuidagi kahjulik inimesele. kui inime usub endasse, on heas toonuses – loogiline, et siis õnnestub nii mõnigi asi. keha lõõgastudes ju mõtted selgivad.

  22. sry, vead! peab olema

    põhilise teeb ju ……

    ja

    .. siin on vaid nimetustega …..

  23. ajeke ütles:

    Kas Dennett või keegi muu, kellest artiklis jutt, ka tegelikult midagi taolist on väitnud või uskunud nagu artiklis kirjutatakse, pole võimalik kindlaks teha.

    “Ma ei viitsi järele uurida” ja “mind ei huvita” ei tähenda päris sama mis “pole võimalik”.

    Artikli autor väidab end tsiteerivat Dennetti raamatut. Kui teoses tegelikult selliseid mõtteid ei leidu, on tegu muidugi valetamisega… aga miks peaks automaatselt eeldama, et autor tingimata valetab? Kas sellepärast, et Dawkinsi vaimukas võrdlemine religioossete rahaveskimeestega puudutab liiga hella kohta?

    Tegu on minu silmis blufiga. See käib terve artikli kohta.

    Saaksin sellest väitest aru, kui tegu oleks teadustööga. Aga arvamusartikkel on “bluff” täpsemalt kuidas? Mina näen ainult üht võimalust arvamusega bluffimiseks: tuleb väljendada arvamust, mida väljendajal tegelikult ei ole.

    Artiklist huvitusin ja seda jagada soovisin eelkõige sellepärast, et see käsitleb (minu meelest piisavalt mõtlemapanevalt) teemasid, mis on viimasel nädalal siin veebiski tulised olnud. Ma ei väida, et mu arvamus igas punktis Schaefferi omaga kokku langeb, aga mõne mehe üleskutsed religioossus kui kasutu rudiment halastamatult inimloomusest välja juurida kostavad ka mulle mõnevõrra ebamõistlikud.

  24. Mis siin kõike ülejäänut puudutab – mul tekkis kohe hulk mõtteid ja assotsiatsioone. Esiteks, kuu mõjust. Miks lp kronobioloog arvab, et Kuu mõju uurimine on tabu? Keegi ei väida, et loodeid ei eksisteeri. Mina olen kauges nooruses lugenud väga huvitavat raamatut bioloogilise kella uurijatest ja uuringutest (ilmus sarjas “Mosaiik”) – seal olid lunaarsed, semilunaarsed, tsirkaadsed jne tsüklid kenasti sees. Nt kuidas paloolouss tõuseb veepinnale paljunema just teatud Kuu faasis. Aga ma väidan, et neil uuruingutel pole midagi suurt pistmist uurimustega, kus hinnatakse liiklusõnnetuste arvu täiskuuööl ja kuu loomise ajal. Ma siinkohal tõestama ei hakka, kuigi mul on mõned mõtted selles osas. Näiteks kasvõi see, et maast-madalast õpetatakse meile, et me peame olema täiskuu ajal kuidagi teistmoodi – eks siis nii mõnigi tunnebki ennast teistmoodi. Rääkimata sellest, et täiskuu on ilus ja “paneb” loova vaimuga inimesel fantaasia lendama ja tunded tormlema (kronobioloog kirjanik Pervikust).

    M. Blossfeldti väited ajasid mind päris nutma. Asjad, mida me õpetame lastele põhikoolis, on sellest inimesest ja tollest ajakirjanikust suure kaarega mööda käinud. Artikli kommentaarid olid võrreldamatult sisukamad kui too artikkel. Kas meie ajakirjanikel puudub igasugune loodusteaduslik haridus, mida ju meie koolides veel kohustuslikuna jagatakse (vastupidiselt USA-le, mis paistab intervjueeritava väidetest), et tal pole tekkinud kahtlusepojakestki, kas neil sõnadel ka mingisugust tõsiuseltvõetavat sisu on. Oleks ju võinud küsida mõne teadlase käest, neid meil nii TTÜ-s kui TÜ-s piisavalt.

    Arst.ee lehel pole ehk päris arstidega väga palju pistmist, vaja oleks teada, mis seltskond artikleid üles riputab. Analoogne juhtum väravaga Bioneer, kust leiame läbisegi asjalikke artikleid, homöopaatoat, refleksoloogiat, kristallijama jne. Toimetaja pole endale võtnud kohustust artikleid kriitiliselt hinnata. Pahviks lööb muidugi nt selline lõik:
    Üks Youngi tuntumatest avastustest on ülekaalulisuse seotus organismi ülihappesusega. Liialt happeline organism hakkab tootma rasvarakke, mis transpordivad happed eemale elutähtsatest organitest, et neid kahjustumisest säästa. Järelikult on rasva kogunemine organismi kaitsereaktsioon happelisuse vastu. Muutes organismi leeliselisemaks, langeb kehakaalgi.

    Organismi nimetamine happeliseks/leeliseliseks näitab ära, et lause moodustaja ei tea halligi organismi kui terviku toimimisest, ja inimese ainevahetusest. Katsuks õige defineerida näiteks selise eluliselt olulise mõiste nagu homöostaas,mida meile selgitab õpetaja põhikooli bioloogiakursuse raames.

    Kaitseingli-luulutajatele aga tuletaks lihtsaltmeelde: maailmas elab ligi 7miljardit inimest. Kas teil on natukenegi ettekujutust, kui palju iga päev sureb ainuüksi lapsi haiguste, nälja, õnnetuste, sõjategevuse, seksuaalse ärakasutamise jne tõttu? Kus olid nende kaitseinglid? Või oli asi selles, et nemad ja nende vanemad ei olnud kuulanud Crystal Lakshmi Ra (miks mitte Pepi II või muu vahva egiptimaa nimi?) jt ingliluulutajate loenguid?Mis maksavad ometi vaid tühised 8 tuhhi per naase! Preilid-prouad ja härrad võiksid võtta teadmiseks, et nad pole mitte maailma naba ja nende juhuslik pääsemine toimus just siis, kui kusagil juhuslikult vägistati 4-aastast last ja kusagil juhuslikult lõigati loodet ema kõhust mahamüümiseks välja. Andke andeks emotsinaalsus, aga selline egotsentrism ja lauslollus ajab marru. Lähen joon suhkruvett… mida suurel osal maailma lastest kunagi ei õnnestu juua, sest neil pole kaitseinglit ja keegi ei tiki nende aurasid…

  25. Auratransformaatorite koordineeritud rünnak on alanud!
    Kiiresti fooliummütsikesed pähe ja püramiidi alla peitu.

    Selgeltnägija Kristiina Raie: unistused teevad teoks kirg ja hirm
    Kaja Roomets, Õhtuleht

    Rahvusvahelise haardega auratransformaator
    Kristiina on üks väheseid Eesti selgeltnägijaid, kelle kuulsus ulatub ka piiri taha. 2007. aastal lõpetas Kristiina Norras AuraTransformaatorite kursuse ja tegutseb nüüd auratransformaatorina ka rahvusvaheliselt. “AuraTransformatsioon on üks meetod, mis aitab inimese püsivalt uude energiasse, hetkel siis kristallenergiasse,” selgitab Kristiina. “Pärast umbes 2?3tunnist seanssi saab inimene kogeda täiesti teistsugust – kergemat ja selgemat – tunnet. Inimese keha ümbritseb siis uus energiakeha, niinimetatud kristallenergia.”

  26. Ma ei tea, kes on need naised, kes seda jama loevad – ma olen naine ja lugesin säherdust jama õhinaga siis, kui olin 14-15. Olles piisavalt “Paradoks B” ja “Universum”-tüüpi sopakaid lugenud, sain aru, et jama on ikka jama ja aina jamamaks läheb, kuna artiklid koosnesid valdavalt täiesti seosetust sõnamulinast, mida kaunistasid keerulised terminid (nt hüper-kvantgeomeetriline negatiivne võnkesagedus peenenergia ülemistel tasanditel). Ma olin füssitunnis liiga hea kuulaja ja kodus liiga hea “Horisondi” lugeja. Muide, oli see ENSV mis ta oli, aga raamatupoest oli võimaliksaada paäris palju põnevat ja asjalikku populaarteaduslikku lugemist, seejuures väga hästi kirjutatud ja väga hästi tõlgitud. “Mosaiigi”-sari näiteks. Praegu on asi ikka nii nutune – mina annaksin umbluu auhinna meie surepärastele kirjastustele, mis tonnide viisi seda soppa klantspaberil välja paiskavad. Vaadake nt siia. Mina mõistan vaimsuse all küll midagi muud. Ja kui seesinane kirjastus saatis koju bukleti, siis rubriigist “Teadushuvilisele” leidsin kaks raamatut – “Kvantedu käsiraamat” ja “Uskumused ja bioloogia”. Vahva, kas pole?

    Aga koledam asi veel juhtus mul kodus. Minu laps tuli koolist uute teadmistega – klassijuhataja oli käinud koolivaheajal kursustel ja rääkis 3. klassi lastele feng shuist (“kus kass magab, seal on voolud”) ja veesoontest. Ma ütlesin lapsele, et tjah, su õpetajal on vist palju vaba aega, kui sellistel kursustel käib. Et kas meie vannitoa põrandas ja meie kaminas on ka voolud, et kass nende peal magamas käib? Ja tugitoolides? Laps hakkas naerma. Aga mina olen kurb, sest ma arvasin, et meie õpetajad on targemad ja kasutavad oma kohustust täiendkoolitustel osaleda natuke paremini – käies nt kasvõi Looduse Omnibussiga ekskursioonil, et õppida taimetundmist.

    PS Olen ise kah õpetaja… :(

  27. Mart K. ütles:

    “Ma ei viitsi järele uurida” ja “mind ei huvita” ei tähenda päris sama mis “pole võimalik”.

    Jahah, pole seda väitnudki, et tähendaks. Näib, et Sinu interpreteerimisvõime kuhtus akadeemiliseks tõlgendamiseks minu väljendi “pole võimalik” puhul ja puhkes õitsele kellegi teise arvamuse puhul. Ehk minu arvamusest sai kuiv väiteid sisaldav akadeemiline analüüs, aga Sinu viidatud artiklist arvamuslugu, mida peaks “võitlevate ateistide tegemistega end kursis” vaevuda hoidvad lugema?

    Eelnevat vastukommentaari ajendas mind kirjutama arusaam, et seesuguseid põhjendamata arvamusi on veeb täis, nii nagu ma Lauermat tsiteerisin. Ilmselt libises selle tsitaadi mõte Sinust mööda. Ehk Sinu viidatud artikkel ei ole kuidagi valgustavam minu jaoks kui selgeltnägija N. intervjuu või tema tohutut elukogemust kirjeldav raamat (mõistagi pole ma kumbagi lugenud, raamatu ostmisest või teistele soovitamisest rääkimata). Seesuguseid põhjendamata arvamusi on kahtlemata huvitav lugeda, aga nende väärtus on minu silmis endine ehk olematu. Keegi tundmatu võtab vaevaks arvata? Ja siis? Arvaku terviseks! Ei näe selles mitte midagi mõtlemapanevat, et inimene arvab. See on meeldiv, aga meeldivam oleks, kui ta mõtleks, enne kui arvab.

    Artikli autor väidab end tsiteerivat Dennetti raamatut. Kui teoses tegelikult selliseid mõtteid ei leidu, on tegu muidugi valetamisega… aga miks peaks automaatselt eeldama, et autor tingimata valetab?

    Väitku terviseks, taas kord! Minu poolest kas või issandat jumalat ennast. Ega ma eeldagi automaatselt, pole mingi robot, vaid siis, kui inimene tõlgendab tsiteeritavat. Tõin selle kohta näite. Vist ei olnud arusaadav? Samuti on artiklis hulgaliselt kärbitud tsitaate. Enam ei eelda, vaid juba kahtlustan, et tegu on meelevaldselt ja kontekstist väljarebitud tsitaatidega, mida on ilmestatud autoripoolse emotsionaalse tekstiga.

    Ma ei ole kindel, et autor ei võitle tema peas tekkinud viirastustega. Muretseda endale sellepärast üks või teine teos ja otsida, mis ärgitas või ajendas üht veebikirjanikku midagi arvama ja millistelt lehekülgedelt ta selleks materjali kokku kudus, ei viitsi tõepoolest, siinkohal on Sul õigus. Iga arvajat ma nii heaks ei pea, et tema sõnu ja mõtteid kriitikavabalt omaks võtta või midagi mõtlemapanevat neis leida. Pigem on märksa huvitavamad Mart K. enda arvamused asjast, ei pea kedagi tsiteerima ega allikatele viitama seejuures. Piisaks Mart K. isiklikust tõlgendusest.

    Aga arvamusartikkel on “bluff” täpsemalt kuidas?

    bluff ülespuhuv v kiitlev väljamõeldis, kõmuteade, osav eksitav käik
    .bluffima blufiga eksiteele juhtima. ▪ Nii halbade kaartidega peaks bluffima

    Arvasin nägevat seost konkreetse arvamusartikli ja blufi vahel. Nii ka kirjutasin: “Tegu on minu silmis blufiga.” ja üldistasin: “See käib terve artikli kohta.” Ei tohiks väga raske aru saada olla? Kui on, siis on viga minus, aga ma kardan, et see on parandamatu.

  28. Lille Lindmäe uurib biovälja saladusi
    Malle Toomiste, Saladused –> naistemaailm.ee

    Mina olen nende teadlaste poolel, kes on märganud, et aju on kui televiisor, millele teadvus väljastpoolt toob pildi või millel teadvus mängib. Ja tšakrad on teadvuse väravad.

    Peenenergiate uurimisel on Vene füüsikud A. E. Akimov ja G. I. Šipov avastanud torsioonväljad*, mis tekivad spinni** pöörlemisel. Torsioonväljad kuuluvad kõigele elusale ja elutule ning on sama reaalselt materiaalsed, nagu seda on nähtamatu magnetväli, gravitatsiooniväli, elektromagnetväli jne. Mis tahes torsioonvälja allikas polariseerib füüsikalise vaakumi, see tähendab kogu keskkonna, mida ta läbib. Palja silmaga nähtamatu ruumi polariseerimine on sama, mida esoteerikas nimetatakse fantoomiks. Niisugune seaduspärasus on iseloomulik kõigele, mis toimub Universumis.

    Torsioonväljadel on mitmeid ebatavalisi omadusi, üks neist on mäluefekt. Torsioonväljade mäluefektiga seletatakse võimalust diagnoosida foto järgi, sest fotol on nähtavale lisaks olemas ka torsioonväljadest moodustunud nähtamatu portree.

    Taaskord sõnade “teadus” ja “teadlane” liialt loominguline käsitlemine.

    Avastuseks on Matti Ollila poolt polaroidkaameraga kõrgsagedusväljas pildistamisel minu käe bioväljas nähtavaks muutunud tähekaart, milles on ka tuntud tähtkujusid nagu Suur Vanker, Väike Vanker, Sõelad, Põhjatäht, Luik, Kassiopeia jne.

    Ei anta mingit armu mu vaesele huviastronoomi hingele :(

    Ei vähemat kui bioväljavärk arstikoolitusse:

    Minu diagnostikavõtet või mõnda teist (võtteid on palju), mis on ikkagi seotud oma bioväljaga teise inimese biovälja tunnetamisega, on võimalik õpetada ja õppida. Minul on see kaasasündinud omadus. Kui arst õpibki biovälja diagnostika selgeks, siis peaks sel olema ka ametlik tunnustus, mitte küündimatute halvakspanu. Arst suudaks 1–2 minutiga leida kõik häirekohad kehas ja saata patsiendi õigeid uuringuid tegema. See oleks hoopis aja ja raha kokkuhoid.

  29. Vabandust, korraks veel. Ennist jäi vastamata küsimus:

    Kas sellepärast, et Dawkinsi vaimukas võrdlemine religioossete rahaveskimeestega puudutab liiga hella kohta?

    Lühidalt – ei. Pikemalt – ma ei lugenud artiklit süvitsi ega pinnapealselt. Klikkisin Sinu antud lingil, tuvastasin kaks mulle tundmatut nime, hulgaliselt jutumärke ja nokkisin välja ühe lause, kus autor väidab kedagi midagi uskuvat, kinnitamata oma sellekohast arvamust tsitaadiga, mida muidu paistab jaguvat rohkem kui autori omapoolset teksti. Tegin sellest kohast kopi-peisti ja kirjutasin siia, mis ma asjast arvan.

    Kui keegi kirjutab, mida mina usun, siis saan see olla kas mina või mitte keegi. Oma mõtete teise pähe projitseerimine ei ole minu jaoks vaimukas ega huvitav, seetõttu jättis paljugi vaimukat antud (lugemata) artiklis mind puudutamata. Kirjutanuks autor “seems to believe” /näib uskuvat, arvavat/, “as I understand” /nagu ma aru saan/ või midagi taolist, võibolla siis… Aga vaimukusi loen ma mujalt:

    Jaffe ettekirjutus
    On asju, mida on võimatu ette teada – aga neid asju on võimatu teada.

    ja

    Miski pole lollikindel, sest lollid on äärmiselt leidlikud.

    :P

  30. ajeke ütles:

    Näib, et Sinu interpreteerimisvõime kuhtus akadeemiliseks tõlgendamiseks minu väljendi “pole võimalik” puhul ja puhkes õitsele kellegi teise arvamuse puhul. Ehk minu arvamusest sai kuiv väiteid sisaldav akadeemiline analüüs, aga Sinu viidatud artiklist arvamuslugu, mida peaks “võitlevate ateistide tegemistega end kursis” vaevuda hoidvad lugema?

    Kuna artikkel tundus mulle huvitav, siis ma arvasin, et see võiks huvitada ka teisi. Vabandust, enam ei tee.

    Ma ei ole enda arvates midagi ei kuivaks tõlgendanud ega kohustuslikuks kuulutanud. Kui mitteteaduslikule meediale viitamine on bluffimine ehk eksiteele viimine, siis on ju sama kohatu ka Eesti peavoolumeediast nopitud artiklite kajastamine skeptik.ee-s — ehk siis see, mille poolest skeptik.ee üldse tuntud on.

    seesuguseid põhjendamata arvamusi on veeb täis, nii nagu ma Lauermat tsiteerisin. Ilmselt libises selle tsitaadi mõte Sinust mööda.

    Ei libisenud; ma lihtsalt ei saa aru sellest põhjendamise-nõudest. Artikli autor tsiteerib ju teisi autoreid, tsiteerib nende esinemisi meedias ning võrdleb fundamentalistliku usupropaganda osaliselt sarnaste võtetega. Ma kahjuks ei ole sügavamalt tuttav teiste autoritega, aga Dawkinsi puhul ei täheldanud ma küll mingisugust faktiväänamist. Kõik ütelused on kontrollitavad. Mida siis veel peale algallikate vaja on, et arvamus tunduks põhjendatud, mitte mõtlematu ja alusetu laim???

    Ehk Sinu viidatud artikkel ei ole kuidagi valgustavam minu jaoks kui selgeltnägija N. intervjuu või tema tohutut elukogemust kirjeldav raamat (mõistagi pole ma kumbagi lugenud, raamatu ostmisest või teistele soovitamisest rääkimata).

    Ma saan aru, et antud artiklit ja fiktiivset intervjuud selgeltnägijaga N ühendab peamiselt see, et Te pole kummagagi tutvuma vaevunud ega kavatsegi seda teha, mis aga ei takista lahmimast. Kui teksti mitte lugeda, siis see tõesti ei saagi kuidagi valgustav olla. Mina leidsin sealt muu hulgas näiteks mõnede autorite ja teoste nimed, millega kavatsen end põhjalikumalt kurssi viia. Aga, nagu ma aru saan, tühipaljas arvamuse avaldamine, isegi kui see ajendab filosoofilisi küsimusi varem proovimata nurkade alt analüüsima ja raamatuid hankima, ei saa üldse kedagi kunagi valgustada. Sest niikuinii on eesmärk lugejat petta.

    Keegi tundmatu võtab vaevaks arvata? Ja siis? Arvaku terviseks! Ei näe selles mitte midagi mõtlemapanevat, et inimene arvab. See on meeldiv, aga meeldivam oleks, kui ta mõtleks, enne kui arvab.

    Äkki vaevute seda arvamust põhjendama? Ma mõistanb, et tutvumine kaaskodanike arvamustega, eriti sellistega, mis ei sisalda eelretsenseeritud teaduslike algallikate loendit, on Teie jaoks väga alandav, aga ehk saaks lahmimise vahele mõne tõestuse selle kohta, et arvaja Schaeffer ei mõtle sugugi, enne kui ütleb?

    Tõin selle kohta näite. Vist ei olnud arusaadav?

    Ei, tõesti ei olnud. Teie tekstist on minusugusel harimatul põrsal üldse rase aru saada, aga ma vähemalt proovin mitu korda, kui esimene kord tundub seosetu jamana.

    Samuti on artiklis hulgaliselt kärbitud tsitaate. Enam ei eelda, vaid juba kahtlustan, et tegu on meelevaldselt ja kontekstist väljarebitud tsitaatidega, mida on ilmestatud autoripoolse emotsionaalse tekstiga.

    See tähendab, Te ei vaevu kontrollima, kas tsitaadid ikka on kontekstist rebitud ja artikli autori poolt meelega moonutatud, aga kahtlustamast see ei takista? Sest inimene, kes julgeb ettevaatlikult kahelda Teise Laine esiskeptikute mõnedes väidetes või arvustada nende enesepromo-meetodeid, lihtsalt peab olema valelik idioot?

    Näiteks Bill Baheri intervjuu Dawkinsiga, mida ma polnud varem näinud ja täna selle artikli peale ära vaatasin, on sõna-sõnalt selline, nagu artiklis kirjeldatud. Aga see muidugi ei tõesta veel midagi — küllap laimajast autor lihtsalt segab vett, et kõiki tsitaate kontekstist ei eemalda ja vääratel alustel enda hobuse ette ei rakenda.

    Iga arvajat ma nii heaks ei pea, et tema sõnu ja mõtteid kriitikavabalt omaks võtta või midagi mõtlemapanevat neis leida. Pigem on märksa huvitavamad Mart K. enda arvamused asjast, ei pea kedagi tsiteerima ega allikatele viitama seejuures. Piisaks Mart K. isiklikust tõlgendusest.

    Mis poolest siis minu arvamus rohkem põhjendatud või vähem teadlikult valelik propagandatrikk on?

    Ma pigem ei julge siin üldse enam midagi arvata, kui see nii palju pruuni vahtu üles klopib. Pahatahtliku räuskamise kuulamine/lugemine masendab ja muresid pole ka maailma kõige õnnelikumal olendil kunagi liiga vähe.

    Kahju, et nii läks.

  31. ajeke ütles:

    Kui keegi kirjutab, mida mina usun, siis saan see olla kas mina või mitte keegi.

    Ühest küljest sain vist aru. Lauset “Dennett believes that religion can be a wonderful thing for many people” saab tõeväänamiseks nimetada ainult juhul kui Dennett sellist uskumust väljendanud ei ole. Võimalik, et ei ole ja Schaeffer on talle taolist usku väljendavad sõnad vägisi suhu surunud. Võimalik; ma ei saa seda hetkel kontrollida, kuna mul pole Dennetti teost.

    Samas on sama asja veidi teiste sõnadega väljendanud ka R. Dawkins — umbes, et ta ei vaidle vastu, et usk võib inimestele pakkuda suurt lohutust, inspiratsiooni ja jõudu raskuste trotsimiseks, aga kuna see rajaneb irratsionaalsetele alustele, on aeg religioon inimkonnast eraldada. Kui on vaja, leian isegi lingi videole, ma arvan.

    Mis puutub aga enda sõnade teiste pähe projitseerimisse, siis seesama Dawkins on taolise tegevuse poolest suisa kuulus (mitte, et see midagi vabandaks). Ta on mitmel pool korduvalt väitnud väga enesekindlalt, et teadlased, kes on avalikkuses väitnud end usklikeks (nagu näiteks Newton), tegelikult usklikud ei olnud. Isegi kui pole mingeid tõendeid vastupidise kohta — ma saan aru (võib-olla valesti), et tema loogika kohaselt ei saa teadlane lihtsalt usklik olla, sest siis ta ei oleks teadlane.

    Ehkki Teie kriteeriumide kohaselt tähendab selline jutt tõenäoliselt andestamatut, karistamisväärselt vaimuvaest valskust, näen mina selles isegi teatud loogikat. Võib-olla mitte nii palju, et seda sama kindlalt väita kui Dawkins, aga hüpoteesina on see täitsa söödav.

  32. @Mart K. ütles:

    Kuna artikkel tundus mulle huvitav, siis ma arvasin, et see võiks huvitada ka teisi. Vabandust, enam ei tee.

    Tee ikka :) Teised pole ju protesteerinud ja ega ajekegi muarvates protesteerinud selle üle, et sa artiklile viitasid. Huvitavaid leide on ikka hea teistega jagada, missest, et kohe takka ei kiideta.

  33. Minu arvates polnud ka sellel artiklil häda midagi. See, et Dawkins demagoogitseb, ei tohiks kellelegi uudis olla.

  34. ajeke ütles:

    Tsitaat artiklist: “Nevertheless, Dennett believes that religion can be a wonderful thing for many people.” /”Sellegipoolest usub Dennett, et religioon võib olla imeline asi paljudele inimestele.”/ Ma ei oleks nii julge, et väita kedagi midagi uskuma, kuni ta ise sellest otsesõnu ei räägi või ei kirjuta. Demagoogia üks võtteid on kontekstist välja rebitud tekstiosade interpreteerimine endale sobivas võtmes. Kas Dennett või keegi muu, kellest artiklis jutt, ka tegelikult midagi taolist on väitnud või uskunud nagu artiklis kirjutatakse, pole võimalik kindlaks teha. Tegu on minu silmis blufiga. See käib terve artikli kohta.

    Mulle tundub Schaefferi referaat enam-vähem adekvaatne. Millest Schaeffer juttu ei tee, on Dennetti põhisõnum: usk on looduslik/loomulik nähtus nagu iga teinegi. Seega saavad usk ja sellega seotud fenomenid olla eriteaduste uurimisobjektiks. Usuliste fenomenide pulkadeks lahti võtmine annab võimaluse midagi toksiliste meemidega ette võtta.

    Dennetti raamatutest on “Breaking the Spell” kõige lihtsam ja kõige laiemale publikule mõeldud. Nii et kui Schaefferi jutt millegi poolest häirib, siis ei tohiks selle ülekontrollimine raamatu lugemise teel kuigi keeruline olla, eksole :)

    Dawkinsi referaati ei viitsinud üle kontrollima hakata. Mõne tema parema raamatuga, näiteks “Blind Watchmaker’iga” võrreldes, oli “The God Delusion” selge ajaraisk. Ja Hitchensi pamfletist suutsin esimese hooga läbi lugeda ainult esimesed poolteist peatükki. Eks ma üritan kunagi veel…

  35. Mart K. ütles:

    Kui mitteteaduslikule meediale viitamine on bluffimine ehk eksiteele viimine, …

    Nii, mis kohas täpsemalt ma viitamist mitteteaduslikule meediale bluffimiseks nimetasin? Väitsin bluffi nägevat vaid konreetse Sinu poolt viidatud artikli enda kohta. Ega ma ei pea kordama? Loed seda postitust ise veel korra?

    Artikli autor tsiteerib ju teisi autoreid, tsiteerib nende esinemisi meedias …

    Ei tsiteeri, väidab end tsiteerivat. Kas kordan seda kohta, kus võib väita end tsiteerivat issandat jumalat? Jäi arusaamatuks? Ma ei ole artikli autor ega toimetaja, vaid lugeja, seega ei lasu algallika väljaande ja vastava lehekülje tuvastamise kohustus minul. Tegu ei ole tsitaatfraasidega, mis oleks laiemale lugejaskonnale tuttavad või käibesse läinud väljenditega stiilis “Armas on Platon, aga tõde on armsam” (Arhimeduus).

    Kõik ütelused on kontrollitavad.

    Võibolla tõesti, aga ma ei näe ühtegi põhjust, miks peaksin mina autori või toimetaja eest selle töö ära tegema.

    Mida siis veel peale algallikate vaja on, et arvamus tunduks põhjendatud, mitte mõtlematu ja alusetu laim???

    Ei tasu ärrituda ega nii emotsionaalseks minna. Pole veel nimetanud selles loos midagi mõtlematuks ega alusetuks laimuks. Väljendasin vaid oma arvamust. Kas ei tundunud piisavalt vaimukas või on mingi koht liiga hell? Aga siis võib minu kombel lugemata jätta või vähemalt mitte süveneda. Tõsi küll, seda viimast ma oletaksin Sinu puhul küll, st Sa ei ole suutnud minu teksti süveneda. Selle asemel oled loonud oma peas kellegi pahatahtliku “ajekese” konstruktsiooni ja võitled temaga. Ilmaaegu, minuga ei pea võitlema, olen üldiselt väga rahumeelne inimene, ausõna. Ma ei võitle Sinu poolt viidatud artikli autoriga ega Sinuga, kinnitan Sulle täie mõistuse juures ja teadvusel olles. Väljendasin oma arvamust nagu, oh, nüüd ma vaatan ta nime – Sinu jaoks mõtlemapanev ja vaimukas auväärt Frank Schaeffer.

    Ma neid vahepealseid sarkastilisi märkusi ei viitsi kommenteerida, aga üldjoontes oled Sa õigel teel. St “alandav”, “teine laine”, “esiskeptik” ja kõik muu mis seal Sul kirjas oli, viitab sellele, et Sa saad mõistuspärasest aru küll, aga selle tunnistamine käib Sulle veel üle jõu. Ma arvan, et see ajapikku Sinu puhul paraneb või süveneb. Mõlemad arengud kindlasti rõõmustavad Sind.

    Mis poolest siis minu arvamus rohkem põhjendatud või vähem teadlikult valelik propagandatrikk on?

    Ei öelnud midagi rohkema põhjendatuse ega propagandatriki kohta, vaid kõigest, et see on mulle huvitavam. Vaatan üle… Ei, täpne sõnastus oli selline: “Pigem on märksa huvitavamad Mart K. enda arvamused asjast…” Kui mitmes kord taban end mõttelt, et Sa omistad kaude mulle midagi, mida ma enda mõttena kuidagi ära ei tunne?

    Aga jah, miks Sinu arvamus mulle huvitavam on? See on väga lihtne – Sa oled käepärast põhjendama neid arvamusi, erinevalt Frankist. Sinu käest saan üle küsida neid allikaid, millele Sa oma arvamustes tugined (ega ma Franki küll sellegipoolest veel niipea lugema ei hakka, andesta) ja saan esitada Sulle omapoolsed arvamused põhjendustega.

    Minu arvamus ei ole õige ega vale, see on minu arvamus ja see võib Sinu omaga kokku langeda või mitte. Viimasel juhul on meil erinevad arvamused, see aga tähendab võimalikku uue info sündi. Kui me oleme samadel seisukohtadel, siis selles pole midagi uut, me vaid kinnitame teineteisele, et kõik on endine.

    Ma pigem ei julge siin üldse enam midagi arvata, kui see nii palju pruuni vahtu üles klopib. Pahatahtliku räuskamise kuulamine/lugemine masendab ja muresid pole ka maailma kõige õnnelikumal olendil kunagi liiga vähe.

    Sinu arguses ma kahtlen. Pruuni vahtu? Hmm, see on minu jaoks uus väljend. Kui Frank väljendab oma arvamust, siis see on mis värvi? Ja miks minu arvamusavaldus kena pruun on? Päevitunud, ma loodan? Kas on värvitabel selle kohta kusagil?

    Kui viimasest Sinu kommentaarist sarkasm välja arvata, siis üldjoontes hakkavad meie arusaamad jälle lähenema. Ses suhtes, et ega ma ei tee mingeid mööndusi Dawkinsile või Martin Vällikule või Mart K-le sellepärast, et nende nimi on selline. (Loe eelesitatud tsitaati Arhimeduusilt.) Kui ma taban kellegi esitamast seisukohta, mille põhjendatuses pole võimalik mul liigse sekeldamiseta veenduda, siis need ei ole minu jaoks arvestatavad seisukohad.

    Eesti peavoolumeediast nopitud artiklite kajastamine skeptik.ee-s — ehk siis see, mille poolest skeptik.ee üldse tuntud on

    Artiklid on kajastatud omapoolsete arvamuste esitamisega koos viidetega. Ei ole leidnud kajastust, kus oleks kirjutatud, et mõni subjekt on esitanud ühe- või teistsuguseid seisukohti ja poleks viidatud sellele kohale, kus see on toimunud. Ma saan veenduda, et Skeptik.ee ei ole midagi välja mõelnud, vaid osundatud allikas ongi selline, nagu väidetakse. Frank Schaeffer seda teinud ei ole, Sina esitasid ainult kahelauselise mind eksitava kommentaari:
    Mart K. ütles:

    Artikkel pole eestikeelne ja ei pärine siinsest meediast, aga võib ometi huvi pakkuda neile, kes võitlevate ateistide tegemistega end kursis vaevuvad hoidma.

    Endine fundamentaalevangelist mõlgutab mõtteid selle üle, kui sarnased on marukristlaste ja pop-ateistide retoorika ja propagandameetodid:

    http://www.alternet.org/belief/143674/are_the_%22new_atheists%22_as_bad_as_christian_fundamentalists?page=entire

    Seda, et sõna “artikkel” käis järgneva lingi kohta, mõtlesin välja teisel katsel. Ootasin Sinu kommentaari alusel võitleva ateisti tegemiste kirjeldust ehk kuidas Paulusest sai jälle Saulus, aga selle asemel mõlgutab hea endine Paulus oma mõtteid võitlevast ateistist. Kellegi vahendus mulle tõesti huvi ei paku ehk teisene allikas ei ole mulle enam huvitav — meenutab klatšikontorit: aga see ütles seal nii ja too ütles seal naa; ilma otsese veendumise võimaluseta, kas see või too üldse midagi ütles. Selliseid seisukohavõtte on nett täis. (Lauermat lugesid?) Ma võin ise selliseid produtseerida – kärbe siit, teine sealt, ilma nõela pistmata.

    P.S. Kas saaks näha uurimust selle kohta, “mille poolest skeptik.ee üldse tuntud on”?

  36. priitp ütles:

    Mulle tundub Schaefferi referaat enam-vähem adekvaatne. Millest Schaeffer juttu ei tee, on Dennetti põhisõnum: usk on looduslik/loomulik nähtus nagu iga teinegi.
    [–]
    Nii et kui Schaefferi jutt millegi poolest häirib, siis ei tohiks selle ülekontrollimine raamatu lugemise teel kuigi keeruline olla, eksole :)
    [–]

    Nii-nii-nii! Ütleks, et “aga mis ma ütlesin”, aga pole ma midagi niisugust öelnud. Ütlen siis nüüdki: vaata, juhtus see, mis juhtuma pidi — “Frank was not so frank” — põhisõnum kellegi meelest üldse jutuks võtmata. (Ärge võtke seda kahjurõõmutsemise või parastamisena, vaid lihtsalt nendinguna, et seda oligi mu meelest oodata ja et see pole üllatus.)

    Häirimise koha pealt — mind isiklikult ei häiri. Kirjutagu terviseks, kindlasti kellelegi on huvitav ja mõtlemapanev. ;)

    Ja ma loodan küll siiralt, et Mart K. minu pärast nüüd järgmist kommentaari ei jäta tegemata. Kui sügavamalt järele mõtleb, kas või minu pärast, siis on tore, aga oma arvamuse avaldamine ja selle eest seismine on minu silmis väga hinnatud. Olgu siis Frank või Mart või kes tahes. :)

  37. @Martin Vällik – otsuse õigsusest räägib näiteks uudis sellest, kuidas Itaalia kaitseminister otsusesse suhtub:

    „Me ei võta krutsifikse koolide seintelt maha. Kes seda soovivad, võivad maha surra. Krutsifiksid jäävad kõikidesse koolidesse. Surgu maha,” röökis La Russa televisiooni otsesaates „La vita in diretta”

  38. Kui keegi soovib, siis Dennetti Breaking the Spell on mul raamatuna olemas. Dawkinsi God Delusion ka. Religiooni kohta soovitaks hoopis antropoloogi Pascal Boyer’ raamatut Religion Explained.

  39. ajeke ütles:

    P.S. Kas saaks näha uurimust selle kohta, “mille poolest skeptik.ee üldse tuntud on”?

    Kõige lähedasem sellisele uurimusele on vast Martini aeg-ajalt ilmuv review sellest, milliste otsisõnadega skeptik.ee veebiavarustest üles leitud on.

  40. Eesti teadlane: inimeste süül kliima küll ei soojene!

    Kas seda satelliitmõõtmiste teemat oskab keegi kommenteerida? Ivar Puura näiteks…?

    Vähemalt selles on tal kindlasti õigus, et poliitikute kõned maalivad alati must-valge maailmapildi (midagi teha pole, demokraatia varjuküljed) ja et suur raha mõjutab avalikkuseni jõudvat informatsiooni mõlemalt poolt (jällegi needsinased varjuküljed). Ja selles ka, et arvutusvõimsused on kliima korralikuks modelleerimiseks ikka veel masendavalt väikesed. Rääkimata selestt, et põhimõtteliselt on looduslik mõju inimese omast suurusjärke suurem – kui see looduslik mõju aga parasjagu avalduma peaks. Aga edasi…?

    Lehelugeja on killmavallas kardetavasti kõige suuremates raskustes sellega, mis ikkagi on kindlalt teada ja mis mitte, sest kõiksuguste spekulatsioonide, pooltõdede ja kontrollimata teooriate hulk on suur. Mida arvatakse?

  41. Samal ajal, kui arstid kutsuvad ministrit üles tegelema tõsiselt nn seagripiga ja maailmas surevad sellesse haigusesse inimesed, tegeleb mõni inimene vaktsiinivastase paranoilise vandenõuteooria levitamisega. Sain minagi selle leviva ringkirja. Keegi siin Eestis on võtnud vaevaks ühe Kanadas elava prantsuskeelse davidicke üllitise emakeelde tõlkida ja kettkirjana teele panna.

    Mida arvata teatest: sea-gripi vaktsiin on vandenõu!
    Rainer Kerge, Õhtuleht

    Õnneks on selle tõsise teema puhul pöördutud ikka asjatundjate poole.

    Kas on võimalik, et vaktsiin tugevdamise asemel hoopis nõrgestab organismi?
    On teada, et vaktsineerimine on tõhusam ennetusmeede nakkushaiguste suhtes. Inimorganismis tekivad antikehad, mis võitlevad haigusetekitajate vastu. Organismi nõrgestavad suitsetamine, alkoholi tarvitamine, ebatervislik eluviis, stressid ja saastunud elukeskkond, mitte aga vaktsineerimine.

  42. @KatrinV

    (”kus kass magab, seal on voolud”)

    see kassi negatiivsetsel väljadel magamine või kuidas see jutt täpsemalt ongi, ei vasta küll minu arvates ka tõele. Kass magab võimalikult soojas ja pehmes kohas, kui tal kohavalimis võimalus on olemas.

  43. Seagripirindelt:

    Seagripivaktsiin nr 1 – sibul ja küüslauk
    Pamela Eesmaa, naistemaailm.ee

    Ühed võimsamad ravimid ja vaktsiinid on saadaval poelettidel ja vanaema juures maal – sibul ja küüslauk!

    Vaktsiin võib olla isegi ohtlikum kui haigus ise. Kui on võimalus, et elad gripiperioodi tervelt üle, miks siis end vabatahtlikult süstida millegi ohtlikuga?

    Seni on enamik ameeriklasi keeldunud endale seagripivaktsiini süstida laskmast, kuna selles leidub tervist kahjustaval hulgal elavhõbedat jms aineid.

    Saksamaa Paul Ehrlichi instituudi direktor Johannes Löwer nimetas hiljuti seagripivaktsiini tervisele ohtlikumaks kui seagripiviirus ise ongi. Löweri hinnangule eelnes tuntud Saksa kopsu-uurija Wolfgang Wodargi avastus, et seagripivaktsiin põhjustab vähki, teatas 27. oktoobril uudisteportaal infowars.com.

  44. See on toosama Pamela, sündinud Parts, kes kunagi viltusele pendlile esitati.

  45. Kriku ütles:

    mis ikkagi on kindlalt teada ja mis mitte, sest kõiksuguste spekulatsioonide, pooltõdede ja kontrollimata teooriate hulk on suur

    Ma pole mingi klimatoloog, aga mingit poolt varvast pidi olen selle teemaga seotud, nii et miski väga hägune ettekujutus mul asjast on.

    Kõnealune artikkel on muarust võitlus õlgmehikesega. Kliima soojenemise jutt ei põhine mingitel temperatuuri mõõtmise aegridadel, vaid modelleerimisel. Maa temperatuur, kuisiganes seda määratleda, on nii kaootiline asi, et paarikümne aasta mõõtmiste põhjal ei anna mingeid vaieldamatuid järeldusi teha. Seda asjaolu artikkel ka ohtrasõnaliselt kirjeldab. Mul ajas turjakarvad püsti väide, nagu väidaks keegi, et Maa soojenemine algas 1977 (kuupäeva oli peatoimetaja välja ratsinud?). Kuskil ketis klimatoloog -> kesveel? -> Arrak -> Pullerits -> mina on ilmselt informatsiooni juurde tekkinud.

    Kliima modelleerimine. Siin pole asi palju parem. Esiteks on meil olemas lihtne mudel: võta 12700 km läbimõõduga pall, pane pinnale õhku nii-ja-niisuguse koostisega kümme tonni per ruutmeeter, riputa Päikesest 500 valgussekundi kaugusele, lase temperatuuril stabiliseeruda ja siis hakka lisama CO2 umbes 3 Gt/aastas. Lihtne ja selge, meie pall läheb soojemaks.

    Teiseks on meil teada, et see lihtne pall (ehk esimest järku lähend) ei modelleeri Maa temperatuuri adekvaatselt. Natuke utreerides, rohkem polegi midagi teada – kõrgemat järku lähendid (mis võtavad arvesse atmosfääri tsirkulatsiooni, veeauru osakaalu (mis on suurem kui süsihappegaasil) ja mida veel, eelkõige Maa modelleerijate poolt kibedasti neetud hoovuseid) on võimatult keerulised, erinevad lihtsustused annavad erinevaid tulemusi ja nii mõnigi faktor ennustab 2-3 korda suuremat soojenemist või jahenemist kui see lihtsa palli mudel.

    Lühidalt, Maa temperatuuri CO2-sõltuvuse kohta on teada ühe lihtsa mudeli ennustus ja see, et see mudel on tõenäoliselt võimatult ebatäpne. Temperatuuri mõõtmistega pole siin midagi pistmist, neist mingi usaldusväärse info saamiseks peame veel sadakond aastat jätkama.

  46. Vaktsiinid Sassi sõnul kõigil ei sobi ja iga asja nimel ei aita, kuna inimesed on erinevad. Esmalt peab ravitseja sõnul aga hoidma puhtust. Seejärel tuleb vana hea küüslauk, mustsõstar, pohlad ja mustikad. Sassi sõnul peab tõstma organismi happelisust.

    “Küüslauku võib imeda, sööma ei pea, sest paljud inimesed ei kannata seda.” Jooma peaks jõhvika, pohla või kibuvitsa teed, sest neis on palju vitamiine. “Tõstate happelisuse normaalsele tasemele, siis ei ole kartust ega immuunset defitsiiti.”

    http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=354429&q=vigala+sass

    loodetavasti pole ma jõudnud juba liiga aluseliseks minna, et ei oleks võimalik seagripi puhkemise ajaks happeliseks hakata.

  47. Vatikan liitus Maa-välise elu otsingutega
    Telegraph –> Postimees

    Kuid tulnukad ei pruugi mitte kuidagi kokku sobida katoliku kiriku nägemusega, et «Jumal lõi inimese oma näo järgi».

    Ka Jeesuse kui inimkonna päästja imidž võib kahtluse alla sattuda – kas muudes maailmades on ka Jeesuse sarnased päästjad või on Maa Jeesus ainulaadne.

    Huumorikool.

  48. Natuke näotu on niimoodi tagaselja materda, või mis? Martin, Sa tead hästi mu e-maili, võid seda endiselt kasutada. Rääkimata sellest, et me ühes majas töötame – suuremate muredega võid ju tulla otse 8. korrusele kurtma ja jagama oma mõtteid.
    Aga niimoodi kuskil foorumis “minuga” omaette vestelda ja materdada… tundub ühelt härrasmehelt küll kummaline käitumine.
    Ei tule siia lehele rohkem – kui tahad oma mõtteid vahendada, siis Sa tead, milliste kanalite kaudu.

  49. Seagripp ja selle ümber punutav vandenõuteooria vääriks omaette lugu, kuid kardan, et minu jõud ei käi üle, aga riigikogu liige Toomas Trapido ilmutab vaktsiinivastasust ja vandenõuteoorialembust:

    Seagripist ja vaktsineerimisest

    Rahulikuks jäämise kõrval võta kasutusele mõistlikud ettevaatusabinõud, et ära hoida nakkus ja vältida vaktsineerimist.

    Ma kutsun üles viivitamatult kasutusele võtma seaduslikke vahendeid ja sellesse kaasa tõmmata ka kodanikke kinnitamaks valjuhäälselt järgmist, et mitte ühtegi isikut meie riigis ei tohi sunniviisiliselt vaktsineerida, ja neid, kes on lasknud end vabatahtlikult vaktsineerida, ei tohi ilma jätta nende õigusest esitada kaebus ja saada kompensatsiooni (üksikisikud või nende perekond), kui vaktsiin on põhjustanud nende haigestumise või surma.

  50. Mis Trapido seisukoha juures kõige enam häirib?
    Mina ei näe enda ümber massilist suremist ega isegi mitte haigestumist, aga võib-olla ma ei käi nakatunud kohtades. Nii et sunniviisilist vaktsineerimist pole nagu põhjust toetada, nii hull asi ka pole.
    Vabatahtlikkus peakski olema rangelt vabatahtlik. Ja paanikat on külvatud meedias küll, kuigi võib arvata, et autoavariides on selle aja jooksul rohkem inimesi surma saanud kui seagripi kaudu.
    Vandenõu? Kas mõnel isikul pole ohtu näha igas kriitikanooles kohe “vandenõuteooria sepitsemist”? Minu arvates on selge, et vaktsiini tootvatel firmadel – nagu igal teiselgi kasumile orienteeritud ettevõttel – on “oma lehm ojas”, nagu põhjanaabrid ütlevad ja money talks erinevatel tasanditel – see ei tähenda veel vandenõuteooriat. Lihtsalt realistlik maailmanägemine.

  51. Praegu peaks esimene gripinädal alles olema. Mina tean näiteks üht perekonda, kus on kõik täiesti haiged, väike laps oksendab jne. Massiline nakatumine on veel ees.

    Trapido kütab oma väga tugevate avaldustega kompensatsioonist ja surma põhjustamisest minu meelest teistpidist paanikat.

  52. No vot ma ei tea. Suvel puutusin Inglismaal kokku kahe äsja (väidetavalt) seagripi läbi põdenud inimesega ja mingi viiruse (millise, ei tea) põdesin seal läbi ka. Paar nädalat tagasi puutusin kokku hollandlastega, kes oma sõnul ka olid seagrippi põdenud. Ja käis jälle minust mingi “külmetus” üle. Haigestuma ei pea ju ainult seagrippi. Ja surra saab muudelgi põhjustel. Seda enam, et minu teada pole veel ükski inimene igavesti elanud ;)
    Mäletan kooliajast aastaid, mil pooled klassikaaslased kodus haiged ja ühel (või kahel) korral olid isegi kinod ja teatrid mingi aja suletud ja avalikud suurüritused keelatud. Üks võimalik meede?

    Aga surma ja kompensatsiooni jutt on küll tõesti pärit nagu ühest teisest riigist, kus iga asja peale hüvitisi nõutakse.

  53. Kriku ütles:

    Trapido kütab oma väga tugevate avaldustega kompensatsioonist ja surma põhjustamisest minu meelest teistpidist paanikat.

    Iseenesest ei ole ju midagi katki, kui riik mingisuguse kompensatsiooni ette näeb.

  54. See oleks kõrgendatud riski möönmine, milleks ei ole minu teada alust ja mis ainult vähendaks elanike kindlustunnet.

  55. Mulle on paarilt tuttavalt postkasti tulnud kaks seagripiga seotud vandenõudest rääkivat kirja, millest ühele on alla kirjutatud nimi Jean-Jacques Crèvecoeur ja teisele Dr. Teresa Forcades i Vila.
    Hoiatatakse seagripivaktsiinide ohtlikkuse eest ja kirjeldatakse seagripi suhtelist ohutust võrreldes muude gripiviirustega. Samas viidatakse ka kavandatavale genotsiidile, mingitele USAs rajatud koonduslaagritele jne, mis muudab kogu jutu üsna ebausutavaks.
    Kirjades väidetakse, et tuginetakse teaduslikele ja vabalt kättesaadavatele andmetele (nt WHO statistika). Kuigi osa nende kirjade sisust tundub täieliku jamana, ei oska teaduslikumana näivat poolt (vaktsiinide koostis, erinevad gripiviirused jne) oma teadmistele tuginedes ümber ka lükata… Kas see oleks ehk väärt skeptik.ee tähelepanu?
    Võin huvi korral kirjad edastada, siia nii pikka teksti kopeerima ei hakka…

  56. LA Times kirjutab:

    The American Medical Assn. on Tuesday urged the federal government to reconsider its classification of marijuana as a dangerous drug with no accepted medical use, a significant shift that puts the prestigious group behind calls for more research.

    The nation’s largest physicians organization, with about 250,000 member doctors, the AMA has maintained since 1997 that marijuana should remain a Schedule I controlled substance, the most restrictive category, which also includes heroin and LSD.

  57. Maarja ütles:

    Samas viidatakse ka kavandatavale genotsiidile, mingitele USAs rajatud koonduslaagritele jne, mis muudab kogu jutu üsna ebausutavaks.

    See koonduslaagri-jutt on ilmselt variant juba pikemat aega USA paremäärmuslikes ringkondades levinud vandenõuteooriast. Esimesed versioonid liikusid 1990ndate aastate lõpus; sajandivahetuse paiku nad mõnevõrra vaibusid ja 2008. aasta lõpus paisusid jälle suuremaks. Klassikaline näide on see WingNutDaily versioon.

  58. Seagripirindelt ja vandenõuteooriate vastu:

    Epidemioloog: ükski tänapäevane vaktsiin ei nakata inimest
    Kadri Ratt, Eesti Päevaleht

    Tema [Kuulo Kutsari] sõnul ei mõista vaktsineerimise vastased, millega nad riskivad. “Haigustekitajad on kõikjal meie ümber ja vaktsineerimise vastased otsustavad lapse elu ja tervise üle seal, kus arstiteadusel on kõik võimalused teda haiguste eest hoida.”

    Prantsuse bioloogi ja uurija Yves Delatte Eesti Ekspressis ilmunud väidet, et seagripivastane vaktsineerimine on raha teenimise eesmärgil loodud ülemaailmne vandenõu, nimetab Kutsar täielikuks rumaluseks. Kutsari sõnul on tegemist teadusmaailmale tundmatu tegelasega, kelle väited on õhust võetud ning neile pole mingit tõestust.

  59. Üks viis kuidas sellised vandenõuteooriad jõudu juurde saavad: Päevalehe artiklis:

    Tema sõnul tuleb ette, et vaktsineeritud inimene haigestub, kuid tavaliselt on siis eksitud vaktsineerimise reeglite vastu: näiteks inimest on vaktsineeritud ajal, kui ta on eelnevalt juba nakatunud või on haigustekitaja selline, mille vastu vaktsiin ei toimi.

    Aga samas ühe seagripi vaktsiini infolehelt
    (http://www.emea.europa.eu/humandocs/PDFs/EPAR/pandemrix/emea-combined-h832et.pdf) võib lugeda et “terve annuse” manustamisel tekkis grupis 6-9 aastat koguni 14,3% vaktsineeritutest >39 kraadine palavik.
    Kahtlemata ei tulene see palaviku tõus ainult “vaktsineerimise reeglite vastu eksimisest”. Niisiis, inimene kes on ajakirjandusest lugenud arsti väidet et vaktsiinist mingit haigust ei teki ja samas kaevab kuskilt välja täiesti autoriteetse allika et kõrge palaviku tekkimine on päris sage, siis jääbki mulje et ilgelt vassivad need arstid ikka.
    Kuidas selle vaktsiini ja palaviku tekkimisega üldse on, kas see on paljude vaktsiinidega kaasnev efekt et suht suure tõenäosusega võib mingi palavik tekkida ja kas sel juhul on sellele mingi lihtne ja tavainimesele mõistetav seletus olemas?

  60. @Santa

    See tekkiv palavik ei ole küll mitte see haigus, mille vastu vaktsineeritakse (nii et ses mõttes on Kuulo Kutsaril küll õigus – ta mõtleb ikka haigestumist vastavasse nakkushaigusesse).
    Palavik võib tekkida, kuna haigustekitaja või tema antigeenide sattumisel kehasse – ja vaktsiin ongi väikeses koguses antigeeni – võib tõusta mittespetsiifiliste infektsioonivastaste ainete e. interleukiinide tootmine – no et keha valmistub haigustekitajaga võitlema.
    Interleukiinide taseme tõustes üle teatud piiri palavik tõusebki. Vaktsineerimise korral – kui see tekibki – on lühiajaline ja ei ole nakkushaigus ise.

  61. Euroopas kasutusel olevad gripivaktsiinid (ükspuha, kas hooajalise gripi vaktsiin – nn tavaline gripivaktsiin või uue gripi vaktsiinid) on inaktiveeritud vaktsiinid ja mingit elusat nõrgestatud viirust seal pole.

  62. M, ma saan aru küll et see pole see palavik pole see haigus mille vastu vaktsineeritakse. Aga tavainimese jaoks on palavik haigus ja kui pärast vaktsineerimist palavik tõuseb siis järelikult tegi vaktsiin haigeks. Ja ongi kohe nii selle inimese kui kogu tema tutvusringkonna jaoks tõendid käes et vaktsiinid on saatanast.
    Seetõttu ma mõtlengi et kui see on suhteliselt levinud et vaktsiinid palaviku tõusu põhjustavad, siis ehk peaks sellest laiemale üldsusele ka rääkima, selgitama lahti et see on loomulik ja sellest midagi hullu ei ole.
    See kui räägitakse et mingeid kõrvalmõjusid pole aga samas tõusis palavik ja mingil tuttaval ka oli palavik pärast vaktsineerimist… siis tekibki arvamus et ilmselt need arstid ikka varjavad midagi.

  63. INTERVJUU Andrus Kivirähkiga: Jumal ja peapiiskop on nagu Dick ja Doff
    Kalev Kesküla, Eesti Ekspress

    Ega ma jumalaga ei heitle – mis sa heitled üleloomuliku olendiga. Ikka kirikuga. Sellega, et üks väike organisatsioon tahab riigikirikuks muutuda. Toomas Haugil oli Loomingus küll väga vaimukas artikkel, aga ega meie antiklerikaalsust saa Paala lahinguni tagasi viia. Ega antiklerikaalsus pole mingi eestlaste probleem. Voltaire heitles ka kirikuga. Meil on siin nii, et nii kui sa midagi kiriku kohta ütled, tuuakse kohe Stalin lagedale ja räägitakse ajupesust. Kas Stalin oli see, kes antiklerikaal Tammsaare ajusid pesi?

    Mind huvitab väga mütoloogia ja kiriku ajalugu. Ma ei heitle Zeusi, Odini, ega ühegi teise jumalaga. Aga kui jumal on vahend kiriku käes, siis tuleb teda paratamatult torkida, desakraliseerida.

    Nii et sa usud, et taevas on tühi, nagu on öelnud oma põlvkonna usu kohta Mati Unt.

    Mis mina nüüd tean sellest rääkida… Las Jaan Einasto räägib, mis taevas on.

    Kristliku kiriku ajalugu on pidev võitluse ajalugu, kus on vastamisi kirik ja teisalt inimesed, kes tahavad lihtsalt jumalat uskuda. Lõpuks on alati võidutsenud organisatsioon, masin.

    Mulle on jäänud mulje, et Toomas Paul on üks vaimulikest, kes ise enam jumalat ammu ei usu. Aga ta on organisatsioonis sees ja ei taha vanu seltsimehi reeta.

  64. Meil on siin nii, et nii kui sa midagi kiriku kohta ütled, tuuakse kohe Stalin lagedale ja räägitakse ajupesust. Kas Stalin oli see, kes antiklerikaal Tammsaare ajusid pesi?

    Väga lihtne: ärge kasutage vulgaarmarksistlikke argumente ja teie kohta nii ka ei öelda. Tammsaare näiteks seda ei teinud.

    Tammsaare religioossus on muidugi väga huvitav teema, eelkõige seetõttu, et okupatsiooniajal püüti sellest võimalikult mööda vaadata (paralleelide tõttu Dostojevskiga siiski päriselt ei saanud). Aga kirikuorganisatsioonist ta vististi tõesti suuremat ei pidanud.

    Kristliku kiriku ajalugu on pidev võitluse ajalugu, kus on vastamisi kirik ja teisalt inimesed, kes tahavad lihtsalt jumalat uskuda.

    See jutt läheb juba jamaks. UT-s on koguduse rollist nii palju juttu, et vähemalt kristluse raames sellest mööda vaadata ei anna. Kristlus ilma koguduseta pole lihtsalt enam kristlus (eremiidid ei ole muidugi välistatud, aga on igal ajajärgul marginaalne nähtus olnud).

  65. Kas tasub end (sea)gripi vastu vaktsineerida?
    PK Tarbija24

    Raivo Järvi
    poliitik

    Suhtun vaktsineerimisse positiivselt, sest usaldan alati professionaale. Ja kui ikka arstid ütlevad või kui selline haigus on maailmas olemas, siis miks mitte. Liiati kui riskitegurid on tänapäeval põhjalikult läbi mõeldud.

    Braavo, Raivo Järvi, ja tänan selge sõnumi eest!

    Kleer Maibaum
    näitleja

    Ma ei poolda vaktsineerimist, sest olen väga teadlik inimese keha suutlikkusest kõigega ise toime tulla, kui protsessidesse ei sekkuta. Vaktsineerimine on aga konkreetne keha tasakaalu rikkumine, eriti kui seda tehakse vastsündinule. Sel juhul hakkavad tema kehas toimuma sootuks vastupidised protsessid.

    Olen seda meelt, et vaktsiinid on vajalikud ravimitööstuse magnaatidele. Et nõrgestada inimese immuunsüsteemi ja teha inimesed ravimeist sõltuvaks, teha nad veelgi haigemaks.

    See “olen väga teadlik” ei vasta paraku tõele ja seda näitab pea iga järgnev lause. Õnneks on Kleer Maibaumi tekst piisavalt äärmuslik, et mõtlev inimene peaks saama aru selle absurdsusest.

    Näiteks see lause:

    Olen täiesti teadlik ka sellest, et inimesed, kes surevad, on mingil tasandil selle ise valinud.

    Eriti on sellise teadliku valiku teinud just emaüsas arenevad looted, eksole.

    Üks kommentaar ka:

    14.11.2009 13:16
    lila: Kui õudne ja küüniline on, et need valgustunud ülipositiivsed ja tasakaalus inimsed ütlevad silmagi pilgutamata, et inimesed, kes surevad, on selle ise valinud. Kui proua oma eneseabiraamatutest ja -kursustest (mis on samasugune äri, nagu iga teinegi), natukenegi kaugemale vaataks, siis huvitav miks Aafrikas lapsed nälga ja haigustesse surevad, milles nemad süüdi on? Miks nad “valivad” oma lühikese elu ja surma sellisel viisil?

    Ma olen alati arvanud, et kõige jõhkramad ongi need enda meelest ülipäikeselised inimesed. See on mingi heaoluühiskonna produkt, et sellised inimesed oma pehmetel patjadel arvavadki arrogantselt, et neil on kogu maailm paika pandud.

  66. Seagripp näitab peagi uut palet
    Alo Lõhmus, Postimees

    Kuidas aga suhtuda gripivastasesse vaktsineerimisse, kas see võib tõesti olla ohtlik? Merits naerab sellise kartuse välja. «Euroopas kasutatavad vaktsiinid sisaldavad vaid inaktiveeritud viirust ning vaktsiini tõttu grippi haigestumise tõenäosus on sama mis keedetud munast tibu välja haudumise tõenäosus – see on võimatu,» kinnitab ta.

    Merits on gripivaktsiini suhtes kriitiline hoopis teisel põhjusel. Ülimalt rangete turvastandardite tõttu toodetakse vaktsiini iganenud (kuid see-eest hästi läbi proovitud ja seetõttu ohutuks peetaval) meetodil, mis ei suuda koguseliselt enam rahuldada praegust nõudlust.

  67. Kleer Maibaum on üks neist hiljuti ennast leidnud noortest prouadest. Tüüpiline juhtum?

    “Kleeri kasvamine” (“Naiste Maailm” 04.05.2005):

    Isegi kodus olles tahtnuks Kleer tööd teha ja ilma teatrita tundus maailm mõttetu. Kahe aasta pärast saabus krahh: Kleer oli üle töötanud, haige, väsinud, suitsetas palju ega öelnud ära ka klaasikesest lohutusest. Ta keerles oma murede puntras ja luges suvi otsa hingele tuge otsides Luule Viilma raamatuid. Kuni saabus Luise.

    “Luise tuli palumise peale,” on Kleer kindel. “Temani jõuda oli lihtne ja kerge. Ning esimese lapse puhul oleme ise ka suhteliselt ette valmistamata, lollikesed, kes ei tea ees ootavast vastutusest midagi ning on sellevõrra tugevamad. Aga mulle mõjus laps nagu valgustus.”

    Luise abiga muutus palju. Kleer oli pühendunud ainult lapsele ja tütre usaldamine kolmeks tunniks kellegi teise hoolde võrdus õudusunenäoga. Siis tekkis Luise jalale kahtlane punane plekk ja Kleer asus hirmunult mööda arste tuiskama. Kirurgide plaan kohe nuga haarata viis ema paanikasse, kusagilt meenus homöopaadi nimi, kelle poole pöörduda, ja nüüd on Kleer doktor Gabovitshi juures käinud kolm aastat.

    “Ma ei ole sealtpeale ühtegi tabletti tarvitanud, kuigi nooruses olin kõva tabletiõgija,” kirjeldab Kleer. “Kui arst mulle antibiootikumid välja kirjutas, olin kohe rõõmsalt nõus neid võtma. Homöopaadid ei tegele ainult haiguste väljaajamisega, nad vaatavad sind hoopis sügavamalt, kuulavad ära, mis sul öelda on, nii et iga kord saan ikka peatäie nutta ka. Kergenduseks. Ja Luise kohta ütlesid nad kohe, et sellel lapsel pole häda midagi, aga ema tuleb küll ette võtta.”

    Samm-sammult, mõte-mõttelt jõudis Kleer joogatundide ning vabastava hingamiseni.

    “Kleer Maibaum: hingates kõikvõimsaks” (“Naised” 06.04.2007):

    Kleer Maibaum on peale teatri ning laste kasvatamise tegelenud juba viis aastat vabastava hingamisega, mis on muutnud näitlejanna kogu maailmapilti ning ilma milleta ta enam oma elu ette ei kujuta. Sügisest alates tegutseb Kleer hingamisterapeudina ning on viimasel ajal hakanud huvi tundma ka inglite vastu.

    […]

    Varem kuulasin kõiki, ainult mitte iseennast. Kristlikus maailmas levib väärastunud arusaam, et tuleb olla hea ja teistele meeldida, tuleb ennast ohverdada ja oma tahtmine maha suruda. Nüüd ma teadvustan endale iga hetk, mida MINA tahan. Põhiline, mis vabastavalt hingates välja tuleb, ongi minu jumalik olemus – vägi ja teadlikkus iseendast. See on see, mis mind inspireerib ja tekitab soovi edasi minna, kõike uuesti kogeda. Aeg-ajalt ikka libastun ja kuulan harjumusest teisi rohkem kui iseennast, aga ma suundun teadmise poole, et mina olen iseendale autoriteet. Mina valin endale oma elu ja kõik mõtted. See on armastusega üks olemise kogemus.

    […]

    Kas usud inglitesse?

    Jah, muidugi. Viimasel perioodil olen tõsisemalt inglitega tegelenud, hinge teejuhtidega. Nad on meie ümber, ka praegu. Igal inimesel on vähemalt kaks kaitseinglit, mõnel rohkem. Vahel nad ei saa aidata, kui me nendega ei suhtle.

    Hetkeolukord leheküljelt http://www.hingamistuba.ee:

    Minu esimene hingamiskogemus jääb aastasse 2004, Dan Brule seminarile, kus kogesin sügavat vabanemist ja rõõmu. Teadsin kohe, et see on midagi, millega tahan tegeleda, sama aasta maist hakkasin võtma individuaalseansse Sölve Maibergi juhendamisel, ja septembrist osalesin oma esimesel Binnie A. Dansby seminaril. Tundsin kohe, et olen jõudnud “koju“, et see töö aitab mind sügavate tervenemiste ja muutusteni, mida olin otsinud. Binnie A. Dansby avas mu silmad ekstaatilise sünnituse osas, nii et otsustasin kohe proovida. 2005.aastal sündiski meie perre teine laps, teadlikult, loomulikult, toetatult.

    2004. aasta lõpus loobusin ka tööst Eesti Draamateatris, et pühenduda Algallika hingamistöö praktikale ja jõuda selgusele oma elu eesmärgist.

    2009.aasta mais lõpetasin kolme aastase Algallika Protsessi ja Hingamistöö terapeudiõppe Binnie A Dansby ja Helen Rodney –Smithi juhendamisel. Sama aasta augustis sündis meie kodus meie perre kolmas laps.

    Olen osalenud ka teiste Eestit külastanud hingamisõpetajate seminaridel, saanud reiki 1. ja 2.astme pühitsuse. Ma armastan inglite ja haldjate maailma ning usun sügavalt imedesse.

    Vaat’ milline kena armas elujõuline alternatiiv ristiusule.

  68. Ma olen natuke segaduses. Miks avaldavad selliseid artikleid just naistelehed? Kas esoteerikaväljaanded on turult kadunud? Kas eeldavad naistelehtede toimetajad, et naisi huvitab umbluu, või naisi huvitabkli umbluu? Ja miks just naisi? Ma tean mitut meesterahvast, kes võiks sama emotsionaalselt mullikesi ajada, ja teist sama palju neid, kes neid meeleldi ammulisui kuulaksid/loeksid. Kas siin tuleks näha vandenõud eesmärgiga eraldada Eesti naiste ajud konsensus-tegelikkusest, või ongi mingi määrav protsent nii suurel määral eraldunud, et nad kliendina ei lepi asjaliku ajakirjandusega?

    Lugesin Tiit Kändleri lasteraamatut “Päikeselt näeb kaugemale” ja hakkasin mõtlema, et kas ehk oleks tarvis sedalaadi teost, mis oleks konkreetselt tüdrukutele suunatud. Et järgmises põlvkonnas oleks kõiksugu kleere vähem.

  69. Vat ei tea. Ma arvan, et see on ikka ühiskondliku ootuse küsimus.
    Samas mind huvitab uugabuuga ja umbluu ka, aga pigem uurimis kui uskumisobjektina – olen käinud reiki teraapias (vanemad maksid, ma olin umbes 15. ei toiminud kuigi ma siis sellest midagi ei teadnud nii et platseeboefekt oleks võinud olla) Vabastavat hingamist olen ka teinud kuna üks sõber tegeleb sellega. No eks lõpus oli teistsugune tunne küll, aga kas just see mida ta ootas (võis tuleneda hapniku suuremast ja CO2 väiksemast hulgast veres) … pingete vastu aitas lõdvestumine küll.
    Homöopaatia pole ka eriti mõju avaldanud, kigi seda mul on olnud au aegajalt proovida. Väidetavalt kummitavates kohtades olen ka käinud.
    Kui mõni “vaimolend” (jumal) end mulle ilmutaks, siis ma ilmselt laseksin enda mõistust kontrollida…
    … Samas ma pole tüüpiline humanitaarist tibi ka. Õnneks. Aga lilled ja liblikad on ilusad sellegipoolest.

  70. väike My ütles:

    Vat ei tea. Ma arvan, et see on ikka ühiskondliku ootuse küsimus.

    Nagu see, et poisid mängivad autode ja püssidega ning tüdrukud nukkude ja plastmassnõudega? Ma pole nagu tähele pannud, et samasugune rollijaotus valitseks päristeaduste ja pseudoteaduste vallas. Igasugustes nõiafoorumites on sood umbes pooleks. Kas selles selgeltnägijate katsumise saates (ma pole nimelt näinud) on naisi rohkem kui mehi?

    Mu arust ei paista need ühiskondlikud ootused küll kuidagi välja, või kui, siis iganenud šovintslikul tasandil, et naisi peetakse meestest alaväärtuslikumaks, seega ka rumalamaks. Kahtlen siiski, kas ajakirja Naised või Naiste Maailma väljaandjad peavad oma lugejaskonda rumalaks.

    Samas mind huvitab uugabuuga ja umbluu ka, aga pigem uurimis kui uskumisobjektina

    No mind huvitab ka, tänapäeval eelkõige vast sotsiaalpsühholoogilise fenomenina, ja nii palju, kui olen “ala asjatundjatega” kokku puutunud, paistab sooline jaotus olema enam-vähem võrdne. Võib ju oletada, et spiritistide või toitumismaagia jüngrite seas on rohkem naisi ja vandenõuteooria-usklike või nullruumi-energeetikute hulgas mehi, aga ma poleks selles sugugi automaatselt kindel.

    Siiski näen Eesti turul tühjalt seismas pigem tüdrukutele huvi pakkuva teadusharidus-väljaande nišši kui meestele huvi pakkuva umbluulehe oma: viimase järele pole vast vajadust.

  71. Noh , loodetavasi, Mart, on sul õigus. Teadlaste hulgas on ka viimasel ajal rohkem naisi kui vanasti… Mis puutub Selgeltnägijate Tuleproovi, siis võib-olla saatejuhid valisid sedasi, et mehi ja naisi oleks pooleks. Ma ei tea kuidas seal kandideerijate seas see oli, ei vaata seda saadet.
    Astroloogia tundub küll stereotüüpselt rohkem naiste pärusmaana.

    Naistemaailma jms ajakirjadega on ilmselt nii, nagu pseudoteadusi propageerinud tudengipäevadega – nad teevad seda , sest see müüb ja on põnev. Vahet pole, mida nad oma lugejast arvavad.

    Tüdrukutele suunatud teadushariduse nišiga on nii: ilmselt on see üsna alaekspluateeritud tõesti, samas kuidas see välja peaks nägema? Mille poolest poiste omast erinema? Kui inimesel ikka huvi on, siis Horisont ja Eesti Loodus ega Geo pole ju vähimalgi määral soospetsiifiline. Mina vähemalt ei näe mingit erinevust. Olümpiaadidel osalejate seas oli sooline jaotus küll pigem veidike tüdrukute kasuks…
    Meestele umbluuajakirja tegemine oleks lihtsalt nõme. Nagu naistelegi..

    Vabastav hingamine on hingamisteraapia vorm mis peaks parandama tuju ja enesetunnet ja andma positiivset energiat vms. Seisneb juhendatavas lõõtsutamises, tekitab hüperventilatsiooni (selle tagajärgedest võib lugeda wikipediast ).

  72. Ahah.

    Ma arvan, et sellise materjali naisteajakirjas ilmumises on siiski loogika olemas. Asi selles, et paljud naised – järgnev on minu tutvusringkonna alusel tehtud üldistus ega pretendeeri objektiivsele tõele – minetavad raseduse ja sünnituse käigus enesekriitika ja omandavad kõrgendatud valmisoleku võimalike ohtude tõrjumiseks. Evolutsiooniliselt on see täiesti mõistlik, et rase või tita eest hoolitsev naine on enda ja ülejäänud perekonna jaoks maailma naba, aga tänapäevases praktilises elus kaasneb sellega rida probleeme alates tõenduspõhise meditsiini eitamisest (sh. vaktsiinipaanikast) ja lõpetades sektantlusega. Kõige paremini illustreerib sellist suhtumist emotsionaalne hüüatus “Emasüda on see, mis teab kõige paremini“.

    Seda võimendab liberaalses ühiskonnas laialt levinud leebe anarhism – riigivõimu, korporatsioonide, institutsionaliseeritud teaduse ja kõiksugu “autoriteetide” põhimõtteline umbusaldamine ning arvamus, et “alternatiivne” võiks olla väärtuslik ainult seetõttu, et on alternatiivne.

  73. Mart K. ütles:

    Siiski näen Eesti turul tühjalt seismas pigem tüdrukutele huvi pakkuva teadusharidus-väljaande nišši…

    Õh? Ei ole ju Horisondi peale kirjutatud “Poistele”.

  74. Ajakiri Tarkade Klubi on ka olemas.
    Kuigi meie peres loevad poisid tõesti seda suurema huviga kui tüdrukud…

  75. Me räägime sutsu eri vanuseastmetest vist. Alla kümne aastasele ma Horisonti või Tarkade Klubi või Geod või Eesti Loodust ei soovitaks — karta on, et enamikul sellevanustest jääks algteadmistest väheks, et üldse huvi tekitada. Kändleri “Päikeselt näeb kaugemale” on kindlasti suunatud mõlemale soole, ja see on väga hea. Mina pidasin silmas pigem seda, et oleks vaja mingisugust meediumit (koomiksit? multikat? arvutimängu?) just konkreetselt pigem tüdrukutele, et tõrjuda varakult umbluulaviini, mida pakub täiskasvanud naistele suunatud populaarebateaduslik žurnalistika.

  76. Kriku:

    Ma arvan, et sellise materjali naisteajakirjas ilmumises on siiski loogika olemas. Asi selles, et paljud naised – järgnev on minu tutvusringkonna alusel tehtud üldistus ega pretendeeri objektiivsele tõele – minetavad raseduse ja sünnituse käigus enesekriitika ja omandavad kõrgendatud valmisoleku võimalike ohtude tõrjumiseks.

    See pigem paneb oletama, et rasedate naistega kokku puutuvad inimesed minetavad enesekriitika ;) Lihtne seletus säärastele näidetele on sotsiaalne sooline ebavõrdsus – väikelapsega seonduvate otsuste langetamisel on naissoost lapsevanem eelisseisus, nii et niihästi (üldinimlik) skepsis kui ka lihtsameelsus saavad väljendatud pigem ema, kui isa suu läbi.

    Võibolla see naisteajakirjade ja esoteerika seos paistab silma seetõttu, et (1) naisteajakirju on rohkem kui meesteajakirju; (2) teemavalik on laiem; (3) oma sisemuse ja välimuse eest erinevail viisidel hoole kandmine on rohkem aktsepteeritud naiste kui meeste juures. Tüdrukutele suunatud teadusressursid oleks tore (Ingmar – see, kui kaane peale pole kirjutatud “poistele”, ei tähenda, nagu oleks sellega võrdne omaksvõtt garanteeritud); ja samamoodi oleks lahe üks teadushuviline ja missioonitundeline naistelehe peatoimetaja…

  77. See pigem paneb oletama, et rasedate naistega kokku puutuvad inimesed minetavad enesekriitika

    Ka võimalik. Nagu öeldud, ei pretendeeri minu kogemus objektiivsele tõele.

  78. Millised on meesteajakirjad? Ei meenu meesanalooge ajakirjadele “Eesti naine”, “Anne”, “Marie Claire” jne Porno, auto- või tehnikaajakirjad võivad oma lugejas küll rohkem mehi näha, aga nad ei defineeri end meeste ajakirjadena – või ma eksin?

  79. Suur “Playboy” (see Eesti oma on kaunis nigel). Muidugi ei tea kui palju ka suure PB kvaliteedist järele jääb.

  80. talairach ütles:

    see, kui kaane peale pole kirjutatud “poistele”, ei tähenda, nagu oleks sellega võrdne omaksvõtt garanteeritud

    Okei, ega jah :)

    Nõnda, kui me oleme siin selgeks vaielnud, milles seisneb naiste ja meeste informatsiooniomastamise erinevus (minu teada ei ole sooerinevuste puhul tegemist puhtalt sotsiaalse ootuse mõjuga, selgeid vahesid tüdrukute ja poiste käitumises esimesel elupäeval on kenasti näidatud, kuigi ma muidugi ei oska lambist mingit viidet pakkuda), siis hakkame õige kujutluses kokku panema populaarteaduslikku ajakirja tüdrukutele. Mul pole tõtt-öelda mingeid ideid… :?

  81. Miks just ajakirja? Miks mitte seiklusjuttude või -koomiksite sarja või, ma ei tea, arvutimängu? Ja see ei pruugiks olla tingimata rangelt plikadele mõeldud, pigem võiks olla näiteks lihtsalt “peategelane” tüdruk, kellega 8-13-aastastel sookaaslastel on lihtne samastuda.

    Kas meie kodumaine Lotte-frantsiis mingis ulatuses seda juba ei teegi? Ma pole neid multikaid-raamatuid näinud-lugenud, aga ühe pealkirjas sisalduv Leiutajateküla kõlab intrigeerivalt. Pressist on siiski mulje jäänud, et rohkem tegeldakse jaapani maalduse propageerimisega (mis pole muidugi põrmugi halvem üritus).

  82. Eesti Ekspress: Teisitimõtlejast uurija: Seagripivastane vaktsineerimine on ülemaailmne vandenõu

    2008. aasta märtsis, samal ajal kui võeti patent, käis Prantsuse president Nicolas Sarkozy Mehhikos ja ta leppis kokku uue tehase loomise asjus. Tuleb silmas pidada, et Medimmune’i osanikeks on nii Prantsuse kui ka Rootsi valitsused. Nad ehitasid tehased ja ilmselt läksid mõnda väikesesse farmi, nakatasid sigu ja ütlesid: “Hei, vaadake! Seagripp!”

    […]

    Seda tehakse selleks, et müüa vaktsiini. Tavaline arst ei jõua uurida internetti, nagu mina seda tegin. Kui keegi aevastab, siis ta diagnoosib seagripi. Selle kõige eest vastutavad inimesed aga istuvad tipul.

  83. FWIW, minu katsed kinnitada hüpoteesi, et Yves Delatte mingisugune teadlane on, kukkusid läbi. Mingisugune Yves Delatte, kes ei pruugi küll seesama olla, paistab inseneritegevust harrastavat ning evib patenti klaasist katusele, mis aru saab, kui vihma sajab ( EP1821098), meetodile happelises keskkonnas loomasööda tootmiseks (WO/1988/000439), mitmesugustele kombinatsioonidele klaaspaneelidest ning vihmadetektorist ning immuunpuudulikkuse (AIDS mainitakse eraldi ära) ravimisele piimhapet tootvate bakterite seedetrakti sokutamise teel (WO/1989/011858).

    Vihmadetektor võib isegi töötada, aga tema kasulikkus tundub kahtlane. Happevaimustus on AIDSi kontekstis jama, lehmade jaoks tehtud hapukapsa kontekstis ilmselt maitse küsimus. Meeles tuleb pidada, et patendi väljastamine ei tähenda, et patenditekstis aetav jutt õige või kasulik on.

  84. Head klassikalist kirkaga kivitoksimise teadust:

    Paekarjäär peitis üliharuldast loodusimet

    Kui Tartu ülikooli (TÜ) geoloogiamuuseumi varahoidja Tõnu Pani mõned aastad tagasi Kalana lubjakivikarjäärist värskelt lahti murtud paelahmakate hulgast ilusa mustriga kivitükid endaga kaasa tassis, ei osanud ta arvatagi, millised iidsed haruldused ta leidnud oli.

    Kalana paekivis säilinud vetikate uurimisega tegelev TÜ geoloogia osakonna vanemteadur Oive Tinn rääkis, et vetikad on pärit Siluri ajastust ja enam kui neljasaja miljoni aasta vanused.

    „Kui meri kihas sel perioodil erinevatest eluvormidest, siis maismaal tegi elu alles oma esimesi samme,” tutvustas Tinn seda ajastut. Eesti asus sel vetikate lokkamise ajal lähistroopilises kliimavöötmes – ekvaatorist lõuna pool madala mere põhjas.

    Tervitused Tõnu Panile :-)

  85. Ajakirjanduse kolmandasilmastumine on ilmselt ajakirjanike kättemaks oma õpetajatele, täppisteadusele, ühiskonnale selle eest, et nad füüsika, keemia, matemaatika tunnis millestki aru ei saanud.

  86. Õhtuleht:
    Teie kraanivesi on elukohtik

    Nii uskumatu, aga täiesti asjalik artikkel, kuidas Aqualife müügimehed kasutavad elektrolüüsi selleks, et inimestele pähe määrida nende veefiltreid. Pealkiri muidugi jätab veel soovida. :P

  87. hjarg ütles:

    Õhtuleht:
    Teie kraanivesi on elukohtik

    Nii uskumatu, aga täiesti asjalik artikkel, kuidas Aqualife müügimehed kasutavad elektrolüüsi selleks, et inimestele pähe määrida nende veefiltreid. Pealkiri muidugi jätab veel soovida.

    Artiklis on sihuke lõik:

    … klaasi põhja vormus jälk sinakasmust löga. Müügimehe sõnutsi tõestab see, et vesi sisaldab tervisele kahjulikke raskmetalle, näiteks vähitekitajat pliid.

    “Küsisin: ütle ausalt, kas sa tegid mingit trikki?” usutlenud naine müügimeest, kuid too raiunud kui rauda, et nähtu oli puhas teadus.

    Kriku, ega niisuguses käitumises kelmuse (KarS §209) tunnuseid ole?

  88. Ajakirjanik ei ole jälle patuta, räägib megaoomidest sentimeetri kohta. Eritakistuse ühik on oom-meeter (ehk oom korda ruutmeeter meetri kohta, saadakse takistuse ristlõikepindalaga korrutamisel ja pikkusega jagamisel). Ülipuhta vee eritakistus standardtingimustel võib 18,2 megaoom-sentimeetrit olla küll (allikas). Lihtne on näha, et megaoom-sentimeeter on kümme tuhat oom-meetrit, seega on 18,2 megaoom-sentimeetrit 182 000 oom-meetrit ehk 182 kilo-oom-meetrit.

    Oom-meetrite oomidega meetri kohta segamini ajamine on sarnane klassikalise veaga, kus kilovatt-tundide asemel räägitakse kilovattidest tunni kohta.

  89. Priit Hõbemägi üritab oma vaktsiinivandenõuteoreetiku mainet vähendada:

    Kuus väidet ja vastuväidet vaktsiinide kahjulikkuse kohta

    Aga noh, hea üritus, aga välja kukkus ikka nagu vaktsiinivastasuse propaganda, sest ilusti on kenad lingid nii kohaliku iamfree ja Soome paranoikude lehele, lisatud on nimekiri prominentsetest vaktsiinivastastest, aga vaktsiinipooldajad on nimetud teadlased ja ametnikud ning ei mingit linki normaalsetele allikatele.

    No on ikka tobe!

  90. Nii uskumatu, aga täiesti asjalik artikkel, kuidas Aqualife müügimehed kasutavad elektrolüüsi selleks, et inimestele pähe määrida nende veefiltreid. Pealkiri muidugi jätab veel soovida.

    Minus on juba tükk aega käärinud õiglane nördimus. Miks kuradi pärast minust kõik head asjad mööda peavad minema???

    Näiteks see “hispaanlanna”, kes wõrgus poistelt alastipilte küsis. Minult pole keegi küsinud. Ja minu ukse taha pole keegi tulnud pakkuma tolmuimejat ega veefiltrit. Viimase kümne aasta jooksul on mulle ainult üks kord üritatud midagi pähe määrida – vähem vett kulutavat dushiotsikut sel kevadel telefoni teel.

    Nagu mina ei olekski inimene. Peaks vist paraadi korraldama.

    “Küsisin: ütle ausalt, kas sa tegid mingit trikki?” usutlenud naine müügimeest, kuid too raiunud kui rauda, et nähtu oli puhas teadus.

    Kriku, ega niisuguses käitumises kelmuse (KarS §209) tunnuseid ole?

    On küll.

  91. Kriku ütles:

    Minus on juba tükk aega käärinud õiglane nördimus. Miks kuradi pärast minust kõik head asjad mööda peavad minema???

    Ei, see pole mitte “õiglane nördimus”, millega sa end kaunistada püüad, vaid pesuehtne kadedus :-)

  92. Postimees: Kalad näksivad kauniks

    Kala- ehk ihtüoteraapia on ainulaadne lõõgastav protseduur, mille käigus doktorkalad (Garra rufa) puhastavad, koorivad ja masseerivad oma igemetega lutsides inimese nahka.
    Kalateraapia parandab ja kiirendab naha verevarustust ja naharakkude uuenemist, tervendab kuiva, lõhedega nahka ja pakub leevendust psoriaasi korral, selgitab Dr Fischi kalateraapia maaletooja Sandra Põldmets.

    Kuna seisukohaministri otsus viibib, torisen ma kõigepealt selle üle, et “Dr Fischi kalateraapia” sounds fishy. Ja muidugi on tähelepanuväärne, et emand Põldmets ei paista tervishoiutöötajate hingeregistris olevat.

  93. Kui turustusprogramm rõhub “doktor” Fischile ja väidab, et tegemist on “teraapiaga”, siis on mõistlik eeldada, et tervishoiujärelvalvel on jurisdiktsioon.

  94. “Teisel pool usku: teadus, usund, mõistuspärasus ja ellujäämine”

    Jällegi ei ole tegu Eesti meedias toimuva diskussiooniga ning kahtlemata võib mõni võitlev skeptik mõningaid selle raames väljendatud mõtteid pidada provokatiivseks või solvavaks, aga mul oli igatahes huvitav lugeda, nii et julgen soovitada ka teistele.

    Rõhutan: ei Scott Atran, Noam Chomsky ega keegi teine debatis osalejaist ei ole minu suuvooder, ja vastupidi. Kui usunditeemaliste arutluste taoline kuju osutub vastuvõetamatuks, võiks seda siiski rahulikult põhjendada, mitte eos mutta trampida kui retsenseerimata allikatele toetuvat bluffi, või kuidas see oligi.

  95. http://www.tartupostimees.ee/?id=192039

    Ka on Teesalu raamatus vajalik peatükk keha happe-aluse tasakaalu ja toitumise seostest. Autor tunnistab, et on väga mures suvel ilmunud tõlkeraamatu «ph-IME» pärast ja on pidanud nõustama juba paljusid selle ideoloogia mõjul tervisekahjustusi saanuid.

  96. salvey ütles:

    http://www.tartupostimees.ee/?id=192039

    Ka on Teesalu raamatus vajalik peatükk keha happe-aluse tasakaalu ja toitumise seostest. Autor tunnistab, et on väga mures suvel ilmunud tõlkeraamatu «ph-IME» pärast ja on pidanud nõustama juba paljusid selle ideoloogia mõjul tervisekahjustusi saanuid.

    Jah, raamatu autorit tuleks süüdistada tervisekahjustuse tekitamises kuritahtliku hooletuse läbi ja kelmuses. Ilmselgelt on ta lugejatele loonud ebaõigeid kujutlusi tegelikest tervise-aladest asjaoludest materiaalse kasu — raamatu müümise — eesmärgil.

  97. Jah, raamatu autorit tuleks süüdistada tervisekahjustuse tekitamises kuritahtliku hooletuse läbi ja kelmuses. Ilmselgelt on ta lugejatele loonud ebaõigeid kujutlusi tegelikest tervise-aladest asjaoludest materiaalse kasu — raamatu müümise — eesmärgil.

    Vaevalt. Õigus jama kirjutada on sõnavabadusega kaitstud. Kelmuse alla võiks minna mitte raamatu, vaid mingite selle poolt reklaamitud preparaatide müük. Aga see oleneb ka paljudest asjadest.

  98. volli ütles:

    Võimalik skandaal kliimasoojenemise rindelt: Climategate – maakera inimtekkelise soojenemise andmeid võidi võltsida

    Kõik sai alguse sellest, et novembris varastati Inglismaa ülikoolist kliima uurimise üksusest teadlaste e-postivahetus (1000 kirja) ja veel 3000 muud dokumenti.

    Avaldatud kirjalõikudest võib välja lugeda, et teadlased tegelesid uurimisandmete võltsimisega, võimendades inimtekkelise kliimasoojenemise andmeid.

    Elektronpostiga on see häda, et tähendust ei evi üksikkirjad vaid terved threadid, aga “ühik” on üksikkiri. Pahalaste sissevehitud elekronpostist on seega veel lihtsam kui raamatutest või artiklitest leida kirjakohti, mis ilma kontekstita kummaliselt kõlavad.

    dig teab, alles kaks kuud tagasi varastas keegi ära veidi üle 3000 kirja digi maililistist ja presenteeris neid Kurja Wikipedia-vastase Vandenõuna. Siiamaani ilmub aeg-ajalt välja tegelasi, kes listirahvast seitsmes wikipatus süüdistavad: diff, diff.

  99. Kriku ütles:

    Vaevalt. Õigus jama kirjutada on sõnavabadusega kaitstud.

    Kas ikka on?

    Ja kui mõnel pool ongi, kas ka Eestis on?

    Kelmuse alla võiks minna mitte raamatu, vaid mingite selle poolt reklaamitud preparaatide müük. Aga see oleneb ka paljudest asjadest.

    Kõnealune raamat on toode. Kui seda müüakse väärtusliku terviseteatmikuna, aga tegelikult on ta jama täis, võiks tervisekaitseametil olla põhjust sekkuda.

  100. @dig: Jah, ega minagi sellest veel suurt midagi arvata ei oska. Need tsitaadid mida ma seni lugenud olen (näiteks siit) tundusid küll mõnevõrra häirivad. Samas oli neid juba minu eest interpreteeritud. Eks seda näha ole, mis suuna see asi võtab.

  101. Vaevalt. Õigus jama kirjutada on sõnavabadusega kaitstud.

    Kas ikka on?

    On. Muidugi on hulk erinorme, mis seda piiravad – lapsporno, vaenu õhutamine, käitumine võimuesindajatega jne. – aga üldjuhul on.

    Kõnealune raamat on toode. Kui seda müüakse väärtusliku terviseteatmikuna, aga tegelikult on ta jama täis, võiks tervisekaitseametil olla põhjust sekkuda.

    Selle loogika järgi peaks ka iga kirjaniku, kes ennast epohhiloovaks geeniuseks kuulutab, aga tegelikult seda teps mitte ei ole, kelmina vastutusele võtma. Totra raamatu müük isoleeritud faktina ei täida koosseisu. Seda võib aga teha raamatu abil mingite tegeliku mõjuta toodete reklaamimine ja nende turustamine või muu selline tegevus. Samuti võib kelmus olla näiteks raamatu müügiargument, et autor on olnud professor maailma juhtivates ülikoolides, kui ta seda tegelikult olnud ei ole või muud sellist.

    Lihtsalt see, kui ma ütlen, et minu raamat sisaldab suurepärast ja head nõu, ei ole kelmus.

  102. Kriku ütles:

    Kõnealune raamat on toode. Kui seda müüakse väärtusliku terviseteatmikuna, aga tegelikult on ta jama täis, võiks tervisekaitseametil olla põhjust sekkuda.

    Selle loogika järgi peaks ka iga kirjaniku, kes ennast epohhiloovaks geeniuseks kuulutab, aga tegelikult seda teps mitte ei ole, kelmina vastutusele võtma.

    Ei, miks? “Epohhiloov geenius” on ilmselge teatraalne ülepingutamine. Reklaamis on sellel oma koht olemas. Aga ravimireklaamis niisuguseid asju ei lubata — ja põhjusega.

    Totra raamatu müük isoleeritud faktina ei täida koosseisu.

    Koosseis koosseisuks, aga tervisekaitseamet võiks väljastada teaadaande, mis inimestele meelde tuletaks, et pea ahjupistmine ei aita vältida ega ravida ühtki haigust ning raamat, mis seda soovitab, on totter.

    Lihtsalt see, kui ma ütlen, et minu raamat sisaldab suurepärast ja head nõu, ei ole kelmus.

    See on reklaam. Aga ravimireklaami nõuded ja meditsiiniteenuste (sh meditsiiniliste nõude andmine) nõuded on rangemad kui muude reklaamivaldkondade omad.

  103. aga tervisekaitseamet võiks väljastada teaadaande, mis inimestele meelde tuletaks, et pea ahjupistmine ei aita vältida ega ravida ühtki haigust ning raamat, mis seda soovitab, on totter.

    See on juba ise teema. Muidugi peaks vastav ametkond olema aktiivsem totruste ümberlükkamisel. Sellest on juttu ka teema “Mida vaktsiinivastased räägivad”.

    Aga ravimireklaami nõuded ja meditsiiniteenuste (sh meditsiiniliste nõude andmine) nõuded on rangemad kui muude reklaamivaldkondade omad.

    Sellisel juhul võib olla tegemist mingite reklaami kohta käivate erinormide rikkumisega (näiteks reklaamiseaduse §4 lg. 3), aga kelmus see ikka ei ole. Aga juhul, kui konkreetsetest toodetest ei räägita, ei ole tegu ka reklaamiga. Lihtsalt loll jutt pH tasemest ei ole ei eksitav reklaam ega kelmus.

  104. http://www.elu24.ee/?id=192817

    Saudi Araabias mõisteti surma Liibanoni päritolu mees, keda süüdistatakse nõidumises.
    REKLAAM
    Ali Sibat tegutseb teleennustajana ja tal on Liibanoni satelliitkanalis oma saade, kirjutab AFP.

    Seda kanalit on näha ka Saudi Araabias.

    Sibat arreteeriti möödunud aastal Medinas, kus ta oli palverännakul.

    Ainsad tõendid Sibati vastu on need, et ta ennustas kohalikele kuulsustele ning ka sellest, milliseks kujuneb tulevikus massimeedia.

    Sibati süüdimõistmise taga on Saudi Araabia äärmuslikud moslemid ja kohalik usupolitsei.

    Inimõigusorganisatsioonid võitlevad, et mees ellu jääks.

    «Tegemist on puhtakujulise nõiajahiga,» lausus Human Rights Watchi Lähis-Ida esindaja Sarah Leah.

    Väidetavalt pressiti liibanonlaselt tunnistus välja ning talt võeti õigus advokaadile.

  105. “Eesti Päevalehe” vaheleht “Loodus ravib”, neljapäev 26.11.2009. Toon lühidalt esile huvipakkuva materjali.

    Esilehe katab artikkel kodanikult, teda tituleeritakse (kirjaviis muutmata):

    Jure Biechonski, Prof., nõustamispsühholoog
    Rahvusvahelise kooli SACH International asutaja ja juhataja ning transpersonaalse psühholoogia ja hüpnoteraapia kooli kaasrajaja Eestis
    Transaktsioonaalse hüpnoanalüüsi (THA) looja.

    Kodanik väljendab muuhulgas järgmisi seisukohti:

    Tunnistagem kõigepealt endale, et me ei tea haiguste põhjusi. Tihti pole mõistetav, miks kehal kujuneb ootamatult mingi probleem ja keha hakkab järsku endale vastu töötama. Meditsiin keskendub haigustunnuste kirjeldamisele, kuid haiguse põhjused jäetakse tähelepanuta.

    Püüdes vältida ebameeldivaid või keelatud tundeid, blokeerime me energiavood oma kehas ja takistame energia liikumist – arenevad haigused, mida loomupäraselt pole.

    Lähtun oma kliinilises töös suhteliselt uuest teadusharust – psühhoneuroimmunoloogiast, mis tegeleb meie emotsionaalsest seisundist põhjustatud psühhosomaatiliste häirete uurimisega. Nime sai see 1975. aastal New Yorgi Rochesteri ülikooli käitumis- ja psühhosotsiaalse meditsiini osakonna juhatajalt dr Robert Aderilt, kes väitis, et meie mõtete (meeleseisundi), tervise ja iseenda tervendamise võime vahel on tihe seos.

    Kolmandal leheküljel on artikkel vabastavast hingamisest. Neljandal reklaamitakse raamatuid “Massaazh ja aroomiteraapia”, “Looduse ime – apteegikaan” ja “Feng shui ja bagua” ning lisaks leidub seal nupp “Raskemetallid mürgitavad keha”, milles muuseas väidetakse, et

    Raskemetallimürgistusega on seostatud Alzheimeri ja Parkinsoni tõbe, Sclerosis multiplex’i, epilepsiat, aju- ja neerutalituse häireid, autismi ja hüperaktiivsust jne.

    Artikli viimases lõigus tehakse juttu kelatsioonist, kuid kahjuks on laduja vea tõttu nupu lõpp kaotsis.

    Viiendal leheküljel on artikkel “Orgon-teraapia suurendab keha energiat” koos selgitava juhtlõiguga:

    Orgon-teraapia on 20-minutiline seanss, kus inimene lamab atmosfäärist bioenergiat ligitõmbava orgon-energia salvestaja all.

    See on juba täielik posimine.

    Kuuendal leheküljel kirjutab Kaia-Liisa Reinut, “Sisemise Tarkuse Kooli UNIVERSUS juhataja ja reiki õpetaja” meile, et “Tee oma sisemise tarkuseni nõuab julgust”. Artikkel on täiesti sisutühi reklaamnupp.

    Seitsmendal leheküljel hoiatab keegi Loksa ravikeskuse taastusarst dr. Ljudmilla Agajeva omal käel paastumise eest. Artikkel suubub samuti reklaami nimetatud keskusele.

    Terve väljaanne sisaldab veel hulka reklaamina esitatud kuulutusi või reklaame, millest mõned reklaamivad kahtlasi asju.

  106. http://gripp.postimees.ee/?id=193634

    Itaalia ja Belgia arstid keeldusid kiiruga testitud vaktsiini patsientidele välja kirjutamast. Euroopa Nõukogu Tervisekomitee esimees dr Wolfgang Wodarg teatas: «Inimeste hirm pandeemia ees on hästi orkestreeritud. See on ravimitööstuse suur äri.»

    Punkt.

    Aga seagripp seda punkti ei tunnistanud. Mõlemad on karmid reaalsused: nii ravimitööstuse ärihuvid kui üha leviv H1N1 viirus. Isegi Iraani islamivalitsus ei julgenud enam üksnes Allahile loota ning palus vaktsiiniabi Prantsusmaalt.

  107. Kui tahame, et elaksime ja näeksime, tuleks midagi ka teistelt õppida.

    Jaak Kalju on lausa kuldseid sõnu lausuma hakanud.

  108. http://gripp.postimees.ee/?id=193710

    Samas võis isegi võhik arstide poolt meediasse edastatud haiguse kulu kirjelduse põhjal ära tunda sada protsenti stiilipuhta seagripi ägeda kopsuvormi juhtumi, näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhendmaterjalides näpuga järge ajades. Juhtum oleks vajanud kohe reageerimist ja viivitamatut spetsiaalse ravi alustamist.

    Linnalehe peatoimetajana olen kevadest saati hoidnud end kursis nii WHO, ECDC (Euroopa nakkushaiguste keskus) kui erinevate riikide tervishoiustruktuuride käitumise, otsuste ja soovitustega ja neid ka leheveergudel kajastades ametliku info suhtes n-ö vastuvoolu ujunud.

    H1N1-tüüpi gripi haigusvormide, ohtude, riskide ja ravivõimaluste kohta on olemas palju selget ja kõigile kättesaadavat informatsiooni. Haiguse äge vorm, just see, mille kulg võib viia kopsude hävinemiseni isegi 24 tunniga ning mis ohustab eelkõige noori ja terveid, on täpselt kirjeldatud.

  109. Kriku ütles:

    Terve väljaanne sisaldab veel hulka reklaamina esitatud kuulutusi või reklaame, millest mõned reklaamivad kahtlasi asju.

    Missugused mittekahtlased asjad selles väljaandes reklaami saanud on?

  110. salvey ütles:

    Isegi Iraani islamivalitsus ei julgenud enam üksnes Allahile loota ning palus vaktsiiniabi Prantsusmaalt.

    Ja kui Allah seda tahab, saadab Prantsusmaa abi. Allah on suur!

  111. Peale Enneti raamatu tõesti polegi ühtki. Ma ei viitsinud reklaamidesse enne süveneda.

  112. Hurraa, Terviskaitseinspektsioon hoiatab petiste eest:

    “Meieni on jõudnud info Tallinna kortermajade elanikelt, kelle lauatelefonidele on helistatud sooviga pääseda korterisse joogivee kvaliteedi uurimise eesmärgil. Helistajad väidavad, et tulevad kontrollima raskemetallide sisaldust joogivees,” teatas tervisekaitseinspektsioon.

    Sellised joogivee kontrollijad soovivad inimestele müüa lõpuks joogivee puhastamise filtreid. Tervisekaitse töötajad aga joogivee filtrite müügiga ei tegele, kinnitati inspektsioonist.

  113. Martin Vällik ütles:

    “… Helistajad väidavad, et tulevad kontrollima raskemetallide sisaldust joogivees,” teatas tervisekaitseinspektsioon.

    Korteriomanikel on veel tark kõrva taha oanna, et raskemetallide sisaldust joogivees ei ole tänapäeval kindlasti tarvis korteri tasemel uurida — raskemetalle ei tule kuidagimoodi vee torustikus liikumisel juurde. Korteriveest võib otsida näiteks mikrobioloogilist reostust.

    Kord ennemuistsel ajal ühendati torusid plii abil. Plii on raskemetall ja lekkis aja jooksul veevärgivette. (Inglise keeles on torustiku nimetus tänapäevani plumbing, mida võib tõlkida umbes kui “tinutamisvärgendus”.) Aga pliid ei kasutata meie mail veetorustikus enam väga pikka aega just sellepärast, et plii mürgine on. Tänapäeval on peamised joogiveetorustikuga seotud mured, et torustik läheb katki, külmub kinni või bakterid teevad sinna pesa.

  114. @volli:
    Palju kära suurt ei millestki. Kui vorstisööjad näeksid kogu protsessi algusest lõpuni, siis ilmselt häiriks selleski nii mõndagi. Näiteks Real Climate arvab, et tegu on sissevaatega teadusetegemise köögipoolele, aga ei miskit sellist, millest selguks mingi sihipärane andmevõltsimine, et täita mingit kliimasoojenemise vandenõud.

    Küllap käib võitlus vandenõuteoreetikute-kliimasoojenemiseitajate ja teiste vahel edasi viidatud loo tuhandetes kommentaarides, aga kui keegi soovib asjast loo kirjutada, siis palun väga – skeptik.ee külg on teile avatud.

  115. Tema Jumala-lood on küll sageli allpool hea maitse piiri, aga mõned laupäevased kommentaarid seevastu päris muhedad ja tabavad. Aga eks ole antiklerikaalsusel Eestis pikk traditsioon ja kohati päris põhjendatult.

  116. Nõid Nasjta teeb oma blogi!

    Ja kohe üks briljantne sissekanne!

    http://www.nastjaelu.com/220-aastat-tagasi/

    Kohe tundsin kes sõitis sellega,,ja millal see oli,,see oli kindlasti 220 aastat tagasi! Aga tõld ei olnud selline ,nagu praegu, ainult osad ja mingid detailid kuulusid sel kangelasliku ajastusse!

    Ehk siis- läbimurre mootorsõidukite ajaloos! Nõid Nastja avastas maailma esimese teadaoleva mootorsõiduki, mis pärineb aastast 1789!
    … või siis on tunne nii võimas, et laseb ca saja aastaga mööda :D

  117. hjarg ütles:

    Nõid Nasjta teeb oma blogi!

    dig avaldab kahtlust, et tegemist on fänniblogiga. Kas mõni kollane usaldusväärne allikas kinnitab, et nõid ise blogi peab?

  118. Kuidas minagi siis sellest teada sain muidu kui mitte meie armsa ajakirjanduse abil:

    http://www.elu24.ee/?id=194662

    Nastja, miks otsustasid endanimelise blogi üles riputada?

    Tunnen vajadust end rohkem väljendada ja inimestega oma mõtteid jagada ning blogi kaudu suhelda. Blogi on minu jaoks midagi isiklikku. Intervjuud ja pressipublikatsioonid aga ei anna võimalust otse inimestega kontakteeruda.

  119. Jah, allikas on ilmselt veenev. Kui ta ütleb, et Nastja on nõid, kes blogi avas, siis tuleb uskuda.

  120. Tere. Pole vist küll ilus artikleid tellida, aga sa ei hakka ju ometi mind suu pihta lööma. Eestikeelses vikipeedias on artikkel väidetavast uhhuuteadlasest Vladimir Nekrassovist, kes tunnustamata teadussaavutustega Eestis äri ajab. Vikipeedias ei ole ainsatki linki allikale, mis Nekrassovisse kriitiliselt suhtuks. Kui skeptik.ee temast mingi artikli teeks (ükskõik kas pooldava või laitva), saaks sellele viidata.

  121. @Kriku:
    Mina sest asjast ise küll ei jõua kirjutada, lugesin seda artiklit ka ainult selle peale, et sa sellele viitasid, aga kui vajalikuks pead, siis anna aga minna, kui arvad, et kommentaarist üksi vähe ja pedofiilia kohta lisaks artikli demagoogilisuse paljastamisele miskit täpsustavat öelda on.

  122. Mina näen seal inimest arutlemas, küsimusi püstitamas ja neile vastuseid oletamas; kui õigeid, pole aimugi. Poleemiline artikkel nagu palju teisigi, mis demagoogiat seal.

  123. Postimees: Itaalia minister tahab lipule krutsifiksi

    Itaalia infrastruktuuri ja transpordi aseminister Roberto Castelli arvab, et Itaalia lipul peas olema krutsifiks Euroopa kristlike juurte rõhutamiseks, vahendas uudisteagentuur AFP.

    «Ma arvan, et Euroopal on õigus tunnistada oma tõelist indentiteeti, mis on täielikult kadumas,» ütles Castelli, kes kuulub immigrantidevastasesse koalitsiooniparteisse Lega Nord.

    dig lõpetab siinkohal tsitaadi, mis oli täielikult indenteeritud.

  124. Ehkki detsember on juba alanud, pole siia vastava kuu meedianopete teemat veel ilmunud. Seega postitan novembriteemasse lingi tänasele artiklile forte.ee-s.

    Usklikud teevad jumala kohta enesekeskseid oletusi

    Mida võiks uskuda jumal? Usklikud inimesed kalduvad selle küsimuse üle arutledes võtma eeskujuks iseenda uskumusi, kuid seavad endale vähem piiranguid teiste inimeste uskumusi vaagides, selgub värskest uurimusest.

    Chicago Boothi-nimelise ärikooli käitumisteaduste professor Nicholas Epley juhatas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences uurimust, mille raames rakendati eri küsitlusi ja närvitomograafiat selgitamaks välja, millisel määral suunavad inimeste uskumused nende eelduseid selle kohta, mida usub jumal.

    Epley ja tema kaasautorid Austraalia Monashi ülikoolist ja Chicago ülikoolist laiendasid olemasolevat psühholoogilist teadmistepagasit, näidates, et eelduste kujundamisel teiste uskumuste kohta on inimesed tihti enesekesksed, vahendab teadusportaal PhysOrg.

    /…/

    Uurijad märkisid, et inimesed häälestavad oma moraalse kompassi tihti standardite alusel, mida peavad jumalikeks. “Kompassi keskne omadus on aga, et see näitab kasutaja asendist sõltumatult alati põhja poole,” ütlevad nad. “Meie uurimus annab mõista, et erinevalt päris kompassist võivad oletused jumala uskumuste kohta juhatada inimesi lihtsalt kaugemale suvalisse suunda, mille nad juba niikuinii valinud on.”

    Küll aga ei eita uurimus mingil moel võimalust, et jumala eeldatavad uskumused võivad pakkuda juhatust olukordades, kus inimesed pole oma usus kindlad, osutavad autorid.

  125. «Kui suunata tavalised, valguse kiirusega lained piki ettekujutatava koonuse pinda kindla nurga all koonuse teljega, moodustub teljel kõikide lainete koostoimel kontsentreeritud valgusenergiatomp, mida ümbritsevad nõrgemad rõngad nagu koonilised tiivad või halo,» selgitab Tartu Ülikooli füüsika instituudi laineoptika professor akadeemik Peeter Saari, kes koos oma toonase doktorandi, instituudi praeguse asedirektori Kaido Reiveltiga 1997. aastal kõnealuse katse tegi.

    «Selline laine koos ereda keskmega liigub edasi kiiremini kui valguse kiirus, samas tiivad justkui toidavad energiaga seda tompu keskel, luues seda pidevalt uuesti, ning tegelikult ei liigu energia ega informatsioon valgusest kiiremini. Nagu see peabki relatiivsusteooria järgi olema,» räägib Saari.

    Ning seejärel pole isegi võimatu, et just Tartus algavad Saari rühma käe all ei millegi muu kui kunstliku musta augu tekitamisele sihitud katsed.

    `Must auk Tartus` kõlab natuke hirmutavalt Loodetavasti tuleb ta hästi pisike.http://www.postimees.ee/?id=195593

  126. Kriku ütles:

    Peale Enneti raamatu tõesti polegi ühtki. Ma ei viitsinud reklaamidesse enne süveneda.

    Terve see leht tükkis reklaamidega on pseudoteadustele pühendatud. Ilmselt on keegi neid süstemaatiliselt otsinud.

  127. Täiskuu jälle käes, aga ei mingit minu poolt ennustatud külmalainet :s Selle eest märkasin, et sina, Ajeke oled jälle terve öö üleval veetnud. Oled kindel, et su kolmas silm ei hakka avanema. Või on su töökohustused kuidagi täiskuu öödega seotud? (teen rohkem nalja ikka muidugi)

  128. @salvey ja trikitav täiskuu…

    Olen selle kolm korda hoolikalt läbi lugenud. Stiil on väga selge ja lihtne ning ainus viga, mille leidsin, on autori veidi liigne üksikasjalisus, nagu see on omane reisijaile. Läbi kogu teose kandub mingi tõevaim, ja tõepoolest oli autor niivõrd kuulus oma tõearmastuse poolest, et tema naabrite juures Redriffis sai otse kõnekäänuks, kui keegi tahtis midagi väga kinnitada: “See on nii tõsi, nagu oleks mr. Gulliver seda öelnud.

    Kui sa Peter Watsoni Kohutava iluga oled ühele poole saanud, siis eelnev tsitaat pärineb Jonathan Swifti Gulliveri reisidest. Suur tõearmastaja käsitleb seal samuti erinevate rahvaste kultuuri ning muuhulgas võid sealt ka lugeda, kuidas Kuu ja muud taevakehad korrale kutsuda:

    Saare keskpunktis on umbes viiekümnejardise läbimõõduga auk, kust astronoomid laskuvad suurde kuppelvõlviga ruumi, mida seepärast nimetatakse Flandona Gagnole‘iks ehk astronoomi koopaks […]

  129. @ajeke:
    Annan sulle teada, et olen Watsoni raamatuga (lõpuks) ühele poole saanud. Tsitaadid Gulliveri reisidest (lugenud olen lapsepõlves ja ei mäleta nii üksikasjaliselt) kõlavad ju päris põnevalt, aga et mul see raamat kodus puudub, tuleb üle lugemine edasi lükata. Läbilugemist ootavaid raamatuid on mul aga juba niigi terve hulk, nii et ei ole kindel, et ma üldse Swifti omani jõuan. Aitäh juhatuse eest siiski.

  130. salvey kurtis:

    …aga et mul see raamat kodus puudub, …

    Puuduvate raamatute koha pealt aitab välja raamatukogu.

    Läbilugemist ootavaid raamatuid on mul aga juba niigi terve hulk, nii et ei ole kindel, et ma üldse Swifti omani jõuan.

    Mul sama häda, sellepärast loengi vahele:
    “Laputlaste naised ja tütred hädaldavad, et nad on saarel otsekui vangis. Minu arvates on see meeldivaim koht maailmas, kus nad elavad suurimas külluses ja toreduses ning tohivad teha seda, mida aga tahavad.”

    või:
    “Sõna hiihnhm tähendab nende keeles hobust ja sõnaseletuselt l o o d u s e ü l i m a t t ä i u s l i k k u s t.”

    PS. Eelmise postituse esimeses tsitaadis on vahele jäänud üks sõna, peab olema: “…naabrite juures Redriffis…” Kirjutasin sellest Martinile ka meili peale, et parandust ei õnnestunud postitada, selle asemel tuli valge leht. Näis, kas see läheb üles.

  131. Rahvatarkus kuufaaside ja sademete hulga seose osas leidis teadusliku kinnituse

    Ameerika teadlaste poolt läbi viidud uuring näitas, et Kuu faas võib mõjutada sademete hulka.

    Zuni indiaanlased arvasid, et punane kuu tähendab vihma. 17. sajandi Inglismaa farmerid uskusid samuti, et vihma hulk sõltub poolkuu asendist, kirjutas News.Sciencemag.org.

    Teadlased on leidnud kinnituse veel ühele vanarahvatarkusele: vihma sajab täiskuu ja noorkuu ajal.

    Uuringu käigus kasutati USAs enam kui saja aasta jooksul kogutud andmeid.

    USA geograafidest ja klimatoloogidest koosnev teadlasterühm analüüsis põhjalikult jõgede ja ojade äravoolu, kasutades selleks peaaegu 11000 geoloogilise vaatlusjaama andmeid alates 1900. aastast.

    Iga mõõtmistulemuse jaoks Kuu faasi välja arvutades selgus, et jõgede ja ojade äravoolu osas võib täheldada väikest kasvu veerandkuu ajal.

    Sademete hulga seostamiseks Kuu faasidega, kasutasid teadlased enam kui 1200 sademete hulka mõõtva vaatlusjaama poolt alates 1895. aastast kogutud andmeid.

    Talupojatarkuse järgi kasvab sademete hulk mõni päev enne veerandkuud.

    USA klimaatiliste andmete keskuse teadlase Peter Thorne’i sõnul ei seleta Kuu faasid näiteks hiljuti Pakistanis aset leidnud üleujutusi, kuid samas võivad nad sademte hulka mõjutada üks kuni kaks protsenti.

    Kuu sademete hulgale mõjumise põhjus jääb esialgu siiski mõistatuseks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga